sõdurilehtsõdurilehtFOTOD: INTERNET

Vaid 17 päeva pärast Esi-mese maailmasõja lõppu, 28. novembril 1918, tungisid

12 000 Nõukogude Venemaa sõdurit Narvas üle Eesti Vabariigi piiri. Vene-maa rünnakuga oli Eesti jaoks alanud Vabadussõda, ning jõulises vähemu-ses olnud Eesti Vabariik pidi kaitsma oma iseseisvust tunduvalt suurema ja tugevama vastase eest.

Pisut üle aasta ja ühe kuu kestnud lahingud lõppesid Eesti riigi vägede võiduga Punaarmee üle. 1919. aasta lõpus nõustus edutult Eesti kaitset murda üritanud Nõukogude armee vaherahuga, mis jõustus 1920. aasta 3. jaanuari hommikul kell 10.30.

Napilt kuu aega hiljem, 2. veeb-

ruaril, sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartus rahulepingu, mida võib tinglikult nimetada ka Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks.

Tartu rahulepingu tähtsaim punkt on kinnitus, et Nõukogude Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel Eesti riigi iseseisvust ja loobub igaveseks oma ülemvõimust Eesti rahva ja maa üle. Ühtlasi ütles Nõukogude Venemaa lahti Eestis asu-vast Vene armee varast ja loovutas Eestile oma kullafondist ligikaudu 12 tonni kulda. Lisaks lubas Venemaa tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad.

Tartu rahu-lepinguga sai Eesti enda v a l d u s e s s e strateegilised j u l g e o l e k u -vööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-Vene segaasustusega Setumaa ühen-dati Eestiga ja Eesti vabanes kõigist

kohustustest Venemaa ees. Vabadussõja lõpus oli Venemaal

umbes 320 eestlaste asundust ja umbes 190 000 eestlast, kellel oli rahulepingu kohaselt õigus Eestisse elama asuda. Umbes 38 000 eestlast seda ka tegi.

Nõukogude Venemaa ei täitnud aga omapoolseid lepingutingimusi täielikult. Näiteks takistati eestlaste tagasi tulemist kodumaale ja jäeti tagastamata suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu ülikoolile kuulunud esemed.

Tartu rahulepingu lisa 1 sätestas ka soodsamad majanduskoos-töö tingimu-sed. Näiteks ei kuulunud tollimaksu ega transiidimak-suga maksus-tamisele kau-bad, mida veeti

läbi ühe lepinguosalise territooriumi. Eesti pakkus ka Tallinnas ja teistes Eesti sadamates Venemaale kohti

kauba ümberlaadimiseks, kusjuu-res maksud sääraste kohtade eest ei tohtinud ületada makse, mida koguti Eesti kodanikelt transiitkaupade eest.

Üheks lepingu tulemuseks võib pidada ka suurt tulu Venemaa kulla müügist. Nimelt müüs Nõukogude Venemaa suure osa Venemaa keisri-riigilt, selle elanikkonnalt ja kiriku-telt äravõetud kulla- ning väärisme-tallide varudest 1920ndate aastate alguses läänele maha. Eesti panga G. Scheel & Co kaudu tehtud tehingu-tes rikastusid vahendajatena nii Eesti ärimehed kui riik.

Tartu rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaa-poolsed allkirjastajad olid tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. SL

93 aastat Tartu rahust93 aastat tagasi, 2. veeb-

ruaril 1920, sõlmisid Eesti

Vabariik ja Nõukogude

Venemaa Tartu rahulepingu,

mis lõpetas Vabadussõja ja

tõi Eestile iseseisvuse.

NR 23 (379) ESMASPÄEV 4. VEEBRUAR 2013 ISSN 1736-3411

743

Filmiarvustus: Filmiarvustus: Osama Bin Ladeni Osama Bin Ladeni püüdmisest püüdmisest rääkiv "00.30"rääkiv "00.30"

uudised

Balti Kaitsekolledž pürgib Põhjamaade parimaks sõjaliseks õppeasutuseksKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul on Balti Kaitsekolledž ainus Euroopa mandriosas inglise keeles staabiohvitseri haridust andev õppeasutus, mis on orienteerunud väi-keriikide julgeolekuküsimustele. „Balti Kaitsekolledži eesmärgiks on saada Põhjala ja Läänemere piirkonna julge-olekuküsimustes juhtivaks keskuseks,“ ütles kaitseväe juhataja.

Tema sõnul ei tohi kolledž teha nõudmistes järeleandmisi ei õppuritele ega õppejõududele. „Peame hoidma kolledži taseme sama kõrgel kui see on Ühendkuningriigi või Ameerika Ühendriikide staabikolledžites.“ SL

Järgmine laevakaitse-meeskond siirdub välismissioonileMereväe laevakaitsemeeskond asub selle nädala lõpus teele Euroopa Liidu piraatlusevastasele operatsioo-nile Atalanta. Laevakaitsemeeskond hakkab teenima Prantsuse fregatil Le Courbet. Nende teenistus kestab mai teise pooleni.

Prantsuse suursaadik Frédéric Billet kinnitas, et Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö tiheneb. Ta rõhutas, et tänase Euroopa julgeolek algab Euroo-past kaugemalt ning tänas Eestit valmisoleku eest osaleda Euroopa Liidu Mali väljaõppeoperatsioonil, ilma milleta oleks Mali terroristide kontrolli all. „Meie, prantslased ja eestlased, anname ühise panuse Euroopa julge-olekusse,“ lisas ta. SL

Kaitseliidu võimalusi tuleb paremini ära kasutadaKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras inspekteeris Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevaid ning arutas kaitseliit-lastega Riigikaitse arengukavas seis-vaid ülesandeid. „Peame Kaitseliidu võimalusi senisest paremini ära kasu-tama,“ ütles brigaadikindral Terras.

„Näiteks Kaitseliidu vabatahtlikud lahinguüksused, kes käivad regulaarselt õppustel, on pidevalt reageerimiseks valmis ning neid on võimalik väga lühi-kese etteteatamisega välja kutsuda.“ Riigikaitse arengukava näeb kiirreagee-rimisvõime kui ühe olulisima valdkonna arendamist.

Uus arengukava näeb Kaitseliitu Kaitseväe osana, mil on oma lahin-guülesanded. „2015. aastal korralda-tavale õppekogunemisele Siil peavad tulema nii Kaitseliidust kui reservist juba täielikult relvastatud ja varustatud üksused,“ ütles brigaadikindral Terras. SL

Ühtlasi ütles Nõukogude

Venemaa lahti Eestis asuvast

Vene armee varast ja loovutas

Eestile oma kullafondist ligi-

kaudu 12 tonni kulda.

Karmil Utria dessandil võidutsesid Tartu kaitseliitlased

Rühmaparameediku kursuse tipphetkeks oli kiirabipraktikaÜlemöödunud nädalal lõppes Kaitseväe Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppe-keskuses 1. taseme ehk rühmaparameediku erialakursus.

Tiitelleht ning Eesti ja Nõukogude Venemaa esindajate allkirjad meenutavad rahvusvahelist lepingut, millega lõppes Vabadussõda.

tu

RükuoliÜlemLogiskeskrühm

Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn, 15007Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171Tegevtoimetaja: kapral Kristjan TeraseKüljendaja: reamees Mathias VäärsiReporter: reamees Martin AltrajaFotograaf: reamees Mark Grimitliht

sõdurilehtsõdurileht

sõdurilehtsõdurileht

Peainspektormajor Ilmar KikkasJuhkentali 58, Tallinn 15007tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplankol-ltn Taa vi Laa ne pe reJuh ken ta li 58, Tal linn 15007,tel 717 1015, kap la ni tee nis tus@mil.ee

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka: Sõdurilehe FACEBOOKi lehekülge www.facebook.com/s6durileht

ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

kommentaar

Ühiselt edasiTõenäoliselt pole kellegi mälestustest kustunud ajateenistuse esimesed päevad - väeossa saabumine, uute inimeste ja elukeskkonnaga tutvumine ning kõige võõraga harjumine. Paljude ajateenijate jaoks on sõduri baaskur-sus nüüdseks juba kauge minevik ning värsked nooremseersandidki tulevad igati oskuslikult toime neile antud jaoülema kohuste täitmisega.

Väljaõppe kõrval ei tohiks aga unustada, et keegi meist pole ühe-sugune ning igaüks võib ootamatult silmitsi seista probleemidega, mille lahendamine paistab esiti keeruline. Muremõtteid ei tasu enda teada jätta, kuna inimese silmad ei ava paraku akent tema mõttemaailma.

Kui sa tunned, et sinul on võimalik midagi iseenda ja kaasvõitlejate heaks korda saata, siis pöördu julgelt mõne esindusmehe poole - tema ongi sinu häälekandja väeosas. Muuhulgas saab tavalisest aktiivsemate sõdurite eluga käesolevas Sõdurilehes lähe-malt tutvuda. Samuti annab filmiar-vustuses käsitletud linateos mõista, et püsivuse, piisava tahtejõu ja koos-tööga on meil võimalik saavutada ka see, mis esmapilgul näib võimatu.

Rahvakalendri kohaselt murti talve selgroog juba taliharjapäevaga. Sõdu-ritelgi on põhjust tähistada, kuna sot-siaalmeedias levinud “reservi-taimeri” kohaselt on väljaõppest läbitud juba 64.51%. Tegelikult tuleks päevade lugemine jätta sinnapaika, ajada pea püsti ning liikuda edasi kevade suu-nas, kuna õppida on meil veel palju. Soojadest ilmadest unistamine aitab teha aga nii mõnegi külma talvepäeva oluliselt päikeselisemaks.

tsitaat

"Koos briti sõduritega Helmandi provintsis teenides on eestlasedandnud suurepärase

panuse, mida on raske ülehinnata,"

ütles Suurbritannia Ühendväe-juhatuse operatsioonide ülem

kindralleitnant David Capewell.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirju-tada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime lehte paremini teha.

KRISTJANTERASE kapral

KT

Utria dessandiga meenutatakse 1919. aasta 17. jaanuari, mil Eesti Meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti Mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Öösel kuni 31 miinuskraadini langenud pakane ei langetanud tänavuste osalejate võitlusvaimu ning võistluste peakorraldaja Meelis Rätsep loodab, et Utria dessant muutub tulevikus järjest rahvusvahelisemaks ja kestab veel aastaid.

FOTOD: MARK GRIMITLIHT

sõdurilehtsõdurilehtESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

Jõukatsumisega meenutati 1919. aasta jaanuaris maabunud Utria dessanti, mille tulemusena

vabastati Narva punaterrorist. Täna-vune mälestusretk oli varasematest karmim, võistlejad pidid lisaks raske-tele ülesannetele trotsima ka külma ilma - öösel langes pakane kuni 31 miinuskraadini.

Võistlejate moraalne ja füüsiline kurnamine oli ka retke korraldajate eesmärk, tunnistas Erna seltsi presi-dent Meelis Rätsep. "Võistlus oli tõe-poolest raske, isegi kohalikele, rääkimata küla-lisvõistkonda-dest," kinnitas Rätsep. Enne võistluse algust kiivalt sala-duses hoitud võistluse uus formaat seisnes selles, et võistlejad selle asemel, et käia etteantud kellaaegadel ühest kontrollpunktist teise, said ise valida marsruudi ning ülesannete soori-tamise järjekorra. Rätsepa sõnul jätkatakse samasuguse formaadiga ka järgmisel aastal.

Karmid tingimusedKui stardist läks rajale 17 meeskonda, siis lõpetajaid oli 12. Kõik viis võist-konda katkestasid võistluse esimeses pooles. Nende hulgas olid ka esma-kordselt meie tõelist talve tunda saanud Hollandi ja Austria võist-konnad. Võistluste teises pooles, kui võistlejatel tuli öösel metsas 30 mii-nuskraadi juures ellu jääda, näitasid nii mehed kui ka naised, et tegu on tõeliselt karastunud võitlejatega, kes nii kergesti pakasele alla ei anna.

Välisvõistkondadest osutusid pari-mateks soomlased, tulles kokkuvõttes

viiendaks. Tallinna naiskodukaitse võistkond lõpetas kolmeliikmelisena ning platseerus 11. kohale, edesta-des kaitseliidu Tallinna maleva Ida

malevkonda.V õ i s t l u s t e

peakorraldaja Meelis Rätsepa sõnul on järje-korras 15. Utria dessandist saa-nud ajalugu. "Kogetud hea koostöö kohalike omavalitsustega

ja riiklike struktuuridega annab loo-tust, et Utria dessant muutub järjest rahvusvahelisemaks ning kestab aas-taid," hindab Erna Seltsi president Meelis Rätsep võistluste tulevikku.

Oluline sündmus VabadussõjasUtria dessant toimus Eesti Vabadus-sõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919, kus Eesti väeosad, mis valdavalt koos-nesid soome vabatahtlikest, maabu-sid laevadelt Utria rannas Nõuko-gude tagalas. Dessant oli Eesti väge-dele edukas, kuna see lõi eeldused 19. jaanuaril 1919 punavägedelt Narva vallutamisele. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka, dessantrühmi juhtisid major Martin Ekström, staabikapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola.Alar Tasa

Karmil Utria dessandil võidutses Kaitseliidu Tartu Maleva võistkond

Kotsenevi lossi ujumissild Utrias on koht, kuhu maabusid esimesed 200 merejalaväelast 17. jaanuaril 1919.

Tänavuse Utria luurevõistluse

võitsid Tartu kaitseliitlased,

kellele järgnesid Pärnu kaitse-

liitlased ning Kõrgema Sõja-

kooli võistkond.

FOTO: INTERNET

Suurtükiväepataljon tähistas 95. aastapäeva

Aastapäeva puhul toimunud seminaril lahkasid pataljoni ajalugu nii ajaloolased kui ka

taasiseseisvunud Eesti suurtükiväe-pataljoni juhtinud kaitseväelased. „Tänavu on juubeliaasta nii meil kui ka Eesti riigil, mistõttu otsustasime

koos meelde tuletada meie ajalugu,“ ütles Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. „Kuigi relvastus ja teadmised on aas-tatega palju arenenud, jäävad suur-tükiväelasi motiveerima pataljoni esimese ülema, alampolkovnik And-res Larka sõnad: „Valitsegu suurtü-kiväeperes alati üks meel ja üks keel ning ärgu kunagi kustugu see vaim, mis tiivustas suurtükiväge võitlustes Narva all.“

Seminaril esinesid ettekannetega suurtükiväe eelkäijate - 1. Suurtüki-väegrupi ja rannakaitseüksuste - aja-loost Toe Nõmm, Mati Õun ja kapten

Feliks Roodvee. Oma mälestusi jagas II maailmasõja veteran, 20. diviisi suurtükiväe rügemendis võidelnud Endel Haas. Taasloodud suurtükiväe-pataljoni arengut tutvustasid Soome-Viro projekti eestvedaja kolonelleit-nant erus Jouko Kivimäki, reserv-kapten Rein Luhaväli, kolonelleitnant Enno Mõts, major Viktor Kalnitski, reservmajor Vahur Kütt ning prae-gune pataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. Et arutelu jõuaks võimalikult paljude pataljoni liikme-

teni, kutsuti seminarile osalema ka ajateenijatest allohvitserid.

Suurtükiväe ülesanne on toetada lahinguüksuste tegevust kaudtu-lega. Praegu teenib suurtükiväepa-taljonis 37 kaadrikaitseväelast ja üle 250 ajateenija. Suurtükiväepataljoni moodustamine algas 1917. aasta detsembris, kui Soomes koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast, et sõita kodumaale. Vabadussõjas võitlesid 1. suurtükiväegrupi väli-patareid peamiselt Narva, Tartu ja

Viljandi suundadel. Pataljoni taasasuti 20. märtsil 1998. aastal, kui Põhja üksik-jalaväepataljon oli ümberfor-meeritud suurtükiväegrupiks Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelin-nakus. Samal aastal kinkis Soome Vabariik Eestile 105mm haubitsad H61-37, aprillis alustasid Suurtüki-väepataljonis teenistust esimesed ajateenijad. 20. märtsil 2001. aastal annetasid Tapa ja Narva linnavalit-sused suurtükiväegrupile väeosa lipu.Marina Loštšina

Tapal Kirde katseringkonnas

asuv Suurtükiväepataljon

tähistas 18.jaanuaril väeosa

95. aastapäeva ligemale viis

tundi kestnud seminariga.

Pataljoni 95. aastapäeval osalesid ka väeosa endised ülemad.

FOTO: ARHIIV

1. Dispetšer Viru Jalaväepataljon 8.02.20132. Mobilisatsioonivarustuse ja materjalilao laohoidja Viru Jalaväepataljon 10.02.20133. Õhutõrjepataljoni transporditehnik Kirde Kaitseringkond 10.02.20134. Õhutõrjepataljoni rühmavanem-instruktor Kirde Kaitseringkond 10.02.20135. Pioneeripataljoni rühmavanem-instruktor Kirde Kaitseringkond 10.02.20136. Suurtükiväepataljoni transporditehnik Kirde Kaitseringkond 10.02.20137. Värbamiskeskuse nõunik Kaitseressursside Amet 10.02.20138. Vanemkorrapidaja Kaitseliidu Peastaap 10.02.20139. Vanemkorrapidaja Kaitseliit Tallinna Malev 10.02.201310. Relvur Kaitseliit Rapla Malev 8.02.201311. Tagalaülem Kaitseliit Jõgeva Malev 10.02.201312. Staabiülem Kaitseliit Jõgeva Malev 10.02.201313. Staabiülem Kaitseliit Sakala Malev 10.02.201314. Instruktor/nooreminstruktor Kaitseliit Valgamaa Malev 10.02.201315. Instruktor Kaitseliit Sakala Malev 10.02.2013

AMETIKOHT ASUTUS KANDIDEERIMISE KUUPÄEV

TÖÖPAKKUMISED KAITSEVÄES

Vaata täpsemalt www.vk.kra.ee või helista 717 0800

Utria Dessant 20131. KL Tartu Malev2. KL Pärnu Malev II3. Kõrgem Sõjakool4. KL Järva Malev5. Soome6. PPA Ida Prefektuur7. KL Tallinna Maleva Kalevi malevkond8. KL Tallinna Maleva Põhja malevkond9. KL Pärnu Malev III10.KL Alutaguse Malev I11.NKK Tallinna RK12.KL Tallinna Maleva Ida malevkond

Võistlejate moraalne ja

füüsiline kurnamine oli ka

retke korraldajate eesmärk,

tunnistas Erna seltsi

president Meelis Rätsep.

Üksteist nädalat kestnud rüh-maparameedikute erialakur-susel (RPEK) õpetati 50-le

tulevasele rühmaparameedikule esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, -instrumentide ja medikamentide kasutamist, sõjaväemeditsiini selle erinevates aspektides, välihügieeni ja ka sõjaväepedagoogikat.

Ajateenijad ütlesid, et nad said kursuselt kasulikke kogemusi ja teadmisi, mida võib ka argielus vaja minna. 1. Jalaväebrigaadi tagalapa-taljoni nooremseersant Tõnis Tenno sõnul sai kursusel teada rohkem näi-teks ravimite mõju kohta. “Oskame nüüd paremini ravimeid kasutada, et tead kui palju aspiriini tegelikult üldse tohib päevas võtta,” ütles Tenno.

Kursuse läbinud ajateenijate sõnul RPEK ülemäära raske ei olnud. Noo-remseersant Tõnis Tenno sõnul oli kõige raskem järjepidevuse hoidmine teoreetilise materjali omandamisel. “Meil oli ligi 7 nädalat ainult teoo-riatunnid, väga vähe saime selle aja jooksul praktikat,” ütles Tenno.

Nõnda ongi mõistetav, et kursuse läbinud noormehed hindasid kõige kõrgemalt just kahelt kiirabiprakti-kalt saadud kogemusi. Nooremseer-sant Keith Baumann Kuperjanovi jalaväepataljonist ütles, et põhilised väljakutsed olid seotud vererõhuprob-leemidega eakamatel inimestel, kuid juhtus ka põnevamat. “Teisel kiirabi-praktikal Lasnamäel juhtus isegi üks narkomaan meile ette, kelle pidime elule tooma,” kirjeldas nooremseer-sant Baumann värvikaid kogemusi.

Nooremseersant Tõnis Tenno sõnul sai tema samuti oma kiirabi-praktikal kasuliku elustamiskoge-muse. “Ligi tund aega elustasime infarkti saanud meest, kuid kahjuks tulutult,” sõnas Tenno ning lisas, et sai tunda erinevust inimese ja nuku elustamise vahel. “Ega tegelikult väga suurt vahet ei olegi, kõik mida oled

nuku peal teinud, toimib täpselt sama moodi inimese peal,” ütles Tenno.

Esmaklassiline anatoomiakogemusAjateenijate sõnul oli rühmaparamee-diku erialakursuse teine põnev seik lahkamise vaatamine. Nooremseer-sant Hendrik Türgi sõnul sai lahka-misel inimese anatoomiat tunduvalt paremini tundma õppida kui lihtsalt mudeleid vaadates. “Kui sul on min-gisugune mudel ees, näiteks kopsu mudel, siis täpselt ikkagi ei tea mil-line see kops on. Aga kui päris kopsu katsuda saab, siis see on ikka midagi muud,” lausus nooremseersant Türk.

Parematele rühmaparameediku erialakursuse lõpetajatele järgneb teise taseme parameediku ehk kom-panii parameedikute kursus. Kuu aega kestval kursusel õpivad sõjaväemee-

dikud süvendatult esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, -instrumentide ja ravimite kasutamist, sõjaväemedit-siini eri aspekte, välihügieeni, sõjaväe-pedagoogikat ning meditsiinipunkti juhtimist kompanii tasemel. Kom-panii parameedikud saavad olulise lisana juba ka teadmisi ambulatoorse esmatasandi kirurgiast ehk suudavad ise näiteks haavu korrastada.

Kõige rohkem rõõmustab kompa-nii parameediku kursusel osalejaid teadmine, et ootamas on veel viis kiirabipraktikat. “Ma arvan et saab huvitav olema,” ütles nooremseer-sant Baumann.

Kompanii parameediku kursusel osaleb 34 õppurit. Selle kursuse pari-mad lõpetajad jätkavad omakorda õpinguid kolmanda taseme paramee-diku ehk arsti abi kursusel.Martin Altraja

sõdurilehtsõdurileht4 ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

Rühmaparameediku kursuse tipphetkeks oli kiirabipraktikaÜlemöödunud nädalal lõppes

Kaitseväe Logistikakeskuse

meditsiiniväljaõppekeskuses

1. taseme ehk rühma-

parameediku erialakursus.

Nii nagu ametinimigi ütleb, on esindusmees ajateenija, kes eelkõige esindab teisi

ajateenijaid neile olulistel teemadel. Seesugune roll on vajalik kiireks ja operatiivseks infovahetuseks, kuna kõige madalamal tasandil peab igal kasarmutoal olema valitud oma kin-del esindusmees.

Staabi- ja sidepataljonis aega tee-niva reamees Eerik Säre sõnul on esindusmees tavaline ajateenija, kes on oma kolleegidest lihtsalt pisut aktiivsem. “Kui ajateenijaid on hästi palju, siis on neil tavaliselt ka kõik-suguseid probleeme, muresid ja ette-panekuid. Selleks, et neid liiga palju ei kuhjuks ja et kaadrikaitseväelased ei peaks iga küsimusega eraldi tege-lema, ongi olemas esindusmehed, kes toimivad justkui filtrina ajateenija ja elukutselise kaitseväelase vahel,” selgitas reamees Säre.

Lisaks iga toa esindusmehele valivad viis kuni kuus ajateenijat oma kompanii esindaja ning kõikide tubade esindajate hulgast määratakse hääletu-sega terve pataljoni esindusmees, kelle ülesannete hulka kuulub muuhulgas kõrgemate ülematega suhtlemine. Valituks saamise eelduseks on huvi väeosa igapäevatöö vastu ning julgus ja hea suhtlemisvõime, kuna erinevaid kohtumisi toimub palju.

Esindusmeeste kogu koosolekud toimuvad üldjuhul korra nädalas.

“Me oleme ajateenijad ja meil on õppetööst ja välilaagritest tulenevalt omad ülesanded täita, kuid idee on lihte - kohtume nii tihti, kui vaja ja nii vähe, kui võimalik,” kirjeldas reamees Säre. Pakiliste asjadega kohtutakse kasvõi iga päeva õhtul, kuid regulaa-rselt kohtutakse pühapäeviti, sest siis võib kindel olla, et kõik asjaosalised on kas linnaloalt või metsalaagrist tagasi tulnud.

Muudatused kodukorrasProbleemide lahendamisega on aja-teenijad tegelenud juba juulikuust saati. “Näiteks kunagi oli külaliste vastuvõtmiseks ette nähtud vaid üks tund. Esindusmehed võtsid selle teema tugevasti päevakorda ning nüüd on lähedaste nägemiseks aega

tervelt kolm tundi,” tõi reamees Säre näite esindusmeeste tulemuslikust tööst. Samuti loodab Staabi- ja side-pataljoni sidekompanii esindusmees reamees Säre, et peagi ei pea ajateeni-jad mobiiltelefonidelt akusid eemal-dama. “Iseenesest on see mõistlik ja distsipliini arendamise seisukohast normaalne, kuid sõduri baaskursus on nüüdseks lõppenud ning distsip-liin ja kord on inimestele sisse jäänud niikuinii,” leidis reamees Säre.

Staabi- ja sidepataljoni esindus-meeste juht ehk pataljoni esindus-mees reamees Lauri Võsandi suhtub iseenda ja kaasvõitlejate tegevusse teatava tagasihoidlikkusega. “Ma arvan, et esindusmeeste tegevuse tulemus jõuab ajateenijateni teatava latentsusega, mistõttu suuremaid

muutusi võib näha alles mõnetise aja pärast,” leiab reamees Võsandi.

Esindusmeeste tööd tunnustati hiljaaegu ka kõrgeimal tasandil, mil Staabi- ja sidepataljoni külastas bri-gaadikindral Riho Terras. “See oli väga emotsionaalne ja positiivne, sest rääkisime kaitseväe juhataja-legi, kes me oleme ja mida teinud oleme ning temalt saadud tagasiside oli positiivne ja julgustav,” kirjeldas kohtumist reamees Säre. Pataljoni esindusmees reamees Võsandi mee-nus kohtumisega oma töö tähtsaim reegel: “kõige olulisem on esindus-mehe puhul see, et ülemate juures närvi ei läheks ja saaks kõik oma jutud ära räägitud.”Kristjan Terase

Ajateenijate esindusmees

kogub kokku kõik mured,

probleemid ja ettepanekud

ning viib need just selle ini-

meseni, kes oskab tekkinud

olukorrale lahenduse leida.

Esindusmees on puhver ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste vahel

Esindusmees on ajateenija, kes aitab leida lahenduse teiste ajateenijate muredele.

FOTO: MADIS VELTMAN

küsitlus

Mida kasulikku sa oled ajateenistusest saanud?

reamees Johan UibopuuOlen õppinud lugu pidama lihtsatest asjadest.

reamees Kermo PaapPäris kindlasti olen saanud juhtimisoskust juurde.

reamees Rihard RohtlaRiigikaitse seisukohalt olen õppinud sõdurile vajaminevaid oskusi ja nüüd tean kuidas sõjas käituda.

reamees Rainar TederKindlasti juhiload ja mingisugune algteadmine ellujäämisest metsas.

reamees Kristjan RaudseppOlen saanud C- ja D-kategooria juhiload.

Pidulikul rivistusel said rühmaparameedikud kätte nooremseersandi auastme.

FOTO: MADIS VELTMAN

sõdurilehtsõdurileht5ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

Eesti sai Teise maailmasõja järel loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO

täisliikmeks võrdlemisi hilja, alles 2004. aastal. Kuid juba 1949. aastal asutatud sõjaline allianss ei ole kau-geltki mitte vanimate killast. Kollek-tiivkaitse põhimõtetest on kirjutanud muuhulgas 17. sajandi prantsuse riigi- ja kirikutegelane kardinal Richelieu ning tema varajased ideed kajastuvad kolmekümneaastase sõja lõppedes allkirjastatud Vestfaali rahulepin-gus. See on sündmus, mis leidis aset 1648. aasta 30. oktoobril.

Tänasel päeval panustab Eesti riik NATO-sse peamiselt mobiilsete ja jät-kusuutlike relvaüksuste loomise ning rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel osalemisega. Viimastest olulisim on Afganistanis läbi viidav operatsioon “Kestev vabadus”, kus Eesti osaleb ISAF-i julgeolekujõudude koossei-sus alates 2003. aastast. Käesoleva aasta 13. märts tähistabki päeva, mil Eesti kaitseväelased on täitnud sõja-lisi ülesandeid Afganistanis täpselt kümne aasta jagu.

O m a m o o d i “ümmarguse arvu” täitumise puhul tuleb hinnata neid, kelle töö tulemusel saavad kriisipiir-konna elanikud taas näha märke üldise elujärje paranemisest. Samuti tuleb meeles pidada neid, kes on langenud oma riiki teenides. Üle kõige on aga vii-mased kümme aastat andnud meile

võimaluse saada tugevaks partne-riks ning teenida ära täieliku usal-duse oma liitlaste silmis. Eesti on end alliansile tõestanud ning NATO meile endile nõndasamuti.

Üks kõigi, kõik ühe eestKollektiivkaitse mõiste mõtestatakse lahti eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu aluslepingu artiklis 5, mille koha-

selt käsitlevad lepinguosal i-sed relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameeri-kas rünnakuna nende kõigi

vastu. Kuidas ja millistel tingimus-tel vastupanu osutatakse, on paberil küll kirjas, kuid vastav üksikasjalik informatsioon ei kuulu arusaadavatel

põhjustel avalikustamisele.Alliansi pikas ajaloos on kollek-

tiivkaitse põhimõtet rakendatud vaid ühel korral. See leidis aset 2001. aasta 12. septembril, mil NATO kõrgeim organ, Põhja Atlandi Nõukogu, tegi teatavaks, et 11. septembri rünnakuid käsitletakse terroristliku agressioonina Ameerika Ühendriikide, seega kõikide liikmesriikide vastu. Selle otsuse tule-musel algas Ühendriikides esimene terrorismivastane operatsioon “Eagle Assist”, mille käigus võttis NATO kasu-tusel seitse AWACS radariga varusta-tud luurelennukit, mis asusid aktiivselt USA õhuruumi patrullima.

Rahvusvahelise ja riikliku jul-geoleku tagamisel tuleb igal osale-jal täita oma kindlat funktsiooni. Eestil ei pruugi olla seitset Boeing E-3 Sentry luurelennukit, kuid meil on erakordselt kõrge infotehnoloo-giline võimekus Tallinnas paikneva NATO küberkaitsekoostöökeskuse

näol. Tunnustust Eestis paiknevale keskusele annab seegi, et alanud aastal on teatanud nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia oma soovist lii-tuda CCDCOE-ga (Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence).

Eesti positsiooni tugeva partne-rina on ilmekalt näidanud ka mitmed rahvusvahelised kriisiohjeoperatsioo-nid, mille raames NATO liikmesriigid mängivad läbi olukorra, kus fiktiivne vastane ründab väljamõeldud riiki. Näiteks 2011. aastal toimunud see-

sugusel CMX (Crisis Management Excercise) õppusel osalemine andis selgelt mõista, et Eestit koheldakse 28 liikmesriigi hulgas võrdsena.

Lisaks jagatud julgeolekuvõime tugevdamisele tuleb igaühel iseseis-valt valmis olla oma riigi esmaseks kaitseks. Sest nagu Juhan Liiv on öelnud: “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. Kas nüüd õnneks või õnnetuseks, kuid Eesti rahval igal juhul on, mida mäletada.Kristjan Terase

Kollektiivkaitse on osa riiklikust julgeolekustKuigi Malis lahvatanud

konfl ikt jääb meist enam

kui viie tuhande kilomeetri

kaugusele, ei tohi me täna-

päeva muutuvas maailmas

kunagi kaotada valvsust

oma kodukoha üle.

Uut tüüpi soomus kasutab mürskude, šrapnellide ja muu lahingmoona tõrjumiseks

elektrienergia lööke. Briti teadlased Kaitseteaduse ja tehnoloogia labo-ratooriumist (Defence Science and Technology Laboratory) väidavad, et sõjamasinate soomusest on võimalik luua superkondensaator, mis muu-daks kogu masina justkui hiiglasli-kuks patareiks.

Kaitsesüsteemi tööpõhimõte on sarnane paljudes ulmefilmides näh-tule, kus jõuväli moodustab nähta-matu kaitsekilbi ümber masina või objekti. Superkondensaator kogub endasse laengu ning seda energiat on võimalik rünnaku korral hetkega vabastada.

Kui kõnealuse kaitsesüsteemiga varustatud sõiduk tuvastab tema suunas liikuva ohtliku objekti, saab superkondensaatorisse salvestatud energia hetkega vabastada, mis teki-

tab masina kerele tugeva elektromag-netvälja. Projektiga seotud teadlased usuvad, et see tekitaks hetkeks kait-sekilbi, mis lööks sihtmärgile liikuvad mürsud ja killud eemale.

Kuigi jõuväli tekitatakse murdosa sekundiks, piisab sellest õige ajastuse korral reaktiivmürskude ja granaa-tide, mis plahvatavad kokkupuutel, eemale tõrjumiseks. Seejärel laetakse superkondensaator kiiresti, et olla valmis tõrjuma järgmist rünnakut.

Kasutab vähe energiatTänapäeval on vähe lahingumasinaid, mis suudaksid endaga kaasas vedada piisavalt soomust, et pidada vastu reaktiivmürskudele ja tankivastastele granaatidele, mis tekitavad soomust läbistava kumulatiivjoa. Praegu kasu-tusel olevad tankivastased granaadid suudavad läbistada soomust enam kui poole meetri ulatuses, seetõttu peab soomus olema vähemalt sama paks.

Tavaline soomus on tegelikult lihtsalt hunnik metalli. Suure koguse metalli soomusena kaasas kandmine teeb tankid väga raskeks ja aeglaseks ning see on mitmes mõttes ebaprakti-line, kuna suurem raskus tähendab ka suurt energiakulu.

Elektrilise soomuse suurim eelis on

tema kaal, eriti võrreldes tavapärase soomusega. Tänapäeva tankid kaalu-vad üle kuuekümne tonni, kuid elekt-risoomusega võiks kaal langeda tun-duvalt. Võiks arvata, et süsteem vajab töötamiseks hiigelkogustes energiat, kuid briti teadlaste sõnul kasutab kait-sekilp üllatavalt vähe elektrit.

On vähetõenäoline, et energiakilpi hakatakse kasutama kaitseks käsitu-lirelvade eest, sest sõjamasina kere kuulikindlaks tegemine on lihtsam, samuti ei ole kuulikindlad masinad nii rasked kui mürsu- või granaa-dikindlad tankid. Suhteliselt kerge elektriline soomus võiks aga kaitsta kogu sõiduki välisosa, kasutades rii-desarnast painduvat superkonden-saatori materjali.

Järgmise sammuna on vaja välja töötada süsteem ohu avastamiseks, mis suudaks tuvastada sõjamasina poole liikuvad mürsud ning vabas-tada elektrilaengu täpselt õigel hetkel.

Edukad katsetusedBriti teadlased on elektrilise soomuse esimesi variante juba katsetanud. See kasutas mitmeid metallikihte, mis on elektriliselt pingestatud. Kui kumula-tiivmürsk tabab soomust, tekib (elekt-rit juhtiv) kumulatiivjuga, mis läbib

välise metallikihi. Sisemist elektrili-selt pingestatud metallikihti tabades moodustub aga vooluring, mis tekitab metallikihtide vahel nii tugeva elekt-rivoolu, et kumulatiivjuga aurustub.

Ühel katsetusel 2002. aastal oli briti Warrior-tüüpi lahingumasin varustatud just sellise elektrilise soo-musega. Masinat tulistati korduvalt reaktiivmürskudega ning Warrior sai

vaid kergeid kahjustusi. Kogu elektrilise soomustehnoloo-

gia kasutuselevõtu juures on ka konk-reetne eesmärk: briti kaitseminis-teeriumi eesmärgiks on vähendada soomusmasinate kaalu 70% järgneva kümne aasta jooksul, et suurendada nende kiirust ja manööverdusvõimet. Martin Altraja

Briti teadlased arendavad

sõjaväe jaoks tehnoloogiat,

mis kaitseks tanke ja muud

tehnikat energiakilbiga.

Elektriline soomus võimaldab luua kergemaid ja kiiremaid sõjamasinaid

Lahingumasinal Warrior kasutatud elektriline soomus osutus efektiivseks.

FOTO: INTERNET

FOTO: ARDI HALLISMAA

Õppuse Saber Strike 2012 raames saabusid Ämari lennubaasi Ameerika Ühendriikide hävitajad A-10.

Eesti osalusega NATO õppused Balti õhuruumi õhuturbeharjutused (2008 – 2009) Baltops (2012) Saber Strike (2012) Baltic Host (2012) Steadfast Juncture (2012)

Eestil ei pruugi olla seitset

Boeing E-3 Sentry luure-

lennukit, kuid meil on era-

kordselt kõrge info-

tehnoloogiline võimekus.

sõdurilehtsõdurileht6 ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

Kapten Vladimir Kuznetsovi sõnul saabus kõrge tunnustus ootamatult.

Selleks, et konkursil osaleda, pidi kandidaadil olema sooritatud maksimumpunktidele vähe-

malt üks üldfüüsiline test, samuti tuli kasuks ka kõrgete kohtade saavuta-mine KV meistrivõistlustel.

Mitmel spordivõistlustel olete osalenud?Ma ise pole neid lugenud, aga eks neid jäi 5 ringi. Aasta algu-ses ma sain trauma, see-tõttu ma ei saa-nud osa võtta sangpommi- ja k a h e v õ i s t l u -sest, siis alga-sid pataljoni, Kirde kaitseringkonna ja kaitseväe õppused, mistõttu jäi ka triatlonil käimata. Aga kõikidel võistlustel, mis aasta teisel poolel toimusid, olin mina kohal.

Aktiivseima sportlase tiitel tuli seega ootamatult?See oli üllatus, ma ei oodanud, et pärast pooleaastast pausi ikka saab minust selle tiitli omanik. Teiselt poolt on see väga meeldiv, kuna ma olen kogu oma teenistuse jooksul ikka üsna aktiivselt kõikvõimalikelt võistlustelt osa võtnud. Võib öelda,

et spordist on saanud minu lemmik vaba aja sisustamise viis. Võistluste ajal saab tegeleda oma huvialaga ning ka teistega mõõtu võtta.

Suurt rolli selle tiitli saamises män-gisid suurtükiväepataljoni sõdurid, kes pälvisid spordivõistluste mees-konna arvestuses teise koha. Sõdu-ritega koos võisteldes tekib parata-matult soov tõestada, et vaatamata sellele, et meil on ligi kümne aastane vanusevahe, suudad sa ka noorema-tele konkurentsi pakkuda.

Mis eelmise aasta võistlustest meelde jäi?Laidoneri jooks. Kaheksast eta-pist koosneval võistlusel pidi meie meeskond otsustama, kes esime-sena rajale läheb. Ajateenijad leid-sid, et võistlustulle astub esimesena kapten. Mul ei jäänud muud üle

kui tempot n ä i d a t a ning etapp e s i m e s e n a l õ p e t a d a . Jooks oli üpris raske, aga sõdurite usaldus ja lootus moti-

veerisid mind ning meie meeskond pani selle jooksu kinni.

Mida annab sulle spordiga tegelemine?Ühelt poolt on see enesekehtestamine ning -arendamine, kuna sport teeb inimest tugevamaks nii füüsiliselt kui ka vaimselt, tekitab sisemist kindlust. Teiselt poolt aga on see üks parimaid võimalusi negatiivsete emotsioonide välja elamiseks ning uue eesmärgi saavutamisel on ka positiivsed emot-sioonid kerged tulema. Marina Loštšina

Suurtükiväepataljoni

operatiivsektsiooni ohvitseri

kapten Vladimir Kuznetsovi

sportlik aktiivsus sai eelmise

aasta lõpus tunnustust –

mees kuulutati kaitseväe

aktiivseimaks sportlaseks.

Kaitseväe aktiivseima sportlase tiitli pälvis Kirde Kaitseringkonna kaitseväelane

FOTO: ARHIIV

Seekordses Sõdur versus sõdur rubriigis võtavad mõõtu kaks 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni sõdurit.

VASTASID reamees Jevgeni Filatov ja reamees Mihhail Divin.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

Reamees Jevgeni Filatov

Reamees Mihhail Divin

1. Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

Viimane oli 210 punkti. Täpselt ei mäleta, aga kuskil 200 juures võis olla.

2. Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Ei oska öelda. Naisi on siin vähe, võib-olla ainult meditsiinis, aga seal ma olen ainult paar korda käinud.

Ei tea.

3. Mis on parim kasarmusisene tegevus?

Filmide vaatamine, sest meil on projektor ja me saame filme vaadata nagu kinos.

Mulle meeldib kõige rohkem autopargis tööd teha, autosid parandada.

4. Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Ma pole proovinud, aga proovime. (Tulemus: 1)

No umbes 100.

5. Mitu tüdruku pilti sul kapis on? Üldse ei ole. Null. Minu lemmiktüdruku pilt on mul telefonis taustapildiks.

6. Milliseid sõnu sa kaitseväe kõnepruugist oled sa kasutanud tsiviilis?

Tsiviilis olen kasutanud „Just nii!“ ja „kiiremini!“ Ja näiteks „Kakskümend viis!“, kui keegi midagi valesti teeb.

Tsiviilis eriti ei ole. Aga poes vist paar korda olen öelnud „just nii!“.

7. Kas sa oled oma ajateenija staatust ära kasutanud, et neiudele külge lüüa?

Ei. Ei ole.

8. Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Mul endal saabastega seda probleemi pole, aga mõnel kaasvõitlejal tuleb saabastest väga halba lõhna.

Umbes kuu.

9. Millest sa kaitseväes kõige enam puudust tunned?

Riietest natukene, näiteks salli ei ole. Praeguse ilmaga oleks hea kanda. Aga muidu olen siin kõigega rahul.

Ei teagi. Ma olen tegelikult rahul kõigega siin.

10. Mis on kõige haledam põhjus, millega sa oled laatsaretti pöördunud?

Ma ei ole üldse laatsaretis käinud. Olen kogu aeg terve olnud.

Ühe korra käisin hambaarsti juures, aga rohkem pole laatsaretis käinud.

11. Millise ametimehe positsioonil võiksid olla kaitseväes?

Ei oska öelda. Võib-olla transpordi kompaniis midagi või näiteks remondikompaniis, sest see huvitab mind.

Mingi autojuht või midagi muud autodega seonduvat.

12. Mis on kõige ägedam asi kaitseväes?

Metsas elamise kogemus on huvitav ja kindlasti kasulik. Meeskonnatöö kogemus on ka oluline, mida saab hiljem kuskil kollektiivis töötades kasutada.

Meditsiiniõpe on kindlasti kasulik, tsiviilis võib vaja minna. Uusi sõpru olen ka saanud.

13. Joonista tank!

Sõdur versus sõdur

0

00 1

0

1

1

1

0

1

1

1

1

0

0

1

0

11

0

0

1

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatukunstikomisjon.

Tulemus

1

Vaatamata reamees Divini võimele ühe käe peal kätekõverdusi teha, tuli tal seekord kaasvõitlejale alla vanduda. Siiski tuleks reamees Divinit kiita, sest kaitseväes millestki puudust ta ei tunne ning tööd ei pelga.

On näha, et reamees Filatovil kunstiannet on. Kui me oleksime reamees Filatovile pastaka asemel kätte andnud lõuendi ja värvid, oleks ta tõenäoliselt saanud hakkama võimsa tankimaaliga.

Esmapilgul meenutab reamees Divini joonistatud tank meile kreemikooki, kuid kui joonistusse süveneda, tulevad välja detailid nagu kere varjav kamovõrk ning agressiivne roomikumuster raske maastiku läbimiseks.

Madalaskoorilisest duellist väljus võitjana reamees Filatov. Otsustavaks osutus tema joonistatud realistlik ja ilus tank. Palju õnne võitjale!

8

1

12

9

Suurt rolli selle tiitli saamises

mängisid suurtükiväepataljoni

sõdurid, kes pälvisid spordi-

võistluste meeskondlikus

arvestuses teise koha.

sõdurilehtsõdurileht7ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

Igal aastal saab 15-20 muusika-liselt andekat noormeest läbida oma teenistuse kaitseväe orkest-

ris. Orkestriteenistusse pääsemine pole aga niisama lihtne, eeltingimu-seks on omandatud või omandamisel olev muusikaline haridus. Vähemalt pool aastat enne kaitseväkke tulekut peab potentsiaalne orkestrant kaitse-väe orkestriga ühendust võtma ning läbima vestlusvooru orkestriülema kolonelleitnant Peeter Saaniga. Kui kandidaat sobib, teeb orkester vasta-vasisulise avalduse kutsealuse Vahi-pataljoni suunamiseks.

Orkestri ajateenijad alustavad oma teenistust oktoobris ning pärast sõduri baaskursuse läbimist lähevad ajatee-nijad orkestriülema käsutusse. Kuigi sõjaline väljaõpe piirdub neil baas-kursusega, kuuluvad nad formaalselt ikkagi Vahipataljoni alla ja vajadusel täidavad ka toimkonna kohustusi.

Muusikaline väljaõpeAlates jaanuarist hakkavad orkestri ajateenijad tegelema nende üles-annetega, mis on vajalikud orkest-rile. Puhkpillimängijad omandavad repertuaari, millega erinevatel tse-remooniatel esinetakse. Need, kel pole puhkpillidega kogemusi, hakka-vad õppima rivitrummi mängimist. „Mõne jaoks on see täiesti uudne, sest nad pole trummidega varem kokku puutunud,” ütles orkestriülem kolo-nelleitnant Peeter Saan.

Repertuaari peavad ajateenijad sel-geks õppima kiiresti, sest esinemisi on

palju – aastas kokku umbes 180. Olu-lisemateks esinemisteks on mõistagi vabariigi aastapäevaga seotud üritu-sed, muud tseremooniad ja orkestri tähtpäevad. Selle aasta 16. märtsil tähistab orkester oma 20. taasloomise aastapäeva ning 24. novembril orkestri 95. asutamise aastapäeva, mida tähis-tatakse sõjaväemuusika päevana.

Klassikaline puhkpilliorkesterPeale 15 ajateenija on orkestril 40 tegevliiget. Ajateenijal on pärast tee-nistust orkestrisse edasi jäämine kül-laltki keeruline, kuna kaadri voolavus on väga väike. „Inimesed kes on tulnud, need on jäänud ja ametikohti vabaneb

ainult siis kui keegi läheb pensionile,” ütles kolonelleitnant Saan.

Kaitseväe orkestri näol on tege-mist puhkpilliorkestriga. „Orkester on täiesti klassikaline puhkpilli-orkester, mis koosneb alates flööti-dest kuni tuubade ja löökriistadeni,” kirjeldas orkestriülem kolonelleit-nant Peeter Saan orkestri koosseisu ning lisas, et ajateenijad annavad pilligruppidele võimsust juurde.

Pikk ajaluguSuurimad teened Eesti sõjaväemuusika loomisel ja arendamisel on kindlasti Peterburi konservatooriumis hariduse saanud muusikul nimega Georg Reder, kellest sai konservatooriumi lõpeta-

mise järel tsaariarmee kapellmeister ja kes juba 24. novembril 1918, seega mõni päev enne Vabadussõja algust, liitus 1. jalaväe-polguga ning määrati polgu kapellmeist-riks. See annab aluse pidada 24. novembrit Eesti kutselise sõjaväemuu-sika sünnipäe-vaks. Georg Reder alustas kohe orkestri moodusta-mist, võttes teenistusse ja tuues teistest üksustest üle pillimehi.

Pärast 1928. aasta sõjaväereformi

jäi Eestis tegutsema neli koosseisulist sõjaväeorkestrit, kadusid poolkutse-lised orkestrid, poolametliku tege-

vuse lõpetas ka ratsaorkester. Kogu sõjaväe-orkestrite süs-teem lammu-tati 1940. aastal seoses Nõuko-gude okupat-siooniga, mil Eesti kaitse-vägi lakkas ole-

mast. Kaitseväe orkester taasloodi 1. veebruaril 1993.Martin Altraja

Vahipataljonis teenivad

Kaitseväe orkestri ajateenijad

musitseerivad muuhulgas ka

vabariigi aastapäeva paraadil.

Muusikalise taustaga ajateenijad saavad läbida oma teenistuse Kaitseväe orkestris

Kaitseväe orkestrit võib kuulda ja näha kaitseväe olulisematel tähtpäevadel Estonia kontserdisaalis.

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Filmi lavastaja Kathryn Bigelow on hakkama saanud järjekordse suurfilmiga. Tema eelmine film

oli teatavasti sõjafilm „Piinakamber” („The Hurt Locker”), mis nautis maa-ilma kinodes suurt menu ning oli ka kriitikute seas edukas, võites 6 Osca-rit, sealhulgas parima filmi ja režis-sööritöö eest.

Sarnaselt Bigelow eelmisele teosele kandideerib „00.30” mitmele Osca-rile ning on samuti mingis mõttes sõjafilm, kuigi otsest lahingutegevust filmis on vähe. See loomulikult ei tähenda, et film põnev ei oleks.

Film kujutab noore CIA naisagendi Maya ristiretke Osama bin Ladeni taba-miseks alates 2001. aasta 11. septembri sündmustest kuni bin Ladeni tabami-seni 2011. aastal. Nagu selliste operat-sioonidega ikka, kulgeb see salaja kulis-side taga ning paugutamist on vähe. Fookuses on eelkõige valgekraede töö.

Üsna konkreetne narratiiv on fil-

mis olemas ja selgesti jälgitav ning vaataja saab aru, kuidas peategelane bin Ladeni tabamisele järk-järgult lähemale jõuab. Kulminatsiooniks on muidugi suurepäraselt lavastatud USA eriüksuslaste operatsioon, kus bin Laden tapetakse. Kuigi märulist-seene on filmis vähe, on need vähesed lavastatud tõetruult ja põnevalt.

Suurt rõhku on filmis pööratud detailidele. Lausa niipalju, et mitmed Ameerika Ühendriikide kõrged riigi-ametnikud süüdistasid filmitegijaid CIA salajaste materjalide kasutami-ses. Filmiga seotud inimesed on süü-distusi eitanud ning ametlikku süü-distust pole neile ka esitatud. Eriti realistlikult on esitatud filmis operat-sioon, kus tapeti bin Laden. Väideta-valt kestis see osa filmist ainult mõni minut vähem kui päriselus.

Vastuolulised piinamisstseenid„00.30” oli vastuoluline film juba enne filmimise algust. Ameerika Ühendrii-kide konservatiivsemad vabariiklased süüdistasid filmi poliitilises propa-gandas, kartes et film mõjub positiiv-selt Barack Obama valimiskampaa-niale. Et seda probleemi vältida lükati filmi esilinastust mõned kuud edasi.

Palju kõneainet tekitasid ka filmi piinamis- ja ülekuulamisstseenid. Neid oli filmis palju ning tegelikult olid need sisu edasi andmiseks asendama-

tud. Filmist võib isegi välja lugeda, et just tänu piinamisele saadigi Osama bin Laden kätte (mis kindlasti ei olegi täiesti vale seisukoht). Vaataja võib näha mitmeid julmi võtteid, mida CIA kuni 2009. aastani terroristide üle-kuulamiseks ohtralt kasutas.

Kui kõikvõimalikud vastuolud kõr-vale jätta, on tegemist ikkagi väga hea filmiga. Sarnaselt tema eelmisele filmile „Piinakamber” on Bigelow ka

„00.30” puhul kasutanud suhteliselt vähetuntud näitlejaid, mis sellise filmi puhul ilmselt toimibki paremini. Pea-osatäitja Jessica Chastain teeb filmis igatahes suurepärase esituse ning kandideerib selle eest ka parima nais-peaosatäitja Oscarile.

Eesti vaatajale ei pruugi film sel-lise mõjuga olla nagu ameeriklastele. Osama bin Ladeni tabamise kui sünd-muse ja seeläbi ka selle filmi mõju

USA ühiskonnale on raske ülehinnata. Arvatakse isegi, et tänu bin Ladeni tabamisele valiti teiseks ametiajaks tagasi president Barack Obama. Meie vaatajale võib aga film tunduda lihtsalt hea meelelahutusena, kuna meil ei ole filmis kajastatud sündmustega nii tugevat emotsionaalset sidet. Süžee on hea ja lavastus korralik. Eesti kinole-visse jõuab film alates 8. veebruarist.Martin Altraja

„00.30” („Zero Dark Thirty”,

USA 2012, 157 min)

režissöör Kathryn Bigelow,

stsenarist Mark Boal,

osades: Jessica Chastain,

Jason Clarke, Joel Edgerton.

Kinodes alates 8. veebruarist.

Maja, kust lõpuks tabati bin Laden, oli fi lmimeeskonna poolt realistlikult taasloodud.

FOTO: JONATHAN OLLEY

Filmiarvustus: Osama bin Ladeni püüdmisest rääkiv „00.30”

Orkestri ajateenijad alustavad

oma teenistust oktoobris ning

pärast sõduri baaskursuse

läbimist lähevad ajateenijad

orkestriülema käsutusse.

sõdurilehtsõdurileht

ristsõna

koomiks | autor: Helin Tikerpuu

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe müts!Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 56 350 065 või kirjutaaadressil Sõdurileht, Staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12,15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 13. veebruarini

Ristsõna number 108 õigelahendussõna oli ÕHUDIVIIS

Õnnelik võitja on reamees Olav SurvaKuperjanovi jalaväepataljonist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tulebtasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

8 ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

"Kes siin päevnik on?""Kes siin päevnik on?"

MEREVÄGI PAKUB LAEVATUUKRITE JA

MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NING EDASIST TEENISTUST EOD TUUKRIGRUPIS

o 5000 m jookso 400 m ujumineo 25 m vee all ujumineo kätekõverdusedo kõhulihaste harjutus(istesse tõus)o ABC test (lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel vees)o meditsiiniline kontroll o inglise keele testo vestlus

vastuvõtukatsed nõuded kandidaadileo läbitud ajateenistus( või ajateenija peale SBK läbimist)o keskhariduso väga hea eesti keele oskuso kohtulikult karistamatao väga hea tervislik seisund jafüüsiline vormo distsiplineeritud o hea stressitaluvus

pakume• huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis, osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja siseriiklikel miinitõrje operatsioonidel• vajadusel inglise keele õpet• keskmisest kõrgemat töötasu, mis tuleneb kvali katsioonist ja sukeldumiskordade arvust• ujula ja jõusaali kasutamist

katsed 22.02.2013

väljaõpe toimub Baltimaade tuukrikoolis Liepajas (Läti)LAEVATUUKRIKURSUS ALGAB 01.04.2013

KURSUSE KESTVUS 6 NÄDALAT. AASTAL 2015 MIINITUUKRIKURSUS

KESTVUSEGA 7 KUUD (märts-september)soovijatel esitada avaldus ja CV alltoodud kontaktile

kontakt/infoltn Sven Pipar

sven.pipar@mil.ee52 24 309Mõnes mõttes on siinne lugu

pisut ennatlik, kuna lähi-mad ajateenijad lennubaa-

sile asuvad hoopiski mõnekümne kilomeetri kaugusel Paldiskis, 1. jala-väebrigaadis. Samas annab kaitseväe uus arengukava mõista, et lähiaasta-tel saab just nimelt Ämari lennubaa-sist logistikapataljoni ja selle ajatee-nijate uus kodu. Niisiis annab see-kordne artikkel hea võimaluse kiigata ühe väeosa mitte kõige kaugemasse tulevikku.

Kui rääkida lennubaasi hoonestu-sest üldiselt, siis vanu maju siit naljalt ei leia. Erand pole ka söökla, mis mõjub tagasihoidlikkusega harjunud sõdurile suisa luksuslikult. Söökla-hoone sobitub oma madala profiili

ning nägusa arhitektuuriga männi-metsade vahele kui valatult. Kaas-aegsust loovad maani ulatuvad külg-aknad, mis lasevad päikesevalgusel söögisaali avaramaks muuta.

Puhtust ja lihtsust võib täheldada siseruumideski. Sissekäigust kum-malgi pool asuvad tualettruumid ning pisut maad edasi leiab riidenagid üle-riiete riputamiseks. Samuti leiab nii vasakult kui ka paremalt käelt vahe-seina taha paigaldatud kraanikausid - justkui peegelpildis loodud põranda-plaan jätkub kuni avara söögisaalini.

Suurepärane sisustusTõtt-öelda pole niisugust avarust me üheski teises sööklas kohanud. Toidu-lettide kohal on lagi tõstetud enam kui kahekordseks ning see mõjub efektselt. Lettide paigutus on varem külastatud sööklatest samuti erinev. Eelroa, põhiroa ja magustoidu väl-jastamine käib küll mööda üht pikka letti, kuid salatite jaoks on loodud täiesti eraldiseisev “salatibaar”. Ilm-selt on seesugusel lahendusel oma eelised, kuna sööjad, kes taldrikule midagi rohelist tahavad panna, ei

peata sellega tervet järjekorda.Eeskujulikud on ka lauad, mille

ääres süüakse. Pikkade pinkide asemel kasutatakse korralikke seljatugedega toole ning lisaks tavapärastele soola- ja pipratoosidele on laudadele meeleolu loomiseks isegi küünlad asetatud. Kui söök kord söödud saab, tuleb nõud loomulikult ise ära viia, kuid siingi võib täheldada põhjalikkust, kuna kõikvõi-malikesse kohtadesse on paigaldatud selgitavad sildid nii inglise kui ka eesti keeles, mis peaksid põhimõtteliselt välistama olukorra, kus keegi asetab oma jooginõu taldrikute pesemiseks mõeldud alusele.Kristjan Terase

Sel korral külastas Sõduri-

lehe sõltumatu toidukomisjon

kaitseväe üht põnevaimat

ning moodsaimat objekti -

Eesti riigi ja NATO koostööna

valminud Ämari lennubaasi.

Jätku leivale! Ämari lennubaasi söökla

FOTO:ARDI HALLISMAA

Ämari lennubaasi kaasaegse söökla siseruumid on avarad ja valgusküllased.

Söök: Eelroaks hapukapsasupp, praeks aga või ja tilliga täidetud kiievi kotlet, mis viib tõepoolest keele alla. Juua saab piima, morssi ning apelsinimahla, prae kõrvale pakutakse kapsa-porgandi ja hapukurgi-porgandi salatit. 5 punkti.Teenindus: Toit väljastatakse kiirelt, magustoitu hoitakse jahedamates tingimustes. Efektiivsust tõstab eraldiseisev, kuid rikkalik salatilett. 5 punkti.Sisustus: Tegemist on tõenäoliselt kõige kaasaegsema sööklaga, mida antud artikliseeria käigus oleme külastanud. Valgus-küllane söökla loob väga hea meeleolu. 5 punkti.Lisavõimalused: Pidulike ürituste jaoks on sööklas lükandsein, millega on võimalik luua ajutine privaatruum näiteks kõrgete külaliste vastuvõtuks. 1 punkt.Kokku teenib Ämari lennubaas 16 punkti, asudes seega teenitult sööklate edetabelit juhtima. Meile sai igal juhul selgeks, et kuulujutud lennubaasi suurepärastest kokkadest vastavad igatahes tõele.

"Hästi oled end "Hästi oled end sisse seadnud!"sisse seadnud!"

"Mina olen pataljoniülem!""Mina olen pataljoniülem!"

Paremusjärjestus:Paremusjärjestus: 1. Ämari lennubaas - 16 p1. Ämari lennubaas - 16 p

2.-4. Logistikakeskuse logistika-2.-4. Logistikakeskuse logistika-

pataljon - 14 ppataljon - 14 p

2.-4. Staabi- ja sidepataljon - 14 p2.-4. Staabi- ja sidepataljon - 14 p2.-4. Viru jalaväepataljon - 14 p2.-4. Viru jalaväepataljon - 14 p

3.-4. Kuperjanovi jalaväe-3.-4. Kuperjanovi jalaväe-pataljon - 13 ppataljon - 13 p

3.-4. Tapa linnak - 13 p3.-4. Tapa linnak - 13 p

"No mina olen.""No mina olen." "Aga kes sa ise oled?""Aga kes sa ise oled?" "Ega sinulgi kehv amet pole!""Ega sinulgi kehv amet pole!"