Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, veebruar 2013

Rahandusministeerium

21.03.2013

MAJANDUSARENGUD

Kindlustunne tõusis jaanuaris-veebruaris tööstuses ja teeninduses

0102030405060708090100110120130

-80-70-60-50-40-30-20-10

01020304050

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)

*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Eesti Konjunktuuriinstituut

Ärikonjunktuur paranes veebruaristööstuses ja ehituses

-70-60-50-40-30-20-10

010203040506070

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tööstus Teenindus Kaubandus EhitusTöötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad

Eesti Konjunktuuriinstituut

-15

-10

-5

0

5

10

15

2001 2003 2005 2007 2009 2011Q1 2011Q3 2012Q1 2012Q3

Neto-tootemaksud Val. suure osatähts. teenused

teised äriteenused Info ja side

Veondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…

Ehitus Mäetööst., energeetika, veevar…

Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus ja kalapüük

Eesti SKP kasvas IV kvartalis 3,7%ni. Kasvu panustas enim veondus ja laondus, järgnesid info-ja side, põllu- ja

metsamajandus ningehitusPanus kasvu, pp

Hõive kasv jätkus aasta lõpus

9.3

3

6

9

12

15

18

21

24

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012

%tuhat

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Statistikaamet

Veebruari hindu mõjutas peamiselt toidu kallinemine

% €

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon

% €

Jaanuaris ületas ekspordi kasv importi peamiselt transpordivahendite positiivse saldo tõttu

%, v.e.a.

-30

-15

0

15

30

45

-50

-25

0

25

50

75

2009 4 7 10 2010 4 7 10 2011 4 7 10 2012 4 7 10 2013

Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import

% punkti

RIIGIEELARVE TULUD

Kahe kuuga laekus tulusid 1,16 mld (15,4% riigieelarves kavandatust). Kahanemine

eelmise aastaga võrreldes 12,3%

816,3896,7

989,7

388,4

432,7 183,1

18,6% 18,3%

15,4%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

2011 2012 2013

maksulised tulud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €)

eelarve täitmine (%) parem skaala

Maksulaekumised kasvasid 10,4% võrraEelarve 2013 (tuhat EUR)

2 kuud 2013(tuhat EUR)

2 kuuv.e.a.

Eelarve 2013 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 054 720 989 736 10,4% 16,3%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 025 240 825 461 11,3% 16,4%

Füüsilise isiku tulumaks 293 300 4 828 -40,0% 1,6%

Juriidilise isiku tulumaks 234 000 63 109 94,3% 27,0%

Sotsiaalmaks 2 069 030 341 339 6,7% 16,5%

Raskeveokimaks 3 900 955 4,2% 24,5%

Käibemaks 1 549 360 272 233 13,5% 17,6%

Aktsiisid kokku 821 150 134 430 1,5% 16,4%

Alkoholiaktsiis 209 000 36 943 -3,6% 17,7%

Tubakaaktsiis 161 800 25 299 2,7% 15,6%

Kütuseaktsiis 417 000 65 256 3,5% 15,6%

Pakendiaktsiis 350 38 -42,5% 10,8%

Elektriaktsiis 33 000 6 895 8,7% 20,9%

Hasartmängumaks 21 500 3 662 4,9% 17,0%

Tollimaks 33 000 4 905 7,4% 14,9%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 029 480 164 275 5,8% 16,0%

Töötuskindlustusmakse 161 680 32 405 -6,8% 20,0%

Kogumispensionimakse 87 600 14 465 26,3% 16,5%

KOV tulumaks 725 200 117 174 7,8% 16,2%

Maamaks 55 000 231 -21,9% 0,4%

Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes väiksemate toetuste tõttu 57,7% v.e.a.

52 mln

131 mln

0

50

100

150

200

250

300

350

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln EUR

Muud Finantstulud Varade müük

Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused

2012 laekumine 2011 laekumine

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehti kahe kuuga 16% plaanitust

• Kahe esimese kuuga tehti riigieelarvest kulusid 1,23 miljardit eurot ehk 3,7% enam kui aasta varem sama ajaga. Eelarvest moodustavad kogukulud 15,9%.

561,1 672,70

200

400

600

800

1 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122013 (mln eurot) 2012 (mln eurot)

Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa

Valitsemisalade kahe kuu kulud ja eelarve täitmine

0.9575.96

17.83 34.87 26.63 23.93

103.2574.10

292.84

57.16

453.13

9.19

14.0% 14.3%14.9%

9.5%10.2%

14.8%

17.5%

21.2%

18.8%

13.2%

15.3%15.8%

0.0%

5.0%

10.0%

15.0%

20.0%

25.0%

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (jo+reg)

SOM VÄM

2013. aasta kulud (mln eurot) kulude % eelarves plaanitust

Tegevuskulusid on kahe kuuga tehtud 14% plaanitust

• Tegevuskuludeks kasutati aasta esimese kahe kuuga kokku 168,4 mln eurot ehk 14,3% eelarvest.

• Sellest tööjõukuludeks kasutati 95,8 mln eurot ehk 15,7% eelarvest.

• Majandamiskulusid tehti aga 72,6 mln eurot ehk 12,9% plaanitust

3.40.6

13.3 11.4 11.7 3.8 3.3 5.0 4.6 7.3 25.9 3.7 1.9

1.1

0.3

8.3

4.4

17.1

2.7 3.3

10.1

2.62.3

9.0

6.15.4

15% 15%

18%

15%

11%10%

19%

15%16%

14% 15%14%

20%

0

0

0

0

0

0

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

35.0

40.0

Põhi-seaduslikud

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (jo+reg)

SOM VM

personalikulud (mln) majandamiskulud (mln) tegevuskulude kasutamine (% planeeritust)

Sotsiaalkuludeks suunatud 5% mullusest enam

• 2012. aasta esimese kahe kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 456mln eurot ehk 20,5 mln eurot (5,0%) mullusest enam. Eelarvest 15,7%.

• Kasvu põhjused:– pensioniindeksi tõus ja saajate arvu suurenemine (pensionid, kasv 2%);

– suurem sotsiaalmaksu laekumine (ravikindluskulud, 6%);

– riigi panuse suurenemine (riigi kanded kohustusliku kogumispensioni fondi, 51%);

– saajate arvu kasv (puuetega inimeste igakuulised toetused, 3%, erijuhtudel riigi pooltmakstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest, 3% ja ajateenijate eest, 7%)

– päevamäära tõus ( töötutoetus, 35%)

• Kasvu leevendasid:– tööhõive kasv (riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest vähenes 35%).

– saajate arvu vähenemine ja muutused saajate struktuuris (vanemahüvitis vähenes6%, peretoetused vähenesid 1%)

Peamised sotsiaalkulud (2 kuud) I

2 kuud (mln eur) Plaanitust Veebruar (mln eur)

Ravikindlustus 135 16,3% 62,8Pensionikulu 227 15,4% 112Peretoetused 16,1 15,9% 8,0Vanemahüvitis 26,0 15,3% 13,0Puuetega inimeste igakuulised toetused

9,5 14,5% 4,7

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

Periood: 2009-2013. a jaanuar-veebruar

2009 2010 2011 2012 2013

Peamised sotsiaalkulud (2 kuud) II

2 kuud (mln eur) Plaanitust Veebruar (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 12,6 15,4% 6,0

Töötutoetus 1,6 17,5% 0,8

II sammas 28,5 16,0% 13,2

0

5,000,000

10,000,000

15,000,000

20,000,000

25,000,000

30,000,000

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

Periood: 2009-2013. a jaanuar-veebruar

2009 2010 2011 2012 2013

Investeeringuid on tehtud 10% eelarvest

Kahe kuuga on investeeringutesse suunatud 67,4 mln eurot ehk 10% eelarvest.

2/3 kuludest moodustavad investeeringutoetused (45,6 mln eurot) ja 1/3põhivara-investeeringud (21,8 mln eurot).

Võrreldes 2012 aasta sama perioodiga on investeeringute maht 17% langenud.Suuremad väljamaksed on plaanitud aasta teise poolde.

2013. aasta lõpuks prognoositav investeeringute üldmaht langeb 11% peamiseltsaastekvoodi müügituludest tehtud investeeringute arvel.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 18.6 48.8 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2013 2012

Välistoetuste kasutamine veebruaris hoogustus• Välistoetuste arvel tehti veebruaris väljamakseid 73,0 mln eurot. Kahe kuuga

kokku on välja makstud 115,8 mln eurot ehk 12,2% plaanitust. Seda on 24,8 mln eurot vähem kui 2012. aastal samal ajal.

• Struktuuritoetuste arvel on välja makstud 60,7 mln eurot ehk 9,1%plaanitust (2012. aasta kahe kuuga maksti välja 75,7 mln eurot).

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) makstiveebruari lõpuks välja 53,0 mln eurot ehk 42,5% plaanitust (2012. aastal 59,3mln eurot).

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendeid on kasutatud vaid 0,3% plaanitust, sest fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 101,2 miln eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete madal tase (8 247 eurot) on ootuspärane. 2012. aasta neljandas kvartalis kiitsid doonorid heaks kõigi memorandumites kokkulepitud valdkondade programmide kirjeldused ning praegu tehakse ettevalmistusi programmide rakendamiseks. Kahe kuu jooksul kasutati ainult tehnilise abi vahendid.

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed valitsemisalade lõikes (2013. aasta)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

156.6 164.1 233.3 236.6 72.4 68.1 11.7 9.8

11.8 16.4

53.4

20.9

7.2 4.6 0.1 1.5

7.5

10.0

22.9

8.89.9

6.8

0.7

15.1

0

5

10

15

20

25

0

50

100

150

200

250

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)

SOM SiM (julgeolek) ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes (2013. aasta)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

668.9

124.7 108.4

28.7 14.5 7.4

60.7 53.0

0.3 0.8 0.0 0.3

9.1

42.5

0.3

2.7

0.1

3.6

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine

• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on 2013. aasta veebruari lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 92% ja välja makseid tehtud 61% perioodiks määratud 3,4 miljardit eurost.

• Maaelu arengukava 2007-2013 toetuste projekte on 2013. aasta veebruari lõpu seisuga heaks kiidetud 92% ja väljamakseid tehtud 75% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurost).

• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 77% ja 48% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonist eurost).

92% 92%

77%

100% 100%

61%

72%

48%

1%

39%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö

Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kahanes

• Veebruari lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,36 mld eurot.

• Veebruariga kahanes likviidsete varade maht osaliselt tulumaksutagastuste tõttu 144 mln eurot ehk 9,5%.Võrreldes 2012. aasta lõpuga on reservid vähenenud aga 6,6%.

* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid

301.8 320.2 333.0 347.0 346.8

904.0 683.3

636.1

1,106.2

1,010.5

22.6

-16.8

-3.4

49.9

-6.6

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

40.0

50.0

60.0

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012lõpp*

2013 Veebruar

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)

Haigekassa oli jaanuaris oodatult puudujäägis

• Haigekassa 2013 aasta jaanauri tekkepõhine puudujääk on 7 mln eurot. 2013aasta eelarves on aasta lõpuks plaanitud puudujääk 9,2 mln eurot.

• Tulusid laekus 63,6 mln eurot ehk 7,6% eelarvest. Sealhulgas on sotsiaalmaksravikindlustuseks 63,4 mln eurot.

• Kulusid tehti 71 mln eurot ehk 8,4% eelarvest, sh:• Raviteenused 51,4 mln eurot (8,5% eelarvest)• Töövõimetushüvitised 9,6 mln eurot (10,6% eelarvest)• Ravimite hüvitised 8,7 mln eurot (8% eelarvest)• Haigekassa tegevuskulud 0,5 mln eurot (10,6% eelarvest)

-30

-20

-10

0

10

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Väiksemad töötuskindlustusmakse määrad mõjutavad Töötukassa tulemusi

• 2013. aasta jaanuari tekkepõhine ülejääk on 2,4 mln eurot ehk 3,4%eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2013.a tulem8,8 mln eurot (78,4%) väiksem.

• Käeoleva aasta jaanuari tulud on 17,2 mln eurot ehk 9,2% eelarvest.Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tulu 7,8 mln eurot (31,1%)väiksem. Põhjuseks on eelkõige 2013. aasta töötuskindlustusmaksemäärade langetamine 3%-le. (2012. aasta töötuskindlustusmaksemäärad 4,2%)

Kuised tulemid 2010-2013

0

1

1

2

2

3

3

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Valitsussektori eelarvepositsioon jaanuari lõpus -17 mln eurot

Valitsussektor kokku Riik Muu keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV

-0.09%

0.05%

-0.16%

0.02%

-0.01%

-0.20%

-0.15%

-0.10%

-0.05%

0.00%

0.05%

0.10%

-200

-150

-100

-50

0

50

100

Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala 1 kuu kokku (mln) - vasak skaala % SKPst (1 kuu) - parem skaala