201321. veebruar

NR 2 (8)

Ühistegevuse plussid / Parim konsulent / Astmevabad käigukastid

Visad

kahjurid meie põldudel

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee2

Ida-Virumaa Toila valla Mägipõllu talu peremees Sander Sarap võttis esimesena Eestis kasutusele mahe-põllu umbrohuniiduki CombCut,

mille valmistasid Rootsi talumehed. “Maheviljelust ongi kogu aeg takis-

tanud umbrohtude tõrjumise keerukus ilma kemikaalideta – see on olnud alati aeganõudev, kallis ja vähese efektiivsu-sega,” räägib taluperemees, kes kas-vatab 206 hektaril mahekaera ja peab 33 herefordi.

Imemasinate peale sattus Sander Sarap Soomes töötades, kui külastas üht sealset messi. Meest vaimustasid tehnoloogilised lahendused, mis teevad mahetootmise korrapealt hõlpsamaks. Nimelt on umbrohuniiduki CombCut välja töötanud Rootsi mahetalunike ühendus, ökokultivaatori Kvick Finn aga Soome talumehed.

Nüüd ongi Toila valla talumees esi-mesena Eestis võtnud kasutusele põh-janaabritest talumeeste nupukad leiu-tised. Rootslaste patenteeritud umb-rohuniiduk CombCut võimaldab niita umbrohtusid kasvava teravilja seest.

CombCut näeb välja nagu kombaini heeder, mille külge on paigutatud rida-misi teravad noad, mis paigal seisavad. Oras läheb nugade vahelt läbi, samas kõik vartega umbrohud nugade vahelt läbi ei mahu ja need lõigatakse läbi. Har-jastega tõmmatakse aga nugade küljest lahti kõik umbrohuvarred.

Sarap rohis CombCutiga oma mahe-kaerapõlde juba eelmisel aastal ja on selle

tööga väga rahul, kuna 6 meetri laiuse niidukiga jõuab niita u 60 ha päevas.

“Rohima on mõtet minna siis, kui umbrohi juba viljast välja kasvab, aga viljal pole veel kõrt tekkinud. Eelmisel aastal sai meie kaerapõldudel selle masi-naga rohida kuni jaanipäevani,” selgi-tab peremees, et umbrohuniiduki kasu-tamiseks tuleb valida õige aeg, samas orasheina see ei lõika.

Ökokultivaatoriga Kvick Finn on aga võimalik tõrjuda kõiki neid umbrohtusid, mida CombCut teha ei saa ehk siis mit-meaastaseid umbrohujuuri (orashein, ohakas, paiseleht jne). Ökokultivaator

lõikab läbi kõik juured, kobestab mulla ja tõstab umbrohu maapinnale kuivama.

Seda tööriista proovib mees juba eeloleval kevadel enne vilja külvamist. Soomes õppepäeval sai Sarap masina töötulemust juba näha, peremehe sõnul oli see väga lootustandev. Mõlemad maheseadeldised maksid kokku üle 28 000 euro ja 50% nende maksumu-sest korvati LEADERi rahaga.

Osa maheteraviljast müüb Mägipõllu talu peremees TÜ Wiru Vili kaudu välis-maale, ülejäänu söödab oma loomadele.

SILJA LÄTTEMÄE

Imemasinuudis

4 Astmevaba käigukast muudab töö lihtsamaks

6 Piimaühistud: kuhu edasi?

8 Läti ühistud tegid ära

10 Kasvuturba kvaliteet jätab soovida

12 Alar Lugu kogub usaldust

14 Kahjurputukaid tõrjub korralik mullaharimine

15 2013. aasta sündmused: hobusekasvatus

Toimetus Toimetuse aadressNarva mnt 13, 10151 Tallinn

sisukord

Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

www.maaleht.ee

Foto INGMAR MUUSIKUS

4

10

12

14

Praegune olukord Eesti põllu-majandusega seotud sekto-rites on selline, et meie põl-lumees teenib Skandinaavia

kolleegidele kasumit. Mitmed meie turul olulist rolli mängivad firmad on saanud alguse oma emamaa-des põllumeeste loodud ühistutest.

“Skandinaavia ühistegevuse algus on 1880. aastates,” räägib Eesti Põllu-meeste Keskliidu tegevjuht Üllas Hunt tänase Maamajanduse fookusloos.

Tegelikult on ka Eesti oma ühis-tegevuse juured eelmise sajandi alguses. Paraku näitab filmist “Tants aurukatla ümber” klassikaks saanud lause “Kurat, naabrimehel sulane trumlis, mul ei midagi!”, et eest-lane pole just parim ühiselt tegut-seja. Mängu tulevad kadedus, eba-võrdsus ja muud koos tegutsemist takistavad faktorid. Sundkollekti-viseerimine pööras ühistegevuse põhimõtted päris pea peale.

Seetõttu tekkisid ka pärast taas-iseseisvumist ühistud, mida tol het-kel just vaja oleks olnud, raskustega. Välismaa tehnikaabi saamiseks või kombainiostuks neid ju loodi, ent peagi algasid muredki. Majandus-lik ebavõrdsus peegeldus ka ühiste-gevuses ja valmistas osadele tootja-test pettumuse.

Nii ladestus esialgsele positiiv-sele kogemusele kolmekordne nega-tiivne ning pole siis ime, et ühiste-gevus korralikult käima ei läinud.

Kuigi ühistuid on ka toetada püü-tud, polnud sellest suurt abi, seni kuni ise hakkama saamine majandusli-kult võimalik oli. Ehk kuni saabus majanduskriis. Kui masu kõri kinni nöörida ähvardas, leiti ka ühistege-vusel mõte. Piimahinna stabiliseeru-mine, edukas veiseeksport ja head teraviljamüügi võimalused võivad nüüd tekitada uue positiivse ühis-tegevuse kogemuse.

Küsimus on ainult selles, kas see kestab vaid seni, kuni püsivad sood-sad põllumajandustoodangu müügi võimalused, või peavad taastekkinud ühistud vastu ka raskemad ajad.

Ühistegevus

rohib mahetalu põldu

“Umbrohu tõrjumine maheviljast on uudse haakeseadmega CombCut imelihtne,” kiidab mahetalunik Sander Sarap Rootsi talumeeste väljatöötatud ja katsetatud imeriista.

LII SAMMLERajakirjanik

lii.sammler@maaleht.ee

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 3reklaam

HEA PRAKTIKA – LUPJAMINEAlates 2010. aastast on kõikide Läänemere-äärsete riikide üheks koostööpunktiks projekt Baltic Deal, mille eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevu-sest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks. Lõpptulemusena peaks olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide ühine lähenemine keskkonnakaitseks põllumajanduses, tugevdades seeläbi koostööd põllu-majanduslike nõuandesüsteemide vahel. Projektist saavad kasu põllumajandustootjad, väikeettevõtjad maa-piirkonnas ja konsulendid.

Sel aastal kirjeldame populariseeritavaid häid kesk-konnapraktikaid.

Lupjamise vajalikkusSuur osa Eesti muldadest vajab viljelusväärtuse säilitamiseks regulaarset lupjamist. Mullastikku iseloomustavad erimite rohkus ja mullareaktsioo-ni suur erinevus, mis on seletatav eelkõige lähte-kivimi mitmesuguse koostisega. Enamik muldasid on tekke põhiliselt happelised ja nende reaktsiooni saab kultuurtaimede jaoks sobivaks muuta vaid re-gulaarse lupjamisega.

Muldade hapestumine on suur probleem, eri-ti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Liigse happesuse kõr-valdamine on oluline mitmesugustel põhjustel. Mullareaktsioon on üks tähtsamaid mulla viljelus-väärtuse näitajaid, mis mõjutab suuresti ka taime toite elementide omastamist.

Happelistel muldadel kannatavad taimed kaltsiumi - ja magneesiumipuuduse all. Viljakuse taastamise esmaseks abinõuks on keemiline pa-randamine ehk lupjamine, kus mulla pH viiakse lubiaine abil taimekasvuks optimaalsele tasemele. Happeliste muldade lupjamise tulemusena ülearune happesus neutraliseeritakse, tänu millele paraneb mulla struktuur, õhu- ja veerežiim ning mullaelustiku aktiivsus, suureneb põhitoiteelementide omastata-vus ja väheneb kahjulike ühendite liikuvus.

Lupjamine suurendab tublisti mulla kaltsiumi-varu. Vastavalt kasutatud lubiaine keemilisele koos-tisele saab täiendust ka mitme teise toiteelemendi sisaldus. Eestil on selles suhtes vedanud, et hap-peliste muldade lupjamiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid kohaliku päritoluga lubiaineid – nii looduslikke kui ka tööstuses kõrvaltoodanguna tek-kivaid, millest tähtsamateks on klinkritolm ja tolm-põlevkivituhk. Keskkonna ja säästva arengu seisu-kohalt, aga ka efektiivsuse poolest, tuleks muldade lupjamisel eelistada just viimati mainituid.

Fr. R. Kreutzwaldi 64, 51014 Tartutel 731 3652, 731 3651, 731 3650faks 731 3652info@nouandeteenistus.eewww.nouandeteenistus.eewww.mes.ee

TARK NÕU TEEB VAEVA POOLEKS!

Lupjamise mõju mullaleLupjamise mõju mulla füüsikalis-keemilistele oma-dustele on suur ja kestab palju aastaid. Pärast lup-jamist paraneb mulla struktuur. Rohkem on see märgatav orgaanilise aine poolest vaestel ja tolmus-tunud muldadel. Lubjatud mullal ei teki nii kergelt koorikut, sademevesi pääseb paremini maasse ja muld on kergemini haritav.

Stabiilse struktuuriga mullad on paremini õhus-tatud, mis on eriti tähtis õhulämmastikku siduvate bakterite elutegevuse jaoks. Lupjamise tagajärjel aktiviseerub mikrofloora ja suureneb vihmausside arvukus, mis omakorda mõjutab positiivselt mulla struktuuri ja viljakust.

Rohkem infot projektist, headest praktikatest ja materjalidest aadressilt www.balticdeal.eu ja www.pikk.ee/balticdeal.

Maaelu Edendamise SATriin LukseppProjekt Baltic Deal

Artikkel on valminud koostöös MTÜ Rapla Nõuand-jate Ühendus taimekasvatuskonslendi Lilia Kulliga.

Happeliste muldade lupjamine peab olema pi-dev protsess. Kuna Eesti oludes taashapestuvad mullad üsna kiiresti, on korduslupjamine vajalik iga 4–7 aasta tagant.

Lupjamise kasulikkuse ja majandusliku tasu-vuse hindamisel tuleks lähtuda mitmest aspektist. Esiteks, lupjamise mõju mullale, ning teiseks, lup-jamise mõju põllukultuuride saagile ja selle kvali-teedile. Saagitaseme tõusu ja teatud juhtudel ka toodangu kvaliteedi paranemist on otseselt võimalik käsitleda tulu suurenemisena.

Lupjamise mõju kultuurtaimedeleLupjamistöid on võimalik teha aasta ringi. Tingi-museks on, et peetakse kinni seadusega kehtesta-tud nõuetest. Kultuuride, välja arvatud rohumaad, kasvu perioodil ei ole põldude lupjamine üldiselt võimalik. Lupjamistööde raskuspunkt langeb para-tamatult koristusjärgsele ajale ja varakevadele.

Taimede kasvuks ideaalne oleks anda pool lubja normist künni alla ning teine pool enne keva-dist mullaharimist. Kui kasutatakse minimeeritud harimist ja mulda ei künta, tuleks vältida suurte lubjanormide andmist ühekorraga, sest muidu jääb lubiaine mulla pindmisse kihti liiga kõrges kontsent-ratsioonis. Sügavamal, taimejuurte massilise leviku piirkonnas väheneb mulla happesus aga aeglaselt.

Otstarbekas on anda osa lubiainest külvieelse mullaharimise alla, et neutraliseerida eeskätt seem-nete idanemiskeskkond. Kui happelise mullaga põlde on rohkem kui korraga lubjata võimalik, on otstarbekas anda lubiaine eelkõige nende kultuuri-de alla, mis on mulla happesuse suhtes kõige tund-likumad.

Viljavaheldusliku maakasutuse korral tasuks lubi materjal anda esmajoones nende kultuuride alla, mis reageerivad lupjamisele suurima saagitõu-suga. Teraviljadest on sellised nisu, oder ja hernes.

Lubjatud muldadel suureneb põllu- ja aia-kultuuride saagikus ning paraneb saagi kvaliteet.

rohib mahetalu põldu

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee4 tehnika

Kõikide Pedrotti kuivatite tellijatele veebruari lõpuni hinnasoodustus

- 5%Tähe 106 a, 51013 Tartu • Tel 737 1422 • www.agriland.ee

Üha rohkem on traktori-tootjad masinate suu-rema võimsuse ja väik-sema kütusekulu kõrval pööranud suurt tähe-lepanu ka traktorijuhi töö mugavusele, võt-

tes kasutusele laialdaselt automaa-tikat. Hea näide mootori ja jõuüle-kande elektroonilisest koostööst on järjest populaarsemaks muutuv ast-mevaba käigukast.

Astmevaba jõuülekanne võimal-dab kasutada traktorit efektiivselt ka osalise koormusega. Eri toot-jatel on see ülekanne lahendatud erinevalt.

Saksa traktoritootja Fendt aren-das astmevaba kahe võimsusvooga hüdrostaatilis-mehaanilise jõuüle-kande Vario välja juba 1970. aas-tatel, nüüd on astmevaba jõuüle-kandega varustatud ka mitmed tei-sed tuntud traktorimargid – Case IH, John Deere, Massey Ferguson,

Deutz-Fahr ja Claas. Astmevaba jõu-ülekanne on jõudnud ka väiketrak-torite standardvarustusse.

Efektiivne ja säästlikFendt oli maailmaturul esimene, kes astmevaba käigukasti põllumajandu-ses kasutusele tõi. See oli esimene kahe võimsusvooga astmevaba jõu-ülekanne traktoril. Siiani peetakse Fendti Vario käigukasti kvaliteetsei-maks. Vario jõuülekanne on kasutu-sel kõikidel Fendti mudelitel alates 70 hobujõust kuni 390ni.

“Fendt Vario on täielikult astme-vaba käigukast, see tähendab, et lii-kumisel kuni 60 kilomeetrit tunnis ei toimu mingit käigugrupi vahetust koormuse all,” selgitab Fendti Ees-tis turustava Agriland OÜ müügijuht Mihkel Timmermann. “Kogu liikumine nii töös kui transpordis on sujuv.”

Fendt kasutab elektroonilist käi-gukasti ja mootori suhtlussüsteemi TMS (Tractor Management System

Astmevabakäigukast muudab töö lihtsamaks

heiki raudlaMM vastutav toimetaja

heiki.raudla@maaleht.ee

Kahe võimsusvooga astmevaba käigukast on hea näide mootori ja jõuülekande elektroonilisest koostööst. Viimastel aastatel kogub see aina enam populaarsust.

– elektrooniline veojõukontroll, mis reguleerib mootori pöördeid vasta-valt koormusele, säilitades ühtlase lii-kumiskiiruse). See tagab mugava juh-timise jalaga või käega, ilma et juht peaks mootoripöördeid määrama – seda teeb elektroonika, ja võimalikult kütusesäästlikult. Elektrooniline suht-lussüsteem TMS teeb Fendti traktori ökonoomseks, hoides mootoripöör-deid võimalikult madalal.

Rääkides foorumites levinud arva-musest, et tööjõudlusele annab ast-mevaba käigukast küll juurde, kuid automaatika tarbib rohkem kütust ja vajab enam hobujõude, täpsustab Tim-mermann, et selget vahet tuleb teha astmevabal ja automaatkäigukastil.

“Kui konkurentidel ei olnud veel astmevabad käigukastid nii popu-laarsed, siis sellist juttu levitati, aga praegu ei räägi sellest enam ükski traktoritootja,” täpsustab Timmer-mann. “Aga tõesti, iga astmevaba käigukast ei ole nii efektiivne.”

Timmermanni sõnul võib Fendti Vario käigukasti pidada vähemalt sama efektiivseks kui tavakäigukaste. “Kui astmevaba käigukast tarbiks rohkem jõudu, kuluks ka rohkem kütust,” lisab ta.

Mitte ainult suurtele Saksa traktorimüügitabeli esikolmi-kus asuv Deutz-Fahr tuli 2012. aas-tal turule kahe uue – 6. ja 7. seeria traktoriga, mis kuuluvad kaalult ja võimsuselt keskmisesse ja suurde

kategooriasse. Need täiesti uue disaini ja senisest rangematele heit-gaasinormidele vastavate mootori-tega masinad on saadaval nii astme-lise kui astmevaba jõuülekandega, kusjuures 7. seeria kui Deutz-Fahri lipulaev kasutab üksnes astmevaba jõuülekannet.

Deutz-Fahri turustava OÜ toote-juhi Einar Miksoni kinnitusel saab astmevabu mudeleid tellida kõiki-dele Deutz-Fahri enimmüüdud trak-torimarkidele – DF Agrofarm, uus 5. seeria, 6. seeria ja 7. seeria. “Oleme üks väheseid traktorimüüjaid turul, kes pakub astmevaba käiguosa ka väi-keklassi traktoritele – 100 hobujõudu ja vähem,” lisab Mikson. “Samuti on Deutz-Fahr esimene traktoritootja, kellelt saab tellida koos astmevaba ülekandega traktorile ka sünkroonse jõuvõtuvõlli, mille pöörlemine on otse-selt seotud traktori vedavate rataste pöörlemisega.”

Miksoni sõnul on Deutz-Fahri astmevaba jõuülekande eelis see, et juhil ei ole tööajal vaja tegelda käi-kude vahetamisega. See aga tähen-dab vähemat tööstressi ja väsimust. Samuti saab selle käigukasti tööle panna kolmes eri režiimis. AUTO on vaikimisi režiim, mille juures muutub traktori kiirus sujuvalt vaid gaasipe-daali vajutades etteantud kiirusva-hemikus. MANUALi režiimis muu-tub traktori kiirus kangikest ette- või tahapoole lükates ehk siis edasi või tagurpidi liikudes. PTO MODE (jõu-

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 5tehnika

Maailma suurimrasketehnika müügiportaal!

limad kui mehaanilise jõuülekande agregaadid. Hüdrostaatilise jõuüle-kande puuduseks on Olti selgitusel ka madalam kasutegur võrreldes mehaanilise jõuülekandega.

Hüdrostaatilis-mehaanilise jõuüle-kande all mõeldakse aga Olti sõnul ülekannet, mis sisaldab nii mehaani-list kui hüdrostaatilist komponenti. Nende kahe nutikal kombineerimisel, mil osa mootori võimsusest kantakse üle mehaanilise ja osa hüdrostaati-lise ülekande kaudu, on võimalik ära kasutada kummagi ülekande positiiv-seid külgi. Jõuülekande konstrukt-siooniga taotletakse, et võimsusest võimalikult suure osa ülekanne toi-muks mehaaniliselt, ning hüdrostaa-tiliselt ülekantava võimsuse osa püü-takse hoida minimaalsel tasemel. Nii saadakse hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande suur kasutegur. Samas võimaldab hüdrostaatiline jõuüle-kande komponent muuta astmeva-balt ülekantavat jõumomenti ja lii-kumiskiirust.

Massey Fregusoni traktoreid turus-tava Konekesko Eesti ASi tootejuhi Valdek Küppase sõnul on astmevaba käigukast parim käigukast transpor-ditöödel: “Ei ole mingeid käiguva-hetusest tingitud mõtlemise pause, seega annab see traktorile väga hea tõmbe ja on hea liikluses, näiteks rist-mike ületamisel.”

Lihtne kasutadaMassey Fergusoni traktoritel kasuta-tav Dyna-VT on üks populaarsemaid astmevabu käigukaste maailmas. Valdek Küppase kirjelduse järgi on see intelligentne käigukast, s.t mõt-leb juhi eest, kuna sellega koos on traktoril traktori dünaamilise juhti-mise funktsioon. Dyna-TM kontrol-lib automaatselt käiguosa ja mootori tööd, juhtides mootori pöördeid vas-tavalt töö koormusele. Samuti juhib see liikumiskiirust ja vähendab moo-tori pöördeid, et hoida kokku kütust.

Praegu saab Dyna-VTga varus-tada MFi mudeleid 7615–7624, MF

8600 seeria traktoritel (vahemikus 150–370 hj) on kõigil astmevaba käi-gukast peal.

Eestlased veel harjuvadCase IH traktoritest on praegu astme-vaba käigukast Puma seerial (võim-susega 130–230 hj), aga Case IHd turustava ASi Dotnuvos Projektai juhatuse liikme Toomas Kulu sõnul on see tulemas ka Maxxumi ja Mag-numi seeriale.

ASi Dotnuvos Projektai hooldus-insener Uno Milvaste selgitab, et Case IH Puma CVX traktoritel on kasutusel edasiliikumisel neljaast-meline ja tagasiliikumisel kaheast-meline jõuülekanne. Astmete eelva-likuks on kasutusel topeltsidur. Case IH lahendus vähendab hüdraulilise ja suurendab mehaanilise jõuülekande osakaalu. Samas suurendab ka kasu-tegurit, sest teadaolevalt on mehaa-nilise ülekande kasutegur üle 90%, samas jääb hüdrostaatilisel ülekan-del kasutegur 80% kanti.

Case IH Puma jõuülekanne võimal-dab Milvaste sõnul hoida järelhaa-gisega traktorit kallakul paigal ilma pidurit rakendamata. “Seda trakto-rit saab kasutada ka eriti väikest lii-kumiskiirust nõudvatel töödel, sest ta võimaldab kiiruse valikut alates 20 meetrit tunnis,” lisab hooldusinsener.

Toomas Kulu hinnangul eelistavad Eesti põllumehed veel rohkem astme-lisi käigukaste, mis maksavad vähem.

Agriland OÜ müügijuht Mihkel Timmermann tunnistab, et suurele osale eestlastest on astmevaba käi-gukast veel võõras, sest ei tehta ikka veel eriti vahet automaat- ja astme-vabal käigukastil. Aga kindel trend on ka Eestis see, et astmevaba käi-gukastiga traktorite müük suureneb aasta-aastalt. “See võtab lihtsalt aega, sest kunagi olid ka kombainid tava-käigukastiga ja keegi ei kujutanud astmevaba kombaini ettegi,” toob ta võrdluse. “Praegu ei ostaks ilma astmevaba käigukastita kombaini enam keegi.”

Jüri Olt Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi professor

Kahe võimsusvoo nutikas kombinatsioonKa traktorite astmevabades jõuülekannetes juhib jõuülekannet elektroonikaplokk andurite signaa-lide põhjal programmi alusel ilma juhi sekkumiseta nagu autode automaatkäigukastides. Ka trak-torite mootorite juhtimise elektroonikaplokk töötab kooskõlas jõuülekande juhtimise elektrooni-kaplokiga ning kohandab mootorivõlli pöörlemiskiiruse automaatselt käigukasti juhtimissüsteemi vajadustele. Traktorite mehaanilis-hüdrostaatilised astmevabad jõuülekanded on sisuliselt auto-maatsed jõuülekanded, kuigi neid sageli nii ei nimetata.

Olulisemaks peetakse rõhutada, et jõuülekanne on astmevaba. Astmevaba jõuülekanne trans-formeerib mootori pöördemomendi karakteristiku traktori veojõu astmevabaks karakteristikuks. Astmeteta veojõu karakteristik tagab traktori paremad veoomadused võrreldes paljuastmelise jõu-ülekandega traktori veojõu karakteristikuga.

Mehaanilisel jõuülekandel on suur kasutegur. Mehaanilise jõuülekande agregaadid on üldju-hul odavamad kui hüdrostaatilise jõuülekande omad. Mehaanilise jõuülekande puudus on see, et jõuülekande ülekandearvu (ühtlasi liikumiskiirust ja veoratastele ülekantavat jõumomenti) saab muuta astmeliselt diskreetsete suuruste võrra. Mehaanilise jõuülekande korral ei ole alati võima-lik valida konkreetse töö jaoks optimaalset jõumomenti ja liikumiskiirust, eriti kui käikude arv on piiratud.

Hüdromasinad kipuvad olema kallimad kui mehaanilise jõuülekande agregaadid. Hüdrostaati-lise jõuülekande puuduseks on ka madalam kasutegur võrreldes mehaanilise jõuülekandega. Hüd-rostaatiline jõuülekanne võimaldab aga muuta ülekandearvu (ühtlasi liikumiskiirust, jõumomenti) astmevabalt sujuvalt. See teeb masina juhtimise mugavaks, vähem väsitavaks ning võimaldab valida iga töö ning erinevate töötingimuste tarvis optimaalse jõumomendi ja liikumiskiiruse. Opti-maalne töörežiim suurendab tootlikkust ja vähendab kütusekulu.

Hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande all mõeldakse ülekannet, mis sisaldab nii mehaanilist kui hüdrostaatilist komponenti. Nende kahe nutikal kombineerimisel, mil osa mootori võimsusest kantakse üle mehaanilise ja osa hüdrostaatilise ülekande kaudu, on võimalik ära kasutada kum-magi ülekande positiivseid külgi. Jõuülekande konstruktsiooniga taotletakse, et võimsusest või-malikult suure osa ülekanne toimuks mehaaniliselt ning hüdrostaatiliselt ülekantava võimsuse osa püütakse hoida minimaalsel tasemel. Nii saadakse hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande suur kasutegur. Samas võimaldab hüdrostaatiline jõuülekande komponent muuta astmevabalt ülekan-tavat jõumomenti ja liikumiskiirust.

kommentaar

võtuvõlli režiim) on külvikute ja pritsi-dega töötamiseks, mille käigus ei tohi muuta mootori pöördeid – gaasipe-daalile vajutades muutub vaid trak-tori liikumiskiirus, mootori pöörded jäävad samaks.

“Teatud kiirustel ja režiimidel on võimalik panna käigukast tööle mehaanilises režiimis, mis tähendab jõuülekande suuremat kasutegurit,” selgitab Mikson. “Hüdrauliline käigu-kast teatavasti raiskab palju mootori võimsust käigukasti töös hoidmiseks ja tekivad suured hõõrdumiskaod.”

Eesti Maaülikooli tehnikateadlase Jüri Olti selgituse järgi on mehaa-nilisel jõuülekandel suur kasutegur

ja selle jõuülekande agregaadid on üldjuhul odavamad kui hüdrostaa-tilise jõuülekande agregaadid. Aga mehaanilise jõuülekande korral ei ole alati võimalik valida konkreetse töö jaoks optimaalset jõumomenti ja liikumiskiirust, eriti kui käikude arv on piiratud.

Hüdrostaatiline jõuülekanne või-maldab aga muuta ülekandearvu (üht-lasi liikumiskiirust, jõumomenti) ast-mevabalt sujuvalt. See teeb masina juhtimise mugavaks, vähem väsita-vaks ning võimaldab valida iga töö ja töötingimuste tarvis optimaalse jõumomendi ja liikumiskiiruse. Hüd-romasinad kipuvad aga olema kal-

Fendt Vario astmevaba käigukasti skeem. Fendt Vario

on lihtsama ehitusega kui tava- või automaatkäigukast.

Allikas: Agriland OÜ

loomakasvatus Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee6

TALLINN TARTU RAKVERE PAIDE Pärnu mnt 238 Ringtee 78 Lõõtspilli 2 Tööstuse 26Järve keskuses Vaala keskuses

w w w. t o o r i i s t a m a r k e t . e e

TALLINN TARTU RAKVERE PAIDE Pärnu mnt 238 Ringtee 78 Lõõtspilli 2 Tööstuse 26Järve keskuses Vaala keskuses

Led töötuli 5 x 3 W • 10 - 30 V • 900 lm • alumiiniumkorpus • 128 x 110 x 46 mm

Led Cree töötuli 7 x 5 W• 10 - 30 V • 2800 lm • alumiiniumkorpus • 110 x 110 x 40 mm

Led Cree töötuli 8 x 5 W• 10 - 30 V • 3200 lm • alumiiniumkorpus • 160 x 100 x 70 mm

ST8600529.90

ST049019.90

ST8600124.90

ST8601686 .−

ST86018115 .−

Kõik vajalik traktorile

Haagisetulede komplekt12V• kõik valmisühendatud valgustid ja helkurid • 7 klemmiga pistik • magnetkinnitusega • juhe 10,5 m, vahejuhe 2,5 m

Vilkur H1 / 12V• magnetkinnitusega

Eesti Põllumeeste Kesk-liidu tegevjuht Üllas Hunt ütleb piimandusühistu EPIKO (piimatootjate katusühistu Eesti Pii-matootjate Koostöö-kogu) kogemusele toe-

tudes, et ühistegevus on paranda-nud piimatootjate elu. Praegu hal-davad piimandusühistud hinnangu-liselt 80% Eesti toorpiimast ja suu-navad selle sinna, kuhu majandus-likult kasulikum. On peetud ka ühis-tutevahelisi plaane oma piimakom-binaadi rajamiseks.

Kas võib öelda, et katusühistu EPIKO loomine 2008. aastal on üks põhjusi, miks ise hakkama saada sooviva Eesti põllumehe tahe ühiselt tegutseda on kasvanud?2008. aastal langesid nii piima-

kui muude põllumajandussaaduste hinnad. Sektor läks sügavalt mii-nusesse, hakati loomade arvukust vähendama ning farmerid hakkasid tõsiselt muretsema piimatootmise perspektiivi üle. Keerukas majan-dusseis lõi selge arusaama sellest, et tootjad on killustunud ning ole-masolevad ühistud on suhteliselt

väikesed ja nõrgad turujõu mee-levallas.

Et parandada tootjate majandus-seisu ja tagada oma tegevusele jät-kusuutlikkus, oli vaja suuremat koos-tööd ehk jõudu, seismaks oma huvide eest. Teadvustati selgelt põllumajan-duslike ühistute nõrka turujõudu toorme ja valmistoodangu müügil.

See arusaam tõi 11. augustil 2008 maaülikooli aulasse kokku hulga pii-matootjaid, et plaanida laiapõhjali-semat ühistegevust.

Katusorganisatsiooni TÜ EPIKO asutasid viis ühistut, hiljem tuli liik-meid juurde ning 2008. aasta lõpuks koondas EPIKO 11 ühistut ja ettevõ-tet. Tegime teadlikult avatud katusor-ganisatsiooni, et liituda saaksid või-malikult paljud sektoris tegutsejad. Kuna Eestis oli juba olemas pika aja-looga piimaühistuid, said nii ka nemad meiega liituda, lõhkumata väljakuju-nenud sisesuhteid ja traditsioone.

Esimese asjana püüdsime välja töötada ühist lepingu platvormi. Väiksemate ja nõrgemate piimamüü-jate lepingud kippusid olema jurii-diliselt väga kohmakad, kus ühele poolele jäid kohustused ja teisele õigused. Kohustused siis müüja ja õigused ostja poole peale.

2009. aasta augustis sõlmisid neli EPIKO liiget in corpore lepingu akt-siaseltsiga Tere, kes hakkas meilt saama ligi 100 tonni piima. Tere oli tol hetkel ainuke ettevõte, kes oli valmis tegema sellist lepingut, ükski teine kokkuostja seda ei julgenud.

Aja jooksul EPIKO vahendatava piima hulk kasvas, mis muutus ka sellise suure ettevõtte jaoks nagu AS Tere, liiga riskantseks. Seetõttu jagasime vastastikusel kokkuleppel piimaportfelli ümber. Nüüd jaotame oma liikmete piima viie ostja vahel.

Millist kasu tootjad on ühistult saanud? Meil on üsna palju väikesi tootjaid,

kes müüvad 400–500 kilo piima päe-vas. Koostöö on andnud neile kind-luse: nad ei pea kartma, et nende piima ei osteta, et nad hinnas kao-tavad või oma rahast ilma jäävad.

Kahe aasta eest suutis EPIKO teha MESi toel UniCrediti pangaga arvelduslaenu lepingu. See parandas oluliselt katusühistu võimet maksta oma liikmetele piimaraha õigeaeg-selt ning saime aidata farmereid neile keerukal ajal – kevadtöödel. Eriti vajalikuks osutus liikmete toe-tamine mullu suvel, kuna loomatoe-

Piimaühistud:kuhu edasi?

Eesti konservatiivse põllumehe suhtumine ühistegevusse hakkab muutuma. Piimaühistud on suutnud stabiliseerida piimahinna; koostegemisele tugineb lihaveisekasvatuse edu; viimane uudis oli teraviljatootjate ühistu Kevili uue elevaatori nurgakivipanek.

tuste maksmine lükati aasta lõppu ning samal ajal olid suhteliselt mada-lad ka piima kokkuostu hinnad. Ala-tes käesolevast aastast teeb EPIKO koostööd SEB pangaga. Kasvanud on meie usaldus, nii et saime hak-kama ilma MESi abita.

Ühistute aktiivse turu otsimise ja müügitegevuse tõttu on tekkinud ka hinnakindlus.

Kriisiaeg aitas kindlasti ühiste-gevuse edenemisele kaasa. Samas pole ühistegevus mingi imerohi, et aitaks vältida kõike riske. Ühistege-vus ja usaldus aitavad pingeid pare-mini maandada. Samas jääb iga-ühele õigus turgude kukkumise ajal otsustada, kas jätkata piimatootmi-sega või minna muu valdkonnaga tegelema, näiteks hakata lihavei-seid kasvatama.

Eestlane ei ole hea ühiselt tegut-seja. Ilmselt on igale ühistule tuttavad algusaja mured: tülid, ülejooksmine, ühepäevaärid, mida omakorda toi-tis kõlvatu konkurents. Paljud ühis-tud on laiali länud.

Põllumajandusministeeriumi telli-musel tehtud ühistegevuse uuringu järgi on aastatel 1995–2011 loodud piimandusvaldkonnas 79 tulun-dusühistut, kuid aktiivselt tegutse-vaid oli 2009. aastal piimasektoris vaid 38. Praeguse seisuga on neid veelgi vähem.

Samas on allesjäänud ühistud piisavalt karastunud ja farmerid soovivad neis jätkata. Kui praegu-sel põllumehele suhteliselt heal ajal saadakse ühistegevusest positiivne kogemus, siis ehk säilib see ka ras-ketel aegadel.

Aeg-ajalt on tõusnud üles teema tootjate ühistutele

LII SAMMLERajakirjanik

lii.sammler@maaleht.ee

loomakasvatus Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 7

Võtame vastu tellimusi

2013. aasta kevadeks!Kindel kvaliteet.

Haagistele garantii 24 kuud.

TALLINN TARTU RAKVERE PAIDE Pärnu mnt 238 Ringtee 78 Lõõtspilli 2 Tööstuse 26Järve keskuses Vaala keskuses

w w w. t o o r i i s t a m a r k e t . e e

TALLINN TARTU RAKVERE PAIDE Pärnu mnt 238 Ringtee 78 Lõõtspilli 2 Tööstuse 26Järve keskuses Vaala keskuses

Led töötuli 5 x 3 W • 10 - 30 V • 900 lm • alumiiniumkorpus • 128 x 110 x 46 mm

Led Cree töötuli 7 x 5 W• 10 - 30 V • 2800 lm • alumiiniumkorpus • 110 x 110 x 40 mm

Led Cree töötuli 8 x 5 W• 10 - 30 V • 3200 lm • alumiiniumkorpus • 160 x 100 x 70 mm

ST8600529.90

ST049019.90

ST8600124.90

ST8601686 .−

ST86018115 .−

Kõik vajalik traktorile

Haagisetulede komplekt12V• kõik valmisühendatud valgustid ja helkurid • 7 klemmiga pistik • magnetkinnitusega • juhe 10,5 m, vahejuhe 2,5 m

Vilkur H1 / 12V• magnetkinnitusega

sed tegijad, aga vaadake, kui lai on nende tooteprotfell!

2015. aastal kaob piimakvoot ja see suurendab piimatootmist Euroo-pas. See toob ilmselt kaasa piima kokkuostu hindade langemise, mis-tõttu konkurents muutub veel kar-mimaks, ja ega efektiivsuse suu-rendamisest (spetsialiseerumi-sest!) pääsu ole.

Ära ei tasu unustada ka pii-mavedude logistikat, kus mööda Eestit vurab risti-rästi mitme ette-võtte ja ühistu piimaveokeid. Hin-nanguliselt võiks logistika kor-rastamisega kokku hoida ca mil-jon eurot aastas.

Samas suudab Leedu ülal pidada ja piima töödelda neljas suures tehases, millest igaühe võimsus on tuhat tonni päevas…Argumendid, mis toetavad orien-

teerumist Leedu tööstustele – jääda varustama neid toorpiimaga, kuna neil on võimsust, efektiivsust, hea kokkuostuhind, väljakujunenud turud ning hea müügitöö – on täiesti tõsiseltvõetavad.

EPIKO suhtleb peamiselt kahega – Rokiskis ja Pienas Vaikstes. Need tehased on Leedu lipulae-vad ja seda näi-tab juba nende hinnapakkumine meie turul.

Kordan, et Eestis on ligi pool toodetavast pii-mast üle – see peabki mujale müüdama, ja seni, kuni kohapealsed kokkuostjad ei suuda pakkuda konkurentsi-võimelist hinda, läheb toorpiim kas või Vla-divostokki.

Vedude tehnika, side, kommunikatsioo-nid on praegu sellisel tasemel, et kaugused toorpiima, koore vms veol pole enam prob-leem. Baltikum muutub iga aastaga üha väik-semaks ja pigem on mõtet vaadelda pii-maturgu ühise Balti turuna.

Sestap tuleb väga tõsiselt kaa-luda suuri investeeringuid ja nen-dega kaasnevaid äririske. Samas ajab rahvusliku uhkuse jonnakas vägi ikka mõtted sinna, et miks ei võiks meie põllumeestel-piimatoot-

jatel olla päris oma ja kaas-aegne tööstus!

Eeskujuks on siin kindlasti Kevili – kerkib ju Viru-maale nende

päris oma elevaator.

Vahur TõnissooTulundusühistu Farm InKindlasti on ühistegevus Eestis hakanud rohkem hoogu võtma. Ühistute areng on mõjutanud kogu Eesti turgu ja põllumeestele kasuks tulnud. Head näited on nurgakivi KEVILI viljaterminalile ja piimaühistute ühine piimamüümine. Ühistegevuse võimekus sõltub ennekõike inimestest. Sektorite kaupa ei saa seejuures vahet teha.

Farm In on oma liikmesühistute liikmetele sisendite hankimiseks moodustatud keskühistu, mis on tegutsenud poolteist aastat. Praegu on liikmeteks üheksa ühistut. Meie eesmärk on korraldada väetiste, taimekaitsevahendite, seemnete, söötade, silotarvikute jms ühishankeid. Näiteks võib tuua diislikütuse hanke, mis puudutab kõiki põllumehi ja mida pole varem sellises mahus korraldatud.

Väiketootjad on tänu Farm Inile kõige rohkem võitnud. Suuremad tootjad on ilma Farm Inita saanud seni võrreldes väiksematega soodsamaid hindu ja see toob kaasa olukorra, kus väiketootjad sisuliselt subsideerivad suuri, et müügiettevõtted oma kasumi kätte saaksid. Tänu Farm Inile on suurtootjate hinnad laienenud ka väiketootjatele.

Farm Ini soov on, et ELi tulevasel eelarveperioodil kvalifitseeruks Farm In toetuskõlblikuks sisendite ühistuna, katmaks koolitus-, investeeringu- ja tegevuskulusid maaelu arengukava rahaga.

Praeguseks on Farm Inis liikmesühistute kaudu u 1200 põllumeest. Võtab natuke aega, enne kui liikmetest põllumehed aru saavad, miks on tulundusühistusse kuulumine neile hea. Tänu aktiivsematele liikmetele on tegevus käima läinud.

kommentaar

kuuluva piimatööstuse rajamisest või omandamisest. Kas see tasub end ära?Praegu on tootmis-töötlemis-

turustusahelas jäme ots kaupmehe käes, kuid soov on aktiivsemalt sel-les skeemis osaleda, et rohkem rää-kida kaasa lisaväärtuse loomisel ja jagamisel.

Selleks vajame aga suuremaid investeeringuid. Ainult laiapõhja-line tootjate koondumine ning ühi-selt tegutsemine võimaldab ühise investeeringuna luua Eestisse efek-tiivne tööstus, mis suudaks päevas töödelda vähemalt 700–800 tonni piima ning tagada Eesti piiman-duse konkurentsivõimelisus eks-porditurgudel.

Laienemise juures on EPIKO jaoks aga oluline, et tootjale oleks tuntav ühistegevuse efekt, ehk lisaväärtus peab kajastuma ka lehmapidajailt kokku ostetava piima hinnas.

Konsultatsioone on peetud ühis-tute ja äriettevõtetega. Hea on see, et enamik neist tajub olemasolevate ühistute ja ettevõtete väiksust ning otsib ühisväljundit toorpiima vää-rindamisele.

Väga tõsise arenguanalüüsini me jõudnud pole. Tahame edaspidi kas

või enda jaoks läbi mängida võima-likud arengustsenaariumid ja siin on mõistlik mõni neutraalne ekspert kõrvale võtta, näiteks Saksamaalt, kus on head kogemused.

Seinte ja torude ülespanek iseene-sest ei ole teab mis keeruline, kuid see on kallis ja tuleb arvestada ka kulu-dega uue toodangu lansseerimisel. Enamik piimatooteid tuleb ekspor-tida, kuna Eestis toodetakse piima ligi poole rohkem, kui siseturg vajab.

Seni kuni puudub kindlus, et kohalik ühisinvesteering tööstusse tagab toorpiima konkurentsivõime-lise hinna, pole oma tehase rajami-sel mõtet.

Võib-olla oleks targem teha kõi-gepealt olemasolevate tööstuste inventuur, koondada nad ühe suur-projekti raames ja kitsalt spetsiali-seerida ning vastvalt spetsialiseeru-misele teha lisainvesteeringud efek-tiivsuse tõstmiseks.

Näiteks Saksamaal on turukon-kurentsi tõttu toimunud väga kitsas spetsialiseerumine: mõni tehas too-dab ainult juustu, mõni ainult koorib piima. Ning seal on suured (500 ja enam tonni päevas) tehased!

Meie tehased (Tere, Valio, Maag) on eeltoodu näite valguses väike-

EPIKO tegevjuht Üllas Hunt meenutab,

et 2009. aastal algatas ühistu esimese

kampaania: raskustes piimatootjate

toetamseks koguti igalt piimapakilt

üks kroon.

Foto Karin Kaljuläte

loomakasvatus Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee8

tel 609 0713, 5669 7597; sool@sool.ee

Võib kasutada ka mahepõllu majanduses!

KNZ Noorkari KNZ Standard KNZ Multi KNZ Biotin

Aastal 2009 oli Lätis, nagu kogu Euroopas, järje-kordne piimakriis.

“Kombinaadid mak-sid farmeritele piima eest vähe ning palju-delt väiketaludelt ei

võetud piima enam vastugi, mis-tõttu nad pidid lõpetama,” selgitab tekkelugu ühistukombinaadi SIA Latvijas Piens tehnika- ja tootmisdi-rektor Armands Lusis. “Lisaks või-vad suured aktsiaseltside tööstused osta piima, kust aga odavalt kätte

saavad – Baltikumist, Poolast, Sak-samaalt. Meie nii teha ei saa, meie baas on oma ring, oma kolm ühis-tut ja nende talunikud. See peaks tootjale kindluse tagama.”

Kolm kooperatiivi Kriisiolukorrast loodeti välja pää-seda oma kombinaadi rajamisega. Kolm Läti põllumeeste kooperatiivi – Trikata KS, Piena Partneri KS ja kooperatiiv Dzese – leppisid kokku oma piimakombinaadi ehitamises, kuigi Lätis on üle 30 piimatööstuse

Läti ühistud tegid äraKui Eesti piimatootjad unistavad ühistute kombinaadist, siis lätlased tegid selle mõtte teoks. Kolmele piimaühistule kuuluv kombinaat alustas Jelgavas tööd eelmise aasta aprillis.

LII SAMMLERajakirjanik

lii.sammler@maaleht.ee

ja enamik neist töötab, nagu meilgi, alakoormusega.

Neisse kolme ühistusse kuulub rohkem kui 600 väiksemat ja suu-remat Läti farmi. Näiteks Kurzemes tegutsev kooperatiiv Dzese koondab just väiketalusid. Palju on väikesi ka

Trikata kooperatiivis, kuna see hõl-mab Vene ja Valgevene kõrval asu-vat Latgale piirkonda, kus enami-kus taludest on alla kümne lehma. Piena Partneri KSi põhituumiku moodustavad seevastu kuus suurt piimafarmi.

Jelgava piimakombinaat sai valmis aasta

tagasi, kuid laienemiseks

on veel ruumi.

loomakasvatus Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 9

SUUR VALIK KVALITEETKÜLVIKUID USAst töölaiusega 1,8–15 m

MULLAHARIMISRIISTAD USAst ja Inglismaalt töölaiusega 2,5–15,0 m

Great Plains Simbaametlik esindaja alates 1. jaanuarist 2013alates 1. jaanuarist 2013

RATASTRAKTORID HTT (82–102 hj)

garantii 2 aastat

Sike Agri OÜSuur 84a, 48306 Jõgevatel 776 8020www.sikeagri.ee

Kalvi Krebsbach, Põhja-Eesti, tel 523 4802, kalvi@sikeagri.eeLaur Adler, Lõuna-Eesti, tel 5308 6001, laur@sikeagri.eeRait Verrev, Lääne-Eesti, tel 521 0859, rait@sikeagri.eeAnti Arula, tel 5332 2955, anti@sikeagri.ee

VARUOSADTõnu Ilvestel 514 9903tonu@sikeagri.ee

Eripakkumine mudelile A110• 102 hj turbolaaduriga Perkinsi mootor• jõuvõtuvõll 540/1000 p/min• konditsioneer• 3 hüdroväljavõtet taga• õhk- või hüdraulilised haagisepidurid• esiraskused

Eripakkumine mudelile A110

• 102 hj turbolaaduriga Perkinsi mootor• jõuvõtuvõll 540/1000 p/min

• 3 hüdroväljavõtet taga• õhk- või hüdraulilised haagisepidurid

Hind 29 700 €+ km

töölaiusega 2,5–15,0 m

Investeering läks maksma roh-kem kui 14 miljonit eurot. Ligi kol-mandik sellest oli omaosalus, mille farmerid ise kokku panid. Ülejäänud raha tuli laenata pangast. Läti riik andis garantii ja tänu sellele saadi laenu. Küsiti ka euroraha, ning

2011. aastal, kui abitaotlus jaatava vastuse sai, läks ehitus lahti.

Jelgava piimatööstuse tootmis-võimsus on 500 tonni piima päevas, kuid praegu töödeldakse 300 ringis. Kombinaat avati aprillis, kui Jelga-vasse saabusid esimesed 15,3 tonni

piima Mazsalacast. Kevadel hakka-sid tööle kontsentreeritud piima ja koore liinid. Need on esimesed oma-sugused Baltimaades.

Tehakse nii piima- kui koorekont-sentraate. Piimakontsentraat on 4-, koore oma 14protsendine.

“Peamiselt on meil tööstusklien-did,” selgitab Lusis. See tähendab teisi toidutööstusi – neid, kus val-mistataks jogurteid, jäätisi, kreeme, juuste jms. Neile on kontsentree-ritud piim heaks tooraineks. Nii ostavad seda näiteks aktsiaseltsid – piimatööstused Valmieras Piens, Rigas Piensaimnieks jt. Kontsent-raate müüakse ka välismaale, näi-teks Saksamaale.

“Kontsentraatide tegemine on hea äri,” arvab Armands Lusis. “Neile on turunišš olemas ning nende hinnad ei kõigu maailmaturul nii palju kui piimapulbri, või ja juustu omad.”

Novembris lisandus juustuliin. Esi-mesed uue tehase juustud jõudsid müüki mõne nädala eest, jaanuaris.

Piima kvaliteedi eest vastuta-vad ühistud, kelle piim kombinaati tuuakse. Esmalt tehakse proovid külmumispunkti ja antibiootiku-mide sisalduse kohta. Kui need on korras, läheb proov järgmisse labo-risse, kus määratakse põhinäitajad – valk, rasv, laktoos, somaatilise rakud, bakterid. Analüüside vastused saa-detakse kohe meilitsi talupidajatele.

“Suur töö kvaliteediga seisab veel ees,” tunnistab Lusis, pidades silmas

seda, et Lätis on palju väikefarme, kes pole veel uusi lautu ehitanud.

Tehase juht Raymond Freima-nis loodab, et uue tehase avamine saab mõjutada olukorda kogu pii-maturul. See, et selle omanikud on põllumehed ise, tähendab ka sta-biilsemat hinda siseturul ning tei-sed piimatööstused ei saa nii ker-gesti dikteerida hinda ega muid tingimusi tarnijatele.

Tulevik ka mahedalSelles kohas Jelgava äärelinnas, kus praegu seisab uus roheline piima-kombinaat, laiusid veel paaria aasta eest võsa ja umbrohi.

“Meil on neli hektarit maad, nii et laienemisruumi on,” näitab Armands Lusis käega aknast välja maja taha. “Sinna saame rajada näiteks juur-deehituse kohupiimaliini jaoks, et juustu valmistamisest järele jäävast vadakust kohupiima tegema hakata.”

SIA Lavijas Piens tahab rohkem kaasa rääkida ka mahetoodangutu-rul, kuna Lätiski kogub populaar-sus mahetoit.

Varem olid väga tunnustatud ja hea kvaliteediga Triakta juustud. Nende tootmine on nüüd üle toodud Jelga-vasse uude kombinaati, kus seda on odavam teha ning nii tootmise kui säilitamise tingimused on paremad.

Ent ka Trikata tehas on täiesti korralik. Seal kavatsetakse käima lükata mahejuustude jt mahedate piimatoodete valmistamine.

Läti piimandus�� Riigi piimatoodang: ca 750 000 tonni ööpäevas.�� 11 000 piimatootjat.�� 36 meiereid.�� Suurimad: Riia 2, Valmiera, Tukums, Preili, Jaunpils, Straupe, Jelgava. �� Seitse suuremat kombinaati töötlevad ca 90% kogu Lätis toodetavast piimast.

Latvijas Piens Jelgava piimakombinaat�� Omanikud – 600 põllumeest.�� Rajajad – kolm Läti põllumeeste kooperatiivi; Trikata KS, Piena Partneri KS ja kooperatiiv Dzese.�� Kogumaksumus – 14 miljonit eurot.�� Tootmisvõimsus – 500 tonni piima ööpäevas.�� Toodang – piimakontsentraat, koorekontsentraat, piimapulber, juust.�� 50 uut töökohta.

Jelgava piimakom-binaadi toomisjuht Armands Lusis arvab, et nende kombinaat Eestist piima sisse ostma ei hakka, kuna SIA Latvijas Piens loodi oma liikmete piima töötlemiseks.

Fotod LII SAMMLER

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee10

Kasvuturba0,5–1,5 g NPK-väetist 1 liitri kast-misvee kohta.

Biolani kottidel on info selle toote jämeduse, erijuhtivuse ja pH kohta. Veel on kirjas, et ühe kuupmeetri turba kohta on lisatud 1 kg NPK-väe-tist (12,5–15–27 pluss mikroelemen-did) ja 8 kg dolomiidilupja. Pean siin kohe mainima, et lubiaine info eksi-tab tarbijat. Järelepärimisel selgus, et turba happesuse neutraliseerimiseks kasutatakse, nagu varemgi, ikka Rakke lubjakivijahu, mille väga madal mag-neesiumisisaldus ei luba seda mingil juhul dolomiitlubjaks nimetada. Bio-lani kasvuturba kotil olev kiri soovitab tomati ja kurgi lisaväetamiseks anda kord kuus kanasõnniku graanuleid.

Taimed kängusidKui olen kasutanud ETT või Biolani tooteid köögivilja- või lilleseemnete külviks, on tulemused olnud head. Tõusmed on jõulised ja ühtlased. Ebaõnnestumised on alanud pärast taimede pikeerimist nendele kasvu-turvastele. Mõne kultuuri, näiteks lill-, pea- jt kapsaste puhul juba üsna varsti: taime maapealne osa ja juure-kesed kaotavad turgori, taimekesed ei juurdu, narmasjuured hävivad ja juureosa köndistub – kirjanduse and-meil on see üks rauapuuduse tunnu-seid. Lõpuks hävivad kõik pikeeritud kapsataimed.

Väga tundlikult on reageerinud ka salatitaimed, nendel turvastel ei ole õnnestunud saada normaalseid isti-kuid, rääkimata salati saagiks kasva-tamisest. Olen ka näinud, kuidas väi-kesed ilusad põõsastilli taimed kao-tavad järk-järgult rohelise värvuse, muutudes lehthaaval täiesti valgeks.

Paar aastat tagasi tabas mind eba-õnn ka paprika kasvatamisel. Olles kolmandikule kasvuhoone pinnast

kvaliteet jätab soovida

MALLE JÄRVANEesti Maaviljeluse

Instituudi vanemteadur

Olgugi et Eestis müügil olevad kasvuturbad on toodetud väga heast lähtematerjalist, on nende suurimaks puuduseks ennekõike väga madal magneesiumi- ja rauasisaldus. Seetõttu võivad taimed, mida kogu kasvuperioodi vältel kasvatatakse kasvuturbal, vajada lisaväetist.

Fotod Malle Järvan

Kasvuturbale istutatud tomat vajab korduvalt lisaväetamist.

taimekasvatus

tutvusringkonnast loobunud isti-kuid ja kasvuhooneköögivilju kas-vatamast.

Eksitav infoOlen kauplustest ostetud kasvutur-vastega viimastel aastatel korduvalt ka ise alt läinud, olgugi et mul on isti-kute ja köögiviljade turvassubstraadil kasvatamise alal pikk praktiline posi-tiivne kogemus, seda nii teaduri kui ka hobiaednikuna. Aga kunagi sega-sin kasvusubstraadid ise valmis, lisa-des vähelagunenud rabaturbale liigse happesuse neutraliseerimiseks lubi-ainet ning vajalikus koguses makro- ja mikroväetisi.

Eesti pinnast moodusta-vad suure osa turbasood. Tänu sellele on meil teiste riikidega võrreldes roh-kesti väärtuslikku maa-vara – turvast. Mitmed firmad pakuvad pea

aasta ringi kasvuturbaid ka koha-likule tarbijale, kusjuures põhiline sihtgrupp on hobiaednikud.

Aga kas tarbijad selle toodangu kvaliteediga alati ka rahule jäävad? Mõned näited portaalist www.aian-dus.ee: “Pikeerisin taimed tomati kasvuturbasse, kuhu olin seemnedki külvanud. Kahe nädala pärast muu-tusid lehe ääred valkjaks ja leht hak-kas närbuma, kuni taim üldse kus-tus; nii läksid ka teised taimed kõr-valt välja. Eelmisel aastal oli täp-selt samasugune probleem ja nüüd ka. Kas tõesti on kasvuturbal mingi viga küljes?”

Võis siis: “Ostsin Ramsi turvast ja kõik tomatitaimed ebaõnnestusid, s.t tärkasid, kuid jäid kängu ega kas-vanud edasi. Kuigi paki peal oli kir-jas, et on lisatud erinevaid väetisi.”

Viimastel aastatel olen vestlustes ka pikaajalise kogemusega aiapida-jatelt üsna tihti kuulnud kurtmist, et enam ei õnnestu istikute ettekas-vatamine poest ostetud kasvutur-vastel. Seetõttu on mitmed minu

Praegu on Eestis toodetud kas-vuturvastest laialt saadaval AS Eesti Turbatoodete (ETT) ja Biolan Baltic OÜ tooted. Nende tootekirjeldustes on öeldud, et kasvuturbad on ette nähtud seemnete külviks, taimede pikeerimiseks, potistamiseks ja isti-kute kasvatamiseks, samuti taimede edasiseks kasvatamiseks kasvuhoo-nes ja avamaal.

ETT kasvuturvaste kottidel on korralikult esitatud toote dekla-ratsioon (sh turba jämedus, lubi-aine liik ja kogus, pH jm) ning tur-basse lisatud toitainete kogused ele-mentide kaupa. Ning veel on kir-jas, et vastavalt vajadusele lisada

11

2

x

628€

339€

22min22min

Kiirlaadija

KergemVäiksem

Harjadeta hooldusvaba mootor

48% pikem tööaeg

Võimsam Kiirem

Combokit DK1445Komplektis akutrell BDF440 ja akulöökkruvikeeraja BTD133Akulöökkruvikeerajal maksimaalne pöördemoment 160 Nm. Akutrelli maksimaalne pöördemoment Kõva/pehme: 41/25 Nm. Komplektis on lisaks tööriistadele kiirlaadija ja 2 tk 3.0Ah akut.

Laadimisaeg 22 minutit!!!

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Laagri: BTIsolatsioon OÜ - Vae 6 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2

Kampaania hind kehtib kuni 30.04.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

istutanud väga korralikud õitsemise algfaasis paprika potitaimed Biolani kasvuturbale, pidurdus umbes kuu aja pärast taimede edasiareng jär-sult, lehed hakkasid rohelist värvust kaotama, muutudes kiiresti helekol-laseks ja mõnel sordil isegi peaaegu valgeks. Selgus, et selliste sümptomi-tena avaldus väga terav rauapuudus.

Lisaväetamine on vajalikEestis toodetud kasvuturvastes on pii-savalt kaaliumi, vähemalt jätkub tai-medele sellest istikuperioodiks. Üldi-selt võib rahule jääda ka fosforisisal-dusega, kuigi tomat ja paprika ka juba varastes arengujärkudes ehk vajaksid seda veidi rohkem, selleks et moodus-tada tugev juurekava. Kasvuturvaste lämmastikusisaldusest piisab noorte taimede arenemiseks küll, suurema vajaduse korral on kerge lämmastikku kastmisveega veidi juurde anda. Kui köögivilju kogu saagiperioodil kas-vatatakse kasvuturvastel, on lisaväe-tamine kindlasti vajalik.

Nagu analüüsid näidanud, on kas-vuturbad mõnikord olnud ka liiga hap-pelised. Näiteks Biolani toode 80-liitri-ses kotis – pH oli vaid 4,9 ja ETT toma-titurvas – 5,1. Tomatile optimaalseks peetakse pH 5,6–6,2. Mainiksin, et kottidel märgitud pH, mis on määra-tud kasvuturba vesileotisest, on alati suurema väärtusega, kui see on Eesti laborites 1 N kaaliumkloriidi leotisest määratav happesus.

Eestis toodetud kasvuturvaste suu-rimaks puuduseks näib eelkõige olevat väga madal magneesiumi- ja rauasi-saldus. Üldiselt on madal ka vase- ja boorisisaldus, kuid lühiajalisel istikute kasvatamisel ei kujune nende mikro-elementide vähesus taimedele saa-tuslikuks. Suhteliselt harva kannata-vad kasvuturvastel kasvatatavad tai-med mangaani- ja tsingipuuduse all.

Kasvusubstraatide valmistami-seks kasutatavad kompleksväetised sisaldavad lämmastikku, fosforit, kaa-liumi ja minikogustes mikroelemente, kuid tavaliselt ei sisalda magneesiu- mi, samuti kaltsiumi. Magneesiumi-vajadus kaetakse kas rabaturba liigse happesuse neutraliseerimiseks kasuta-

tava magneesiumirikka lubiaine baasil või on vaja lisada magneesiumsulfaati.

Turvas – erinevalt teistest aiandus-likest kasvualustest või segudest, mis traditsiooniliselt segatakse kokku tai-metoitaineid sisaldavatest muldadest või materjalidest – algsel kujul peaaegu et üldse ei sisalda taimetoitaineid. See-tõttu tuleks turbasegude puhul toitai-neid, sh mikroelemente lisada märksa suuremas koguses kui mullapõhiste kasvualuste puhul. Eriti kehtib see raua suhtes. Mullas teatavasti ei ole rauapuudust peaaegu kunagi. Raba-turba baasil valmistatud substraatidel kasvatamise korral aga on rauapuu-dus üks sagedasemaid, eriti neil juhtu-del, kui kastmisvesi ei voola just raud-torusid mööda. Rauapuudus avaldub taimedel kloroosi ehk klorofüllivaegu-sena, mis algab noortes lehtedes ning tugeva puuduse korral muutub taime kogu lehestik helekollaseks.

Kasvuturvas paremaksKlorofülli koostisosisena on mag-neesium taimedele asendamatu. Tai-mede toitumises on magneesiumil kaks tugevat antagonisti – kaltsium ja kaalium. Kui kaltsiumi- ja kaaliumi-sisaldus kasvusubstraadis on suhte-liselt suur, siis seda raskem on mag-neesiumi kättesaadavus.

Hobiaednikele mõeldud ETT ja Biolani kasvuturvaste magneesiumi-sisaldus on väga madal ja tõenäoliselt pärineb see ainult (või peamiselt) turba happesuse neutraliseerimiseks kasu-tatud lubiainest – teadaolevalt lubja-kivist, milles on vaid 1–2% Mg. Tege-likult aga on täiesti võimalik tagada kasvuturvastes normaalne magnees-iumi tase kodumaiste paekivijahudega. Kui rabaturba liigse happesuse neut-raliseerimiseks kasutada lubjakivijahu ja Eesti dolomiidijahu (sisaldab Mg ~12%) segu vahekorras 1:1, on kasvu-substraadi magneesiumisisaldus selli-sel tasemel, mis ligikaudu vastab kas-vuhoonekultuuride optimumi alam-piirile ning eraldi magneesiumväe-tise lisamine substraadisse pole tin-gimata vajalik.

Tunnustust tahaksin jagada Kek-kilä Profi sarja kasvuturvastele, mida

Soovi korral saab aiapidaja ka ise poe kasvuturvaste keemilist koostist paremaks teha. Annan selleks paar soovitust, mille kohaselt olen ise toi-minud.

ETT kasvuturvastele, mille maht kotis on tavaliselt 50 liitrit, võiks selle turbakoguse kohta lisada 15–20 g ehk u ühe supilusikatäie magneesiumsul-faati ja u 2 g raudsulfaati. Kuna ETT toodete valmistamiseks kasutatav lubjakivijahu norm (4,5–5,6 kg/m³) on suhteliselt väike, on kasvuturvas mõne kultuuri, sh kapsaste, salati jt jaoks liiga happeline ning nende isti-kute kasvatamiseks võiks lisada veel lubjakivijahu 100–150 g 50 liitri turba kohta. Lubjakivijahu, magneesium-sulfaat ja raudsulfaat on müügil pal-judes suuremates aiandus- ja ehitus-kauplustes.

Biolani kasvuturba magneesiumi- ja rauavaeguse leevendamiseks võiks 80-liitrise mahuga koti puhul lisada 25–30 g magneesiumsulfaati ja 3–4 g raudsulfaati.

Kuna lisatavate ainete kogused on väikesed, siis ühtlaseks jaotumiseks tuleks need (välja arvatud lubjakivi-jahu) lahustada väikeses veekogu-ses või segada veidi suurema koguse sõreda liivaga ning siis hästi hoolikalt kasvuturbasse segada. Kui võima-lik, lasta turbasegul enne kasutamist vähemalt mõni päev seista.

Täiesti võimalik on valmistada kas-vuturvas ise, lisades lisanditeta kas-vuturbale dolomiidijahu (Ca 20%, Mg 7%) ja turba täisväetist Peatcare.

taimekasvatus Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013

Paprika ja salat on kasvuturba happesuse ja magneesiumi vähesuse suhtes tundlikud.

toodetakse Eesti rabaturbast. Selle sarja kasvuturvastel ei ole neid puu-dusi, mida sai mainitud eespool. Profi sarja kasvuturvastel, mille marke on vastavalt kasutamise otstarbele roh-kesti, edenevad aiakultuurid hästi.

Müügil olevad kasvuturbad on toodetud väga heast lähtematerja-list – Eesti rabade vähelagunenud turbast. Nende jämedus on sobiv, neis ei ole haigusetekitajaid ja umb-rohuseemneid.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee12 persoon

Hea pakkumine!Rulliveohaagis PRONAR T023 hinnaga 8690 € + km

OÜ ALVORO WWW.TRAKTOR.EETALLINN, Pärnu mnt 386, tel 504 6286 • ADAVERE, Tallinna mnt 1b, tel 5552 4066

Esilaadur, mootorisoojendus,

konditsioneer, õhkiste, ARKi

registreerimispakett.

37 950 € + kmHead rootorniidukid hea hinnaga fi rmalt SAMASZ ja PRONAR! tel 5560 3066 Vaata laoseisu: www.traktor.ee / hetkel laos

Hea rootorniiduk PRONAR PDT330

5700 € + km(töölaius 3,3 m; min jõuvajadus 80 hj)

POWERFARM 100 koos esilaaduriga

Läinud aasta lõpul tun-nustas Maaelu Edenda-mise Sihtasutus (MES) kolmandat aastat järjest Eesti põllu- ja maama-janduse nõuandeteenis-tuse tublimaid. Parimaks

konsulendiks tunnistati taimekas-vatuse ja finantsmajanduse konsu-lent Alar Lugu (43), kellel on leping Pärnumaa Talupidajate Nõuande-keskusega.

FIEna alustanud ja nüüd osa-ühingu vormis majandav Alar Lugu on tegutsenud konsulendina ligi-kaudu 16 aastat.

Kas vastab tõele, et olete üks nooremaid oma valdkonnas? Eestis on maamajanduse valdkon-

nas atesteeritud umbes 132 konsu-lenti, kõik nendest ei tegutse konsu-lendina põhikohaga, suur osa teeb seda tööd mingi teise ameti kõrvalt. Minust nooremaid on ka, aga vanu-ses 35–45 pole palju. Peamiselt tegut-sevad nad finantsmajanduse alal.

Teie tegutsete põhikohaga?Jah, ma muud tööd ei tee.

Mis on praegu teie töös päevakorral?

Finantsmajandus ja taimekasva-tus jaotuvad aasta peale üsna võrd-selt, need kaks valdkonda täienda-vad teineteist hästi. Finantsmajandus oli rohkem päevakorral aasta lõpus, see oli seotud toetuste perioodiga. Finantsmajandust jääb ka kevadesse, kui soovitakse investeerida ja pan-galaenu taotleda. Kliendid hakka-vad sellele mõtlema kolm-neli kuud enne, kui põllule saab.

Praegu on taimekasvatusplaanide teema aktuaalne – aitan teha klien-tidel e-PRIAs põlluplaane.

2005. aasta algul kohtusime Järvamaal Väätsas. Nüüd olete Pärnumaa Talupidajate Nõu-andekeskuse partner. Miks nii?See on puhtalt isiklikel põhjustel,

selle tingis uus elukoht. Lihtsam on ajada asju keskusega, mis on kodu-koha lähedal. Kolleegidega silmast silma kohtumine ja kogemuste vahe-tamine on väga oluline, kuigi elame digiajastul.

Kas kliendid on ka uued?Ei, kliendid on kaasa tulnud. Toot-

jaga sina peale saamine on pikk prot-sess, ja kui usaldus juba tekib, siis tootja sinust nii kergesti ei loobu. See on vana tõde.

Alar Lugu kogub usaldust

heiki raudlaMM vastutav toimetaja

heiki.raudla@maaleht.ee

Konsulent Alar Lugu hinnangul mängivad Eesti nõuandesüsteemis peamist rolli konkreetsed nimed, kes oma vabadust kergelt ei müü. Usalduse võitmiseks kulub aega.

Millises suuruses ettevõtjaid te nõustate?Väiksemad, kes tegutsevad aian-

duses ja kartulikasvatuses, majan-davad isegi vähem kui 100 hektaril, suuremad on 6000 hektaril tegut-sevad kontsernid. Pind on kokku nii suur, et ei ole reaalne igal aastal kõiki põlde läbi käia.

Huvitav seos: Pärnumaa konsu-lent on valitud parimaks teist korda kolme aasta jooksul…Sellel võib olla ka põhjus, sest

Pärnumaal on tugev nõuandekes-kus, kuigi maakond ei ole põlluma-janduslikult väga hea piirkond. Tei-salt on seal väga aktiivne ja mitmeke-sine maaettevõtlus, mis sunnib kon-sulente rohkem pingutama. Koos-töövaim on meil ka hea.

PRIAs käib praegu nõuandetoetuse vastuvõtt – kas ka selles küsimuses läheb nõustaja abi vaja?Ikka. Praegu saab taotleda toetust

e-PRIA kaudu ja tihti on see tootjale keerukas, sest seal küsitakse palju infot. Üldiselt on nii, et mina teen taotluse valmis, klient vaatab üle ja kinnitab selle. Aga mulle ei ole sat-tunud niisugust klienti, kes ei teaks, et selline toetus on olemas. Kõik on sellest kuulnud, iseasi, kas nad on seda kasutanud või mitte.

Lootsin varem, et järjest roh-kem läheb nõuande eest tasumine tootja enda kanda – et tootjad harju-vad nõuande eest ise maksma, sest kunagi ei tea, millal toetus võib ära kaduda. Praegu on aga tasumine jää-nud endistviisi. Uuel programmpe-rioodil on oodata ka selles osas muu-datusi – nõuande saaja tasub nõu-

ande eest ainult omaosaluse 20–25% ja ülejäänud summa taotleb PRIA-lt nõuandekeskus. Põhimõtteliselt on see ajas tagasi minek, sest peaaegu sama skeemi rakendati ka varem – siis taotles nõuandekeskuse asemel riigilt toetust konsulent.

Mida konsulent kliendilt ootab – ideid paberil, äriplaani…?Variante on mitmeid, näiteks

täna kohtusin ühe inimesega, kel-lel on 180 hektarit põllumaad ja kes küsis, et mida võiks selle maaga ette võtta. Ta ei olnud põllumajanduse taustaga inimene ja seega puudus info, mida selles piirkonnas teha. Ta lootis, et suudan talle kohe vas-tuse anda. Tegelikult eeldab selline nõuanne pikemat eeltööd. Tuleb välja selgitada, mida kujutab endast konkreetne maaressurss, millised on kliendi võimalused, huvid, suh-ted naabritega… Koos tuleb selgu-sele jõuda, mida inimene tegelikult teha tahab, ja tunni ajaga ei ole või-malik tervet pilti saada.

Kas Eestis on maaomanikke, kes tahavad hakata tegelema põllumajandusega ja uurivad, mida oma maaga peale hakata?Muidugi on, sest maaomand

muutub. Teatud maaomanikel on ettekujutus, et maa eest saab toe-tust niisama ja pöörduvad minu poole. Sageli puudub neil valmis-olek hakata põllumajanduses tegut-sema. Neile tuleb selgitada kohustusi ja vastutust, mida toetuse saamine kaasa toob. Samas on ka neid, kel-lel tõsine huvi ja võimalused põllu-majandusega tegelemiseks olemas. Nende hulgast olen saanud endale ka mitmeid püsikliente.

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 13persoon

paindliklihtne kasutadatõestatud kvaliteedigaparimad tulemused iga ilmaga

Rotaks-R OÜ, www.rotaks.ee, e-post: info@rotaks.ee, Tel: 55 575 250

Bioloogilised silokindlustuslisandid

Täisvõimsus Josera silokindlustuslisanditega

Hea pakkumine!Rulliveohaagis PRONAR T023 hinnaga 8690 € + km

OÜ ALVORO WWW.TRAKTOR.EETALLINN, Pärnu mnt 386, tel 504 6286 • ADAVERE, Tallinna mnt 1b, tel 5552 4066

Esilaadur, mootorisoojendus,

konditsioneer, õhkiste, ARKi

registreerimispakett.

37 950 € + kmHead rootorniidukid hea hinnaga fi rmalt SAMASZ ja PRONAR! tel 5560 3066 Vaata laoseisu: www.traktor.ee / hetkel laos

Hea rootorniiduk PRONAR PDT330

5700 € + km(töölaius 3,3 m; min jõuvajadus 80 hj)

POWERFARM 100 koos esilaaduriga

aga meie konsulentidel, kes on pidevalt tegevad, on koolitusaruanded kind-lasti palju pikemad.

Müügifirmad pakuvad ka taimekasvatusealast nõu. Kas näete selles probleemi?Eks see võib olla natuke kal-lutatud, aga tundub, et vii-masel ajal vähe, sest ka müü-gifirmal on huvi, et kliendil läheks hästi. Mõistagi võib vaielda toodete soovitata-vate koguste ja vajalikkuse üle, aga see on spekulatsioon ja tõe selgitamine eeldab erapooletut analüüsi. Aga müügifirmad ei saa endale enam lubada, et nad rajavad oma tegevuse ainult müü-gimahtudele, mitte usaldu-sele või koostööle.

Müügifirmade inimesed käivad ka konsulente koo-litamas, sest nad on oma valdkonnas head eksper-did, näiteks taimekaitse alal. Konsulendi valdkond on laiem ja ta ei saa ainult ühele kitsale teemale kes-kenduda ning seeläbi tippu jõuda. Arvan, et nõudlus väga kitsa valdkonna kon-sulendi järele on Eestis liiga väike, et see ära tasuks.

Kas konsulentide tegevus peaks olema kesksemalt koordineeritud?Euroopa eri maades on nõu-andesüsteem erinevalt üles ehitatud – mõnes riigis on nõuandekeskused tootjaor-

ganisatsioonide juures, mõnes riiklikud ja mõnel pool puhtalt erafirmade käes. Eestis on lastud maastik väga kirjuks minna – meil toimetavad tootjaorga-nisatsioonide palgalised konsulendid, erafirmad ja -ettevõtjad… Neid kõiki vägisi ühe mütsi alla saada või riiklik süsteem luua on väga keeruline, sest kõigil on enda huvid mängus.

Kui seda vägisi tehakse, võib tek-kida oht, et paljud head inimesed lähevad süsteemist ära mõnele muule alale. Samuti võib riikliku kontrolli all juhtuda, et nõustajad jäävad mingile keskmisele tasemele, aga väga häid enam ei ole, sest kaob motivatsioon

ennast turul üles töötada, paremaks saada ja klientidele rohkem pakkuda.

Eraettevõtjast konsulendil on praegu vabadus, mida ta odavalt ei müü. Praegu on halb see, et oleme erinevad ja raske on nõuandesüs-teemi kui kaubamärki tervikuna aren-dada. Logo on küll olemas, aga kuna nõustamine on personaalne teenus, siis on konsulent eraldi isik ega ole seotud selle ühise märgiga.

Ka konsulentide ja nõuandekes-kuste tase on erinev. Eestis mängi-vad suuremat rolli persoonid, nimed ja nende suhe klientidega. Rahulole-vad kliendid järgnevad konkreetsele konsulendile ükskõik mis süsteemi. Praeguse nõuandesüsteemi puhul on koordineerimine kindlasti vajalik, aga selle juurde peavad kuuluma avatud konkurents ja poliitiline sõltumatus.

Ise jätkaksite meelsamini iseseisvalt, oma firmaga?Olen valmis koostööd tegema, kui

keegi ei kipu mulle mütsi pähe tõm-bama. Ma ei usu, et riiklikus süstee-mis ootab ees lust ja lillepidu. Riiklik keskus peab hakkama millegi arvelt elama, raha peab sisse tooma kon-sulent, ning mida rohkem on seal juhtivaparaati ja administraatoreid, seda kallimaks läheb süsteemi ülal-pidamine. Samas oleks riiklikul süs-teemil ka omad eelised: rahaline või-mekus, konsulentide taseme ühtlus-tamine, riikliku info liikumine, too-tearendus, koostöö teadusega, ühi-sed andmebaasid jne.

Praegu tean oma aega planee-rida, oskan endale reserve tekitada, et tulla toime aegadel, kui nõudlus väiksem. Nõuanne on hooajaline. Ei ole reaalne tuua keskusele iga kuu sisse kindel summa.

Praegu on maakondlikud keskused – kas need piiravad tegevust või on teil vabadus valida kliente üle Eesti?Võin pakkuda teenust üle Eesti,

aga aus on informeerida oma kol-leegi, kes on kliendile enne teenust osutanud. Näiteks võib juhtuda, et klient on jäänud eelmisele konsu-lendile võlgu. Aga kliendil on õigus nõustajat vahetada. Piire ei ole, aga mul pole ka mõistlik minna näiteks Saaremaale nõustama, sest see läheb liiga kalliks. Logistika ja kulud pane-vad asja paika.

Kuidas kujuneb konsulendi tunnitasu?Eks iga konsulent arvestab välja,

mis tema tund maksab. See sisal-dab mitmeid kulusid nagu kontor, arvutustehnika, side-, auto-, kooli-tuskulud, samuti sõltub hind sellest, kas konsulent läheb kliendi juurde kohale või tuleb klient konsulendi juurde kontorisse. Konsulendil kulub palju aega koolitustele, aga ka ühis-kondlikele tegevustele ja töögrup-pides osalemisele.

Eestis jääb tunnihind praegu vahemikku 30–70 eurot, sõltudes konsulendi tasemest, turunõudlu-

sest, enesehinnangust, samuti sel-lest, mis nõuannet ta pakub ja kas ta teeb seda muu töö kõrvalt või mitte.

Kuidas üks hea konsulent end praegu harib?Võimalusi on päris palju. Vahet

pole, kes parasjagu nõuandeteenis-tust koordineerib, aga viimastel aas-tatel on hea see, et koolituste puhul küsitakse konsulentide tagasisidet – mida tahetakse, mida on vaja. Kon-sulentidel pole enam sundi kuulata lektorit, kelle jutt midagi ei anna. Atesteeritud konsulendil on kohus-tus aastas läbida 18 tundi koolitust,

Alar Lugu�� Sündinud 21. märtsil 1969 Jõgeval.�� Vabaabielus, kolm last.

Haridus�� Olustvere sovhoostehnikum, agronoom.

Töö�� Taimekasvatus, maaettevõtlus ja finantsmajandus. �� Läbinud PHARE nõuandeteenistuse projekti kursused: turustamine, talu-majanduse juhti- mine, ökonoomika; PHARE pankade koolitusprogramm 1996–1998; Eesti Maaülikool: finants-majanduse konsu- lentide täiendusõppe kursused 2001–2012; konfliktoloogia õppe-aine 2007, Taani–Eesti ühisprojekt “Integree-ritud nõuanne” 1999–2000; nõuetele vasta-vuse koolitused 2003–2012; keskkonnasõb-ralik majandamine jpt.�� Ühiskondlik tege-vus: Eesti Konsulen-tide Ühingu liige, MTÜ Männiküla Tee liige, MTÜ Agro Konsulent juhatuse liige.

Foto ERAKOGU

Konsulent Alar Lugu sõnul on tal

suurusjärgus 40 püsivat klienti, lisaks

neile kümmekond sellist, kes tellivad mingi konkreetse töö. Mees arvab,

et üksinda rohkem ei jõuakski.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee14 taimekasvatus

Viimasel ajal räägitakse Euroopas suurenenud nõudlusest atrade järele. Ennekõike seetõttu, et taimekahjurite hulk on suurenenud ning nende arvukuse vähendamisel

on hakatud panema suuremat rõhku künnile. Olen veendunud, et pigem on kahjurite arvukuse tõus seotud viimaste aastate pehmete talvedega, mille jooksul on suur osa populat-sioonist edukalt talvitunud.

Külmad talved reguleerivad kah-jurite arvukust nii, et osa populat-sioonist hukkub. See on meie tin-gimustes täiesti normaalne. Sellist looduslikku regulatsiooni pole vii-mastel aastatel aga toimunud. Loo-mulikult on teatud hulk kahjureid, kelle arvukust on võimalik vähen-dada künniga, kuna nad talvituvad mullas või taimejäänuste all. Siinko-hal on mõistlik kirjeldada meil enam levivate kahjurite talvitumispaiku.

Teraviljade peamised kahjuridRipslased (Thripidae) teevad kahju, imedes kõrreliste pähikutest taime-mahla. Nad talvituvad kas valmikute

või vastsetena 10–20 cm sügavusel mullas. Kevadel, kui mulla tempera-tuur on tõusnud 10–12ºni, väljuvad putukad mullast ja emased mune-vad kõrreliste pähikutele. Ripslased annavad Eestis üks-kaks põlvkonda aastas. Seega saab nende arvukust künniga edukalt reguleerida, hävita-des põllul talvituvad isendid.

Lehetäidest kahjustab teravilju põhiliselt toominga-lehetäi (Rho-palosiphum padi), kuid tema arvu-kust ei määra viljelusviis, kuna ta talvitub munadena harilikul too-mingal, kust rändab kõrrelistele kultuuridele.

Erinevalt toominga-lehetäist kah-justavad teravilju ka kaera-lehetäi (Sitobion avenae) ja kõrsvilja-lehe-täi (Schizaphis gramina), kes talvi-tuvad munadena taliteraviljadel, mitmeaastastel kõrrelistel heintai-medel ja umbrohtudel. Seega on minimeeritult haritud pinnad tea-tud liiki lehetäide talvitumispaigaks.

Rootsi kärbes (Oscinella frit) on samuti putukas, kes kahjustab tera-vilju. Kahjustatud peavõrsega tai-med annavad palju mitteproduktiiv-seid võrseid, meenutades puhmikut.

Kahjurputukaidtõrjub korralik mullaharimine

Õige külvikord ja kultuuride paigutus lähedalasuvatel põldudel aitavad kahjurite arvukust tõhusalt piirata. Ilma künnita põldudel tuleb teha seiret, sest nendel võib kahjureid olla rohkem.

TIIU ANNUKFarm Plant Eesti nõustaja

Künnist on abi kahjurite tõrju-misel, kui talinisu külvatakse pärast kõrsheinu (põldheina). Kündmise ja külvi vahele peaks jääma vähemalt neli nädalat. Rootsi kärbsest kah-justatud kõrsheinapõllul peaks aga tüü kohe pärast saagi koristamist ära kündma. Rohkem kahjustuvad talinisu varased ja suvinisu hilised külvid. Esimene põlvkond kahjus-tab suvi-, teine talivilju.

Harilik viljakukk (Oulema mela-nopus) talvitub tavaliselt haritud põldude äärealadel, kus leidub talle talvitumiseks ohutuid kohti nagu põhk, taimejäänused ja lehepraht. Eelistavad paiku, kus on hekid, leht- või okaspuud äärealadeks. Nad väl-juvad talvitumispaikadest, kui tem-peratuur tõuseb 5–10ºni, alustades toitumist rohttaimedest ja liikudes seejärel teraviljadele, kuhu nad munevad munad. Harilikul viljaku-kel on üks põlvkond aastas.

Kui tegu on kõrrevaablasega (Cephus pygmaeus), kelle ebaröövik närib kõrt seestpoolt, närides läbi kõrresõlmed, võib põld lamanduda ühes suunas, nagu oleks põllust rul-liga üle sõidetud. Kahjustus ilmneb tavaliselt vilja küpsemise ajal. Eba-röövik talvitub kõrre tüüs, seega on sügiskünd selle kahjuri vältimiseks hädavajalik. Kõrrevaablane kahjus-tab eelkõige talivilju nagu rukist ja talinisu, kuid ka suvinisu.

Naksurlaste (Elateridae) elupai-gaks on söödid ja jäätmaad, kust toimub ränne külvidele. Seepärast on kõrrelisterohke põldheina järel traatussi (naksurlaste vastne) kah-justus suurem. Kahjuri arvukust vähendavad kõrrekoorimine, õige-

aegne sügavkünd, samuti külvikor-ras vaheltharitavate kultuuride, oa, herne ja lina kasvatamine ning hap-peliste muldade lupjamine. Mulla-harimine traatusside nukkumise perioodil (juulis-augustis), näiteks talinisule eelneval kesal, aitab kah-juri arvukust oluliselt vähendada.

Rapsi peamised kahjuridRapsi kahjustavad mitmed maa-kirpude (Phyllotreta spp.) liigid. Suurem osa talvitub samal põllul, seega on noormardikate hävita-miseks vaja teha sügiskündi. Mar-dikad hakkavad mullast väljuma, kui temperatuur on tõusnud üle 5°. Samuti on maakirpude esinemine seotud nisupõllu naabrusega, kuna teravilja maakirbud tulevad sealt.

Maakirbud tulevad talvitumast umbes nädal enne rapsi tärkamist, seni on nad põldudel hajunud, sõl-tumata kultuurist. Kiire sihipä-rane mardikate koondumine hak-kab pärast rapsi tärkamist. Väga palju mõjutab mardikate koondu-mist rapsipõllule ilmastik, seega on maakirbu populatsiooni suurus ras-kesti prognoositav.

Seetõttu hakkavad kahju tegema esmalt need liigid ja isendid, kes tal-vitusid samal põllul või selle vahe-tus läheduses. Suuremad migrat-sioonid toimuvad siis, kui tempe-ratuur on tõusnud üle +14°. Neil on üks põlvkond aastas.

Rapsikasvatajate suurim probleem on hiilamardika (Meligethes spp.) liigid, kes talvituvad mulla pealmi-ses kihis ning puude ja põõsaste all. Ka hiilamardikate arvukust on või-malik vähendada mullaharimisega.

Lehetäid.

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 15taimekasvatus

Selleks kevadeks oleme varunud Teie jaoks eriti head traktori, niiduki, pritsi ja rullipressi pakkumised.Helista juba täna oma müügimehele ja küsi konkreetset pakkumist!

Kevadpakkumised kehtivad kuni 30. aprillini.* liisingperiood 3 aastat, intress 0,99%. Küsi John Deere Finance pakkumist Stokker Agrist.Hindadele lisandub käibemaks. Pildid on illustreeriva tähendusega.

www.stokkeragri.ee

Helistaja küsi pakkumist!

JOHN DEEREFINANCE

0,99% *

KEVADHOOAJA PAKKUMISED

KUNI 30.APRILLINI

644 RULLIPRESS

Ainult 29999EUR

3 rulli võrku kauba peale

740i TAIMEKAITSEPRITS

Ainult 54600EUR

kehtib kuni 28.02.2013

TRAKTOR 5100M

Viimased Tier3 mootoriga

Ainult 37900EUR

TÄIESTI UUS TRAKTOR 6M!

115-170hj

Küsi pakkumist!

Simo Soop 55 915 117

Maiko Teller51 70 965

Ants Tust 50 23 010

Kalvi Korkmann 53 034 948

Kristjan Kokk 53 093 780

Teet Rehtla 59 182 990

HobusekasvatusVana-Tori Hobuse Ühing �� Mai – praktiline täienduskoolitus “Hobuste hindamine”, juhendaja Toomas Traagel, koht Hargo talu, Valgamaa.�� Mai–juuni – koolitus “Hobuse pidamine – praktilised vihjed ja vanad müüdid”, juhendaja Ute Wohlrab, koht Hargo talu, Valgamaa.�� Juuni – vana-tori hobuste ülevaatused hobuseomanike juures, tiitli “Auväärne mära” väljaandmine.�� September – aasta varsa valimine. �� Detsember – jõululaat Hargo talus Valgamaal.

Ühing osaleb stendi või infoletiga: �� 18.–20. aprill – Maamess Tartu messikeskuses.�� Juuni–august – Emajõe Kirbuturg Tartus (laupäeviti).�� Juuli – Helme valla päevad.�� August – Sangaste rukkifestival. �� Oktoober – Tallinn International Horse Show Saku Suurhallis.

Lisateave kodulehelt www.vana-torihobune.ee ja Facebookis.

Eesti Raskeveohobuse Selts �� Mai – koolitus “Hobuse jalgade tervishoid”, lektor loomaarst Triin Tohver, kabjasepalt kabjahoolduse ja probleemide käsitlus, koht Piibelehe talu, Sutlema küla, Kohila vald, Raplamaa. �� 1.–2. juuni – Hans Sidbäcki rakendikoolitus. Rootsi tuntud rakendikoolitaja tuleb teist korda siinseid rakendihuvilisi juhendama ja nõuandeid jagama, kavas nii teooria kui praktika. Koht: Piibelehe talu, Sutlema küla, Kohila vald, Raplamaa. �� September – koolitus “Hobuse välimiku hindamine teoorias ja praktikas”, loengud ja praktiline juhendamine, juhendaja Toomas Traagel. Asukoht täpsustamisel.

Lisateave eesti raskeveohobuste piirkondlike ülevaatuste ja näituste, laatadest osavõtu ja muude rahvaürituste kohta kodulehelt www.raskeveohobune.ee.

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts�� Aprill – ilmub ühingu aastaraamat.�� Mai–oktoober – piirkondlikud noorte eesti sporthobuste ülevaatused.�� Oktoober – noorte eesti sporthobuste ülevaatuse finaal (väliskohtuniku osavõtul, isik täpsustamisel).

Lisateave kodulehelt www.estsporthorse.ee.

Eesti Hobuse Kaitse Ühing�� Veebruar, aprill, juuni, august, oktoober, detsember – ilmub ajakiri Oma Hobu.�� August – eesti hobuse päev Kurgjal C. R Jakobsoni talumuuseumis.

Lisateave kodulehelt www.esthorse.ee.

Maamajanduslike ürituste, koolituskursuste jms eelteateid 2013. aasta märtsikuu kohta ootab 3. märtsiks veebitoimetaja Aive Mõttus (tel 5309 7209, e-post aive.mottus@maaleht.ee).

sündmuste kalender 2013

Mardikad väljuvad talvitumis-kohtadest toiduotsingule, kui tem-peratuur on 10º piires. Kui tempe-ratuur tõuseb üle 15°, võivad mar-dikad lennata 10–15 km kaugusele, seetõttu ei saa nende populatsiooni ainult mullaharimisega kontrollida. Kahjustus algab põllu äärtest, hiljem laieneb kogu põllule. Hiilamardika-tel on üks põlvkond aastas.

Mulla pealmises kihis või taime-jäänuste all talvituvad ka rapsiga seotud kärsakate liigid (Ceuthor-rhynchus spp). Sõltuvalt liigist, kui mullatemperatuur on tõusnud üle-mises kihis 9–10°ni, väljuvad kärsa-kad talvituskohast ja otsivad toitu-miseks ristõielisi taimi. Eestis anna-vad kahjurid ühe põlvkonna.

Eestis on hakanud suurenema kõdrasääse (Dasyneurea brassicae) arvukus. Tema paljunemine sõltub suuresti peitkärsaka olemasolust, kuna kõdrasääsk saab muneda ainult eelnevalt kahjustatud kõtra. Kõdrad valmivad enneaegselt, avanevad, ja sääsevastsed kukuvad koos seem-netega mullapinnale. Vastsed kae-vuvad seejärel mulda u 5 cm süga-vusele nukkuma.

Osa vastseid läbib moonde mõne nädalaga ja kahjustab rapsi uuesti, teine osa aga jääb diapausi ning ilmub välja kas järgmisel kevadel või isegi kuni viis aastat hiljem. Kuna kõd-rasääsed on kehvad lendajad, pole nende leviraadius kuigi suur. Kahjus-tuse vähendamiseks tuleks uued põl-lud rajada vähemalt 500 m kaugusele eelmise aasta põldudest. Kui põllul on leitud kahjustusi, tuleks põldu kind-lasti künda, sest kündmine on selle kahjuri tõrjumisel peamine vahend.

Korralik ja õigeaegne mullahari-mine ning vajadusel muldade lupja-mine, umbrohtude leviku piiramine ja õigeaegne külv aitavad ära hoida või piirata enamiku kahjurputukate kahjustust külvidele. Väga oluline on kahjurite arvukuse piirajana siiski ka külvikord ja kultuuride paigutus lähedalasuvatel põldudel.

Agrotehnilistele võtetele vaata-mata võib kahjurite arvukus ületada tõrjekriteeriumi, sel juhul on soovi-tatav kasutada siiski ka keemilist tõr-jet. Ilma künnita põldudel on nõutav kahjuriseire, kuna eespool nimeta-tud kahjurite arvukus võib seal olla suurem.

Sinine viljakukk.

Kodra peitkarsakas.

Hiilamardikas.

Fotod jaanika mirka

Tartu:Mihkel Timmermann, tel 552 8670, mihkel@agriland.eeIndrek Lindsaar, tel 552 8151, indrek@agriland.ee

KÜSIGE JULGESTI LISAINFOT!

Märjamaa:Priit Valts, tel 5910 8444, priit@agriland.ee www.agriland.ee

Alates 2011. aastast müüb ja hooldab Weidemann laadureid Eestis Agriland OÜ.Weidemann laadurid on Eestis tuntud oma vastupidavuse ja töömugavuse poolest üle 10 aasta.

Masinad on valmistatud Saksamaal ja seetõttu ei ole kvaliteedis järeleandmisi tehtud.

Soodushinnaga laadur laost kohe kätte!Weidemann Hoftrac 1240 cx 35 23 900 eurot + km

+ tasuta kopp kaasa!