Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe

teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Endrik Reimer

endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426

VEEBRUAR 2013Peolaualeht

Palju õnne, Eesti Vabariik!

Reval Kondiiter Martsipanikook 100 g (11.00/kg) 1.10Gourmet Club Kama-toorjuustu tort kg 11.00Nõo Doktorivorst suitsutatud kg 4.60Nõo Maamehe suitsusink kg 7.50Leibur Suur õunakroon kg 6.50Saaremaa Juustuviiner 440 g (6.14/kg) 2.70Maks&Moorits Suitsuliha sea küljetükist kg 6.50

Maks&Moorits Ahjuvorst juustuga 450 g (6.44/kg) 2.90Stockmann Deli Segafredo masinakohv + šokolaadimuffi n 2.88Stockmann Deli Caesari salat kanaga tk 3.40

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

Pakkumised kehtivad kuni 24.2. Piltidel on illustratiivne tähendus.

Forellimari,Soome

Stockmann Meals Lihtne kartulisalat

Café Mademoiselle Eksootiline puuviljatort 1,5 kg (14.27/kg)

Frens Catering Kevadrullid kana või köögivilja

Maks&Moorits Talusink

Leibur Puuvilja-kaeraküpsis

4400kg 3³0kg 214¹

15²7kg

9²5kg

965kg Stockmanni kaubamaja on 24.2 avatud 10-19

INFO JA TELLIMINE:

tel: 7447 751, 7447 784,

e-post: tellimine@etk.ee

www.etk.ee

3Peolaualeht

Vilve Torn

„Igas perekonnas on nagu tarvidu-seks kutsuda vahetevahel enda poole külalisi: sugulasi, häid tutta-vaid, naabreid. Maal on see veelgi vajalikum kui linnas, sest maa-inimene, eriti perenaine, elab nii omaette, ja säärane külaskäimine või külaliste vastuvõtmine toob vaheldust, meelelahutust, annab uut hoogu igapäevasteks toimingu-teks. [- - -]

Külaliste vastuvõtmine nõuab aga vastuvõtjalt, eriti perenaiselt, ka teatud hulga hoolt ja muret. Raskemaid küsimusi külaliste vas-tuvõtjail on toidustamisküsimus. Ei saa salata, et hääl toidul, hästi järjestatud ja hästi valitud kergel toidul on sellistel puhkudel lõp-mata suur tähtsus. Hää toit teeb inimesed rõõmsamaks, leidliku-maks, leplikumaks, tundelisemaks. Hää toidu all ei aga mõtelda liigset söömist ja raskelt mõjuvaid toite. Muidugi ei tohi säärastel kordadel unustusse jätta ka muud ajaviidet – vestlust, mängu, laulu ja muid lõbustusi,” kirjutab Hilda Ottenson 1930-ndatel ilmunud Taluperenai-ses.

Eesti vabaõhumuuseumi eks-positsiooniosakonna juhataja Dagmar Ingi ütleb, et võib-olla kor-raldasid ärksamad taluperenaised 1930-ndatel pidulikke koosviibi-misi ka vabariigi sünnipäeva auks, kuid toonased naisteajakirjad sel-leks üksikasjalikke soovitusi ja nä-punäiteid ei jaga. „Eesti ajal armas-tati vabariigi aastapäevi tähistada pigem väljaspool kodu: linnades-valdades peeti avalikke aktuseid kõnede, muusikalise osa ja peoõh-tutega,” ütleb Ingi.

Kolmekümnendate aastate pidude juurde kuulusid hea toit ja uhked lauanõud Hästi järjestatud ja valitud kergel toidul oli 1930-ndate koosviibimistel lõpmata suur tähtsus.

Vabariigi sünnipäevale pühen-datud aktusele vallamajas läks 1930-ndate lõpuaastail kindlasti ka Kutsari-Härjapea ostutalu vana-peremees August Orro, parim pü-hapäevaülikond seljas ja abikaasa Alma käevangus. Ega tea, ehk ot-sustas 1939. aastal talu noorpere-naiseks saanud Aino koos abikaasa Elmariga seekord vabariigi sünni-päeva teisiti tähistada ja koduses-se saalituppa külalisi võõrustama jääda, oletab vabaõhumuuseumi Härjapea talu perenaine Birgit Sa-lumäe.

Ingi sõnul olid nn õitsval Eesti ajal pidulikud kodused koosviibi-mised eesrindlikes taluperedes levinud ja laudade ettevalmistu-sele-katmisele kulus perenaisel tunde. Mitmekülgne menüü ja garneeringud mõeldi hoolikalt läbi. Lauale pandi parimad linad ja uh-keim portselan. Loomulikult löödi läikima lauahõbe. „Killuvea või mõ-

raga lauanõudel polnud lootustki lauale pääseda, kuid neid ei soovi-tatud kasutada isegi argipäevadel,” ütleb Salumäe.

Ingi sõnul pälvivadki 1930-nda-tel toimetanud perenaised suuri-mat au ja imetlust seetõttu, et kõik peenemad liharoad, kastmed ja beseed tehti väikestel puupliitidel, kus polnud taimereid ega tempe-ratuurinäite – hea perenaine tundis oma ahju nagu viit sõrme. Samuti tuli kodumasinate puudumise tõttu käsitsi vahtu kloppida nii magustoi-dud kui ka õhuline kartulipuder.

Ingi hindab toonaste perenaiste teadmisi kõrgelt: paljud olid kodu-majanduskooli taustaga või osale-nud keedu- ja küpsetuskursustel ja suutsid vastavalt aastaajale nii argi- kui ka pidupäevaks kokku panna parima menüü vajalike vita-miinide-energiaallikatega.

Veelgi enam – 1930-ndatel ka-sutas perenaine toitudes isegi kap-

pareid, mida meie peame ekslikult uuema aja maitseaineks.

Praegugi on üsna raske leida ai-neid, mis olid siis retseptide koos-tisosades tavalised: roosivesi ja -õli, mandli- ja kookosjahu jne.

Pidulik lõunamenüü 1930-ndatelIngi sõnul pidasid paremal järjel olevad talupered 1930-ndatel uh-kemates elamistes koosviibimisi saalitubades, kuhu argipäevadel pererahval asja polnudki. Lastest rääkimata. Selles toas olid tapee-did, pehme mööbel ja lahtikäiv laud. Jõukam perekond võis soetada enesele ka tiibklaveri. Klaver osteti jõukuse märgiks ka Kutsari-Härja-pea tallu, kuigi keegi pereliikmetest seda mängida ei osanud. Peolaual olid alati ka lilled või lilleseaded ja kodu kaunistamine sai üsna tihti alguse juba koduõuest.

Ingi ütleb, et pidulõuna võis

Foto: Priit Simson

1930-ndate pidulaud Kutsari-Härjapea talus Eesti vabaõhumuuseumis.

4 Peolaualehtsisaldada kuni nelja käiku ja algas enamasti supiga. Soovi korral pakuti enne veel külmtoitu – selleks võis olla tükike sülti või liha tarretises. Lugu peeti ka hapukoorega tehtud salatitest ja väikestest võileibadest kala, keele, liha, aedvilja või kodus valmistatud juustu-pasteediga. Suppidest hoidsid esikohta lihaleem pirukaga, kuid au sees olid ka püree- või aedviljasupid.

Supile järgnes lihatoit. Selleks võis olla nii praetud seakülg või -kints kui ka praetud vasikaselg või -kints. Samuti leiab nõuandeid jänese-, küüliku-, metsise-, hirve-, põdra-, faasani- või kalaprae valmis-tamiseks. Kalavalik oli samuti mit-mekesine ning sisaldas retseptides räime, heeringat, siiga, lesta, haugi, koha, forelli, lõhet, silmu ja angerjat ning koorikloomadest vähke. Kilu võis peolauale küll panna, aga pi-gem kevadeti munatoitude juurde. Toonased ajakirjad ei soovitanud valmistada täidetud kalasid või lin-de: nõuavad liiga palju tööd ja aega, kuid piisavat rahulolutunnet ei paku. Samuti ei leidnud soosingut hakkli-hatoidud – need lihtsad road ei pas-sinud peolauale.

Prae lisandiks pakuti tavaliselt koorekastet, aedvilju (muuseas ka mustjuurt, rooskapsast), salateid ja pruune kartuleid (ehk ahjukartu-leid).

Magustoitudest eelistati mahla- või mahla-koduveinitarretisi koore või vahukoorega. Aukohal olid mui-dugi veel kreemid, koogid, tordid, kohupiimamagustoidud, magusad pudrud, ka jäätis. Apelsine ja sidru-neid leiab toonastest retseptidest ühe peamise koostisosana sageli.

Riietus, muusika ja napsSalumäe ütleb, et pesemata ja sakris peaga ning kortsus kleidi või ülikon-naga ei istunud 1930-ndatel pidu-lauda ükski külaline. Kivikõvaks tär-geldati ja lumivalgeks valgendati iga viimnegi laudlina, kätis ja krae. Lap-sed kodustel pidulikel koosviibimis-tel koos vanematega ühes lauas ei istunud – jalgadega laua all vehkivad ja jonnivad-jauravad põnnid võisid peoseltskonnaga ühineda alles siis, kui neil jalad n-ö laua alla ulatusid.

Muusika ja naps olid samuti omal kohal. Inimestele meeldis väga pilli mängida, tantsida ja laulda. Mehed võtsid viina või õlut, naised mekkisid kodust marja- või õunaveini, Kännu Kukke ja Kristallkümmelit.

Sealiharullid •• 1,2 kg sealiha (karbonaadi või kintsutükk) •• taldrikutäis hautatud hapusid kapsaid •• soola, pipart •• 2–3 spl searasva •• 1 spl hapukoort •• 1 spl jahu

Liha kaabitakse, kui tarvis puhtaks, lõigatakse viiludeks, klo-pitakse lihavasaraga laiaks; riputatakse soola ja pipart ning pannakse 1 lusikatäis enne pehmeks hautatud või järele jää-nud hapukapsaid pääle; keeratakse hoolega rulli ja seotakse puhta linase niidiga risti ja põiki kinni, et täidis ei tuleks välja. Pruunistatakse pannil rasvaga ümberringi, ja pannakse patta ehk kastrulisse, panniuhtmise leem kallatakse pääle, veidi soola juure. Hautatakse tasasel tulel kaane all kuni liha peh-me, lisades vahetevahel keeva vett, et kastet oleks küllalt. Siis tõstetakse rullid välja, harutatakse niidid hoolega ümbert ära; kastele lisatakse jahu, mis hapukoorega segatud, las-takse pisut keeda, kurnatakse läbi sõela ja antakse kannus lauale. Rullid seatakse vaagnale, pruunid kartulid ümberringi.

Taluperenaine, 1935. a veebruar

Pidulik lõunamenüü 1930-ndatest (sobib ka praegu hästi vabariigi aastapäeva lõunaks)Tummine supp porgandeist •• 1 kg porgandeid •• 3 l taimeleent või vett •• 100–150 gr võid või margariini •• 3–4 spl jahu •• 1 klaas hapukoort •• 1–2 munakollast •• 1–2 sl peenestatud peterselli •• soola

Pestud, keedetud ning puhastatud porgandeid ajada läbi masina tiheda sõela või puhastada ja riivida toorelt. Või või õli lasta keedunõus jahuga läbi keeda, lisades segades keeva taimeleent ja porgandisegu. Lasta segades keema kerkida. Lisada järelejäänud osa leent ja lasta kord keema kerkida. Koor, munakollane ja või segada leemeliuas. Kuum supp kallata segades juurde. Riputada peenestatud peterselliga. Anda lauale.

E. Sild „Keedu- ja majapidamisraamat” 1937

Õunavaht•• 8 õuna•• 1 klaas suhkrut•• 4 munavalget•• noaotsatäis vanillipulbrit

8 keskmist õuna pestakse puhtaks ja pannakse kõige koorega pannil ahju küpsema. Kui õunad lagunevad, hõõ-

rutakse nad läbi jämeda sõela. Õunapudru juurde lisandatakse klaas suhkrut, 4 munavalget, noaot-satäis vanillipulbrit ja lüüakse vitsakimbuga, kuni vaht muutub kangeks ja hästi valgeks. Süüakse marjakeedisega või ilma.

A. Tannbaum „Keedu- ja majapidamise juht” 1938

24. veebruar ehk 1930-ndad vabaõhumuuseumisKolu kõrtsis saab end eeloleval pühapäeval kostitada maitsvate piduroogadega ja vaadata 1930-ndatest pärit fil-milõike. Härjapea talus valmib pidulaud 1930-ndate retseptide järgi. Elutoas kuuleb raadiost 1930-ndate muusi-kat ja Konstantin Pätsi kõnet. Kell 14 on Kuie koolis Eesti heliloojatele pühendatud kontsert „Tahan laulda Sulle!”. Esinevad Taisi Pettai, Kirke Karja, Sigrid Mutso ja Sandra Meindok. Lisainfo: www.evm.ee

Fotod: Toomas Tuul

Pidulik lõunamenüü 1930-ndatest (sobib ka praegu hästi vabariigi aastapäeva lõunaks)

Tchibo, Eduscho on ideaalne valik nendele, kes hindavad kanget preemiumi kohvi rikkaliku ja küllastunud maitsega.Tchibo, Eduscho kohv pakub naudingut isegi kõige nõudlikumale kohvi austajale. Segatud ja röstitud parimate kohvimeistrite poolt. Kohvi valmistamiseks kasutatakse ainult kõrgema kvaliteediga kohviube, seepärast on kohvil niivõrd hõrgutav maitse.

Davido� Café – uus nimi ülimale naudingule, mis juhatab teed uude kohviajastusse. Tänu põhjalikule ubade valikule ja spetsiifi lisele röstimismeetodile, on kohvil alati ühtlaselt tugev, jõuline ning täidlane maitse. Davido� Café valmistamine on kunst! Elegantne kohviubade segu sisaldab ainult parimatest kohviistandustest pärinevaid kohviube.

Tooted saadaval suuremates jaekettides üle Eesti!www.fl agest.ee

6 Peolaualeht

Kristiina Viiron

„Toidust saadav energiavajadus sõltub ennekõike soost ja vanu-sest ning füüsilisest aktiivsusest,” selgitab Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. „Tervise Arengu Instituudi toitumisprogram-mi (http://tap.nutridata.ee) lehel on „Kalkulaatorite” all võimalik igal inimesel see välja arvutada.”

Pitsi sõnul peab silmas pidama, et inimesed kipuvad oma füüsilist aktiivsust üle hindama ja kalkulaa-tori tulemus ei ole absoluutne, vaid sõltub ka konkreetse inimese aine-vahetuse eripärast, millega prog-ramm kahjuks arvestada ei oska.

„Täiskasvanud naisterahva päe-vane energiavajadus jääb umbes 1800–2000 kcal vahele, meestel umbes 2400–2800 kcal,” osutab ta. „Kõige täpsemalt saab seda välja arvutada, kui sisestada paari nädala jooksul kogu oma toitumine väga täpselt toitumisprogrammi ning samal ajal ka ennast kaaluda. Selle järgi on võimalik vaadata, kas sellise energia tarbimise juures pü-sib kaal paigal, väheneb või tuleb juurde.” Vastavalt tulemusele ja soovile on siis võimalik oma ener-giatarbimist korrigeerida.

Valgud, rasvad, süsivesikudKogu saadavast energiast peaks valgud andma 10–15%, rasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%.

Tasakaalus menüü arvestab sööja energiavajadust ja sisaldab õiges vahekorras toitaineidTervislikult ei toituta üksnes selleks, et kaalust alla saada, nagu ei tehta ju ka sporti üksnes selle pärast, et vabaneda lisa-kilodest. Tervislik toit on hea enesetunde alustala. Igapäevane tasakaalus-tatud menüü arvestab sööja liikumisharjumu-si ning sisaldab õiges vahekorras süsivesikuid, valkusid ja rasvasid.

Pitsi sõnul peaks kindlasti ka jälgi-ma, milliseid rasvu ja süsivesikuid tarbitakse. Rasvaallikana peaks ee-listama kala, pähkleid ja seemneid, süsivesikud võiks saada puu- ja köögiviljadest ning teraviljadest.

Kui võtta abiks toidupüramiid (sh oma energiatarbest lähtuvad portsjonite arvud) ja teha valikuid valgusfooritabeli abiga (mõlemad leiab lehelt www.toitumine.ee), siis on võimalik ka näpuga järge ajama-ta saada põhitoitained oma menüüs tasakaalu.

Toitumisnõustaja Ene Mägi omalt poolt soovitab selleks, et saada päevane süsivesikute hulk tasakaalu, süüa hommikuti kind-lasti täisterahelvestest keedetud putru. „Kuna köögiviljad on meie toidulaual vaeslapse osas, võiks ka köögivilju riivitult või tükeldatult pudrusse panna,” soovitab ta. „See

annab pudrule toiteväärtust ja ka maitset ning siis pole moosi lisada vajagi.”

Väga hea valguallikas on Mägi sõnul muna, samuti kala ja kol-mandale kohale võiks asetada liha. Liha võiks tema sõnul menüüsse kuuluda kaks, kala aga kolm korda nädalas.

Loomset rasva peaks tarvita-ma vähem, rohkem olgu menüüs kala, linaõli, tudraõli, eri seemneid, mis on head omega-3-rasvhapete allikad. Omega-6-rasvhapete saa-miseks eelistada päevalilleõlile rapsiõli, et mitte omega-6-ga „üle doseerida”. Omega-9 saamiseks ja rasvhapete tasakaalustamiseks võiks toidulauale kuuluda ka oliivi-õli, avokaado ja mandlid.

Oma kodulehel toitumisnous-taja.ee jagab Ene Mägi tasuta toi-tumisjuhiseid, samuti saab tasuta

tellida tasakaalus päevamenüüd.Tagli Pitsi soovitab – kui ei ole

mingeid toitumispiiranguid ega ta-lumatust ühegi toidu vastu – süüa iga päev (arvesse võttes oma perso-naalset energiavajadust) 300–400 grammi köögivilju, paar puuvilja, 3–4 viilu (tera)leiba, 200 gram-mi putru (neljavilja-, kaerahelbe-, tatrapuder), 1–2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veidi juustu-ko-hupiima-kodujuustu. Samuti võiks enam-vähem iga päev olla toidulaual midagi grupist liha-kana-kala-muna. Eelistama peaks värskest toorai-nest, mitte poolfabrikaatidest val-mistatud roogasid või valmistoite.

Maiustuste, karastusjookide, saiakeste, küpsiste, kartulikrõpsude jms näksidega tasub olla tagasihoid-lik – need annavad vaid palju rasva/soola/suhkrut ja energiat, kuid vähe vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mi-neraalaineid.

Tervislik pidulaud•• Suurema osa toiduvalikust võik-sid moodustada köögiviljalõigud (nt porgand, kurk, paprika, lillkapsas, seller, nuikapsas) ja köögiviljadel põhinevad road. Köögiviljad täida-vad hästi kõhtu, kuid annavad vähe energiat. •• Kui peolaual on praad, pakku-da juurde kindlasti toorsalatit, osa kartulit asendagu (hautatud) köö-giviljad. •• Dipikastme võiks valmistada ise maitsestamata jogurtist ja näiteks küüslaugust. Kartulisalati kast-meks kasutada samuti maitsesta-mata jogurtit ja lahjemat, soovita-valt kodus valmistatud majoneesi.•• Leivakatte võiks või asemel teha tofust, kikerhernest. •• Magusavalikus võiksid olla pigem puuviljad kui rasvased ja magusad koogid-tordid. •• Kooki võiks küpsetada ise, ka-sutades nisujahu asemel eri täiste-rajahusid, katteks marjad, magusa maitse jaoks natuke toorsuhkrut. •• Joogiks sobib pigem vesi kui ma-gus morss. Ka alkoholiga tuleks piiri pidada, sest seegi annab arvesta-tavas koguses energiat (1 gramm absoluutset alkoholi 7 kcal). •• Pakkuge inimestele söömise va-hele tegevust – korraldage mõtte- ja seltskonnamänge. Siis ei saa kätt kogu aeg toidu järele sirutada.

Allikas: Tagli Pitsi, Ene Mägi

Tervislik toidupüramiid

9Peolaualeht

Signe Kalberg

Jäneda Musta Täku Talli peakokk Marko Kulver li-sab sellesse nimekirja ka

seminarilõuna või õhtusöögi, mis pole küll pidu, kuid eeldab samu-ti lühikese ajaga mitmekümne inimese toitlustamist. Kui semi-narilõunaks on kavandatud tava-liselt poolt tundi, siis õhtusöögile

Kui pidu kestab vaid tunnikeseKuigi eestlased on alati pidanud lugu pidanud lookas lauast ja peost, mis kestab vähemalt paar päeva, juhtub ka nii, et koosolemiseks on aega vaid tunnikese. Selleks võib olla vastuvõtt, peielaud, avamispidu, ärilõuna, motivatsiooniüritus, toote tutvustus, kihlus- või pulma-aastapäevapidu.

kuluvat aega arvestatakse tunni jagu. Vilunud kokal pole aga tä-napäevases köögis mingi raskus nii lühikese aja jooksul pakkuda ka kolmekäigulist menüüd. Kui kõik laabub, jääb aega isegi ka lauakõne jaoks. Jäneda Mõisal on pakkuda ka kolm erinevat peolau-menüüd, kuid nende roogade nau-

timiseks tuleks võtta juba rohkem aega kui tund.

„Milliseid roogasid peolaule soovitakse, sõltub ka aastaajast ja ka kliendi rahakotist. Talvel ee-listakse rammusamat ehk tuge-vamat toitu, kus praeks grillitud liha või sealiha. Suvel süüakse meelsasti suppi,” ütles Kulver.

Üks huvitav nüanss on lauale söö-gi tellimise juures veel. „Kui telli-jaks on naisterahvas, eelistab ta figuurisõbralikke roogasid, mees aga tahab ikka suure lihatükiga praadi,” lisas ta.

Eelroaks pakub kaheksa aastat Musta Täku Tallis peakokana tööta-nud Marko Kulver ahjupeedi vürtsi-kilusalatit härjasilmaga koorikleival. Ka kitsejuustusalati vaarikakast-mega või külmsuitsuforelli salat võib sisse juhatada lühikese koos-istumise. Põhiroaks pakub pea-kokk midagi maalähedast ja toekat – kergsuitsu lambakintsu jõhvika-kastme, hautatud köögiviljade ja ahjukartulitega. Lambaliha asemel võib tellida lauale ka kanaliha või siis kergsuitsu seakarbonaadi kirsi-kastmes magus-hapukapsaga.

Kui prae asemel eelistatakse suppi, siis soovitab peakokk gul-jašši, külasuppi või siis koorest forelli-seenesuppi.

Kuigi söögikoha külalised ja

Fotod: Signe Kalberg

Sushimon pakub kiirel peol sušit. Pildil on Uramaki „Goshimon” ja uramaki „Pachimon”

peolised eelistavad magutoitu-dest kaera-kohupiima maiust, mustikasuppi pähklikreemiga või kaerapuruõunu jäätisega, pakuks peakokk koosviibimise lõpetu-seks odrapliine meega.

„Ma ei aja taga vana eesti köö-ki, vaid eelkõige just eestimaist kööki, kus road on saanud uue nüansi,” selgitas Kulver.

Kuna kõik taandub „kokku-hoitud” minutitele, et mahutada peoks vajalikud tegevused antud aja piiresse, siis menüü koostami-sel võiks lähtuda ürituse stiilist, menüüst, laua katmisest,” soo-vitas restoran Sushimon omanik Maria Lilje.

Kui aega on vaid tunnikese ja peokülaliste seas on nii noori kui vanu, siis oleks Lilje sõnul püsti-jalatoitlustus juba kaetud buffet-lauaga kindlaim valik. Soovitav oleks varuda siiski mõned toolid väsinumate jalgade tarbeks.

Mitmekesine menüüKuna tegemist on mitmekesise seltskonnaga, siis soovitab Maria Lilje arvestada sellega ka menüü koostamisel. Toit peab olema meeldiv nii noortele kui vanema-tele, soovitav on alati jätta sisse ka mõni taimetoiduvariant. „Prae-guseks hetkeks on singirullid ja täidetud munad juba nö. uuel rin-gil oma populaarsusega ja neid ar-mastavad nii noored kui vanemad. Sushi oleks sobiv toit samuti kõi-gile, kuna täitetooraine valikuva-

riante on palju,” ütles Lilje. Menüü võiks koosneda nä-

puroogadest (ingl. k. finger food)ehk suupistevalikust, mida on liht-ne süüa ja ei pea kasutama rohkelt taldrikuid ja kahvleid-nuge. „Vali-kus võib olla nii külmi kui ka sooje suupisteid. Soojade suupistete jaoks peaks nende serveerimis-vaagnaid enne serveerimist soo-jendama, katma road fooliumiga ja/või rentima marmiite. Kindlasti ei soovitaks ma lauateenindust ja a la carte tellimusi,” ütles Lilje.

Magustoiduks sobib pakku-da tee-kohvi kõrvale šokolaadi-trühvleid või pisikesi suupäraseid koogitükke. Lilje sõnul on tema viimase aja lemmikuks Türgi maiustused Güllüogly pagaritelt, mis on pisikesed, väga magusad ning kohased kiireks ampsuks just ajapiiranguga üritusele.

Ka kiire peolaua puhul ei saa unustada toidu ja laua välimust. Kui tavaliselt on lauateeninduse-ga üritusel kõik kaunis kõrvuti igal taldrikul eraldi, siis buffetlaua puhul peab see sama efekt tulema esile suurel laual. Lilje soovitab reastada mitmeid erinevate värvidega toite ja kaunistada laudu salvrätikute ja pisikeste lilleseadetega.

„Väga palju kiitust oleme saa-nud, kui paneme toitudele ka pi-sikesed isetehtud sildid juurde, mis aitavad vältida toidu sisuga seotud segadust ja külaline saab kiiresti aru, millega tegu,” märkis Lilje.

Tunniajase kolmekäigulise lõuna pearoog Musta Täku tallis: kergsuitsu lambakints jõhvikakastme ja hautatud köögiviljadega.

Möödunud festivalide hitid ja uued täidised

Аktsioon „Õnnelik pelmeen“

Igal reedel ja laupäeval –viina „Tsaari tohter“

degusteerimine

Mere pst, 5, Tallinn Tel.: 631 36 36

www.cafepushkin.ee

A L K O H O L V Õ I B K A H J U S TA D AT E I E T E R V I S T !

Festivali peasponsor

TAMMSAARE OSMANTammsaare tee 99c

TABASALU OSMANKlooga mnt 6a

osmankebab@gmail.com Telefon: 609 8924 52 20 226 www.osman.ee

Peomaja 140le Saun 10le

7 km TallinnastTasuta parkimine

•Catering•Väliüritused • Sünnipäevad • Peielauad• Firmapeod•Koosolekud •Koolitused

Pidu toimub Osmanis!

TAMMSAARE OSMANTammsaare tee 99c

TABASALU OSMANKlooga mnt 6a

osmankebab@gmail.com Telefon: 609 8924 52 20 226 www.osman.ee

Peomaja 140le Saun 10le

7 km TallinnastTasuta parkimine

•Catering•Väliüritused • Sünnipäevad • Peielauad• Firmapeod•Koosolekud •Koolitused

Pidu toimub Osmanis!

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

“Русский гРафин” (“Vene karahvin”) viina ajalugu sai alguse Jekaterina-aegadest. Tema käskis avada trahtereid, kus viina pakuti karahvinides ning ilmtingimata koos suupistetega.

Vene rahva traditsioonide elustamiseks ning alkohoolsete jookide tarbimise kultuuri parandamiseks tõi firma “Родник и К” turule uue eksklusiivses karahvinis toote kaubamärgi“Русский графин” all.

Viina retseptuur võtab arvesse tarbijate maitse-eelistusi. Tegemist on pehme maitsega viinaga. Antud toote valmistamisel kasutatakse Lux piiri-tust ning allikavett (puurkaevu sügavus 150 m).

Tooted saadaval suuremates jaekettides üle Eesti!www.flagest.ee

13Peolaualeht

Kaire Talviste

Salatikauss, viinerid ja frii-kartulid, pirukad, beebipor-gandid, tort. Nõnda näeb

tavaliselt välja üks laste pidulaud. Aasta-aastasse korduv rutiin aga põhjustab tüdimust nii lastes kui ka söögi tegijais. Tahaks midagi muud, huvitavat ja mis peamine: teist moodi.

Lapsi on tõepoolest võimalik toidulaua ääres ahhetama panna, kui see endale eesmärgiks võtta. Ideid on palju ja kui algust teete, siis on raske lõpetada. „Emme, mis sa mängid toiduga!” noomib laps, aga tulemust nähes tahab ise ka kampa lüüa ja toiduga „mängida”.

Uut moodi pidulaua katmine nõuab veidi enam aega, ka harjuta-mist ja valmisolekut selleks, et kõik ei õnnestu kohe esimesel korral, ent ärge muretsege. Lapsed sellest numbrit ei tee, nemad tahaks juba poolfabrikaadid teil käest ära süüa. Eriline piin on veel see, kui kokk ka-vatseb toitusid pildistada, enne kui nende kallale võib asuda.

Mida põnevamalt on toit ser-

Emme, mis sa mängid toiduga!Lõbusalt kujundatud laste pidulaua korral võib kindel olla, et süüakse ära ka tervislikud suutäied.

veeritud, seda ahvatlevam see on. Nimetatud tõdemus kehtib eriti laste puhul. Näiteks võite salatit serveerida värvilistes papist joogi-topsides, morssi väikeses lindiga kaunistatud moosipurgis, puuvilju lükkida grillvarda otsa või ehitada juurviljakuubikutest torni. Dipikau-si võite teha näiteks värvilisest paprikast – juurviljad kaovad vaag-nalt lausa võluväel.

Piparkoogivormidega saab teha erikujulisi võileibasid ja kui teete seda salaja, siis on lastel tükk aega nuputamist, kust emme

küll südamekujulist leiba, sinki ja juustu sai.

Viineritest võite teha kuusjalad, kui need ühest otsast lahti lõikate. Keetke viinerid ja tehke neile seejä-rel lustakad näod pähe. Pildil näha olevate viinerite make-up on tehtud paprika ja oliividega.

Saiast kausidHäid võimalusi katsetusteks pakuvad muffinivormid. Küpse-tage neis näiteks mune. Maksi-mumkraadide juures kulub umbes 15 minutit, et munad läbi küpsek-

sid. Muffinivormides on tehtud ka saiakausid, mida võib täita nii värske salatiga kui teha sinna ka pitsalaadse sisu.

Pildil näha olevad saiakausid on tehtud täisterasaiast. Saiaviiludel lõigake nurgad maha ja asetage need seejärel mõneks sekundiks mikrolaineahju. Siis on sai ker-gemini vormi surutav. Pitsasegu jaoks kulus veidi viilutatud õhu-kest sinki, ohtralt riivjuustu, tükel-datud sibul, veidi marineeritud kur-gikuubikuid, konservtomatit, üks supilusikatäis ketšupit, maitses-tamiseks pitsamaitseainet, basiili-kut, soola ja pipart. Saiad küpsevad ahju keskosas 225 kraadi juures umbes 10 minutit.

Võite küpsetada ka tühjad kau-sid, ning need hiljem meelepärase sisuga täita. Pildil olevad kausid on täidetud rohelise salati, singiri-bade, kirsstomatite, fetajuustu ja oliividega.

Ohtralt huvitavaid kujundami-se võimalusi pakuvad puuviljad. Võite meisterdada pirnidest siili-kesi, kujundada taldrikule näiteks viinamarjade ja ananassitükkidest päevalille või vormida näiteks õu-naautosid, millel on porgandist va-luveljed.

Toiduga küll ei mängita, ent kui juba autol on rattad all, siis lausa peab enne söömist proovima, kui-das veereb.

Foto: Kaire Talviste

Salat saiast kausikeses.

Koostis:• 6 spl majoneesi• ½ apelsini mahl• 1 spl sinepit• värskelt jahvatatud soola ja pipart• 200 g sellerit• 2 õuna• 50 g rosinaid (Germund)• 75 g hakitud Kreeka pähkleid

(Germund)

Ettevalmistamine: 20 minKüpsetamise aeg: 20 min Portsjon: 6-8

Koostis:• 115 g Sultan rosinaid (Germund)• 40 g pistaatsiapähkleid (Germund)• 500 ml köögiviljapuljongit• 500 ml kuskussi• 1 punane sibul• 1 väike punane paprika• 1,75 dl aprikoose (Germund)• 1,25 dl värskeid koriandrilehti• 1,25 dl piparmündi lehti

Kaste:• 2 tl sidrunimahla• 60 ml oliiviõli• 2 tl Dijoni sinepit

Valmistamine:Haki pistaatsiapähklid, sibul, paprika ja lõika kuubikuteks aprikoosid. Keeda puljong ning eemalda tulelt. Lisa kuskuss, kata pott kaane-ga ning lase seista 10 min. Pane kuskuss suurde kaussi ja sega kahvliga läbi. Lisa sibul, paprika, rosinad ja aprikoosid ning kalla peale kaste. Sega koostisained hästi läbi. Lõpuks sega juurde ülejäänud koostisained.

Allikas: Sunbeam Foods

Waldorfi Salat

Puuviljane kuskussi salat

Valmistamine:Valmista kaste. Sega omavahel majonees, apelsinimahl ja sinep. Kui kaste jääb liiga paks, lahjenda seda veega. Maitsesta soola ja pipraga. Koori õunad, lõika neljaks, eemalda südamik ja lõika õhukesteks ribadeks. Pis-erda õunu sidrunimahlaga, et säiliks nende värvus. Pese seller ja lõika samuti ribadeks. Sega õunad, seller, Kreeka pähklid kastmega. Kaunista Kreeka pähklite ja rosinatega.

www.germund.ee

Germundi kaubamärgi alt leiad hästi varustatud toidukauplustest parima hinna ja kvaliteedi suhtega suure valiku pähkleid ja

seemneid toidu valmistamiseks või kohe nosimiseks.Germund Hulgi OÜ on ainuke eesti kapitalil põhinev pähkleid, seemneid ja kuivatatud puuvilju pakkuv ettevõte.