veebruar 2013

Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn

Projektijuht: Janno Lamsoojanno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646Mänguleht

2 Mänguleht

Vilve Torn

Selle pealtäha teostamatu võima-luse annab uus lauamäng „Eest-laste ümberilmareisid”. Mängu üks autor, ka ise laias maailmas omajagu rännanud-seigelnud-avastanud Maris Pruuli ütleb, et algne idee pärineb Regio kar-tograafia osakonna juhatajalt Leida Lepikult. Tema oli seda mõtet kandnud juba paar aastat ja möödunud suvel otsustatigi n-ö liha luudele kasvatada.

Kuigi lauamängu väljatööta-mise taga seisis terve meeskond, sai kõige raskema koorma oma õlule siiski Maris – just tema pidi määratu suure koguse alusma-terjali läbi töötama ja otsustama, mida mängus kasutada, mida

mitte. Läbi tuli sirvida raamatuid, blogisid ja fotoalbumeid. „Valiku tegemine oli kohati uskumatult raske, sest üks foto on ilusam kui teine ja iga järgnev seik kõnekam eelmisest. Samas oli see ütlemata rõõmus ja põnev periood, ehkki väga intensiivne. Tahtsime, et esindatud oleks võimalikult eri-nevad sõiduvahendid. Jälgida tuli, et marsruudid ei kattuks ja võima-likult suur osa maailmast saaks kaetud,” selgitab Maris. Sõelale jäid Ahto Valter kui päris esimene eestlasest ümber maailma pur-jetaja ja Lennuk kui esimene Tal-linnast teed alustanud purjekas. Peale selle kanti mängule „Veere-vate eestlaste” autoreis, Kariina Tšursini ja Margus Sootla kolme-aastane reis mootorratastega, Raimo Laosma jalgrattamatk ja päris lennukiga tehtud grupireis. Osa reise tuli kahjuks välja jätta, poleks mängule ära mahtunud.

Marise sõnul oli Käsmust pärit purjetamiskuulsuse Ahto Valteri (ümberilmareis 1938–1940) jäl-gedes käimine ja toonaste sünd-muste taastamine ehk raskeim,

kuid kindlasti väga põnev osa. „Alles 1990-ndate lõpus jõudis Eestisse kindel info, et Valter ikka tegi oma 1938. aastal Ameerikast alanud ümberilmareisi lõpuni. Alanud sõda ja raudne eesriie tekitasid aastakümneteks info-sulu.”

Hindamatut abi Valteri tee-konna kaardistamisel andis režis-söör Jaanis Valk, kel on praegu pooleli film esimesest Eesti lipu all ümber maailma purjetanud mehest. Samuti aitas toonastele

Ümbermaailmareisile kodust väljumataJuba paar kuud saavad kõik rännuhuvilised emotsioone ja seiklusi tulvil ümberilmareisile minna nii, et koduseinte vahelt väljuma ei peagi.

arhiivimaterjalidele ja vanadele ajaleheväljalõigetele ligi pääseda avardunud netiajastu.

Alguses tuli Marisel pead murda ka Raimo Laosma mars-ruuti kokku pannes – tema vän-tas jalgrattaga ümber maailma aastail 2010–2011. „Raimo blogi oli küllaltki napisõnaline, kesken-dus suuresti kilometraažile, enda füüsilisele vormile, ilmastikutingi-mustele. Üldisemat infot läbitud paikade kohta oli teiste reisidega võrreldes võrdlemisi napilt. Kui ma aga Raimoga kohtusin, avanes minu ees nii põnev inimene ja nii värviline maailm, et mul oli jällegi raske otsustada, mida ma tahan kindlasti kasutada ja millest pean kahjuks loobuma.” Küsimusele, kui suurt abi andsid tekstide koos-tamisel ja valikute langetamisel abikaasa ja tuntud ilmaränduri Tiidu reisipäevikud-raamatud, vastab Maris: „Muidugi tegin ma Tiidu, aga iseäranis tema kirju-tistega tihedat koostööd. Oleme ju ka väga palju maailmas koos rännanud. Saan teda kaasautoriks pidada küll.” Lõpuks sai suur töö

Maailma kõige tormisema paiga võib ületada nii nelja-aastane põnn kui ka 80-ndates vanaema.

Maris Pruulile meeldib mängida ja mänge välja mõelda.

Seiklusfirma 360 KRAADI on juba aastajagu pakkunud võimalust lüüa kaasa uues ja innovaatilises mees-konnamängus Loquiz. Igas vanuses inimestele mõeldud mäng annab võimaluse saada uusi teadmisi ning panna end proovile erinevates situatsioonides.

Alar Linna, seiklusfirma 360 KRAADI üks seiklusmängude tiimi juhtidest kinnitab, et Loquis mängu näol on tegu meeskonnamänguga, kus tavaliselt saab osaleda kuni 100 inimest, igas meeskonnas 4–5 osa-lejat. Siiski on ette tulnud ka mänge, milles osalejaid lausa 200 ringis. Seda kõike vabas õhus.

Mäng on suunatud eelkõige grup-pidele. Vanusepiiranguid ei ole, kuna mängu on võimalik programmeerida erinevatele raskusastmetele. Ja mis põnev ja uudne – mängu südameks on iPad. „Tegu on meie endi poolt välja mõeldud mänguplatvormiga, mille teeb eriliseks see, et kui varem on kasutatud meeskonnamängude ja meeskonnatreeningute juures kas paberit ja pliiatsit või muid abivahen-

deid, siis nüüd on kogu meeskon-namängu süda iPad,” tutvustab Alar Linna, lisades, et iPad juhib mängu, esitab küsimusi, juhatab maastikul ehk on tõesti, nagu juba öeldud, mängu süda. „Loomulikult on män-gul ka mängujuht, kes juhendab ning aitab vajadusel, nii et hätta ei peaks keegi jääma,” lisab ta.

Kogu teadmisi vabas õhusAlar Linna sõnul on boonuseks see, et Loquiz mängu saab nautida vabalt valitud keskkonnas. „Meie ise kasutame mängu üle Eesti, kuid kasutajaid on ka Lätis ja Soomes. Eestis plaanib mängu kasutusele võtta ka turistidele suunatult Ote-pää Turismiinfokeskus,” selgitab Alar Linna, kinnitades, et mäng sobib oma olemuselt ka koolidele õuesõppe korraldamiseks, samuti ajaviitesõidul näiteks Tallinna–Tartu bussis või kasvõi turismipunktides väliskülalistele. Seda seetõttu, et mängu sisu saab hõlpsasti vahe-tada, muutes selles atraktiivseks just sellele sihtgrupile, kellele vaja.

„Oleme mängu korraldanud näiteks Tallinna vanalinnas, Pirital, Nõmme par-gis, samuti Toosikannu ja Laulasmaa maastikel, Vihula mõisas – võin öelda, et põhimõtteliselt kõikide suuremate Eesti majutusasutuste juures,” sõnab Linna, selgitades juurde, et mängus kasuta-takse erinevaid küsimusi ja ülesandeid. Mängu võib seadistada konkreetsete objektide ja vaatamisväärsustega seo-tult, pildi ja videoga, lisada põnevaid faktiküsimusi ning nautida tiimiga koos-tegemisi.

Teadmistekontroll Eesti kohta populaarseimAlar Linna kinnitusel on võimalik män-gust väga erinevaid versioone luua. Vanusest lähtudes saab pakkuda eako-hast ajude ragistamist nii lastele, noor-tele kui ka täiskasvanutele. Muretsema ei pea ka muukeelsed inimesed, kuna mängu keelt on võimalik seadistada ümber – nõnda saab igaüks, kui ta just väga eksootilist keelt ei räägi, mängida emakeeles. Samuti muuta mängu sisu ehk valida sobivaima teemamängu. Siinkohal kinnitab Alar Linna, et praegu on konkurentsitult populaarseim firma-devaheline võistlusmäng Eesti Vabariik 95, kus saab Eesti Vabariigi kohta uusi teadmisi ammutada ning seniseid proo-vile panna. Rohkemat infot mängu kohta ja kätt pulsil hoida saab meie kodulehel: www.360.ee

Tere tulemast mängima!

Meeskonnamäng Loquiz kutsub inimesed loodusesse seiklema!

3Mänguleht

siiski kaardistatud, katsemängud mängitud, marsruutide raskus balanssi aetud ja lauamängule asetus kuus ümberilmareisi.

Hakkame siis mängima!Kui ma ühel viluvõitu talveõhtul mängu karbist välja võtan ja sel-lega esimest korda tutvust teen, tabab mind üsna kohe rõõmus avastus: seda lauamängu saab mängida ka üksi. Samuti jõuab mulle kui esmamängijale varsti kohale, et vanusepiire see laua-mäng ei sea. Maailma kõige tormisema paiga Hoorni neeme võib mängijate seltsis ületada nii nelja-aastane põnn kui ka 80-nda-tes vanaema. Samuti paneks see lauamäng geograafiatunnis särama iga õppuri silmad, sest täringut veeretades ja ümber-ilmareisijate jälgedes astudes jäävad maailmajaod, mandrid, maailmamered ja pealinnad kindlasti paremini meelde. Iga marsruudiga on kaasas pisike vol-dik, mis on Marise sõnul kõigest

väike värav laiemate teadmiste-eesmärkide juurde. Kui mängija leiab end ühtäkki eikellegimaalt ja tal tekib sügavam huvi, otsib ta lisateavet entsüklopeediast, raamatutest või internetist – nii laienebki silmaring.

Marise sõnul on „Eestlaste ümberilmareisidel” teiste laua-mängudega sarnased reeglid. Vali vaid meelepärane marsruut, vee-reta täringut ja oota astumiseks oma järge. Kui mängija jõuab näi-teks Põrgu Eeskotta Uus-Mere-maa Põhjasaarel, tuleb tal käik vahele jätta, et sealse imelise maailmaga tutvuda. Ahto Valteri jälgedes purjetades peab Kook-ossaarele jõudes pausi tegema, sest on jõulud ja aastavahetus, teisal tuleb aga tõtata kaptenit pantvangist päästma. Kui paik kätkeb endas rohkesti ohte, tahe-takse kiiremini kõrbest joogiveeni pääseda või tuleb näiteks olude sunnil vahepeal autokastis edasi reisida, liigutakse kohe mõned sammud edasi. Näiteks Rollin-gute jälgedes sõites peab kohe viis sammu edasi astuma siis, kui öösel tuleb Albaanias üle mägede põgeneda. Ja ega Bekaa orus pole ka turvaline pildistada-jalutada.

Mõne marsruudi puhul liigu-takse hoopis mõned sammud tagasi, sest eksimine on inimlik. Mootorratturite jälgedes sõites tuleb Kanadasse jõudes uuesti Mehhikosse pöörduda, sest oota-matult selgub, et kõik seal varem üles võetud pildid on hävinud – posti- või tollitöötaja valgustas filmirullid ära. Marise sõnul on iga

marsruudi puhul pauside või kii-rendustega ära märgitud reaalsed reisil aset leidnud sündmused – see pakubki põnevust ja n-ö päris reisimise tunnet. „Hasart haarab mängijat nii ehk naa. Samuti on siin alles see, mille nimel ikka mängitakse – võit. Iga mängija tahab ju kiiremini oma turvalisse kodusadamasse pääseda.”

Üks suur eelis on sellel män-gul veel. Täringut veeretades ja ringi uudistades meenuvad seigad endagi reisidest. Kui vahel kipu-takse kaaslasi oma pildialbumi-tega ära tüütama, siis seda mängu mängides ja mõne konkreetse paiga puhul lisapilte välja tuues asetuvad need konteksti ja on kõigile põnevad vaadata.

Tulevikuplaanide kohta ütleb Maris, et kindlasti tasub kaaluda mängule järje tegemist, sest huvitavaid eri liiklusvahendi-tega ümber maailma seiklejaid lisandub aina. Ja loodetavasti ei pea kaua ootama ka harivat ja põnevat reisimisega seotud arvutimängu.

Foto: erakogu

Mõne marsruudi puhul liigutakse aga hoopis mõned sammud tagasi, sest eksimine on nii inimlik.

Kui mängija jõuab näiteks Põrgu Eeskotta Uus-Meremaa Põhjasaarel, tuleb tal käik vahele jätta.

4 Mänguleht

Marek Reinaas: eestlased on pokkeris kõvad tegijad!

AASIA REISLõbus. Hariv. Reisiteemaline lauamäng.

Lauamäng ja reisiteatmik-entsüklopeedia nii lastele kui täiskasva-nutele. Hea geograafi a õppevahend lastele ning palju vajalikku infot täiskasvanutele (tuntud isikud, vaatamisväärsused, kaubamärgid jne).

Eestis välja mõeldud

ja valmistatud.

Hea kingitus Aasias käinud või sinna reisida plaanivale sõbrale!

Suurim pokkerikaubamaja

Eestis

•• Mis on turniiripokker ja kuidas seda mängitakse?

Turniiripokkerit ei tasu segi ajada kasiinomänguga, kuigi praeguste seaduste tõttu korral-datakse pokkeriturniire valda-valt tõesti kasiinoruumides. Siin võistlevad mängijad aga üksteise, mitte kasiino vastu ja pikas plaa-nis jääb peale see, kellel on suure-mad teadmised, oskused ja koge-mused. Lühemas perspektiivis on oma roll kindlasti ka õnnel. Sport-likku ehk turniiripokkerit saab tipptasemel mängida tuhande-tes pokkeritubades üle maailma või hoopis interneti vahendusel kodust lahkumata. Pokkerit saab mängida väga mitmel tasandil – olgu selleks siis seltskondlik mäng sõpradega, osalemine turniiridel aktiivse hobimängijana või profi-mängija karjäär. Pokkeriturniiridel ei tehta otseselt ühtegi rahalist

Marek Reinaasi tuntakse ettevõtja, reklaamimehe ja ka telenäona, kuid vii-mased kolm aastat on ta pidanud veel üht auväärse nimega ametit: ta on pok-kerihuviliste eestkõneleja ehk Eesti turniiripokkeri föderatsiooni (ETPF) pre-sident. Pokkerini jõudis Marek enda sõnul sõp-rade abiga ja on turniiri-pokkerit hobikorras män-ginud alates 2007. aastast. Tema juhitud organisat-siooni kuulub kaheksa klubi ja paarsada aktiivset pokkerimängijat.

panust, küll aga kehtib enamasti osavõtumaks, millest moodustub ka auhinnafond.

Levinuim pokkeriversioon on No Limit Texas Hold’Em, kuid mänge on kümneid. Võistelda saab ka kahekesi, kuid enamasti mängitakse kuni kümnest inime-sest koosnevate laudkondadena. Suurematel turniiridel alustab korraga kümneid või sadu sel-

Eesti pokkerikoondis Viinis pärast maailma hinnatuima võistkondliku pokkeriturniiri Nations Cupi eelvooru võitmist.

Pöidlad tasub pihku suruda aprillis, kui Eesti koondis osaleb hinnatuima võistkondliku turniiri Nations Cup finaalis.

5Mänguleht

ww

w.e

tpf.e

e

XI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED POKKERISTÄNAME TOETAJAID!

liseid laudkondi. Eri mängude reeglitega saab tutvuda ETPF-i kodulehel.

•• Milliseks hindad Eesti pok-kerimängijate taset?

Võib öelda, et eestlased on turniirpokkeris päris kõvad tegi-jad! Häid tulemusi on mitmeid: just paari nädala eest võitis Uku Valner ühe hinnatuma netipokkeri tiitli – ligi 8000 osalejaga Sunday Millioni nimelise turniiri. Ka live-turniiridelt on meil mitmeid häid tulemusi: näiteks Imre Leiboldi MM-osavõistluse, Janar Kiivra-mehe maailma pokkeriturnee ja Raigo Aasmaa Euroopa karika-turniiri finaallauad. Kuigi nende kolme tuntuma turniirisarja tiit-livõiduni keegi veel jõudnud ei ole, on see minu arvates ainult aja küsimus.

Pöidlad tasub pihku suruda aprillis, kui Eesti koondis osaleb hinnatuima võistkondliku turniiri Nations Cup finaalis. Eestlased sil-lutasid endale tee finaali Euroopa tsooni kvalifikatsiooniturniiri või-duga möödunud novembris. Kok-kuvõttes tundub, et pokker on vii-mastel aastatel Eestis läbi teinud tubli arengu ja tänaseks korrali-kult kanda kinnitanud nii vahva hobi kui ka paljude jaoks suisa elukutsena.

•• Kumb siis on pokkerimän-

gija jaoks olulisem – tiitel või võidetud raha?

Pokkeri näol on tegemist selle sajandi kõige kiiremini are-

neva mõttemänguga, millel on maailmas hinnanguliselt üle 100 miljoni harrastaja. Kuna inimeste hulk on sedavõrd suur, on ka arvamused, ootused ja priori-teedid täiesti erinevad. Turniiri-pokkeris on tiitlil vähemalt sama suur tähtsus kui sellega kaasne-val preemial. Oleme varasematel aastatel jaganud Eesti meistritiit-leid ka tasuta turniiridel ja nende populaarsus ei jää grammigi alla auhinnafondiga turniiridele.

Möödunud aastal osales pok-keri Eesti meistrivõistluste popu-laarseimal turniiril 504 inimest. Meistrivõistlused on aga kohe-kohe ukse ees ja usun, et 28. veebruarist 9. märtsini Tallinnas peetavast kaheksast tiitlivõistlu-sest koosneva turniirisarja osa-võtt saab olema varasemast veelgi suurem.

•• Räägi pisut ka ETPF liikme-test ehk Eesti pokkeriklubidest: kes saavad või peaksid nendega liituma?

Kodus sõpradega kord kuus pokkerit mängivate inimeste jaoks polegi sel võib-olla suure-mat mõtet – pigem koondab ETPF

Reval PaRk Hotel & Casinos algavate tänavuste eesti PokkeRi meistRivõistluste kava

kuuPäev algus tuRniiR

28. veebruar 17.00 NLHE rahvaturniir 1A

28. veebruar 22.00 NLHE rahvaturniir 1B

1. märts 17.00 NLHE rahvaturniir 1C

1. märts 22.00 NLHE rahvaturniiri finaal

2. märts 12.00 NLHE põhiturniir 1A

3. märts 12.00 NLHE põhiturniir 1B

4. märts 18.00 H.O.R.S.E.

5. märts 18.00 Pot Limit Omaha

6. märts 18.00 NLHE 6-max

6. märts 18.00 Naisteturniir

7. märts 18.00 Pot Limit Omaha Hi/Lo

8. märts 12.00 NLHE põhiturniiri 2. päev

9. märts 12.00 NLHE segapaarismäng

9. märts 12.00 NLHE põhiturniiri finaal

* Lisainfo veebilehelt www.etpf.ee

ikka neid, kes soovivad turniiri-pokkeriga veidi tõsisemalt tege-leda. Liituda saavad kõik pokkeri-huvilised, kel on vanust vähemalt 21 eluaastat. Klubide kohta leiab infot ETPF-i kodulehelt ja huvili-sed saavad nendega liitumise asjus otse ühendust võtta. Iga-päevaselt toimetab föderatsioon koos pokkeriklubidega sarnaselt

mõne aktiivse spordialaliiduga: koondis esindab Eestit rahvusva-helisel tasandil, korraldame Eesti meistrivõistlusi, klubide karika-võistlusi, maavõistlusi ja teisi tur-niire, premeerime aasta eduka-maid, peame suve- ja talvepäevi jne. Kokkuvõttes moodustavad Eesti aktiivsed pokkerimängijad toreda ja ühtse kogukonna.

Pokkeri näol on tegemist selle sajandi kõige kiiremini areneva mõttemänguga.

6 Mänguleht

Hans LõugasEPL-i tehnoloogiatoimetaja

Mõne arvamuse järgi on arvuti-mängud head, arendavad koor-dinatsiooni, treenivad otsuste langetamist, reageerimist ja meeskonnatööd. Teised väida-vad, et need tekitavad hoopis arvutisõltuvust, võõrandavad ini-mestest ja muudavad kere kidu-raks. Kumb arvamus paika peab, selle üle vaieldakse lõpmatuseni, kuid miljonid inimesed mängivad ja see on koduarvuti jaoks üks nõudlikumaid hobisid üldse. Sel-lepärast kulub mänguarvuti peale neljakohaline summa.

„Mänguarvuti hinnapiir on üldjuhul 850–900 eurot,” ütleb Ordi tootejuht Meelis Lain, kuid selle summaga saab läbi juhul, kui kodus on monitor, klaviatuur, hiir ja kõrvaklapid või kõlarid juba ole-mas. Samuti ei kuulu hinna sisse tarkvara ehk Windowsi litsents.

Laini sõnul on arvuti enese hin-napiir olnud sama juba aastaid ja selle rahaga saab masina, mis veab välja mitu aastat, enne kui uute mängude jaoks aeglaseks jääb.

Tema sõnul peaks arvutil olema Inteli i5 või i7 protsessor

Mänguarvuti nõuab neljakohalist summatArvutimängud on kodu-arvuti jaoks üks nõudliku-maid hobisid.

ja Nvidia GT600 seeria või ATI Radeon 7700 seeria graafika-kaart. Operatiivmälu võiks olla neli kuni kaheksa gigabaiti. Sel-liste näitajatega masin maksabki Ordil 900 eurot, hinna sees on ka klaviatuur ja hiir. „Muidugi saab mõnda näitajat ka lahjemaks teha, siis mahub hinna sisse ka näiteks Windows,” ütleb Lain.

Pane paika eelarve ja soovidElioni IT-valdkonna juht Aivar Ots ütleb, et mänguarvutit valides tuleb eelkõige määratleda oma eelarve suurus ja mängud, mida soovitakse mängida. „Ka kõige värskemate mängude puhul on miinimumnõuded suhteliselt keskpärased,” sõnab ta. „Alati on küll vaja Windowsi opsüsteemi, kuid ülejäänud parameetrid vas-tavad u 600-eurose lauaarvuti omadustele.” See aga ei tähenda, et selle raha eest saab mängudest maksimumi võtta. „Arvestama peaks, et miinimumnõuetele vas-tav arvuti ei taga kindlasti sujuvat mängukogemust ja mängu efek-tid tuleb n-ö madalaks kruvida,”

ütleb Ots. Ka tema sõnul tuleks hea mänguarvuti jaoks valida u 1000-eurone komplekt. Nagu öeldud, saab selle eest korraliku protsessori ja mänguriklassi graa-fikakaardi. „Kõvaketta suurus ei ole üldjuhul oluline ning selles hinnaklassis/konfiguratsioonis arvutitel on see juba piisava kii-ruse ja suurusega,” lisab ta.

Meelis Laini sõnul on kõva-ketta asemele või kõrvale täien-duseks võimalik panna ka SSD ehk solid state drive – see pole tavaline kõvaketas, vaid kiipidega andmekandja. SSD on tavalisest kettast mitu korda kiirem, kuid ka kallim. „Mõistlik oleks arvuti väikse mahutavusega SSD-l hoida opsüsteemi ja paari mängu, sel-lega paraneb oluliselt mängude laadimisaeg,” ütleb Lain. Mee-diat, nagu fotod ja filmid, võiks hoida suure mahutavusega oda-val tavalisel kõvakettal.

„Kindlasti on hea mänguela-muse saavutamiseks vaja juurde valida ka kvaliteetne monitor, siinkohal tuleks kindlasti vaadata resolutsiooni (vähemalt 1920 x 1080) ja reageerimisaega,” soovi-tab Ots. Samuti võiks tema sõnul kaaluda mänguritele toodetud kõrvaklappe, hiirt, klaviatuuri ja hiirematti. Neid saab peensusteni seadistada, kuid need on ka väga mugavad. „Tuntumateks tegijateks on Razer ja Roccat,” ütleb Ots.

Kindlasti on hea mänguelamuse saavutamiseks vaja juurde valida ka kvaliteetne monitor. Mänguarvuti peale kulub üldjuhul neljakohaline summa.

Foto: Shutterstock

Ja neil on õigus. Kuidas see käib? Eestlaste lauamänguajalugu pole ju kuigi pikk. Meie kodudes pole raamaturiiulitele tasakaaluks välja käia sama kaalukat lauamängude kogu, nagu on tavaline vanema-tes Euroopa riikides. Ometi on Revaleri lauamängud (selle nime taga tegutsevad kaks mänguhuvi-list sõpra) valmis teinud oma 15 lauamängu. Neist parima müügi-eduga mängu „Mees, kes teadis ussisõnu” müüdi esimese kahe kuuga üle 10 000 eksemplari.

Mänguviirus levib järgmiselt: seltskonnas on keegi, kes mängu tutvustab, üheskoos mängitakse, mäng tundub selge, põnev ja lustlik, tekib hasart, mis nakatab ja järgmisena ostavad mängu endale ka kõik ülejäänud osalised. Mängivad oma sõpradega ja vai-mustuse sunnil sokutavad mängu ka lähikondsete jõulukingikotti või sünnipäevakinkide hulka, ja nii see ketti mööda edasi lähebki.

Et sarnaselt mõjuvat mängu

luua, ei tohi ükski detail juhuse hooleks jääda. Priit Isok ja Asko Künnap mõtlevad ise välja män-gumootorid, ühtegi ideed nad välismaalt sisse ei osta. „Meilt „Tsirkust” ei saa. Need jäägu supermarketite teha,” ütleb Asko. Nende mängudes on kombineeri-tud mälu, strateegia ja risk.

Järgmiseks panevad nad suurt rõhku reeglitele. „Need peavad mahtuma ära A4 paberilehele, peavad olema külluslikult illust-

reeritud ja nõnda esitatud, et kui üks mängija on need läbi lugenud, võibki hakata mängima,” selgitab Priit. Mängude videojuhendid on üles laaditud ka Youtube’i.

„Pole inspireerivamat asja kui ebatäiuslikkus,” arvab mängude teine isa Asko. Näiteks toob ta välismaalt sisseostetud män-gud, mille juhendid on pikad ja keerulised. Kui tõlkija on olnud lohakas, on mänguga alustamisel üks takistus lisaks. „Keegi ei viitsi

piiblipaksuseid juhendeid lugeda. Mängude tegemisel on meie ees-märgiks lihtsus. Paljud välismaa mängud on juba sellised, et kui esimesi versioone pole mängi-nud, siis järgmistest aru ei saagi,” selgitab Asko.

Mängud tavalistele inimesteleRevaleri mängud on n-ö non-gamers tüüpi mängud ehk män-gud tavalistele inimestele. Nende mängimiseks ei pea olema laua-

Hea lauamängu retsept: lihtsad reeglid, näpuotsaga nutikust ja põhjalik katsetusfaasHea lauamäng müüb end ise, väidavad „maailma suurima ja vanima seni tegutseva Eesti lauamän-gukirjastuse Revaler” juhid.

Lauamängud on Eestis kasvav trend, usuvad Priit Isok (vasakul) ja Asko Künnap.

mängu-guru, igaüks saab hak-kama. Üks mängukord mahub tunni aja sisse, on hariv ja lust-lik. „Kas meeldib või mitte,” on asi lihtne, arvab Priit. See on ka lauamängu müügi edu saladus. Igav mäng hääbub kiiresti.

Nõnda siis võtsid Priit ja Asko ette paki paberit ja lõid juba 11 aastat tagasi oma esimese mängu „Farlander”. Mehed ei läinud niisama mütsiga lööma – mäng nimetati nii Soomes kui ka Root-sis aasta mängu nominendiks. Ka järgmiste mängudega pole latti alla lastud. Järjepanu on ilmunud: „Võidab see, kel surres kõige roh-kem asju”, „Hundimäng”, „Metsa peremees” (koostöös RMK-ga), „Danse Macabre” (koos-töös Eesti Kunstimuuseumiga) „Kalevite maa” (koostöös kom-mivabrikuga Kalev), „Reis ümber Euroopa”, „Kalale”, viimasena „Lotte lauamäng” (koostöös Eesti Joonisfilmiga), Ussisõnade laien-dus „Rehepapp”, jpt.

Ideid ammutavad mehed nii kultuuriruumist kui ka elust enesest. Näiteks mängu „Kalale” ideed sündisid Hiiumaal purjeta-des ja kalastades. Sõru sadama kõrtsis mängu katsetades sai Asko tunnistust sellele, et ta pole ainuke, kellele lauamängud rõõmu pakuvad. Vanad merekarud olid

lausa sabas, et saaks mängu proo-vida.

„Meie mängude puhul on eriline see, et need on jõhkralt inimeste peal katsetatud,” ütleb Asko uhkusega ja lisab: „Laste ja ka vanurite peal.” Katsetamine võib kesta poolest aastat kuni aastani, et selguks kõik nüansid, mis vajavad täiustamist. Nõnda sünnib tõeliselt tore ja mängitav lauamäng.

Revaleri mängud on lõbusad, reeglid lihtsad ja igas mängus on näpuotsatäis nutikust peidus. Ei piisa sellest, et veeretad täringuga aina kuusi. Näiteks Lotte mängus täringut polegi.

Nii Priit kui ka Asko leiavad, et neis on säilinud paras annus lapsemeelsust, et sellist laua-mängukirjastust sellise eduga juhtida. Mõlema jaoks on see mõnus hobi: üks mäng aastas, tosin ideed riiulis, paar tükki väl-jatöötamisjärgus. Kui tegu oleks põhitööga, siis ilmselt kaoks sel-lest ka õhin ja ind, millega mehed mänge välja nuputavad, arvavad mõlemad. Järgmisena võib neilt oodata midagi soome-ugri tee-mal, samuti kõlas paljulubavalt mäng elu mõttest.

„Lauamängud on Eestis kasvav trend, arenguruumi veel on,” usub Priit.

Foto: Karin Kaljuläte

7Mänguleht

Lauri Jürisoo

Mina isiklikult ei uskunud, et see juhtub nii ruttu, aga hiljutine kõla-kas sai tõeks. Sony kinnitas hilju-tisel meediaüritusel tõepoolest kauaoodatud ja kõmu tekitanud PlayStation 4 olemasolu – see on suurte mängukonsoolide kahek-sanda põlvkonna esimene teada-olev esindaja.

Võis koguni arvata, et eelmise põlvkonna moodustanud masi-nad (Microsofti Xbox 360, Sony PlayStation 3 ja Nintendo Wii) jäävad nn konsoolide sõja viima-seks raundiks. Nende tootmine tõi oodatust vähem tulu, praegused seadmed on võimekuselt veel pii-savalt head ning maailm ei vaja vist enam uusi üha kallemaid-võimsa-maid konsoole.

Mänguarenduse trendid liigu-vad ju mujale (nutiseadmed, brau-

seripõhisus ja üldse social gaming). Selliste arengute valguses tundub üsna usutavana levinud hüpotees, et tulevikukonsoolid on odavad digibok-silikud kastikesed, mis toetuvad võr-gundusele ja n-ö pilveteenustele.

Igatahes, PS4 olemasolu on amet-likult välja hõigatud ja hulk ahjusooja infot koos sellega.

Välimust veel ei tea••1•• PS4 ilmub selle aasta lõpus, või nagu SCE tippjuht Andrew House sõnastas, holiday 2013. Hind on senini teadmata. Kõlakate põhjal ilmub kaks mudelit hinnaga 429 ja 529 dollarit.••2•• Sony ei näidanud üritusel veid-ral kombel PS4 ennast. Seega ei tea veel nüüdki, milline see välja näeb.••3•• Kinnitust ei leidnud ka kõlakas, et PS4 põlgab kasutatud ehk eelne-valt omatud mänge – see on män-gumaanidele uute konsoolide puhul tähtis. Sony pole samas muidugi ka kinnitanud, et PS4 sööb kasutatud mänge...••4•• Põhiprotsessori abikiip võimal-dab allalaaditavaid mänge alustada juba enne, kui need täismahus and-mekandjale jõuavad.••5•• PS4 ei tunnista PS1–PS3 plaate, kuid nõustub n-ö nende

vad 1280 x 800 lahutust, mikrofone on isegi neli.

Märksõnaks sotsiaalsusMängukonsooli PS4 arendati viis aastat ja eesmärk oli mõistagi kujun-dada sellest tänapäeva meediateh-nika tootjate Püha Graal: see üks asendamatu ja kõikjal viibiv seade. See tähendabki, et PS4 keskne märksõna on sotsiaalmeedia, sisu jagamine ja üldse sotsiaalsus. •• DualShock 4 puldile on isegi lisa-tud nupp share.•• Facebooki äpp kuulub põhiraken-duste hulka.•• PlayStation Store muutub nii moodsaks kui võimalik: proovi tasuta, soovi korral jaga tuttavatele, kui meeldib, osta.•• PSN õpib teie eelistustega arves-tama ja võib automaatselt digisisu alla laadida.•• Valitud mängud ja videovaata-mine laienevad teisele ekraanile Vita, Apple’i või Androidi nuti-seadme näol. Selleks on eraldi äpp.•• Jagada saab ainult kuni küm-nesekundilisi videoklippe; siin on kindlasti tulevikule mõeldes aren-guruumi.•• Gaikai tehnoloogia võimaldab oma mängustriimi teisele PS4

kasutajale edastada, et ta näiteks raskest kohast edasi aidata.

Mängud, mängud, mängud...Bungie salaprojekt „Destiny” ilmub Xbox 360 kõrval samuti PS3 ja PS4 väljalasetes. Et sama firma seeria „Halo” megaedu tõi Xboxidele seni konsoolide sõjas üldse arvestatava positsiooni, saame näha, mida Sony teeb, et inimesed tahaksid „Destiny” osta just MänguJaamadele.

PS3 ja PS4 väljalasked valmivad ka Blizzardi megahitist „Diablo III”, mis on seni saadaval vaid Windowsi- ja Mac-arvutitele. See on kogunud kuhjaga laitusi, kuid müüb siiski mühinal. Kui tootjad suudavad väl-tida uuel platvormil senist põhimii-nust (serveri- ja ühendusejamad), võib siit sirguda uuskonsoolide esimene megahitt, ja PS3 tohutu eelis tulevaste konkurentide ees. Ja muidugi PS4 teadaolevad eks-klusiivid: „Killzone: Shadow Fall”, „The Witness” (indie-hiti „Braid” autorilt), „inFamous: Second Son”, „Knack”, ralli „Driveclub”.

NB! Artikkel on lühendatud variant Delfi Forte mänguosas 21. veebruaril ilmunud loost.

PlayStation 4 üllatav esitlusSelle aasta lõpuks tuleb müüki PlayStation 4 – suurte mängukonsoolide kaheksanda põlvkonna esimene teadaolev esin-daja.

Foto: Shutterstock

lõbuvara pilvest striimima. Sony ei taha sellisest potentsiaalsest tuluallikast muidugi loobuda. Loodame vähemalt, et vanem lustivara on PS4 jaoks hoolega läbi testitud ja võimalikud prob-leemid eemaldatud. ••6•• DualShock 4 uuendab vana hea puldidisaini lahedate lisadega: share, kõrvaklapipesa,

žestitundlikkus (nagu PS Move, aga ilma spetsiaalse puldita) jt. ••7•• Uus PS Eye kaksikkaamera võimaldab näotuvastust (sisse logimiseks), tõhusamat žestide ja kasutaja asendi äratundmist ekraani ees, pultide tagaküljel LED-ribade abil kindlakstege-mist, mis pult kuulub millisele kasutajale jne. Kaamerad paku-

Tule ja veeda mõnusalt ja taskukohaselt aega

Korralda meil firmapidu, seminar, nõupidaminevõi tähista sünnipäeva

Anna teada oma soovidest ja meie hoolitseme juba kõige muu eest! Ruumidele ja konverentsitehnikale lisaks pakume toitlustamist ning kohvipause. Soovi korral aitame korraldada ergutava bowling’u-turniiri!

Vaata www.AMB.ee või helista ja küsi lisa telefonil 656 2964.

AL MARE BOWLINGUS!

BOWLING ON LAHE!

Paldiski mnt. 96, Tallinn