8

407

251

247

191

132

113

83

15

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Eesti

Leedu

Ungari

Poola

Sloveenia

Venemaa

USD

UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE

Teema:

Uurimistöö

Klass:

IX

Õpilane peab teadma ja oskama:

Teab uurimistöö koostamise algtõdesid; oskab kavandada, luua ja esitleda korrektselt vormistatud sisukaid tekste, esitlusi, uurimusi; oskab koostada ja vormistada referaati; oskab kasutada teatmeteoseid ja Internetti infoallikana

Põhimõisted

Uurimistöö, uurimus, uuring, referaat, essee, viitamine

Õppematerjalid ja

kasulikud viited:

Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend

NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena!

SISUJUHT

21. Uurimistööst

42. Uurimistöö teaduslikkus

43. Uurimistöö koostamise kava

54. Teema valik

55. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees

86. Töö põhiosad ja nende vormistamine

117. Viitamine ehk allikate näitamine ja bibliograafilised kirjed

117.1. Joonealune viitamine

117.2. Tekstisisene viitamine

127.3. Kirjanduse, allikate jm loetelud

138. Tabelite ja jooniste vormistamine

159. Üldisi soovitusi töö vormistamiseks

1610. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks või kaitsmiseks

1610.1. Esinemise struktuur

1710.2. Esitluse näitlikustamine

1710.3. Tehniliste vahendite kasutamine

1710.4. Efektiivse slaidi kujundamine

1910.5. Posterettekanne

2011. Arvutil vormistamine

2011.1. Lehe formaat ja teksti paigutus

2111.2. Teksti liigendamine

2211.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine

2311.4. Viidete sisestamine arvutil

2411.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine

2411.5.1. Tabelid ja joonised

2511.5.2. Skeemid

2711.5.3. Voodiagrammi koostamine

2912. Näpunäiteid tekstitöötluseks

2912.1. Kommentaaride lisamine

2912.2. Teksti redigeerimine

2912.3. Teksti ülesehituse organiseerimine

3013. Juhendaja ja retsensendi rollist

3014. Materjale uurimistööde kohta

1. Uurimistööst

Uurimistöö on:

1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus – kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused;

2) protsess, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil, ka töömeetodid.

Uuring – lühiajaline või ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne.

Eesti riigieelarve peamised tulud

Käibemaks

27%

Tulumaks

13%

Aktsiisid

13%

Sotsiaalmaks

36%

Muud

1%

Mitte-

maksulised

tulud

10%

Uurimus – kirjalik (trükis ilmunud) uurimistöö.

Kodu-uurimistöö – uurimuslik töö, mille eesmärk on kodukandi või mõne muu piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine.

Referaat – kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis annab edasi teiste mõtteid.

Essee – lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse selgelt ja täpselt sissejuhatuses ning millele antakse vastus kokkuvõttes. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt- kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ka teiste mõtteid, mida koostaja seostab iseenda seisukohtadega.

Uurimistöö ei tohi alla plagiaat ehk loomevargus, st kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata. Uurimistöös võib kasutada sama probleemi käsitlevaid refereeringuid teistelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama, kuivõrd õpilane oskab iseseisvalt analüüsida veel uurimata (või väheuuritud) materjali ning koostada argumenteeritud teksti.

Uurimusi võib koostada kolmel tasemel:

· kirjeldav uurimus;

· kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine;

· probleemi põhjuste analüüs.

Uurimistööd võib jaotada kahte liiki:

· teoreetilised (ülevaated, inglise review) ja

· eksperimentaalsed (uurimused, inglise case study).

Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal ülevaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise uurimise võimalused. Uurimuse korral kogutakse vastuse leidmiseks andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused.

Ülesehituse alusel eristatakse väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid.

Artiklipõhine töö on üles ehitatud sarnaselt teadusartiklile, moodustab kompaktse terviku ja koosneb järgmistest osadest:

1) lühiülevaade tööst (eesmärk, kasutatud metoodika, põhilised tulemused ja järeldused);

2) sissejuhatus (probleemi taust, eesmärgid ja ülesanded, hüpotees);

3) ülevaade kasutatud materjalist ja metoodikast (uuringu korraldus, meetodite ja protseduuride kirjeldus);

4) tulemused – töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms;

5) arutelu ehk diskussioon – tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks;

6) kasutatud materjali bibliograafilised kirjed.

Väitekirjapõhine uurimistöö on üles ehitatud sarnaselt teaduslikule väitekirjale (magistritöö, diplomitöö) ja koosneb selgelt eraldatud struktuuriühikutest:

1) tiitelleht,

2) sisukord,

3) sissejuhatus,

4) peatükid,

5) kokkuvõte,

6) kasutatud materjalide loetelud jne.

Vt töö põhiosad

Seadusandlik võim

Täidesaatev võim

Kohtuvõim

Poliitiline võim

NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida töö autor on töö käigus omandatud ja mida ta tahab teistele teatavaks teha.

Algusesse

2. Uurimistöö teaduslikkus

Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja neile rakenduse otsimine. Sellest tulenevalt on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks originaalsus – tulemuste uudsus, algupärasus, esmakordsus. Teadustöö peaks sisaldama esmakordselt saadud tulemust, uudset probleemi lahendusteed, originaalset seletust vms.

Igal teadusharul on oma mõisted, seaduspärasused ja uurimismeetodid. Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis on võetud teistelt autoritelt, peab olema täpselt viidatud. Järelikult peab töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis.

Teaduslikku tööd iseloomustab ka objektiivsus, st autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma võimalikult erapooletult ja (allika)kriitiliselt. Esitatud väited peavad olema küllaldaselt tõestatud (argumenteeritud, põhjendatud) ja kontrollitavad, töö peab olema plaanipärane ja süsteemne.

Kuna õpilase jaoks on uurimistöö esimeseks kokkupuuteks teadustööga, on esmatähtis kogemuste omandamine ja mitte niivõrd tõsiteaduslikkus. Teaduslikkuse järgimine eeldab ka kolme sisuliselt eristuva osa olemasolu töös:

1) ülevaade sellest, mida teised on teinud;

2) ülevaade oma uurimuse tulemustest ja kasutatud meetoditest;

3) enda tulemuste võrdlus teiste omadega ning järeldused.

3. Uurimistöö koostamise kava

1. Vali valdkond või õppeaine, milles teha uurimus.

2. Vali koos juhendajaga esialgne teema.

3. Tutvu juhendaja poolt soovitatud kirjandusega.

4. Sõnasta juhendaja abiga probleem.

5. Koosta koos juhendajaga töö plaan.

6. Vormista uurimus uurimistööna.

7. Esitle töö tulemusi.

4. Teema valik

Uurimistöö aluseks on idee, mis peaks mahtuma ühte lausesse. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks vaja juhendajaga põhjalikult nõu pidada. Teema valikut tuleb põhjendada ka lugejale.

Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt. Töö käigus piiratakse teemat järk-järgult, kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile.

Teema täpseks sõnastamiseks:

1) määratle täpselt huvipakkuv valdkond;

2) sõnasta küsimus(ed), millele tahad saada vastust; küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise; uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei teata;

3)

SISUJUHT

pane kirja hulk küsimusi ja oletusi sõnastatud probleemi kohta ning seejärel vali nende hulgast uurimist väärivaim.

Teema lõplikuks sõnastamiseks tutvu erialakirjandusega ja selgita välja, kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist mõtle läbi järgmised küsimused.

· Kas see teema huvitab mind?

· Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus?

· Kas leidub piisavalt teemakohast materjali?

· Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused?

· Kas selle teemaga tegelemine arendab mind, võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi?

· Millistele küsimustele ma otsin vastust?

· Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen?

5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees

Teema valimise järel sõnasta töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahad lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on n-ö vahendid – teed ja viisid, kuidas eesmärgile jõuda. Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstitamist. Hüpotees on teaduslik oletus, uurimuse käigus testitav seisukoht. Hüpotees kujuneb välja kui üks (kõige tõenäolisem) lahendus. Hüpotees sisaldab tõestamata, oletuslikke väiteid, on loogiline konstruktsioon. Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest see:

· annab uurimistegevusele kindla suuna;

· väldib uurimistöö laialivalgumist;

· suunab uurija mõtet ning annab kindlamad raamid tööks vajaliku materjali kogumisele.

Hüpoteesis sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus. Hea hüpotees on selline, mille vahendusel on võimalik teha teaduses samm (olgugi õige väike) edasi.

Hüpotees on seega tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Hüpoteesi kontrollimine seisneb selles, et temast kui loogilisest eeldusest tuletatakse järeldused, mida saab põhimõtteliselt kontrollida. Uurimuse algfaasis võib esialgseks orienteerumiseks püstitada mitmeid tööhüpoteese.

Hüpoteesi kontrollimiseks vajame fakte. Fakt ise pole veel vastus küsimusele, kas hüpotees kehtib. Fakt on alus hüpoteesi hindamisel. Mida suurem hulk fakte räägib hüpoteesi poolt, seda tõepärasem hüpotees on. Hüpoteesi kummutamiseks piisab aga mõnest sellega vastuolus olevast faktist, st faktide tõestusjõud hüpoteesi suhtes on väiksem nende ümberlükkavast jõust.

Kirjeldavas töös hüpoteesi tavaliselt ei püstitata, samuti ei ole vaja igasugust probleemi lahendusena pakutavat oletust hüpoteesiks nimetada.

SISUJUHT

Algusesse

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

SISUJUHT

Eesti riigieelarve peamised tulud

Käibemaks

27%

Tulumaks

13%

Aktsiisid

13%

Sotsiaalmaks

36%

Muud

1%

Mitte-

maksulised

tulud

10%

Uurimusliku töö koostamise etapid

407

251

247

191

132

113

83

15

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Eesti

Leedu

Ungari

Poola

Sloveenia

Venemaa

USD

Seadusandlik võim

Täidesaatev võim

Kohtuvõim

Poliitiline võim

6. Töö põhiosad ja nende vormistamine

I. Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta.

Tiitellehe näidis

II. Sisukord, mis kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri.

Sisukord paikneb töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised esitatud selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga nagu töös endas.

Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise ja pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks.

Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga.

Vt kuidas teha arvutil

Sisukorra näidis

SISUKORD

SISSEJUHATUS .....................................................................................……. 4

1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ................... .......….. 5

1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... ......… 5

1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... .....… 8

2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ...............................……10

2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................... ....…10

2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri .........................................… 14

2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri ..... 16

KOKKUVÕTE .........................................................................................…… 20

KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................... …22

LISAD

Lisa 1. Pealkiri ................................................................................…. 23

Lisa 2. Pealkiri ................................................................................…. 24

III. Sissejuhatus

· Põhjendatakse teema valikut (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus).

· Sõnastatakse töö eesmärk (juhtmotiiv, põhiprobleem).

· Antakse ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest.

· Antakse ülevaade peamistest allikatest.

· Antakse ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest.

Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses.

Sissejuhatus on otstarbekas lõplikult viimistleda kõige viimasena.

IV. Põhiosa peatükid

· Seletatakse ja kirjeldatakse probleemi.

· Analüüsitakse probleemi.

· Esitatakse tulemused.

Töö sisulises osas antakse vastus sissejuhatuses tõstatatud küsimusele. Selgelt peavad olema eristatud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, milles kasutatud mõisted oleksid üheselt tõlgendatavad ja arusaadavad.

Teema loogilise arenduse seisukohalt on oluline lisada tsitaatidele ja refereeringutele töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ära jäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).

Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse allosad samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt).

V. Kokkuvõte annab vastuse sissejuhatuses püstitatud probleemile. Seal esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö on viinud. Kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. Hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töö käsitleb.

VI. Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida töö käigus on kasutatud ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas töös ka midagi uut võib leida.

Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleb need ka vastavalt eristada:

· kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, Internet);

· suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid);

· kasutatud kirjandus.

VII. Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärgi saavutamiseks vaja läinud, kuid mis ei ole töö sisuga nii otseselt seotud (näiteks küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse lisadesse illustreeriv lisamaterjal (näiteks dokumendi- või fotokoopiad).

Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.

VIII. Resümee ehk ülevaade tööst (maksimaalselt 1 lk) on osa, milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, soovi korral ka olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on tähtsamate tulemuste lühitutvustus, koostatakse see tavaliselt nii eesti kui võõrkeeles. Resümee paigutatakse kas sisukorra ette või töö lõppu. Resümee olemasolu võib nõuda näiteks konkursijuhend, selle olemasolu eeldatakse üldjuhul kirjastamisel.

Algusesse

7. Viitamine ehk allikate näitamine ja bibliograafilised kirjed

Kõik töös esitatud seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele ehk teisisõnu – igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile (näidatakse koht, kust andmed pärinevad). Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks kirjapandut vajaduse korral allikate põhjal kontrollida.

Erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme ja töö koostajal oleks arukas lähtuda eelkõige oma kooli uurimistöö vormistamise või vastava konkursi juhendist või vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist.

Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.

Kõik kasutatud allikad peavad kajastuma viidetes, kõik viidetes märgitud materjalid peavad olema loetletud kasutatud allikatena.

Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga/numbriga, või teksti sees sulgudes.

7.1. Joonealune viitamine

Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Vt kuidas teha arvutil

7.2. Tekstisisene viitamine

Tekstisisene viitamine on otstarbekas töös, kus viiteid on suhteliselt rohkesti. Sel juhul on ka viidete muutmine/täiendamine tunduvalt lihtsam.

Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad.

Näiteks: (11, 34)

Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg.

Näiteks: (Vahtre 1994, 151)

Samasugust viitamissüsteemi – allika number ja lehekülje number – kasutatakse ka nurksulgudega.

Näiteks: [17, lk 7–8]

7.3. Kirjanduse, allikate jm loetelud

Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed:

· autor või koostaja – perekonnanimi, initsiaal,

· pealkiri – vastavalt tiitellehele,

· köide, osa, number,

· ilmumiskoht, kirjastus,

· ilmumisaasta,

· lehekülgede arv.

Näited

· Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk.

· Ajakirja artikkel: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk  56–66.

· Ajalehe artikkel: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august.

Suuliste allikate loetelu

Näide

Pensionär Johannes Paju (sünd 1914, elukoht … ) mälestused (kirja pandud … aastal töö autori poolt).

Viites piisab: J. Paju mälestused.

Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:

· arhiivi ametlik nimetus,

· fondi (F) number,

· nimistu (N) number,

· säiliku (S) number.

Näide

ERA. F. 957. N.17. S. 3.

Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (L) number:

ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9–11.

Seadusandlike aktide loetelu

Normatiivmaterjalide, näiteks õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud.

Näited

Riigisaladuse seadus. – RT I 1999, 16, 271.

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord. Haridusministeeriumi määrus nr 75, 24.12.2001 // RTL, 2002, 3, 28.

Interneti materjalide loetelu:

· autori nimi, initsiaal,

· artikli pealkiri,

· e-aadress ehk URL (http://www.xxx.ee),

· kuupäev.

Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga.

Näide

Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/talent/lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996).

Vestluslistide ja e-posti allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka kasutajanimele, kindlasti tuleb lisada sõnumi saamise või listi külastamise kuupäev.

Näide

Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing

listserv.acw-l@unicorn.acs.ttu.edu (31 Mar. 1995).

Algusesse

8. Tabelite ja jooniste vormistamine

Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1 jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed pärinevad teatmekirjandusest, tuleb sellele ka viidata. Tabeli pealkiri ja number kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja pealkiri aga joonise alla.

Ka joonised (sh diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1 jne).

Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis viidata. Tabelid ja joonised selgitavad teksti ja aitavad selle sisu paremini edasi anda (vt joonis 1, tabel 1).

Algandmeid sisaldavad suuremahulised tabelid esitatakse tavaliselt lisas.

Vt kuidas teha arvutil

Näited

Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998. aastal. Allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur.

Tabel 1

Inimareng Eestis maailma taustal 1999

Riigid (1997)

Inimarengu indeksi alusel

Eeldatav keskmine eluiga

Kirjaoskus (%)

SKP elaniku kohta (USD)

1. Kanada

79

99

22480

2. Norra

78,1

99

24450

3. USA

76,7

99

29010

13. Soome

76,8

99

20150

54. Eesti

68,7

99

5240

62. Leedu

69,9

99

4220

71. Venemaa

66,6

99

4370

74. Läti

68,4

99

3940

174. Sierra Leone

37,2

33

410

9. Üldisi soovitusi töö vormistamiseks

1. Uurimistöö esita valgel paberil formaadiga A4 (210*297 mm) kas köidetult või kiirköitjas.

2. Tekst trüki vaid lehe ühele poolele, soovitavalt reavahega 1,5 ja šriftis suurusega 12.

3. Lehekülje vasakusse ja ülaserva jäta 3–4 cm, paremale 1–2 cm laiune vaba äär. Alumine äär on samas mõõdus kui ülemine või siis kasutatakse seda joonealuseks viitamiseks (arvutil vaikimisi vasakul ja paremal 3,17 cm, üla- ja alaserval 2,54 cm).

Vt kuidas teha arvutil

4. Töö iga põhiosa alusta uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäta 5 cm ulatuses tühjaks. Kui alapealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, alusta uut osa järgmiselt lehelt.

5. Pealkirjas sõnu ei poolitata, ei kasutata lühendeid, lõppu ei panda punkti.

6. Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik. Lõikude eraldamiseks võid kasutada tühja rida / laiemat reavahet.

Vt kuidas teha arvutil

7. Uurimistööd vormistades pea kinni õppeasutuses kehtestatud nõuetest.

8. Kõik lehed (alates tiitellehest) nummerda, numbrid kirjuta lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest (arvutitrükis ei trükita numbrit ainult tiitellehele).

9. Töö ette ja taha pane puhas nn köiteleht.

10. Tsitaatidele ja refereeringutele lisa täpne viide.

11. Kasutatud materjalidele viitamisel kasuta ühtset süsteemi.

12. Ühekohalised numbrid (0–9) soovitatakse kirjutada tekstis sõnadega (kui pole taga ühikut), arvudele käändelõppu ei lisata.

13. Tekstis ei soovitata kasutada üle 3–4 tüvenumbriga arve (näiteks 13 700 asemel 13,7 tuhat).

14. Hoidu mitme mõõtühiku üheaegsest kasutamisest (näiteks 15,5 krooni, mitte 15 krooni 50 senti).

15. Pööra tähelepanu keelekasutusele.

Näpunäiteid keelekasutuse jälgimiseks

· Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna.

· Kasuta ühesugust ajavormi.

· Väldi liigseid kordusi.

· Pea meeles, et otsene kõne on selgem kui kaudne.

· Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada.

· Ära kasuta liiga pikki lauseid.

· Kasuta õigekirjakontrolli vahendeid, mida pakub arvuti.

Näpunäiteid arvutil vormistamiseks

· Kahe sõna vahele käib üks tühik.

· Kirjavahemärgi ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik.

· Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikut ei panda, väljapoole pannakse.

· Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad.

· Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja -sekundi tähis (näiteks 18%, 6° sooja); erandit ei kasutata, kui tähis kuulub loogiliselt järgneva sümboli juurde (näiteks –8 °C).

· Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle järgmisele reale.

10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks või kaitsmiseks

Selleks, et edukalt valmistuda töö tutvustamiseks, peab esineja teadma, kuidas esineda, samuti seda, kus ja kellele tal esineda tuleb.

Töö tutvustust võib alustada mõne definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms.

Esitluse lõpus on asjakohane korrata üle töös esitatud järeldused, esitada retooriline küsimus, kutsuda üles uute lahenduste otsimisele.

10.1. Esinemise struktuur

· Pöördu kuulajate poole.

· Tutvusta ennast.

· Ütle, millest kavatsed rääkida.

· Ütle, kui kaua sellest räägid.

· Ütle, millal saab esitada küsimusi.

· Edasta oma sõnum.

· Tee kokkuvõte, millest rääkisid.

· Täna kuulajaid.

· Palu esitada küsimusi.

Algusesse

10.2. Esitluse näitlikustamine

Näitlikustamine aitab esitlust ilmestada ja mitmekesistada. Näitvahendid olgu korrektsed, arusaadavad ja esitlusega otseselt seotud.

Töö tutvustuse võib üles ehitada teesidena. Kindlasti tuleb rõhutada uuritud probleemi ja töö eesmärki, tutvustada kasutatud meetodeid ning tuua välja olulisemad tulemused. Vastata tuleb ka retsensendi poolt tõstatatud probleemidele.

Algusesse

10.3. Tehniliste vahendite kasutamine

Kasuta tehnilisi vahendeid selleks, et:

· koondada kuulajate tähelepanu,

· rõhutada suulist sõnumit,

· suurendada kuulajate huvi,

· illustreerida ettekannet.

Ära kasuta tehnikat selleks, et

· avaldada kuulajatele muljet eriti detailsete andmetega,

· vältida kontakti kuulajatega,

· esitada korraga rohkem kui üks tähelepanu nõudev objekt,

· edastada lihtsaid mõtteid, mida on võimalik ka suuliselt esitada.

Järgi KISS printsiipi – esitlus olgu lühike ja lihtne (inglise keep it short and simple).

Algusesse

10.4. Efektiivse slaidi kujundamine

Slaidide kujundamiseks arvutil kasutatakse kõige enam programmi MS PowerPoint. Juhtnöörid Powerpoint 2000 kasutamiseks on toodud PowerPoint 2000, Powerpointi juhend.

Esitlustarkvara õppematerjale. Üha enam leiab kasutamist tasuta saada olev vabavara OpenOffice.org, mille komplekti kuulub ka slaidide kujundamise programm “Esitlus” (vaata juhiseid).

NB! Slaidi eesmärgiks ei ole võimalikult rohkete andmete esitamine või pinna täitmine, vaid lugejate/kuulajate huvi suurendamine ja teksti/ettekande arusaadavamaks muutmine (vt joonis 2).

Slaidi koostamise ja kujundamise põhialused

· Üks slaid – üks põhiidee – üks eesmärk.

· Kõik slaidid (taust, illustratsioonid, tekst) peavad olema teemakohased.

· Ühele slaidile mahuta maksimaalselt 6 rida teksti, ühte ritta maksimaalselt 6 sõna; ühte tabelisse maksimaalselt 30 arvu.

· „Burma habemeajamise reegel” – ära too kuulaja silma ette enamat, kui suudaksid ise tähele panna mingilt reklaamilt, kihutades täiskiirusega kiirteel.

· Pealkirja optimaalne suurus on 32–72 punkti, tekstil 28 punkti (arvesta kuulajate kaugusega ekraanist).

· Vali kirjatüüp, mida on hea lugeda, väldi uudseid ning põnevaid kirjatüüpe. Ühel slaidil kasuta ühtset stiili.

· Väldi suurtähtedes kirja.

· Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav.

· Kasuta animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte mõõdukalt. Vastasel juhul hõivavad need vaatajate kogu tähelepanu.

· Efektiivsus peitub lihtsuses. See, et sa oskad, ei tähenda veel seda, et sa pead.

· Ühele slaidile ära pane üle ühe illustratsiooni.

· Lisa slaidile ka koostaja nimi ja koostamise aeg.

SLAIDIL PARANDUS: Täpsusta, mida ja punkt iga LAUSE lõppu

Joonis 2. Slaidi näidis.

Algusesse

10.5. Posterettekanne

Posterettekanne on üks viis oma tööd esitleda. Vormilt on see suureformaadiline paber, kuhu on paigutatud tekst ja pildid. Väga oluline on teksti välisilme: tekst peab olema liigendatud lõikudeks, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Oluline on pealkirjade ja alapealkirjade kujundus (vt joonis 3). Posterettekande alguses sõnastatakse probleem, seejärel esitatakse eesmärgid, järeldused, uurimuse tulemused ja lõppsõna.

Poster on esitlemise vahend. Poster peaks koosnema üksikutest suurematest plokkidest, kuid laused, mida kasutatakse, ei tohi väga pikad olla. Et ettekanne oleks köitev, loetav ja mõistetav, peab see visuaalselt tähelepanu tõmbama ja olema ühtlasi kiirelt haaratav, st küllalt suures ja hästiloetavas kirjas.

Ettekande esitleja seisab üldjuhul posteri kõrval, et oleks võimalik anda täpsustusi või arendada diskussiooni. Teadusliku posteri eesmärk on esitleda tööd kuulajatele, kes liiguvad ruumis ringi. Poster võib toetada konkreetset ettekannet, aga võib olla koostatud ka nii, et sellega saab tutvuda eraldi.

Joonis 3. Posterettekande näidis.

Algusesse

11. Arvutil vormistamine

11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus

* sõltuvalt kasutatava tarkvara versioonist ei sobi käesolev juhis kõigile programmidele, kasutada tuleks programmile lisatud abifaile ja juhiseid.

Paberi formaadi määramiseks arvuti tekstitöötlusprogrammis vali menüüribalt File → Page Setup. Avanenud dialoogiaknas määra vahelehelt Paper Size formaadiks A4 (vt joonis 5).

Lehe vaba serva suuruse määramiseks vali menüüribalt File → Page Setup ning avanenud dialoogiaknas vahelehelt Margins sobivad lehekülje serva suurused.

Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus.

Algusesse

11.2. Teksti liigendamine

Iga põhijaotis algab uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi teksti täiendamise korral, märgista peatüki lõpp lehekülje vahetusega (Insert menüü → Break → Page Break).

Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võid eraldada plokkidena, st laiema reavahega (näiteks 6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning valides Format → Paragraph → Spacing after: 6 pt saad märgitud alal lõikudele laiemad vahed (vt joonis 5).

Joonis 5. Lõikude ja reavahe määramine.

Algusesse

11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine

Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides menüüst Insert → Index and Tables alljaotuse Table of Contents. Vali sobiv sisukorra kujundus.

Et sisukorda saaks luua, peavad pealkirjad olema vormistatud kindlas stiilis, olenevalt pealkirja astmest.

Pealkirja automaatseks nummerdamiseks tuleb Format menüüst valida Bullets and Numbering → Outline Numbered ja sealt väli (vt joonis 6).

Pealkirja vormistuse muutmiseks ava aken Format → Style. Seejärel vali loetelust pealkiri, mille kujundust tahad muuta. Seejärel Modify ning avanenud menüüst uuesti Font. Tee vajalikud muudatused (kirja suurus, tüüp, kõik suurtähtedena jms; vt joonis 7).

Joonis 7. Pealkirjade stiili kujundamine.

Algusesse

11.4. Viidete sisestamine arvutil

Joonealune viitamine

Tähista vastav sõna või lause ning vali Insert → Footnote end Endnote (vt joonis 8). Valides Footnote, paigutuvad viited lehekülje jalusesse, valides Endnote, paigutuvad viited dokumendi lõppu.

Viite tähistuse juurde kirjuta vajalik kirje vastavalt viitamise nõuetele.

11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine

11.5.1. Tabelid ja joonised

Lihtsama tabeli loomiseks vali Wordis Table → Insert → Table või klõpsa menüüribal olevale tabeli ikoonile (vt joonis 9).

Joonis 9. Tabeli loomine Wordis.

Wordi tabelist diagrammi loomiseks märgista vastav tabel (vt tabel 2) ja vali menüüst Insert → Picture → Chart. Loodud diagrammi kuju saad muuta tööriistaribal avanevate ikoonide abil.

Keerukamate tabelite ja diagrammide loomiseks on otstarbekas kasutada MS Exceli võimalusi.

Tulpdiagramm (vt joonis 10) on ülevaatlikum, kui tahad võrrelda erinevate tunnuste sagedusi omavahel, sektordiagramm (vt joonis 11) aga juhul, kui tahad analüüsida iga üksiku tunnuse osa tervikus.

Tulumaks mõnedes Euroopa riikides ja USA-s

0

10

20

30

40

50

60

Üksikisiku tulumaks

Ettevõtte tulumaks

%

AUSTRIA

SUURBRITANNIA

TAANI

SAKSAMAA

JAAPAN

HOLLAND

ROOTSI

USA

Joonis 10. Tulpdiagrammi näidis.

Tabel 2

Riigieelarve tulud

Tuluallikas

Tulu

(miljardit

krooni)

Sotsiaalmaks

13,95

Käibemaks

10,49

Tulumaks

5,05

Aktsiisid

4,83

Mittemaksulised

tulud

3,84

Muud

0,27

Joonis 11. Sektordiagrammi näidis.

Algusesse

11.5.2. Skeemid

Skeemi koostamine MS Organization Chart abil

Vali Insert menüüst Object ja Create New aknast MS Organization Chart (vt joonis 12).

·

NB! MS PowerPointi programmil on Organization Chartiga slaid võimalik valida ka uue slaidi loomisel.

Joonis 12. Organization Charti sisestamine PowerPointis.

Styles menüüst saad valida skeemile sobiva kuju, struktuuri osade lisamiseks vali vastav osa (manager, assistant, co-worker või subordinate) ning klõpsa kastil, millega uus osa peaks olema ühenduses (vt joonis 13).

Ühe lihtsama skeemi näidis on toodud joonisel 14.

Joonis 13. Skeemi stiili valik.

Boxes menüüst vali skeemikastikestele sobiv värv ja raamistiil. Muudatuste tegemiseks skeemil, mis on sisestatud mõne teise programmi (Word, Excel, Powerpoint) faili, tee sellel topeltklõps – seejärel avaneb menüü MS Organizational Chart. Muudatuste salvestamiseks vali File → Update. Skeemi edasiseks kasutamiseks on otstarbekas see salvestada ka iseseisva failina (File → Save Copy as) sobivasse kausta (folder).

Joonis 14. Skeemi näidis.

Algusesse

11.5.3. Voodiagrammi koostamine

Voodiagramm on protsessi sammude piltlik esitus, mis näitab, kuidas protsess tegelikult toimub.

Voodiagrammi kasutatakse:

1) olemasoleva protsessi kirjeldamisel;

2) uue protsessi kavandamisel;

3) protsessi erinevate astmete omavaheliste seoste uurimiseks.

Voodiagrammi abil on kerge ette valmistada nii suulist ülevaadet kui ka illustreerida esinemist, kus tuleb kirjeldada/analüüsida/kavandada mingit protsessi, samuti saab seda rakendada uurimusliku töö teostamisel.

Voodiagrammi sümbolid on enimkasutatavatel programmidel menüüs Autoshapes → Flowchart:

Protsess (vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste koosmõju)

Andmed (protsessis vajalikud lähteandmed)

Dokument (kasutatakse protsessis)

Dokumendid

Otsus/valik (igast otsustusest peab väljuma vähemalt kaks suunda)

Konnektor (jätkukoht)

Algus/lõpp (igal protsessil on algus ja lõpp)

Voo suund

Protsessi kirjeldamise sammud:

1) määratle algus ja lõpp,

2) määratle protsessi sammud (tegevused, otsused),

3) koosta voodiagrammi kavand.

Algusesse

12. Näpunäiteid tekstitöötluseks12.1. Kommentaaride lisamine

Arvutis koostatud teksti täiendamiseks, samuti märkuste tegemiseks või küsimuste esitamiseks on lihtne kasutada Wordi Insert → Comments teenust.

1. Tähista sõna või lõik, millele soovid lisada kommentaari.

2. Vali Insert → Comments.

3. Tähistatud sõna või lõik värvub ja selle kõrvale ilmub kood.

4. Ekraani allosas avaneb kommentaaride paneel koos sama koodiga: kirjuta kommentaar ja sulge paneel.

5. Vii kursor kommenteeritud sõnale – selle kohale ilmub kommenteerija nimi koos kommentaariga.

12.2. Teksti redigeerimine

Hea võimaluse paranduste ja täienduste tegemiseks pakub Track Changes – muudatused töös või mustandis on seeläbi kergesti eristatavad.

1) Enne muudatuste tegemist ava Tools menüüst Track Changes → Highlight Changes.

2) Highlight Changes aknas tee linnuke kõigisse kastikestesse (Track changes while editing – tagab muudatuste eristamise nende sisestamise ajal).

3) Tee tekstis vajalikud muudatused – need eristuvad teise värviga kohe ka ekraanil.

12.3. Teksti ülesehituse organiseerimine

Teksti lõikude ja alapealkirjade ringipaigutusi ning muutusi on hõlpus teha Outline View abil.

1) Vali View → Outline, avaneb uus tööriistariba.

2) Üles- ja allapoole suunatud noolte abil on võimalik vahetada lõikude järjekorda.

3) Paremale ja vasakule suunatud nooltega on võimalik korraldada ümber alalõike.

4) Tehes topeltklõpsu sõnal All, kaob tavaline tekst. Uuesti klõpsates ilmub see tagasi. Pikkade tekstide puhul võimaldab see kergesti teksti ümber korraldada.

5) Tavalise vaate juurde tagasipöördumiseks vali View → Normal.

Algusesse

13. Juhendaja ja retsensendi rollist

Juhendaja

· Aitab sõnastada töö eesmärgi ja kavandada struktuuri.

· Annab metoodilisi nõuandeid, jälgib töö koostamise käiku.

· Nõustab teemakohase kirjanduse ja allikate otsimist.

· Abistab probleemide lahendamisel, konsulteerib regulaarselt.

· Selgitab uurimistöö sisule ja vormistusele esitatavaid nõudeid.

· Kontrollib töö valmimist osade kaupa ja tervikuna.

· Valmistab autorit ette töö kaitsmiseks.

· Hindab uurimistöö koostaja tegevust ja tema töö tulemust tervikuna.

Retsensent

· Jälgib töö vastavust püstitatud eesmärgile.

· Annab töö iga osa täitmise iseloomustuse ja jälgib, kuivõrd on kasutatud teaduse viimaseid saavutusi.

· Hindab pakutud lahenduse otstarbekust.

· Näitab töö kasutusvõimalusi.

· Jälgib vormistuse vastavust nõuetele.

· Toob välja töö peamised väärtused ja huvipakkuvamad osad.

· Toob välja töö puudused (viidates konkreetsele leheküljele, lõigule, reale või joonisele).

· Annab tööle hinnangu.

Retsensioon esitatakse töö koostajale enne töö kaitsmist.

14. Materjale uurimistööde kohta

Kuidas teha uurimustööd: Praktilisi näpunäiteid algajale teadurile. / Koostanud Maidu Varik. // Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised. 1994. Nr 1.

Kõverjalg, A. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Sisekaitseakadeemia. Tln, 1999.

Leinus, M. Algteadmisi uurimistööst. Õppevahend põhikooli õpilastele. Tartu, 1997.

Luka, E. Soovitusi kodu-uurimistöö koostamiseks ja vormistamiseks. // Õpilaste kodu-uurimistöid. Tln.: Eesti Noorsoo Algatuskeskus, 1996. Nr 18. Lk 74-90.

Relve, K. Õpilaste bioloogiaalaste uurimistööde vormistamise juhend. Tln, 1992.

Interneti materjale

Soovitusi uurimistöö koostamiseks

Uurimustöö kui õppimise moodus

Uurimistöö juhend

Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend

Joonis 6. Pealkirja vormindamine.

Pealkirja automaatne nummerdamine

Lõikude vahe määramine

Reavahe määramine

T

eks

t

Posterettekanne

On sinu töö visuaalne peegeldus.

Peab olema kiiresti loetav.

Peab olema kergesti ja selgelt jälgitav.

Peab arvestama vaatajate ootustega.

� EMBED PBrush ���

� EMBED Excel.Sheet.8 ���

Töö tulemuste esitlemine

Tulemuste teoreetiline läbitöötamine

Jooniste, tabelite, lisade valik; kasutatud kirjandus

Lõplik pealkiri ja eessõna, sõnastuse viimistlemine

Linna Gümnaasium

GÜMNAASIUMIÕPILASTE

SUHTUMINE EUROOPA LIITU

Uurimistöö

Mari Mets

12 c

Juhendaja: õpetaja Jüri Ruut

Linn 2000

Vaatlus, eksperiment

jt meetodid

Uuringud, allikate analüüs

Tulemuste rühmitamine, statistiline andmetöötlus

�HYPERLINK \l "_8._Tabelite_ja"��Tabelite, diagrammide, jooniste jms vormistamine�

Tulemuste tõlgendamine

Uurimistöö tulemuste analüüs

Töö kirjalik vormistamine

Uurimistöö tulemuste kokkuvõte

Materjali kogumine

Hüpoteesi sõnastamine

Kalenderplaan

Tööks vajalike vahendite ja meetodite valik

Teema valiku põhjendus ja probleemi sõnastamine

Töö eesmärk ja ülesanded

Töö esialgse kava koostamine

Uurimisobjekti ja -aine konkretiseerimine

Probleemi täpsustamine

Milline info valida?

Uurimisprobleemiga tutvumine

Tekst

Milline formaat valida?

Kogemuste analüüs

Tutvumine kirjandusega

Töö teema valik

Tekst

Tekst

Tekst

�

Kuidas valitud infot esitleda?

Esitleda

Jätta välja

Joonis 8. Viite sisestamine.

� EMBED Excel.Chart.8 \s ���

� EMBED OrgPlusWOPX.4 ���

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

� HYPERLINK \l "_SISUJUHT" ����

�PAGE \# "'Page: '#'�'" ��

�PAGE \# "'Page: '#'�'" ��

PAGE

21

_1204099497.xls

Sheet1

TuluallikasTulu (miljardit krooni)

Sotsiaalmaks13.95

Käibemaks10.49

Tulumaks5.05

Aktsiisid4.83

Mittemaksulised tulud3.84

Muud0.27

_1204364436.xls

Chart3

sotsiaalmaks

käibemaks

tulumaks

aktsiisid

mittemaksulised tulud

muud

miljardit kr

Eesti riigieelarve peamised tulud

Käibemaks27%

Tulumaks13%

Aktsiisid13%

Sotsiaalmaks36%

Muud1%

Mitte-maksulised tulud10%

13.95

10.49

5.05

4.83

3.84

0.27

Sheet1

Üksikisiku tulumaksEttevõtte tulumaksSotsiaalkindlustusSotsiaalkindlustusMüük ja tarbimineOmand ja tervishoidMuu

AUSTRIA23.13.313.215.932.22.49.9

SUURBRITANNIA2612.98.18.831.6120.6

TAANI50.24.81.91.934.24.32.7

SAKSAMAA28.76.115.81925.631.8

JAAPAN24.82110.715.4149.74.4

HOLLAND19.571917.525.83.57.7

ROOTSI38.53.5023.726.42.35.6

USA35.77.111.117.317.710.11

tuluallikasmiljardit kr

sotsiaalmaks13.95

käibemaks10.49

tulumaks5.05

aktsiisid4.83

mittemaksulised tulud3.84

muud0.27

Sheet1

00000000

00000000

AUSTRIA

SUURBRITANNIA

TAANI

SAKSAMAA

JAAPAN

HOLLAND

ROOTSI

USA

%

Tulumaks

Sheet2

0

0

0

0

0

0

miljardit kr

Eesti riigieelarve peamised tulud

mittemaksulised tulud10%

Sheet3

_1206869412.xls

Chart1

Eesti

Leedu

Tšehhi

Ungari

Poola

Läti

Sloveenia

Venemaa

USD

407

251

247

191

132

113

83

15

Sheet1

Välisinvesteeringud inimese kohta1998.

RiikUSD

Eesti407

Leedu251

Tšehhi247

Ungari191

Poola132

Läti113

Sloveenia83

Venemaa15

Sheet1

0

0

0

0

0

0

0

0

USD

Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (USD)

Sheet2

Sheet3

_1204362010.xls

Sheet1

Inimareng Eestis maailma taustal 1999

Riigid (1997)

Inimarengu indeksi aluselEeldatav keskmine eluigaKirjaoskus (%)SKP elaniku kohta (USD)

1. Kanada799922480

2. Norra78.19924450

3. USA76.79929010

13. Soome76.89920150

54. Eesti68.7995240

62. Leedu69.9994220

71. Venemaa66.6994370

74. Läti68.4993940

174. Sierra Leone37.233410

_1150498542.bin

_1204099430.xls

Chart1

Üksikisiku tulumaksÜksikisiku tulumaksÜksikisiku tulumaksÜksikisiku tulumaksÜksikisiku tulumaksÜksikisiku tulumaksÜksikisiku tulumaksÜksikisiku tulumaks

Ettevõtte tulumaksEttevõtte tulumaksEttevõtte tulumaksEttevõtte tulumaksEttevõtte tulumaksEttevõtte tulumaksEttevõtte tulumaksEttevõtte tulumaks

AUSTRIA

SUURBRITANNIA

TAANI

SAKSAMAA

JAAPAN

HOLLAND

ROOTSI

USA

%

Tulumaks mõnedes Euroopa riikides ja USA-s

23.1

26

50.2

28.7

24.8

19.5

38.5

35.7

3.3

12.9

4.8

6.1

21

7

3.5

7.1

Sheet1

Üksikisiku tulumaksEttevõtte tulumaksSotsiaalkindlustusSotsiaalkindlustusMüük ja tarbimineOmand ja tervishoidMuu

AUSTRIA23.13.313.215.932.22.49.9

SUURBRITANNIA2612.98.18.831.6120.6

TAANI50.24.81.91.934.24.32.7

SAKSAMAA28.76.115.81925.631.8

JAAPAN24.82110.715.4149.74.4

HOLLAND19.571917.525.83.57.7

ROOTSI38.53.5023.726.42.35.6

USA35.77.111.117.317.710.11

Sheet1

00000000

00000000

AUSTRIA

SUURBRITANNIA

TAANI

SAKSAMAA

JAAPAN

HOLLAND

ROOTSI

USA

%

Tulumaks

Sheet2

Sheet3