abihooned

82

52

44

76 68

56

28 34

Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

PÕHILIST KODUÕUE EHITISTEST

Alustamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

Ehitise asukoha valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

Ehituskoodeksid ja planeeringute regulatsioonid . . . . . . . . . . . 14

Töötamine joonistega. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

Ajamiga ja renditavad riistad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

Kinnitid ja muud manused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

Saetud puidu valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

Töötamine betooniga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Ohutusnõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

Keskkonnasõbralikud ehitustooted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

Ehitustehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25

Ehitustehnoloogia ülevaade. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

Vundeerimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

Seinasõrestike rajamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

Katusesõrestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44

Seinte vooderdamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52

Räästa kujundamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56

Katuse katmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60

Akende ja ühepoolsete uste paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . 68

Tõstetavate väravate paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76

Välisvoodri ja ääriste paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82

Sisukord

Koduõue abihooned

60

82

52

44

76 68

56

28 34

60

94

248

JOONISED JA KAVANDID

Kuurid ja varjualused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93

Postidele toetuv kuur. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

Väike kuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

Lihtne riistakuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130

Monteeritavatest metall- ja puitkomplektidest varjualused . . 142

Antresooliakendega stuudio . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160

Puitsõrestikuga varjualune . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174

Gooti stiilis mängumaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186

Riistade panipaik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200

Muude kuuride ja varjualuste kavandid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 210

Kasvuhooned ja muud aiaehitised . . . . . . . . 215

Kasvuhoonete tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216

Kasvuhoone kaartel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220

Kasvuhoone puitsõrestikul. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 226

Kasvuhoone metallsõrestikul. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 232

Aia väike varjualune. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240

Päikesepüüdmise varjualune . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248

Varjualused, lehtlad ja verandad. . . . . . . . . . 263

Robustne suvemaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 264

Sisukord (jätkub)

142

174

160

186

232226

11494

248

142

174

160

186

232226

114

404

282264

Sisukord (jätkub)

398

336 346

310 320

297

Kolme aastaaja lehtla. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 282

Suvepaviljon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 297

Võrelehtla . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 310

8-küljeline lehtla. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 320

Tiigipaviljon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 336

Siseõue varjualune. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 346

Lehtlavarje . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 360

Klassikaline varje . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 374

Nurgavarje . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 384

Garaažid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 397

Lihtne eraldiseisev garaaž . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 398

Kokkuehitatud garaaž . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 404

Auto varjualune . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 418

Muid garaažide kavandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 428

LISA A. Vundamendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 432

LISA B. Seedrilapatsitest katusekate . . . . . . 440

Allikad ja fotode autorid . . . . . . . . . . . . . . . . 442

Konverteerimistabelid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 443

Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 445 404

282264

398

336 346

310 320

297

7■

Kui teie kavandit käsitlevat joonist on raamatust raske lugeda, suurendage joonist koopiamasina abil. Suurendatud koopiale on hea teha ka omapoolseid märkusi ja muudatusi.

Märkus: joonised ▸

Uue kuuri, varjualuse, lehtla või garaaži rajamine oma kätega võib teie jaoks olla üks meelepärasemaid kavandi elluviimisi teie elus. Olgu see suur või väike, tehtud tõsikavatsuslikult või lusti pärast, dekoratiivne või

oma funktsioone täitev (või mõlemat) – iga koduõue rajatav ehitis aitab määratleda ja väärtustada teie omandit järgnevateks aastateks. Käesoleva raamatu peatükid pakuvad teile selleks tehnoloogiat, nõuandeid, jooniseid ja teavet, et aidata teid viia oma suur kavand ellu enesekindlalt ja hästi.

Esimene peatükk juhib teid läbi kavandamistoimingute, tagades, et arvestate enne rajamise algust ehituskoodeksite nõudeid, päikesevalgust ja naabrite arvamust. Järgmine peatükk, Ehitustehnoloogia, esitab teile tüüpiliste koduõue ehitiste rajamise toimingute jagamise etappideks. Juhul kui see on teie esimene suur kavand, järgite te käesolevas raamatus toodud juhiseid tõenäoliselt kogu ehitise rajamise jooksul. Kui teil juba on ehitamise kogemusi, värskendavad need tehnoloogiad ja nõuanded teie teadmisi sel alal, eriti kui eelmisest ehitamisest on möödunud palju aega.

Raamatu järgnevatel lehekülgedel on teile joonised, spetsifikatsioonid ja detailsed juhendid enam kui 25 erineva ehitise – kuuride, varjualuste, lehtlate, garaažide, kasvuhoonete ja muude ehitiste rajamiseks. Millist funktsiooni ka ei peaks täitma uus ehitis – kas olema ette nähtud koduloomade pidamiseks, lõõgastumisvõimaluste pakkumiseks suveõhtutel, aiatööriistade panipaigaks või taimede kasvatamiseks – kõigeks leiduvad käesolevas raamatus korrektsed ehitusjoonised. Kasutades aega säästvaid võtteid, mille efektiivsust on tõestatud ja parendatud sajandite kestel, ning innustavaid soovitusi, aitate ise oma ehitist rajada. Siin esitatud kavandite järgimine tagab, et uus õueehitis rajatakse teie omandi kvaliteetse ja kauakestva lisandina.

Vähesed asjad saavad pakkuda teile niisama suurt rahuldust nagu suure kavandi elluviimine ja teadmine, et teie toimingute tulemusena paraneb aastateks teie pere elu kvaliteet. Kui te järgmisel korral vaatate koduõue, unistades uuest ehitisest, siis võtke ette see raamat ning alustage kavandamist. Enne kui te õieti arugi saate, vaatate juba oma uut ehitist, rahul, et see on valmis ja et te tegite seda päris ise.

Sissejuhatus

KODUÕUE ABIHOONED12 ■

varju-alune

kuur

elamu

aed

puud

puhastamist vajav ala

tiik

tuuletõke

Tehke „mulliplaan” oma krundi põhiplaanile, et näha, kuidas uus ehitis sobitub üldpilti.

tuu

letõ

ke

Ehitise asukoha valimine

• Kuidas uus ehitis parendab või halvendab teie omandi välimust?

• Kuidas uue ehitise lisamine mõjutab naabrite väljavaateid või nende omandi väljanägemist?

Et neile küsimustele kergem oleks vastata, tehke niisugune „mulliplaan”, nagu alloleval pildil näidatud. Tehke uue ehitise mitu võimaliku paigutuse varianti, võttes arvesse olemasolevaid ehitisi, krundi piire ning normitud tagasiasteid ja kujasid. Kui olete leidnud paar head paigutust, pöörduge omavalitsuse ehitusametkonna poole (vt lk 14), et teada saada, millised on piirangud teie uuele ehitisele, ning viia lõpule ehitise asukoha valik.

Enne kui valite oma koduõue uue ehitise – seadmete hoidmise varjualuse, tagaõue lehtla,

eraldisisva garaaži või loomapidamishoone – asukoha, vaadake kõigepealt üle krundi plaan. Hinnake alade problemaatilisust ja kandke probleemsed alad krundi joonisele. Vastake põhiküsimustele, nagu:

• Kus võib esineda lumehangesid, üleujutusi, otsest päiksevalgust?

• Kus on teie krundi pind kaldus, kus rõhtne?• Millist teed mööda voolab vesi ära pärast

paduvihma ja lume sulamise ajal?

Seejärel tehke kindlaks, mis on teie krundil puudu ja mida te sinna vajate.

• Kas uue ehitise juurde tuleb rajada tee või rada? • Kus on kõige viljakam pinnas?• Kas on teie kodus paiku (nt köök, bassein, garaaž),

kuhu te oma uue ehitise juurest sageli lähete?

■

13■Alustamine

W

E N

S

W

E N

S

talveõhtu

22. detsember (talvine

pööripäev)

22. märts ja 22. september

(kevadine ja sügisene pööripäev)

22. juuni (suvine

pööripäev)

suveõhtu

talvine pärastlõuna

suvine pärastlõuna

talvehommiksuvehommik

Päike paistab suvel kõrgemalt ja talvel madalamalt. Vastavalt muutuvad ka varjud. Pööripäevad võivad kõikuda siintoodud kuupäevade ümber:

Talvised varjud on pikimad kirde ja loode suunas, ent on pikad ka keskpäeval.

Suvel on pikimad varjud ida ja lääne suunas.

Kuuride, aia varjualuste ja puhkeehitiste kasulikkus sõltub suurel määral loomulikust valgustusest. Päikesevalgustuse maksimeerimiseks tuleb reeglina ehitise külg (või suurim akendega külg) kavandada orienteerituks lõunasse. Arvestage siiski päikesevalgust kogu aasta vältel, näiteks varju, mida teie ehitis võib heita aiale või õues istumise kohale.

HOOAJALISED MUUTUSEDIga päev liigub päike taevalaotusel mööda erinevat kaart. Suvel on kaar kõrgeim ja talvel madalaim. Vastavalt päikese paiknemisele muutuvad ka varjude pikkused ja suunad. Suvel on olulised pikad ida- ja läänesuunalised varjud hommikul ja õhtul; südapäeval on varjud suunaga põhja, ent kõige lühemad. Talvised varjud domineerivad kirde ja loode suunas, ning on ka keskpäeval suhteliselt pikad, seejuures põhjasuunalised.

Ehitise lõunakülge valgustab päike aasta ringi. Põhjakülg ei saa päikesepaistet sügisest kevadeni. Oluline on ka teie elupaiga laiuskraad: mida kaugemal on asukoht ekvaatorist, seda ekstreemsem on päikese kulg taevalaotusel.

Päikesevalgus

■


põkkuvate sõrestike vööd

täispikad vööd

Kuidas rajada seinasõrestikke

1 2

Puurige vöödesse ankrupoltide jaoks augud 1¾" (~ 45 mm) kaugusele vöö välisservast 5⁄8" või ¾" (~ 16 või 19 mm) puuriotsakuga, mis võimaldab vööd vajaduse korral ankrupoltide peal rihtida. Enne läbipuurimist pange vöö alla klots, et puuriotsak ei puutuks betooniga kokku.

Valmistage ette seinasõrestike alumised vööd. Valige kontaktiks betooniga sirged süvaimmutatud puidust lauad ja lõigake nad pikkusmõõtu, üks paar täismõõtu ja teine paar otste põkkliidete tõttu vastavalt lühemaks. Pange iga laud oma tulevases asukohas serviti vastu ankrupolte. Ankrupoltide igas asukohas tõmmake laudadele nurgikuga ristjoon.

4

Pange põkkuvate seinasõrestike mõõtu lõigatud vööd otstega vastu täismõõtmeliste vööde otsi. Märkige põkkuvate vööde otstele otsapostide asukohad. Järgmiste postide asukohad märkige 15¼" (~ 38,7 cm) kaugusele põkkuvate vööde otstest. Järgmiste postide asukohad märkige 16" (~ 40,6 cm) sammuga (või järelejäänud pikkuse jagamisel saadud sammuga – tõlkija). Postide asukohad tähistage ühel küljel ristiga (X).

Pange täismõõtmeliste alumiste vööde kõrvale ülemiste vööde mõõtu lõigatud toorikud. Märkige mõlema kõrvutioleva laua peale kummastki otsast 1½" ja 3" (~ 38 ja 76 mm) kaugusele otsaposti ja spetsiaalse nurgaposti asukohad. Sealt edasi märkige vastavalt oma sõrestiku kavandile 15¼" (~ 38,7 cm) kaugusele järgneva posti asukoht. Järgmiste postide asukohad märkige 16" (~ 40,6 cm) sammuga (või järelejäänud pikkuse jagamisel saadud sammuga – tõlkija). Iga ristjoone kõrvale joonige posti asukoha küljele rist (X). Kõik märgid kandke nurgikuga mõlemale kõrvutisele lauale.

3

37■

teine post

blokeeriv lauajupp

blokeeriv lauajupp

(jätkub)

5 6

87

Lõigake postid pikkusmõõtu. Valige postide puitu, kontrollides, kas tooted on sirged. Valige tooteid, millel pole lõhesid, pragusid ega lahtisi oksakohti. Praagitud tooted tõstke kõrvale, et kasutada neid vähem vastutusrikastes kohtades (näiteks diafragmadena).

Pange kokku esiseina sõrestik. Pange vööd lamiku peale teineteisest ca 8 jala (~ 2,4 m) kaugusele. Pange vööde vahele märgitud kohtadesse postid. Alustage postide põkknaelutust alumise vöö külge. Kasutage galvaanitud 89 mm naelu või naelutuspüstoli naelu. (Märkus: süvaimmutatud puidu jaoks, nagu seda on alumine vöö, kasutage kuumsukelgalvaanitud naelu.) Kontrollige, et vöö ja postide külgpinnad oleksid samas tasapinnas ning et postid paikneksid vööle märgitud kohtadel. Iga posti otsa sisse lööge kaks naela. Samal viisil naelutage paika ka ülemine vöö.

Lisage täispikale sõrestikule blokeeriv lauajupp. Selleks lõigake 2 × 4" (~ 5 × 10 cm) lauast 12" (~ 30 cm) pikkune jupp, mis jääb kahe äärmise posti vahele. Pange jupp vastu äärmist posti ja naelutage ta paika.

Naelutage (otsast lugedes) teine post paika. Suruge post vastu blokeerivat juppi ja lööge naelad läbi vööde posti otstesse. Lööge lisanaelu blokeerivasse juppi ka läbi teise posti.

Ehitustehnoloogia


ajutine tugi

9

10

Seadke sõrestik täisnurkseks. Mõõtke sõrestiku diagonaale. Kui diagonaalid pole võrdsed, lükake sõrestiku pikema diagonaali otsas paiknevat nurka seni, kuni diagonaalid saavad võrdseks ja sõrestik seega täisnurkseks.

Paigaldage ajutine tugi. Kui sõrestik on täisnurkne, kinnitage selle peale, nii vööde kui ka postide külge, diagonaalis 1 × 4" (~ 2,5 × 10 cm) laud, et säilitada sõrestiku täisnurksust. Kinnitamiseks võib kasutada nii põrandakruvisid kui ka 64 mm naelu. Kaks kinnitit sisestage nii alumisse kui ka ülemisse vöösse ning üks kinniti igasse posti. Tugi jätke paigale, kuni hakkate seina vooderdama.

39■

(jätkub)

11

Seadke esimene seinasõrestik püstasendisse. Selleks et hoida püstasendisse seatud sõrestikku paigal, naelutage enne sõrestiku tõstmist selle ülemiste nurkade külge ajutised toed. Lööge 89 mm nael toe otsa ja äärmise posti külge ca 7 jala (~ 2,1 m) kõrgusele šarniiri funktsiooni täitmiseks. Lükake seinasõrestik koos abilisega püsti ja tõstke ankurduspoltide peale. Pöörake tugede alumised otsad maapinnale ja kinnitage maasse löödud tikkude külge. Enne seda seadke sõrestik postide vastu asetatud vesiloodi järgi vertikaalseks.

12 13

Ankurdage alumine vöö. Kloppige alumine vöö haamriga vastu lamiku pealispinda ja kruvige ankurduspoltide peale pandud galvaanitud seibide ja mutritega vöö peale kinni.

Märkige akende ja uste avad alumisele ja ülemisele vööle sõrestiku tegemise algfaasis. Märkige vöödele ava kõrval asuvate täispikkade postide ja ava raamivate postide toetuskohad. Märkige postide toetuskohad risti (X) asemel K-tähe või J-tähega, et eristada neid teistest postidest. Aknakeskme aluste postide toetuskohad märgistage C-tähega. Paigaldage ava kõrval asuvad pikad postid.

Ehitustehnoloogia

Temporary braceajutine tugi

■


Sel kasvuhoone tüübil on püstsed, ülaosas klaasitud seinad ja klaasitud viilkatus, mille viilu all saab püsti kõndida. Külgseinad on tavaliselt 5 jala (~ 1,5 m) kõrgused; harjaalune on põrandast seitse või kaheksa jalga (~ 2,1 või 2,4 m) kõrgemal. Käesoleval juhul on näidatud varianti madala, nn põlveseinaga (põlve kõrgusel klaasimist ei ole – tõlkija), ent kasutatakse ka maapinnani klaasitud seintega kasvuhooneid. „Põlvesein” aitab säilitada soojust ja tõkestab tuult, ent varjab allpool pingi pinda valgust.

Traditsioonilise kasvuhoone iseloomulikeks joonteks on õhuvahetust võimaldavad katuseaknad (A), kõrge harjaalune, mille all saab püsti seista (B), katuse 45° kalle, mis tagab vee ärajooksu (C) ja tugevad „põlveseinad” (D).

D

C

BA

Traditsiooniline kasvuhoone

Kas kasvuhoone peab seisma eraldi või külgnema mingi muu hoonega? Külgnev kasvuhoone paikneb sobivalt maja tehnovõrkude (vesi, elekter, küte) vahetus läheduses, ent sõltub ka maja konstruktsioonist ning maja võib kasvuhoonet varjutada. Eraldiseisva kasvuhoone saab rajada kuhu iganes, ent selle rajamine ja ühendamine tehnovõrkudega on kallim.

Kui suur peaks see olema?

Kui palju ma saan selle peale kulutada?

Kui palju aega kulub mul vajaliku raha kokkusaamiseks?

Pidage meeles, et ideaalsel kasvuhoonel on kohalda-tavus, mida võimaldavad teatud sisseehitatud elemendid ja avarad vabad pinnad, s.t teil on võimalik muuta selle kasutusviisi ja teha soovitud muudatusi.

Kasvuhoonetel võib olla palju erinevaid kujundusi, alates lihtsast puitsõrestikul kasvuhoonest kuni

hoolikalt väljatöötatud väikese tagaõue mõõtmetes kasvuhooneni (talveaiani). Need võivad olla detailidest kohapeal valmistatud või kokku pandud tarnitud komplektidest, eraldiseisvad või hoone seinale nõjatuvad, metall- või puitsõrestikuga ning klaasist või plastist kattega. Kuigi on oluline valida variant, mis teile meeldib ning mis parendab teie aia ja kodu ilmet, tuleb teil otsustamisel arvestada ka paljusid muid tegureid. Küsige endalt allpool esitatud küsimusi, et määratleda, milline kasvuhoone rahuldaks kõige paremini teie vajadusi.

Kuidas seda hakatakse kasutama? Taimed, mida kavatsete seal kasvatada, määravad kõigepealt ära, kas kasvuhoone vajab kütmist, aga ka kasvuhoone vajalikud mõõtmed, tüübi ja aias paiknemise koha.

Kasvuhoonete tüübid

■

■

217■Kasvuhooned ja muud aiaehitised

D

C

BA

Kolme küljega kasvuhoone

Sel hoone külge ehitatud kasvuhoonel on kõik sellekohased eelised – tehnovõrkude lähedus ja soojuse neelamine maja seinalt, ning selle kõrgus võimaldab keskel püsti kõndida. Kasvuhoonel on ka hea valgustatus, ehkki väiksem kui eraldiseisval kasvuhoonel, sest maja sein varjab valgust ühest suunast. Täiendava sõrestiku ja klaasipindade tõttu on selles stiilis kasvuhoone kallim standardsest seina külge ehitatud kasvuhoonest.

Minikasvuhoone

Suhteliselt odav võimalus, mis vajab ka vähe ruumi. Tavaliselt on sel alumiiniumsõrestik ja seda saab rajada vastu elamu või garaaži seina või isegi vastu kõrget planku, orienteerituna päikesevalguse maksimeerimiseks kas kagusse või edelasse. Kasutatav ruum ja juurdepääs on kahjuks piiratud. Piisava õhuvahetuseta võib kasvuhoone ohtlikult üle kuumeneda. Et sisetemperatuuri on raske kontrolli all hoida, ei sobi minikasvuhoone talviseks kasutamiseks.

Minikasvuhoone iseloomulikeks joonteks on soojust hoidev tugisein (A), katuseaken, mille abil saab korraldada õhuvahetust (B), täismõõtmeline alumine riiul, mis loob alla sooja ala (C), ja täismõõtmeline klaasitud tormiuks (D).

Kolme küljega kasvuhoone iseloomulikeks joonteks on külje varjamine kõrvalhoone seina poolt (A), ülaosas klaasitud uks, mis laseb kuigipalju valgust sisse (B), külgmine tuulutusaken (C) ja kõrge harjaalune, mis võimaldab selle all püsti seista (D).

D

C

B

A


Suured katuseaknad ja seinaaknad sellel aia varjualusel on taimede jaoks suurepärased.

Päikesepüüdmise varjualune


10-jalase (~ 3,05 m) sildeavaga ja 6 : 12 kaldega (~33°). Neid mõõtmeid on kasutatud ka käesolevas kavandis.

Käesolevas kavandis on katusekatteks plekk-tahvlid, mida on hõlbus paigaldada ja mille alla pole vaja rajada aluskatust. Turvikud on kokku ühendatud 2 × 4" (~ 5 × 10 cm) rooviga, mis on ka katusekatte plekktahvlite kinnitusaluseks. Plekktahvlite kinnitamiseks kasutatakse isepuurivaid katusekruvisid, mille kummist seibid väldivad vee sisseimbumist. Ehitise eripära tõttu ehitage seda koos vähemalt ühe abilisega.

A uto varjualune on garaaži odav alternatiiv, mis pakub autole kaitset vihma, lume ja päikesepaiste

eest. Et tegu on ilma piireteta ehitisega, ei kehti varjualuse kohta samad piirangud nagu garaaži kohta. Varjualune katab 12 × 16-jalase (~ 3,7 × 4,9 cm) pinna, mis on piisav enamiku täismõõtmeliste sõidukite jaoks. Ehitusprotsessi lihtsustamiseks kasutatakse tarnitavaid katuseturvikuid. Katuseturvikute tellimisel esitage andmed katuse kalde, turviku sildeava ja selle otste tugipunktidest üleulatuse kohta. Tellige turvikud mitu nädalat enne ehitamise alustamist. Paljudel tarnijatel on standardmõõtmetes turvikuid, näiteks

Auto varjualust on kiirem, hõlpsam ja odavam ehitada kui garaaži ning see ei varja vaadet majast, nagu teeb seda piiretega ehitis.

Auto varjualune


Valgest tammest liistud toestavad läbipaistvast polükarbonaadist paneele, luues seinu, mis tõkestavad küll tuult, ent mitte valgust ega vaateid.

Kui teie koduga külgneb suurepärane siseõu, ent teil pole seal kaitset vihma ega tugeva tuule eest,

võib see stiilne, kaasaegne varjualune olla just see, mida vajate. Kavandatuna millegi lehtla ja paviljoni vahe pealsena ning avatud kolme aastaaja verandana, klaasitud katuse ja külgedega, pakub see ehitis pal-ju päikesevalgust, ent kaitseb teid ilmastikuolude ja koguni ultraviolettkiirguse eest.

Varjualuse katus on kujundatud tihedalt paigutatud 2 × 4" (~ 5 × 10 cm) sarikatega, mis lasevad vahelt sama palju valgust läbi kui lehtla liistudest tehtud katus. Sari-kaid kannavad 2 × 10" (~ 5 × 25 cm) topelttala ja 4 × 6" (~ 10 × 15 cm) puitpostid. Et varjualune on maja küljes, on postid paigaldatud betoonjalandite peale, mis ulatuvad allapoole pinnase külmumispiiri. See väldib külmadel ala-del konstruktsiooni kerkimist pinnase külmumise korral.

Klaasitud külgpaneelid pakuvad tuulevarju ja teata-vat privaatsust. Nende lihtne konstruktsioon võimaldab hõlpsasti muuta paiknemist ja mõõtmeid vastavalt teie soovile. Näidatud kavandis on kummalgi küljel kaks klaasitud paneeli 3½" (~ 9 cm) piluga nende vahel, et võimaldada õhu läbivoolu. Soovi korral võite paigaldada külgedele vaid ühe klaasitud paneeli. Klaasi või plasti tahvleid hoiavad paigal puitliistud ja kruvid nii, et tahvleid saab hooajaliseks puhastamiseks maha võtta.

Siseõue varjualune

347■Varjualused, lehtlad ja verandad

Paiknemine tugeva seina vastas muudab selle kaasaegse varjualuse palju funktsionaalsemaks. Lainelised katusepaneelid, valmistatuna läbipaistvast polükarbonaadist, lasevad valgust läbi, ent kaitsevad ilmastikumõjude eest.

Documents

abihooned