8
Nr 5 (236) Hind 0,26 € Juuni 2015 Abja lehekülg Just sellist motot kandis IV Tartu võimlemispidu, mis toi- mus 2. juunil. Tänu meie vä- simatule rahvatantsuõpetajale Viivele ja Abja gümnaasiumile osales peol ka meie koolist 2 gruppi. 1.–2. klassi tüdrukud esitasid hoogsa „Kantritral- li“, 4.–6. klassi neidude kava kandis pealkirja „Ergutus“. Neidude sinimustvalge riietus koos sahistitega moodustasid staadionil imeilusa vaate- mängu. Peol osales umbes 2000 võimlejat, alates lasteaia lastest kuni daamideni välja. Kõigil oli oma kava ja ühtne riietus. Kavad õpiti eelnevalt selgeks kodus, kuid peaproo- videle tuli sõita Tartusse. Lap- sed olid väga tublid ja pidasid need edasi-tagasi sõidud ke- nasti vastu. Tamme staadioni tribüü- nilt pidu jälgides olid emot- sioonid võrreldavad Tallinna laulu- ja tantsupeoga. Tõeli- selt ülev oli finaal, kus kõik võimlejad olid staadionil. Kiitus meie gümnaasiu- mi vahvatele võimlejatele ja nende juhendajale Viive Niinemäele. Loodan väga, et pidu muutuks traditsiooniks ja meie lastel oleks võimalus osaleda ka V võimlemispeol. Peol osalenud RUTH MÕTTUS uudised 1.–2. klassi tüdrukud Tartus võimlemispeol. Abja näiteringidel kiired ajad Abja kultuurimajas toime- tab 3 teatrit: laste näitering, trupp Kolmas Voorus ja EHH- Teater. Mai ja juuni on neil kõigil tegusad olnud. Laste näitering tervitas laste kevad- päevalisi ja näitasid end ka Hansapäevade teatrihoovis. Kolmas Voorus esines ka teat- rihoovis, aga nad naerutasid samuti Mõisaküla ja Riidaja rahvast. Ehh-Teater mängis mais Mõisaküla rahavale ja Hansapäevade ajal lisandus põnev projekt raudteejaama kõrval olevas teatriaidas. Ab- jakad mängisid ühel õhtul oma etendust „Geenius“ ja eelmisel õhtul etendas Paistu näitering etendust „Liisu“. See on väga põnev mängukoht. Kõik etendamised on läinud korda ja alati on oodanud soe vastuvõtt. Abjakatel on võimalik vaadata kõiki truppe Abja suvepäevadel. EHH-Teater rõõmustab lisaks oma vaa- tajaid 24. juulil, folgi ajal, ka Viljandis teatriaidas ja ees ootavad veel mõlemaid täis- kasvanute truppe külateatrite festival augustis Palamusel. Jälgige reklaami ja olge kohal! Kohtume teatris! ÜLLE RÕIGAS 6. juunil Viljandis toimunud rahvusvahelisel Hansapeol „Tanzen und Springen” osalesid ka kaks Abja kultuurimaja kollektiivi: naiskoor Õbeäidsme ja naisrühm Wallatud. Terve hooaeg sai kõvasti harjutatud ja eelproovides käidud. Superpeol oli uhke ise osaleda õlg õla kõrval teiste lauljate ja tantsijatega. Lauljad kandsid esimest korda seljas uusi kauneid kleite, mida kaunistab koori uus tikitud logo. Kiita tuleb ka taevataati, kes aitas kaasa imelise ilmaga. Tänu suurepärase peo eest korraldajatele! ÜLLE RÕIGAS Looduskaitse selts korraldas osavõtmise iga-aastasest ,,Teeme ära’’ üritusest. Objektiks valisime Abja gümnaasiumi pargi korrastamise. Eevi Liivaku juhendamise oli töödeks puudelt-põõsastelt kuivanud okste saagimine, lehtede riisumine. Koos seltsi rahvaga osales üritusel koolirahvas, hoolekogu ja ka koolilapsi. Tänu Väino Talule sai ka koris- tatud jäätmed ära veetud. Puhkepausi ajal serveeriti AS Tere poolt pakutud jogur- teid ja kohukesi. Kooli sööklas valmistati lõunasupp ja ka koogike oli menüüs. Selts tänab kõiki 53 osalejat kaasalöömisel meie ümbruse korrastamisel. REIN MÄGI Rahvusvahelisel Hansapeol Meelespea memmed käisid Memme- Taadi suvepeol Abja kultuurimaja mem- mede tantsurühm Meelespea osales järjekordselt selleaas- tasel Memme-Taadi suvepeol Valgas. Päev algas proovidega ja lõppes meeleoluka tantsu- peoga Valga staadionil. Viljandimaa esitas kolm maakonnale lähedast tantsu: „Ristitants“, „Puuratas“ ja „Lõbus labajalg”. Päev oli päikest ja ka tuult täis, kuid memmede tuju hea ja jalg tatsus kergelt. Olen tänulik oma tantsijatele hea ja rõõmsa meeleolu eest! Soovin ikka kerget jalga, noorust südamesse! Veel käisid memmed tant- simas Võnnu Kaera-jaani võistutantsimisel. Astume oma rõõmsa tant- sukavaga üles ka Abja suve- päevadel. Ilusat suve meile! VIIVE NIINEMÄE memmede juhendaja vallavanema veerg J uunikuu on võidupühakuu, jaanikuu ja muidugi ka koolilõpukuu. Gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajad, ja kindlasti ka nende vanemad, on andnud endast parima. Kuid kooliastme lõpp ei ole enam ammu millegi lõpp. See on pelgalt vaheaste pikal eneseleidmise teel. Maailm meie ümber on muutunud ja avardunud – samas muutunud läbi interneti lähedasemaks kui kunagi varem. Ei ole vaja minna sadade kilomeetrite kaugusele, et mõista meid ümbritsevat. Oma kodupaiga lähedus annab turvalisuse ja kinnistab tu- gevamalt tunnetuse oma juurte olulisusest, kodutunnetuse. Võimalus kodukandis saada haridust ja haritust on eelis, mil- lest saadakse aru tihti alles aastate pärast. Kuni paarkümmend sõpra ja lähedast kaaslast on piisav selleks, et leida nende seast kogu eluks endale väga lähedasi sõpru, mõttekaaslasi, treeningupartnereid, hingesugulasi. Kui kogu järgnev elu on muutunud lisaks töötamisele vajalikuks enesetäiendamiseks ja juurdeõppimiseks, ei ole oluline tormata maailma ilma piisava kodukandis omandatud kogemusepagasita, ilma va- nematelt ja kogukonnalt saadud elukogemuseta. Kodupaika ei tohi unustada ka pikkade võõrsil oldud õpi -ja tööaastate järel. Jõudu ja tarkust kõigile eneseleidmise teel. Kaunist suve! PEETER RAHNEL Sisukas tööpäev Võimle ja sära Laste näitering hansapäevadel Abja-Paluoja laste näitering esines hansapäevade teisel päeval (5. juunil) teatrihoovis näidendiga “Chipoliino seik- lused”. Ilmaga meil vedas ja kõigil oli hea tuju. Ainukeseks probleemiks oli see, et lava oli väga väike. Sellest hoolimata saime hästi hakkama. Rahvas elas väga kaasa ja näidendi lõpus ootas meid suur aplaus ning maitsvad isetehtud maiused. Abja laste näiteringi näidendit saate näha ka Abja suvepäevadel. Tulge meid vaatama, ootame teid! JOHANNA JÄRVE Abja EHH-Teater Viljandi vaksali teatriaida ees. Päev oli päikest täis ja ka tuult täis, kuid memmede tuju hea. Foto: Viive Niinemäe Foto: Viive Niinemäe

Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

  • Upload
    others

  • View
    6

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

Nr 5 (236)

Hind 0,26 € Juuni 2015

Abja lehekülg

Just sellist motot kandis IV Tartu võimlemispidu, mis toi-mus 2. juunil. Tänu meie vä-simatule rahvatantsuõpetajale Viivele ja Abja gümnaasiumile osales peol ka meie koolist 2 gruppi. 1.–2. klassi tüdrukud esitasid hoogsa „Kantritral-li“, 4.–6. klassi neidude kava kandis pealkirja „Ergutus“. Neidude sinimustvalge riietus koos sahistitega moodustasid staadionil imeilusa vaate-mängu. Peol osales umbes 2000 võimlejat, alates lasteaia lastest kuni daamideni välja.

Kõigil oli oma kava ja ühtne riietus. Kavad õpiti eelnevalt selgeks kodus, kuid peaproo-videle tuli sõita Tartusse. Lap-sed olid väga tublid ja pidasid need edasi-tagasi sõidud ke-nasti vastu.

Tamme staadioni tribüü-nilt pidu jälgides olid emot-sioonid võrreldavad Tallinna laulu- ja tantsupeoga. Tõeli-selt ülev oli finaal, kus kõik võimlejad olid staadionil.

Kiitus meie gümnaasiu-mi vahvatele võimlejatele ja nende juhendajale Viive

Niinemäele.Loodan väga, et pidu

muutuks traditsiooniks ja meie lastel oleks võimalus

osaleda ka V võimlemispeol.

Peol osalenudRuth Mõttus

uudised

1.–2. klassi tüdrukud Tartus võimlemispeol.

Abja näiteringidel kiired ajadAbja kultuurimajas toime-

tab 3 teatrit: laste näitering, trupp Kolmas Voorus ja EHH-Teater. Mai ja juuni on neil kõigil tegusad olnud. Laste näitering tervitas laste kevad-päevalisi ja näitasid end ka Hansapäevade teatrihoovis. Kolmas Voorus esines ka teat-rihoovis, aga nad naerutasid samuti Mõisaküla ja Riidaja rahvast. Ehh-Teater mängis mais Mõisaküla rahavale ja Hansapäevade ajal lisandus põnev projekt raudteejaama kõrval olevas teatriaidas. Ab-jakad mängisid ühel õhtul oma etendust „Geenius“ ja eelmisel õhtul etendas Paistu näitering etendust „Liisu“. See on väga põnev mängukoht. Kõik etendamised on läinud korda ja alati on oodanud soe vastuvõtt.

Abjakatel on võimalik vaadata kõiki truppe Abja suvepäevadel. EHH-Teater rõõmustab lisaks oma vaa-

tajaid 24. juulil, folgi ajal, ka Viljandis teatriaidas ja ees ootavad veel mõlemaid täis-kasvanute truppe külateatrite

festival augustis Palamusel. Jälgige reklaami ja olge kohal!

Kohtume teatris!

Ülle Rõigas

6. juunil Viljandis toimunud rahvusvahelisel Hansapeol „Tanzen und Springen” osalesid ka kaks Abja kultuurimaja kollektiivi: naiskoor Õbeäidsme ja naisrühm Wallatud. Terve hooaeg sai kõvasti harjutatud ja eelproovides käidud. Superpeol oli uhke ise osaleda õlg õla kõrval teiste lauljate ja tantsijatega. Lauljad kandsid esimest korda seljas uusi kauneid kleite, mida kaunistab koori uus tikitud logo. Kiita tuleb ka taevataati, kes aitas kaasa imelise ilmaga. Tänu suurepärase peo eest korraldajatele!

Ülle Rõigas

Looduskaitse selts korraldas osavõtmise iga-aastasest ,,Teeme ära’’ üritusest. Objektiks valisime Abja gümnaasiumi pargi korrastamise. Eevi Liivaku juhendamise oli töödeks puudelt-põõsastelt kuivanud okste saagimine, lehtede riisumine. Koos seltsi rahvaga osales üritusel koolirahvas, hoolekogu ja ka koolilapsi. Tänu Väino Talule sai ka koris-tatud jäätmed ära veetud.

Puhkepausi ajal serveeriti AS Tere poolt pakutud jogur-teid ja kohukesi. Kooli sööklas valmistati lõunasupp ja ka koogike oli menüüs.

Selts tänab kõiki 53 osalejat kaasalöömisel meie ümbruse korrastamisel.

Rein Mägi

Rahvusvahelisel HansapeolMeelespea memmed käisid Memme-Taadi suvepeol

Abja kultuurimaja mem-mede tantsurühm Meelespea osales järjekordselt selleaas-tasel Memme-Taadi suvepeol Valgas. Päev algas proovidega ja lõppes meeleoluka tantsu-peoga Valga staadionil.

Viljandimaa esitas kolm maakonnale lähedast tantsu: „Ristitants“, „Puuratas“ ja „Lõbus labajalg”. Päev oli päikest ja ka tuult täis, kuid memmede tuju hea ja jalg tatsus kergelt. Olen tänulik oma tantsijatele hea ja rõõmsa meeleolu eest!

Soovin ikka kerget jalga, noorust südamesse!

Veel käisid memmed tant-simas Võnnu Kaera-jaani võistutantsimisel.

Astume oma rõõmsa tant-sukavaga üles ka Abja suve-päevadel.

Ilusat suve meile!

ViiVe niineMäe memmede juhendaja

vallavanema veerg

Juunikuu on võidupühakuu, jaanikuu ja muidugi ka koolilõpukuu. Gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajad, ja kindlasti ka nende vanemad, on andnud endast

parima. Kuid kooliastme lõpp ei ole enam ammu millegi lõpp. See on pelgalt vaheaste pikal eneseleidmise teel. Maailm meie ümber on muutunud ja avardunud – samas muutunud läbi interneti lähedasemaks kui kunagi varem. Ei ole vaja minna sadade kilomeetrite kaugusele, et mõista meid ümbritsevat. Oma kodupaiga lähedus annab turvalisuse ja kinnistab tu-gevamalt tunnetuse oma juurte olulisusest, kodutunnetuse. Võimalus kodukandis saada haridust ja haritust on eelis, mil-lest saadakse aru tihti alles aastate pärast. Kuni paarkümmend sõpra ja lähedast kaaslast on piisav selleks, et leida nende seast kogu eluks endale väga lähedasi sõpru, mõttekaaslasi, treeningupartnereid, hingesugulasi. Kui kogu järgnev elu on muutunud lisaks töötamisele vajalikuks enesetäiendamiseks ja juurdeõppimiseks, ei ole oluline tormata maailma ilma piisava kodukandis omandatud kogemusepagasita, ilma va-nematelt ja kogukonnalt saadud elukogemuseta. Kodupaika ei tohi unustada ka pikkade võõrsil oldud õpi -ja tööaastate järel. Jõudu ja tarkust kõigile eneseleidmise teel. Kaunist suve!

PeeteR Rahnel

Sisukas tööpäevVõimle ja sära

Laste näitering hansapäevadelAbja-Paluoja laste näitering esines hansapäevade teisel

päeval (5. juunil) teatrihoovis näidendiga “Chipoliino seik-lused”. Ilmaga meil vedas ja kõigil oli hea tuju. Ainukeseks probleemiks oli see, et lava oli väga väike. Sellest hoolimata saime hästi hakkama. Rahvas elas väga kaasa ja näidendi lõpus ootas meid suur aplaus ning maitsvad isetehtud maiused. Abja laste näiteringi näidendit saate näha ka Abja suvepäevadel. Tulge meid vaatama, ootame teid!

Johanna JäRVe

Abja EHH-Teater Viljandi vaksali teatriaida ees.

Päev oli päikest täis ja ka tuult täis, kuid memmede tuju hea.

Foto: Viive Niinemäe

Foto: Viive Niinemäe

Page 2: Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

2 Abja lehekülg

Maikuu oli meie lasteaias eriti tegus. Toimus mitmeid põnevaid üritusi.

Igati korda läks pere-päev, kus võistkonnad läbi-sid neli kontrollposti. Tuli näidata nii teadmisi ning demonstreerida kehalisi võimeid. Lõpetajatele pa-kuti tervislikku ampsu ja kingiti päeva mälestuseks kleeps.

20. mail käisime kolme rühmaga väljasõidul Loo-di loodusrajal. Läbida tuli 2-km-pikkune matkarada, mis kulges mööda reljeefset maastikku. Eriti huvitav oli lastele liivapaljand, mida rahvasuus kutsutakse ka Loodi põrguks. Paljandi alu-mises osas on koobas, kust väljub allikas. Vaatamata sel-lele, et rada on mitme raske mäkketõusuga, pidasid lap-sed vapralt vastu. Energiat

jätkus veel Paistu tehisjärve ääres jooksmiseks.

Mai lõpus saatsime selle maja 42. lennu lõpetajaid

teele. Seekord oli neid ainult kaheksa. Soovime neile ilu-sat kooliteed! Laste õpetaja-teks olid Ülle ja Katrin ning

neile abiks Pille.

KeRsti KÜnnaPuu

26. mail kogunesid 3 omavalitsuse (Abja, Halliste ja Mõisaküla) koolimine-vad mudilased nautima kaks päeva kestvat laste kevadpäevade programmi. Esimene päev kulus tutvu-miseks. Elavad lapsed ju erinevates kohtades ning kõik said kaela nimesildid, et nii paremini omavahel suhelda, kui nimi meelest läheb. Vaadati veel koos Abja kultuurimaja laste näi-teringi etendust „Cipollino“ ja mängiti põnevaid mänge ning maitsti kringlit-morssi.

Järgmise päeva hom-mikul koguneti jälle Abja kultuurimaja ette ja võeti suund Lõuna-Eesti poole. Külastati Uhtjärve nõiariiki ja Alaveski loomaparki. Tänu lastevanematele,

keda seekord oli rohkesti kaasa löömas ja Abja, Hal-

liste vallavalitsusele ning Mõisaküla linnavalitsusele, kes aitasid kaasa toredate

päevade toimumisele.

Ülle Rõigas

abJa VallaValitsus

27.05.2015 toimunud istungil:1) otsustati toimetulekutoetuse maksmine juunikuu eest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele 8 taotlejale kokku 1155,78 eurot;2) otsustati valla eelarvelistest vahenditest eraldada täiendavat sot-siaaltoetust vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule raske- ja sügava puudega isikutele kokku 736,08 eurot (17 taotlejat), puudega lastele kokku 739,61 eurot (10 taotlejat), peredele ja lastega peredele kokku 262,04 eurot (5 taotlejat), küttepuude toetust kokku 585,00 (5 taotlejat).3) lahendati eraisikute sotsiaalalaseid avaldusi; 4) kahele eraisikule väljastati ehitusload;5) määrati maaüksustele nimed ja sihtotstarbed;6) määrati maaüksustele lähiaadressid ja sihtotstarbed;7)eraldati valla eelarvelistest vahenditest Kaitseliit Sakala malevale toetust ürituse „Ohutuspäev 2015“ toetamiseks.

08.06.2015 toimunud istungil:1) vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele makstakse vajaduspõhist toimetulekutoetust juunikuu eest 26 taotlejale kokku 1890 eurot.2) anti nõusolek Kamara jaanisimmani ja Abja jaanitule korralda-miseks;3) anti eraisikutele kirjalikud nõusolekud ehitiste püstitamiseks;4) eraisikule väljastati kasutusluba puurkaevu kasutamiseks;5) kiideti heaks eraisikute hajaasustuse programmi projekti aru-anded.

abJa VallaVoliKogus

28.05 2015 toimunud istungil:1) kinnitati Abja vallavalitsuse konsolideeritud 2014. aasta majandusaasta aruanne;2) muudeti revisjonikomisjoni koosseisu. Revisjonikomisjoni liikmeks valiti Guldar Järve asemele Peeter Lääne;3) muudeti valla valimiskomisjoni koosseisu. Valimiskomisjoni liikmeks valiti Liis Ojamäe asemele Lia Kuik.4) otsusega kinnitati vallavanema korralise puhkuse ajagraafik.

oMaValitsusKRooniKa

abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAMEALMA SAKLAND

10.12.1922 – 09.06.2015

Lõuna-Mulgimaa laste kevadpäevad

Lastekaitsepäev Abja-Paluojal

Maikuu tegemised lasteaias

Preemiaekskursioon Vao majutuskeskusesse

Jõudu ja energiat ammutati võlupuud katsudes.

Seekord jäid pildile õpetajad.

In MeMorIaM

HeLjo LepAMäe 19.02.1934 – 01.06.2015

Meie hulgast on lahkunud Abja keskkooli kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja ja tunnustatud rahvatantsuõpetaja Heljo Lepamäe.

Heljo Lepamäe sündis 19. veebruaril 1934. aastal Tartus. Perekond kolis Alatskivile. Heljo kaotas ema lapsena, teda kasvatas isa ja kasuema. Keskhariduse omandas Alatskivi Keskkoolis, mille lõpetas 1954. aastal. Juba keskkooli ajal oli Heljo sporditüdruk, armastas tantsida ja nooremaid õpetada.

1958. aastal lõpetas TRÜ-s kehalise kasvatuse erialal. Tööle suunati Abja keskkooli tütarlaste kehalise kasvatuse õpetajaks, kellena töötas 1991. aastani. Töötas ka õppealajuhatajana.

Heljo Lepamäe õpilaste sportlikud tulemused olid kogu tööaastate jooksul kõrged. Vabariigis olid tuntud sportlased Aili, Helgi ja Milvi Mägi ja paljud teised.

Heljo hobiks oli rahvatants, milles ta täiendas end pidevalt. Tal olid tantsurühmad nii koolis kui ka Abja kultuurimajas, kes jõudsid alati üleriigilistele tantsupidudele. Õpilased ja tantsijad austasid teda väga. Ta oli armastatud klassijuhataja, kellega ei katkenud side ka pärast lõpetamist. Ta avardas õpilaste silmaringi matkade ja ekskursioonide kaudu. Abja kultuurimajas võttis osa klubi Meelespea tööst, olles selle juhatuse liige.

Vabal ajal armastas olla aias, kasvatada erinevaid lillesorte. Kaunis oli tema suveaia koduaed.

Talle olid olulised kaaslased, kolleegid, sõpruskond.Heljo Lepamäed on autasustatud paljude riiklike ja kohalike tänu- ja

aukirjadega.Elu andis Heljole palju, kuid võttis samuti palju. Ta pidi igavikuteele

saatma abikaasa ja poja. Vaatamata raskustele jäi ta alati elujaatavaks.

Abja gümnaasiumi pereAbja VallavolikoguAbja Vallavalitsus

Taas tähistati Abja-Paluo-jal lastekaitsepäeva. Selleks korraldas Abja noortekes-kus paljude usinate abiliste toel 1. juunil kõigile laste mõeldud ürituse. Traditsioo-niliselt algas üritus õhupal-lide jagamisega vallamaja hoovis, sealt edasi jätkati rongkäiguga Abja güm-naasiumi staadionile. Päe-

va tegevusi tutvustas ning lastega mängis tegelane Elsa, tuntud multifilmist „Frozen“. Staadionil oli lastel võimalik osaleda mitmetel huvitavatel tegevusaladel: batuudid, maalimine, push-pall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut.

Kõigile osalejatele pakuti kehakinnituseks maitsvat salatit ning Elsa jagas lastele kommi. Päeva lõpetas tradit-siooniline ja väga oodatud vahujalgpall. Abja noorte-keskus tänab kõiki, kes aita-sid kaasa lastekaitsepäeva toimumisele. Sündmusest valminud videoklipiga saab tutvuda Abja noortekeskuse

kodulehel noortekeskus.abja.ee ning maalitud pildid on näituseks üleval noor-tekeskuse ruumides Abja suvepäevadel.

liisi RääbusAbja noortekeskuse

juhataja kt

Abja kultuurimajaKlubi Meelespea

3. juunil toimus Vao varjupaigataotlejate ma-jutuskeskuses rahvusva-heline migratsiooniorgani-satsioon poolt korraldatud esseekonkursi parimate tööde auhindamine. Kon-kursil osalesid 8.–12. klassi õpilased erinevatest Eesti koolidest. Konkursile lae-

kus põnevaid kirjutisi var-jupaiga- ja integratsiooni-teemal. Konkursi parimaid premeeriti auhindadega ja neil oli võimalus tutvuda varjupaigataotlejate maju-tuskeskuse igapäevaeluga ning neile anti valdkon-nast põhjalik ülevaade. Täname Euroopa Pagulas-

fondi, siseministeeriumit ning Vao majutuskeskust. Konkursil osalesid ka Abja gümnaasiumi 9. klassi õpi-lased Merike Voss ja Ras-mus Erik Viitas. Õpilased kirjutasid teemal: „Kas ja miks peaks Eesti andma põgenikele varjupaika?” Mõlema õpilase tööd hin-

nati auhinna vääriliselt.Lennukat sulge tubli-

dele õpilastele!

ChRisti lõhMusAbja gümnaasiumi

ajaloo ja ühiskonna- õpetuse õpetaja

Foto: Kersti Sillaots

Foto: Abja lasteaed

Page 3: Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

3Abja lehekülg

Mulgi Pall 2015 võitjad võistkond Kiisud.

ABJA SUVEPÄEVAD 2015 Avapäev 17. juuli

15.00. Etendus „Cipollino“ Abja kultuurimaja laste näitering, juhendajad Viive Niinemäe ja Ruth Mõttus kultuurimajas Pääse 2.- 16.30. Abja pensionäride näitetrupp Kolmas Voorus lavastusega „Kõik müügiks“, juhendaja Kersti Sillaots kultuurimajas Pääse 3.-.18.00. AVAMINE kultuurimaja ees (halva ilma korral sees) – naiskoor Õbeäidsme, naisrahvatantsurühm Wallatud, vokaalansambel Murdlaine ja Murdlaineke.19.00–21.30 Noorte hoov noortekeskuse hoovis. Kavas on mängud, lisaks tutvustab noortevolikogu oma tegemisi, näitame filmi lastekaitsepäevast ja teeme natukene süüa. 20.00. Abja EHH-Teater lavastusega „Geenius“ Pääse 5.-. Kohtade arv piiratud.22.00 vokaalansambli Murdlaine kontsert kultuurimajas. Pääse 4.-.22.00–04.00 peoõhtu Toomas Anniga. Plaate keerutab Retrokiirabi koosseisus DJ Lauri & Endel. Pääse 5.-/7.- Lasteaia taga väliplatsil.

18. juuli9.00 Abja suvepäevade LAAT Abja Keskpark/Tiigi tänav.10.00 – Glitter Tattoo Abja keskpark/ Alates 1.50.10.00–15.00 mulgikeelsete ütlemistega külmkapimagnetite valmistamise töötuba noortekeskuse vana maja savitoas.10.00–15.00 kamapallide valmistamine kodusel viisil ja ise valmistatud mulgipärase pakendi valmistamise töötuba noortekeskuse vana maja köögis.10.00–15.00 Mulgimaad tutvustavate filmide tuba (võimalus vaadata erinevaid mulgi filmide sarju, mis on valminud kohalike inimeste osalusel „Mede inimese“, Mulgi pudru film, Mulgi animatsioonifilm „Võlel on tillikse jala“, Abja gümnaasiumi animatsiooniringi tööd, tantsumängu film „Lina taime lugu“).10.00–15.00 karaski ja grillvorsti tegu Abja päevakeskuses.10.00–15.00 lastel on võimalus lustida batuudil Abja keskpargis. Pääse 2.-.10.00–15.00 telgedel kudumise töötuba (kaltsuvaiba kudumine)/ Mulgi Ukuvakk/.10.00–15.00 näpunööri, südamepaela ja kaaruspaela valmistamise töö-tuba /Mulgi Ukuvakk/.11.00 tsirkuseprogramm kogu perele/ Abja noortekeskuse hoovis. Pääse 3.-.11.00 Abja tänavakorvpallivõistlused 2015 bussijaamas.12.00 „Abja rammumees 2015“ Abja keskpargis.12.00 programm „Suvekokteil“. Esinevad kohalikud isetegevuslased.22.00–08.00 Abja 10-tunnine ÖÖMÜRIN (erinevate masinate öösõit) /Vana kuivatikompleks. 22.00 laval Tanel Padar & The Sun – rokime kuu päikeseks. Soojendab ansambel SSB Pääse 10.-/12.- . Lasteaia taga väliplatsil.

19. juuli10.00–17.00 üle-eestiline avatud talude päev. Sind ootab külla Pajumäe talu Abja- Vanamõisa külas.11.00 rannavõrkpalliturniir Abja Baasi järve ääres.11.00 medalijooks Abja Baasi järve ääres.12.00 ümber järve jooks Abja Baasi järve ääres.13.00 iseehitatud veesõidukite ralli ja päästerõnga viskevõistlus kogu perele/Abja Baasi järve ääres.

LISAINFO:Näitused:Abja kultuurimajas näitus „Euroopa maaelu piltides“.Abja päevakeskus: Taimo Tammiku fotode näitus-müük .

Abja Ukuvakk, Kooli 2:Näitusmüük

Päevakeskuses avatud kohvikLaupäeval alates 9.30. Pakutakse mulgiputru, kooki ja kohvi.

Abja muuseum töötab Reedel, 17. juulil kell 11.00–15.00.Laupäeval, 18. juulil kell 11.00–15.00.

Etenduse pääsmete ja peopiletite eelmüük Abja kultuurimaja kantseleis.Kantselei avatud tööpäeviti 11.00–17.00• Peoõhtu Toomas Anniga – eelmüügist pilet 5 eurot (kuni 16. juulini), samal päeval 7 eurot.• Tanel Padar & The Sun, soojendab ansambel SSB pilet eelmüügist 10 eurot (kuni 16. juulini), samal päeval 12 eurot.

Korraldajatel on õigus teha muudatusi.Jooksev info:www.abjakultuurimaja.eehttps://www.facebook.com/abjakultuurimaja1 http://abjakultuurimaja.blogspot.com/

Kuritse lasketiirus toimusid selle suve esimesed suurvõistlused

MULGI PALL 2015 võitsid KIISUD

6. juunil toimusid Abja-ku külas Kuritse lasketiirus Viljandimaa meistrivõistlu-sed jahilaskmises. Vintraud-se relvaga jooksva metssea laskmises tuli võitjaks Siim Kask, teiseks jäi Guido Riit-salu ning kolmas oli Veljo Kask. Sileraudse relvaga jooksva metssea laskmises oli parim Timmo Metsaroos, teiseks jäi Alar Kiens ning kolmas oli Kalev Leemet.

Võistkondlikus arvestuses oli parim Nuia jahiselts, teiseks jäi Lembitu jahiselts ning kolmanda koha saavu-tas Heimtali jahiselts. Üri-tust korraldas Viljandimaa Jahimeeste Liit koostöös MTÜ Mulgi Spordiseltsiga.

14. juunil toimusid Ku-ritse lasketiirus Eesti meist-rivõistlused kombineeritud jahipraktilises laskmises. Üritust korraldas MTÜ Mul-

gi Spordiselts koostöös Eesti Jahispordi Liiduga. Võistlus-tules oli kokku 56 sportlast, kellest 3 olid naised ning 2 külalisvõistlejad Lätist. Võit-jaks tuli meeste arvestuses Tauri Tamm, teiseks tuli Rivo Poltimäe ja kolmandaks Tauno Tamm. Juunioritest oli parim Kaarel Romet Pe-dajas ning veteranide seas tunnistati parimaks Enno Jersov. Superveteranide seas

tuli esimeseks Tiit Karp ning naiste arvestuses saavutas esikoha Aili Popp. Seisvate märkide laskmises tabas Lii-lian Leetsi 200 võimalikust silmast kahel korral 200. Võistlusprotokolliga, kus kõik tulemused kirjas, saab tutvuda Eesti Jahispordilii-du koduleheküljel.

uno RääbusMTÜ Mulgi Spordiselts

9. mail toimus Abja-Pa-luoja spordikeskuses järje-korras juba teine võrkpalli turniir „Mulgi pall 2015“. Sarnaselt eelmisele aasta-le kostitas kohale tulnud võistlejaid ilmavana keva-dise sooja päikesega ning hommik tõotas suurepärast turniiripäeva. Oma kohal-olekut kinnitasid kõik 28 registreerunud võistkonda ning lõplikuks osalejate arvuks sai 193 võrkpallurit.

Varem tehtud loosimise alusel asetati pooled võist-konnad asetusega, ülejää-nud loosi teel. Kokku saadi seitse neljast alagruppi. Omapäraseks tegi turniiri teadaolevalt esimest korda kasutatud süsteem, kus koh-tumiste otsustavas geimis mängiti nn kahese vaheni ehk võitis võistkond, kes esi-mesena suutis 2-punktilise edumaa saavutada.

Suurimaks üllatuseks sai turniiri käigus nii osale-jatele kui ka korraldajatele seekordne võistkondade uskumatult kõrge tase, mil-le tõestuseks eelmise aasta võitjad seekord esikohast ilma jäeti. Hoolimata ajaka-va nihkumisest sujus siiski kogu turniir suurepäraselt ning päeva

keskel oli selge, kes pää-sevad PlayOff ’i võistlemaks kohtade eest 1–16 ning üle-jäänud, kes saavad veekes-kusesse mõnulema minna.

Õhtu hakul olid jäänud võistlustulle teistest pare-mad võistkonnad HEH ja Fauna ning Dynamo ja Kii-sud. Esimesest poolfinaalist väljus võitjana HEH ning teisest Kiisud.

Finaalis turniiri selge fa-voriidina alustanud eelmise

aasta võitja Viljandist pärit HEH’i hammas aga Kiisude võistkonna heale kokku-mängule vastu ei suutnud. Võitsid Kiisud ning pälvi-sid sellega tiitli „Mulgi Pall 2015“ võitja.

Pronksimängust väljus võitjana FAUNA, kes suu-tis alistada eelmisel aastal samal turniiril teise koha saavutanud Dynamo võist-konna. Pjedestaali kolman-dale astmele astus seega võistkond Fauna.

Kohalikest võistkonda-dest oli parim MsEesti (Timo Teearu, Kätti Allik, Krete Al-lik, Reiko Allik, Heiki Hunt, Karl Lilles) kes saavutas 8. koha. Abja SK tulemuseks jäi seekord 11. koht.

Lõplik paremusjärjestus:1. Kiisud: Kädi Böckler,

Anna-Liisa Peetmaa, Jaagup Pihu, Rauno Tamme, Vaido Sooäär, Villu Vahter, Gerli Toomela.

2. HEH: Daago Lipp, Kaupo Kivisild, Maarja Laa-ne Katrin Soone, Ronald Kraavi, Meelis Kivisild, Rai-ner Romann, Tauno Lipp.

3.Fauna: Katre Vahtra, Eve Tappo, Silver Koni, Ro-bert Oppar, Sander Vanaisk, Ronald Järv

4. Dynamo5. Kamp6. Sisekaitseakadeemia.7. SK Saarde8. MsEesti

Autasustamine toimus õhtusel peol Abja kultuu-rimajas. Kava algas õnne-loosiga, kus kõigi osalejate vahel loositi välja hulgaliselt auhindu. Peaauhinnaks kaks Mikasa saalivõrkpalli, mille oli välja pannud ko-halik spordisõber hr O.Saar. Tantsuilu pakkusid Viljan-dist pärit Maerobic tantsu-stuudio noored ning toimus

autasustamine. Hiljem aitas jalga keerutada bänd Do-lores.

Eriline tänu Abja valla-valitsusele, kes igati turniiri toetas ning spordihoone, kultuurimaja ning teiste-le aktiivsetele inimestele, kes korralduses aktiivselt kaasa lõid (Imre Jugomäe, Mari Kahu, Geio Heil, Keijo Koort, Raili Juurikas, Kersti Sillaots, Ülle Rõigas).

Täname sponsoreid: De-vin (joogivesi), 4TEAMS, PopsiKöök, Abja kultuuri-maja, Toom Tekstiil, POP Cafe, Fazer, VanaMajaSõber, Goodmark, Mulgi Kõrts, HRM Tootmine.

Turniiri pildigalerii on leitav aadressilt: http://to-retigu.eu/foto/mulgipall15/

„Mulgi Pall 2015“ peakorraldaja

haRles KiVeste

Õbeäidsme leidis konkursiga lillelise logoTerve aprillikuu kestnud

Abja naiskoori Õbeäidsme logokonkursi tulemusena laekus ideid oma vallast ja kaugemalt, noortelt ja täiskas-vanutelt, nii õpilastelt kui ka kogenud kunstnikelt.

Naiskoori liikmetest koos-nev žürii valis võitjaks Renee Aava töö, mis vastas kõige sel-gemalt konkursi tingimustes

esitatud nõuetele: kujunduses on kasutatud Abja vapilt tutta-va sinise linaõie stiliseeringut, logo on selge, põhjalikult läbitöötatud ja innovaatiline. Võidutöö autor ongi elukut-seline kujundaja, peamised tellijad asuvad aga piiri taga.

Õbeäidsme logo on hõ-bedasena tikitud juba ka uhiuutele kleitidele, millega

osalesime Hansa laulu- ja tantsupeol. Oma valla rahvas näeb ja kuuleb meid Abja su-vepäevade avamisel 17. juuli õhtupoolikul.

Aitäh kõigile konkursist osavõtjatele! Õnnesoovid koorile oma logo leidmisel ja edu kokkukasvamisel!

tiiu soMMeR

Sandra Steiner ja Remo Künnap 22.05.2015 sündis tütar KERSTI

Õnnitleme pisipere sünni puhul!

Foto: Kersti Sillaots

Foto: Abja lasteaed

Foto: Keijo Koort

Page 4: Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla muuseumis on muusikat kõlanud varemgi, aga kaugeltki mitte nii palju kui tä-navusel muuseumiööl 16. mail.

Muuseumiööl, mille tee-maks oli „Öös on muusikat“, astusid avaras muuseumisaalis tooliridadel istet võtnud ja õhtu edenedes üha lisandunud igas eas kuulajate ette esinejad Mõi-sakülast ja kaugemalt.

Kuulajate sooja aplausi tee-nisid esmalt Abja muusikakoolis õppivad Mõisaküla noored – kitarrist Viktoria Siigur ja akor-dionist Elari Tehver. Seejärel tutvustasid oma pikas põnevas kavas vanu rahvapille alates torupillist ja hiiu kandlest kuni flöödini ning lasid kõlada naka-taval rahvalaulul kultuuriaka-deemia pärimusmuusika eriala

II kursuse tudengid. Rahvalikus toonis kontserdi andsid lõpuks Untsakate pillimehed Margus Põldsepp lõõtspillil ja Jaanus Jantson kitarril. Nende pilli järgi lõid kultuuriakadeemia muusikud ka tantsu. Südamli-

kult tänas kõiki esinejaid neile meeneid kinkides muuseumi juhataja Anu Laarmann.

Muuseumis sai muuseumi-ööl lisaks rikkalikule alalisele ekspositsioonile vaadata väl-japanekut vanadest lauluraa-

matutest. Vanim neist pärines aastast 1820.

„Osavõtt oli väga hea – sada kuuskümmend kaheksa ini-mest. Rosinaks nende seas oli abielupaar, kes oli tulnud Mõi-sakülla spetsiaalselt Põldseppa ja Jantsonit kuulama,“ väljendas kordaläinud ettevõtmise üle rahulolu Anu Laarmann.

Kui muuseumiöö algusajaks on kõikjal kell 18 õhtul, siis Mõi-saküla muuseum avab sel päe-val oma ukse traditsiooniliselt juba kell 10 hommikul. Viima-sed kümmekond muuseumiöö külastajat lahkusid muuseumist alles selle sulgemise ajal kell 23 õhtul.

Meelis sõeRd

halliste kiriku lähistel aja-loolise annatare uue katuse all vastvalminud teatrilaval 10. juunil esietendunud siim Maa-teni lavastus „arm“ tõi kohale täissaali tänulikku publikut.

Peale kahevaatuselise draa-ma lõppu tõusis eest põrandalt taha lae alla kõrgenevatel pin-giridadel istunud ja esietendust nautinud tänulik publik püsti. Vaatajate aplaus nende ees viimaks sügava kummarduse teinud osatäitjaile Katrin Kal-male, Artur Linnusele, Madis

Mäeorule, Rita Raavele, näidendi autorile ning lavastajale Siim Maatenile, konsultant Aapo Ilvesele ja videokunstnik Kaisa Rooverile ei tahtnud lõppeda. Mitmed inimesed pugesid lavale, et näiteseltskonda isiklikult lille-de ja kallistustega tänada.

„Olen publikule tänulik,“ sõnas Siim Maaten. „Hing väriseb iga etenduse eel ikka sees, et kas läheb korda,“ tunnistas vabakut-seline lavastaja ja näitleja samas, ehkki juba kontrolletendus sai asjatundjailt kiitva hinnangu. Ta avaldas ühtlasi tunnustust

professionaalidest osatäitjaile, kes mängisid tükis nii otse laval kui aeg-ajalt suurele ekraanile kuvatud videolõikudes.

Siim Maaten lähtus näidendi „Arm“ kirjutamisel isiklikust kogemusest. Olles kaks aastat maailmas rännanud, tundis ta kodumaale naastes end võõrana: võõras, aga ikkagi oma. Nii tekkis tal enda sõnul ajend arutleva näi-dendi kirjutamiseks sellest, mida tähendab olla inimene ja vend. Ühtviisi aktuaalseid globaalseid teemasid tõstatav kui ka ka kahe venna hingeelu keerukustesse

süüviv etendus haarab vaataja hinge ja vaimu kaasa ning teat-riime võibki sündida.

Meeldiva teatrielamuse saa-nud tänulikku publikut jagus lavastaja hinnangul Annatarre ka seal juuni keskpaiku toimunud järgnevatele etendustele. Neile aga, kel „Arm“ veel nägema-ta, teadmiseks, et kaks viimast etendust kümnest toimuvad 26. juunil algusega kell 19 ja 27. juu-nil kell 17. Piletid on saadaval nii Piletilevis kui ka enne etenduse algust kohapeal. Hoone kiriku-poolses otsas on etenduseõhtutel

avatud ka kohvik, kus laudade taga istudes saab vaheajal siller-dava linnulaulu saatel mugavalt keha kinnitada.

Siim Maatenil on hea meel, et Halliste valla toel hiljuti uue katuse saanud ja tänavustel Tee-me Ära talgutel hulga vabatahlike abiga heakorrastatud ajalooline Annatare saab päästetud. Tulevi-kus peaks sellest plaani kohaselt koos Halliste kiriku ja leerimajaga kujunema Halliste kihelkonna keskus.

Seda, kas Annatare ka järg-misel suvel veel omanäoliselt põ-

neva teatriareenina kasutatav on, peab teatrimehe sõnul otsustama Halliste vald. Ise sooviks ta seda küll, sest mõtteis on juba järgmi-se näidendi kirjutamine. Lisaks saaks lava asfaltalusele ehitatud puitkattega põrandal Maateni arvates edukalt ka tantsida, kus-juures bändi mängupaigaks võiks olla sellest kõrgemal paiknevad istmeread.

Meelis sõeRd

Tervet otsaseina täitev reklaampannoo juhatab juunikuu lõpuni teatrisõpru juba kaugelt etendustele avara Annatare kena uue katuse alla.

Põnevaid pille tutvustasid ja neil musitseerisid muuseumiööl Mõisaküla muuseumis kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala tudengid.

Rohkearvulise publiku tänulik aplaus lavastuse „Arm“ meeskonnale ei tahtnud esietenduse lõppedes vaibuda.

Päästetud Annatares sündis teatriime

annataRes (halliste kiriku lähedal)

• 20. ja 26. VI algusega kl 19 ning 27. VI algusega kl 17 siim Maateni draamalavas-tus „arm“ (lugu sellest, mida tähendab tänapäeval olla ini-mene ja vend). Osades Madis Mäeorg, Artur Linnus, Katrin Kalma ja Rita Raave. Piletid saadaval Piletilevis ja enne etenduse algust kohapeal hinnaga 13 € (sooduspilet pensionäridele, tudengitele ja õpilastele) ning 15 €.

KaRiste järve ääres Rehemäel • 22. VI kl 20 halliste valla jaanituli. Tantsuks ansambel C-Duur. Lähem info tel 525 6049.

MõisaKÜla suVeaias • 23. VI kl 20 Mõisaküla lin-na jaanituli. Lustakad män-gud ja võistlused. Tantsuks ansambel Respekt. Lähem info tel 525 6049.

MõisaKÜlas • 31. VII – 2. VIII Kodu-KandiPäeVad. Jälgige reklaami. Info tel 525 6049.

Kuhu minnaMuuseumiööd täitis muusika

Õisu mõis ootab külastajaidtraditsioonilises külastus-

mängus „unustatud mõisad“ tänavu veerandsaja eesti mõisa seas taas osalev õisu mõis oo-tab huvilisi külla veel kolmel suvisel nädalavahetusel.

Külastusmängu konsultant Urmas Tuuleveski sõnul pole põhiprogramm ega mängu-reeglid muutunud. Igal täistun-nil korraldatakse mõisas giidiga jalutuskäik. Saab tutvuda foto- jm. väljapanekutega. Jagub ka üllatusi. Pakutakse kooki ja koh-vi ning saab kuulda kummalisi ja huvitavaid lugusid mõisa- ja hilisemastki ajast.

Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, mil-lesse koguda külastuspäevadel

erinevatest mõisatest templeid. Vähemalt kümmet mõisa kü-lastanute vahel loositakse välja pääsmed sügisel ühes mõisas mängitavale teatrietendusele.

Õisu mõisa külastas mõi-samängu esimesel päeval 13. juunil kokku üle paarikümne inimese. „Hommik oli vaiksem, õhtu poole juba elavam,“ lausus

koos Valdur Metsaga Õisu mõi-sas külastajaile tänavugi giidiks olev Eve Kuningas. Külastajad said näha fotoväljapanekut kevadisest mõisapargist ja Vil-jandi fotoklubi pilte. Ruumides pakkusid huvi mitmesugused ametikooliaegsed esemed ning ajaloolised fotod. Kehakinni-tuseks pakuti lihapirukaid, mõisakooki, kohvi ja tervistavat rohelist teed.

Külastusmängu „Unustatud mõisad“ järgmised külastus-päevad Õisu mõisas on 27. juuni, 11. ja 12. juuli ning 1. ja 15. august. Mõis on külastajate päralt kella 10.00–18.40.

Meelis sõeRd

ÕNNITLEME KOOLILÕPETAJAID!

HALLISTE PÕHIKOOLI IX klassi (klassijuhataja Jelena Hein) lõpetasid käesoleval aastal Maija-Liisa Aasna, Anne-Mai Ivanova, Sten Jaama, Anne-Mai Jakobson, Mikk Järvis, Reelika Kivisaar, Silver Lehtsaar, Rainer Rüütel ja Elsa Vanker.

MÕISAKÜLA KOOLI IX klassi (klassijuhataja Toomas Riet) lõpetasid Viktoria Siigur (kiitusega) ja Raido Luik.

Palju õnne kõigile kooliõpetajaile ja jõudu ning edu järgneval haridusteel!

Halliste vallavalitsusMõisaküla linnavalitsus

Külastusmängu „Unustatud mõisad“ raames ootab Õisu mõis täna-vu huvilisi külla veel kolmel suvisel nädalavahetusel.

Foto: Meelis Sõerd.Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Page 5: Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

5Halliste, Mõisaküla ja Abja ühislehekülg

uudisedHuvitav putukapäev muuseumishalliste ja abja koolide

putukahuvilised õpilased ja õpetajad kogunesid abja muu-seumi juhataja Rein Mägi al-gatusel 17. mail muuseumisse, et “päästa” sügavkülmikust seal juba mitu aastat oodanud troopilised putukad.

Putukad olid püütud Lõu-na-Ameerikast Prantsuse Gua-jaanast – nii et üsna ekvaatori lähedalt ja seega meie jaoks eksootilised. Sügavkülmas hoitud putukad tuleb enne üles sulatada, niisutada ning siis sirutada ja kuivama panna.

Meile sõitis appi harrastu-sentomoloog Keijo Sarv Tartust. Keijo ise on käinud putukaid püüdmas Indoneesias ja ka Prantsuse Guajaanas, nii et see lülijalgsete seltskond oli talle üsna tuttav. Kokku loendasime kollektsioonis üle kolmekümne erinevat liiki putuka, lisaks neile veel ligi sada liblikaliiki.

Huvitavamad mardikad olid elevantpõrnikas, arlekiin-sikk, kuldpõrnikad, naksurid ja kuldpeakärsakad. Ritsika-test nägime õpikutest tuttavat raagritsikat, kes matkib täpselt oksaraagu ning oli 16 cm pikk.

Kiletiivalisi oli ainult üks –

kuulsipelgas. Kust siis selline nimi? See sipelgas pidi tekitama oma ohvris tunde nagu oleks teda püssikuul tabanud ja see tunne kestab kolm päeva. Hirmuäratav! Lapsed nägid ka väikest skorpioni ning suurt tuhatjalga (21 cm pikk).

Kahjuks ei jõudnud me sel

päeval liblikaid kuivama pan-na. Keijo sirutas kaks liblikat, näitamaks, kuidas seda üldse tehakse. Liblikate sirutamine on palju aeganõudvam ja roh-kem püsivust vajav tegevus.

Kastidesse paigutatud putukad rändasid Rein Mägi koju sooja ja kuiva kohta ot-

sima, et siis edaspidi näitliku õppevahendina või muuseumi-eksponaadina esineda. Lapsed lubasid saadud teadmisi ka oma kodudes edasi anda ja rakendada.

tiiu saViHalliste kooli bioloogia-

õpetaja

Kaitseliit viis õpilased matkaleMõisaküla kaitseliitlased

korraldasid 2. juunil Mõisaküla kooli õpilastele kasulikke ko-gemusi õpetanud seiklusliku matka linnalähedasse metsa.

Kaitseliitlaste Varje Toomasti ja Veiko Berggrünfeldi järel liikus õpilaskolonn paarikaupa linna taha metsa 1941. aasta juulis kuritegelikult mõrvatud 62 süütu omakandi inimese mälestuskivi juurde. Mõisaküla ajaloo ühte süngeimat seika meenutas kuuldud mälestuste põhjal lastele seal Sakala ma-levkonna Karksi malevkonna pealik lipnik Ervin Tamberg, kes süütas hukkunute mälestuskivi ette ka küünla.

Kapralite Arvo Pede ja Arvo Kama juhatusel hargnesid õpi-lased piki metsatukka ahelikku,

et leida üles legendi kohaselt metsa eksinud lastekirjanik. Otsitavani aitasid suunduda teekonnal leitud raamatud ja muud eksinul kaasas olnud ja maha pudenenud kokku tosin

eset. Rõõmsat elevust põhjustas peagi varjatud metsaalusest ka otsitava enda – inimsuuruse riietatud nuku leidmine. Koos leituga tehti meeleolukas ühis-pilt, maitsti kaisteliitlaste paku-

tud kompvekke ja pudelivett ning suunduti kolonnis metsast välja koolimajja tagasi, kus ret-kega rahule jäänud matkalisi ootas peagi ees soe lõunasöök.

Kevadisi matku, kus lastele on õpetatud looduses toimetu-lekut, maastikul orienteerumist, õhkrelvade käsitsemist ja muid kasulikke oskusi, on kohali-kud kaitseliitlased korraldanud Mõisaküla kooli õpilastele juba aastaid. Tänavusel matkaeelsel rivistusel koolimaja ees väljen-das lipnik Ervin Tamberg loo-tust, et edaspidi hakkavad ke-vadmatku korraldama õpilased ise – eelkõige koolis tegutsevad kodutütred ja noorkotkad. Vaja-likku abi osutab neile seejuures endiselt Kaitseliit.

Meelis sõeRd

Halliste vallavalitsus koostöös vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga kuulutavad vallas välja heakorraülevaatuse „Kaunis kodu 2015“.

Kodukaunistamise konkursi tingimuste järgi on hinda-misklassideks tiheasustusalal ja asulates: 1) ühepereelamud; 2) korterelamud, hoonetegrupid; 3) ettevõtted, asutused, toot-mistalud; 4) huvitavad ideed, säästev renoveerimine, eeskujulik taastamine.

Iga klassi osas arvestatakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ja väikevorme, lisaks huvitavaid lahendusi ajaloolise või olulise hoone, samuti talu- või mõisapargi säilitamisel ning taastamisel. Veel võidakse hinnata mõne muu üksikobjekti (loo-dus-, mälestusobjekt vms) korrastamisel ülesnäidatud lahendusi ja algatusi ning nende eksponeerimise kvaliteeti. Samuti hinna-takse üldise seisundi parandamiseks ette võetud samme, säästva renoveerimise põhimõtteid, parkide puhul haljastuse üldist ilmet ja ruumimõju säilitamist.

Kandidaate konkursile võivad esitada Halliste valla elanikud ja kinnisvaraomanikud, vallas tegutsevad juriidilised isikud, samuti naabrid jt. Ülevaatusel osalemise soovist palume teatada vallasekretärile (tel 436 3175) hiljemalt 1. juuliks.

Konkursi käigus selgitatakse välja kuni kolm tiitli “Kaunis kodu 2015” väärilist kinnistut. Tiitel “Kaunis kodu 2015” või eripreemiad antakse eeskujulikult heakorrastatud ja kaunilt haljastatud kodudele Halliste vallas.

halliste VallaValitsus

Algab konkurss „Kaunis kodu 2015“

Näitering peab suvepausi

Ei imestaks üldse, kui selguks, et sõbrannad Nele Ramjalg (vasakul) ja Kadri Taim läbisid kogu öise kevadeavastamise retke läbi kodulin-na Mõisaküla kaelakuti tantsusammul.

Harrastusentomoloog Keijo Sarve (paremal) juhendamisel „päästsid“ putukahuvilised õpilased sügavkülmikust hulga seal juba aastaid oodanud troopilisi putukaid.

Rõõmsate nägudega poisid tassisid matkal metsast üles leitud sin-na „eksinud lastekirjaniku“ metsaserval seisnud linnapea autosse.

Uue-Kariste rahvamajas tegutsev näitering Kiiksud rõõmus-tas enne suvepuhkusele jäämist piirkonna näitemängusõpru vaimuka instseneeringuga Juhan Smuuli teose „Polkovniku lesk“ ainetel.

Etendatud instseneeringu autor ja lavastaja on Kiiksude juhendaja Hilve Koidla. Tema sõnul õpiti lühinäidendit iganä-dalaselt hoolsasti sügisest saadik, iga proov kestis kuni kolm tundi. Lavastaja sõnul arvestas ta teksti kirjutamisel konkreetseid trupi liikmeid ja nende võimekust. Tulemus rahuldas nii tema kui vaatajate ootusi.

Rahvamaja kaminasaali sätitud tooliread olid täis näite-mänguhuvilisi ümbruskonnast ja kaugemaltki. Ruumisäästlik toolipaigutus jättis osatäitjaile piisavalt mänguruumi.

Esietenduse järgselt pälvisid lavastajalt tunnustust kõik osatäitjad: Ivi ja Heiki Alp, Irja Loss, Tiia Muttel, Urve Olonen, Leili Tšernõšova ja Martin Linder. Näiteringi ja juhendaja Hilve Koidlat tänas sooja aplausiga ka publik, soovides neile edasist tegutsemistahet.

Meeleoluka punkti Kiiksude lõppenud hooajale pani näi-tering juuni algul Abjas üheskoos ujulas veerõõme nautides ja seejärel Mulgi kõrtsis õhtustades. Taas kohtutakse puhanutena ja teotahtelistena sügisel.

Meelis sõeRd

Mõisaküla linnavalitsus

Halliste vallavalitsus

PAUL PIISKOP 91EMILIJA ALLAS 87LEIDA TEOR 85HELE-MALL KAJANDO 82LEIDA HELIMETS 82UNO-JOHANNES VIITAK 82LEIDA-ALVINE RANG 80ALLI KALM 80HEIKKI HEINRICH TANN 80TAIMA KOIK 80ANTS LOIT 75MARE MIITEL 70

LOOLA GRENTS 89HILDA KALDOJA 88SALME PIRSKO 87EDGAR-LEONID LAINELA 86HELDUR KATTAI 82KALJU KULL 81AINO KÕVATOOMAS 80ANTS KAMA 80ENN TOOMSOO 75JAAN OTS 75GAIDA REISIK 91LINDA SEILER 87

JAAN KOHJUS 84LEO KULL 84LINDA KARBUS 82MILVERT KERSON 82

Õnnitleme eakaid hällilapsi! Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!SALME-MARIE LOOPRE 95MAIMU KASE 91ANELE GALJATSKENE 89HELJU LEHESMETS 87ELLEN-IRENE SAAR 87SALME KUUSSALU-PAALMÄE 85LUULE PAUER 84LEMBIT PÄRNA 83ALMA RABA 83ILME OJAMÄE 82ANTS LOND 81SALME KÄÄMER 81ELLA-HELENE VOIT 81

AAGE ALTIS LAHTINEN 81ANTS LOND 80LIIVI KULDSAAR 75JÜRI ILUSMETS 75ELSA JUGANSON 75LIIDA MÄGER 75ARVO VEIDENBERG 75RAILI NURMES 70MAIMU JUHA 70

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Page 6: Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

6 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

traditsioonilisele kooli-aasta lõpu puhul korraldata-vale Mõisaküla linnajuhtide vastuvõtule muuseumisaali olid tänavu palutud seit-seteist tublimat koolinoort ning kooli- ja lasteaiaõpe-tajad.

Õppetöös ja spordis möö-dunud õppeaastal silmapaist-vaid tulemusi saavutanud ning tublilt kooli esindanud, ühtlasi eeskujulikult käitu-nud õpilasi tervitasid ja tun-nustasid soojalt Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg ja linnavolikogu esimees Jorma Õigus. Linnajuhid andsid lastele üle lilled ja Mõisaküla linna tänukirja.

Tunnustust pälvisid õpila-sed Kirke Pärnat, Heti Bust-röm, Rommi Preimann, Keiro Škurin, Keili Tuisk, Sten-Mar-kus Tisler, Kärt Pärnat, Geilyn Tisler, Devin Pakkonen, Ger-man Pervušin, Jan-Jesper

Tisler, Marko Mäerand, Elmo Preimann, Iti-Marii Varik, Kristofer Sults, Karl Murik ja Viktoria Siigur.

Tänukirja ja lilleõie vää-

risid linnalt hea töö eest õp-peaasta kestel ka õpetajad Lilli Kaskelainen, Eha Ermits, Anne Saar, Margit Jaanson, Aita Matson, Tiia Tõnts, Sii-

rius Sikka, Signe Vahtramäe, Valentina Lindikrei, Toomas Riet, Enn Raieste, Anne Go-maa ja Ann Oder Mõisaküla koolist ning Tiina Raba ja Riina Ots ja Kadi kask Mõi-saküla lasteaiast. Samuti kooli ja lasteaeda juhtiv Pirje Usin.

Enne koosviibimist muu-seumisaalis pandi Mõisaküla Linnahoolduse juhataja Mar-git Usina abiga keskväljaku äärde parki kasvama väike serbia kuusk. Loodetavasti tulevikus linna kenaks jõulu-puuks sirguva kuuse juurtele viskas auku labidaga mulda Sten-Markus Tisler, kastekan-nust valas vett Kirke Pärnat. Nemad esindavad kahte eriti tublit peret, kus mõlemad lapsed lõpetasid tänavu klas-sikursuse kiituskirjaga.

Meelis sõeRd

Grupil Mulgimaa aren-duskoja liikmetest ettevõtjatel avanes maikuu teisel poolel võimalus tutvuda ettevõtlusega Austrias Hermagori piirkonnas.

Sõidu algatajaks ja organi-seerijaks oli Mulgimaa aren-duskoda koostöös Hermagori linnavalitsusega. Õppereisi tee-maks oli „Hermagori piirkonna ettevõtjate koostöö tootmises ja turunduses. Kohalikud tooted ja kohalik toit turismis“.

Grupp koosnes 20 ettevõt-jast, Mulgimaa arenduskoja esindajast ning tõlgist. Igast Mulgimaa arenduskotta kuulu-vast vallast oli reisile kutsutud kaks ettevõtjat. Halliste vallast osalesid vallavanem Ene Maa-teni ettepanekul Ingrit Tukk ja

allakirjutanu.Reis oli väga hästi organi-

seeritud ning külastatud ette-võtteid oli igast valdkonnast. Väga muljetavaldav oli see, et valdav osa selle piirkonna

ettevõtetest on pikkade tradit-sioonidega pereettevõtted, kes tundsid oma ettevõtte tuleviku suhtes kindlustunnet, et ettevõ-te jääb püsima. Inspiratsiooni ning häid mõtteid õppereisilt

jagub pikemaks ajaks.Reisil avanes võimalus

tutvuda ka selle piirkonna suurimate turismiobjektidega. Hermagori linn asub Austria lõunaosas Gaitali Alpides, kus mäetipud ulatuvad üle 2000 meetri merepinnast. Orgudes leidub joogivee kvaliteediga järvesid, voolavad selge veega mägijõed ning kõikjal on ime-kaunid alpi aasad ja avanevad hingematvalt kaunid vaated. Kõige meeldejäävam oli retk päikesepatareil sõitval laeval imekaunil Weissensee järvel.

Suur tänu kõigile, kelle toel sisukas ja tore reis teoks sai.

liina PauMeRe

HAlliSte VAllAVoliKogu 27. V 2015 toimunud istungil:• kuulati Abja Elamu OÜ ülevaadet elamumajanduse olukorrast;• kehtestati määrus „Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine“;• muudeti vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosseisu. HAlliSte VAllAVAlitSuS 5. V 2015 toimunud istungil:• otsustati eluruumi üürilepingu sõlmimine;• otsustati korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine;• otsustati maa ostueesõigusega erastamise tingimused;• otsustati katastriüksusele sihtotstarbe ja koha-aadressi määra-mine;• muudeti Halliste vallavalitsuse 28.08.2014 korraldust nr 195 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“. 20. V 2015 toimunud istungil:• kinnitati sotsiaalkomisjoni protokoll ja otsustati sotsiaaltoetuste maksmine;• kinnitati toimetulekutoetuse taotlejate nimekiri;• kinnitati vajaduspõhise peretoetuse saajate nimekiri;• kinnitati hooldajatoetuse saajate nimekiri;• otsustati riigi rahastatava lapsehoiuteenuse võimaldamine;• vaadati läbi eraisiku avaldus Nurme tn 3-9 korteri ostmiseks;• otsustati raha eraldamine MTÜ-le Kosksilla Arenguselts.

MõiSAKülA liNNAVoliKogu18. V 2015 toimunud istungil:• suunati eelarvesse vahendeid reservfondist;• algatati linna uue arengukava koostamine aastateks 2016–2026;• võeti vastu määrus „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade keh-testamine toimetulekutoetuse määramisel“.

MõiSAKülA liNNAVAlitSuS20. V 2015 toimunud istungil:• eraldati Mõisaküla Kultuuriselts MTÜ-le projekti „Efektiivne Mõi-saküla, kino peab saama“ kaasfinantseeringuks 190,49 €;• alustati Kiikre tn 47 asuvate ehitiste peremehetuks tunnistamise menetlust;• võeti arvele peremehetu varana Kase tn 7 asuvad ehitised;• moodustati komisjonid hangete korraldamiseks Pärnu tn 43 hoone fassaadi rekonstrueerimiseks ning linnale vee- ja kanalisatsiooni-teenuse pakkuja leidmiseks;• määrati teenindusmaa, koha-aadress ja sihtotstarve linna munit-sipaalomandisse taotletavaile maaüksustele;• määrati ja maksti välja maikuu toimetulekutoetused 4 taotlejale kokku 425,87 € ning vajaduspõhine peretoetus 6 saajale kokku 450 €.

3. VI 2015 toimunud istungil:• lahendati hoolekandealaseid taotlusi;• kinnitati linna 2015. aasta heakorrakonkursi „Kaunis kodu“ tingimused;• eraldati Mõisaküla Kultuuriselts MTÜ-le projekti kaasfinantsee-ringuks 72,70 €;• kinnitati linna tänavate remonditööde tegijaks Sakala Teed OÜ;• määrati ja maksti välja juunikuu vajaduspõhine peretoetus 5 saajale kokku 360 €.

9. VI 2015 toimunud istungil:• tunnistati lihtmenetlusega hanke „Pärnu tn 43 fassaadi rekonst-rueerimistööd“ edukaks pakkujaks AS Pärlin pakkumus maksu-musega 54 576 €;• lahendati sotsiaalhoolekande alaseid taotlusi.

oMaValitsusKRooniKat

MÄLESTAME

HANS KURG 3. IX 1942 – 18. V 2015

ALMA TASUjA 22. III 1927 – 29. V 2015

Halliste vallavalitsus

Linn hindab kodude kaunidust

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: liina Paumere

Foto: Meelis Sõerd.

Kõige elamuslikum oli Mulgimaa ettevõtjaile õppereisil Austriasse laevasõit imekaunil Weissensee järvel.

Pärast väikese kuusepuu mulda istutamist tegid tänavu pidulikule vastuvõtule kutsutud tublimad õpilased koos õpetajate ja linnajuhti-dega selle taustal mälestuseks ühispildi.

Mõisaküla linna tänavuse heakorrakonkursi „Kaunis kodu“ raames selgitab hea-korrakomisjon alates 15. juu-nist kuni 16. juulini välja linna heakorrastatumad kodud, samuti ettevõtted ja asutused.

Heakorrastatumad objek-tid selgitatakse välja eraldi eramute, kortermajade ning ettevõtete ja asutuste hulgas. Parimate väljaselgitamisel võ-tab komisjon hindamisel arves-se järgmisi kriteeriume:

• omanduses oleva või kasutatava krundi üldist ku-jundust, kasutamise funktsio-naalsust, linna ja loodusliku omapära arvestamist ning krundi heakorda;

• ehitise välisilmet;• haljastust, muru, ilupuid

ja -põõsaid, lilli ja viljapuid;• väikevormide (piirde-

aiad, kõnniteed, trepid, terras-sid, välisvalgustus, kaminad,

aiabasseinid jm) olemasolu ja sobivust;

• kõrvalhoonete korras-hoidu.

Kolme kaunimat eramut autasustab linnavalitsus tänu-

kirja ja majamärgiga „Kaunis kodu 2015“. Heakorrakomis-joni ettepanekul on linnavalit-susel õigus anda välja ka teisi autasusid vastavalt eelarvelis-tele võimalustele.

Konkursi võitjate auta-sustamine toimub Mõisaküla linna tänavustel kodukandi-päevadel.

Ettevõtjad käisid õppereisil Austrias

Linn tunnustas kooli tublimaid

Möödunud suvel hinnati üheks Mõisaküla kaunimaks koduks perekond Hakkajate kodu Kivi tänaval. Pildil võtab Laila Hakkaja (paremal) linnapea Ervin Tambergilt kodukandipäevade avamisel autasuna vastu majamärgi „Kaunis kodu“.

Page 7: Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

7Halliste ja Mõisaküla lehekülg

uue-Kariste rahvamajas igakuuliselt koos käiv klubi 60+ tähistas oma järjekordsel kokkusaamisel 4. juunil eesti lipu päeva.

See päev märgib Eesti lipu emalipu õnnistamist Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 4. juunil 1884. Eesti lipu päeva seadis riigikogu sisse 14. aprillil 2004. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.

Uue-Kariste rahvamaja saalis, kus kaetud peolaudadel vaasides lõhnasid hurmavalt piibelehed, laulsid klubi liik-med esmalt ühiselt Eesti hümni ja seejärel Enn Võrgu loodud laulu „Eesti lipp“, mille sõnade autor on Martin Lipp.

Klubi 60+ lõppeva tege-vushooaja võttis ülevaatli-kult kokku juhatuse liige Leili Tšernõšova. Rein Tarkus, Sirje Õruste ja teised klubi liikmed tänasid juhatust möödunud sügisest saati teoks saanud eri-nevate huvitavate ettevõtmiste korraldamise eest. Tõdeti, et väikeses maakohas on niisu-gune klubi rahvale tänuväär-

set kultuurilist suhtlemist ja eneseharimist võimaldavaks organisatsiooniks. Kõlama jäi ühine soov ja valmidus edasi tegutsemiseks. Juhatuse liige Heiki Alp väljendas ühtlasi lootust, et peale suvepausi al-gav järjekordne hooaeg toob klubisse ka uusi liikmeid nii kohapealt kui ka mujalt vallast.

Pärast ühislaulmist ja enne

kohvi- ja koogilauda istumist saalis peeti rahvamaja taga suvelehtlas maha meeleolukas grillpiknik. Loojuvas õhtu-päikeses, kui eelmisel päeval möllanud tormituul juba täiesti hääbunud oli, süüdati lipupäe-va lõpetuseks piknikuplatsi kõrval vägev lõke, mis viis tulemüsteeriumi imetlejate mõtted lipupäevast sujuvalt samal kuul ees ootavate võidu- ja jaanipäevani.

Kohaliku kodulooringi eestvedaja Sirje Õruste kutsus kõiki huvilisi koos peredega aga Uue-Karistesse ka 5. juulil. Siis pakub Mulgimaa peremän-gus osalev kodulooring tulijaile seal mitmesugust huvitavat mängulist ja loovat tegevust.

Meelis sõeRd

Mai lõpul sooviti õisu ja halliste lasteaias hulgale mudilastele lillerohkelt pi-dulikult head sügisel algavat kooliteed.

Halliste vallas on tänavu sügisel rekordiliselt kaksküm-mend kaks koolitee alustajat: Halliste lasteaias üksteist, Õisu lasteaias seitse, Kõpu lasteaias kaks ja neile lisaks veel kaks kodust mudilast. Kõigile neile kinkis vald koolikoti koos selles olnud esmavajalike õppetarve-tega. Iga niisuguse komplekti väärtuseks on sotsiaaltöötaja Monika Errelise andmeil 60 eurot.

Õisu ja Halliste lasteaia kooliminejad lapsed said koo-likoti ja -tarbed kätte oma lasteaia lõpupeol vallavanem

Ene Maatenilt, kes neid, samuti nende vanemaid ja lasteaeda-de töötajaid soojalt luulevor-

mis tervitas. Lastele jäi lisaks mälestuseks ka mapp lasteaias valminud joonistuste ja muu

käelise loominguga. Mõlemad lasteaiad tänasid hea koostöö eest kooliminejate emasid-isa-sid, lapsevanemad omakorda tehtud suure töö eest lasteaia-töötajaid.

Lõpupeol Õisu lasteaia hubastes ruumides esinesid toredas väikeses eeskavas nii lapsed kui kasvatajad. Tehti ühispilte ja maitsti lõpuks peolaual pakutut.

Halliste lasteaia lõpupidu toimus sealses rahvamajas ja andis suisa koolilõpupeo mõõ-du välja. Kooliminejad tutvus-tasid end laval väikese salmiga, esitasid õpetliku lühinäidendi, laulsid ja tantsisid. Pidu lõppes tordisöömisega.

Meelis sõeRd

sport

Kati Ojaloo püstitas Eesti rekordi

Tõstmine

Autokross

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Mihkel Maripuu

Halliste lasteaia kaunil lõpupeol rahvamaja saalis tegid üksteist sügisel kooli minejat kasvatajatädidega viimast korda ühispilte.

Lipupäeva tähistanud klubi 60+ liikmed süütasid Uue-Kariste rah-vamaja pargis lõpuks tubli jaanitule mõõtu lõkke ja uurisid samas kasvavaid ilupõõsaid

Heitjate seeriavõistluse eta-pil 13. juunil Tallinnas püstitas Halliste vallast pärit Kati Ojaloo Eesti naiste rekordi vasaraheites tulemusega 67.12.

Senise Eesti rekordi ligi poo-leteise meetriga purustanud Kati Ojaloo rääkis Postimehele, et kuna eelneva nädala tree-ningud jäid nõrgaks, läks ta võistlustele eelkõige mõttega keskenduda tehnilisele sooritu-sele, mitte kauguse püüdmisele. „Viimased võistlused ongi re-kordi püüdmise nahka läinud. Ja nüüd see siis tuli, kui kõige vähem ootasin – Eesti rekord 67.12 kohe esimesel katsel,“ rõõmustas sportlane.

Tema senine rekord oli tä-navusel heitjate seeriavõistluse avaetapil heidetud 65.62, samas on eelmise aastaga võrreldes on lisandunud koguni ca kaks meetrit. „Selle taga on töö, töö ja töö. Trenni on palju tehtud, jõus on palju arenetud ja kii-rust on juurde tulnud,“ tõdes

Halliste põhikoolis Leo Liiberi käe all sportlasteed alustanud Kati Ojaloo.

Senine Eesti rekord kuulus Maris Rõngelepa nimele tule-musega 65.75. Pekingi MM-i norm 70.00 ootab Mulgimaa neiu poolt veel alistamist.

Sindis 16. mail toimunud Aleksander Kase 16. mälestusvõist-lustel tõstmises tegid tublilt kaasa Mõisaküla noored.

Tüdrukute arvestuses oli Iti Marii Varik summaga 46 kg teine. Poistest oli Karl Robert Karpa tulemusega 182 kg kuues ja 80 kg tõst-nud ning kaheksa kiloga isiklikku rekordit parandanud Jan Jesper Tisler kaheksas. Võisteldi absoluutarvestuses punktitabeli järgi.

enn Raieste

Lätis Riia lähistel 31. mail toimunud autokrossi kestvussõidus „Ozolnieki 3H un 6H cross country 2015“ võitlesid Mõisaküla mehed välja kõrged poodiumikohad.

Kolme tunni kestvussõidus saavutas võistkond Mõisaküla, kuhu kuulusid Hannes Tisler, Arvids Tisler ja Hillar Lehtsaar II koha ning võistkond Mõisaküla Udo, kuhu kuulusid Udo Jakobson ja Aimar Kielas, III koha.

Kuue tunni kestvussõidus sai võistkond Mõisaküla samuti suurepärase II koha. Udo Jakobson ja Aimar Kielas saavutasid selles sõidus samuti kõrge IV koha.

Võisteldi tagaveolistel VAZ-tüüpi autodel ning võistlustel osales seitse meeskonda veerandsaja osavõtjaga.

Suur tänu mehaanik Kaido Toomsoole ja Tavo Taimile, kes on tublisti oma vaba aega panustanud autode hooldusele ja remon-dile. Võistluste käigu jäädvustamise eest väärib tänusõnu tuntud Mõisaküla videooperaator Uno Tilser. Juba 1. juuni hommikuks oli ta ka video kokku monteerinud ja kõigile huvilistele Youtube’i vaatamiseks üles laadinud.

Mõisaküla autosportlaste võistlushooaeg on praegu poole peal. Pidada on jäänud veel kaks etappi, mis toimuvad 9. augustil ja 26. oktoobril. Praegused tulemused annavad Mõisaküla võistkondade-le võimaluse võistelda isegi Läti Vabariigi meistritiitlile. Edu neile ja nende toetajatele!

aRVids tisleR

Kaks aastakümmet AerodünaamilisiMaikuu keskel pidas hal-

liste rahvamajas juubelipidu juba kakskümmend aastat oma vahvate originaalsete tantsudega rõõmustanud loo-metantsurühm aerodünaa-milised.

Kakskümmend üks aastat tagasi kogunes Halliste rahva-majja seltskond naisi, et ühes-koos tunda rõõmu muusika saatel liigutamisest. Kevade lähenedes tegi rahvamaja juha-taja Laine Pedaja ettepaneku, et võiksime koos teha ka ühe etteaste. Nii sündiski idee ha-kata tegelema loometantsuga. Rühma nime ristiisadeks olid tantsijate abikaasad.

Algusaastatel oli rühm nii suur, et lavale mahtumisega oli tegu. Nüüd enam mitte, sest aastad on teinud oma töö. Tänases kuueliikmelises rühmas tantsivad rühma asu-tamisest alates Tiiu Helimets, Pille Kommer, Made Kotkas, Marina Lääts ja Marvi Reiman, kellega hiljem liitus Moonika Kask. Aastate jooksul on rüh-mas tantsinud veel Pille Kert, Külliki Võhma, Anneli Merila,

Piret Pedaja, Tiina Kuusemets, Maret Põder, Lea Rang, Eve Tšetšin ja manalateele läinud Ene Saar. Rühma juhendajaks oli üksteist aastat Laine Pedaja, nüüd juhendab meid Marina Lääts.

Aerodünaamiliste reper-tuaaris on väga eriteemalisi tantse, kujutades inimtegevust ürgajast tänapäevani. Üldinim-likke probleeme käsitlevate tantsude süžee on üles ehita-tud lavastuslikult.

Iga uue tantsu jaoks on reeglina vajalik ka uus kos-

tüüm, mille valmimisel on tub-liks õmblejannaks meie oma tantsija Marvi, keda assisteerib ses osas juhendaja Marina ning aitab kaasa iga tantsija ise vas-tavalt oma oskustele.

Oleme osalenud kõikidel maakonna loometantsupäe-vadel ning sellest tulenevalt on meie pagasisse kogunenud kahe aastakümne jooksul vä-hemalt nelikümmend tantsu. Neile lisanduvad esinemis-kavad taidlejate pidudeks ja jaanipäevadeks. Esinemas ole-me käinud ümberkaudsetes

rahva- ja kultuurimajades, laatadel erinevates maakon-dades ja Tartus hansapäeval. Kuni jätkub ideid ja tantsijaid, tantsime edasi, sest see hoiab meie hinge rõõmsa ja noorena.

Suur tänu meie juhendajale Marinale, samuti kõigile, kes rühma juubeli puhul meeles pidasid ja selle kaunimaks aitasid muuta, eesotsas meid alati toetanud Halliste valla-valitsusega.

Made KotKas

Lasteaedades olid lõpupeod

Uue-Karistes tähistati lipupäeva

TEADEOotame vilistlasi, endisi õpetajaid, töötajaid ja ümbruskonna elanikke endise Ülemõisa kooli 90. aastapäeva tähistamisele

laupäeval, 1. augustil kell 11 Kaarli rahvamajas.

Osavõtust teatada ja osalusmaks 10 € tasuda 26. juuliks. Hiljem ja kohapealt ostes on osavõtutasu 12 €. Osta saab Silvi Saare raamatuid. Kohapeal arveldamine sularahas. Registreerimine ja

maksmine: Õisus – Silvi Saar (tel 436 5112) ja Tiiu Hermiste (tel 5800 2111), Kaarli rahvamajas Liisa-Andra Lohu

(tel 5886 1997). Tasuda saab ka Kaarli Naisseltsi arvelduskontole EE032200221041536464, selgitusse märkida

osaleja nimi.

Tänavusel loometantsupäeval veebruaris Kaarli rahvamajas oli Aerodünaamiliste kavas ka tants „Kõik puhtaks“.

Mulgimaa neiu Kati Ojaloo on nüüd Eesti rekordiomanik naiste vasaraheites.

Fotod: Meelis Sõerd.

Fotod: Meelis Sõerd.

Page 8: Abja lehekülg Abja näiteringidel kiired ajadpall, aardejaht, fotojaht. Lisaks oli võimalik lasta endale teha näomaalingut või hennatätoveeringut. Kõigile osalejatele pakuti

8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa tellimusi 2015. aasta lõpuni võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Ajaleht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Lõuna-Mulgimaa (indeks 00927) jooksva kuu väljaannet saab tellida kuni 10. kuupäevani.

Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kaheks kuuks on 52 senti, kolmeks kuuks 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Lõuna-Mulgimaa on pdf-failina programmi Adobe Reader abil loetav ka internetis kohalike ajalehtede hulgast, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee .

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post [email protected] ja [email protected]

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post [email protected]. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Tulekul on Mulgimaa peremäng

Uuemat liikluskindlustuses

Lõkked ja grillimine

90 aastat ametiõpet Tihemetsas

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 9.00–11.00

25. juunil16. ja 30. juulil13. ja 27. augustil10. ja 24. septembril

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatus:

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Mulgimaa peremäng kutsub peresid ja sõprus-kondi suvel kahel korral – 5. juulil ja 1. augustil – ko-dust välja, et koos avastada Mulgimaal olevaid vahvaid külasid, ettevõtmisi ja põne-vaid paiku.

Neil kahel päeval on ava-tud erinevad kohad, kus pered saavad osa võtta mit-metest tegevustest (väike-

se osavõtumaksu eest) ja vastata mulgi-teemalistele küsimustele. Igast kohast saab mängukaardile templi – parimatele auhinnad!

Peremängus osalevad teiste seas Uue-Kariste rahva-maja, Mulgi külamuuseum, Mulgi Ukuvakk, Pajumäe talu, Maarise Meekoda OÜ ja Kitzbergi majamuuseum. Juunikuu jooksul saame mängu lisada veel kohti,

kes soovivad ennast mängu kaudu tutvustada.

Mulgimaa peremängu täpsem info asub www.mul-gimaa.ee sündmuste all.

Mängu eesmärk on tut-vustada Mulgimaad ja Mul-gimaal tegutsevaid organi-satsioone ja ettevõtteid, mul-gi traditsioone, kultuuripäri-must ja samas anda MTÜdele ja ettevõtetele võimalus oma tegevust tutvustada ning

teenuste-toodete (õpitoad, meened, toit jne.) müügi kaudu omatulu teenida.

Mängimiseni!

Kontakt ja info: [email protected] , tel 5788 0245 ja 433 0446.

JaaniKa tooMeViljandimaa Arendus-

keskus

MtÜ tihemetsa Vilistla-ne kutsub kõiki tihemetsas õppinuid, endisi ja tänaseid õpetajaid ning koolitöötajaid 4. juulil 2015 algusega kell 11 suurele juubelikokkutu-lekule.

Nagu tavaks saanud, pea-me aktuse spordihoones ja sammume sealt ühises rivis peahoone lõvikujude juurde,

et kinnitada keha ühissupiga ja keerutada tantsu peaesine-ja ansambli Kolumbus Kris saatel.

Et pidu sujuks tõrgeteta, registreerige ennast kokku-tulekule varakult! Osalustasu (kuni 24. juunini 15 eurot, 25. juunist kuni 3. juulini 18 eurot) saab kanda MTÜ Ti-hemetsa Vilistlane pangakon-tole EE041010220112114010.

Lisainfo: www.tihemetsa.ee , [email protected] ja tel 5695 4275 (Kaire) või 5341 4426 (Erna).

Ootame teid kõiki hea tuju ja kaunite mälestustega Tihemetsa, kus möödusid meie nooruse ja kooliaja kõige kaunimad aastad. See oli meie iseseisva elu algus. Need kooliaastad vormisid poistest mehed ja tüdruku-

test naised. Olime oma kooli üle uhked! Tihemetsa tehni-kumi märk, romb kraenurgal, oli meie tollase ühtsuse tähis. Tihemetsa poisse ja tüdru-kuid tunti kõikjal, neist peeti lugu, sest nad olid oma ala spetsialistid.

ants KalaMvilistlane aastast 1973

Liikluskindlustuse Fondi teatel tõi 1. oktoobril 2014 jõustunud liikluskindlustuse seadus autojuhtidele kaa-sa hulga olulisi muudatusi, mida tutvustab alljärgnev lühiülevaade.

• Kindlustuskaitset tões-tab ainult poliis, tähtajatut lepingut enam ei sõlmita.

• Kindlustusvõtjaks saab olla iga kindlustushuviga isik (autot kasutav sõber, sugula-ne jmt), mitte ainult sõiduki omanik.

• Sundkindlustuseta periood hakkab olema 24 kuu asemel 12 kuud. Aas-ta möödumisel teeb LKF

kindlustamata sõidukitele automaatselt sundkindlus-tuse. Sundkindlustuse tariifid kehtestab rahandusminister.

• Kindlustamata sõidu-kiga kahju põhjustaja peab igal juhul maksma 640-eurost omavastutust.

• Kindlustusandjal on täienevad tagasinõude õigu-sed sõidukijuhi vastu lisaks senistele alustele (nt purjus juhtidele, kiiruseületajatele, politsei eest põgenejatele jne).

• Kõik liiklusregistris ole-vad sõidukid peavad olema kindlustatud, registrist saab sõiduki 24 kuuks kustutada

tasuta või avalduse ja seletus-kirjaga lõplikult.

• Kui omanik soovib liik-lusregistri kande taastamist, peab ta sõidukiga läbima tehnoülevaatuse. Registrisse kandmiseks lõivu maksma ei pea.

• Kindlustusselts peab kahju hüvitamisega alustama senisest kiiremini – hüvita-mist peab alustama viivita-matult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast.

• Kindlustusselts peab eelistama sõiduki taastus-remonti, rahaline hüvitus toimub erandjuhul.

• Sõiduki remondi teosta-ja valib kannatanu.

• Suurenevad kindlustus-summad.

• 2015. aasta algusest lisandus kannatanule võima-lus kahju hüvitamist nõuda enda kindlustusandjalt.

Selleks et omada ülevaa-det liikluses osalevatest sõi-dukitest, korrastas maantee-amet liiklusregistri andmeid. 1. oktoobrist 2014 kustutati sealt 150 000 sõidukit, millel polnud kahe aastaga tehtud tehnoülevaatust ega kind-lustust.

saabuva jaanipäeva eel on õige aeg meelde tuletada lõkke tegemise ja grillimise ohutusnõuded.

Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – ti-heasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või on eeskirjades ära määratud, mida lõkkes põletada tohib. Kõik avalikel üritustel tehta-vad lõkked tuleb kooskõlas-tada päästeametiga. Selleks palume pöörduda avaliku ürituse toimumise asukoha

järgsesse päästekeskusesse. Kontakte või lisainfot saab päästeala infotelefonilt 1524.

Lõkke tegemisel ja grilli-misel tuleb jälgida samu ohu-tusnõudeid. Lõke või grillahi peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest hõõguvad sädemed võivad kanduda väga kaugele. Lõkke vahetus läheduses ei tohi samuti olla kergestisüttivaid esemeid. Lõkke- või grillimiskoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimestikust, oks-test ning muust põlevmater-

jalist. Kasulik on ümbritsev kuiv maapind veega märjaks kasta ning lõkkekoht kivide või mittesüttiva pinnasega piirata. Kõik lõkked ja grill-ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all ning käepärast tuleb varuda kustutusvahendid – liiv, vesi või pulberkustuti. Pärast grillahju kasutamist või lõkke tegemist tuleb lasta põlevma-terjalil täielikult ära põleda või jäägid kustutada. Tuld on lubatud teha vaid nõrga tuulega – kui liiguvad ainult

peenikesed puud, puuoksad ja -lehed. Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohas.

Kuigi lõkke tegemisel või grillimisel ei ole vanuse alam- ega ülempiiri, ei tohiks lap-sed ilma täiskasvanuta tuld teha. Lastele tuleb selgitada esmaseid ohutusnõudeid ja olla ise neid täites eeskujuks. Infot ohutu tule tegemise kohta saab http://www.paas-teamet.ee/et/kodanikule/tu-leohutus/ .

lõuna päästekeskus

Ootame endisi õpetajaid, koolitöötajaid ja õpilasi tähistama 15. augustil KOSKSILLA KOOLI 205. AASTAPÄEVA.

Kokkutulek toimub Kosksillal endise koolimaja hoovis. Osalejate registreerimine algab kell 13, avamine kell 14. Kavas on aktus, isetegevuslaste kontsert, jalakeerutus. Kohal on kaubabuss, toimub toitlustamine, avatud kohvik.

Osalustasu eelregistreerimisega 8 € saab tasuda MTÜ Kosksilla Arenguselts arvele nr. EE78221054707714 Swedbankis (märgusõnaks „vilistlane“ ja nimi). Osalustasu samal päeval tasudes 10 €. Täpsem info kuulutustel ja tel. 5907 2109.

Tea KarTau

Tule meiega Ungarisse. Lisaks põhjaliku tutvumisele madjaritemaaga saad bussisõidul teada palju kasulikku mee kvaliteedist ja toodetest ning tervislikust toitumisest. Buss väljub Viljandist.

Sõit toimub 6.–13. septembrini. Täpsem info: www.alustamealgusest.ee

www.mesinikeliit.ee Tel 5029 006.

20.–23. juunini 2015 toimub Eestis neljas Va-nasõidukite suursõit, kus osalevad kõik, kel südames vanaaegsed liiklusvahendid. Uuniklasi ootab ees neli sõi-dupäeva. Päevane läbisõit

jääb 200 kilomeetri piiresse. 20. juunil toimub suur-

sõidu avamine ja näitus Pär-nus. Oodata on külalisi Soo-mest ja Lätist. Start antakse kell 12. Sõidetakse Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla kaudu

Lätimaale. Suursõit lõpeb 23. juunil kell 17 Paides.

Mõisakülla jõuab kolonn Pärnust laupäeval 20. juunil eeldatavalt peale kella 13. Linnas on sõidukite lühike kogunemispeatus. Uudis-

tamise rõõmu jagub nii va-nadele kui noortele. Sõitjate seas on lootus kohata ka omasid. Olge aegsasti kohal!

Mõisakülas näeb uunikume