Nr 11 (220)

Hind 0,26 € Detsember 2013

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Väikesed ja suured õi-sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral-datud kinda- ja sokinäituselt.

Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Tamme, enamus aga samuti Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal-listest pärit ettevõtja Ahto Orle erakogusse.

Näituse avamisel Õisu raamatukogus andis Halliste vallavanem Ene Maaten Mari Leesile üle tänukirja pärimus-kultuuri oskuste säilitamise, teostamise ja jagamise eest. Õisu rahvaseltsi nimel tänas käsitöömeistrit esimees Virve Kivja. Laulsid Halliste kooli laululapsed õpetaja Vilja Vis-teri juhendamisel.

Esimesteks näituseküla-listeks rahvatoas olid Õisu lasteaia mudilased. Kinnastes-se-sokkidesse kootud esivane-mate õnnemärke seletas neile nagu pärast ka suurematele uudistajatele oskuslikult lahti Halliste valla aukodanik Silvi Saar, kes on kindakirju kaua ja põhjalikult uurinud.

„Kindad ja sokid on eesti pärimuskultuuri kõige täht-samad esemed,“ kõneles Silvi Saar. „Meie esivanemad hak-kasid austama ja kummar-dama päikest. Et päike oleks ikka nendega, mõtlesid nad välja õnnemärgid, mille tuhat aastat hiljem kinnastesse ja sokkidesse kudusid. Seepärast toovadki kindad-sokid nende

kandjaile õnne.“Halliste kindad olid Saare

sõnul suure ja selge kirjaga, mitte eriti värvilised, punast kasutati harva. Halliste rahva-rõiva sukad kannavad tasase maa ja viljaka mulla märki.

„Mari Leesi kootud kin-dad-sokid on meistritöö,“ tunnustas Silvi Saar. „Nüüd on hakanud kuduma ka Hilje Tamm.“

„Mulle endale meeldivad kõige rohkem need,“ võttis eakas Mari Lees rahvatoas näituselaualt pihku omakoo-tud valgepõhjalised kahe värvilise mustriribaga karksi pulmakindad. Kõik kindad-sokid, mis Silvi Saar laudadele ritta seadis, on Mari Leesi vii-

mase pooleteise aasta kätetöö. Nüüd aga lapsed tal tervise tõttu kududa enam ei luba.

Kõik näitusel olnud ku-dumid on kahelt meistrilt ära ostnud Tallinnas ettevõtjana tegutsev Ahto Orle. Hallistest pärit ja omal ajal Õisu teh-nikumi kiitusega lõpetanud mees kogub ka fotosid ja muid materjale Mulgimaa ajaloo kohta.

Nii sattus tema kätte ka üks vana puust kirst, millega tänulik Halliste rahvas 1919. aastal endi kootud kindaid-sokke Vabadussõja rindele võitlejaile saatis. Ahto soovib nüüd selle kirstu mulgikirjalisi kindaid-sokke täis koguda. Kokkuleppel Kristi Jõestega

Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnast saabki ta tuleval aastal juurde mitukümmend paari karksi ja paistu kirjadega kindaid-sokke.

Nõusoleku Õisus näituse korraldamiseks andis Ahto Orle tingimusel, et seda tule-vad vaatama ka lapsed. Neid tuligi nii lasteaiast kui ka koo-list. „Oleksin võinud varem kinnaste-sokkide kogumisega alustada. Kui ka keegi teist tu-levikus neid koguma hakkaks, oleks mul suur rõõm,“ ütles ta lastele näituse avamisel.

MEELIS SÕErd

Esimestena Mõisakülas kogunesid sulasel 11. det-sembri õhtul kultuurimajja oma jõulupeole eakad ja puu-deinimesed.

Ehetes ja särava jõulukuu-se ja kauni lavakujundusega saalis tervitas peolisi soojalt linnavalitsuse töötaja Are Jä-nes. Laulu ja huumorit pakkus laval kultuurimaja eakate laulu- ja mänguring, solistiks Edgar Vaglaots, juhendajad Laila Hakkaja ja Helga Sams. Tantsuilu pakkus naisrühm Vaprakesed Ene Akkaja juhen-

damisel. Südamest naerda sai rahvas lõpuks kultuurimaja näiteringi etendust „Küün-laravi“ vaadates, kus keskses rollis mängis linnapea Ervin Tamberg.

Peolistele pakuti maitsvat jõulupraadi ja kringlit. Iga laudkond teenis väikese ette-aste eest rõõmsalt jõlupreililt kommikarbi. Jalakeerutuseks mängis-laulis jõulumeeleolus Eve Alli pereansambel Meie 2 Paistust.

MEELIS SÕErd

Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo-niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Mõisakülast.

Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast-poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul-tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa.

Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu-rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud tükiga „Laip sahvris“, mida alles isadepäeval Saarepeedil mängiti. Uue-Kariste rahva-maja näitering Kiiksud tõi publiku ette osa Jüri Järveti komöödiast „Kits kärneriks“, mille lavastas Hilve Koidla ja peaosas säras Heiki Alp. Tiina Kuusiku lavastatud lõbusa lühinäidendi „Võimendus“ esitas Kaarli rahvamaja näitering.

Abja kultuurimajast lõi kaasa kaks truppi. Üks neist pakkus intriige ja nalja Triinu Menningu lavastatud näidendiga „Võõras mees majas“, teine – „Tema ja mina“ – mõnusat muigamist lühi-lavastusega „Filmivõtetel“.

Ikka on publikut valla teatripäeval rõõmustanud ka Halliste lasteaed. Seekord esitasid mudilased õpetliku ja südamliku kodutunnet väärtustava näidendi „Muti mure“, mille lavastas õpetaja Eve Maasepp.

„Tore, et nägime, mida ka naabrid teevad,“ tänas Laine Pedaja lõpuks kõiki ettevõtmisel osalenud näiteringe, samuti arvukat heatahtlikku publikut, paludes kõiki suupistelaua äärde.

Teatripäeva toetas Halliste vallavalitsus.

MEELIS SÕErd

Esimesel advendil olid Hallistes külas taas sõbrad Soomemaalt – Hartola, Ruovesi ja Sipoo kogudustest.

Võõrustajateks olid EELK Halliste Püha Anna kogudus ja Hal-liste põhikool. Üheskoos osaleti meeleolukal advendikontserdil koolimajas. Olid ju meie heategijad tulnud jagama jõulurõõmu paljudele Halliste valla peredele. Üsna mitmele perele olid Soome sõbrad juba tuttavad ja taaskohtumine valmistas suurt heameelt.

Laupäeva õhtul oli kooli sööklas kaetud ühine pidulaud. Meie häid abistajaid tänasid vallavanem Ene Maaten, volikogu esimees Andres Rõigas, koguduse esimees Made Kotkas ja kooli direktor Merle Hüva. Kauniks mälestuseks sai iga heategija küünla.

Pühapäeval osaleti jumalateenistusel. Traditsiooniliselt käidi Halliste surnuaial õpetaja Kalev Raave haual, kus süüdati mäles-tusküünlad ning kõlas laul “Maa on nii kaunis“.

Sõprus soojendab südant. IngA TIIrATS

Toreda laulu või salmi eest teenis Mõisaküla eakate ja puudeinimeste jõulupeol kommikarbi iga laudkond.

Nii lapsi kui täiskasvanuid rõõmustanud esindusliku ja kauni käsitöönäituse eest Õisus väärivad kõige enam tänu (vasakult) Silvi Saar, Mari Lees ja Ahto Orle.

Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Foto: Meelis Sõerd.

Kultuuripärandi aastat Õisus vääristas kaunis käsitöönäitus

Hallistes tehti teatrit

Hallistet külastasid sõbrad Soomest

KODUKANDIS

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Eakatele jagati jõulurõõmu

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Uue-Kariste rahvamajas tä-histati teisel advendil kunstni-ku-raamatukujundaja ja koha-liku näiteringi juhendaja Hilve Koidla 70. juubelisünnipäeva.

Juubeliõhtu rahvamaja saa-lis algas luulet väga armastava juubilari esitatud luulekavaga. Rahvamaja juhataja Ivi Alp an-dis Hilve Koidlale, kes viimastel juhendab Uue-Kariste rahvama-ja näiteringi Kiiksud, üle Rah-vakultuuri Keskuse tänukirja näitekunsti viljelemise eest ja asetas õlule rahvakunstimeister Valve Alamaa kootud rahvusliku mustriga pika punase salli. „Jää kauaks meiega!“ soovis ta. Hal-liste valla poolt ulatas juubilarile austusega tänukirja vallavanem Ene Maaten.

Hilve Koidla tütar Halliste raamatukogu juhataja Sirle Tellis luges ette Virumaa poetessi Vir-

ve Osila kauni luulepühenduse juubilarile. Lisaks Virve Osilale on Hilve Koidla illustreerinud ka Elle Eha, Ülo Alo, Jüri Tamtiku

ja teiste autorite luuleraamatuid. Ta on ka kujundanud nüüdseks juba neliteist kogumikku välja andnud luuleklubi Valguseoks

luulevihke. Sestap sai juubilar lisaks kingitusele luuleklubilt sooja kallistuse Valguseoksa presidendilt Jüri Tamtikult. Õn-nitlusi jagus nii Uue-Kariste näiteringi Kiiksud ja sealse ea-kateklubi 60+ liikmetelt kui ka teistelt.

Vanaemale pühendatud luuletuse ja klaveripala esitas juubilari tütretütar Triinu Tellis. Koos Halliste kooli õpilastest ansamblikaaslaste Kaire Kuuse, Krete Alliku ja Getriin Murriku-ga rõõmustasid nad kuulajaid eelnevalt toreda advendikont-serdiga, millega hiljem ka piir-konna eakatekodudes esineti.

Hilve Koidla tänas lõpuks südamest kõiki, kes teda meeles pidasid ja palus neid kaminasaa-li peolauda.

MEELIS SÕErd

Traditsioonilisel jõululaadal Mõisaküla kultuurimajas jagus tänavu jõuluüllatusi kõigile.

Fuajees laudade taga pak-kus oma kauneid käsitöid MTÜ Käetöö Koid. Neid müünud Juta Jalakas märkis eraldi ära Maia Pulleritsu paberpõhjale tikitud pilkupüüdvad jõulu-kaardid. Koos Niina Jegorova ja Aino Laasiga EELK Mõisaküla kogudusest pakkusid Käetöö Koid ühiselt korraldatud loterii pileteid. Samas reas kauples oma kudumite ja muu jõuluks sobilikuga Anu Laarmann, kin-gituseks igale ostjale šokolaa-dimedal.

Saalis pakkus vaid euro eest põnevaid üllatusloose Kaja Õi-gus EKNK Mõisaküla kogudu-sest. Ka tragi kohalik koolitüdruk Ave Trumberg oli terve eelmise päeva vaeva näinud, et tulla laadale oma õnnelooside, jõulu-postkaartide ja piparkookidega. Rõivaesemete, kosmeetika ja kingitustega kauplejaid oli Mõi-

saküla jõululaadal ka Abjast ja Kilingi-Nõmmelt.

Kultuurimaja juhataja Laine Pedaja käis ringi vaagnaga, pak-kudes mekkida kohapeal küpse-tatud ahjusooje piparkooke, mis

valmistatud meisterkondiiter Urmas Jalaka segatud taignast. Väikeses saalis laudades lasid laadalised hea maitsta kohalike perenaiste küpsetatud piruka-tel-kookidel. „Maitsvad nagu

alati!“ kiitis mõisakülalane Elve Puusepp. Küpsetiste müügist laekunud tulu annetati kesklin-na mulgi laste puuskulptuuri rajamise heaks.

Juubilar Hilve Koidla (vasakul) õnnitlejate seas oli ka luuleklubi Valguseoks president Jüri Tamtik abikaasa Merikesega.

Mõisaküla jõululaadal Kaja Õiguse (vasakul) pakutud kohaliku nelipühikiriku õnneloosi jõuluüllatused rõõmustasid nii väikesi kui ka suuri.

HALLISTE VALLAVOLIKOGU• (4. XII) kehtestas Halliste vallas maamaksumääraks 2014. aastal põl-lumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olevale maale ja looduslikule rohumaale 2,0 % ja kogu muule maale 2,5 % maa maksustamishinnast aastas;• kinnitas Halliste valla eelarvestrateegia aastateks 2013-2017;• lubas maksta 2013. aastal valla eelarvest võimalusel enne eelarveaasta lõppu ühekordset hüvitist kõigile valla eelarvest töötasu saavatele teenistujatele ja töölistele 350 € ning ringijuhtidele ja bussijaama koristajale 45 €;• tegi muudatusi valla 2013. aasta eelarves;• kinnitas vallavolikogu komisjonide liikmed järgmiselt: 1) eelarve-, maa- ja majanduskomisjon – Mehis Kahu, Katrin Tukk ja Merje Helemäe; 2) haridus- ja kultuurikomisjon – Anneli Roosalu, Laura Kulemina ja Tea Eller; 3) sotsiaalkomisjon – Anne Ladva, Merle Hüva ja Ilmar Pärn. HALLISTE VALLAVALITSUS• (28. XI) kinnitas novembrikuu toimetulekutoetuse taotlejate nimekirja summas 2283,77 € ja hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 677,34 €;• kinnitas hajaasustuse programmist toetuse saajate nimekirja;• maksis laekunud taotluste alusel: Vilja Visterile tütar Liisi Visteri tartusse treeningutele sõiduks 103,50 €; MTÜ-le Õisu Rahvaselts raamatu väljaandmise toetuseks 1000 €; seltsingule Uue-Kariste Arengurühm 210 €;• eraldas reservfondist 50 € käsitöömeister Mari Leesi ja 50 € ringijuht Hilve Koidla premeerimiseks.

MõISAKüLA LInnAVOLIKOGU• (21. XI) kehtestas alates puudega lapsele hoolduse seadmise, hool-daja määramise ja hooldajatoetuse maksmise korra Mõisaküla linnas, mis jõustus 1. XII 2013;• kinnitas Mõisaküla linna 2013. aasta esimese lisaeelarve koguma-huga 16 988 €;• kinnitas uues redaktsioonis Mõisaküla linna arengukava aastateks 2012-2018 investeeringute kava;• kinnitas Mõisaküla kooli hoolekogusse linnavolikogu esindajana Marek Pildi.

MõISAKüLA LInnAVALITSUS• (21. XI) määras ja maksis välja novembrikuu toimetulekutoetuse 7 taotlejale kokku 966,91 € ja vajaduspõhise peretoetuse 6 juhul kokku 95,90 €;• (10. XII) moodustas Mõisaküla kooli hoolekogu 7-liikmelisena koosseisus: Marek Pilt, Eha Ermits, Jaanus Ermits, Pille Hannok, Erika Kuusk, Kai Preimann ja Viktor Siigur;• andis Pärnu tn 28 korteriühistule nõusoleku 24-korterilise elamu välimiste avatäidete vahetamiseks;• väljastas kasutusloa OÜ-le Siliina Pärnu tn 20 hoone rekonst-rueerimiseks;• kinnitas õppekoha tegevuskulu arvestuslikuks maksumuseks ühe lapse kohta kuus 2014. aastaks Mõisaküla koolis 203,13 € ja lasteaias 240,65 €.

OMAVALITSUSKrOOnIKAT

MÄLESTAME

VERONIKA METSNIIN

29. III 1981 – 24. XI 2013

VAIKI MOORATS 13. IV 1936 – 23. XI 2013

Mõisaküla linnavalitsusHalliste vallavalitsus

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Juubilar oli Hilve Koidla

Jõululaadal pakuti üllatusi

HALLISTE rAHVA-MAJAS • 19. XII kl 17 Halliste valla eakate jõulupidu. Info tel 5256 049.

MÕISAKÜLA KULTUUrIMAJAS • 21. XII kl 20 jõulupidu. Tantsuks ansambel Boomer. Pääse 5 €. • 28. XII kl 18 idamaiste tant-sijate jõuluetendus. • 31. XII kl 24.00 Mõisaküla linnapea uusaastatervitus • 4. I 2014 kl 20 Mõisaküla spordihoones uusaastapi-du. Meelt lahutavad fakiir, balansskloun, tuležonglöör, tantsurühm Bahira jt. Tant-

suks Jüri Homenja, Udo-Band. Pääse ette tellides 7 €, kohapeal 10 €. Kava võib muutuda. Info tel 5256 049.

UUE-KArISTE rAHVA-MAJAS • 21. XII kl 15 toomapäev Uue-Kariste külakeskuses (õues iga ilmaga) • 28. XII kl 20 aastalõpu-pidu ansambliga Treffunx Pärnumaalt. Üllatusesine-jad. Pääsmed hinnaga 7 € müügil 21. XII-ni • 6. I kl 17 kolmekuninga-päeva pealelõuna kamina ees. Lähem info tel 435 9234 või 5344 8905.

Kuhu minna

Lumetõrjest HaLListe vaLLa teedeL

Halliste valla munitsipaalteedel, avalikult kasutatavatel erateedel ning Halliste valda sissekirjutust ning kehtivat prügiveolepingut omavate kodanike sissesõiduteedel tehakse lumetõrjet ka sel talvel. Enne lumetõrjeperioodi algust tuleb kõigil maaomanikel puhastada teeääred võsast ning suurtest okstest, eemaldada või märgistada kõik aiakujunduselemendid, mis võivad lume-lükkamisele ette jääda. Teeäärsete takistuste esinemise korral on lumelükkajal õigus jätta sissesõidutee lumest puhastamata. Lumetõrjet alustatakse, kui teed on muutunud sõiduautodele raskesti läbitavaks, eelnevalt vallavalitsusega kooskõlastatult. Seetõttu palume kõigil kodanikel teatada lumetõrjet puudu-tavatest probleemidest Halliste vallavalitsusse tel 436 3280; 525 6092 (majandusnõunik Kadri Kivimets) või 436 3185; 5698 0787 (vallavanem Ene Maaten). Lumetõrjetöödeks on valla territoorium jagatud nelja piir-konda: Vana-Kariste piirkonnas tõrjub lund FIE Mati Käära (tel 529 8015), Õisu ja Kaarli piirkonnas OÜ Milligrupp (kontaktisik Arne Lohu, tel 504 9247), Halliste piirkonnas Ille Tuka Mäeotsa talu (kontaktisik Tarmo Tukk, tel 515 2568) ja Uue-Kariste piirkonnas FIE Kuldar Vilido (tel 5664 4870).

Halliste vallavalitsus

Rahulikke jõuleja õnne uuel aastalkõigile Lõuna-Mulgimaa lugejaile!

Kaunist jõuluaega kõigile oma toetajatele ja liikmetele soovib

MTÜ Käetöö Koid

Halliste vallavolikogu ja -valitsusMõisaküla linnavolikogu ja -valitsus

3Abja lehekülg

Kargel päikeselisel lau-päeva hommikul avaneb vana tööõpetusemaja uks kääksu-des. Sisse astuvad esimesed “Oskan ise” päeva osalejad. Mida lähemale liigub kell 11-le, seda rohkem vana uks kääksub ning sisse astub uusi osalejaid.

Natuke sagimist ning pihta hakkab piparkoogitaigna tege-mine Merle Lubi juhendamisel ning samal ajal kõrvalruumis Hülle Haab juhendamisel ke-raamikaring.

Piparkoogitaigna tegemisel on mitmeid abikäsi. Sulatatakse suhkrut, riivitakse apelsinikoori. Kõigile jagub tegevust. Samal ajal kõrvaltoas on igale osalejale savipäts kätte antud ning käib mõttetöö, mida sellest valmis-tada. Täiskasvanud otsustavad tassi teha ning lapsed erinevaid kujukesi. Juhendaja Hülle jagab näpunäiteid, näiteks ei tohi jääda savi rullimises sellesse õhumulle, muidu küpseb tass pärast ahjus katki.

Põikame korraks kõrvaltup-

pa, kus tegutseb fotoring. Keijo, Laine, Kaja ootavad fotokad käes, millal saabub mõni huvi-line ja hetke pärast astuvadki esimesed huvilised sisse. Pildis-tatavatele on antud n-ö vabad käed, seetõttu on neid huvitav

pildistada. Saab päris mitu põ-nevat stuudiopilti tehtud.

Pärast keskpäeva hakkab piparkoogitaigen vaikselt val-mima ning savipätsidest on valmimas ilusad tassid/nõud. Iga osaleja saab pätsi tainast,

et sellest 12 tunni möödudes piparkoogid küpsetada. Savi-kujud ja -tassid jäävad ootama ahjus küpsemist.

Poole ühe paiku valmis-tutakse Kersti juhendamisel jõulujooke valmistama. Pipar-koogikohv lööb laineid ning see maitseb kõigile.

Kella ühe paiku tutvustab Liisi Rääbus kamajahu tegemist ning valmistatakse kamapallid ning joomiseks kama. Võib öelda, et kõht ei jäänud kellelgi tühjaks.

Päeva lõpetuseks suundu-vad kõik fototuppa vaatama filme “Mede inimese”.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegevust jagus kõigile ning see kolm tundi möödusid väga kiiresti.

Lahkudes soovisid osalejad, et toimuks edaspidigi taolisi huvitegevuspäevi. MTÜ Abja Kultuurisepad ei lase seda soovi kõrvust mööda.

KErSTI KUTSErMTÜ Abja Kultuurisepad

Foto: Kersti Kutser

Laupäeval, 11. jaanuaril kell 10–12 toimub Abja päevakeskuse ruumides TÄIKA. Oodatakse kõiki müüma ja ostma. Müüjatele uksed avatud alates kella 9.00. Etteteatamine ei ole vajalik.

18. novembril 2013. aastal tähistati Abja gümnaasiumis luule-tajate sünnipäevi: Marie Under – 130, Lydia Koidula – 170 ja Doris Kareva – 55.

Luulesõbrad kogunesid õpetajate tuppa paar tundi pärast koolipäeva lõppu. Kirjandusõpetajad olid ette valmistanud ruumi, asetanud toolid ringi, süüdanud laual mõned küünlad ja toonud vaatamiseks käsitletavate luuletajate raamatuid. Kogunemisel tut-vustati luuletajaid, räägiti nende elust ja loomingust. Põhiosa õtst koosnes õpilaste esitlustest. Luuletusi kandsid ette gümnaasiumi õpilased. Kümnendast klassist esinesid Kristina, Diana, Jessica, Kevin, Krete ja Katriin. Üheteistkümnendat klassi esindasid Gete, Karolin, Mari, Jorma ja Ly ning lõpuklassist lugesid luuletusi Kelly, Aile, Greete, Janne, Andra ja Paulina. Esinesid ka õpetaja Silvia Mälksoo ja Siiri Meidla ning direktor Sirje Renter.

Õhtul keskenduti armastus- ja loodusluulele, kuid loeti ka mõtteluulet. Lõpetuseks pakuti teed ja küpsiseid ning kõneldi omavahel ka teistest loomeinimestest.

ELIISE rAIdLEpp JA KArOLIn JÜrISE 11. klass

Tänavu toimus juba kolmandat korda Jaan Rannapi nimeline omaloominguvõistlus teemal „Mina ja loodus“. Kirjutada võis looduse lummavast ilust, oma suhtest loodusega ja unustamatutest hetkedest selles, loodusest kui inspiratsiooniallikast ja muremõtete leevendajast. Novembri lõpuks oli žürii parimad kirjutajad välja selgitanud.

Autasustamine toimus tänavu Abja gümnaasiumi aulas. Enne advendiaja mõtisklusi sai sõna Abja raamatukogu juhataja Ingrit Porkanen. Selgusid parimad kirjutajad vanuseastmeti. Võistlusele laekus ka neli täiskasvanute tööd.

Parimad: 1.– 4. klass Mia-Brigitta Kommer, Erik Raagmets, Johanna Järve

5.–6. klass Karmen Kask, Helena Kook, Helari Tehver7.– 9. klass Merike Voss, Eliisa Raal, Kelli VälbaGümnaasium Merilin Must, Karolin Jürise, Eliise RaidleppTäiskasvanud Meelis Sõerd, Marje Kaaremaa, Sirje Renter,

Silvia MälksooAgu Sihvka preemia pälvis tänavu abiturient Kelly Orgusaar.

SIIrI MEIdLA

26. november tähistati Eesti kodanikupäeva. Selle raames tunnustatakse kodanikuaumär-giga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühis-konna elu ja kodanikukasva-tuse edendamisele. Sellel päe-val on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoo-livana silma paistnud Eesti kodanikke.

Kodanikupäeval tähista-takse Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeva. Nimelt võttis 26. novembril 1918 Maanõukogu vastu määruse “Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta”, millega loodi esmakordselt juriidilises

tähenduses mõiste “Eesti koda-nik”. Sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsussea-dusega. Eestis tähistatakse ko-danikupäeva 1998. aastast.

Kultuuriministeerium annab igal aastal välja kodanikupäeva ürituste raames Aasta kodaniku aunimetuse. Aunimetuse määra-misel lähtub komisjon kindlast motost, mis on seotud aktuaal-se teema-aastaga. Selle aasta moto oli „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“. Sel aastal sai aasta kodaniku tiitli filoloog, folklorist ja kultuuripärandi aasta saadik Marju Kõivupuu. Kodanikupäeva tähistamise raa-mes andis kultuuriminister Rein Lang Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi saalis Marju Kõivu-

puule üle Reti Saksa skulptuuri „Ühiskonna õis“.

Kodanikupäeva raames toi-mus aga üle Eesti ka teisi kon-kursse. Õpilastel oli võimalus kirjutada arutlus teemal „Ko-danik loob ja hoiab kultuuripä-randit“. Parimate tööde autorid kutsuti juhendajatega pidulikule vastuvõtule, kus neid tänati ning premeeriti. Samuti kuulutati seal välja „Tagasi kodukohta“ programmi võitjad, kelle vahel jagati selleaastane Domus Dor-patensise stipendium. Parima-teks algatusteks nimetati Hristo Neilandi Jõhvi eesti-vene noorte tantsuvõistlus Unity Fest, Tauno Terve poolt Prossa järve sildade taastamise ning Annike Tasa vanem õde/ vanem vend prog-

ramm Viljandi riskilastele ideed. Sellele vastuvõtule olin kut-

sutud ka mina koos oma juhen-daja Christi Lõhmusega. Minu töö sai haridus- ja teadusminis-teeriumi preemia.

Kodanikupäev on pühen-datud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Ko-danikupäev on pühendatud kõigile Eestis elavatele inimes-tele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas.

grEETE JAKSUrAbja gümnaasiumi

12. klassist

Oskan ise päev

Kodanikupäev

Luuleõhtu küünlavalgel

Osavate neidude käes valmib laineid löönud piparkoogikohv.

Mina ja loodus

Tervist, õnne ning kuhjaga kordaminekuid!Teguderohket aastat ja kõigi soovide täitumist!

Villu Võsa Abja Vallavolikogu esimeesPeeter Rahnel Abja vallavanem

LUMETÕRJETÖÖD ABJA VALLA TEEDEL TALVEPERIOODIL 2013/2014

Abja vald korraldab lumetõrjetöid valla kohalikel teedel ja tänavatel ning avalikult kasutatavates parklates ja hoovides. Lumetõrje toimub hajaasustusega aladel nende elamuteni viivatel erateedel, kus elavad alaliselt Abja valla elanikud rahvastikuregistri andmetel.Lumetõrjetöid teostavad:* FIE Viktor Õigus (tel 50 51384) Kamara , Lasari, Raamatu, Umbsoo, Räägu, Laatre, Veelikse ja Sarja küla teed;* Coldmix OÜ (Toomas Osijärv, tel 5117006) Abjaku, Põlde, Atika, Saate ja Penuja küla teed;*Jussi OÜ (Väino Talu, tel 51 34006) Veskimäe ja Abja-Vanamõisa küla teed;* OÜ Abja Elamu ( heakorraspetsialist Raul Song, tel 5246 160) Abja-Paluoja linna tänavad, parklad, platsid, kõnniteed, kergliiklustee.

Riigiteedel teostab lumetõrjet:OÜ Sakala Teed Abja teemeistri piirkond ( Jaan Hunt, tel 5151 276) hooldab Abja valla piires järgmisi riigiteede lõike ja riigiteid: nr 6 Valga-Uulu (20,8 km), nr 55 Mõisaküla tee (2,6 km), nr 172 Sultsi-Abja-Paluoja (1,4 km), nr 180 Veelikse-Vana-Kariste (7,2 km), nr 181 Abja-Paluoja-Sarja-Tõlla (13 km), nr 199 Lopa-Äriküla (3,3 km), nr 201 Abja-Paluoja-Läti piir (9,8 km), nr 202 Penuja-Lilli (6,7 km), nr 203 Veelikse-Laatre-Läti piir (15 km), nr 205 Mõisaküla-Jäärja (9,7 km), nr 226 Kamara-Peraküla (6,7 km), nr 227 Abjamõisa tee (5,3 km) ja nr 229 Penniküla tee (2,5 km).

Selleks, et lumelükkajate tööd kergendada, palutakse teede ja elamute omanikel koristada või tähistada teeäärsed takistused, samuti kõrval-dada teedele paindunud puud ja oksad.

Info majandusnõunikult Arvi Meidla tel 435 4793

Abja kultuurimaja tegemised jaanuaris

01.01 kell 00.30 uusaastapidu ansambliga MaMa. Pääse eelmüügist 6.-/ kohapeal 9.- 09.01 kell 18.30 mälumängu III voor18.01 naiskooride laululaager27.01 kell 18.00 P. Kerese mälestusturniir males IV etapp 29.01 kell 18.00 Eesti Kontserdi projekt „Muusika Ees-timaale”. Klaveritrio Dorpat kontsert. Pääse 3.- 30.01 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu.

Jooksev info kultuurimaja kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

Õnnitleme eakaid hällilapsiELFRIIDE REILSON 95MARIA HAIKARA 92ALMA SAKLAND 91LEILI SAPAS 90JELISAVETA KUKKA 88LINDA KANGUR 86ANN KEERD 85SALME PAUKSON 84VALDEKU VANKER 84HILDA ANSO 84HELJU-ADEELE OJA 83LAINE-ARMILDE PÄRNA 81VALVE NÄREP 81AINO JERŠOVA 81MAIE MIKELSON 75TOOMAS LELLE 75HELJU VARE 70HENDRIK MITT 70

MÄLESTAMEELGA KANGUR

24.05.1930 – 03.12.2013ALIISE LIIV

15.03.1917 – 12.12.2013MIHAIL NERMAN

17.08.1930 – 15.12.2013

Õnnitleme lapse sünni puhul!

02.12.2013 sündis tütar LAURA

Marju Lamber ja Raido Luhaäär

4 Abja lehekülg

Abja valla ametiisikutemajanduslike huvide deklaratsioonid (seisuga aprill 2013)

Vastavalt Korruptsioonivas-tase seaduse § 9 ja Abja Vallavo-likogu 26.04.2006 määruse nr 36 § 4 avalikustatakse Abja Valla-volikogu ja vallavalitsuse liik-mete, valla osalusega äriühingu OÜ Abja Elamu juhatuse, valla poolt asutatud sihtasutuse SA Abja Haigla tegevjuhtide ja nõukogu liikmete, valla ame-tiasutuse hallatavate asutuse juhtide deklaratsioonid

Vallavolikogu liikmed:1. (Ees- ja perekonnanimi)

VILLU VÕSA. 3. (Ametikoht) vallavolikogu esimees. Majan-duslike huvide deklaratsioon esitatud Siseministeeriumile.

1. pEETEr MÕTTUS. 3. Vallavolikogu liige. 4. (Tööandja asutus) Abja Vallavolikogu 5. (Ametipalga aste ja ametipalk) ei ole. 6. (Kinnisvara, kuni kin-nistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad) Ab-ja-Paluoja linnas elamumaa nr 3525339, korteriomand nr 1457239 (ühisvara). 7. (Registris-se kantud autod, vee- ja õhusõi-dukid) sõiduauto Nissan Micra (2006, ühisvara). 8. (Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid) LHV pensionifond kogus 4660,337, nimiväärtus 1,39518, koguväär-tus 6502,01 EUR 9. (Pangaar-ved) Swedbank 1 arveldusarve, Nordea pank 1 arveldusarve. 10. (Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab kuue kuu ame-tipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei maks-ta) ei ole. 11. (Muud varalised kohustused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 kroo-ni, kui ametikohal palka ei maks-ta) Swedbankas 2 õppelaenu käendust. 12. (Muud regulaarsed tulud) OÜ Abja Elamu juhatuse liikme tasu, volikogu liikme tasu. (Deklaratsiooni esitamise kuupäev) 23.04.2013

1. TAEVO VIITAS. 3. Valla-volikogu liige. 4. Abja Vallavo-likogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas: Uue-Villemi talu, maaüksused nr 684139, maaüksused 2891239, 2891639, 3677539, 3134439 (kõik ühisvarad) 7. veoauto Volvo FL16 (1990, ühisvara), maastur KIA Sorento (2003, ühisvara), Honda CRV (2007, ühisvara), traktor John-Deere (2007, ühis-vara). 8. OÜ Mulgi Agro 20 osakut, väärtusega 1278,23 EUR, Swedbank pensionikindlustus 4363,11 EUR, Vienna Insurance Group kogumiskindlustus ko-guväärtusega 549,48 EUR. 9. Swedbank 2 arvelduskontot, SEB pank 1 arvelduskonto. 10. OÜ Omalaen 67000 EUR 11. 2 hüpoteeki Eesti Vabariigi ka-suks. 12. volikogu liikme ja alatise komisjoni liikme hüvitis. 25.04.2013.

1. JÜrI pATUnE. 3. Valla-volikogu liige. 4. Abja Vallavo-likogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas maatulundusmaad nr 14092, 26830, 5655, 5653, 140091, 5214, 835, 6048, 2724, 19100, 5685, 26062 (kaasomand), 26065 (kaa-somand), 76639. 7. Sõiduauto Honda Civic (2006), Honda CRV (2012). 8. AS Silva aktsiad liik A, kogus 2, nimiväärtus 191,70, ko-guväärus 383,40. 9. Swedbank 1 arvelduskonto, SEB pank 1 arvel-duskonto, Nordea-Fin Estonia 1 arvelduskonto, 1 laenukonto. 10. ei ole. 11. Nordea Fin.Esto-

nia liisinglepingud, hüpoteek Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks, hüpoteegid Eesti Vabarii-gi kasuks. 12. Volikogu liikme ja alalise komisjoni liikme hüvitis. 11.04.2013

1. VIKTOr ŠKUrIn. 3. Vallavolikogu liige. 4. Abja Valla-volikogu 5. Ei ole. 6. Elamumaa nr 1573839 Halliste vallas 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank 1 arveldus- ja 1 krediidikonto. 10. ei ole. 11. Swdbank Liising AS sõiduauto liising Opel Zafira (2003) 12. Volikogu liikme ja alali-se komisjoni liikme hüvitis, Abja Gümnaasiumi töötasu, pension. 23.04.2013

1. ILMAr KALLAK. 3. Val-lavolikogu liige. 4. Abja Valla-volikogu. 5. Ei ole. 6. Abja val-las Kaupo elamu, maaüksused nr 368639, 2360839, 2911439, 3144739 (kõik ühisvarad). 7. Sõiduauto Suzuki Baleno (1999, ühisvara). 8. Ei ole. 9. Swed-bank 2 arvelduskonto 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. FIE ettevõtlustu-lu, volikogu liikme hüvitised. 23.04.2013.

1. UrMAS pÕLLUMÄE. 3. Vallavolikogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Pär-numaal maatulundusmaa nr 2343406, Abja vallas: elamumaad nr 2393839, 2687539. 7. sõidu-auto BMW (1999), haagis TIKI TREILER (2007). 8. Swedbank pensionifond K2 kogus 8183,793, nimiväärtus 0,88802 koguväärtus 7267,37; Swedbank Ida-Euroopa aktsiafondi E-osakud kogus 135,365, nimiväärtus 8,422, kogu-väärtus 1140,04. 9. Swedbank 1 arveldus-, 1 kogumispensioni- 1 krediidikonto, Krediidipank 1 arvelduskonto 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. töötasu, volikogu liikme ja alalise komisjoni liikme hüvi-tis. 25.04.2013.

1. AndrES rÄÄgEL. 3. Vallavolikogu liige. 4. Abja Val-lavolikogu. 5. Ei ole. 6. Korte-riomand nr 2685639 Viljandis (ühisvara), tootmismaa 3636139 Abja-Paluojas (ühisvara). 7. Sõi-duautod (ühisvarad) Audi A6 (1995), WV Golf (1993), kaubik Jveko Daly (1996, ühisvara) 8. Swedbank pensionifondi K2 osakud, kogus 817,04, nimiväär-tus 0,89010, koguväärtus 727,25 EUR. 9. Swedbank 2 arveldus-kontot. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme ja alalise komis-joni esimehe hüvitis, pension, SA Abja Haigla nõukogu liikme hüvitis. 24.04.2012

1. ÜrJO MÄLKSOO. 3. Val-lavolikogu liige. 4. Abja Vallavo-likogu. 5. Ei ole. 6. Hiiumaa maa-osa nr 718233 (ühisvara), korter Abja-Paluoja linnas (ühisvara), kinnistu 29175 (ühisvara). 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensionifondi K1 osakud kogus 4351,886, ni-miväärtus 0,80941, koguväärtus 3524,29. 9. Swedbank 3 arveldus-arvet. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. SA Abja Haigla töötasud, volikogu liikme ja alalise komisjoni esime-he hüvitis. 16.04.2013

1. gULdAr JÄrVE. 3. Val-lavolikogu liige. 4. Abja Vallavo-likogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas elamumaa nr 10701:001:0015 (ühisomand). 7. Sõiduauto WV Passat (1995, ühisomand), mootorratas Yamaha XT (1992, ühisomand) 8. LHVpensioni-fond koguväärtus 3119,566., OÜ Tuhk ja Tahm 1 osak väärtusega 2500 eur 9. Swedbank 1 arvel-duskonto. 10. Swedbank eluase-

melaen. 11. Ei ole 12. volikogu liikme hüvitised. 03.04.2013.

1. MArEK rAHU. 3. Valla-volikogu liige. 4. Abja Vallavoli-kogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas maad 105010020128,105010020129, 107010030960 7. Sõiduauto Audi A4 Avant (1996). 8. Ei ole. 9. Swedbank 2 arveldusarve, SEB 1 arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Hüpoteek. 12. Volikogu liikme hüvitis. 30.04.2013

1. EVELI ALLIK. 3. Vallavoli-kogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas maatu-lundusmaa 1565839 7. Ei ole. 8. SEB Pensionifond koguväärtus 1495.56 9. SEB 2 kontot. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. volikogu liikme hüvitised. 15.04.2013

1. MArI SAArELA 3. Val-lavolikogu liige. 4. Abja Valla-volikogu. 5. Ei ole. 6. elamumaa krunt nr 8909 Abja-Paluoja (ühis-vara). 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensionifondi K3 koguväärtus 5281,60 EUR; Swedbank Pen-sionifondi V3 osakud koguväär-tusega 2457,96 EUR 9. Swed-bank 4 arvelduskontot, SEB 1 arvelduskonto 10. Ei ole. 11. Swedbank Liising AS sõiduauto-liising VOLVO 50 (2005) 12. Abja Vallavalitsuse töötasu, volikogu liikme hüvitis. 22.04.2013

1. rEET pAJU 3. Vallavoliko-gu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas kinnistu nr 22868, kinnistu nr 3439706 (kaasomand), korteriomand nr 3614439 (kaasomand) 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensionifondi ko-guväärtus 1633.034, koguväärtus 1507.42 EUR. 9. Swedbank 1 ar-velduskonto, SEB 1 arvelduskon-to 10. SEB pank eluasemelaen 11. Ei ole 12. Töötasu, volikogu liikme ja alatise komisjoni esi-mehe ja liikme hüvitis 29.04.2013

1. JAAn KIVIOJA 3. Valla-volikogu liige. 4. Abja Vallavo-likogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas: kinnistud nr 2033139, 2073539 (mõlemad ühisvara). 7. Ei ole 8. Ei ole. 9. Swedbank 1 arveldus 10. Ei ole. 11. Ei ole 12. Töö-tasu, volikogu liikme hüvitis. 18.04.2012

Vallavalitsuse liikmed1. pEETEr rAHnEL. 3. Val-

lavanem. Majanduslike huvide deklaratsioon esitatud Sisemi-nisteeriumile.

1 rEIn KALM. 3. Vallavalit-suse liige. 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. elamumaa 2918239 Abja-Paluojal (ühisvara). 7. Sõi-duauto MB 250 D (1992, ühisva-ra), traktor T-25 (1984,ühisvara), mootorratas (1959, ühisvara). 8. SEB progressiivne pensionifond osakute arv 3301,096, koguväär-tus 3204.11 EUR; SEB optimaal-ne pensionifond osakute arv 1959,797 koguväärtus 4838.29 EUR. 9. Swedbank 1 arveldus-konto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. VMT Tehased töötasu, vallava-litsuse liikme hüvitis. 29.04.2013

1. rICHArd LIIVAK. 3. Vallavalitsuse liige. 4. Abja Valla-valitsus. 5. Ei ole. 6. Abja-Paluojal kinnistud 508539, 395439 (mõ-lemad ühisvarad). 7. sõiduauto Mercedes Benz 250D (1988, ühis-vara). 8. Swedbank pensionifon-di koguväärtus 3221.10, Eraauto RT OÜ 12399 osakut, nimiväär-tus 1, koguväärtus 12399 EUR. 9. Swedbank 1 arvelduskonto. 10. ei ole. 11. Ei ole. 12. Sakala Teed OÜ töötasu, vallavalitsuse liikme hüvitis. 10.04.2012

1. AILI KAngrO. 3. Valla-valitsuse liige. 4. Abja Vallavalit-sus. 5. Ei ole. 6. Abja vallas ela-mumaa nr 429239 ( kaasomand ½) ja korteriomand nr 2651739 (kaasomand 1/8),, Karksi vallas kinnistu nr 95139 (kaasomand 2/3), Tallinnas korteriomand 11976201 (kaasomand 1/2). 7. huvilaev Bavaria 270(2000), sõiduautod: BMW 320D (2002), Audi S2(1993). 8. OILTERM 1 osa, nimiväärtus 32000, koguväärtus 32000 EUR 9. Swedbank 1 ar-veldus-, 1 krediidikonto, SEB 1 arvelduskonto, Nordea pank 1 arvelduskonto. 10. Nordea pank eluasemelaen. 11. Swedbank käenduslepingud: 3 õppelaenu ja 1 OILTERM OÜ kasuks 12. Vallavalitsuse liikme hüvitis, juhatuse liikme tasu. 29.04.2013

1. IngrId KÕIV 3. Vallava-litsuse liige. 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Abja vallas kinnistu 1399839 (kaasomand ½) 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensionifondi 1 koguväärtusega 7890.14 EUR 9. Swedbank 1 arvelduskonto. 10. Swedbank laen 14886 EUR 11. Swedbank käendusleping 2. SA Viljandi Haigla, FIE Ürjo Mälksoo ja SA Abja Haigla tööta-sud, vallavalitsuse liikme hüvitis. 26.04.2013

Allasutuste juhid:1. MArI SAArELA 3. Abja

Päevakeskuse juhataja-sotsiaal-töötaja. (deklaratsioon avaldatud eespool).

1. HEIKI VUngI. 3. Abja Muusikakooli direktor. 4. Abja Vallavalitsus. 5. 351.51 EUR, mil-lele lisandub erialatundide tasu 387.02 EUR . 6. Abja vallas kin-nistu 1039739 (ühisvara) 7. Sõi-duauto Volkswagen Golf (1992, ühisvara). 8. Swedbank Pensioni-fond koguväärtus 4801,62 EUR. 9. Swedbank 2 arveldusarvet. 10. Ei ole. 11. Hansaliising sõiduauto Škoda Octavia (2007). 12. Kilingi-Nõmme Muusikakool töötasu. 29.04.2013

1. SIRJE RENTER. 3. Abja Gümnaasiumi direktori kt. 4. Abja Vallavalitsus. 5. 1288.08 EUR, lisatasu õppetundide eest 175,63 EUR, lisatasu õppetundi-de eest. 6. Elamumaa Abja-Pa-luojas 7. Sõiduauto Honda Civic (2007). 8. Ei ole 10. Ei ole. 11. Ei ole 12. ei ole 19,04,2013.

1. KERSTI KÜNNAPUU 3. Abja Lasteaia direktor. 4. Abja Vallavalitsus. 5. 738.18 EUR, millele lisandub õppetunnitasu 6. Abja vallas kinnistu 2026539 7. Ei ole 8. SEB Progressivne Pen-sionifond koguväärtus 4542,144. 9. Swedbank 1 arveldusarvet. 10. Ei ole. 11. AS SEB liising sõidu-auto Honda Civic (2013). 12. Ei ole. 10.04.2013.

OÜ Abja Elamu juhatuse liikmed

1. pEETEr MÕTTUS. 3. ju-hatuse liige. 4. (Tööandja asutus) OÜ Abja Elamu (deklaratsioon avaldatud eespool)

1. JAAnUS ErMITS. 3. ju-hatuse liige. 4. OÜ Abja Elamu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas kinnistud 13333,26965,25507,1594739,2653539 (kõik ühisvarad), kinnistu 753 (2/5 kaasomand); Tartumaal kinnitud 2958004, 721808 7. Kau-bik MB Sprinter (2001, ühisvara), sõiduautod (ühisvarad): Peugeot Partner (2004), VAZ 2106 (1984 8. Ei ole 9. Swedbank 2 arveldus-konto, SEB 1 arvelduskonto 10.

AbJA VALLAVOLIKOgU

04.12.2013 toimunud istungil:1) anti ülevaade Abja valla 2014 aasta eelarvest;2) anti vallavalitsusele luba pangale garantiikirja andmiseks OÜ-le Abja Elamu Abja-Paluoja veemajandusprojekti omaosaluse laenu tagamiseks;3) muudeti Abja Vallavolikogu 10.10.2013 määruse nr 106 „Abja valla teede ja erateede avalikuks kasutamiseks määramine ning teehoiu korraldamise eest vastutava isiku määramine“ lisa;4) võeti vastu määrus „Maamaksumäära kehtestamine ja maa-maksust maksuvabastuse rakendamine 2014 aastal“.

AbJA VALLAVALITSUS13.11.2013 toimunud istungil:1) algatati detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras Abja-Paluoja linnas Viljandi tee 33 asetseval kinnistul;2) anti ehitusluba OÜ-le Elektrilevi Suitsumatsi mastalajaama õhuliini ehitamiseks;3) otsustati maksta vajaduspõhist peretoetust novembrikuu eest 17 taotlejale kokku summas 287.70 eurot;4) kinnitati SA Abja Haigla nõukogu koosseisus Piret Erg. Andres Räägel, Jaan Kivioja.5) kinnitati OÜ Abja Elamu juhatuse liikmeteks Peeter Mõttus, Rein Kalm, Liisi Rääbus.6) lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse ja sotsiaalalastes küsimustes.

26.11.2013 toimunud istungil:1) väljastati kasutusluba Elektrilevi OÜ-le Laatre külas asuva talu liitumiseks elektrivõrguga;2) rahuldati kahe eraisiku taotlused hajaasustuse programmist toetuse saamiseks:3) anti välja kaks raieluba; 4) tulenevalt valla 2013 aasta eelarvelistest vahenditest ja valla alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekutest otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust järgmiselt: raske- ja sügava puudega inimestele kogusummas 657.99 eurot (17 taotlejat), puudega lastele kogusummas 600 eurot (5 taotlejat), lastega peredele 140 eurot (4 taotlejat), küttepuude toetust kogusummas 140 eurot (1 taotleja). 5) vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele maksti toimetulekutoe-tust novembrikuu eest 8 taotlejale kokku summas 1050.19 eurot6) võeti vastu kaks korraldust „Maaüksustele nimede ja sihtots-tarvete määramiseks kinnistu jagamisel“7) eraldati valla eelarvelistest vahenditest Abja Vanamõisa Küla-seltsile 80 eurot jõulupeo läbiviimiseks;8) muudeti vallavalitsuse varasemat määrust “Abja Muusikakooli õppetasu suuruse kehtestamine“. 9) anti välja määrus „Haridusasutuste tegevuskulude 2014 aasta kohamaksumuste kinnitamine“

10.12.2013 toimunud istungil:1) võeti vastu korraldused maaüksustele nimede ja sihtotstarvete määramiseks kinnistu jagamisel, katastriüksuste ülemõõdista-miste kooskõlastamiseks ning koha-aadresside korrastamiseks.2) moodustati ja kinnitati Abja Gümnaasiumi hoolekogu järg-mises koosseisus: Andra Kabanen, Malle Kask, Ingrid Kõiv, Riin Laeneste, Piret Leskova, Aira Mettus, Mattias Ots, Elen Raba, Anneli Ruusalu, Marek Sosi, Taevo Viitas;3) lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse ja sotsiaalalastes küsimustes.4) eraldati 2014 aastaks valla eelarvelistest vahenditest OÜ El-ductum rändkauplusele igakuiselt 75 eurot ;5) anti ühele eraisikule raieluba

Abja Vallavolikogu ja -valitsuse protokollidega ja õigus-aktidega on võimalik tutvuda www.abja.ee, määrused on

avalikustatud ka riigi Teatajas www.riigiteataja.ee

OMAVALITSUSKrOOnIKAT

Ei ole. 11. Hüpoteek Eesti Vaba-riigi kasuks, õppelaenu käendus 12. Töötasu Halliste Põhikoolist, FIE tulu. 25.04.2013

SA Abja Haigla nõukogu liikmed ja juhatuse liige

1. AndrES rÄÄgEL. 3. Nõukogu liige. (deklaratsioon avaldatud eespool)

1. pIrET Erg. 3. Nõukogu liige. 4. SA Abja Haigla 5. Ei ole. 6. Ei ole 7. Sõiduauto VW Polo Classic (2001), Mitsubishi (1995). 8. Pensionifond 1548 EUR. 9. Swedbank 1 arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. SA Abja Haigla nõukogu liikme hüvitis, pension, 26.04.2013

1. rAUL SOng. 3. Nõu-kogu liige. 4. SA Abja Haigla. 5. Ei ole. 6. Halliste vallas kin-

nistu 1408539 (kaasomand 1/3); Abja vallas kinnistud 2917839, 2919039 (ühisvarad) 7. Kaubik KIA Pregio 6 (2000, ühisvara). 8. Swedbank Pensionifond K3 ko-guväärtus 3136,28. 9. Swedbank 4 arveldusarvet. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Abja Elamu OÜ töötasu, volikogu alatise komisjoni liikme hüvitis, SA Abja Haigla nõukogu liikme hüvitis, 15,04,2013

1. MAIMU pAUMErE. 3. juhataja. 4. SA Abja Haigla. 5. 1035.37 EUR. 6. Halliste vallas kinnistu 471439 7. Ei ole. 8. Assetsi Äriteenuste OÜ 1 osa koguväärtusega 957 EUR. 9. Swedbank 1 arveldusarv, SEB 1 arveldusarve 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. pension. 02.04.2013

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

sport

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

Halliste vallavalitsus

Õnnitleme lapse sünni puhul!HEILI HEIL-ŠKURIN ja VIKTOR ŠKURIN – 5. XI sündis perre poeg OSCAR.

JANNE EINULA ja KALJU KALA – 29. XI sündis perre poeg DEIRO.

Halliste vallavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

ANNA ARTEMJEVA 90TOINI TUGA 85VIIVI KUUSIK 85HEINO RÄTSEP 83AIME PUTNIK 80HILVE KOIDLA 70MAIMU LOHU 70

LAINE KADAK 92ALMA TÕHK 89AINO KADAK 85KALJU ILVES 84VEERA KÕRGEKIVI 84LEILI SULTS 84ANTONIDA TOOMAST 84ASTA RAID 83LEMBIT KORNIS 80VALLI RAUD 80LINDA TOODO 80EHA TEEARU 75ENNO KREEM 70

Tänavune jõulueelne taid-lejate ühispidu Halliste rahva-majas oli stiilselt ja hoogsalt pungiteemaline.

Lahe pungimelu algas kii-relt tuju loonud pungikarao-kega. „Läbi väikse klaasitüki roheline näib maailm...“ jne laulsid Halliste, Mõisaküla ja Abja taidlejad-punkarid saali-seinal ekraanil punklaulupeo videokaadreid vaadates kaasa pungiklassikaks saanud laule, abiks laudadel olnud trükitud laulusõnad. Spontaanselt läks lõbusaks punk-rivitantsuks läbi saali, üks soeng ja kos-tüüm vahvam kui teine. Ka-heksa kollektiivi rõõmustasid ka oma temaatilise etteastega,

nende juhid said seejärel pau-ku kõmmutades öelda oma jõulusoovi. Jalakeerutuseks tegi heatasemeliselt muusikat ühemehepunkbänd Pu’Udo’nk Udo Jakobsoni isikus.

Ise üheks stiilsematest pun-karitest kehastunud pungipeo korraldaja ja juht Halliste rah-vamaja juhataja Laine Pedaja tänas peo lõpul kõiki asjaosalisi pühendunud ja vaevakartmatu suhtumise eest igati õnnestu-nud ettevõtmisse.

Hallistes lepiti kokku, et aasta pärast Abjas toimuva järg-mise taidlejate ühispeo teemaks on „1001 ööd“.

MEELIS SÕErd

Tänavusügisene Õisu las-teaia isadepäev toimus südam-liku pereüritusena Õisu mõisa sepikojas.

Õpetajad Lilli Siht ja Mare Kuur olid lastega ette valmis-tanud meeleoluka kontserdi, mida esitati küdeva sepaääsi ees. Päevakangelasteks olnud isad ülendati samas kuninga-teks ja krooniti laste kaunista-tud säravate kroonidega.

Sepikoja hea vaim Urmas Tuuleveski tutvustas äraarva-

mismänguna mitmesuguseid vanaaegseid tööriistu. Põne-vust jagus paljudele väikestele ja suurtele.

Enne koduteele asumist ringles kaks korvikest maius-tustega, mis tegid suu magu-saks kõigil osalejatel.

Aitäh meeldejääva ürituse eest Urmas Tuuleveskile ja kaasalöömise eest meie laste toredatele peredele!

TIInA TrIKSbErg

On ilmumas Silvi Saare ja Ülemõisa kooli vilistlaste raa-mat „Jää püsima, Eesti küla!“, mis räägib Kaarli-Ülemõisa, tema naaberkülade, ka Rimmu ja Õisu ajaloost. Tähtsal kohal on meenutused Kaarli raud-teejaamast.

Suureformaadilises kvali-teetses raamatus on 265 lehe-külge 450 foto, 60 dokumen-dikoopia ja Aldur Lehtaru pliiatsiillustratsioonidega.

Raamatus on neli osa. Esi-mene sisaldab materjale 2012. aastal toimunud kooli ja kü-lakogukonna kokkutulekust koos vilistlaste mälestustega. Teises antakse ülevaade Kaar-li valla majandus-tööstusli-

kust tegevusest ja mõnedest juhtfiguuridest koos mitmete ettevõtmiste muhedate mee-nutustega. Kolmandas osas toovad raamatu 20 autorit hea-tahtliku lugeja ette oma sugu-võsa hinnalise pärandi: fotod, dokumendid ja mälestused, näidates, kuidas pooleteise sajandi jooksul elati eesti talu-des ja külades. See on maaini-meste, nende kodude, külade, majandite ehtne kultuurilugu. Neljas osa puudutab hilisemat perioodi kuni tänapäevani.

Pärnadkultuuri aasta lõpul on paslik nentida, et raama-tus on kirjutajate autentsed isiklikud ja omanäolised mä-lestused, mis näitavad, millise

pärandi nad oma esivanemailt eluks kaasa said.

Raamatut on huvitav lu-geda, sest see on kirjutatud sooja südame, suure hingejõu ja mahlaka huumoriga. Huvi-tavust lisavad hulgalised fotod ja dokumendid.

Ülemõisa Algkooli vilist-lasnõukogu kuulutab välja raamatu „Jää püsima, Eesti küla!“ ettetellimise, mis kestab 20. jaanuarini 2014. Raamatu hind on 15.- eurot ja see ilmub trükist 2014. aasta keskel.

Tellimusi ja sularaha võta-vad vastu: Kaarli rahvamajas Tiina Kuusik, tel 435 8855; Kaarli külas Valve Nõumees, tel 436 5230; Ülemõisa külas

Rein Tarkus, tel 436 5244; Õisu raamatukogus Anne Järvis, tel 436 5124; Õisu alevikus Õisu 9-4 Silvi Saar, tel 436 5112; Halliste vallamajas ja Rimmus Anneli Pälsing, tel 436 3280 või 502 4315.

Pangaülekandega saab raha kanda kontole: Õisu Rah-vaselts 10220079559019, lisades selgituse: „Külaraamat“.

Kui seejuures ka annetate raamatu tegemiseks 50 või roh-kem eurot, trükitakse teie nimi raamatusse kui väljaandmise rahastaja.

VIrVE KIVJA,Õisu Rahvaselts

Taidlejad panid püsti laheda pungipeo

Õisus krooniti isad kuningateks

Jää püsima, Eesti küla!

Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi mälestusvõist-lustel tõstmises Valgas 16. novembril võistles tublilt Mõisaküla spordiseltsi Ülo noortõstja Karl Tiit. Abja vallas elav noormees saa-vutas seal juunioride arvestuses tulemusega 206 kg kuuenda koha.

Enn rAIESTE

Tõstmine

Uue-Kariste rahvamajas olid esimesel advendil külalisteks laulunaised Karksi vallast Syrle Eesiku juhendamisel – Karksi valla kultuurikeskuse ansambel Hõbeniit ja Karksi külamaja ansambel Ehatäht.

Ansamblid eraldi ja algul ning lõpus ka koos andsid kuulajailt sooja aplausi teeninud kauni talve- ja jõulumeeleolus kontserdi. Vaheluuletustega pikitud kontserdikava kandiski pealkirja „Talve võlumaa“.

Rahvamaja juhataja Ivi Alp tänas südamest Syrle Eesikut ja laul-jaid, samuti kontserdi eel esimese advendiküünla süüdanud Halliste vallavanem Ene Maatenit, kuna vald piirkonna ettevõtmisi jätkuvalt igakülgselt toetab. Pärast kontserti järgnes keskustelu kohvilauas.

Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihasse saamist) ehk esimest tuleku aega.

MEELIS SÕErd

Jõulukuu algul ootas Mõisaküla kultuurimaja perenaine Laine pedaja väikeseid ja suuri teatrihuvilisi oma majja, et koos vaadata Miksteatri etendust „Ennemuistsed jutud“. Teatritükki mängiti kultuuripärandi aasta raames tasuta. Saali kogunes 72 vaatajat.

Lavastuse esimene muinasjutt oli metsa eksinud Pillest, keda metsaasukad kasuahnelt päästa tahtsid. Teine jutt oli Ahjualusest ning tema tasust headusele ja kurjusele. Näitlejad laulsid rahvalaule ja mängisid rahvapille. Meenutati aegu, mil vanavanemad hüpitasid lapselapsi põlvel ja vestsid lugusid ammustest aegadest.

Lava oli dekoreeritud väheste vahenditega, kuid sellele vaata-mata oli etendus põnev ja kaasahaarav. Tegelasi oli päris palju, kuid nende kehastamisega said väga hästi hakkama kolm inimest.

Lasteaialastel jätkus teatrimuljeid mitmeks päevaks.

TIInA rAbA

Uue-Karistes kõlasid talvelaulud

Tore teatrielamus Mõisakülas

Pungipeo etteasted Halliste rahvamaja laval avas Mõisaküla punkpillibigbänd peapunkmeister Iivo Hakkaja (vasakul) juhendamisel.

Punk on lahe!

Väikesed käed panid isadepäeval Õisu sepikojas isade-vanaisade pähe uhke kuningakrooni.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meel is.soerd@gmail .com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Viljandi-Mõisaküla liinil vahetub vedajaViljandi Maavalitsus korraldab seoses kommertsliine teenindava vedaja

AS Mulgi Reiside poolt liini nr 409 Mõisaküla-Viljandi teenindamisest loobumisega avaliku konkursi.

Tegemist on bussiga, mis väljub igal hommikul Mõisakülast kell 6:25 ja jõuab Viljandisse kell 7:35. Õhtul väljub buss Viljandist kell 19:50 ja saabub Mõisakülla kell 20:55.

„Bussifirma on meile teatanud, et ei soovi sellel liinil enam vedamist jätkata. Et antud bussiliin on piirkonna inimestele oluline, kuulutab Viljandi maavalitsus vastavalt seadusele välja avaliku konkursi vedaja leidmiseks, kes teenindaks liini kommertsalustel,“ selgitas Viljandi maavalitsuse arengu- planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Maavalitsus loodab, et uus vedaja asub liini teenindama juba 1. jaanuaril 2013. „Kindlasti ei

saa aga juhtuda, et Mõisaküla inimesed jäävad ilma bussiühenduseta.“

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool ootab huvilisi järgmistele koolitustele:

• Pottsepa algkursus. Koolitus toimub 08.–29.01.14 (E–N kell 9.10–16.00). Koolituse kohta rohkem infot saab lugeda siit: http://vykk.vil.ee/koolitus/failid/Pottsepp.pdf

Registreerumistähtaeg on 6. jaanuar 2014. Koolituse hind on 518 €.

• Veoautojuhi täienduskoolitus ja sõitjateveo autojuhi täienduskoolitus. Koolituse hind on 128 €. Koolituste infoga saab tutvuda siit:

Veoautojuhi täienduskoolitus http://vykk.vil.ee/koolitus/failid/veojuhi_taiend.pdf .

Sõitjateveo autojuhi täienduskoolitus http://vykk.vil.ee/koolitus/failid/soitjateveo_taiend.pdf . Registreerumistähtaeg on 30.12.2013.

Mulkide Seltsilt ilmub kaks trükistDetsembri algul valmis Mulkide Seltsi väljaandena album

fotodega kevadisest Halliste kihelkonnapäevast. Kihelkonnapäeval paigutati Halliste kooli juurde meenutuste pink ja istutati siberi nulg. Hoiame neid ja meenutame. Valmimas on ka projektipõhine mälestustevihik, mis sisaldab seltsi liikmete elulugusid.

Mõlemaid trükiseid saab tellida Mulkide Seltsist ja seltsi kogukondadest. Eino-Jüri Laarmann

Kuidas ravimite eest vähem maksta?Tänapäeval on ravimid väga kallid. Soodusravimite patsiendi poolt tasutava omaosaluse vähendamine on haigekassa lähiaastate prioriteet. Omaosaluse vähendamisel on oluline patsientide teadlikkus oma õigustest soodusravimite ostmisel. Neid tutvustab alljärgnevas kirjutises Eesti Haigekassa usaldusarst Ene Kiisk.

Vahe on ravimi hinnasNäide: Mari põeb kõrgvererõhutõbe ja peab seetõttu tarvitama regulaarselt mitmeid ravimeid. Aastaid võttis ta originaalravimit Norvasc 10 mg üks kord päevas. Ühes pakis oli 30 tabletti, mida jätkus 30 päevaks. Ravimi hind 15,04 eurot. Haigekassa küll kompenseeris ravimi piirhinnast 90%, kuid sellest hoolimata pidi Mari maksma iga kord apteegis 13,48 eurot. Nüüd kirjutas perearst Marile toimeainepõhise retsepti. Mari valis apteegis kõige odavama ravimi, mille hind on 2,90 eurot. Nüüd maksab Mari apteegis vaid 1,43 eurot. Nii hoiab Mari ühes kuus raha kokku 12,05 eurot.

Originaalravim ja geneeriline ravimRavim koosneb toimeaine(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, seevastu abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina).Geneeriline ravim on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim. See on mõeldud samade haigusseisundite raviks ning on sama tõhus, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim. Erineda võib geneeriline ravim originaalravimist abiainete ja ravimi välimuse osas.Eesti apteekides turustatakse ainult selliseid ravimeid, mis on läbinud Ravimiameti range kontrolli.

Toimeainepõhine retsept aitab säästaRavimit määrates kirjutab arst retseptile üldjuhul ravimi toimeaine.Kui Eestis on müügil mitu sama toimeainet sisaldavat ravimit, siis pakub apteeker erineva hinnaga preparaate ostjale valida. Nii on ostjal võimalik valida taskukohaseima hinnaga ravim.Täna on kindlustatu omaosalus 6,41 eurot ühe retsepti kohta. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on omaosalus vähenenud 4%. Kindlasti on seda mõjutanud asjaolu, et toimeainepõhiste retseptide osakaal on originaalravimitele kirjutatud retseptidega võrreldes möödunud aastaga kasvanud ligi 10%. Toimeainepõhine retsept võimaldab patsiendil teha apteegis kallimate originaalravimitega võrreldes soodsamaid valikuid. Parima valiku tegemisel abistavad patsienti arst ja apteeker.

KirikuteateidJõuluajal ja aastavahetusel toimuvad jumalateenistused piirkonna kirikutes järgmiselt:

EELK Halliste Püha Anna kirikus • 24. XII kl 16 jõuluõhtu jumalateenistus. Teenib maakonna praost Marko Tiitus. Kaastegev Abja laulukoor • 31. XII kl 16 vana-aastaõhtu jumalateenistus. Teenib praost Marko Tiitus.

EELK Mõisaküla kirikus • 24. XII kl 14 jõuluõhtu jumalateenistus. Teenib õp Rein Schihalejev, kaastegev segaansambel Kungla • 29. XII kl 14 vana-aasta jumalateenistus. Teenib õp Arvo Lasting.

EKNK Abja-Paluoja kirikus (Jaama tn 15) • 21. XII kl 12 pidulik jõulujumalateenistus • 4. I kl 12 jumalateenistus. Kõik on oodatud! EKNK Mõisaküla kirikus (Pärnu tn 61) • 29. XII kl 15 aastavahetuse jumalateenistus koos noortega.

Oodatakse kõiki!

Mulgimaa tulevik on ennekõike mulkide endi kätes

Mulgi Mulgi Kultuuri Instituut kutsus novembris mulgimaalasi kaasa mõtlema ja arvamust avaldama Mulgi-maa edasise arengu ja tuleviku teemadel. Väljakuulutatud tähtajaks 1. detsembriks saime kümmekond väärt vastust ette-panekutega, millest nii mõnigi vääriks juba lähiajal teoks tegemist, kuid läbi kaalutakse kindlasti kõik laekunud ideed.

Toimus ka esimene seminar Mulgimaa omavalitsusjuh-tidele ja võtmeisikutele, kes tulid Setomaal Piusa Ürgoru Puhkekeskuses novembri lõpus kokku selleks, et rohkem teada saada Setomaa arenguprog-rammi, selle tausta ja toimi-mise kohta. Kohalekutsutud Setomaa esindajate ja meie endi seniste kogemuste baasil käisime kahe päeva jooksul läbi rea küsimusi, mis Mulgimaad puudutavad, alustades seni-toimunust ja praeguse situat-siooni analüüsist ning jõudes välja tulevikupiltideni, millis-tena me Mulgimaad mõne aja möödudes näha soovime. Või-malike projektide ja meetmete pearõhk on suunatud pigem identiteedi ning elukeskkonna seostele ja nende sidumine piirkonna majandusarenguga. Programmi põhieesmärk on tu-gevate, tarkade, töökate perede

õnnelik elu stabiilsel, kestval ja säästlikul Mulgimaal.

Setomaa on suurepärane näide sellest, kuidas läbi Se-tomaa arengu programmi on sarnased katusorganisatsioo-nid saanud programmist iga-aastaselt tegevustoetust, tänu millele on situatsioon nendes valdkondades väga palju rõõm-samaks muutunud ja suudetud on oma identiteeti väljapoole näidata nii hästi, et suurel osal Eesti inimestest tekib kohe pilt silma ette erinevatest asjadest ning tegevustest, mis setode ja Setomaaga haakuvad. Eri-nevalt Setomaast ei ole meil tänaseks tekkinud üle-Mul-gimaalisi koostööorganisat-sioone. Valdav osa tänastest tegemistest on korraldatud Mulgi Kultuuri Instituudi eest-võttel. Kõige selle tõttu peeti oluliseks ühiste institutsioo-nide tekkimist. Näiteks peeti vajalikuks Mulgimaa identiteeti kandvate turismiettevõtjate koondumist ühe katusorgani-satsiooni alla, et oleks võimalik edasi viia ettevõtjate vahelist koostööd. Ühisorganisatsioone ning koostöövõrgustikke saaks moodustada vajadusel ka teiste valdkondade ettevõtjate poolt ja ehk identiteedi seisukohalt on olulisim Mulgimaa käsi-töömeistrite koostöö, kel oleks

ühiselt tegutsedes paremad võimalused oma toodangu tutvustamiseks, arendamiseks ja müügiks.

Olulisemateks kitsaskoh-tadeks praeguses situatsioonis pidasid seminaril osalenud asjaolu, et kuigi maanteedel on olemas viidad, et külastaja on jõudnud Mulgimaale, siis seda mulgi identiteeti tege-likkuses pole kuidagi tunda. Kui räägime mulkidest, mulgi kultuurist, keelest ja tavadest, siis kus on see koht, kus saame öelda, et tule ja tunneta, mille-ga tegemist on? Nii saigi ühe olulise märksõnana kirja Mulgi-maa külastuskeskuse rajamine Helme vallas Sooglemäel, mis peaks olema see koht, kus ühe talukompleksi baasil on võima-lik eksponeerida kõike mulkide ja Mulgimaaga seonduvat, millel mulgi identiteet põhineb. Samuti peaks ehk turimivald-konna arendamisel rõhuma rohkem piirkonna omapärale, sest hetkel ei ole teadaolevalt ühtegi mulgi temaatikaga seo-tud turismitalu või -ettevõtjat.

Märkimist väärib veel ka noorte ettevõtlikkuse ergutami-ne, mis looks noortes tugevama seotuse kodupaigaga ning aitaks end tulevikus teostada Mulgimaal. Seda saab edukalt teha erinevate õppeprogram-

mide kaudu, seades selle nii omavalitsustes kui riigi tasandil üheks prioriteetidest.

Kultuuri ja identiteedi jät-kusuutlikkuse tagamiseks peeti oluliseks mulgi keele ja kultuuri tutvustamise projektide jätku-mist koolides ja lasteaedades, mida seni on Mulgi Kultuuri Instituudi eestvedamisel ning mulgi keelt ja kultuuri hästi-tundvate inimeste abiga jõudu mööda tehtud.

Arutelud Mulgimaa tulevi-ku teemadel jätkuvad jaanuaris 2014. aastal. Kokkusaamised, kus igaüks saab sõna sekka öelda viiakse läbi 9. jaanuaril Tarvastu Käsitöökojas, 13. jaa-nuaril Karksi kultuurikeskuses, 14. jaanuaril Helme vallamajas ja 21. jaanuaril Halliste rah-vamajas. Algus igal pool kell 19.00.

Detsembrikuu jooksul oota-me veel ka kirjalikke ettepane-kuid Mulgimaa elu edendami-seks! Palun saatke head mõtted e-posti aadressil: instituut@mulgikultuur.ee .

Tulge kindlasti sõna sekka ütlema, et ükski hea mõte ei jääks tähelepanuta!

KÄrT LEppIKAndrES rÕIgAS

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 9.30–11.30

IV kvartalis23. detsembril

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Lisainfo: Marju Lepmets, Viljandi Maavalitsuse jurist, tel: +37243 30 414,

e-post: Marju.Lepmets@viljandi.maavalitsus.ee .Viljandi Maavalitsus

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa

tellimusi 2013. aasta lõpuni võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab oma kodusesse postkasti tellida

nii 2013. aasta lõpuni kui ka lühemaks perioodiks (sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani). Leht ilmub kord kuus (väljaarvatud juuli), so 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti veebilehtedelt www.abja.ee www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee