Nr 1 (221)

Hind 0,26 € Jaanuar 2014

Abja lehekülg

Abja gümnaasiumi õpilased on I poolaastal osalenud palju-del võistlustel ja konkurssidel. Märgime siinkohal ära parimad saavutused:

Karl Tiit (12. klass) saavutas Lätis Salduses tõstevõistlustel 1. koha.

Johanna Järve (4. klass) - Viljandi maakonna ettelugemis-võistlusel 1. koht.

Silver Kask (10. klass) – Viljandi maakonna koolide jooksukrossil 10.–12. kl poiste arvestuses 1. koht

Viljandi maakonna koolide jooksukrossil gümnaasiumide arvestuses võistkondlik

3. koht. Võistkonnas olid Gete Kaasike (11. kl), Karmo Kask (12. kl), Mari Kask (11. kl), Kristina Korell (10. kl), Rainer Nellis (11. kl) ja Ruth Rist (10. kl).

Laura Tukk võistles 15. ok-toobril Hiinas noorte maailma-

meistrivõistlustel sportvibulask-mises kadettide klassis.

Viljandimaa koolide vaheli-sel võrkpalli turniiril saavutati 2. koht. Võistkonda kuulusid Kreete Allik, Katriin Allik (parim mängija), Mari Kask, Mare Maal-meister, Ly Metsaroos, Cristina Aduson ja Birgit Karu. Neidude juhendaja on Mari Kahu.

5. novembril toimunud Lõu-

na-Mulgimaa nelja kooli (Halliste põhikool, August Kitzbergi ni-meline gümnaasium, Mõisaküla põhikool, Abja gümnaasium) matemaatikavõistlusel „Mulgi pähkel“ saavutasid 1. koha Otto-mar Raidlepp (7.kl) ja Mattias Ots (9. kl), 2. koha Romet Gregory Subi (4.kl), Kuldar Kask (6. kl) ja Kirke Kask (7. kl) ning 3. koha Jako Jänes (4.kl), Helari Tehver

(6. kl) ja Martin Raidlepp (8.kl).Viljandimaa suurte koolide

4.–5. klasside poiste rahvastepalli esivõistlustel saavutas Abja güm-naasiumi võistkond kooseisus Eric Ilsen (4. kl), Jako Jänes (4. kl), Martin Manakin (5. kl), Erik Raagmets (4. kl), Robert Reimann

(4.kl), Egert Soa (4. kl), Kuldar Sperling (4. kl) ja Kaspar Teorein (4.kl) 3. koha.

Eesti Koolispordi Liidu poolt korraldatud Dumle 4.–5. klasside rahvastepallivõistlustel 2. koha ja Viljandimaa suurte koolide 4.–5. klasside tütarlaste rahvastepalli

esivõistlusel 2. koha saavutanud võistkonda kuulusid Johanna Järve (4. kl), Karmen Kask (5. kl), Helena Kook (5. kl), Marianne Liis Oissar (4. kl), Maarja Peter-son (4. kl), Kaisa Raagmets (4. kl), Kaili Saar (5. kl) ja Eva Rahel Viitas (4. kl).

Kultuuriministeeriumi ja kodanikuhariduse programmi MINU RIIK poolt kodanikupäe-vaks 2013 väljakuulutatud XII esseekonkursil „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“ sai ergutusauhinna Grete Jaksur.

Pärnumaa koolide lahtistel võistkondlikel meistrivõistlustel koroonas saavutas 1. koha Abja gümnaasiumi võistkond koos-seisus Oskar Raidlepp, Martin Raidlepp, Ottomar Raidlepp ja Eliise Raidlepp.

Info kogus Abja gümnaasiumi kodulehelt

lAUri SEPP

detsembri lõpul toimus Abja-Paluoja noortekeskuses kahepäevane koostööseminar „Võimete piir“. Abja valla noor-tevolikogu võõrustas Antsla valla noortevolikogu ja Tõrva 4H liikmeid.

Kahepäevase seminari käigus toimusid diskussioonid teema-del, mis on praegusel hetkel aktuaalsed. Esmalt keskenduti teemale, mis käsitles valimisea langetamist 16-eluaastani. Tekkis elav arutelu, mis kujunes kohati üsna pingeliseks, sest osalejate seas võis leida vastakaid arva-musi. Leidus noori, kes toetasid valimisea langetamist, kuid oli neidki, kes olid sellele kategoo-riliselt vastu.

Diskussiooni lõppedes jõuti üksmeelele: valimisiga tuleb langetada 16. eluaastani. Noored olid seisukohal, et valimisõiguse andmine võib toimuda etapiti, st esmalt antakse valimisõigus kohaliku omavalitsuse tasandil, seejärel võiks anda hääleõiguse Riigikogu valimistel ning seejärel Euroopa Parlamendi valimistel.

Noored leidsid, et senist õppekava peab muutma ja sisse peab viima olulised muudatused, mis suurendaks ühiskonnaõpe-tuse tundide arvu, sest praeguste kursuste arv on liiga väike. Sa-muti on nii põhikooli kui ka güm-naasiumi ühiskonnaõpetuses läbivõetavad teemavaldkonnad

liiga pealiskaudses, oluline oleks, et erinevaid ühiskonnaprotsesse uuritaks süvitsi.

Ühe võimaliku lahendusena tõid noored välja, et valimis-teeelsel ja -järgsel perioodil võiks analüüsida erinevate poliitiliste ühenduste valimisplatvorme, kuid oluline oleks säilitada apolii-tilisus, sest kooli ei tohi tõmmata poliitmaastiku keerisesse.

Üheks võimaluseks, kuidas välja näidata oma kodanikuak-tiivsust, on osaleda projektis „Varivalimised.“ Sel aastal osutus projekt menukaks ja Abja valla noortevolikogu võta endale prioriteediks tuua varivalimised Abja-Paluojja. (www.varivali-

mised.ee) Teisel päeval analüüsiti oma

kodukoha plusse ja miinuseid, mida hiljem tutvustati teistele osalejatele. Hoolimata sellest, et osalejad tulid erinevates paik-kondadest, olid kodukoha plus-sid ja miinused valdavas osas sarnased.

Elavate ja pingeliste arute-lude vahele jäi aega üle ka mee-lelahutuseks – toimus fotojaht, geelküünalde valmistamise töö-tuba, mis osutus kõikide osalejate lemmikuks. Samuti said noored oma võimed proovile panna külmunud T-särgi selgaajamises. Osalejad said mängida erinevaid lauamänge ning tutvuda Abja

gümnaasiumi õppekompleksiga. Pärast ürituse tagasiside-

lehtede analüüsi võib öelda, et osalejad jäid koostööseminariga rahule ning omavahelist koos-tööd jätkatakse.

Abja valla noortevolikogu tänab kõiki, kes panustasid koos-tööseminari toimumisse. Meie koostööpartnerid olid: Eesti Noorteühenduste Liit, Abja vald, Abja gümnaasium Abja gümnaa-siumi õpilaskodu, Abja-Paluoja noortekeskus, Maie Bratka ja Liisi Rääbus.

MAriO KEKiŠEV

lühidaltAbja valla noortevolikogu läks aastalõpule vastu koostööseminariga

Õpilaste saavutused I poolaastal

Noored koostööseminaril ümarlauas.

Viljandimaa suurte koolide 4.-5. klasside rahvastepalli võistlusel 2. koha saavutanud tüdrukud ja 3. koha saanud poisid.

Viljandimaa koolide vahelisel võrkpalli turniiril 2. koha saavutanud neiud koos juhendajaga.

Novembris alanud mälumängu hooaeg on jõudnud poole peale. Võistlustules on 13 võistkonda, kes iga kuu korra kokku saavad ja oma teadmisi proovile panevad.

Koos on käidud juba kolmel korral. Esimese kahe vooru kü-simuste kohta esitati kahel korral protest, mis järgneva mängu eel oma lahenduse leidsid. Peale esimest kolme vooru on seis järgmine: liidrikohta hoiab võistkond Sakala – 82 punktiga. Neile järgnevad Klass (79 p), Tamme (78 p) ja Oravake (75 p).

Ees on ootamas veel kolm vooru. Kõigi kuue vooru tulemused summeeritakse ja lahutatakse maha halvim voor.

Lõplik järjestus selgub aprillis. Järgmine voor toimub 13. veebruaril.

lAUri SEPP

Vahetult enne jõule said Abja valla allasutused meeldiva ülla-tuse osaliseks. MTÜ Abja Kultuurisepad ja Abja fotoklubi koostöös valmis fotoklubi seinakalender, mis kingiti jõuludeks asutustele.

Kalendri valmimiseks kirjutati projekt Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, millele tuli positiivne vastus. Projektikirjutamisel olid abis Abja noortekeskuse juhataja kt Liisi Rääbus ja valla noor-sootöötaja Maie Bratka. Fotoklubis tegutsevatel liikmetel paluti igaühel esitada 10 fotot, mille hulgast valiti välja meeldivamad. Seekord valiti sellised pildid. Trükikojast saadud 300 kalendrit on kõik endale omaniku leidnud.

MTÜl Abja Kultuurisepad on plaanis teha ka järgmise aasta kalender. Fotoklubi liikmetele on juba vihje antud. Arutlusel on olnud ka avalik konkurss kalendripiltide saamiseks.

Suur tänu Abja fotoklubile, mille liikmeteks on Keijo Koort, Laine Lindvest, Kersti Kutser ja Kaja Ojamäe ning Abja vallava-litsusele.

lAUri SEPPMTÜ Abja Kultuurisepad

Kilvarid on kohtunud juba kolmel korral

MTÜ Abja Kultuurisepad ja Abja fotoklubi tegid jõuluks kingituse

Foto: karolin Jürise

Foto: keijo koort

2 Abja lehekülg

Enne jõule 17. detsembril kogunesid Abja lasteaia lapsed ja nende vanemad kultuurimaj-ja. Seal toimus päkapikkude jõu-lupidu. Kõik väikesed ja suured lapsed olid nii vahvasti riietatud punastesse riietesse ning peas kõigil päkapikumütsid.

Esinemine toimus laval. Peo algul päkapikud pimedas piilusid ja tulid oma laternatega muusika saatel kõik lavale. Meid oli päris palju. Laulsime alustu-seks ühe laulu ning siis läksid päkapikulapsed oma pesadesse.

Esinemisega alustasid kõige väiksemad sõimepäkapikud. Kõikidel rühmadel olid ette näidata oma tööd, tegemised ja tantsud. Kaasa lõid ka kõik õpetajad ja õpetaja abid, kes olid samuti päkapikud. Lõpuks tuli ka laulu saatel jõuluvana ja kin-gipakkide jagamine võis alata.

See oli tõesti üks vahva päkapikupidu.

TiiA lillE

Jõulukuu on täis röömu, ootusi ja imesid. I advendiga antakse märku, et kätte on jõudnud ootuse, rahu ja valguse aeg. Sel aastal algas advendiaeg 1. detsembriga. I advendi tegi Abja kultuurimajas sel aastal eriliseks RAM-i kontsert, diri-gendiks Igor Nikiforov. Esimene advendiküünalgi süüdati nen-de meeste poolt. Suurepärane meeste laul paitas kuulajate kõrvu. Esitati erinevate rah-vaste muusikat ja solistid olid võrratud.

II advendi kontserdi sisus-tasid Abja muusikakooli õpila-sed ja Abja laulukoor. Kui lapsed esitasid pigem klassikalist muu-sikat, siis Abja laulukoor Tiiu Sommeri juhatamisel üllatas publikut lustlike talvelauludega ja lavalgi oldi talviste kamp-sunite, mütsidega vaatamata porisele ilmale.

III advendil pakkusid suu-repärast kontsertprogrammi Abja gümnaasiumi õpilased ja

õpetajad. IV advendi sisustasid Abja

lasteaia mudilased ja EKNK Abja koguduse lapsed ning

noored meeleoluka kavaga. Jõulusõnumit kuulutas kohalik pastor Guldar Järve.

Südamlik tänu kõigile, kes

aitasid kaasa meeldejäävate kontsertide õnnestumistele!

ÜllE rÕiGAS

ABJA VAllAVAliTSUSES23.12.2013 toimunud istungil:1) raamatupidamise taotluse alusel anti korraldus „Nõuete hindamise akti kinnitamine“2) lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse ja sotsiaalalastes küsimustes.3) väljastati kasutusluba OÜ-le Elektrilevi ja anti kirjalik nõusolek eraisikule väikeehitise püstitamiseks:4 tulenevalt valla eelarvelistest vahenditest ja valla alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekutest otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust järgmiselt: raske- ja sügava puudega inimestele ko-gusummas 393,00 eurot (15 taotlejat), puudega lastele kogusummas 2179,65 eurot (6 taotlejat), täiendavat toimetulekutoetust kogusum-mas 2173.53 eurot (14 taotlejale) 5) vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele maksti toimetulekutoetust novembrikuu eest 8 taotlejale kokku summas 956,60 eurot

08.01.2014 toimunud istungil:1) väljastati ehitusluba Abja lasteaiale;2) lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse ja sotsiaalalastes küsimustes.3) anti kirjalik nõusolek eraisikule väikeehitise püstitamiseks:4) vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele maksti vajadusepõhist peretoetust jaanuari kuu eest 16 taotlejale kogusummas 268.52 eurot;

OMAVAliTSUSKrOONiKAT

Abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

ARVAMUS

Abja kultuurimaja tegemised jaanuaris-veebruaris

I korruse fuajees Maarja Pajusalu maalinäitus „Oma ruum”

27.01 kell 18.00 P. Kerese mälestusturniir males IV etapp 29.01 kell 13.00-13.30 Altai Palsami, Živitsa õli ja Ortoflexi esitlus29.01 kell 18.00 Eesti Kontserdi projekt „Muusika Eestimaale”. Klave-ritrio Dorpat kontsert. Pääse 3.- 30.01 kell 17.00 Klubi Meelespea piduõhtu.13.02 kell 18.30 Mälumängu IV voor16.02 kell 12.00 Abja muusikakooli klaveriosakonna sõbrapäeva kontsert 24.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine kell 10.00 Hommikukohv. Filmihommik „MEDE INIMESED” kell 11.00 Pidulik kontsert-aktus 27.02 kell 17.00 Klubi Meelespea piduõhtu06.03 kell 19.00 Koit Toome naistepäeva kontsert . Pääse 10.-/12.-

Tõelised väärtused. Mis on üldse tõelised väärtused? Elemen-taarne on, et inimene teab kultuurilisi ja inimlikke väärtusi. Need ei ole ilmtingimata tõelised väärtused. Vähemalt igaühe jaoks mitte.

Hinnangud on muutunud kindlasti suurel osal tehnoloogia välkkiire arengu tõttu. Internet on sotsiaalvõrgustik, mis peaks meid muutma sotsiaalsemaks, suhtlevamaks. Aga mis tegelikult toimub: noor istub tehnoloogiat kasutades tunde üksinda. Suhtleb inimestega, loomata kordagi reaalset kontakti ja vestlust. Dialoog, mis luuakse läbi sotsiaalvõrgustiku, ei arenda meis esinemisvõimet, sõnakasutust, arutlemisoskust ega paljut muudki. Inimene saab mõelda oma sõnade üle, neid muuta ja tagasi võtta. Päris elus on öeldu ära öeldud ja seda ei saa kunagi tagasi võtta ega kustutada. Internetis suhtlemine kaotab arusaama sõnade võimu ja jõu üle.

Räägin justkui internet, tehnoloogia ja sotsiaalvõrgustikud oleksid halvad asjad. Ei ole! Kindlasti mitte.

Tänu sellele saame luua suhteid ja tutvusi, mis muidu poleks ehk võimalikud. Öeldes, et paljud kübermaailmas loodud suhted on meile kasulikud, võin ehk tunduda omakasupüüdlikuna. Võib-olla natukene olengi. Kes meist siis ei seisaks enda huvide ja heaolu eest. Tänapäeval on harva edukas inimene, kes on aus, tark ja töökas. Palju lihtsam on edu saavutada , kui on vajalikud tutvused.

Väga heaks näiteks on kultuurileht Sirp. Sealsed töötajad ja toi-metajad panustasid omaltpoolt lehte juba aastaid. Siiralt ja südamega. Nägemata ohtu oma töökohale. Kuid ootamatult nad vallandatakse – miks? Ennekõike seepärast, et nad olid liiga tasakaalukad, liiga head ja ausad. Ajasid oma asja ja said sellega hästi hakkama. Meie inimes-tena vajame skandaali ja kõmu. Seda Kaur Kender oma tegevusega ka meile pakkus.

Nüüd on mõtlemiskoht. Kas eestlased loevad oma tõeliseks väär-tuseks ka puhast emakeelt ja kultuuri? Kui jah, siis ei tohiks Kender küll oma jalga enam selle kultuurilehe toimetusse tõsta. Huvitav, intrigeeriv ja julge sõnakasutusega kirjanik Kaur Kender pakub mõ-ningatele lugejatele palju mõtlemisainet. Kuid kas tema juhtimisel peaks kogu kultuur muutuma selleks, mida saab lugeda ka tema raamatutest ja blogist?

Kultuur peaks olema puhas ja selgesti eristatav kõigest muust. Kultuur peaks olema kvaliteetne ja hariv. Täpselt seda ajaleht Sirp lugejale ka pakkus. Loodetavasti pakub ka tulevikus.

Tõelised väärtused tuhmuvad, sest meil ei ole enam ühist keelt rääkimiseks. Varem olid inimesed lugenud piiblit, klassikalist kirjan-dust ja teadsid mütoloogilisi tegelasi. Loomeinimesed said rääkida lugeja ja kuulajaga, otseseid sõnu kasutamata. Inimene teadis, millest räägitakse ja sai ridade vahele peidetud mõttest aru. Praegu kirjuta-takse lugejale kõik sõna-sõnalt ette ja ka siis ei saada aru. Sellest on kahju, sest inimene ei saa areneda, kui ei suuda omandada uut ja tundmatut informatsiooni.

Väärtused mitte ainult ei tuhmu, vaid kaovad ajapikku ja seda peab takistama. 21. sajandi inimesed on uskumatult mugavad ja laisad. Puudub vajadus inimeste järele, sest sõber on niikuinii kogu aeg taskus kaasas. Puudub vajadus kultuuri, teatri ja raamatute järele. Need on asendatud filmi, interneti ja kõige muuga.

Loomulikult ei ole kirjutatu üldistus. Mõtteis on vaid äärmuslikud juhtumid. Neid on aga juba liialt palju. Kurb on, et ei nähta enam klassikaliste teoste sügavat mõtet. Parim viis selle parandamiseks on ise kultuuri hinnata ja seda püüda arendada. Seda ma ka teen.

KArOliN JÜriSEXI klass

19. veebruaril täitunuks 50. aastat kuulsa spordimehe Valter Külveti elus. Kahjuks lõppes see tee juba pea 16 aastat tagasi.

Valter Külvetist jäid maha suured saavutused: Euroopa juunioride meister kümnevõist-luses (1983), universiaadi hõbe (1985), NSVL meister (1987), Eesti meister 10-võistluses aas-tatel 1981, 1994, 1995, kettaheites

1986 ja 1991 ning 4x100 meetri jooksus 1985-1988.

1981. aastal püstitas ta juu-nioride maailmarekordi 8104 punktiga, mis püsib tänaseni 4. kohal maailmas.

Oma isikliku rekordiga 8506 punkti on ta eesti kõigi aegade kolmas kümnevõistleja.

Temast paremad on vaid olümpiavõitja Erki Nool (8815

punkti) ja Kristjan Rahnu (8526 punkti). Maailma kõigi aegade tabelis on tema tulemus 48.–49. kohal.

Valter Külveti sünniaasta-päeva tähistamiseks korralda-takse 21. veebruaril algusega kell 12.00 Abja gümnaasiumis mälestuspäev. Osalejate hulgas on Eesti spordimuuseum, Eesti Kergejõustikuliit, Tartu ülikooli

kehakultuuriteaduskond jt. Ka-vas on ettekanded Valter Külve-tist ning tema sportlaskarjäärist ja arutletakse noortespordi teemadel. Algusega kell 14.00 toimuvad Abja gümnaasiumi spordihoones jooksuvõistlused distantsidel 50 m ja 50 m tõkke-jooks. Osalema on oodatud kõik huvilised.

LOREIDA LILLEMETS 88LINDA KIIN 88AINO REINUMÄE 88ENDLA TATER 87LEIDA ADAMSON 84ROSALIE RALJA 82ALEKSEI ŠIŠAJEV 81HELJO LINA 81AUGUST NEERING 80EINO JÕEVEER 75KALEV KANDLA 75HELLE-IRENE TAMMEKIVI 75SAIMA KASAK 70PEETER KARPA 70

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Terve lava oli päkapikkude päralt.

Jooksev info kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee

Valter Külveti mälestuspäev Abja gümnaasiumis

Advendiaja tähistamine Abja kultuurimajas

III advendi ajal piilusid abja gümnaasiumi I klassi päkapikud. Foto: Maido Saarman

Foto: Viive niinemäe

Abja lasteaia jõulupidu

Miks tuhmuvad tõelised väärtused?

Abja kultuurimajas toimub 23.01.2014 kell 9.00-10.30 doo-

noripäev.

Igale doonorile toidupakk.Kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Soov aidata on kauneim soovide seas.

3Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Õisus valmis hakkepuidukatlamajaSiliina jõulumüük äratas ostuhuvi

Koolitusel tutvustati Mulgi häärbereid

Õisu kaugküttepiirkonna kuuele korterelamule annab alates selle aasta algusest se-nisest odavamat toasooja SW Energia OÜ uus hakkepui-dukatlamaja. 249 tuhat eurot maksma läinud rajatis valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Veel käesoleva küttepe-rioodi esimestel kuudel pidid Õisu aleviku kortermajade elanikud toasooja eest ta-suma 75,79 eurot megavatt-tunni eest pluss käibemaks. Jaanuari algusest aga langes hind tänu käiku antud uuele hakkepuidukatlamajale SW Energia juhatuse liikme Ain Tõntsu prognoosi kohaselt 68 eurole pluss käibemaks.

„Vana-aasta viimastel päe-vadel hakkasime uut katelt tasapisi katsetama,“ kõneles SW Energia Lõuna piirkon-najuht Sulev Kampus. „Uue aasta algusest jätsime senise õliküttel konteinerkatlamaja reservi, kevadel viime selle siit ära, siis saab uue katlamaja ümbruse ka korda teha.“

Uut katlamaja köetakse Tõrvast kohale veetava tü-vehakkega, mis on valmista-tud RMK-lt ostetud ja riidas kuivada lastud ning sealt jaokaupa hakitud ümarküt-tepuidust. „Sinna tuleb nii toorest leppa kui purukuiva kuuske,“ sõnas Sulev Kam-pus. Kui hind ja kvaliteet sobivad, ostetakse lisaks ka juba valmis hakkepuitu.

Vastsest hakkepuidukat-lamajast saavad sooja kokku

kuus Õisu aleviku kortermaja. Nende kütmisest jääb Kam-puse hinnangul üle võimsust veel paari maja kütmiseks.

„Kui tekib siia uus klient kelle näol iganes, siis tema liitumine trassiga ei hakka kunagi koormama olemas-olevaid tarbijaid. Kõik see, mis on tarvis uue kliendi liit-miseks – trassi ehitamine jne, selle maksab liitumistasuna kinni liituja,“ selgitas piirkon-najuht. „Kõiki uusi tulijaid võtame vastu avasüli, sest mida suurem on müügimaht, seda odavam on hind.“

Õisu elanikel-kaugkütte tarbijatel tuleks Sulev Kam-puse arvates nüüd saada kõige esmalt oma majasise-sed rahaasjad korda. „Kui on mõni korter, kus keegi sees ei ela, tuleks pöörduda kasvõi

mõne haldusettevõtte poole, kes tasu eest aitaks Õisu kor-teriühistuil need puukkorte-rid likvideerida sundmüügi korras, kuni kohtuni välja minnes,“ toob Kampus näi-teks võimaluse, kuidas võlg-laste korteritest lahti saada.

„Õisu on atraktiivne koht Viljandi külje all, hea bussi-liiklusega, ja soojus on nüüd ka odavam,“ usub ise Õisus üles kasvanud ja tehnikumi lõpetanud piirkonnajuht, et ostjaid leiduks. Ühtlasi tekiks ühistuil nii remondifondi vaba raha, mida saaks hakata kasutama majade soojustami-seks. Majades, kus need veel puuduvad, on esmatähtis ra-jada soojussõlm, et ära hoida ülekütmist ja vähem tarbida.

„On paar maja, kes on meile kütte eest veidi võlgu,

aga kuulu järgi on majasise-selt võlad äärmiselt suured, sest ühistud on finantseeri-nud neid võlgasid remondi-fondist,“ kirjeldas Kampus nukrat hetkeseisu. Teisalt näitab see tõik tema arvates, et Õisu piirkonnal on potent-siaali. „Aga võlgnikega tuleb tegeleda, et see summa kätte saada või vähemalt selle kasv peatada,“ rõhutas piirkon-najuht.

10. jaanuaril oli Õisu katla-maja avatud kõigile huviliste-le. Ain Tõnts ja Sulev Kampus kostitasid külalisi suupistete ja tervisejoogiga ning tutvus-tasid sisseseadet. „Äge igal juhul!“, kiitis automaatikat uurides õhtul hoones ringi peale teinud Õisu rahvaseltsi üks eestvedajaid Virve Kivja. Õisu 7 elamu nimel õnnitles küttefirmat Mehis Kahu.

„Tänu uuele katlamajale ning odavamale ja kvali-teetsemale küttele paraneb kokkuvõttes Õisu rahva elu-kvaliteet,“ väljendas rahulolu Halliste vallavolikogu esi-mees Andres Rõigas.

„Mulle meeldib sooja-firma hoolimine oma klien-tidest: toasoe hakkab vä-hem maksma, katlamajal on võimsusevaru ja katlamaja ümbrus saab kenasti korda,“ lisas Halliste vallavanem Ene Maaten. Ta nentis samas, et ka enne köeti Õisus hästi ja töökultuur oli kõrge.

MEEliS SÕErd

Suurt huvi inimestele mit-melt poolt Mulgimaalt pakkus novembris Uue-Kariste rahva-majas toimunud koolitus, kus tutvustati Mulgi häärbereid ja näidati vanade palkmajade taastamist. Saalitäis rahvast kuulas Eesti Vabaõhumuuseu-mi teadusdirektor Heiki Pärdi fotoslaididega illustreeritud ettekannet Mulgi häärberitest, mida teadlane on enda sõnul Eesti soliidsemate talumajade hulgas kõige enam „raamatus-se raiunud“.

Rehetarest häärberisseXIX sajandi teisel ja XX sa-

jandi esimesel poolel hakkasid jõukamad talunikud ehitama rehealusest lahus olevaid elu-maju, hakates neid mõisaela-mute eeskujul häärberiteks nimetama. Neis oli üldjuhul saal, peremehe ja perenaise tuba, teenijate- ehk peretuba, esik jne.

Häärbereid ehitati eri stii-lides nii puidust kui punastest tellistest. Mulgimaale omaseid häärbereid leidub ka Põhja-Lätis. Kahjuks pole Pärdi tea-da häärberite kohta andmeid arhiivides.

Mulgimaal oli aga ka niisu-guseid peremehi, kes ei soovi-nud omale häärberit ja moder-niseerisid ning arendasid edasi ajaloolist kambri ja rehetoaga rehetare.

XX sajandil muutus taluma-

jade stiil kerglasemaks ja prak-tilistele ruumidele lisaks ehitati häärberile ka veranda, rõdu või tornike. Ilmekaks näiteks selle kohta on Hallistes 1910. aastal ehitatud linakaupmees Mat-hieseni Puka talu häärber, kus nüüd asub eakatekodu.

Täpselt sajand tagasi 1913. aastal valmis Uue-Kariste kan-dis Puisi talus esimene arhitekti-de projekteeritud häärber. Oma aja kohta väga moodsa projekti autoriteks olid Karl Burman ja Artur Perna, kelle isa Jaan pidas Abjas kõrtsi. Puisi häärberis oli

näiteks saali ja söögitoa vahel lükandsein, peremehel oma töökabinet, majas oli vannituba ja kaks sisekäimlat. 1914. aastal projekteerisid samad arhitektid modernse häärberi ka Abja-Pe-rakülla Suure-Losu tallu.

Kävardi ja Kuivsaapa talu häärberid Vana-Karistes on pro-jekteeritud 1930-ndail aastail Šveitsi arhitektide poolt, seda tänu Šveitsi õppima siirdunud ja seal mehele läinud Mulgi neidudele.

Oma 1910. aastast pärineva saali juugendstiilis sisekujun-

duse poolest on ainulaadne Uue-Karistes asuv Albi talu häärber. Karksi Aiandus- ja Mesindusselts on korda teinud omapärase kumerkatusega Murri talu häärberi. Saarde kihelkonnas Tali vallas oli Hei-ki Pärdi ütluse kohaselt üks uhkemaid mulkide ehitatud 350-hektarise Lanksaare talu häärber.

Uue-Karistes alanud õp-pepäev lõppes huvisõiduga Halliste vallas taastatavaisse häärbereisse, teejuhiks Halliste vallavolikogu esimees Andres

Rõigas ja selgituste jagajaks Heiki Pärdi. Kaljapulga suurt punastest tellistest häärberit Uue-Kariste kandis tutvustas selle omanik Jüri Ojamaa, ava-rat Kuremäe puithäärberit Kulla külas lubas ka sisse vaatama peremees Mait Mikelsaar. Reis lõppes Hallistes endises Puka talu häärberis, nüüdses eaka-tekodus Mulgi Häärber.

Vanad palkmajad leiavad sõpru

Vanade palkmajade taasta-misest puusepa pilgu läbi kõne-les Uue-Karistes aastaid sellega tegelenud Vana Maja Sõber OÜ juhataja Maiker Reimann, kes oma teadmisi nüüd ka Viljandi Kultuuriakadeemias rahvuslik-ku ehitust tudeerides täiendab. Tema sõnul on vanade majade restaureerimine kallis ja meist-reid vähe. Palkmaja lahtivõtmi-ne meistrite käes läheb aga üsna kiiresti: kaks meest võtavad väiksema palkaida lahti ühe päevaga. Probleemide välti-miseks on soovitav, et meister, kes maja lahti võtab, selle ise ka kokku paneb.

Palkehituse juures ei oma sentimeeter Reimanni ütlemist mööda suurt tähtsust: palju asju rihitakse silma järgi. Palki-de vahele pandav sammal peab olema parajalt niiske, mitte kuiv. Mulgimaale traditsioonili-selt sobib siinseile taastatavaile palkhooneile laastu-, mitte

rookatus. Pärast loengut ja küsimus-

tele vastamist rahvamaja saalis vahetas Maiker Reimann üli-konna töötunkede vastu, et näidata hulgale huvilistele pal-kehituse praktilisi töövõtteid. Selleks alustas ta koos abilisega rahvamaja kõrval pargis näitli-kult vana palkaida kokkupane-kut, tööriistadeks terav kirves ja mootorsaag. Vaatajad said aimu nii järsknurk- kui kalasabatapi tegemise kunstist ja vastuseid asjakohastele küsimustele.

„Heiki Pärdi ja Maiker Reimanni loengud olid väga harivad ja väärivad kirjasõna kaudu laiemat levikut,“ arvas õppepäeva kokkuvõtteks Hal-liste vallavanem Ene Maaten.

„Häärberite külastamine oli väga huvitav, millal ma muidu neisse oleksin sattunud,“ tõdes uuekaristelane Sirje Õruste.

Uue-Kariste rahvamaja ju-hataja Ivi Albi andmeil näitas suurt huvi asja vastu tõik, et kui ette registreerus üle kaheküm-ne tulija, siis tegelikult saabus kolmkümmend viis.

Õppepäeva Uue-Karistes rahastas Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa kultuuriprogrammi vahenditest. Ettevõtmise kor-raldas Mulgi Kultuuri Instituu-di projektijuht Kärt Leppik.

MEEliS SÕErd

Esimese tegevusaasta jooksul tublisti arenenud Siliina söö-gimaja Mõisakülas korraldas detsembri lõpul märkimisväärset ostuhuvi pälvinud jõulumüügi.

„Rahvas hakkas käima juba kella kümnest, tund aega enne ametlikku avamist. Selle ajaga osteti ära kakssada lihapirukat,“ jäi söögimaja perenaine Sinaida Valdas rahule. Ka muu ees-saali laudadel reas isu äratanud jõulupärane toidukraam nagu pikkpoiss, verivorst, sült, pasteet ja piparkoogid kadusid laualt kiiresti. „Tooted on valmistatud kodumaisest toorainest – sees pole säilitusaineid, kõik on naturaalne,“ iseloomustas perenaine Siliina tooteid.

Praegu tuleb ettevõtte põhitulu peo- ja peielaudadest aga edaspidi üritatakse müügipäevi teha kord nädalas. Sinaida Val-das palus ühtlasi teada anda, et ta ootab söögimajja tööle kokka või pagarit. „Kuna täiskoormusega tööd esialgu pakkuda ei ole, sobiks töö ka pensionärile“. Huvilised saavad kontakti telefonil 5649 0835.

Et tagasaal jõulumüügipäeval tühjaks ei jääks, oli võimalus pakkuda oma toodangut ka teistel kohalikel inimestel. Müüdi kudumeid, aiasaadusi, hoidiseid, ehteid jmt.

Heaks uudiseks on veel see, et PRIA toel sai söögimaja enne talve peale soojustusega nägusa punase välisvoodri, mille paigal-dajaks oli ehitusfirma Pärlin.

„Maja on nüüd hoopis soojem,“ rõõmustab perenaine. „Ke-vadel tahame maja juurde parkimisplatsi rajada“. Ta ei jäta aga murelikult märkimata, et ettevõtlus maal, eriti ääremaal nagu läbisõiduta Mõisaküla, pole täna kerge. „Riik võiks väikeettevõt-jaile maal rohkem vastu tulla, kasvõi paar aastat maksuvabastust anda,“ arvab Sinaida Valdas.

MEEliS SÕErd

uudised

Aasta algusest kuuele Õisu korterelamule senisest odavamat toasooja tootev SW Energia vastne hakkepuidukatlamaja on valmis teenindama lisaks ka uusi soojatarbijaist kliente.

Palkehituse praktilisi töövõtteid tutvustas õppepäeval Uue-Karistes hulgale huvilistele kogemustega restauraator Maiker Reimann.

Foto: Maido Saarman

Mõisakülalastele jõululauale mahelihatooteid pakkunud Siliina söögimaja sai PRIA toel enne talve peale soojustusega nägusa punase välisvoodri, mille paigaldajaks oli ehitusfirma Pärlin.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

OMAVAliTSUSKrOONiKAT

MõiSaküla linnaVOlikOGU (19. XII 2013) määras kindlaks linnavolikogu alaliste komis-jonide tegevusvaldkonnad;• otsustas anda üürile Mõisaküla linnale kuuluva eluruumi asukohaga Pärnu tn 32-1 üldpinnaga 50,3 m² Signe Kivimäele üheks aastaks;• otsustas pikendada Eesti Post AS-iga sõlmitud 64,6 m² üld-pinnaga Aia tn 6 asuva äriruumi üürilepingut 5 aastaks alates 1. I 2014 üüri suurusega 0,64 €/m²;• otsustas võõrandada suulisel enampakkumisel Mõisaküla linnale kuuluva Pärnu tn 26-6 asuva korteriomandi alghinnaga 100 €, tagatisrahaga 5 €, osavõtutasuga 1 € 21. jaanuaril kl 14 Mõisaküla linnavalitsuse ruumes J. Sihveri tn 4.

MõiSaküla linnaValiTSUS• (23. XII) väljastas ehitusloa Mõisaküla linnavalitsusele Ringpuiestee vee- ja kanalisatsioonitrasside (asukohaga Ringpuiestee, Vabriku tn , Karjamaa tn ja Kooli tn) ehitamiseks;• määras ja maksis välja detsembrikuu toimetulekutoetused 8 taotlejale kokku 1129,16 €.

HalliSTe VallaVOlikOGU• (17. XII 2013) kinnitas detsembrikuu hooldajatoetuse saa-jate nimekirja summas 677,34 €;• maksis ühekordse toetuse vahenditest sotsiaaltoetusi 17 abitaotlejale ja puudega lapse hooldajatoetuse rahadest toetust neljale puudega lapse vanemale;• tagastas riigi tagavaramaast 12,08 ha suuruse maa-ala kui õigusvastaselt võõrandatud maa, sh Hans Kitsele 11,08 ha ja Mati Kitsele 1,0 ha, Hõbemäe külas kinnistust nr 120 Arro III, nimetades selle Arupõllu katastriüksuseks;• muutis Päidre külas senise Loodi Raudteejaama kinnistu uueks nimeks Aruvälja pindalaga 522 m²;• andis nõusoleku Tilla külla Külitsele puurkaevu puurimiseks;• kinnitas 2013./2014. õppeaastaks lasteaedade hoolekogud järgmises koosseisus:1) Õisu lasteaed – lapsevanemad Merike Nõumees, Piret Koppelmann, Jaanika Triksberg ja Rainar Kõiv, lasteaia esin-daja Mare Kuur ja valla esindaja volikogu liige Rein Tarkus;2) Halliste lasteaed Pääsuke – lapsevanemad Anu Ruusoja ja Airika Gaston, lasteaia esindaja Eve Maasepp ja valla esindaja volikogu liige Inga Tiirats;• kinnitas 2014. aasta eelarveaastaks valla munitsipaalasu-tustes õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ka-lendrikuus ühe lapse kohta alljärgnevalt: Halliste põhikoolis 170 €, Õisu lasteaias 205 € ja Halliste lasteaias Pääsuke 243 €;• eraldas 2013. aasta eelarve reservfondist Halliste lasteaiale 82 € Mulgimaa kultuuriprogrammi omafinantseeringuks;• maksis sporditegevuse vahenditest Abja/Halliste võrkpalli-naiskonna sõidukuludeks 16 € ja MTÜ Kosksilla Arenguseltsile projektiks „Saanisõiduga Hobuseaastasse“ 60 €;• otsustas korraldada hanke Halliste kooli õpilasveo teenuse pakkuja leidmiseks.

Halliste valla ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid

Mõisaküla linna ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid

Korruptsioonivastasest sea-dusest juhindudes avalikustab Halliste vallavolikogu määratud komisjon alljärgnevalt Halliste vallavolikogu ja Halliste valla-valitsuse ametiisikute majan-duslike huvide deklaratsioonide andmed.*

VAllAVOliKOGU liiKMEd

1. (Ees- ja perekonnanimi) rEiN TArKUS 3. (Ametikoht) vallavolikogu esimees. Majan-duslike huvide deklaratsioon esitatud siseministrile.

1 . VA H U r A A S N A 3. Vallavolikogu liige. 4. (Asu-tus/tööandja) Halliste valla-volikogu 5. (Ametipalga aste ja ametipalk) volikogu liikme hüvitis. 6. (Kinnisvara, kuni kin-nistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad) tulun-dusmaa Abja ja Halliste vallas nr 472139; elamumaa Halliste vallas nr 1233639, tulundusmaad Halliste vallas nr 1351739, nr 1894739, nr 2298439, nr 2302239 ½, nr 2547039 ½, nr 2709239, nr 2709339, nr 2789939, nr 3544939 ½, nr 3545939, nr 3722039. 7. (Re-gistrisse kantud sõidukid) sõidu-auto Volkswagen Passat (1993), sõiduauto BMW (2004), veoauto GAZ-53 (1978), sõiduauto VAZ (1978). 8. (Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid) Kevili PÜ 1 osa 3000.-; Kevili Investeeringud OÜ 1 osa 6300.- . 9. (Pangaarved) SEB 2 arvelduskontot ja Swedbank’i arvelduskonto. 10. (Võlad pan-kadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 €, kui ametikohal ame-tipalka ei maksta) SEB 81 042 €, Eesti Vabariik 11 634 €, Kevili PÜ 45 761 €. 11. (Muud varalised kohustused, mille suurus üle-tab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 €, kui ametikohal ametipalka ei maksta) ei ole. 12. (Muud re-gulaarsed tulud) volikogu liikme

hüvitis. (Deklaratsiooni täitmise kuupäev) 24.04.2013.

1. MErJU-MAi lEiArU 3. Vallavolikogu liige. 4. Halliste vallavolikogu. 5. Volikogu liik-me hüvitis. 6. Korteriomand Halliste vallas nr 2132539, kor-teriomand Viljandi linnas nr 2251539, kinnistu Halliste vallas nr 264639, kinnistu Viiratsi vallas nr 2581839, kinnistu Halliste vallas 19201:005:0143. 7. Sõi-duauto Mercedes-Benz (1997), Volkswagen Transporter (1996). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i ja SEB arveldusarved. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. FIE sissetulek. 29.04.2013.

1. ANNA SONG. 3. Vallavo-likogu liige 4. Halliste vallavoli-kogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. Maatulundusmaad Halliste vallas katastritunnusega 906039 ja 3124839. 7. Ei ole. 8. OÜ Pauna. 9. Swedbank’i ja SEB arveldus-arve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, volikogu liikme hüvitis, FIE tulu. 29.04.2013.

1. ANNE lAdVA. 3. Valla-volikogu liige. 4. Halliste val-lavolikogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. Kinnistu Pöide vallas nr 152834, kinnistud Halliste val-las nr 128439 ja nr 108839. 7. Sõi-duauto Nissan Primera (2005). 8. Perearst Ladva OÜ osakud ko-guväärtus 3196 €, 7219 pensioni II samba osakut nimiväärusega 0,84 € koguväärtuses 6045 €. 9. Swedbank’i arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Halliste valla-volikogu liikme hüvitis, Perearst Ladva OÜ töötasu, maarent, haigushüvitis. 10.04.2013.

1. TÕNU TUKK. 3. Vallavo-likogu liige. 4. Halliste vallavoli-kogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. Ei ole. 7. Mootorratas Yamaha (2006), sõiduauto Nissan (1997). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arvel-dusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Lõuna-Eesti Päästekeskuse töötasu. 30.04.2013.

1. ArNE lOHU. 3. Vallavoli-kogu liige. 4. Halliste vallavoliko-gu. 5. Volikogu liikme hüvitis 6.

Kinnistud Karksi vallas nr 82139, nr 540539, Halliste vallas nr 214239, nr 247239, nr 369039, nr 1476639, nr 2199839, nr 2550139, nr 2560039, nr 3149339 ½ kaas-omandist (ühisomandis). 7. Ford Ranger (2003). 8. OÜ Milligrupp 100% 63 911 €. 9. Swedbank’i ja SEB arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. 28.03.2013.

1. ENN JUHKAM. 3. Val-lavolikogu liige. 4. Halliste val-lavolikogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. Kinnistud Halliste vallas nr 140239, nr 673939, nr 736739, nr 1539539, nr 1895439, nr 2053739, nr 2343439, nr 2790739, nr 2814139. 7. AUDI 80 (1994), Volkswagen Passat (1992). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i 2 arveldusarvet. 10. Ei ole. 11. Eesti Vabariigi hüpoteek 28 100 €, Swedbank’i liising 5400 €. 12. Volikogu liikme hüvitis, FIE tulud. 30.04.2013.

1. JAANUS PiTK. 3. Valla-volikogu liige. 4. Halliste val-lavolikogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. Kinnistud Halliste val-las 2199739 ja 3176039. 7. Sõidu-autod VW Passat Variant (2002), Honda Civic (1995), Volkswagen Golf Variant (2000), Niva (1990). 8. 30 Carday OÜ osakut nimi-väärtusega 100 EEK summas 3000 EEK. 9. Swedbank’i arvel-dusarve. 10. Swedbank - 7650 €. 11. Ei ole. 12. Töötasu. 26.03.2013.

1 . i N G A T i i r AT S . 3. Vallavolikogu liige. 4. Halliste vallavolikogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. Kinnistu Halliste val-las 19201:004:1510 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Halliste põhikooli õpetaja töötasu, voli-kogu liikme hüvitis. 24.04.2013.

1 . MErJE HElEMÄE. 3. Vallavolikogu liige. 4. Halliste vallavolikogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. Kinnistu Halliste val-las 19201:001:0821. 7. Ei ole 8. Ei ole. 9. 2 Swedbank’i, 1 SEB ja 1 Danske Bank’i arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Helemäe

töötasu, volikogu liikme hüvitis. 21.06.2013.

VAllAVAliTSUSE liiKMEd

1. ANdrES rÕiGAS. 3. Vallavanem. Majanduslike huvide deklaratsioon esitatud siseministrile.

2. ArNE PUTNiK. 3. Val-lavalitsuse liige. 4. Halliste vallavalitsus. 5. Vallavalitsuse liikme hüvitis. 6. Kinnistud Halliste vallas nr 19201:001:0190 ½, nr 19201:001:0162 ja nr 19201:001:0161. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Sveba Dahlen OÜ töötasu ja haigus-hüvitis, Mulgimaa Arenduskoja palk, haigushüvitis. 20.05.2013.

3 . V Ä i N O KA N G U r . 3. Vallavalitsuse liige. 4. Halliste vallavalitsus. 5. Vallavalitsuse liikme hüvitis. 6. Korteriomand Halliste vallas nr 3624039. 7. Sõiduauto Volkswagen Golf (1999). 8. Ei ole. 9. Swedbank ar-veldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Halliste Põhikooli töötasu, pension. 30.04.2013.

4. TAiVO SAAr 3. Vallava-litsuse liige. 4. Halliste vallavalit-sus. 5. Vallavalitsuse liikme hü-vitis. 6. Kinnistud Halliste vallas nr 1416039 ja nr 3646439, korteri-omand Iisaku vallas nr 2060508. 7. Sõiduk Opel Frontera (1995). 8. Ei ole. 9. SEB arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Rätsepa katastriüksuse hüpoteek 5509,78 €. 12. OÜ Sal-kerel töötasu. 15.04.2013.

5. ArVi KOiK 3. Vallava-litsuse liige. 4. Halliste vallava-litsus. 5. Vallavalitsuse liikme hüvitis. 6. Kinnistu Halliste vallas nr 2806839. 7. Sõiduk Vol-vo V70 (2004). 8. Ei ole. 9. SEB arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 30.04.2013.

* Avaldatud on vallavoli-kogu ja vallavalitsuse eelmisse

koosseisu kuulunud ametiisiku-te 2013. aasta andmed (Toim.)

Korruptsioonivastase seaduse alusel avalikustab Mõisaküla linnavolikogu poolt määratud deklaratsioonide hoidmise komisjon Mõisaküla linnavolikogu ja -valit-suse liikmete majanduslike huvide deklaratsioonide andmed (seisuga 9. mai 2013) alljärgnevalt:

liNNAVOliKOGU liiKMEd

1. (Ees- ja perekonnanimi) JOrMA ÕiGUS. 3. (Ameti-koht) linnavolikogu esimees. Majanduslike huvide dekla-ratsioon esitatud siseministrile.

1. ENE AKKAJA 3. Lin-navolikogu liige. 4. (Asutus/tööandja) Mõisaküla linnavo-likogu. 5. (Ametipalga aste ja ametipalk) ei ole. 6. (Kinnis-vara, kuni kinnistusraamatus-se kandmiseni ka ehitised ja nende osad) ei ole 7. (Regist-risse kantud sõidukid) ei ole. 8. (Aktsiad, osad ja muud väärt-paberid) ei ole. 9. (Pangaarved) Swedbank’i arvelduskonto 10. (Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 €, kui ametikohal ametipalka ei maks-ta) ei ole. 11. (Muud varalised kohustused, mille suurus üle-

tab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 €, kui ametikohal ametipalka ei maksta) ei ole. 12. (Muud re-gulaarsed tulud) Toom Tekstiil OÜ töötasu, volikogu liikme tasu. (15.04.2013).

1. JUTA JAlAKAS. 3. Lin-navolikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Kre-diidipanga arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, vo-likogu liikme hüvitis, volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe tasu. (08.04.2013).

1. ArVO PEdE. 3. Linnavo-likogu liige. 4. Mõisaküla linna-volikogu. 5. Ei ole. 6. Kinnistu nr 514039 (elamumaa) Mõisakü-la linnas. 7. Sõiduauto Audi 80 (1991). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, volikogu liikme hüvitis, volikogu komisjoni esi-mehe tasu. (08.05.2013).

1. KUNNAr KErES. 3. Linnavolikogu liige. 4. Mõisa-küla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa, kinnistu nr 23139, elamumaa, kinnistu nr 1410339 (ühisomand) Mõisaküla linnas, korteriomand, kinnistu 1514205 (ühisomand) Pärnu linnas. 7. Sõiduauto Audi A4 A (1997).

8. Swedbank’i pensionifond K3 koguväärtus 5271,28 €. 9. Swedbank’i 2 arvelduskontot, SEB arvelduskonto, Nordea Panga arvelduskonto. 10. Swe-dbank 28 058 €. 11. Hüpoteek 37 500 € AS Swedbank. 12. Maksu- ja Tolliameti töötasu. (17.04.2013).

1. MAIE LEIMANN. 3. Lin-navolikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ela-mumaa nr 728539 Mõisaküla linnas. 7. Sõiduauto Audi 80 B4 (1997). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, volikogu liikme hüvitis. (08.04.2013).

1. MArEK PilT. 3. Linna-volikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduautod Wolksvagen Passat (1993, 1995), mootorra-tas IŽ 107 (1991). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Moller Auto OÜ töötasu, volikogu liikme hüvitis. (23.04.2013).

1. UrVE TEHVEr. 3. Lin-navolikogu liige. 4. Mõisaküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Audi A4 (1995). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i, arveldus-konto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. FIE Ü. Mälksoo Perearstikes-

kuse töötasu, volikogu liikme hüvitis, volikogu komisjoni esimehe tasu. (09.05.2013).

1. ViKTOr SiiGUr. 3. Linnavolikogu liige. 4. Mõisa-küla Linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa kinnistu nr 255639 Mõisaküla linnas, maatulun-dusmaa kinnistu nr 120106 Häädemeeste vallas, 1/3 ela-mumaa kinnistust 1083539 Abja vallas. 7. Ei ole. 8. Vima Grupp OÜ (50%), Osuma Loyalty Card Systems OY 322 aktsiat. 9. Swedbanki 2 arvelduskontot, SEB arvelduskonto, Sampo Panga, arveldukonto, Nordea Panga arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Vima Grupp töötasu, volikogu liikme hüvi-tis. (29.04.2013).

1. HillE JErSOlAV. 3. Linnavolikogu liige. 4. Mõi-saküla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa kinnistu nr 1574739 Mõisaküla linnas (ühis-vara). 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank’i, arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Swedbank Liising AS. 12. Volikogu liikme ja volikogu komisjoni esimehe hüvitis. (18.04.2013).

1. JUri KOTŠETOV. 3. Linnavolikogu liige. 4. Mõisa-küla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6.

Maatulundusmaa/elamumaa 10501:003:0034, 10501:003:0035 Abja vallas. 7. Kaubik Mercedes (1996), väikebuss Wolksvagen (2002). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Varling OÜ tööta-su, volikogu liikme hüvitis. (18.04.2013)

1. liiViA rANNAMA. 3. Linnavolikogu liige. 4. Mõisa-küla linnavolikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa kinnistud nr 259239, nr 335139 Mõisaküla linnas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arvelduskonto, krediidikonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, Mõisaküla Hoolekandekeskuse töötasu, volikogu liikme hüvi-tis. (30.04.2013)

liNNAVAliTSUSE liiKMEd

1. ErViN TAMBErG. 3. Linnapea. Majanduslike huvide deklaratsioon esitatud sisemi-nistrile.

1. ArVO KAMA. 3. Lin-navalitsuse liige. 4. Mõisaküla linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamu-maa nr 1237739 Mõisaküla lin-nas. 7. Sõiduautod Ford Focus C-MAX (2005), Ford Escort (1995), kallur LT 35 (1989). 8. Ei ole. 9. Swedbank 10. Ei ole. 11.

Ei ole. 12. Pension. (11.04.2013).1. KiirA riNGAS. 3. Lin-

navalitsuse liige. 4. Mõisaküla linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Kinnis-tu Mõisaküla linnas (ühisvara). 7. Sõiduauto Toyota Corrola (2007). 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Mõisaküla linnavalitsu-se töötasu, MTÜ Eesti Pimedate Spordiliit töötasu, MTÜ Eesti Pimedate Ujumisliit töötasu. (08.04.2013).

1. lEA MOOrATS. 3. Lin-navalitsuse liige. 4. Mõisaküla linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamu-maa Mõisaküla linnas, kinnistu nr 177539. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank’i arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Finkre töötasu, OÜ perearst Anne Lad-va pereõe töötasu. (30.04.2013).

1. ArE JÄNES. 3. Linna-valitsuse liige. 4. Mõisaküla linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Peugeot Boxer (2002), haagis Brentex-Trailer BREN325 (2010), traktor MTZ-1025 (2002). 8. Simme OÜ 2500 €. 9. SEB arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. 13. Mõi-saküla linnavalitsuse arenduss-petsialisti töötasu. (30.04.2013).

5

Paul Kerese 98. sünniaas-tapäevale pühendatud 4-eta-pilise kiirturniiri kaks esimest etappi võitis Ion Mõndresku Karksi vallast.

Uue-Kariste rahvamajas 6. jaanuaril peetud avaetapil kogus Ion Mõndresku võitjana 7,5 punkti 8-st. Teine oli ainsa-na võitjaga viigistanud Olev Raal Abja vallast 6,5 ning 3.-4. Mati Saks ja Tõnis Kask Karksi vallast 6 punktiga.

II etapi 13. jaanuril Mõi-saküla kultuurimajas võitis Ion Mõndresku 10,5 punktiga 11-st. Järgnesid Aivo Joamets Penujast 8,5 ning Tõnis Kask ja Raivo Rea Mõisakülast 8 punktiga.

III etapp mängitakse 20. jaanuaril Karksi-Nuias. Abja spordiklubi korraldatavat turniiri toetavad piirkonna kohalikud omavalitsused.

MArTiN liNdEr

Halliste valla lahtistel meistrivõistlustel lauatennises on peetud neli etappi.

Kõige arvukamalt esindatud vanusegrupis 40-59 eluaastat juhib Mats Tõhk Karksi vallast Halliste valla meeste Kalle Gastoni ja Vahur Aasna ees.

Kuni 39-aastaste arvestuses mahuvad esikolmikusse Rando Lai-saar (Halliste vald) Tarmo Talu (Karksi vald) ja Elari Ilusk (Halliste vald). Parim õpilane on Silver Hermiste Halliste põhikoolist.

Veteranidest (60 ja vanemad) on kolm paremat Martin Linder (Halliste vald), Ürjo Mälksoo (Abja vald) ja Mati Saks (Karksi vald).

Seni 22 osalejaga turniiri V etapp toimub 24. jaanuaril kl 18 Halliste võimlas. Peakohtunik on Leo Liiber.

MArTiN liNdEr

Halliste valla meistriks lamades surumises ja klassikalises jõutõst-mises tuli Madis Tellis.

Halliste valla 2013. aasta parimad surujad selgitati detsembris lõppenud viieetapilise seeriavõistluse põhjal, millest igal võistlejal läks arvesse neli parimat tulemust Wilksi punktitabeli alusel. Võisteldi absoluutarvestuses.

Naisvõistlejaid seekord ei osalenud. Meestest võitis teist aastat järjest 305,06 punktiga Halliste noormees Madis Tellis (parim tulemus 107,5 kg), teise ja kolmanda koha saavutasid Uue-Kariste jõumehed Henri Helemäe 297,96 punktiga (125 kg) ja Rauno Alp 292,55 punktiga (102,5 kg). Järgnesid Argo Kangur ja Karl Kask.

Valla meistriks klassikalises jõutõstmises tuli taas Madis Tellis 273,60 punktiga (372,5 kg), teine oli Karl Kask Hallistest 253,41 punkti-ga (370 kg) ja kolmas esmakordselt kolmevõistluses võistelnud Rauno Alp 248,66 punktiga (330 kg).

MTÜ Halliste Spordiklubi poolt korraldatud võistlusi toetas Halliste vallavalitsus.

VEllO AUS

2013. aasta oli kultuuripä-randi aasta. Mõisaküla muu-seum on Eesti väikseimas linnas pärandihoidjana ja -kandjana tegutsenud juba 43 aastat.

Külastatavus kasvabVanavarahuvilise Valter

Ilisoni rajatud muuseumi pü-siekspositsioon annab ülevaate Mõisaküla tekkest kuni 1940. aastani. Saali ülejäänud alal on muutuvekspositsioon, ka-jastades vastavalt Mõisaküla ajaloole ja mõnele põnevale hetkesündmusele tuginedes neid esemete, fotode, doku-mentide jne kaudu.

Muuseumisaalis uuenda-me väljapanekuid igal aastal, et olla külastajatele jätkuvalt huvipakkuv. Viimasel kolmel aastal oleme osalenud Muu-seumiööl, mis meelitab just tolle õhtu peaeksponaadiga alati kohale väga palju külas-tajaid. Muuseumiööl on kaasa löönud ka kohalikud elanikud, kes on toonud vaatamiseks oma kollektsioone: fototehni-kat, kalendreid, minikingi ja -pudeleid jne.

Aasta jooksul pakume vaa-tamiseks keskmiselt 7-9 erine-vat näitust – nii külalisnäitusi kui temaatilisi näitusi muuseu-mi kogudest.

Külastatavus on aasta-aas-talt tõusnud ja huvipakkuvat leiavad nii lapsed, noorukid kui täiskasvanud. 2013. aastal oli külastajaid 1304, sealhul-gas Soomest, Taanist, Inglis-maalt, Prantsusmaalt, Lätist, Kanadast, USA-st, Austraaliast, Rootsist, Jaapanist, Saksamaalt, Šveitsist ja Šotimaalt.

Viimased kümmekond aastat on muuseumi kogud täienenud linlastelt ja külasta-jatelt saadud esemetega, sest elanikkond vananeb ja eakate lahkudes ei tihka järglased raamatuid, tunnistusi, fotosid, nõusid jm ära visata, pakkudes neid muuseumile. Tänu sellele on saanud teoks nii mõnigi näitus. Muuseumi kogud on piisavalt suured – üle 17 000 museaali nii esemetena, foto-dena kui paberkandjal.

Huvitavat kogu pereleMõisakülalased on muu-

seumiga harjunud juba tita-

põlvest, sest näitusi käiakse vaatamas perekonniti. Samuti korraldatakse siin ajalootunde lasteaia- ja koolilastele. Eakad linlased tulevad aga rääkima oma mälestusi, vaatama vanu fotosid ja esemeid.

Viimased aastad on väga hea koostöö olnud Mõisakülas tegutseva eakate käsitööringist välja kasvanud MTÜ Käetöö Koid näputöötegijatega. Kä-sitööhuvilised käivad koos sügisest kevadeni ja alates 2007. aastast on igal kevadel välja pandud esemeterohke käsi-töönäitus. On olnud kindlate teemadega, nagu klaasi- ja sii-

dimaal, pitsid läbi aegade, kui ka lihtsalt erinevate stiilidega näitusi.

Traditsiooniks muutunud kevadine käsitöönäitus muu-seumis innustab tegijaid ja näitusele toovad oma näputöid lisaks ringiliikmetele ka teised. Tore on see, et näitus on ärgi-tanud ka meesterahvaid peent puutööd tegema ja seda eks-poneerima. Kõikidel näitustel on esemeid olnud üle 300. Kä-sitöid on näitustel nii uusi kui ka esiemade veimevakast pärit toredaid linikuid, kindaid jm. Eelmisel kevadnäitusel pälvis eriti imetlust pärltikandis suur vaip. Pärandkultuur vanade esemete kaudu annab aimu sellestki, kas need on loodud rõõmu või ehk hoopis kurbust tundes.

Mõisaküla elanikud on jaganud minuga rõõmu, et on olemas koht, kuhu saab ajaloolisi esemeid tuua, kus neid hoitakse, näidatakse ja nii paljudele rõõmu tehakse. Lisaks on muuseum ka tore-date kohtumiste ja meenutuste paigaks.

Sel aastal on muuseumis näitustehooaeg juba alanud. Jaanuarikuu lõpuni on vaa-data külalisnäitus „Väärtuslik Lahemaa“, kus paljud fotod ja isiklikud lood annavad ülevaa-te ühest Eestimaa kauneimast paigast.

Soovin „Lõuna-Mulgimaa“ lugejaile käesoleval aastal palju huvitavaid näituse- ja muuseu-mielamusi.

ANU lAArMANN,Mõisaküla muuseumi

juhataja

Kosksillal korraldatud jõulupäeval-laadal jagus ümberkaudsetest küladest kohale tulnud laadalistele nii laadakaupa kui -nalja. Seda vaatamata eelnevate päevade tormisele ilmale ja elektrikatkestusele.

Õues kaubeldi kala- ja lihasaaduste ning Pajumäe talu maitsvate piimatoodete-ga. Endises koolihoones oli laadalistel võimalus osta sooje lihapirukaid ja mulgikapsaid. Oma ilusat käsitööd pakkus Leida Helimets ja nii mõnigi laadaline leidis nende seast sobiva jõulukingi oma lähe-dastele.

Kõigil oli Tea Kartau ju-hendamisel võimalus kätt

proovida looduslikest mater-jalidest jõulukaunistuse val-mistamisel, millega pühade

ajal oma kodu ehtida. Suurt huvi pakkus tordi-

meister Urmas Jalaka oma-

valmistatud piparkoogitaigen, lisandiks kas kama või kuiva-tatud jõhvikad, mida laada-lised nii koju kaasa osta kui ka küpsete piparkookidena kohapeal maitsta said.

Lahedat laadanalja tegid Abja kultuurimaja taidlejad Hilja Sikka ja Oskar Purju.

Kõigele lisaks said laada-lised ka mokalaata pidada ja katsuda õnne jõululoosis, kus auhindadeks oli kõik omaval-mistatud ja jõululauale vajalik kraam.

Päev läks korda, sest ükski laadaline tühja käega koju ei läinud.

TEA KArTAU

Mõisaküla linnavalitsus

Halliste vallavalitsus

ELLA METS ˇ 89AINO KÄÄRA 88ADA VIROLAINEN 88 LINDA KALLAS 88LEO KOIK 85SÜLVI MITROFANOVA 85VAIKE HOIDERMA 84ASTA-VIRVE HUNT 83LAINE SOE 81HELMI KOIK 81LEMBIT PEDAK 80KENNI ALP 80ENN SITSKA 70

Õnne eakatele!

ELSA KÕUTS 95LAINE ILVES 93ROOSA MIRKA 86ARVO PEDE 70

Paul Kerese 98. sünniaastapäevale pühendatud male kiirturniiri II etapil Mõisakülas näitasid head mängu ka Aivo Joamets (ees paremal) Penujast, Martin Linder (ees vasakul) Hallistest ja Raivo Rea (vasakpoolseim) Mõisakülast.

Mõisaküla muuseumi juhataja Anu Laarmann tunneb rõõmu muuseumi kogusse kuuluvast pärandkultuuri sümboliseerivast teadmata saamislooga põnevast vaibast.

Oma valla meisterkondiiter Urmas Jalakase juhendamisel sai rahvas Kosksilla jõulupäeval-laadal kätt proovida piparkooki-de kaunistamises.

TEADE

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Muuseum – pärandihoidja ja -kandja

Jõulupäev-laat Kosksillal läks korda

SPORT

Male

Lauatennis

Tõstmine

Kosksilla jõulupäeval-laadal detsembrikuus lepiti kokku, et piirkonda teenindav kala-ja lihabuss hakkab alates 10. jaanuarist sõitma iga kuu ühel reedesel päeval Viljandist Apja, peatudes oma teekonnal Rimmu, Saksamõisa, Uue-Kariste, Mulgi, Niguli, Rakitsa ja Metsamõisa külades. Buss peatub oma teekonnal alati ka iga soovija juures, kes selleks käega märku annab.

Konkreetsed sõidupäevad saab edaspidi kokku leppida juba müüjatega (tel 5341 8964 ja 5236 252). Infot jagab ka Tea Kartau (tel 5907 2109).

MTÜ Kosksilla Arenguselts

Foto: Meelis Sõerd.

6

Hinge- ja jõulukuu olid Halliste põhikooli õpilastele taas tegevusrohked ja huvitavad.

Novembris toimus võistkondliku maastikumänguna sportlik perepäev. Tuli lahendada mõistatusi ja pimeduses taskulambi valgel helkureid otsides kaardi abil maastikul orienteeruda. Võitis võistkond „Sihvka“.

Meeldiva elamuse said lapsed Vanemuise teatris näh-tud etendusest „Detektiiv Lotte“.

Kodanikupäeval olid koolis külas Iivakivi AS juhataja Urmas Suurpuu, Halliste vallavanem Ene Maaten ja Hal-liste vallavolikogu esimees Andres Rõigas.

Novembri lõpus rõõmustasid õpilased toreda kontser-diga Halliste valla peredele taas jõulukinke tooma tulnud sõpruskoguduste liikmeid Soomest.

V klassi tüdruk Aurelia Elenora Kristjohann võitis nooremas rühmas lauluvõistluse „Koidulauliku valgel“ maakonnavooru ja esindab Viljandimaad üleriigilisel võistlusel.

Detsembri alguses külastas kooli Miksteater köitva etendusega „Ennemuistsed jutud“, mida vaatasid ka laste-aialapsed. Kunstiringi õpilased käisid Õisu raamatukogus kindanäituse avamisel.

Lastekirjanik Jaan Rannapile pühendatud omaloo-mingupäeval tutvustas õpetaja Anneli Merila õpilastele kirjanikku ja tema kodulehte internetis. Iga klass luges ette katkendi kirjaniku ühest raamatust. Pärast viktoriini läks aga lahti omaloominguliseks kirjutamiseks.

Jõulude eel käisid mulgi keele huvilised Lillis, kus kohtuti mulgi keele ja kultuuri edendaja Alli Laandega ning külastati Jaak Kõdari Nava talu.

MilVi KUll

Jõulukuu ja sellele eelnev aeg pakkusid Mõisaküla kooli õpilastele mitmeid huvitavaid ettevõtmisi.

Novembri lõpus said lapsed koolimajas meisterdada jõuluteemalisi ehteid, kaarte, prosse jne. Juhendajateks olid MTÜ Käetöö Koid osavnäpud Juta Jalakas ja Milvi Tiit.

Innukalt võttis koolipere osa heategevuslikust laadast. Võimalik oli osta kodus valmistatud pirukaid, muffineid, kooke, kohapeal küpsetatud vahvleid, ehteid, mänguas-ju, jõulukaarte, hoidiseid ning osaleda laada õnneloosis. Õpilaste seas suurt elevust tekitanud õnneloosi toetas kauplus Rõõmukas, mida juhatab lapsevanem Kaja Õigus.

Samal päeval külastasid kooli Juhan Suits ja Ruslan Trochynskyi Eesti Pärimusmuusika Keskusest. Külalised andsid väga vahva kontserdi „Piirideta pärimus“. Kuulda sai nii eesti kui ukraina rahvamuusikat ning teada huvita-vat mõlema rahva rahvakalendri tähtpäevadest. Põnevust pakkusid erinevad rahvapillid.

IX klass tegi bussireisi Tallinna, et külastada noorte infomessi Teeviit 2013. Infomessil said õpilased neid huvitavat teavet edasiõppimisvõimaluste kohta. Unus-tamatult kauni mulje jättis jõuluehteis Tallinna vanalinn.

Meie koolis on kujunenud traditsiooniks külastada jõuluetendust. Seekord käisid kooli nooremad õpilased I-V klassini koos lasteaia vanema rühmaga õppeveerandi viimasel nädalal Pärnu teatris Endla vaatamas lustlikku ja õpetlikku etendust „Hiired pööningul“.

Meie tublit kooliperet külastas ka jõuluvana. Jõulupeo juhatas sisse õpetajate ja koolitöötajate ühisnäidend „Kui-das jõuluvanad endale habemed said“.

Väga huvitavaks kujunes õppeveerandi viimane päev. Viljandi gümnaasiumi neli õpilast andsid meile teadus-teatri kaasahaarava etenduse „Teeme keemiat“. Mõisaküla kooli õpilastel oli võimalus osaleda erinevates põnevates katsetes alates elevandile hambapasta tegemisest kuni värvidemänguni vedelikes.

PirJE USiN

Koolisõnumeid Hallistest

Huvitavat Mõisaküla koolielust

FOTOMEENUTUSI HALJAIST JÕULUDESTkoolilood

Tuledesäras Halliste Püha Anna kirikus teenis jõululaupäeva õhtul EELK emeriitvaimulik Helmut Mõtsnik. Kaastegev oli Abja laulukoor Tiiu Sommeri juhatusel.

Jõululaupäeval EELK Mõisaküla kirikus tänas rahvas soojalt teenistust kaunite lauludega ilmestanud segaansamblit Kungla Kadi Kase juhendamisel

Siliina söögimaja Mõisakülas pakkus oma jõulumüügil laia valikut mahelihatooteid. Lihapirukad osteti ära juba enne müügipäeva ametlikku avamist.

Mõisaküla linna jõulupeol astusid üheskoos lahke jõulutaadi ette ka kõik kultuurimaja taidlusringide juhendajad.

Halliste valla aastalõpupeol Uue-Kariste rahvamajas teenis toreda pärimusliku kontserdikava eest tugeva aplausi Sven Forseli (paremal) pereansambel. Fotod: Meelis Sõerd

7Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Pärast jõuluaegseid as-keldusi võeti Mõisaküla kul-tuurimajas aeg maha kaunite tantsude saatel. Teist aastat järjest toimus idamaiste tant-sude õhtu.

Sagimine majas algas juba kella nelja paiku, kui kauge-malt tulnud grupid said esine-miskohaga tutvuda ja tantsude asetused paika panna.

Ehete sära, kulinate kõla ja tants olid kohale meelitanud märksa enam pealtvaatajaid kui eelnenud aastal. Algatu-seks said nad põgusa suu-sõnalise ülevaate idamaiste tantsude olemusest. Järgne-nud vaheldusrikkas kavas sai publik näha erinevaid idamais-te tantsude variante. Kontserdi lõpetasid kõik esinejad koos, tantsides lõbusat tänavatantsu barshat.

Pärast kontserti istusid tantsijad ühisesse lauda, kus arutati plaane tulevikuks, tehti etteasteid jõuluvanale ja aeti naistejutte.

Ürituse eestvedajaks oli kõhutantsu õpetaja Tiina Suur, kelle juhendatavad grupid tegutsevad Kilingi-Nõmmel, Karksi-Nuias ja 2013. aasta sügisest ka Mõisakülas.

Viljandi tantsijate juhen-dajaks on Kristina Tukk, kelle õpetatud tantse esitas haara-valt ka grupp Bahira Mõisa-külast.

Et muusika ei katkeks, aitas

tantsuõhtu helindamisel kaasa Udo Jakobson.

Kena kontserdiga jäid ra-hule nii publik kui ka esinejad.

TiiNA rABA

Idamaised tantsud köitsid vaatajaid

Mõisaküla noortetoa juures käivad hoogsalt taipok-sitreeningud Abja gümnaasiumi abituriendi Henri Hele-mäe juhendamisel.

Peale kohalike poiste käib Mõisakülas noori nahkkinda-mehi veel Saarde ja Abja vallast. Halliste vallas Uue-Karistes elav Henri Helemäe ise käib Viljandis taipoksi harjutamas ning tahab ja jõuab kolm korda nädalas õhtuti pärast kooli käia omandatud oskusi edasi andmas kuni viieteistkümnele huvilisele vanuses 9-27 aastani Mõisakülas. Abja poisse sõidutab ta Mõisakülla ja tagasi oma autoga.

Treeningud viilhalli võimlas algavad soojendusjooksu ja -harjutustega. Seejärel läheb poksiks: seeria lööke kin-nastatud kätega laest rippuva poksikoti või partneri käes olevate pehmete poksipindade lapade pihta vaheldub palja jala löögiga kaarega küljelt. Nii ikka ja jälle. Käte-jalgade tugevdamiseks tehakse aeg-ajalt sekka seeria kätekõverdusi või kükke. Poolteist tundi rassimist asjatundliku kindlal häälel juhiseid jagava treeneri ettenäitamisel on püüdlikult harjutavatele poistele tugev mahv.

„Harjutan lihtsalt oma lõbuks, varem tegelesin judoga“ sõnas üks trennipoistest, Abjas noortebändis ja noortekooris ka muusikaga tegelev Janek-Jürgen Tammai heatujuliselt peale treeningut duši alla minnes.

„Henri on oma ajal võistlustantsu õppinud, saanud tiitleid taipoksis ja on üldse üks tore sell,“ kiidab vabataht-likust treenerit Mõisaküla noortejuht Kaja Õigus. Treeneri ja tema õpilaste suureks rõõmuks sai noortetuba hiljuti Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile esitatud projekti kaudu ka kolm poksikotti, hüppenöörid ja poksipirni kinnituse.

MEEliS SÕErd

Uue-Kariste rahvama-ja klubi 60+ tänavusel esimesel kokkusaamisel kolmekuningapäeval tehti kokkuvõtteid kultuuri-projektist, mis hõlmas ka advendiaja, jõulude ja aastavahetuse tähistamist.

Kolmekuningapäev rahvamaja kaminasaa-lis kohvilaudades algas eakateklubi 60+ liikme Hilve Koidla sugestiivse mõtisklusega kõikemuut-vast ajast. Klubi kroonik Leili Tšernõšova ulatas koos kallistusega lilleõied 80-aastaseks saanud vani-male klubiliikmele Aime Putnikule ja teistele hil-jutistele eakatele sünni-päevalastele. Samuti peeti lilledega meeles projek-ti kirjutanud rahvamaja juhatajat Ivi Alpi ja üri-tusteks ruumid soojaks kütnud Uue-Kariste Aren-gurühma liidrit Heiki Alpi. Põhijoontes pandi paika alanud aasta tegevusplaan, kuhu mahuvad teatriühis-

külastused, suvine spordi-päev jm.

Lõpulejõudnud kul-tuuriprojektile tagasipilku heites meenutas Ivi Alp Karksi valla naisansamb-lite ilusat kontserti esime-sel advendil ning Halliste kooli neidudeansambli et-teastet teisel advendil, mil tähistati ühtlasi rahvamaja näiteringi juhendaja Hil-ve Koidla juubelit. Kiitva tagasiside sai kolmandal

advendil korraldatud hu-vitav reis Viljandisse, kus vaadati uut gümnaasiu-mihoonet, äsjavalminud laululava ja käidi käsitöö-messil. Neljanda advendi eel tähistati toomapäeva grillipiknikuga värskes õhus ja järgnenud koos-viibimisega rahvamajas. Üllatusi ja jalakeerutusvõi-malust pakkus vana-aasta viimase ettevõtmisena tu-juküllane aastavahetuspi-

du rahvamajas.Projekti rahastas Koda-

nikuühiskonna Sihtkapital ja toetas Halliste vald.

Kõiki projektis osale-nud inimesi tänades ootab Ivi Alp neid aktiivselt kaa-sa lööma ka alanud aasta ettevõtmistes.

MEEliS SÕErd

Mõisakülas tegutsev käsitööhuviliste ühendus MTÜ Käetöö Koid võttis möödunud aastal edukalt osa Kodanikuühiskonna Sihtkapitali korraldatud projektikonkursist.

Käsitööhuviliste ühen-dus MTÜ Käetöö Koid Mõi-sakülast osales mullu edu-kalt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projektikonkur-sil projektiga “Teeme ise”. See projekt oli mõeldud õmblusmasinate muretsemi-

seks, et hakata korraldama õmbluskursusi ja pakkuda piirkonna elanikele õmblus-

masina kasutamise teenust. Kursused on mõeldud

kõigile õmblushuvilistele.

Projekti raames korralda-takse mitu õmbluskursust ja pakutakse soovijatele võima-lust kasutada overlokk-õmb-lusmasina teenust. Esimene kursus „Õmble ise suveks“ toimub aprilli algusest kuni mai lõpuni. Täpne kursuste aeg selgub ja avaldatakse hiljem.

Lähemat teavet saab al-lakirjutanult telefonil 5592 2615.

JUTA JAlAKAS

UUDISED

Mõisakülas rassivad taipoksijad

Advendist kolmekuningapäevani

FOTOMEENUTUSI HALJAIST JÕULUDEST

Tulekul on õmbluskursused

HAlliSTE rAHVAMAJAS • 14. II kl 18 salongiõhtu. Oma luulet ja laule kitarri saatel esitab märtsis 20. ilmumisaastat tähista-va kodukandilehe Lõuna-Mulgi-maa toimetaja Meelis Sõerd • 23. II kl 14 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus. Info tel 525 6049.

KAArli rAHVAMAJAS • 1. II kl 10 koroonavõistlused. • Alanud on pääsmete (hind 15 €) ettetellimine Pärnu Endla teatri 14. III etendusele „Topeltelu“. Helistada tel 5347 1393 (Tiina).

MÕiSAKÜlA KUlTUUri-MAJAS • 29. I kl 14–14.30 altai palsami müük ja tutvustus.• 20. II kl 19 sõbrakuu kontsert. Esinevad Tanel Padar ja Tarvo Valm. Pilet ettetellimisel 10 €, kohapeal 12 €. • 24. II kl 11 Eesti Vabariigi aasta-päeva kontsertaktus. • 26. II kl 19 Mulgi mälumäng. Info tel 525 6049.

Kuhu minna

MÄLESTAME

SIIRI SUKK 26. IX 1938 – 24. XII 2013

OLAVI MÕISAVALD 30. V 1978 – 15. XII 2013IVAN MITYASOV 10. VII 1929 – 3. I 2014

Mõisaküla linnavalitsus Halliste vallavalitsus

Kütkestavaid orientaalseid tantse esitas idamaiste tantsude õhtul Mõisaküla kultuurimajas teiste seas kohalik grupp Bahira.

Uue-Kariste noormehe Henri Helemäe (paremal) asjatundlikul juhendamisel rassivad Mõisaküla spordihoones taipoksi harju-tades lisaks kohalikele ka poisid Abja ja Saarde vallast.

Rahvakalendrist tuntud toomapäeva tähistamist alustas eakateklubi 60+ rõõmsa grillipikni-kuga jõulukaunistustes lehtlakatuse all Uue-Kariste rahvamaja juures roheluses.

MTÜ Käetöö Koid liikmed saavad omale peagi õmblusmasinad, haka-tes alates kevadest korraldama ka õmbluskursusi.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd

Foto: Meelis Sõerd

8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa tellimusi 2014. aastaks võtavad vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab tellida kas terveks aastaks või lühemaks perioodiks (sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani).Leht ilmub kord kuus (väljaarvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Hea Mulgimaa elanik!Tule ja räägi kaasa Mulgimaa arengu teemadel Halliste rahvamajas 21. jaanuaril kl 19.Ootame Sinu arvamusi ja ettepanekuid, mis aitavad Mulgimaal elu edendada, ettevõtlusmaastikku mitmekesistada ning mulgi identiteeti senisest paremini eksponeerida ja laiemalt tutvustada.Lisainfo: Andres Rõigas, tel 5342 0346, e-post: instituut@mulgikultuur.ee .

Lõppes kaheaastane aiandusprojekt

Uut sotsiaalkindlustuses 2014. aastal

Windows XP vajab asendamist

Kes väärib Viljandimaa Vapimärki?

läinud novembri lõpus tehti kokkuvõtteid 2012. aasta kevadel alanud koo-litusprojektist „Osav mulk on aia kuningas“.

Projekt oli suunatud tööturul mitteaktiivsete 50-74-aastaste inimeste töö-le rakendamisele Abja, Hal-liste, Karksi ja Paistu vallas. Selle tulemusena suuren-dati Lõuna-Viljandimaa aianduse ja põllumajandu-se sektoris tegutsevate ette-võtete vajadustele vastavat kvalifitseeritud tööjõu pak-kumist. Projektis osalenud aiandushuvilised omanda-sid teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad neil lisaks oskustöölisena tegutsemise-le ka ise aianduaalast ette-võtlust alustada.

Kokku nelikümmend koolitatavat kahes grupis kuulasid loenguid aian-dusest, juriidikast, raama-tupidamisest jm. Psühho-loogilist tuge ja sotsiaalset suhtlemisvõimalust pakkus neile tööklubi, mille käigus külastati AS Grüne Fee Eesti aiandit, Pruuli puukooli, Saare-Tõrvaaugu aiandit ja Marjasoo talu ning tehti õppereis Türi laadale. Ette-

võtlusega alustada soovijad said individuaalset erialast ja ettevõtlusalast nõusta-mist.

Praktikabaasiks oli Polli Aiandusuuringute Keskus, kus saadi mitmekülgne praktika puuvilja- ja mar-jakasvatusest. Neljakümne nelja erialase praktika päe-vaga õpiti lõikama viljapuid ja marjapõõsaid, silmasta-ma ja pookima viljapuid, väetama aiakultuure, istu-tama maasikaid, koristama aiasaadusi jne. Keskuse juhataja kohusetäitja Kers-ti Kahu kinnitusel tehti tänu praktikantidele pal-

jud vajalikud aiatööd ära õigeaegsemalt ja vähemate kulutustega. Teretulnud on Kahu sõnul ka kõik prakti-kantide ettepanekud mul-laharimise ja saagikoristuse kohta Pollis.

Projekti lõpuseminaril 27. novembril Karksi valla kultuurikeskuses andis Pi-ret Koorep Pärnumaa Kut-sehariduskeskusest riikliku statistika põhjal ülevaate aiandussektori tootmisest. Ta tutvustas ka Mulgimaa Arenduskoja toetusi aian-dussektorile aastatel 2014-2020. Projekti juhi FIE Liidia Klaasi õhutusel arutleti

grupiti, kuidas saaks õunu ja marju ettevõtjana või-malikult edukalt kasvatada ja turustada. Teises grupis projektis osalenud inime-sed said kätte tunnistuse.

Kolmekümne üheksast projekti „Osav mulk on aia kuningas“ koolituse läbinust oli 1. novembriks tööle rakendunud viisteist. Kahekümnest teises grupis tunnistuse saanust plaa-nivad kaks julget alustada aiandusalase ettevõtlusega.

MEEliS SÕErd

Vanemahüvitise määr on 320 € kuus. Hüvitise mää-ra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puu-dus sotsiaalmaksuga maksus-tatav tulu (nt mittetöötanud õppurid);

Töötasu alammäär on 355 € kuus. Töötasu alammää-ra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem.

Jõustub vanemahüviti-

se seaduse muudatus, mis reguleerib vanemahüvitise suurust, kui hüvitise saa-ja saab samaaegselt töist tulu. Kui hüvitise saaja töine tulu samal kalendrikuul on suurem kui hüvitise määr, vähendatakse hüvitist. Ka-sutatakse valemit: hüvitis – (tulu – hüvitise määr)/2.

Seejuures säilitatakse alati vähemalt pool isikule mää-ratud hüvitisest. Samuti ei vähendata seda alla hüvitise määra suuruse summa.

Hüvitist makstakse täiel

määral, kui hüvitise saaja töine tulu samal kalendrikuul on kuni hüvitise määra suu-rune summa, so 320 € kuus.

Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu töötasu alam-määrast, so 16,97 €. Töötasu alammäär on 355 € kuus.

Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal:

• 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last

• 6 tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast

last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

Pensionide täiendav mak-suvaba tulu suureneb 216 € võrra aasta kohta ehk 18 € võrra kuus. Koos üldi-se maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 354 € kuus (4248 € aastas). See osa pensionist, mis ületab 354 €, maksustatakse tulumaksuga.

Sotsiaalkindlustusamet

Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2014.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Vil-jandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Va-bariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgi pälvinud üksteist inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna ma-jandusarengus olulist rolli mängiv arendaja Andres Veide.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks vabas kirjalikus vor-mis võivad teha kõik inimesed. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekud tuleb esitada Viljandi Maavalitsuse kantse-leisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) või e-post aadressil info@viljandi.maavalitsus.ee .

Lisainfo: Küllike Kütt, Viljandi maasekretär, tel. 433 0402, kyllike.kytt@viljandimaa.ee .

Hinnanguliselt iga neljas Eesti arvutikasutaja töötab Windows XP operatsioonisüs-teemiga. 8. aprillil 2014 lõpe-tab Microsoft aga tänaseks 12 aastat vana operatsioonisüs-teemi kasutajatoe pakkumise. Sellest hetkest ei saa XP-ka-sutajad enam turvauuendusi ega Microsofti tehnilist tuge ning viirusetõrjeprogrammid ei suuda arvutit täielikult kaitsta.

Piltlikult öeldes on 12 aas-tat tehnoloogiamaailmas ter-ve igavik ja enamik kasutajaid ootab arvutitelt võimalusi, millest 2001. aastal alles unis-tati. Selle taustal on Windows XP loomulik elutsükkel liht-salt lõppemas ning viimane aeg on asendada see mõne kaasaegsema lahendusega. Samadel põhjustel lõppeb toe pakkumine ka Office 2003-le.

Esimese asjana tasub kõi-

gil XP-kasutajatel mõelda operatsioonisüsteemi uuen-damisele. XP-ga töötamine on võimalik ka edaspidi, kuid sellega kaasnevad turvaris-kid. Microsofti toeta ei saa arvutikasutaja enam turbe-värskendusi, mis kaitsevad arvutit viiruste ja nuhkvara eest. Arvutit võivad tabada küberrünnakud, mis ohus-tavad äri-, kliendi- ja isiklik-ku infot. Tehnoloogia areng toob kaasa ka selle, et näiteks uuemad printerid ja tarkvara ei ole mingil hetkel enam tootjate poolt XP-l toetatud. Probleeme võib tekkida ka ID-kaardi töös ning veebile-hitseja kasutamisel.

Et turvalisus ja Microsofti ametlik tugi tagada, tasub senine Windows XP ja Office 2003 asendada Windows 8.1 ja Office 2013-ga. Nimetatud kombinatsioon pakub tuge

ja võimaldab saada eeliseid pilveteenuste kasutamisel. Eelmisel aastal turule too-dud operatsioonisüsteemi Windows 8 arendamisel on arvestatud nutiseadmete kiire kasvu, puutetundlike ekraa-nide laialdase leviku ja eri-nevate seadmete ühildumise vajalikkusega.

Uut operatsioonisüsteemi valides tuleb arvestada, et Windows 8 ja selle oktoobris 2013 välja tulnud uusim ver-sioon, Windows 8.1, ei pruugi viis või enam aastat vanadel arvutitel töötada. Kindluse mõttes soovitab Microsoft sobivust kontrollida tasuta tööriista abil, mis on leitav Windowsi eestikeelsel veebi-lehel. Kui selgub, et Windows 8 tõepoolest ei tööta, oleks mõistlik vastavalt eelarvele kaaluda uue arvuti ostmist. Enamus müügil olevatel ar-

vutitel on Windows 8 peal ja nende puhul lisainvestee-ringuid operatsioonisüsteemi ostmisse teha pole vaja.

Vastavalt tootetoe elutsük-li põhimõttele saavad Micro-softi uued tooted, sealhulgas Windows ja Office, vähemalt kümneaastase toe – viis aas-tat põhi- ja viis laiendatud tuge. Operatsioonisüsteemi uuendamiseks või väljava-hetamiseks on kõige kind-lam pöörduda asjatundja või arvutipoe klienditeenindaja poole. Ka Microsofti kodule-helt on võimalik neid tooteid osta. Lisaks leiab sealt juhised, mis aitavad süsteemiuuendu-si iseseisvalt teha.

ANdrES SirEl,Baltikumi Windowsi

tootejuht

Projekti „Osav mulk on aia kuningas“ lõpuseminaril mõtlesid kursuslased Liidia Klaasi (seisab taga vasakul) juhendamisel, kuidas saaks õunu ja marju ettevõtjana võimalikult edukalt kas-vatada ja turustada. Foto: Meelis Sõerd

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 14.00–16.00

I kvartalis21. jaanuaril11. ja 25. veebruaril

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Castro Invest OÜ teostab soodsate hindadega ehitus- ja remonditöid. Kontakt tel 5373 3290, castro.invest@hotmail.com, www.castroinvest.ee