Nr 11 (209)

Hind 0,26 € Detsember 2012

Abja lehekülg

lühidalt

Eelmisel aastal kohtu-sime toredate prouadega Abja-Paluojalt, kes reisisid Inglismaale, et osaleda esi-meses Rahvusvahelise Eest-laste Eksperimentaalkoori (REE) laululaagris. Kohe algusest peale tekkis meie vahel soe sõprus ja meil oli väga hea meel, kui kuulsime dirigent Reet Kromeli käest, et ka nemad soovivad oma koduvallas Abja-Paluojal REE koorilaagri korraldada.

Broneerisime juba vara-kult lennupileteid Eestisse ja hakkasime novembri-kuu lõppu ootama. Tallinna lennujaamas maandudes nägime, et lumi oli maas ja seda sadas pidevalt juurde. Järgmisel hommikul algas põnev autosõit Abja-Paluo-jale. Lund oli vahepeal veel juurde tulnud, kuid see ei häirinud meie vaprat auto-juhti Toomast, kes oli veen-dunud, et ta saab vaatamata halvale ilmale sõitmisega hästi hakkama.

Umbes kolm tundi hiljem saabusime Abja linna, mis paistis valge lume katte alt välja nagu muinasjutumaa-ilm! Abja kultuurimajas ootas meid ees soe vastuvõtt Abja sõprade poolt eesotsas Aime ja Tiiuga ning tundsime en-nast kohe väga koduselt.

Peagi algasid kooriproo-vid Reet Kromeli juhtiva käe all, kuna ees oli ootamas neli kontserti. Harjutasime Reeda poolt koostatud jõulugospeli

laulukava ‘Kasvada lapseks’, millega osad meist olid juba eelmisel aastal Inglismaal esinenud. Oli tore laulda hoogsaid ja hingelisi laule ning hiljem suur rõõm taas kohtuda laulja Siiri Kännu-ga, tema elukaaslase Sergei ning laulja Marega, kes kõik tulid meie koori esinemist rikastama, olles solistid või aidates meid helitehnikaga. Järgnes mõnus seltskondlik õhtu lauldes ja lõbutsedes sõbralikus meeleolus ning tundsime üksteise seltskon-nast rõõmu.

Järgmisel päeval jalutasi-me varahommikul läbi paksu lume hommikusöögile ja kooriproovile, kuna õhtul oli juba ootamas kontsert Mõi-

saküla kirikus. Päev möödus kiirelt ja oligi aeg sõita bussi-ga Mõisakülla, kus saime esi-mest korda imeilusas kirikus oma kava publikule esitada. Õhtu lõppes ühise õhtusöögi ja hubase koosistumisega.

Laupäeval oli ette nähtud kaks kontserti – esimesena lõunakontsert ilusas taasta-tud Halliste kirikus, kus pub-lik võttis meid väga soojalt vastu, kuigi õhutemperatuur kirikus oli kindlasti miinus-kraadides! Õhtul esinesime edukalt täissaalile Abja kul-tuurimajas, kus rahvas oli kogunenud advendiaja algu-seks jõulukontserti kuulama. Meie õhtu lõppes vahva peo-ga Abja gümnaasiumi saalis koos einelaua ja tantsuga.

Siinjuures ei saa ma jät-ta mainimata suurepärast kokka Selmat, kes valmistas meile imemaitsvaid mulgi toite, sealhulgas kapsarul-le, ühepajatoitu, pirukaid, mulgiputru, mulgikapsaid, pannkooke ja fantastilisi küpsetisi! Aitäh Selma! Ar-van, et paljudel tuli nende päevade jooksul mõni lisaki-lo juurde, kuna roogadele oli lihtsalt võimatu vastu panna!

Pühapäeval suundusime kõik Tallinna, kus oli ees ootamas põnev pärastlõu-na - nimelt kontsert Kaarli kirikus. Oli vapustav elamus laulda selles võimsas kirikus, kuid pärast kontserti oli kah-ju lahku minna, kuna olime nende kolme päeva jooksul

Foto: Lauri Sepp.

Minu vanavanemate lugu

Kontserdi lõpul laulis dirigent Reet Kromel koos kooriga.

Hetk Mõisaküla kontserdist.

REE koorilaager muinasjutumaailmas!

EELK Mõisaküla koguduse juhatuse liige Niina Jegorova tänas pärast imeilusat kontserti kirik-kontserdisaalis kuulajate nimel südamest nii koori kui ka soliste. Dirigent Reet Kromelile, kes oma koolivaheaegu lapsepõlves vanavanemate juures Mõisakülas veetis, kinkis ta taldriku ko-dukiriku pildiga, mille on maalinud Vija Kuusk.

Meelis Sõerd

Inglismaalt osalesid laululaagrist Reet Kromel, Astrid Edwards, Karin Bla-keley, Tiiu Kajando, Margit Veveris, Andi Piliste, Reet Järvik ja Toomas Ojasoo (autojuht!)

Juba teist aastat korraldab Abja raamatukogu Jaan Rannapile pühendatud omaloominguvõistlust. Seekordse jutuvõistluse teemaks oli “Minu vanavanemate lugu”.

Novembrikuu viimasel teisipäeval kogunes küünlasäras kultuurimajja vanaemasid ja vanaisasid, Abja gümnaasiu-mi õpilasi, taidlejaid ja kohalikku rahvast. Algas parimate kirjutajate tänamine.

Töid hindavasse žüriisse kuulusid Ingrid Porkanen, Eve Raska, Laine Lindvest, Leida Lepland, Sirje Renter, Silvia Mälksoo, Siiri Meidla. Mälestused vanavanematest olid südamlikud ja siirad.

Parimad olid: 5.–6.klass Eliisa Raal, Kirke Kask, Gerhard Põllumäe

7.–9. klass Keiro Luik, Rasmus Erik Viitas, Grethel See-gel

10.–12. klass Ly Metsaroos, Marlen Lees, Janne Kalda, Sigrit Saar, Laura Kulemina, Triin Kask, Sandra Saar.

Täiskasvanud Tiiu Lelle, Marje Kaaremaa, Sirje Renter, Silvia Mälksoo

Tänavu pälvis Agu Sihvka preemia Gerhard Põllumäe.Küünlasära ja piparkoogid lõid hinge jõulutunde. Aitäh

kõigile kirjutajatele!

SIIRI MEIdlA

muutunud ühtseks pereks.Suur, suur tänu suure-

pärase vastuvõtu eest Abja prouadele – eriti Aimele, Üllele ja Tiiule. Mälestused Abja-Paluojast ja teie lahku-sest ning rõõmsameelsusest jäävad igavesti meiega. Ja ai-täh, et te meile nii palju lund ette tellisite, et me saime lõ-puks kogeda korralikku eesti talve! Tõesti – olete võrratud!

Loomulikult kuuluvad eriti suured tänud Reet Kro-melile, kes oli juba kuu-de viisi koorilaagriks ette valmistunud saates meile noote ja infot. Tema energia, entusiasm ja musitseerimise rõõm moodustasid kindlasti

selle koorilaagri tuuma. Elagu REE koor, Abja

Paluoja, Reet Kromel ja kõik laagri osalised! Kohtumiseni järgmises koorilaagris!

REEt JäRvIK Inglismaalt

Eesti Hääle toimetaja

Foto: Meelis Sõerd.

2 Abja lehekülg

AbJA vAllAvAlItSuS

13.11. 2012 toimunud istungil:1. väljastati eraisikule kirjalik nõusolek väikeehitise ehitamiseks.2. muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäätmeveo tingimusi;4. eraldati MTÜ-le Mulgi Ukuvakk valla eelarvelistest vahenditest 20 eurot;5. kehtestati Abja Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord ja moodustati konkursiko-misjon.

26.11.2012 toimunud istungil: 1. kinnitati haridusasutuste tegevuskulude 2013 aasta koha- maksud;2.toimetulekutoetust makstakse vastavalt sotsiaalhoolekande sea-dusele novembrikuu eest 7 taotlejale kokku 771.60 €;3. otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule: raske – ja sügavapuudega ini-mestele kokku 376 € (6 taotlejat), puudega lapsele toetust kokku 66.22 € (4 taotlejat) ja lastele ja peredele toetust 56.37 € (1 taotleja); 4. muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäätmeveo tingimusi;5. otsustati kasutusloa väljastamine Elektrilevi OÜ-le ja ühele eraisikule;6. väljastati eraisikule raieluba ühe kuivanud kuuse raiumiseks;7. eraldati valla eelarvelistest vahenditest Abja Vanamõisa Külaselt-sile 60 eurot jõulupeo korraldamiseks.8. anti nõusolek Kuritse lasketiiru laiendamiseks.

11.11.2012 toimunud istungil:1. võeti vastu Abja valla asutuste ühtne asjaajamiskord;2. määrati maaüksustele nimed ja sihtotstarve kinnistu jagamisel ning määrati katastriüksusele nimi.3. muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäät-meveo tingimusi;4. kinnitati 05.11.2012 ja 11.12.2012 toimunud enampakkumiste tulemused;5. väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le.

AbJA vAllAvOlIKOGuS

22.11.2012. toimunud istungil:1. Toimus arutelu Lõuna-Viljandimaa piirkondliku tõmbekeskuse väljaarendamise üle;2. Muudeti Abja valla 2012.aasta eelarvet;3. Võeti vastu Abja valla põhimäärus;4. Võeti vastu koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord.5. Võeti vastu koolitöötajate koosseisu kinnitamise kord6. Muudeti Abja Vallavolikogu 12.07.2007 määrust nr 43 „Abja Valla-valitsuse hallatavate asutuste töötajate töötasustamine“ 7. Võeti vastu pedagoogide töötasustamise alused Abja Muusika-koolis ja Abja Lasteaias.8. Võeti vastu Abja Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused ja palgamäärad9. Kinnitati Abja valla kohalike maanteede ja Abja-Paluoja linna tänavate nimekiri ja määrati need avalikuks kasutamiseks 10. Võeti vastu määrus metsatee teeosa sisaldavate tervikteede riiklikusse teeregistrisse kandmiseks ja kohalike teede andmete muutmiseks.11. Võeti vastu otsus Abja vallavara võõrandamine avalikul suulisel enampakkumisel (Laatre sigala maaüksus, Varre maaüksus, Vabriku maaüksus)12. Lubati vallavalitsusel võtta laenu investeeringuteks.13. Anti Vallavalitsusele luba ehitada kasutusvalmiduseni Abja Gümnaasiumi spordikompleks.14. Otsustati servituudi seadmine.

OMAvAlItSuSKROONIKAt

Abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAMEANTS KÄND

20.08 1938-25.11.2012

ASTA KALLISTO 16.11.1940-28.11.2012

EHA TALTS 05.05.1929-07.12.2012

SALME PÕDER 14.01.1935-08.12.2012

vastavalt Korruptsioonivastase seaduse § 9 ja Abja vallavolikogu 26.04.2006 määruse nr 36 § 4 avali-kustatakse Abja vallavolikogu ja val-lavalitsuse liikmete, valla osalusega äriühingu OÜ Abja Elamu juhatuse, valla poolt asutatud sihtasutuse SA Abja Haigla tegevjuhtide ja nõu-kogu liikmete, valla ametiasutuse hallatavate asutuse juhtide dekla-ratsioonid

vallavolikogu liikmed:1. (Ees- ja perekonnanimi) vIl-

lu vÕSA. 3. (Ametikoht) vallavoli-kogu esimees. Majanduslike huvide deklaratsioon esitatud siseministee-riumile.

1. PEEtER MÕttuS. 3. Valla-volikogu aseesimees. 4. (Tööandja asutus) Abja vallavolikogu 5. (Ame-tipalga aste ja ametipalk) ei ole. 6. (Kinnisvara, kuni kinnistusraamatus-se kandmiseni ka ehitised ja nende osad) Abja-Paluoja linnas elamumaa nr 3525339, korteriomand nr 1457239 (ühisvara). 7. (Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid) sõidu-auto VW Passat (1990, ühisvara). 8. (Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid) LHV pensionifond kogus 3996,849, nimiväärtus 1,30045, koguväärtus 5197,70 EUR 9. (Pangaarved) Swed-bank 1 arveldusarve, Nordea pank 1 arveldusarve. 10. (Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei maksta) ei ole. 11. (Muud varalised kohustused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal palka ei maksta) Swedbankas 2 õppelaenu käendust. 12. (Muud regulaarsed tulud) OÜ Abja Elamu juhatuse liikme tasu, volikogu liikme tasu. (Deklaratsiooni esitamise kuupäev) 17.04.2012

1. tAEvO vIItAS. 3. Vallavoli-kogu liige. 4. Abja vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas: Uue-Villemi talu, maaüksused nr 684139, maaüksused 2891239, 2891639, 3677539, 3134439 (kõik ühisvarad) 7. veoauto Volvo FL16 (1990, ühisvara), väikebuss Re-nault Trafic (2003, ühisvara), maastur KIA Sorento (2003, ühisvara). 8. OÜ Mulgi Agro 20 osakut, väärtusega 1278,23 EUR, Swedbank pensio-nikindlustus 5453.72 EUR, Vienna Insurance Group kogumiskindlustus koguväärtusega 536,24 EUR. 9. Swed-bank 2 arvelduskontot, SEB pank 1 arvelduskonto. 10. Swedbank 43132 EUR 11. 2 hüpoteeki Eesti Vabariigi kasuks, Swedbank Liising AS: ratas-traktor John Deere, põllulibisti Heva, sõiduauto Honda CRV. 12. volikogu liikme ja alalise komisjoni liikme hüvitis. 25.04.2012.

1. JÜRI PAtuNE. 3. Vallavoli-kogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6.

Abja vallas maatulundusmaad nr 14092, 26830, 5655, 5653, 140091, 5214, 835, 6048, 2724, 19100, 5685, 26062 (kaasomand), 26065 (kaas-omand), 76639. 7. Sõiduauto Honda Civic (2006), Honda CRV (2007). 8. AS Silva aktsiad liik A, kogus 2, nimiväärtus 3000, koguväärus 6000. 9. Swedbank 1 arvelduskonto, SEB pank 1 arvelduskonto, Nordea-Fin Estonia 1 arvelduskonto, 1 laenukon-to. 10. ei ole. 11. Nordea Fin.Estonia liisinglepingud, hüpoteek Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks, hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. 12. Volikogu liikme ja alalise komisjoni liikme hüvitis. 10.04.2012

1. vIKtOR ŠKuRIN. 3. Vallavo-likogu liige. 4. Abja Vallavolikogu 5. Ei ole. 6. Elamumaa nr 1573839 Halliste vallas 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank 1 arveldus- ja 1 krediidikonto. 10. ei ole. 11. Swdbank Liising AS sõiduauto liising Opel Zafira (2003) 12. Volikogu liikme ja alalise komisjoni liikme hüvitis, Abja Gümnaasiumi töötasu. 25.04.2012.

1. IlMAR KAllAK. 3. Vallavo-likogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas Kaupo ela-mu, maaüksused nr 10502:002:0291, 10501:004:1070, 10502:002:0008, 10502:002:0016 (kõik ühisvarad). 7. Sõiduauto Suzuki Baleno (1999, ühisvara). 8. Ei ole. 9. Swedbank 2 arvelduskonto 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. FIE ettevõtlustulu, volikogu liikme hüvitis. 17.04.2012.

1. uRMAS PÕlluMäE . 3. Vallavolikogu liige. 4. Abja vallavoli-kogu. 5. Ei ole. 6. Pärnumaal maatu-lundusmaa nr 2343406, Abja vallas: elamumaad nr 2393839, 2687539. 7. sõiduauto Opel (1996), sõiduauto BMW (1999), haagis TIKI TREILER (2007). 8. Swedbank pensionifond K2 kogus 7253,666, nimiväärtus 0,83973, koguväärtus 6091,12; Swedbank Ida-Euroopa aktsiafondi E-osakud kogus 135,365, nimiväärtus 7,3786, koguväärtus 998,80. 9. Swedbank 1 arveldus-, 1 kogumispensioni- 1 kre-diidikonto, Krediidipank 1 arveldus-konto 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. töötasu, volikogu liikme ja alalise komisjoni liikme hüvitis. 29.03.2012.

1. ANdRES RääGEl. 3. Valla-volikogu liige. 4. Abja vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Korteriomand nr 2685639 Viljandis (ühisvara), tootmismaa nr 3636139 Abja-Paluojas (ühisvara). 7. Sõiduautod (ühisvarad) Audi A6 (1995), WV Golf (1993 8. Swedbank pensionifondi K3 osakud, kogus 593,701, nimiväärtus 0,91675, kogu-väärtus 577,80 EUR. 9. Swedbank 2 arvelduskontot. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme ja alalise komis-joni esimehe hüvitis, pension, SA Abja Haigla nõukogu liikme hüvitis. 24.04.2012

1. ÜRJO MälKSOO. 3. Valla-volikogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Hiiumaa maaosa nr 897 (ühisvara), korter Abja-Paluoja linnas (ühisvara), kinnistu 29175 (ühisvara). 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensionifondi K1 osakud kogus 3727, nimiväärtus 0,77, koguväärtus 2894. 9. Swedbank 3 arveldusarvet. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. SA Abja Haigla töötasud, volikogu liikme ja alalise komisjoni esimehe hüvitis. 17.04.2012

1. GuldAR JäRvE. 3. Vallavo-likogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas elamumaa nr 10701:001:0015 (ühisomand). 7. Sõi-duauto WV Passat (1995, kaasomand) 8. LHVpensionifond kogus 3002,113, nimiväärtus 1,30227, koguväärtus 3909,56. 9. Swedbank 1 arveldus-konto. 10. Swedbank 26243 EUR. 11. Käendusleping (õppelaen) 12.EKNK Karksi-Nuia Koguduse sõiduauto kompensatsioon, volikogu liikme hüvitis. 18.04.2012.

1.MAREK RAHu. 3. Vallavoli-kogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6.

Abja vallas kinnistud 1381139, 3480839 7. Sõiduauto Audi A4 (1996). 8. Ei ole. 9. Swedbank 2 arveldus-, 1 krediidiarve, SEB 1 arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Hüpoteek 44000 EUR. 12. Volikogu liikme hüvitis. 28.04.2012

1. EvElI AllIK. 3. Vallavoliko-gu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas maatulundusmaa 1565839, Halliste vallas elamumaa 1707139 7. Sõiduauto MB (1992). 8. SEB Progressiivne Pensionifond koguväärtus 1178.91 EUR 9. SEB 1 arveldus-, 1 krediidikonto. 10. SEB väikelaen 4544.62 EUR, SEB õppelaen 497,16, SEB krediit 634,90 EUR. 11. Ei ole. 12. Abja Noortekeskuse töötasu, volikogu liikme ja alalise komisjoni liikme hüvitis. 29.03.2012

1. MARI SAARElA 3. Vallavoli-kogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. elamumaa krunt nr 8909 Abja-Paluoja (ühisvara). 7. Ei ole. 8. Swed-bank Pensionifondi K3 koguväärtus 4300 EUR; Swedbank Pensionifondi V3 osakud koguväärtusega 1500 EUR 9. Swedbank 2 arvelduskontot, SEB 1 arvelduskonto 10. Ei ole. 11. Swedbank Liising AS sõiduautoliising

VOLVO 50 (2005) 12. Abja Vallavalit-suse töötasu, volikogu liikme hüvitis. 30.04.2012

1. REEt PAJu 3. Vallavolikogu liige. 4. Abja vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas kinnistu nr 22868, kin-nistu nr 3439706 (kaasomand), kor-teriomand nr 3614439 (kaasomand) 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensionifondi koguväärtus 1633.034, koguväärtus 1507.42 EUR. 9. Swedbank 1 arvel-duskonto, SEB 1 arvelduskonto 10. SEB pank jääk 55 860.69 EUR 11. Ei ole 12. Töötasu, volikogu liikme ja alatise komisjoni esimehe ja liikme hüvitis 23.04.2012

1. JAAN KIvIOJA 3. Vallavoli-kogu liige. 4. Abja vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas: kinnistud nr 2033139, 2073539 (mõlemad ühis-vara). 7. Sõiduauto IZ 2125 (1978) 8. Ei ole. 9. Swedbank 1 arveldus-, 1 krediidi-, 1 väärtpaberikonto 10. Ei ole. 11. Nordea Finance Estonia sõiduautoliising Suzuki SX4(2008) jääk 4455.89 EUR 12. volikogu liikme hüvitis. 18.04.2012

vallavalitsuse liikmed1. PEEtER RAHNEl. 3. Vallava-

nem. Majanduslike huvide deklarat-sioon esitatud siseministeeriumile.

1. REIN KAlM. 3. Vallavalitsuse liige. 4. Abja vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. elamumaa 2918239 Abja-Paluojal (ühisvara). 7. Sõiduauto MB 250 D (1992, ühisvara), traktor T-25 (1984,ühisvara). 8. SEB progressiivne pensionifond osakute arv 3301,093, koguväärtus 3064.54 EUR; SEB op-timaalne pensionifond osakute arv 1241,663, koguväärtus 1005,87 EUR. 9. Swedbank 1 arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. VMT Tehased töötasu, vallavalitsuse liikme hüvitis. 09.04.2012

1. RICHARd lIIvAK. 3. Vallava-litsuse liige. 4. Abja vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Abja-Paluojal kinnistud 508539, 395439 (mõlemad ühisvarad). 7. sõi-duauto Mercedes Benz 250D (1988, ühisvara). 8. Swedbank pensionifondi kogus 2339,55, koguväärtus 2475,20, Eraauto RT OÜ 12 399 osakut, nimi-väärtus 1, koguväärtus 12 399 EUR. 9. Swedbank 1 arvelduskonto. 10. ei ole. 11. Ei ole. 12. Sakala Teed OÜ töötasu, vallavalitsuse liikme hüvitis. 10.04.2012

1. AIlI KANGRO. 3. Vallava-litsuse liige. 4. Abja vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Abja vallas elamumaa nr 429239 ( kaasomand ½) ja korteri-omand nr 2651739 (kaasomand 1/8),, Karksi vallas kinnistu nr 95139 (kaa-somand 2/3), Tallinnas korteriomand 11976201 (kaasomand 1/2). 7. huvilaev Bavaria 270 (2000), sõiduautod: BMW 320D (2002), Mitsubishi Lancer (1995), Audi S2 (1993). 8. OILTERM 1 osa, nimiväärtus 31 955,82, koguväärtus 31 955,82 EUR 9. Swedbank 1 arveldus-, 1 krediidikonto, SEB 1 arvelduskonto, Nordea pank 1 arvelduskonto. 10. Nordea pank eluasemelaen jääk 18 673,08 EUR. 11. Swedbank käendus-lepingud: 2 õppelaenu ja OILTERM OÜ kasuks 12. Vallavalitsuse liikme hüvitis, töötasu, juhatuse liikme tasu. 27.04.2012

1. INGRId KÕIv 3. Vallavalit-suse liige. 4. Abja vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Abja vallas kinnistu 1399839 (kaasomand ½) 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensionifondi 1 koguväärtusega 7890.14 EUR 9. Swedbank 1 arvel-duskonto. 10. Swedbank laen 14886 EUR 11. Swedbank käendusleping 2. SA Viljandi Haigla, FIE Ürjo Mälksoo ja SA Abja Haigla töötasud, vallavalit-suse liikme hüvitis. 26.04.2012

Allasutuste juhid:1. EvElI AllIK. 3. Abja noor-

tekeskuse juhataja. (deklaratsioon avaldatud eespool)

1. MARI SAARElA 3. Abja päe-vakeskuse juhataja-sotsiaaltöötaja. (deklaratsioon avaldatud eespool).

1. HEIKI vuNGI. 3. Abja muusi-kakooli direktor. 4. Abja vallavalitsus.

5. 351.51 EUR, millele lisandub eri-alatundide tasu 387.02 EUR . 6. Abja vallas kinnistu 1039739 (ühisvara) 7. Sõiduauto Volkswagen Golf (1992, ühisvara). 8. Swedbank Pensioni-fond kogus 3824,703, nimiväärtus 0,95587, koguväärtus 3655,92 EUR. 9. Swedbank 2 arveldusarvet. 10. Ei ole. 11. Hansaliising sõiduauto Škoda Octavia (2007). 12. Kilingi-Nõmme Muusikakool töötasu. 27.04.2012

1. JÜRI OJAMAA. 3. Abja güm-naasiumi direktor. 4. Abja vallava-litsus. 5. 1288.08 EUR, lisatasu õp-petundide eest 175,63 EUR, lisatasu õppetundide eest 175,63 EUR. 6. Halliste vallas kinnistu 350909 7. Sõi-duauto Opel (1993). 8. Pensionifond osakud 5759,24 EUR 9. Swedbank 3 arveldusarvet, SEB 1 arveldusarve ja 1 kogumispensioni konto 10. Swed-bank 17 428,01 EUR. 11. Swedbank: Liising AS sõiduauto kasutusrent jääk 3396.05 EUR, hüpoteek laenu tagatiseks, käendusleping 12. Telefoni kompensatsioon. 26.04.2012.

1. KERStI KÜNNAPuu 3. Abja Lasteaia direktor. 4. Abja Vallavalit-sus. 5. 703.03 EUR, millele lisandub õppetunnitasu a´5.11 EUR 6. Abja vallas kinnistu 2026539 7. Ei ole 8. SEB Progressivne Pensionifond kogu-väärtus 3622.687 EUR. 9. Swedbank 1 arveldusarvet. 10. Ei ole. 11. AS SEB liising sõiduauto Hyundai Getz (2007). 12. Ei ole. 26.03.2012.

OÜ Abja Elamu juhatuse liikmed

1. PEEtER MÕttuS. 3. juha-tuse liige. 4. (Tööandja asutus) OÜ Abja Elamu (deklaratsioon avaldatud eespool)

1. HENNO EvERt. 3. juhatuse liige. 4. OÜ Abja Elamu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas kinnistu 3865 7. Ei ole. 8. Ei ole 9. SEB 1 arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Abja Elamu juhatuse liikme hüvitis, pension 11.04.2012

1. JAANuS ERMItS. 3. juhatuse liige. 4. OÜ Abja Elamu. 5. Ei ole. 6. Abja vallas kinnistud 13333,26965,25507,1594739,2653539 (kõik ühisva-rad), kinnistu 753 (2/5 kaasomand); Tartumaal kinnitud 2958004, 721808 7. Kaubik MB Sprinter (2001, ühisva-ra), sõiduautod (ühisvarad): Peugeot Partner (2004), VAZ 2106 (1984), Re-nault-11 (1980). 8. Ei ole 9. Swedbank 2 arvelduskonto, SEB 1 arveldus-konto 10. Ei ole. 11. Hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, õppelaenu käendus 12. Töötasu Halliste põhikoolist, FIE tulu. 15.04.2012.

SA Abja Haigla nõukogu liikmed ja juhatuse liige1. ANdRES RääGEl. 3. Nõu-

kogu liige. (deklaratsioon avaldatud eespool)

1. PIREt ERG. 3. Nõukogu liige. 4. SA Abja Haigla 5. Ei ole. 6. Ei ole 7. Sõiduauto VW Polo Classic (2001), Mitsubishi (1995). 8. Pensionifond 1548 EUR. 9. Swedbank 1 arveldus-arve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. SA Abja Haigla nõukogu liikme hüvitis, pension, 26.04.2012

1. RAul SONG. 3. Nõukogu liige. 4. SA Abja Haigla. 5. Ei ole. 6. Halliste vallas kinnistu 1408539 (kaasomand 1/3); Abja vallas kinnis-tud 2917839, 2919039 (ühisvarad) 7. Kaubik KIA Pregio 6 (2000, ühisvara). 8. Swedbank Pensionifond K3 kogus 55.904, nimiväärtus 0.96720 EUR, koguväärtus 54.07 EUR. 9. Swedbank 4 arveldusarvet. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Abja Elamu OÜ töötasu, volikogu alatise komisjoni liikme hüvitis, SA Abja Haigla nõukogu liikme hüvitis, FIE tulu. 04.04.2012.

1. MAIMu PAuMERE. 3. Juha-tuse liige. 4. SA Abja Haigla. 5. 1035.37 EUR. 6. Halliste vallas kinnistu 471439 7. Ei ole. 8. Assetsi Äriteenuste OÜ 1 osa koguväärtusega 957 EUR. 9. Swedbank 1 arveldusarv, SEB 1 arveldusarve 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. pension. 03.04.2012.

Abja valla ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid

3Abja lehekülg

Küla Karla nalja viskamas. Fotod: Mari Saarela.Pidulistel jätkus tantsulusti.

Oksana ja Arbo Känd 12.11.2012 sündis poeg DAVID KÄND

ELFRIIDE REILSON 94MARIA HAIKARA 91ALMA SAKLAND 90LEILI SAPAS 89JELISAVETA KUKKA 87LINDA KANGUR 85ANN KEERD 84SALME PAUKSON 83VALDEKU VANKER 83HILDA ANSO 83HELJU-ADEELE OJA 82LAINE-ARMILDE PÄRNA 80VALVE NÄREP 80AINO JERŠOVA 80ELGI USIN 75ENDEL OJAMÄE 75LINDA RULL 75KALJU VINT 70

Palju õnne lapse sünni puhul!

Alates 01.01.2013 jõustuvad Riigikogus 2011.a. juunis vastu võetud maamaksuseaduse muu-datused, mille alusel vabastatakse Abja vallas maamaksu tasumisest1) hoonestatud kinnistu omanik tema kasutuses oleva elamumaa osas tiheasustusalal (Abja-Paluoja linn ja Kamara küla keskus) kuni 0,15 ha (1500 m2) ulatuses ning hajaasustuses kuni 2,0 ha ulatuses.2) hoonestatud kinnistu omanik tema kasutuses oleva maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas kuni 2,0 ha ulatuses.3) punktis 1 ja 2 vabastus kehtib ainult nende omanike osas, kelle elukoht on kinnistul asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistri andmetele.4) kaasomandi korral kaasomanikud või ühisomanikud, kui nende elukoht on rahvasti-kuregistri andmetel maamaksust vabastatud maal asuvas hoones, proportsionaalselt oma osa suurusele maatükist ja kokku 1500 m2 või 2,0 ha või õuemaa kõlviku ulatuses. Kui ühe kaasomaniku elukoht ei ole maatükil asuvas hoones, siis on maamaksust vabastatud vaid hoones oma elukoha registreerinud kaas-omanik – 750 m2 või 1 ha või õuemaa kõlviku ½ ulatuses. Avaldust kodualuse maa maamaksu vabastuse kohta esitama ei pea. Kohalduv maamaksu vabastus toimub automaatselt, kui seisuga 01.01.2013 on nõutud tingimused täidetud.

Kui te soovite muuta elukoha andmeid esi-tage elukohateade internetis või pöörduge vallasekretäri poole (E–R 8.00–16.30, lõuna 12.00–12.30, tel 435 4788 või 435 4780)

Abja kultuurimaja tegemised jaanuaris

01.01 kell 00.30 uusaastapidu koos ansambliga C-duur. Pääse eelmüügist 7.-, kohapeal 9.- 07.01 kell 18.00 P. Kerese mälestusturniir I etapp males Abja päevakeskuses.10.01 kell 18.30 Abja mälumängu III voor.14.01 kell 18.00 P. Kerese mälestusturniir II etapp males Abja päevakeskuses.16.01 kell 19.00 Mulgimaa mälumäng III voor.25.01 kell 18.00 kontsert Oksana Sinkova (flööt), Lea Leiten (klaver), Andreas Lend (tšello). Pääse 3.-28.01 kell 18.00 P. Kerese mälestusturniir III etapp males Abja päevakeskuses.29.01 kell 11.00 Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky etendus „Naksitrallid” Pääse 5.-31.01 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu.

Jooksev info kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

On saanud traditsioo-niks, et detsembrikuu kahel päeval kutsutakse Abja valla pensionärid Abja kultuuri-majja jõulupeole. Sel aastal toimusid peod 11. ja 12. det-sembril. Kuna kultuurimaja

saal korraga kõiki ei mahuta, siis oligi esimesel päeval pidu Abja valla külades ela-vatele pensionäridele ja tei-sel päeval Abja-Paluoja linna pensionäridele. Mõlemal päeval esines Abja gümnaa-

siumi jõulukoor, sõna võtsid volikogu esimees ja vallava-nem, tantsuks mängis Lycille ja nalja viskas küla Karla.

Pärast kontserti ja sõna-võtte läks kiireks sebimiseks. Abja vallavalitsuse naispe-

re koos abilistega kandsid laudadele jõulupraed. Pen-sionäre külastas ka jõulu-mees, kes tõi igaühele suure šokolaadi. Loodame, et see meeldiv traditsioon jätkub ka tuleval aastal.

Abja valla pensionäridel käis külas jõulumees

Abja vald korraldab lumetõrjetöid valla kohalikel teedel ja tänavatel ning avalikult kasutatavates park-lates ja hoovides. Lumetõrje toimub hajaasustusega aladel nende elamuteni viivatel erateedel, kus ela-vad alaliselt Abja valla elanikud rahvastikuregistri andmetel.

Lumetõrjetöid teostavad:* Tax Trans OÜ (Martin Krapp, tel 520 1739) Kamara , Lasari, Raamatu, Umbsoo ja Räägu küla teed;* Coldmix OÜ (Toomas Osijärv tel 511 7006) Abjaku, Põlde, Atika, Saate ja Penuja küla teed;* FIE Viktor Õigus (tel 505 1384) Laatre, Veelikse ja Sarja küla teed;* Jussi OÜ (Väino Talu, tel 513 4006) Veskimäe ja Abja-Vanamõisa küla teed;* OÜ Abja Elamu ( heakorraspetsialist Raul Song (tel 524 6160) Abja-Paluoja linna tänavad, parklad, plat-sid, kõnniteed, kergliiklustee.

Riigiteedel teostab lumetõrjet:

OÜ Sakala Teed Abja teemeistri piirkond ( Jaan Hunt, tel 515 1276) hooldab Abja valla piires järgmisi riigiteede lõike ja riigiteid: nr 6 Valga-Uulu (20,8 km), nr 55 Mõi-saküla tee (2,6 km), nr 172 Sultsi-Abja-Paluoja (1,4 km), nr 180 Veelikse-Vana-Kariste (7,2 km), nr 181 Abja-Pa-luoja-Sarja-Tõlla (13 km), nr 199 Lopa-Äriküla (3,3 km), nr 201 Abja-Paluoja-Läti piir (9,8 km), nr 202 Penuja-Lilli (6,7 km), nr 203 Veelikse-Laatre-Läti piir (15 km), nr 205 Mõisaküla-Jäärja (9,7 km), nr 226 Kamara-Peraküla (6,7 km), nr 227 Abjamõisa tee (5,3 km) ja nr 229 Penniküla tee (2,5 km).

Selleks, et lumelükkajate tööd kergendada, palutakse teede ja elamute omanikel koristada või tähistada tee-äärsed takistused, samuti kõrvaldada teedele paindunud puud ja oksad.

Info majandusnõunik Arvi Meidla tel 435 4793.

TALVEPERIOODIL 2012/2013 LUMETÕRJE-

TÖID ABJA VALLA TEEDEL

Kaunist aastalõppu ja õnnerikast

saabuvat uut aastat!Villu VõsaAbja vallavolikogu esimees

Kodualuse maa maa-maksust vabastamine

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Peeter RahnelAbja vallavanem

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Jõulukuu esimesel näda-lavahetusel võõrustasid EElK Halliste koguduse liikmed taas Halliste valla peredele jõulu-pakke üle andma saabunud sõp-ru kolmest Soome kogudusest.

Bussitäis Halliste koguduse-rahva peredes ööbinud esinda-jaid Sipoo, Hartola ja Ruovesi kogudustest jagasid üle Halliste valla laiali kokku ligi poolsada väärtuslikku kingitust paljulap-selistele ning vähekindlustatud peredele ning üksikvanureile. Osa neist koguti Soomes, osa osteti Eestist. Kõigis külastatud peredes laulis jõululaulu bussiju-hi 8-aastane tütar Anniina Man-ninen ja seal, kus oli lapsi, kinkis

neile omalt poolt kaasas olnud kotist pehme karvase mänguasja.

Traditsiooniliselt käidi enne pühapäevast jumalateenistust Halliste surnuaial õpetaja Kalev Raave haual küünlaid süütamas ja laulmas. Väga meeldis soom-lastele kirikus kuuldud RE-koori kontsert.

Hallistelaste korraldatud tänuõhtusöögil laupäeval kooli sööklas tänasid neid Halliste koguduse esimees Ene Staalfeldt ja Halliste vallavanem Andres Rõigas, kes õnnitles külalisi ka Soome vabariigi 95. aastapäeva puhul.

Hallistelased võtsid vastu soomlaste kutse vastukülaskäi-guks Sipoosse tuleva aasta mai-

kuus. Suvel tulevad aga Soome lapsed taas Halliste koolimajja taas leerilaagrisse.

Ärasõiduhommikul üllatasid külalised Ene Staalfeldti, andes üle ümbriku 230 eurose toetuse-ga Halliste kiriku kööki kappide muretsemiseks. Nüüdseks ongi kapid ostetud ja paika pandud.

MEElIS SÕERd

Koos oma bussijuhist isaga (ta-gaplaanil fotoaparaadiga) Hal-listesse jõulupakke tooma tulnud 8-aastane Anniina Manninen (esiplaanil) laulis külastatud ko-dudes jõululaulu ja kinkis igale perele, kus oli laps, omalt poolt ühe kotiga kodust kaasa võetud pehme lelu.

Heategevuslik Mõisaküla jõululaat pakkus üht-teist rõõmustavat igale eale ja maitsele.

Abja gümnaasiumi noortekoori kaunid laulud kõlasid I advendil Mõisakülas nii kultuurimajas kui ka luterlikus kirikus (pildil). Koori juhatas Siirius Sikka. Foto: Meelis Sõerd.

Lumevalge ootusaeg lõi särama

Koheva lumevaiba all ole-val Mulgimaal lõid detsemb-rikuu esimesel pühapäeval särama avendiaja saabumist tähistanud esimesed küünlad kodudes, kultuurimajades, kirikutes jne. Algas kaunis jõuluootus.

Mõisaküla kultuurimaja saalis läitis esimese advendi-küünla linnapea Ervin Tam-berg, kuulutades ühtlasi linnas välja traditsioonilise jõulurahu.

Advendiaja tähendust ja sellega seonduvaid tavasid tutvustas Mõisaküla muuseumi juhataja Anu Laarmann. Järgnenud jõu-lumeeleolust kantud kontserdis astusid rahva ette Mõisaküla kultuurimaja segaansambel Kungla Kadi Kase juhendami-sel, Abja gümnaasiumi noor-tekoor Siirius Sikka juhatusel ja väikesed interpreedid Abja muusikakoolist.

Ansambel Kungla ja noor-tekoor laulsid pärastlõunal

kaasa teenides veel ka juma-lateenistusel EELK Mõisaküla kirik-kontserdisaalis. Teenis ja armulauda pakkus õpetaja Rein Schihalejev, keda abistas klahv-pillil Anne Gomaa. Koguduse juhatus kostitas esinejaid käär-kambris kohvi ja võileibadega.

Teatavasti algab advendiaja-ga tähtpäevade ja sündmuste ring, mida kutsutakse kiriku-aastaks. Advendiaeg on ootuse aeg enne jõule ja tähendab “saabumist”.

Advendiaja tähistamise-ga seotud kombed on seotud ootamisega. Meisterdatakse kuuseokstest advendipärg nelja küünlaga, millega kaunistatak-se söögilauda.

Küünlad süüdatakse õhtu-söögi ajal – igal nädalal põleb üks küünal rohkem. Põlevate küünalde valgel hoiavad pere-liikmed üksteise kätest kinni ja palvetavad ühiselt.

Advendipärjal ei ole algust ega lõppu. Nii sümboliseerib

see jumala olemasolu igavesest ajast igavesti.

Ka igihaljad kuuseoksad, millest pärg valmistatakse on jumala kestvuse ja muutuma-tuse sümboliks. Roheline on rõõmus ja särav värv. See on lootuse värv – me ootame ja igatseme millegi tulemist ja usume, et see, mida me oota-me, saabub. Nii sümboliseerib advendipärja rohelus adven-diaega kui lootuse aega.

Usklikud inimesed ootasid

kunagi, et tuleb nende päästja. See ootus kestis kaua aega. Ad-vendipärjal süüdatud küünlad sümboliseerivad seda ootust.

Mõnikord meisterdavad lapsed advendimajad, millel on sama palju aknaid kui ad-vendiajas päevi. Iga päev võib ühe akna avada ja selle taha on peidetud pildike jõulude tulemisest.

MEElIS SÕERd

teisel advendil Mõisakülas toimunud traditsiooniline hea-tegevuslik jõululaat oli tänavu kauplejaterohke ning kultuuri-maja seinte vahele päris ära ei mahtunudki.

Soojalt rõivais vene keelt kõnelnud proua Valgast oli oma müügitelgid riidekraami, jalat-site ja muuga püstitanud maja ette. „Helistasin eile ja lubati,“ oli ta müügikohaga värskes õhus vägagi rahul, lubades külma korral sisse teed minna jooma.

Kultuurimaja fuajees pakkus Juta Jalakas müüa kohaliku MTÜ Käetöökoid taieseid, mille seas põnevaim oli uudses päikese-pitsitehnikas lapikestest kokku heegeldatud kena sall. Samast laualt võis osta nende koos EELK Mõisaküla kogudusega

korraldatud õnneloosi pileteid. „Asjalik loterii,“ jäi rahule villase sokipaari ja kena portselankruu-si võitnud mõisakülalane Helve Puusepp.

Kooliõpetaja Maile Kreevs Jäärja kandist müüs kõrvallaual oma Sossemetsa kodutalu head mett, lõnga ja lumivalgeid pargi-tud lambanahku.

Suures saalis pakkusid Pärnu naised muu lihakraami seas ka suitsusinki Nostalgia. Mine tea – äkki oligi nõukaajal suitsutatud nagu nad tõsisel ilmel ütlesid.

Lõngu ja lõngatooteid müü-sid nii kauplejad Kilingi-Nõm-melt kui kevadel taas kasvu-hoonetesse sukelduv tuntud lillekasvataja Merje Helemäe Uue-Karistest. Tema müügilaual köitsid eriti pilku uhked sugu-lase kootud mulgimustrilised

kampsunid. Väikeses saalis jagasid Tiina

Raba ja Pirje Usin hõrgutisi, mille olid valmistanud kohalikud küpsetusmeistrid Tiiu Peek, Gea Rebane, Tiiu Ruubel, Maie-Marie Tamm, Urve Tehver ja Sirje Usin. Kultuurimaja juhataja Laine Pedaja oli kohapeal keetnud kõrvale maitsvat jõuluteed ja kohvi. Kõlas vaikne jõulumuu-sika. Laudadel säras küünlaleek. Oli hubane vestelda.

Kondiitritoodete müügist ja kohamaksu asemel laadakaup-meestelt laekunud vabatahtlikud annetused lisatakse Laine Pedaja kinnitusel Mõisaküla kesklinna püstitatava mulgi laste skulptuu-riansambli valmistamise fondi.

MEElIS SÕERd

Halliste kogudus võõrustas heategijaid Soomest

Jõululaat toetas heategevust

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Kodanikupäeval 26. no-vembril toimus Halliste põ-hikoolis Kaitseliidu Sakala maleva korraldatud teabepäev. lastele tutvustati Kaitseliitu ja selle eriorganisatsioone, eelkõi-ge kodutütarde ja noorkotkaste tegevust.

Keskhommikust pealelõuna-ni koolimajas väldanud üritusel osalesid lisaks õpilastele ka Hal-liste lasteaia mudilased. Neil olid külas KL Sakala maleva instruk-tor-koolitaja major Rein Kikas, maleva relvur veebel Imre Kold ning Karksi malevkonnast pealik kapral Ervin Tamberg, kapral Arvo Pede ja teavituspealik Ants Kalam.

Kaitseliidu põhimõtetest ja tegevusest kõneles lastele major Kikas. Lapsed kuulasid ja esita-sid küsimusi. Paraku oli ka neid, kes arvasid end kõike teadvat ja tegelesid sellal kõrvaliste asjadega.

Kaitseliitlaste varustusest ja relvadest andis teises ruumis õpilastele põhjaliku ülevaate veebel Kold, keda abistas kapral Pede. Siin huvipuudust ei tun-tud, eriti siis, kui lapsed lubati relvade juurde, kus lukkude klõbin ja küsimused ei tahtnud lõppeda.

Vahetunnil kostitati kaitse-liitlasi koolilõunaga ja päeva lõ-petuseks said kõik osalejad sooja käepigistuse, šokolaaditahvli ja kooli logoga pastapliiatsi. Küla-lised omalt poolt jätsid koolile kaitseliitu tutvustavaid kirjutisi. Direktor arvas, et teabepäev läks igati korda ja andis õpilastele uusi ning huvitavaid teadmisi.

Kahjuks puudub ka Hallistes inimene, kes tahaks noortega tegeleda. Kallid Halliste valla elanikud, kes tunnevad huvi ja kellel on selleks soovi – pöördu-ge Halliste põhikooli, Halliste valda või otse KL Sakala male-vasse. Meie tagame teile selleks

vajaliku väljaõppe. Meie noorteinstruktorid on

alati teie teenistuses. Aitame üheskoos sisustada laste vaba

aega ja kasvatada neist väärikad Eesti Vabariigi kodanikud.

ANtS KAlAM

Kakskümmend eakat vil-jandimaa inimest asusid projek-tipõhiselt novembri lõpus Polli aiandusuuringute instituudi baasil omandama tööandjate vajadustele vastavaid aiandus-tarkusi.

Hea tahtmise korral võib tuleva aasta lõpuni kestvas pro-jektis osaleja seejärel ettevõtjana rajada näiteks oma puukooli või hakata kasvatama aiataimede istikuid. Selleks õpivad kursus-lased ka ettevõtluse ja juriidilisi aluseid ning aiandusalast inglise keelt ja saavad individuaalset nõu ettevõtluse alal. Vähemet-tevõtlikest aga saab soovi korral aiandusala oskustööline, keda Mulgimaa aiandusettevõtted väga vajavad.

Mõisakülalased Vaike Tursk ja Uko Jõumees kuuluvad kol-mandasse huvigruppi, kes tulid projektikoolitusele, et kasutada siin omandatavaid teadmisi ja oskusi oma koduaia korrashoiul ja arendamisel. Uko on enda sõnul töövõimetuspensionä-rist hobiaednik. „Tervis lubab aiandusega tegeleda ja tahangi omal aias vanad viljapuud kor-da teha,“ sõnas mees. Ka aasta pensionäripõlve kogenud Vaike soovib oma Kiikre tänaval asuvat väikest koduaeda korrastada. „Puud-põõsad on vanad, tahan

neid uuendada.“ selgitas ta.Aianduskoolitustel Pollis

hakkavad mõisakülalased käima isikliku autoga. Seda hõlbustab kümnesendine sõidukompensat-sioon iga kilomeetri kohta. Neist veelgi kaugemad käijad on aga kaks inimest Kolga-Jaanist. Iga praktika päeva eest makstakse osalejaile lisaks alla nelja euro jäävat stipendiumi

Projekti avaseminaril Karksi valla kultuurikeskuses kuu-lati Karksi vallavanema Arvo Malingu ülevaadet piirkonna

majandus- ja tööturuseisust. Polli aiandusuuringute keskust tutvustas juhataja asetäitja Kersti Kahu. Õppimise kasulikkusest kõneles kursuslasi karjäärinõus-tajana koolitama hakkav magis-ter Anne Nõgel.

Projektijuht Liidia Klaas andis üle lõputunnistused ka-hekümnele esimeses grupis projektis osalenule, kes teda südamlikult tänasid.

Projekt „Lõuna-Viljandimaa vanemaealistele piirkonna töö-andjate vajadustele vastav kva-

lifikatsioon – osav mulk on aia kuningas“ on suunatud tööjõu-turul mitteaktiivsetele 50-74-aas-tastele inimestele, et julgustada ja motiveerida neid osalema aktiivselt töö- ja ühiskondlikus elus. Euroopa sotsiaalfondist rahastatav projekt algas 1. aprillil 2012 ja lõpeb 31. detsembril 2013. Projekti eestvedaja on Eesti Maa-ülikooli Polli aiandusuuringute keskus. Koostööpartnerite seas on ka Abja ja Halliste vald.

MEElIS SÕERd

KÜSIMUS-VASTUS

Kaitseliitu tutvustas kodanikupäeval Halliste põhikooli õpilastele KL Sakala maleva instruktor-koolitaja major Rein Kikas.

Mõisakülalased (vasakult) Uko Jõumees ja Vaike Tursk ja nende koolitajad Liidia Klaas ning Anne Nõgel eakate aiandusalase koolitusprojekti avaseminaril. Foto: Meelis Sõerd.

Tragid eakad õpivad aiandustarkusi

Tervisepäevad tõid memmed kokku

Kodanikupäeval Halliste koolis

“Teeme ära – koos lapsevanematega“

lühidalt

Halliste lasteaia sügisesel lastevanemate koosolekul ot-sustati osaleda Viljandi maava-litsuse tervisetoa korraldatud kampaanias “Teeme ära – koos lapsevanematega”.

Kampaania eesmärk oli laste vigastuste ja ohtude enneta-mine lasteaias, lastevanemate teadlikkuse tõstmine ja nende kaasamine ennetustöösse. Det-sembri alguseni kestnud projekti juhiks valiti lapsevanem Mari Kahu. Selle raames valmistasid lapsed õpetaja Eve Maasepa abil infostendi meid ümbritsevate ohtude kohta.

Et ka ise keskkonda ohutu-maks muuta, kogunesid lapsed koos oma vanematega 20. ok-toobril Halliste kiriku kõrval ole-vale nõlvale ja puhastasid selle. Isade käes undasid trimmerid, emad riisusid ning lapsed koos Helina isa Urmas Suurpuuga vedasid ATV-ga oksad ja prahi nõlvalt ära. Tulemuseks saadi hea tuju koostööst ja puhtam ning ohutum nõlv, kus nüüd lumisel talvel mõnus kelgutada.

Kampaaniat finantseeris Ees-ti Haigekassa.

MARI KAHu

Tervisepäevadel said linna ühe serva memmed teise omadega kokku – iga päev nad ju ei näe. Kui kepikõnniringilt rõõmsatena tulid, põsed punased, istusid lauas ja maitsesid juttu puhudes tervislikke suupisteid. Jälle oli lahkesti vabatahtlikuna abiks Tiina Kirikal, kes mõõtis kõigil soovijatel vererõhku.

Osavõtjate seas tooni andnud memmekestele olid need kaks lustipäeva. Nad tegid kuni kahetunnise tiiru just seal, kus tahtsid – kes keppidega, kes tugiraami, kes rattaga. Esmaspäeval oli osalejaid kokku kolmkümmend ja teisipäeval kakskümmend kaheksa, sealhulgas ka üks ema koos kärus lapsega. Rõõmu tegi lisaks ilus sügisilm.

Kultuurimaja saalis laudades lasti esimesel päeval hea maitsta neljaviljapudrul riivitud porgandi ja eesti taluvõiga. Magustoiduks pakkusin sepikut Jorma Õiguse mesila meega. Teisel päeval olid laual ahjusoojad kohupiimakattega sepikuviilud ja mesi. Kõrva-le rüübati mõlemal päeval minu aia värsketest piparmüntidest keedetud teed.

Osalejad jäid tervisepäevadel pakutuga kokkuvõttes rahule.

KüsitlenudMEElIS SÕERd

Seekordse isadepäeva motoks Õisu lasteaias oli “Perepäev – mõeldes isale”.

Õpetajate Mare Kuuri ja Lilli Sihi abiga valmistatud kingitused ja kaardid heade soovidega viisid lapsed koju juba eelmisel päeval.

Matkaks kogunesime peredega Valgerehe kuivati juurde, kus suures ühises ringis laulsime tuju heaks ja päikesegi pilve tagant välja. Looduskaunile Õisu Põrguoru matkarajale suundus kok-ku kolmkümmend suurt ja väikest matkajat. Takistusi ületades jõudsime lõpuks puhkemajakese juurde, kus jällegi võtsime üles kõigile lapsepõlvest tuttavad lastelaulud. Puhkasime pisut jalga, jõime kuuma teed ja näksisime küpsiseid. Soovijail oli võimalus tagasi minna pikemat rada pidi.

Õpetaja Marel õnnestus rajal askeldavate laste ja vanemate seas pildile saada ka üks uudishimulik tuhkur.

Oli ilus ja meeldejääv isadepäev kõigile.

tIINA tRIKSbERG

Kuidas jäid osalejad rahule 26. ja 27. novembril Mõisa-külas taas teie korraldatud tervisepäevadega, linnavoli-kogu sotsiaalkomisjoni ning haridus- ja kultuurikomisjoni liige Maie-Marie tamm?

Isadepäev Õisu matkarajal

HAllIStE RAHvAMAJAS • 25. XII kl 20.00 jõulutrall. Külas ansambel See Mees. Info tel 5256 049.

MÕISAKÜlA KultuuRI-MAJAS • 21. XII kl 16.00 eakate ja puuetega inimeste jõulupidu • 22. XII kl 20.00 linnarahva jõulupidu. • 31. XII kl 24.00 keskväljakul linnapea uusaastatervitus. • 1. I kl 00.30 suveaias tantsud lumel • 5. I kl 20.00 uusaastapidu

spordihoones. Muusikat tant-suks teeb Laur Teär. Ürituste info tel 5256 049.

uuE-KARIStE RAHvA- MAJAS • 21. XII kl 17 süütame koos eakateklubiga 60+ neljanda advendiküünla. Külas on EKNK Abja-Paluoja koguduse pastor Guldar Järve koguduse esinejatega. • 28. XII kl 20 aastalõpupidu ansambliga Melody. Info tel 4359 234 ja 5344 8905.

Kuhu minna

Foto: Ants Kalam.

RÕÕMSAID JÕULE jaHEAD UUT AASTAT

kõigile Lõuna-Mulgimaa lugejaile!

HALLISTE VALLAVOLIKOGU ja -VALITSUSMÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU ja -VALITSUS

6 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

lõuna-Mulgimaa maa-rahvas pidas tänavu oma traditsioonilise peo 17. no-vembril Karksi valla kul-tuurikeskuses. Kohtuti juba kahekümnendat korda, nii et tegu oli juubelipeoga.

Pidulisi oli saabunud üle kahesaja, kes kõik avarasse saali ära mahtusid. Neid tervi-tanud MTÜ Mulgimaa Aren-duskoda juhatuse esimees Ene Saar pajatas hakatuseks mulkide viimase aja tagemis-test, sealhulgas mulgi asja ajamise riigipoolse rahastami-se perspektiividest. Esinesid Karksi-Nuia tantsijad ja lau-luansamblid ning näitering Sürgaverest. Tantsu ja lusti jätkus pikkadeks tundideks.

Nii see kõik algasAastaid tagasi, kui hakati

asutama talusid, moodustati ka taluseltsid. Abja vallas oli neid kaks: Kamara ja Abja. Tehti tublisti tööd, aga vahel tuleb ka lõbutseda. Alguses olid taludes ikka väga rasked ja kiired ajad ning põllutööde perioodil ei tulnud ühine puhkeüritus kõnealla. Siiski

olid taluseltsidel tublid eest-vedajad, kes rahva vähemalt jõulupeoks kokku tõid.

Esimestel aastatel pidas kumbki taluselts jõulupi-du omaette. Kes seda enam mäletab, kelle mõte see oli, aga tekkis plaan, et milleks omaette toimetada, vaid võiks teha ühise ja suurema peo. Helgi Sild Abja seltsist oli see hakkaja inimene, kes organi-seerimise enda peale võttis.

Aastate jooksul sai jõu-lupeost lõikuspidu. Selleks ajaks oli väärt ettevõtmine juba laienenud ning osalejate hulka kaasatud ka Halliste ja Karksi valla rahvas.

Helgi võttis oma tegemisi alati väga tõsiselt ning val-mistus peoks hoolega. Ette sai loetud kõik, mis aasta jooksul tehtud, mis teoksil ja mis plaanis. Kohalikud taidlejad hoolitsesid etteastete eest. Alati oli kutsutud väärikaid külalisi: esindajad taluliidust, maavalitsusest ja tihti ka mõni minister. Meie praeguse presi-dendigagi sai kohalik rahvas esimest korda lähemalt tut-tavaks, kui too välisminist-rina koduvallas toimuvast

lõikuspeost osa võttis. See oli alati hea võimalus kuulda riigi poliitilistest otsustest ning kavadest otseallikast.

Uued tegijad ja uued tuuled

Aeg läks ning Helgi hak-kas nii suure ürituse organi-seerimisest väsima. Olid ju peolised lisaks talunikele kõik Lõuna-Mulgimaa elanikud ning tulijaid jätkus kauge-maltki.

Saime kokkuleppele, et kümme pidu teeb ta ikka ära ning siis vaatame uue eestve-daja. Tähtaeg tuli väga ruttu, kuid asendajat ei paistnud ikka kusagilt. Et aga senine organiseerija oli Abja seltsi poolt, tuli selleks ajaks küll tegevuse lõpetanud Kamara seltsi esindajal toimetused üle võtta.

Et hästitoimivad asjad tunduvad väga lihtsad, otsus-tasin ühe ürituse ise korralda-da. Seni, kui alaline inimene tegutsemise üle võtab. Tege-likult polnud korraldamine

muidugi sugugi nii lihtne ning uut tegijat ka ei ilmunud. Jäin sellesse ametisse ühek-saks aastaks.

Pean väga kiitma head meeskonda, kes toimetamis-test osa võttis. Aime Hunt, Triinu Menning, naisselts TELU ja palju teisi, keda siin kõik üles lugeda ei jõua. Üritused on toimunud Abja, Karksi ja Halliste valla ning Mõisaküla linna toetusel. Suurim toetaja aastate jooksul on olnud Halliste vald.

Nagu kõik, peab ka üks üritus edasi arenema. Leili Nael Karksi Aiandus-Mesin-dusseltsist pakkus välja hea mõtte, liita seltsi sügispidu Lõuna-Mulgimaa maarahva peoga. Viimased kaks lõikus-pidu ongi olnud ühised. Uued tublid tegijad on korraldamise üle võtnud ning loodame, et maarahva lõikuspeod jätku-vad meie kõigi rõõmuks veel pikka aega.

ANNIKA vEIdENbERG

HALLiSte vALLAvoLiKogu• (21. XI) otsustas müüa kirjalikul enampakkumisel järgmised korteriomandid Õisu alevikus: Õisu 8-3 (1-toaline, üldpind 45,0 m²) alghinnaga 1600 € ja Õisu 5-7 (2-toaline, üldpind 51,1 m²) alghinnaga 1900 €;• otsustas võõrandada Tanel Triksbergile 2-toalise korte-riomandi üldpinnaga 51,5 m² asukohaga Õisu 4-2 hinnaga 1900 €.

HALLiSte vALLAvALitSuS• (13.XI) kinnitas novembrikuu hooldajatoetuse saajate ni-mekirja summas 479,25 €;• väljastas AS Tootsi Turvas taotluse alusel ehitusloa ehitise püstitamiseks Ülemõisa külla Leinasoo turbamaardla kin-nistule;• kinnitas Õisu lasteaia hoolekogu 2012./2013. õppeaastaks koosseisus: Merike Nõumees, Piret Koppelman, Jaanika Triksberg (lapsevanemad) ja Mare Kuur (lasteaia esindaja);• kinnitas Halliste valla valimiskomisjoni asukohaks Halliste vallamaja (Viljandi mnt 20, Halliste alevik).• (4.XII) kinnitas detsembrikuu hooldajatoetuse saajate ni-mekirja summas 504,81 €;• kinnitas õppekoha tegevuskulu arvestuslikuks maksumu-seks ühe lapse kohta kuus 2013. aastaks Halliste põhikoolis 156 €, Õisu lasteaias 200 € ja Halliste lasteaias Pääsuke 200 €;• kinnitas novembrikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirja summas 1560, 50 €.

MõiSAKüLA LinnAvoLiKogu• (27. IX) kehtestas alates 1. X 2012 põhimäärused Mõisaküla hoolekandekeskusele, Mõisaküla muuseumile ja Mõisaküla kultuurimajale,• võttis vastu Mõisaküla linna 2012. aasta esimese lisaeelarve tulude ja kulude kogumahuga 22 317, 09 €;• kinnitas Mõisaküla linna eelarvestrateegia aastateks 2012-2016;• eraldas seoses Pärnu tn 43 puukuuride põlenguga maja elanikele ja ja seal tegutsevatele ettevõtjatele (kokku 7 abiva-jajat) reservfondist kokku 1400 € 35 rm küttepuude ostmiseks.

MõiSAKüLA LinnAvALitSuS• (21. XI) tunnustas tänukirjaga Edgar Vaglaotsa laulukultuuri hoidmise eest Mõisakülas ja 60. lauluaasta tähistamise puhul;• moodustas linnavalitsuse riigihanke komisjoni koosseisus: Ervin Tamberg (esimees), Margit Usin ja Are Jänes;• määras ja maksis välja novembrikuu toimetulekutoetused summas 889, 78 €.• (5. XII) kinnitas määrusega linnavalitsuse hallatavate asutuste personali koosseisud, töötasustamise alused ja töötasumäärad;• kinnitas õppekoha tegevuskulu arvestuslikuks maksumu-seks ühe lapse kohta kuus 2013. aastal Mõisaküla koolis 163, 74 € ja Mõisaküla lasteaias 220, 76 €;• kinnitas müügipileti vormi tänavakaubanduses ja avalikel üritustel kauplemiseks ning otsustas lubada tänavakaubandu-se müügikohana kasutada J. Sihveri tn 6 ja 8 asuvate ehitiste vahelist maa-ala;• kinnitas Mõisaküla muuseumi lahtiolekuaegadeks T–R kl 10–16 ja L kl 10–15;• kinnitas Mõisaküla raamatukogu lahtiolekuaegadeks E, K, N ja R kl 10–17, T kl 12–19 ja L (alates 1. IX–30. IV kl) 10–14 (L 1. V–31. VIII on raamatukogu suletud.);• eraldas eelarvest tegevustoetust 240 € FIE Perearst Ürjo Mälksoole majanduskulude katteks;• moodustas Mõisaküla kooli hoolekogu koosseisus: Juta Ja-lakas, Eha Ermits, Marge Elblaus, Astra Linros, Kai Preimann, Viktor Siigur ja Kaja Õigus.

OMAvAlItSuSKROONIKAt

MÄLESTAME

ÕILME PALITSER 1. IX 1927 – 24. XI 2012

LEHTE VALGUS 23. VI 1938 – 17. XI 2012

HILDA KALJA 12. XI 1926 – 5. XII 2012

LAINE NAAGEL 1. XII 1929 – 26. XI 2012

Halliste Vallavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

Tunde tasa lööb aastate kell,

alles jääb mälestus soe ja hell.

LUMETÕRJEsT HALLIsTE VALLAs Halliste valla munit-sipaalteedel, avalikult kasutatavatel erateedel ning Halliste valda sisse-kirjutust ja kehtivat prü-giveolepingut omavate kodanike sissesõidutee-del tehakse lumetõrjet ka käesoleval talvel. Enne lumetõrjeperioodi algust tuleb kõigil maa-omanikel puhastada tee-ääredvõsast ning suurtest okstest, samuti eemalda-da või märgistada kõik aiakujunduselemendid, mis võivad lumelükkami-sele ette jääda. Teeäär-

sete takistuste esinemise korral on lumelükkajal õigus jätta sissesõidutee lumest puhastamata. Lumetõrjet teevad: OÜ Milligrupp (Arne Lohu, tel 504 9247) Kaarli, Ülemõi-sa, Mõõnaste, Päidre ja osaliselt Rimmu piirkonna teedel; Mäeotsa talu (Tar-mo Tukk, tel515 2568) Vabamatsi, Kul-la, Raja, Hõbemäe ja osa-liselt Päigiste piirkonna teedel; FIE Mati Käära (tel 529 8015) Maru, Vana-Kariste ja osaliselt Päigis-te piirkonna teedel; FIE

Kuldar Vilido (tel 566 44 870) Uue-Kariste, Tilla ja osaliselt Rimmu piirkonna teedel. Päidre aiandus-ühistuste piirkonna teid hooldatakse koostöös Paistu vallavalitsusega. Peale lumesaju/tuisu lõppu garanteeritakse teede läbitavus sõiduau-todele 36 tunni jooksul. Lumetõrjetöid alustatakse eelnevalt Halliste valla-valitsusega kooskõlas-tatult. Teedel lumetõrje tegemise kiirus sõltub ka riigiteede lahtilükkamise kiirusest ja seisundist.

Suur osa vallateid ris-tuvad riigi omanduses olevate teedega, mida hooldab Sakala Teed OÜ. Valla kodanikel palume teeoludest või puudustest lumetõrjel teada anda Halliste vallavalitsusse järgmistel telefoninumb-ritel: 5342 0346 (And-res Rõigas, vallavanem) või 525 6092 ja 436 3280 (Kadri Kivimets, majan-dusnõunik).

Halliste vallavalitsus

Maarahval oli juubelipidu

Helgi Sild.

Annika Veidenberg.

7Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Sport

Mõisaküla linnavalitsus

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

Halliste vallavalitsus

ANNA ARTEMJEVA 89VIIVI KUUSIK 84TOINI TUGA 84HEINO RÄTSEP 82AGO LIBEK 70ENDEL VARES 70

ELSA KÕUTS 94TALIDA-MARIA PAJU 93LAINE ILVES 92ROOSA MIRKA 85HELVE MARDIK 75BIRUTA BUSCHIN 70

IX Mulgi mehe auhinnaturniir koroonas toimus 2. detsembril Kaarli rahvamajas. Mulgi mehe rändav kuju sõitis seekord valmi-erasse.

Läti meisterklubi Valmiera järel kuulusid 2. ja 3. koht Viljandi MGSK I ja II esindusele. Viljandi klubi II koosseisus näitasid tublit mängu ka teisel laual Oliver Ojaste Halliste vallast ning neljandal laual abjalane Janno Kalda.

Kokku osales 10 neljaliikmelist võistkonda Lätist ja Eestist, kes omavahel ringsüsteemis paremuse selgitasid.

Kõigil osavõtjatel (lisaks korraldajatele veel Riia, Aloja, Smiltene, Valmiera, Tallinna ja Pärnu klubid) oli meeldiv võistelda Kaarli rah-vamaja kenas saalis. Aitäh rahvamaja kollektiivile ja korraldajatele!

Järgmisel aastal tullakse kokku kümnendaks juubeliturniiriks.

GERt MÜIl

Paistulased tegid Mõisakülas teatrit

Taidlejate seekordne jõulupidu oli filmiklassikateemaline

Saalitäis teatrisõpru sai novembri keskel Mõisakü-la kultuurimajas meeldiva elamuse Paistu rahvamaja näiteringi külalisetendusest „Kuni surm meid lahutab“.

Lavastuse näol on tege-mist lühendatud ja kaasajas-tatud variandiga Iiri autori McDonagh’i draamast „Mä-gede iluduskuninganna“, mida mõni aasta tagasi män-gis ka Abja näitering.

„Õppisime tükki kuus kuud, vaeva sai nähtud küll,“ tõdes lavastaja Andres Linnupuu pärast etendust Mõisakülas, mis oli arvult seitsmes. „Kohandasime lü-hendatud algupärandi koos näitlejatega tänapäeva Eesti oludele,“ lisas ta.

„Noori daame on olnud parem mängida kui täna seitsmekümneaastast mutti,“ võrdles üks osalistest, pika harrastusnäitleja staažiga Ene Saar etendusejärgselt. „Aga publik oli hea, tuli kaa-sa, see aitas mängida,“ sõnas ta väsinult, kuid rahuldust tundes lavalaudadel istudes. „Vallavanema amet on palju närvesöövam,“ nentis ta, võrreldes oma harrastust

igapäevatööga. „Hea on vahel ka tei-

si vaadata, mitte ainult ise mängida,“ lausus etenduse vaheajal Mõisaküla harras-tusnäitleja Ülle Paru. „Väga hästi mängivad,“ jagas ta

publiku üldist arvamust. Haarava mängu eest said paistulastele osaks tugev soe aplaus saalilt ja tänusõnad Mõisaküla näitemängualtilt linnapealt Ervin Tamber-gilt ning linna näitetruppi

juhendavalt kultuurimaja juhatajalt Laine Pedajalt.

Menuka külalisetenduse Mõisakülas andis Paistu näi-tetrupp ka kaks aastat tagasi.

MEElIS SÕERd

Kolmandat korda vii-maste aastate jooksul oli hingekuu keskpaiku Kaarli rahvamajas siinseid näite-mängusõpru rõõmustamas Sulbi külateater võru-maalt.

Lavastaja Airika Saamo käe all olid võrukad lavale seadnud kolmveerandtun-nise lühiinstseneeringu populaarse Eesti komöö-diafilmi „Siin me oleme“

ainetel. Pooleldi võrukeelse näidendi pealkirjaks oli „Hullud päälinnast“.

Tükis jätkus nii situat-siooni- kui sõnakoomikat. Neljas pildis vaheaegadeta etenduse võttis paariküm-nepealine Mulgimaa publik vastu igati soojalt ega olnud külalistele aplausiga kitsi.

Enne etendust meenu-tas Airika Saamo sulbilas-te esmakordset küllasõitu Mulgimaale neli aastat ta-

gasi sügistormis, kui tee ääres olid maas murtud puud. Etendust „Vaheliku vapustused“ mängiti Kaarli rahvamajas kiiruga küla pealt kokku korjatud küü-nalde valgel, mis olid lava äärele ritta seatud. Nimelt kadus majast just enne etenduse algust elekter. „See oli üks meie meelde-jäävamaid etendusi üldse,“ ütles Saamo.

Teisel korral mängis Sul-

bi külateater Kaarli laval kolm aastat tagasi Halliste valla lõikuspeol. Siis nae-rutati rahvast Vilde „Vigaste pruutide“ ainetel lavasta-tud näitemänguga „Vigased peigmehed“.

Külateater tegutseb Sõ-merpalu vallas Sulbis ka-heksandat hooaega. Proove tehakse erastatud endises Sulbi koolimajas.

MEElIS SÕERd

tänavuste jõulupidu-de otsa tegi 7. detsembril Kaarli rahvamajas tujukül-laselt lahti saalitäis taidle-jad kohapealt, Hallistest, Abjast ja Mõisakülast.

Kui aasta tagasi Mõi-saküla kultuurimajas toi-munud pidu oli meretee-maline, siis seekordne oli pühendatud Eesti filmi sajandale aastapäevale. Va-heldusrikkust pakkunud kostüümides esitati origi-naalsete süžeelahendus-tega populaarseid laule ja meloodiaid igihaljastest eesti mängufilmidest nagu „Siin me oleme“, „Viimne reliikvia“, „Nukitsamees“, „Ukuaru“, „Need vanad armastuskirjad“ jt. Küünla-leegi paistel kohvilaudades eeskavale soojalt kaasa ela-des istunud taidlusrahvast

publikut rõõmustasid kol-mest piirkonna kultuuri-koldest järgemööda kokku paarkümmend kollektiivi – lauljad, tantsijad ja näit-lejad.

Laudkonnad võtsid omavahel mõõtu ka fil-miepisoodide tundmises, pannes peoõhtu jooksul paberile filmide nimed, kust pärinesid seina ja lavaser-va täitnud must-valgetel fotokoopiatel kujutatud filmistseenid. Parim ees-ti filmiklassika tundja oli Kaarli rahvamaja tantsu-rühm Turel.

Ü h e m e h e a n s a m b e l Kondor pakkus võimalust lahedaks jalakeerutuseks, mida aktiivselt hilisööni ka kasutati. Ei puudunud ka meeleolukas ühislaul. Vana head „Õllepruulijat“ laulis terve saal täiel rinnal

samuti klassikaliselt nagu eesti rahvas seda ajast aega teinud on.

MEElIS SÕERd

Sulbi külateater näitles taas Kaarlis

Koroona

Jõutõstmine

Halliste valla meistriteks lamades surumises tulid Kristiina Purju ja Madis tellis.

Halliste valla 2012. aasta parimad lamades surujad selgitati viieeta-pilise seeriavõistluse põhjal, millest läks igal võistlejal arvesse neli pari-mat tulemust Wilksi punktitabeli alusel. Võisteldi absoluutarvestuses.

Aprilli keskel alanud seeriavõistlus finišeerus detsembri keskel. Osalejaid oli kokku kümme. Ainus naisvõistleja Kristiina Purju Hal-listest kogus 196,2 punkti (parim tulemus – 42,5 kg).

Meestest võitis üllatuslikult 278,4 punktiga Halliste noormees Madis tellis (97,5 kg), teise ja kolmanda koha saavutasid Uue-Kariste jõumehed Henri Helemäe (275,3 punkti; 115 kg) ja tauri Alp (272,5 punkti; 105 kg). Neljanda kohaga pidi leppima Karmo Kask (199,8 punkti; 72,5 kg), viiendana lõpetas Ivo Sõstra (186,2 punkti; 90 kg) Hallistest.

Parimatele ulatas karikad Halliste vallavanem Andres Rõigas. Halliste spordiklubi korraldatud võistlust toetas Halliste vallavalitsus.

vEllO AuS

ÕNNITLEME!ANNIKA ALLESE ja MEELIS POOM – 10. X sündis tütar KIRKE.

MERILI MÜÜR – 11. XII sündis tütar MERIBEL.

Halliste valla tänavusele meistrile lamades surumises Madis Telli-sele (paremal) ulatas jõulude eel võitjakarika vallavanem Andres Rõigas.

Halliste vallavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

Värvikates rollides astusid etenduses Mõisaküla kultuurimaja laval publiku ette (vasakult) Paistu vallavanem Ene Saar ja rahvamaja juhataja Piia Mänd.

Tantsurühma Turel liikmed näitasid oma etteastes taidlejate jõulupeol stiilseid rumbasamme Raimond Valgre muusika rütmis, elustades filmi „Need vanad armastuskirjad“.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühislehe Lõuna-Mulgimaa tellimusi 2013. aastaks võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab oma kodusesse postkasti tellida nii 2013. aasta lõpuni kui ka lühemaks perioodiks (sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani).Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), so 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot.Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee .

Ohvriabikeskus pakub tugeKõik inimesed, kes on langenud hooletuse, halva kohtle-

mise, vaimse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks, on oodatud pöörduma abisaamiseks ohvriabikeskusse.

Ohvriabitöötaja pakub kannatanuile emotsionaalset tuge, annab infot abisaamise võimaluste kohta ning juhendab ja abistab erinevate asutustega suhtlemisel. Ohvriabi on või-malik saada sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas süüteomenetlus tema vastu on algatatud.

Pöördu ohvriabitöötaja poole, kui • tahad oma probleemist rääkida • tunned, et vajad tuge oma murede lahendamiseks • soovid leida olukorrast väljapääsu.

Psühholoogiline abi süüteoohvriteleSüüteoohvriks langenud inimestel ja nende pereliikmetel

on õigus taotleda psühholoogilise abi kulude hüvitamist. Psühholoogilise abi saamise eelduseks on politsei poolt süü-teomenetluse alustamine. Hüvitise saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole hiljemalt aasta jooksul pärast süüteo toimepanemist.

Ohvriabikeskusest võib nõu küsida telefoni teel või ise kohale tulles.

viljandimaa ohvriabikeskus (Pargi 1, viljandi) on avatud: E kl 9-12 ja 13-18, K ja R kl 9-12 ja 13-16. telefon: 434 0343.

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

KONKuRSI-tEAdE

Mulgi Kultuuri Instituut

kuulutab välja avaliku kon-kursi 7. juunil 2014 Tarvastu kihelkonnas toimuva III Mulgi laulu- ja tantsupeo „Mulk pastlaga, mulk viisuga lööb tantsu-laulu lustiga“ kunstiliseks teostamiseks.

Vabas vormis kirjalikus ideekavandis peo sisu ja vormi kohta peab arvestama, et pidu

• saaks originaalne ja mulgipärane • eristuks teistest tantsu- ja laulupidudest • oleks kogupereüritus • kestaks kogu päeva ja toimuma koos mulgi

laadaga (käsitöö, muusika, mulgi söögid ja joo-gid)

• koosneks Mulgimaa autorite loomingust ja keskenduks Tarvastu kihelkonna kultuuripä-randile.

Konkursi tähtaeg on 1. veebruar 2013. Võit-nud ideekavand ning Mulgi peo kunstiline juht kuulutatakse välja 1. märtsil 2013. Auhinnafondi suurus on 300 eurot.

lisainfo: www.mulgikultuur.ee , MKI juhataja Janne Järvelt, tel 5400 5292, instituut@mulgikultuur.ee

Jõulu- ja aastavahetuse jumalateenistused EELK Halliste ja Mõisaküla kirikutes toimuvad alljärgnevalt:

HALLISTE KIRIKUS • 24. XII kl 16 püha jõuluõhtu jumalateenistus • 25. XII kl 14 esimese jõulupüha jumalateenistus • 31. XII kl. 16 vana-aastaõhtu jumalateenistus.

Teenib hooldajaõpetaja Viljandimaa praost Marko Tiitus.

MÕISAKÜLA KIRIKUS • 24. XII kl 16 püha jõuluõhtu jumalateenistus. Teenib õpetaja Rein Schihalejev.

Kaasa teenib Mõisaküla kultuurimaja segaansambel Kungla. • 30. XII kl 13 vana-aastaõhtu jumalateenistus. Teenib õpetaja Arvo Lasting.

Kaasa teenib Tõrva meesansambel.

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 12.00–14.00

IV kvartalis 201210. ja 21. detsembril

I kvartalis 20137. ja 21. jaanuaril4. ja 18. veebruaril4. ja 18. märtsil

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Otsitakse järgmist Mulgimaa Uhkust

ETV näitab „Sääraseid mulke“

teist aastat järjest on Mulgi Kultuuri Instituut otsimas Mulgi-maa uhkuse auhinna kandidaate, mille esimesena pälvis Asta Mäe-org alias tõrva tilde.

Igal aastal antakse välja kuni kaks auhinda, millega tunnusta-takse kas pikaaegset tööd mulgi murde ja mulgi meele edasikest-mise heaks, uut head algatust oma keele ja meele ergutamisel või mõnda muud olulist tegu mulkide

toetamisel ja edendamisel. Auhinnale võivad kandideeri-

da ning kandidaate esitada kõik üksikisikud, koolid, ühingud, selt-singud, ettevõtjad jne, sealhulgas mittemulgid.

Vormikohane kirjalik ettepa-nek (vt www.mulgikultuur.ee) saata Mulgi Kultuuri Instituudile aadressil Pärnu mnt 30A, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa või e-postiga aadressile instituut@mulgikultuur.ee 1. märtsiks 2013.

Auhinnaks on tänukiri ja mee-ne, mis iseloomustavad Mulgimaa ilu ja erilisust. Auhinna juurde käib ka rahaline stipendium 300 eurot.

Auhinna saaja kuulutatakse välja ja auhind antakse üle VIII Mulgi konverentsil 19. aprillil 2013 Heimtali mõisas.

Lisainfo: www.mulgikultuur.ee , MKI juhataja Janne Järvelt, tel 5400 5292, instituut@mulgi-kultuur.ee

KIRIKUTEATEID

Sel aastal filmitud neljaosaline saatesari mulkidest „Säärased mulgid“ jõuab eetrisse 26.–29. detsembrini 2012 kell 18.45 Etv-s.

Tegemist on dokumentaalsarjaga, kus näidatakse mulkide tegemisi tänapäeval.

Saatesari on 4-osaline ja võtted tehti tänavu suvel. Sari uurib ja vaatleb, kuipal-ju on Mulgimaal alles hoitud mulgi keelt ja mulgi meelt ning kuidas see avaldub tänases elus.

Peategelane on Tõrvas elav Milvi Kalpus, kelle juurest alustasime teema-sid ja teeotsi: oleme Mulgi peol, räägime kunagistest uhketest mulgi häärberitest, millest vähesed on alles jäänud; imetleme rahvariideid ja käsitöömeistrite töid, saame tuttavaks noorte meestega, kes jätkavad esivanemate traditsioone, kuuleme ilusat mulgi keelt Alli Laande, Kristi Ilvese, Tõrva Tilde ja Hummuli laste suust.

Saame teada, kuidas vallavanemad keelt ja kultuuri toetavad ning arenguid tagant tõukavad ehk kuidas tegutseb Mulgi Kultuuri Instituut. Saatesarjas on muhe-daid jutte mulkidest ja muidugi ka laulu.

NB! Pange tähele, et sarja algusaeg on toodud päeva võrra ette: 26.–29. detsemb-rini 2012 algse 27.–30. asemel.

JANNE JäRvElt,Mulgi Kultuuri Instituudi

juhataja