Nr 4 (213)

Hind 0,26 € Aprill 2013

Abja lehekülg

lühidalt

28. veebruaril tähistas Eesti Raamatukoguhoidjate ühing koos tegutsemise 90 aastapäeva ning tunnustas parimatest parimaid raa-matukoguhoidjaid. Lugemise populariseerimiseks appi kutsutud suvedetektiivi ja ööraamatukogu Abja Augustiahvatlus korraldamise eest pälvis aasta maaraamatukoguhoidja 2013 tiitli Abja raamatukogu juhataja Ingrit Porkanen.

Lauri Sepp

Päikesepaistelisel märtsikuu päeval kogunesid Abja kultuurimajja maakonna lauluhuvilised neiud, naised ja mehed. Toimus järjekordne maakonna vokaalansamblite laulupäev. Kohale olid tulnud Suure-Jaani valla Vastemõi-sa rahvamaja meesansambel Pange Poisid juhendaja Valli Pang, Võhma eakate ansambel Laulurõõm juhendaja Eevi Tabur, Viiratsi rahvamaja eakate ansambel Kanarbik ju-hendaja Mare Kilk, Mustla rahvamaja Vahvad Vanaemad, juhendaja Juta Elerand, Mõisaküla kultuurimaja segaan-sambel Kungla, juhendaja Kadi Kask, Karksi kultuurikes-kuse segaansambel Pool Kuus, juhendaja Anne Gomaa, Puiatu rahvamaja neidude ansambel, juhendaja Ene Uu-land, Viljandimaa Slaavi Kultuuri Ühingu naisansambel Vesna, juhendaja Külli Salumäe, Ramsi Vaba Aja Keskuse naisansambel Olla Daam, juhendaja Toomas Voll, Kaarli rahvamaja naisansambel Rosin, juhendaja Ruth Mõttus, Viiratsi rahvamaja naisansambel, juhendaja Mare Kilk. Loomulikult osales sellel üritusel meie oma kultuurimaja naisansambel Viisivakk Anne Gomaa juhendamisel. Esitada tuli kaks laulu. Meie valikuks osutus Nava talu peremehe kirjutatud ja Hans Hindpere viisistatud laul „Emale“ ja teiseks rõõmus kevadine laul „Mu ümber on kevad“ Heldur Karmo eestistatud sõnadele, viisi autoriks Holsheusen.

Kohal oli ka žürii koosseisus Thea Paluoja, Kristjan Õmb-lus ja Syrle Eesik, kes meid kuulasid ja jagasid tunnustust kõigile lauljatele ning samuti soovituslikke ja heatahtlikke nõuandeid.

Jagati ka mõned eripreemiad: Mees nagu orkester – Uudo Jakobson Mõisaküla kultuurimaja segaansamblist Kungla, kes lisaks laulmisele, mängis kitarri ja oli samuti päeva helitehnik, Hõbehääl – Avely Buk Puiatu neidude ansamblist. Tehnikaimede taltsutaja – Juta Elerand Mustla rahvamaja ansambli Vahvad Vanaemad juhendaja, maitse-kuse eripreemia „Sool ja pipar” Mõisaküla segaansambel Kungla, „Ac Apell“

I preemia – Viljandimaa Slaavi Kultuuri Ühingu naisan-sambel Vesna ja Olen Mees... – Suure-Jaani valla Vastemõisa rahvamaja meesansambel Pange Poisid.

Kõiki kollektiive tänati tänukirja ja maiustuste karpi-dega.

Mis teeb päeva rõõmsamaks ja paneb südame sees põksuma? Eks ikka muusika ja laul, mis toob inimesed vähemalt kord nädalas lauluproovi, et laulda iseenda ja teiste rõõmuks.

Made KotKaS

teisipäeval, 19. märtsil käis abja gümnaasiumis en-dast ja enda elus rääkimas ene rämmeld. ta on väliseestlane, kes oli 1986. aastal eestlastele tuntud filmis “Libahunt“ tii-na osatäitja.

Näitleja on üks paljudest inimestest, kes Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal põ-genes välismaale. 1976. aastal taotles ta luba Prantsusmaale minemiseks, mille sai alles viis aastat hiljem. Rämmeld ise

kinnitas, et on esimene inime-ne, kes sai Nõukogude Liidust punase passiga välja, ning lisas veel, et passikontrolli läbides, küsis ta, kunas saab Eestisse naasta, mille peale kontrolör oli imestunud. Vaatamata sel-lele, mis olukord tol ajal siin oli, tahtis Ene Rämmeld siiski tagasi tulla, kuna Eesti on tema kodumaa.

Hetkel elab Ene Prantsus-maal. Ta on eesti keelt välis-maal elades palju maailmale tutvustanud ning teeb seda

aktiivselt siiani, korraldab Prantsusmaal luuleõhtuid, millest võtavad osa teised seal elavad eestlased, aga peale nende ka prantslased, kes ei saa meie emakeelest peaaegu sõnagi aru. Prantslased käivad luuleõhtutel tänu sealsele hea-le seltskonnale ja eesti keele imeilusale kõlale, mida saavad seal kuulata.

Selle lühikese 45 minuti jooksul, mil naine sai enda elust ja tegemistest meile rää-kida, puudutas ta ka tihti ja jul-

gelt teemasid, mis puudutavad poliitikat Eestis. Ene Rämmeld julgustas meid ise otsuseid tegema ja ise tegutsema, mida meie, eestlased, saame teha, kuna elame riigis, kus valitseb demokraatlik riigikord. Ta rõ-hutas, et kui ajal, mil Eesti riik oli Vene võimu all, tegi otsu-seid vaid üks inimene või heal juhul väike grupp inimesi, siis tänasel päeval teeme otsuseid meie, meie naabrid, vanemad ja kaaselanikud.

Ene Rämmeld luges kuu-

lajatele kaks Karl Ristikivi luuletust. Ta esitas neid väga emotsionaalselt ja ilmekalt. Küsimusele, miks ta just Ris-tikivi luuletusi loeb, vastas naine, et kui kunagi olid need luuletused talle kauged ja võõ-rad, siis tänaseks puudutavad need teda sügavalt. Luuletu-sed, mida ta esitas, rääkisid kodumaast ja selle igatsusest.

Mulle meeldis see liialt lühikeseks jäänud kogunemi-ne väga. Ene Rämmeld aval-das muljet oma avameelsuse,

aususe, emotsioonikuse ja isamaa-armastusega. Muljet-avaldav on see, kui patriootilisi inimesi meie seas leidub. Ta on justkui enda ülesandeks võtnud eesti keele ja kultuuri tutvustamise maailmale. Kõik eestlased peaksid olema uhked ja tänulikud, et meie seas selli-seid inimesi leidub!

KaroLin JüriSeX klass

Abja naisi pärjati tiitlitega

Vokaalansamblite päev Abjas

Abja gümnaasiumi külastas „Libahundi“ Tiina

Suvedetektiivi ja ööraamatukogu maaletoojad aasta raamatukogu-hoidja Ingrit Porkanen tütre Ingeliga.

Viljandimaa rahvakunstimeister 2013 Eve Kuuse tiitlit vastu võtmas.

Päeva parim Naisosatäitja Viive Niinemäe. Foto: Raoul Luigend.

Fotod: Peeter Rahnel.

Aprillikuu teise nädala laupäeval said Paistu rah-vamajas kokku Viljandimaa teatritegijad.

Teatripäeva aupauk tuli Abja kultuurimaja näiterin-gilt Küllike Veede etendu-sega „Võõras mees majas” juhendaja Triinu Menning. Hiljem käis ka lavalaudadel Abja trupp Tema ja Mina Jüri Paeti följetoniga „Filmivõ-tetel”. Tükid olid lõbusad, vahvad ja pingeid maanda-vad. Kireva teatripäeva eest kandsid veel hoolt Suure- Jaani, Võhma, Pilistvere,

Paistu ja Vastemõisa teat-ritrupid. Iga etenduse järel sai kuulda žürii heatahtlikke nõuandeid truppidele.

Pikk päev lõppes kok-kuvõtete ja preemiate jaga-mistega. Oh seda rõõmu, abjakad tõid ära parima naisnäitlejapreemia – Vii-ve Niinemäe ja ka parima meesnäitlejapreemia – Juhan Purju.

Mõlemaid teatritükke mängitakse ka Abjas. Jälgige reklaami!

üLLe rõigaS

Maakondlik täiskasvanute teatripäev Paistus

6. aprillil kuulutati välja Viljandimaa rahvakunstimeister 2013. Selle austava nimetuse omanikuks sai Mulgi Ukuvaka juhatuse liige ja käsitöö tegija Eve Kuuse. Pikki aastaid juhtis ja korraldas Eve Kuuse Rahvakunstimeistrite Koondise Uku Abja jaoskonna töid ja tegemisi. Alates 2007. aastast tegutseb ta Mtü Mulgi Ukuvakas, mille üheks pea-miseks eesmärgiks on ajaloolise Mulgimaa kihelkondade algupäraste käsitöötraditsioonide ja oskuste taaselustamine ja edasiarendamine.

Aastal 2011 sai sama aunimetuse ka teine Mulgi Ukuvaka liige Hilda Pidim.

2 Abja lehekülg

abJa vaLLavaLitSuS

25.03.2013 toimunud istungil: 1. kinnitati SA Abja Haigla 2012 a. majandusaasta aruanne2. maksti vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele märtsikuu eest toimetulekutoetust 10 taotlejale kokku 1152.64 € ja täiendavat sot-siaaltoetust vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule raske– ja sügavapuudega inimestele kokku 341.76 € (12 taotlejat), puudega lapsele toetust kokku 200 € (1 taotleja), lastega peredele kokku 402.66 € (7 taotlejat), küttepuude toetust kokku 570 € (4 taotlejat); 3. anti välja korraldus Abja valla õpilasmaleva läbiviimiseks 2013 aasta suvel;4. võeti arvele peremehetu vara Abja-Vanamõisa külas.

oMavaLitSuSKrooniKat

abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAMEALMA LORI

06.08.1913-18.03.2013

ILMAR HELEMETS 23.07.1931-18.03.2013

ALDO TOMINGAS 20.02.1931-08.04.2013

MEETA RUMMEL 92

ANNA KIIN 90

LEONORA BUROKIS 89

LEIDA KUUSK 86

ANNI RÄÄBUS 85

HILDA PIDIM 82

HELJU KOSE 80

KALJU ALLIK 75

HELGI MÄGI 75

ANTS PAALITS 75

JEVGENIA KOLTSOVA 70

LEMBIT REINEM 70

teated

Abja kultuurimaja tegemised aprillis-mais

Aprill „Looduse aasta foto 2011 parimad tööd” I korruse fua-jees ja väikeses saalis Mai-Maie Kaasik fotonäitus „ Ajast arust„ väikeses saalis “Abja Raamatukogu 90” I korruse fuajees.

20.04 kell 18.00 Kammerkoor Aktiva kontsert “Svingides kevadesse” . Kontserdikava ostmisega on võimalik toetada koori transpordikulusid. Kontsert on tasuta.21.04 kell 14.00 Abja kultuurimaja laste näiteringi etendus „Karlsson katuselt “ . Pääse 1.-23.04 kell 18.00 jüriööjooks 24.04 kell 13.30–14.00 Altai palsami esitlus25.04 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu 28.04 kell 16.00 koolimuusikal „The Beatles” muusikaga „All I need is love“. Laval Abja ja Karksi-Nuia ühendkoor, ansambel Üheksas Laine (MTÜ Siirius), tantsutrupid La Tanza ja Starletz (August Kitzbergi nimeline gümnaasium) Pääse 3.- 10.-11.05 „Kooliteater 2013, ABJA” riigifestival algklassidele12.05 kell 12.00 emadepäeva pidulik tähistamine15.05 kell 13.30-14.00 Altai palsami esitlus19.05 kell 12.00 Abja muusikakooli 7. klassi lõpuaktus 25.05 kell 12.00 Abja muusikakooli 4. klassi lõpuaktus. Kevadkontsert

Jooksev info kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Abja gümnaasiumi noor-te näitering on tegutsenud kaks aastat. Näiteringi ju-hendaja ja ühtlasi ka la-vastaja on Triinu Menning. Meie koosseis on muutuv. Esimesel aastal koosnes trupp viiest inimesest, tä-navu üheksast. Sellel aastal kuulusid Abja gümnaasiumi noorte näiteringi: Mirell Põl-lumäe, Mari Kask, Karolin Jürise, Silver Kask, Reimo Laugus, Karina Korell, Kris-tina Korell, Sigrit Saar ja Jorma Kõpp.

Tänavune etendus ,,JO-HANNES’’ on koostatud Margus Kar u romaani ,,Nullpunkt’’ ainete põhjal. Materjali kogusid ja panid kokku Karolin Jürise, Mari Kask ja Triinu Menning.

Etendus koosneb viiest mo-noloogist ning nende vahele sobitatud liikumistest.

,,JOHANNES’’ esieten-dust 13. märtsil Tõrva kul-tuurimajas, kus meid väga soojalt vastu võeti ja kiideti, teise etenduse andsime Abja kultuurimajas 24. märtsil ja

kolmas oli juba maakond-likel teatripäevadel Karksi-Nuia kultuurikeskuses 27. märtsil. Teatripäeval olime väga edukad – tulime grand prix ehk võitjaks ja Karolin Jürise sai parima naisnäitleja tiitli.

Saime teha vaid ühe

proovi ja juba ootaski meid ees kooliteatrite riigifestival, mis toimus Jõgeval 12.–14. aprillil. Riigifestivalil osales 17 erinevat truppi üle Eesti. Kolme päeva jooksul saime vaadata kõiki etendusi Jõge-va kultuurimajas või Jõgeva gümnaasiumis. Etendust ,,JOHANNES’’ sai žüriilt kiita oma lihtsuse poolest, kiideti ka kõiki osatäitjaid usutava ja siira rolli eest. Sai-me minimalismi eripreemia.

Tundub, et selleks aas-taks hakkab Abja gümnaa-siumi näitetrupi hooaeg läbi saama. Loodame ka järgmisel aastal kokku saada ja lõbusalt laval ja proovides aega veeta!

KaroLin JüriSe

39 hooaega alustas Abja mälumäng 2012. aasta no-vembri kuus ning lõppvoor peeti käesoleva aasta aprilli-kuus. Kokku tuli 5 liikmelisi võistkondi 14. Mängijaid jagub tulema lähinaabrite seast kui ka kaugemalt. Ei ole delikaatsuse mõttes küsinud ning mingit arvestust me ka ei pea, kuid tõenäoliselt kõi-ge kaugemalt tulija saabub Tartumaalt.

Veel enne viimast vooru oli kahe võistkonna kogu-punktide summa vaid ühe punkti vahega ning kolmas võistkond vaid 3 punkti kau-gusel liidrist. Kindlameelselt hoidis liidrikohta kuni lõpuni võistkond Räägud (Jaanus Er-mits, Eha Ermits, Eve Raska, Marje Kaaremaa). Võistkonna Räägud liikmed ütlesid enda kohta nii, et lõpuks see esime-

ne koht ka ikka tuli. Aastaid on pendeldatud küll teise koha ja kolmanda koha vahel, sekka neljandakski jäädud.

Esikohale järgnes võist-kond Mõigu Mekk (Andres Rõigas, Valdur Mets, Aimar Sikka, Arne Putnik, Mait Mikelsaar) ning kolmandale

kohale tuli võistkond Akord ( Triin Ojamaa, Riin Laeneste, Kristo Subi, Ilmar Tiit, Uno Suurmets).

Suur suur kiitus uustulnu-kale – võistkonnale Turel. Jät-kugu teil ikka tahet ühineda suure mälumänguga.

Siinkohal tahan aga tun-

nustust avaldada kõigile 65 osalejale, sest osalemine mä-lumängus ei tähenda ainult seda, et ma võitma pean, vaid meie juhtlause kõlab nii: Kui ma praegu ei tea, siis saan kohe teada. Ja uskuge mind, see on üks väga hõlbus viis oma teadmiste pagasit suu-rendada.

Abja vallavalitsuse ja kõigi mängijate nimel tänan meie entusiastlikke mälumängu eestvedajaid – Enno Liiberit ja Rein Mägi. Hoiame koos pöialt, et nad annavad nõus-oleku meil järgmistki – 40 hooaja mälumängu vedama ja küsimusi koostama 65 ini-mese maitsele. Kas see tun-dub kerge?

aiMe HuntAbja kultuurimaja

juhataja

Abja gümnaasiumi näitetrupile Viljandimaal GRAND PRIX

Abja mälumängu 39 hooaja võitis võistkond Räägud

Abja gümnaasiumi näitetrupp peale etendust.

Mälumängu 39 hooaja võitjad – võistkond Räägud. Foto: Meelis Sõerd.

MTÜ Abja Kultuurisepad on kuulutanud välja ideevõistluse, et leida logo/kavand Mulgimaa pealinna tähistamiseks

«Mulgimaa pealinna logo» konkursi tingimused näevad ette, et logol/kavandil peab kindlasti olema sõna «Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja». Seda peab saama kasutada nii värvilise kui mustvalgena ning nii trükistel, tekstiilil kui digitaalsel kujul. Ühtlasi peab logo/kavand olema arusaadav ja loetav ka vähendatud kujul.

Ideekavandeid võib esitada JPG failina või A4 paberil joonistusena kuni 15. mai 2013 kas kultuurisepad@gmail.com või tuua Abja kultuurimajja, Pärnu mnt 28 Abja-Paluoja 69403 Viljandimaa.

Esitatud kavandeid hindab MTÜ moodustatud komisjon, hääletamine toimub ka Facebookis ja Abja Kultuurimajas. Tulemused avalikustatakse ajalehes Lõuna-Mulgimaa, Facebookis ja võitjatele isiklikult Abja suvepäevade ajal.

Parimale kavandile on auhinnaks 50 euri, mille eest võitja loovutab autori-õiguse MTÜ-le.

Abjas avab uksed uus ilusalongAbja on saanud rikkamaks uue noore ettevõtja võrra. Kerli Voodla, kes on lõpetanud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse juuksuri eriala, asutas oma ettevõtte Kerli Ilutuba. Ilusalong asub aadressil Pärnu mnt. 8, teisel korrusel ja alustab tööd 17. aprillil. Salong hakkab olema avatud

teisipäevast laupäevani.

Käesoleva aasta maikuus algavad projekti „Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise I etapp“ ehitustööd. Projekti käigus rajatakse vee- ja kanalisatsioonitrassid Abja-Paluojal Raudtee, Tiigi, Rohu, Jaama tänavatele ning osaliselt Lille tänavale. Tööde Tellijaks on kohalik vee-ettevõtja OÜ Abja Elamu, töövõtjaks on Wesico Project OÜ ning omanikujärelevalvet teostab AS Telora-E. Täpsem info ilmub jooksvalt Abja valla kodulehel www.abja.ee ning OÜ Abja Elamu kodulehel www.abjaelamu.ee. Projekti elluviimist toetab läbi Keskkonnaprogrammi Keskkonnainvesteeringute keskus.

Abja-Paluojal hakatakse kaevama

Kammerkoor Aktiva kontsertLaupäeval, 20. aprillil kell 18 on võimalus Abja kultuurimajas kuulata svingimuusikat. Kontserdikavas Svingides kevadesse kõlavad eesti ja maailma tuntumad svingilaulud TTÜ Tallinna Kolledži kammerkoori Aktiva esituses. Kontsert on tasuta.

Teade lapsevanemale!Kellel on soov saada kohta 2013–2014. õppeaastaks Abja lasteaeda, palun tulla avaldust kirjutama maikuu jooksul.

Oodatakse doonoreidDoonoripäev Abja kultuurimajas toimub 14. V kl 9.00–10.30Doonorile toidupakk. Kaasa võtta isikut tõendav dokument.

3Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Märtsikuus lõppenud Mulgimaa-teemalises mälu-mängus „Mia küsü, sia vasta“ saavutas Halliste valla esin-dus paarikümne võistkonna seas viie etapi kokkuvõttes hinnatava kolmanda koha.

Kokku 137 punkti kogu-nud hallistelasi edestasid „Karksi mulgid“ (155 p.) ja Tarvastu valla I võistkond (145 p.). Vallavanem Andres Rõi-gase juhitud kilvavõistkonda kuulusid veel Arne Putnik, Mait Mikelsaar, Kalle Räästas, Peeter Jürgenson ja Janne Jär-velt. Hallistelastel õnnestus seejuures võita mälumängu kolmas ja neljas etapp, saades enda valdusse rändaauhin-naks olnud mulgi kaabu.

Mälumängu lõppvoorus 20. märtsil Paistu põhikoolis

saavutas kolmanda koha Halliste põhikooli esindus „Sõõr“, kus tegid kaasa õpe-tajad Milvi Kull, Tiina Lohu, Anneli Merila, Tiiu Savi, Inga Tiirats ja Jaanus Ermits.

Kokku osales oktoobrist märtsikuuni kestnud Mulgi-

maa-teemalises mälumängus 21 võistkonda kaheksast Mul-gimaa omavalitsusest.

Mälumängu etappide kü-simused ja tulemused on üle-val Karksi valla kultuurikes-kuse kodulehel. Mälumängu ühe eestvedaja Kai Kannistu

kinnitusel algab „Mulgikul-tuuri programmist“ rahastuse saanud mööda Mulgimaa kihelkondi rändav mälumäng „Mia küsü, sia vasta“ sügisel taas.

MeeLiS Sõerd

uue-Kariste eakate klubi 60+ külaliseks aprillikuus oli samanimelise populaarse ajakirja peatoimetaja eve rohtla.

Kaminatule paistel kohvi-lauas pajatas varem 17 aastat Sakala toimetust juhtinud Eve Rohtla oma praegusest tööst nii pressinõukogu esi-mehe kui Ühinenud Ajalehte-de kirjastuse peatoimetajana.

Ühe väljaandena toimetab ta ka igapäevaeluks praktilist nõu andvat üha nõutavamaks muutuvat eakateajakirja 60+, mille Pärnu Postimehe, Saka-la, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase luge-jad saavad tasuta. Klubi liik-metele jättis külaline kostiks lauale peotäie ajakirju 60+, Osuti ja muid enda toimeta-tud väljaandeid, mis tänuga vastu võeti.

Elavas ja vahetus vestlus-ringis tutvustasid end küla-lisele ka klubi liikmed, keda on nii Uue-Karistest, Kaarlist, Hallistest kui Karksi vallast. Selgus üllatav tõik, et klubi eakaim liige Aime Putnik mä-letas noorusajast Eve Rohtla päritolult Tarvastu mulgist ema ajast, kui viimane Kure talus elades lühikest aega Kosksilla koolis õppis.

Klubi 60+ liikmed Leili

Tšernõšova ja Martin Linder, samuti neid juhendanud Hilve Koidla pälvisid aplausi ja tänusõnad Jüri Tuuliku monoloogi ainetel esitatud humoorika lühinäidendi eest.

Lilledega peeti meeles klubi liikmetest järjekordseid sünnipäevalapsi.

MeeLiS Sõerd

Hallistelased olid Mulgi kilvas edukad

Klubi 60+ tutvus ajakirjaga 60+

Hallistes kogudus sai uued eestvedajad

Tõstmine

Koroona

Võrkpall

Mulgid osalesid messil „Maale elama“esindused Halliste, Kark-

si ja paistu vallast ning Mõi-saküla linnast osalesid 13. aprillil tallinna tehnikaüli-kooli aulas peetud messil „Maale elama“.

Mess, mille eesmärgiks oli muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes tead-likumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumist, läks korda. Kuue tunni jook-sul külastas seda pool tuhat inimest, kes said palju ka-sulikku infot messiboksides pakutu kaudu. 26 Lõuna-Eesti kogukonda jagasid neis ausat teavet oma kandi võima-lustest – haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Tervituse osalejatele lau-susid ministrid Siim-Valmar

Kiisler ja Helir-Valdor Seeder. Seminaril „Miks just maale?“ avaldasid arvamusi maa-elust Hardo Aasmäe ja Kaur Kender ning mitmed maale kolinud noored pered. Meelt lahutasid eri kogukondade taidlejad.

Messi tulemusena koo-runud mõtted ja ettepane-kud edastatakse koondatult maaelu valdkonna üle ot-sustajatele ja poliitikutele. Messitemaatikaga saab kuni 31. oktoobrini vältava projekti lõpuni tutvuda veebilehekülje www.maale-elama.ee vahen-dusel.

MeeLiS SõerdMis on uudist Halliste kirikuelus, eeLK Halliste püha anna

koguduse juhatuse vastvalitud esimees Made Kotkas? 10. veebruaril toimus Halliste Püha Anna kirikus peale ju-

malateenistust täiskogu koosolek, kus valiti uued liikmed kiriku nõukogusse, mis toimib järgneva nelja aasta jooksul. Nõukogu valiti 12-liikmeline ja lisaks kolm asendusliiget. Nõukogusse kuu-luvad Olli Aren, Hilve Koidla, Made Kotkas, Eve Kuuse, Aita Laks, Marju Mäger, Dmitri Orav, Marek Pajumägi, Ene Staalfeldt, Sirle Tellis, Inga Tiirats ja Liia Toomla. Asendusliikmeteks said Hilda Allik, Sirje Siitam ja Eerika Tarkus.

10. märtsil toimus nõukogu koosolek, kus valiti kirikule uus juhatus. Juhatus on 5 liikmeline: kiriku asendusõpetaja ülesandeid täitev Viljandimaa praost Marko Tiitus, Aita Laks, Made Kotkas, Sirle Tellis ja Inga Tiirats. Uueks juhatuse esimeheks valiti Made Kotkas, kiriku perenaiseks on endiselt Aita Laks.

31. märtsil õnnistati jumalateenistusel nõukogu liikmeid ning pärast vahetati mõtteid ühises kohvilauas. Kuna Halliste kirikus on momendil asendusõpetaja, siis jumalateenistused toimuvad iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval algusega kell 14.00. See on selline aeg, kus bussiliiklus ei toimi ning Abja poolt tulevad inimesed ei saa tulla bussiga kirikusse. Seetõttu on jumalateenis-tusel osalejaid vähe, samuti ka annetajaid. Tõsist muret teeb ka, et kirikule kuuluv leerimaja (endine koolimaja Kullas) laguneb edasi iga päevaga.

Heaks uudiseks on see, et tänu osalemisele projektis “Teeliste kirik” on tänavu kiriku uksed lahti ka suvel teatud päevadel ja kellaajal (täpsem info hiljem).

KüsitlenudMeeLiS Sõerd

Mõisaküla spordiseltsi Ülo tõstjad võistlesid edukalt 23. märtsil Sindis korraldatud maaspordiliidu Jõud meistrivõist-lustel tõstmises, tuues Mulgimaale kaks hõbemedalit.

Kehakaalus -85 kg oli teine Indrek Jürise kogusummaga 222 kg ja kehakaalus -105 kg Karl Tiit isikliku rekordiga summas 202 kg. Indrekuga samas kaalus võistelnud Reivo Keng jäi neljandaks summaga 205 kg.

enn raieSte

Kaarli rahvamajas jõudis lõpule Viljandi koroonaklubi veel oktoobrikuus alanud rahvusvaheline seeriavõistlus koroonas.

31. märtsil toimus 16 parema mängija vahel finaalvõistlus. Siinkirjutajal õnnestus võita kõik 15 vastast. Järgnevad kohad läksid meie lõunanaabritele Lätti. Parimate Mulgimaa esindaja-tena oli abjalane Janno Kalda 5. ja Kaarlist pärit Oliver Ojaste 12.

Seeriavõistluse kokkuvõttes oli parim Valmiera mees Andris Krasts. Järgnesid viljandlane Gert Müil ning Egils Aunins Ruhjast. Janno Kalda sai 4. ning Oliver Ojaste 8. koha.

gert MüiL

MTÜ Spordiklubi Halliste viib ellu projekti „Uute spordit-raditsioonide algatamine Halliste kihelkonnas”. Projekti toetab MTÜ Mulgimaa Arenduskoda Leaderi strateegia meetmest II „Külakeskkonna arendamine” ja Halliste vallavalitsus. Esimene üritus projekti raames on püüdmisvõrkpalli turniir Mulgimaa koolidele, mis toimub 7. mail algusega kell 10.00 Abja spordihoo-nes. Kutsume kõiki õpetajaid, lapsevanemaid ja spordihuvilisi moodustama 1.–4. klassi õpilastest võistkondi, võistkonnas 4–7 mängijat (poisse ja tüdrukuid). Eelregistreerimine 30. aprillini, e-post: annelikase@gmail.com; tel 5344 0057, info Anneli Roosalu.

Võrkpalliturniir Mulgimaa külade segavõistkondadele toimub 11. mail algusega kell 10.00 Halliste võimlas. Platsil 6 mängijat, vähemalt 2 naist. Info: Mari Kahu, e-post kahvimari@gmail.com, tel 5340 3849.

anneLi rooSaLu

küsimus-vastus

SPORT

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Mitmed pealinnas messil „Maale elama“ Mulgimaa messibokse uudistanud pered kasutasid toredat võimalust jäädvustada end fotole suure mulgimustrili-se pildiraami sees.

Uue-Kariste rahvamaja eakate klubil 60+ oli aprillikuus sisukas ja südamlik kohtumine ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtlaga (vasakult teine).

Mulgimaa-teemalises mälumängus „Mia küsü, sia vasta“ teenisid kokkuvõttes rõõmustava III koha Halliste valla kilvarid. Pildile on jäänud (vasakult) Andres Rõigas, Arne Putnik, Janne Järvelt ja Mait Mikelsaar.

EELK Halliste koguduse vaimuliku Marko Tiituse paremaks käeks sisulises kirikutöös on koguduse nõukogu Made Kotkase (ees paremal) juhtimisel.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Erakogu

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

bussitäis Halliste põhi-kooli noorema astme õpilasi külastas tuleohutuse teema-lisel õppekäigul „tean tu-lest“ 8. aprillil abja-paluoja tuletõrje- ja päästekomandot.

Komandopealik Aimar Sikka selgitas lastele tuleohu-tusnõudeid küttekollete küt-misel, küünalde põletamisel, lõkke tegemisel jne. Õpilased jätsid meelde olulisema suit-suanduri ja selle hooldamise kohta.

Õppeklassis vaadati joo-nisfilme käitumise kohta tuleõnnetuse korral ja vee-ohutuse teemal. Iga laps sai lauale ette pildid, millel märkis värvipliiatsiga ära

oma evakuatsiooniteekonna tulekahju korral ning leidis

pildil kujutatud tuleohtlikud olukorrad.

Aimar Sikka andis igale õpilasele koju kaasa trükitud joonispaberi, et nad joones-taksid koos vanematega sel-lele oma kodu plaani koos evakuatsiooniteekonnaga tulekahju korral.

Õppekäik lõppes koman-do depoos, kus lastele tutvus-tati päästeautosid ja muud päästetehnikat.

Laste sõnul oli õppekäik päästekomandosse huvitav ja andis uusi teadmisi. Selle eest tänas külaliste nimel koman-dopealik Aimar Sikkat õpetaja Milvi Kull.

MeeLiS Sõerd

Mõisaküla kesklinnas pärnu tänaval kõrvuti asu-vad vanad majad number 43 ja 45 on nüüdseks saanud ammuoodatud uued katused.

Möödunud sügisel alus-tati Mõisaküla kesklinnas asuvate linnale kuuluvate hoonete, kus lisaks korteri-tele asuvad ka kauplused ja apteek, katusevahetust. Juba sügisel valmis Pärnu 43 ja käesoleva aasta algul Pärnu 45 maja katus. Mõlemad on trapetsprofiiliga plekk-ka-tused. Lisaks kaasaegsetele katustele said mõlemad ma-jad uued korstnad, puidust

räästakastid ja vihmaveeto-rustiku. Tööd läksid linnale maksma vastavalt 19 820 ja 14 960 eurot. Ehitas Pärlin AS Viljandist.

Eeloleval sügisel on linnal

kavas välja vahetada Pärnu tänav 29 asuva perearstikes-kuse hoone katus, milleks riik eraldas sihtotstarbeliselt 15 000 eurot. Ülejäänud vajaliku summa leiab linn linnapea

Ervin Tambergi sõnul oma-vahenditest. Ehitaja leitakse hanke teel.

MeeLiS Sõerd

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

MõiSaküLa LinnavoLikogu• (27. III) võttis tagasiulatuvalt alates 1. I 2013 vastu Mõisaküla linna 2013. aasta eelarve kogumahuga 973 738 €;• kinnitas Mõisaküla linnavalitsuse teenistuskohtade koossei-su ja struktuuri alates 1. IV 2013;• kinnitas Mõisaküla linna ametiasutuse palgajuhendi alates 1. IV 2013;

MõiSaküLa LinnavaLiTSuS• (13. III) lubas Loominguline Keskus Kungla MTÜl korralda-da 24. V avaliku üritusena Mõisaküla kooli spordihoones ja suveaias Martin Müürsepa korvpallishow;• otsustas seoses Mõisaküla Tulekaitse Selts MTÜ registrist kustutamisega lugeda lõppenuks nimetatud seltsiga sõlmitud tasuta varakasutamise lepingu nr 4-3/28-2009, tehes ühtlasi linnapeale ülesandeks korraldada tulekustutusauto GAZ 66 AC 30 184 reg. nr 223 DAD tagastamine linnale;• (20. III) määras ja maksis välja märtsikuu toimetulekutoe-tused summas 1334,97 € üheksale taotlejale;• (4. IV) määras Mõisaküla linnas raudtee infrastruktuuri aluse riigi omandisse jäetava transpordimaa suuruseks 76076 m²;• eraldas Mõisaküla linna 2013. aasta eelarvest tegevustoe-tust 1600 € Annor Group Oüle linnasauna majanduskulude katteks;• eraldas Mõisaküla linna 2013. aasta eelarvest 110 € Spor-diselts Ülo MTÜle sportlaste võistlustel osalemise võimal-damiseks.

HaLLiSTE vaLLavoLikogu• (20. III) võttis teadmiseks ülevaate Karksi konstaablijaos-konna töötulemustest 2012. aastal, mille andis piirkonna vanem vanemkomissar Taimo Tugi, ja ülevaate Abja-Paluoja päästekomando töötulemustest 2012. aastal, mille andis ko-mandopealik Aimar Sikka;• võttis vastu määruse nr 5 „Ametnike haridusele, töökoge-musele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded“.

HaLLiSTE vaLLavaLiTSuS• (7. III) eraldas MTÜle Kaarli Kultuuriselts Kõõrukiri 900 € osalemiseks folkloorifestivalil Makedoonias; Halliste põhi-koolile 355 € projekti „Õppepäevad mulgi keele ja kultuuri õppimiseks“ korraldamiseks; iluvõimleja Liisi Visterile preemiaks tublide sportlike saavutuste eest 100 €; Anneli Roosalule Abja/Halliste võrkpallinaiskonna võistlussõidu kulude katteks;• (26. III) andis nõusoleku Mulgi külamuuseumi hoone püs-titamiseks Uue-Kariste rahvamaja kinnistule;• eraldas MTÜle Spordiklubi Halliste tegevustoetust 1185 € ja Rainer Rüütelile osalemiseks võistlustel Rootsis 80 €.

oMavaLitSuSKrooniKat

MÄLESTAME ÜLO VENIG

15. III 1960 – 21. III 2013HILDA SIIM

5. XI 1925 – 30. III 2013MARIA HERMISTE

20. II 1932 – 28. III 2013ANDRUS VIIK

18. X 1961 – 6. IV 2013

LUULE KALLASMAA6. III 1937 – 14. III 2013

VELLO HEIL9. I 1944 – 6. IV 2013

Halliste Vallavalitsus Mõisaküla linnavalitsus

Tunde tasa lööb aastate kell,

alles jääb mälestus soe ja hell.

Õpilased külastasid päästekomandot

Ansamblid väärisid kiidusõnu

„Teeme ära!“ Halliste vallas

Mõisaküla eelarve on 973 738 eurot

Õppepäeval Abja-Paluoja päästekomandos selgitas komandopea-lik Aimar Sikka Halliste kooli õpilastele sedagi, kuidas on ohutu küünalt põletada.

Pärnu tänav 43 ja 45 maju Mõisakülas katavad nüüd kauaigatsetud uued kaasaegsed plekk-katused.

Mõisaküla linna 2013. aasta eelarve kogumaht on 973 738 eurot. Seda on 14,6 protsenti mullusest vähem ja suuri investeeringuid linn tänavu ei kavanda.

275,8 tuhat eurot saadakse füüsilise isiku tulumaksust, millest laekuvad summad on eelarvesse kavandatud 12,6 protsendilise kasvuga. Riikli-kust tasandusfondist laekub eelarve tuludesse ligikaudu 40 protsenti. 15 000 euroga toetab riik sihtotstarbeliselt

Mõisaküla perearstikeskuse renoveerimist.

Põhitegevuse kuludest kulub 38 protsenti haridusele, 20 protsenti sotsiaalsele kait-sele, 10 protsenti kultuurile, 19 protsenti majandusvald-konnale ja 13 protsenti valit-sussektori teenuste katteks.

„Investeeringuteks on planeeritud kokku 53 tuhat eurot ja suuri investeeringuid tänavu kavas pole,“ ütles lin-napea Ervin Tamberg. KIK-lt taotleb linn tema sõnul raha Ringpuiestee tänava vee- ja

kanalisatsioonitrassi ehitu-seks. Lisaks paigaldatakse kogu linnas uued tänavate nimesildid. Linnahoolduse masinapark täieneb uue roo-torniiduki võrra, millega saab niita suuremaid haljasalasid.

Linn on koostanud pro-jekti spordihoone uue elekt-risüsteemi ja tuletõrje val-vesignalisatsiooni väljaehi-tamiseks. Jätkuvalt saavad eelarvest projektitegevuse toetust linnas tegutsevad ühingud.

EELK Mõisaküla kogu-

dusega on kokkulepe neilt suveaia maa linnale ostmiseks 3196 euro eest. Järgnevatel aastatel on kavas rajada sin-na vastavalt olemasolevale projektile puhkeala atrakt-sioonid.

Endiselt ootab linn Abja Tarbijate Ühistu nõusolekut, et osta ära endine restorani-kauplusehoone, kuhu ta-hetakse rajada kaasaegne kultuurikeskus.

MeeLiS Sõerd

Kaks kesklinnamaja said uue katuse

Traditsioonilisel maa-kondlikul vokaalansamblite laulupäeval, mis tänavu toi-mus märtsi keskel Abja kul-tuurimajas, olid tunnustust väärivalt esindatud ka Hal-liste vald ja Mõisaküla linn.

Halliste vallast osales lau-lupäeval Kaarli rahvamaja naisansambel „Rosin“. Viien-dat aastat tegutsevat kollek-tiivi juhendab viimased kolm aastat kogenud Ruth Mõttus. Žürii, kuhu kuulusid muu-sikaõpetajad Thea Paluoja, Syrle Eesik ja Kristjan Õmb-lus, pidas märkimisväärseks, et väikeses maakohas käib koos harjutamas nii palju sä-rasilmseid ja laululembeseid naisi, kelle ilus laul kuulajate südant soojendab ja rõõmu teeb.

Neli aastat tegutsenud Mõisaküla kultuurimaja se-gaansambel „Kungla“ pälvis eripreemia kõige ühtlasema ja tasakaalustatuma esituse eest. Ansambli tunnustatud

juhendaja Kadi Kase sõnul tagas neile edu kogenud ja pühendunud lauljate sta-biilne osalemine proovides. Teisipäevaõhtuti peale tööd Mõisakülla kokku harjutama

käijaid on ka Abja ja Halliste vallast. Hiljuti alustas ansam-bel tulevasuvise üldlaulupeo segakooride kava õppimist.

MeeLiS Sõerd

Mõisaküla kultuurimaja segaansambel Kungla Kadi Kase juhendamisel teenis ansamblite laulupäeval Abjas žüriilt ühe eripreemiatest. Foto: Meelis Sõerd.

„Teeme ära!“ talgupäeval 4. mail on Halliste vallas töökäed oodatud kahtedele registreeritud talgutele.

Õisu alevikus oodatakse talgulisi kl 10 kaupluse A ja O juurde Kolme Kase platsile. Talgute eesmärgiks on alevik talvisest rämpsust puhtaks saada. Korjatakse prügi aleviku piires teede äärest, kor-rastatakse spordiplats, ilupuud ja- põõsad. Tööriistadeks sobivad reha, labidas, väike saag, luud ja oksakäärid. Siili Äri müüb suppi jm. Õisu järve kalda puhastajaiks oodatakse just kalamehi, kes seal ise kalastamas on käinud. Talgujuht on Virve Kivja, tel 5691 9032.

Kulla külas kogunetakse kell 11.45 bussijaama. Talgutööks on Kulla dendropargi korrastamine: riisumine, võsa langetamine, võsa ja okste korjamine ja põletamine. Kaasa võtta tööriistad ja töökindad. Talgutele järgneb lõkkeõhtu Halliste kooli juures. Talgujuht on Laura Kulemina, tel 5811 7332.

Alates 15. aprillist saavad talgulised nii Hallistes, Mõisakülas, Abjas kui mujal end registreeritud talgutele kirja panna Teeme ära kodulehel www.teemeara.ee.

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla muuseum oo-tab kõiki huvilisi kuni mai-kuu lõpuni vaatama kohalike käsitöönaiste traditsioonilist kevadnäitust, mille teemaks on tänavu pitsid.

Näituselaudadel ja seinal on koha leidnud mitmesu-gused ääre- ja vahepitsid, pitskardinad, -kraed, -linikud ja -kudumid. Osa neist on valminud Mõisaküla naiste näppude all viimase aasta jooksul nii linna käsitöötoas kui kodudes. Vanimad näi-tuseesemetest, vahepitsiga voodilinad ja padjapüürid, on aga valminud juba 19. sajandi lõpul. Seepärast kannabki näitus nime „Pitsid läbi kolme sajandi“.

Arvult üheksanda kevadi-se käsitöönäituse avamisel 2. aprillil oli väljas 221 käsitööd kokku 18 autorilt. Need sead-sid vaatamiseks muuseumi-töötaja Anu Laarmann, Mõi-

saküla käsitöötoa juhendaja Juta Jalakas ja Milvi Tiit.

„Valisime oma tänavuse näituse teemaks pitsid seetõt-tu, et need hakkavad muidu ununema,“ ütles Juta Jalakas näituse avamisel. Koos Anu Laarmanniga tänas ta näi-tuse kaasautoreid lilleõie ja

kevadise meenega. Tuleval kevadel korraldatav kümnes kevadnäitus otsustati pühen-dada erinevatele rahvuslikele, sealhulgas mulgi mustritele.

„Näitusele väljapandud pitsid on vapustavalt ilusad,“ tõdes avamispäeval muuseu-misaalis uudistamas käinud

Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg. Eriti tunnustas ta korraldajaid vanade pitside väljatoomise eest.

Pitsinäitus Mõisaküla muuseumis on avatud 2.-23. aprillini ja 2.-31. maini.

MeeLiS Sõerd

Halliste lasteaia- ja kooli-lapsed osalesid aprilli algul kahel toredal pärimuskul-tuuriüritusel.

Karksi-Nuias toimunud tänavuse Viljandimaa laste folklooripäeva „Väikesed Vir-

red” teemaks oli „Igal linnul oma laul.” Kõigil olid ette valmistatud toredad kavad. Meie esitasime jutukese „Miks ööbik laulab öösiti?” Põimisi-me sinna regilaulu ja ilmesta-sime oma esitust lastepillide – linnuvilede, kastanjettide ja

kõlapulkadega. Suurepärane tantsujuht

Anneli Arraste suutis kor-raldajana üle paarisaja osa-lise korraga tantsupõrandal samme seadma panna. Puh-kehetkil kuulasime Karksi Mokalaada-klubi liikmete

mulgikeelseid jutte. Päev oli tore, lapsed õppi-

sid uusi mänge ja said esine-miskindlust juurde.

Mulgimaa laste folkloo-ripäev „Külast küll viib mu tee…” toimus 4. aprillil Ala rahvamajas. Osalejaid oli peaaegu igast Mulgimaa val-last, kokku kolmesaja ringis, korraldajateks Ene Vilipuu ja Valdeko Kalamees.

Halliste lasteaialapsed koos Halliste kooli folkloo-rigrupiga Karikakar esitasid mulgikeelsed „Nõglamängu „ ja „Lambamängu” ning „Peremehemängu”. Kava õpetas lastele kooli huvijuht Milvi Kull.

Nägime huvitavaid näite-mänge, laule ja tantse. Rõõm-sates ühismängudes saime ka ise kaasa lüüa.

anu Kangur

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

HaLLiSte raHvaMaJaS • 8. V kl 18 emadepäeva kontsert • 17. V kl 19 kevadkontsert. •Tööpäeviti Leida Nurga kalt-suvaipade näitusmüük “Hind soodne, kaup moodne”. Info tel 5256 049.

KaarLi raHvaMaJaS • 27. IV kl 20 kevadpidu. Kontsert rahvamaja taidleja-telt, tantsuks ansambel Vanad Sõbrad. Vaheaegasid sisustab tantsurühm Flamante. Pilet 5 €. Info tel 5347 1393.

MõiSaKüLa KuLtuuri-MaJaS • 21. IV kl 10–13 tervisepäev. • 27. IV kevadkontsert tähista-maks tantsurühma Vaprakesed ja nende juhendaja Ene Akkaja juu-belit. Kaetud kohvi- ja tordilaud.• 4. V kl 19 pärimuspidu küla-listega Kihnu, Mõniste ja Halliste rahvamajast • 5. V kl 12 pärimuskontsert linnarahvale Mõisaküla suveaias (halva ilma korral kultuurimajas) • 12. V kl 12 emadepäeva kontsert

• 19. V kl 15.30 maakonna mem-me-taadi pidu Mõisaküla su-veaias teemal “Maailm om kui lapitekk”. • 24. V kl 14.30–15 Altai palsami esitlus. Info tel 5256 049.

uue-KariSte raHvaMaJaS • 28. IV kl 16 tubateater kamina ees näiteringilt Kiiksud. Esieten-duvad naljakad elujuhtumid.• 11. V kl 21 kevadpidu. Tantsuks ansambel Parvepoisid. Vaheaegu sisustab Kalev. Laudade (igaüks katab need ise) ettetellimine ja pääsmete müük 8. V-ni. Info tel 4359 234 ja 5344 8905. Pääse 7 €. • 18. V kl 18 Halliste valla eakate kevadpidu. Tantsuks ansambel Kiusatus. Buss peole väljub kl 17 Vana-Karistest (kontaktisik Koidu Saun, tel 436 2131), kl 17.05 Kirjust, kl 17.10 Kullast, kl 17.12 Hallistest (Olli Aren, tel 5167 340), kl 17.17 Kaarlist (rahvamaja, Tiina Kuusik, tel 5347 1393), kl 17.20 Õi-sust (raamatukogu, Anne Järvis, tel 436 5124), kl 17.35 Rimmust (Leili Tšernõšova, tel 435 8937, Ivi Alp, tel 435 9234 ja 5344 8905). Ootame rohket osavõttu.

Kuhu minna

Mõisaküla linnavalitsus

Mõisaküla linna aukodanik

Halliste vallavalitsus

Halliste vallavalitsus

HILJA KUNINGAS 91VAIKI GAILIT 84SALME-HELENE HÄMARMETS 84VELLO STAALFELDT 75HELJU VAARPUU 75

ALMA ILISON 90

LEHTA-ELFRIIDE KURM 94MEETA LUITE 89VELTA-SILVIJA JÄRV 85IRINA JARLÕKOVA 83 GEORGI SOLOVJEVSKI 83HANS PÕDER 82HELGA SAMS 81IVI KASESALU 81

Lapsed said osa pärimuskultuurist

Muuseumisaali täidab pitsinäitus

Huumorietendus naerutas pisarateniMõisaküla kultuurimaja

eakate laulu- ja mänguselt-si Ära noruta uus huumo-rietendus „no on alles kino!“ naerutas naljakuul aprillis publikut nii kodusaalis kui naaberlinnas Kilingi-nõm-mel.

„Naersin nii, et pisarad tulid silma,“ lausus 6. april-lil Mõisaküla kultuurimajas toimunud esietendust vaa-danud Lea Lumiste. Mõnusat huumorit jagus nii tunnise etenduse sõnalisse, muusika-lisse kui ka tantsulisse ossa.

„Kolm kuud õpitud kava sai selgeks ja tuli päris häs-ti välja,“ tõdes pärast esi-etendust juba oma neljanda huumorietenduse loonud ja lavastanud Laila Hakkaja, keda tantsude õpetamisel abistas Helga Sams. Etendu-ses osalesid menukalt Pille Uspenski, Juta Vili, Helga Sams, Aili Meister, Tiina Lõo,

Maie Hunt ja Edgar Vaglaots. Lavastaja rõõmustas samuti, et kaasa tegi taas kokkutul-nud kultuurimaja meestrio Mõisahärrad.

„Laulu- ja mänguselts Ära Noruta ootab endi hulka

uusi liikmeid,“ kutsus Laila Hakkaja teisigi aktiivseid mõisakülalasi üles kultuuri-maja tegemistes kaasa lööma. Juba sügiseks loodab ta kokku panna uue huumorietenduse.

„Peamine on tehataht-

mine,“ sõnas nooruslikus loomevormis Laila Hakkaja ja tema juhendatava trupi tublit taset tunnustades Mõisaküla kultuurimaja juhataja Laine Pedaja.

MeeLiS Sõerd

Palju õnne lapse sünni puhul!

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

Etenduse autori Laila Hakkaja (paremal) ja osatäitjate näod olid peale publiku poolt soojalt vastu võe-tud esietendust kodusaalis rahul ja rõõmsad.

ANU jA ANDRUS SOSI – 20. 03 sündis perre tütar GRETE.

Esindusliku pitsiväljapaneku avamisel Mõisaküla muuseumis oli kohal enamik näitusel osalenud käsi-töönaistest.

Toreda kava laste mulgi folklooripäeval Ala rahvamajas esitasid teiste seas ka Halliste mudilased.LINDA TANI 81VILMA RUUBEL 81HELVE KALDE 80LINDA TISLER 80ERICH POST 80ASTA PIHLAPUU 75LEA MÖLDRE 70

Foto: Meelis Sõerd.

Halliste vallavolikogu kuulutab iga-aastaselt välja kandidaatide esitamise Halliste valla aukodaniku nimetuse omistamiseks.

Järjekordsed ettepanekud koos kandidaatide nimede ja põhjendustega palutakse esitada kirjalikult valla kantseleisse Halliste vallamajas (Viljandi mnt 20, Halliste alevik, Halliste vald, 69 501 Viljandi mk) hiljemalt 15. maiks.

Vastavalt Halliste valla aukodaniku nimetuse andmise korrale võib Halliste valla aukodaniku nimetuse omistada vallas elavale või vallaga seotud isikule, kes oma töö ja tegevusega on andnud olulise panuse valla elu edendamisse kas kultuuri, hariduse, tervishoiu, majanduse või muul alal.

Halliste vallavalitsus

TEADE

6 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Kui pingekvaliteet ei rahulda

Talletagem priiuse põlistumise päev

Vajaduspõhine peretoetus

Saa inspiratsiooni kodanikualgatusteks

Eesti Rahva Muuseum kutsub kodumaad pildistama

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.Vastavalt 2013. aasta ri igieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus.Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 1. juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks on võimalik kohalikele omavalitsustele esitada alates 1. juunist 2013. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist 2013.

Kui Sa ei ole kodanikualgatustesse kaasatud või ei ole oma ideed kodanikualgatuse kaudu veel realiseerinud ja vajad innustust, et kodanikualgatustes kaasa lüüa, kui Sa tunned huvi, soovid välja töötada või ellu rakendada uut ideed, toodet või teenust, leida mõttekaaslasi – tule Viljandimaa inspiratsiooniseminarile 25. aprillil 2013 Viljandis Vabaduse plats 6 saalis. Päevakavas: kl 11.30–13.30 üllatusesineja; kl 14.00-16.00 töötoad (käsitöö ja taaskasutus, kogukonna areng. Loodusharidus, kohalik toit, sotsiaalteemad, kultuuripärand).Tule kohale, saa tuttavaks kodanikeühenduste eestvedajatega ning vii oma algatus ellu.Anna oma osalemisest teada hiljemalt 19. aprilliks e-postiaadressil kristi@viljandimaa.ee või telefonil 4330 446.Rohkem infot leiad Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehelt arenduskeskus.viljandimaa.ee/et/inspiratsiooniseminar .

Kindlaks tehtud andmete kohaselt ei vasta ligikaudu 4500 elektrilevi kliendi ma-japidamises pinge nõuetele.

Pingekvaliteedi probleem esineb peamiselt elektriliinidel, mis on ehitatud enne 1980. aastat. Ebakvaliteetne pinge väljendub näiteks selles, et pirnid ei põle täie võimsusega või kodumasinaid saab sisse lülitada ainult kordamööda.

Pingeprobleemi ei saa kindlaks teha ainuüksi liini või alajaama parameetrite või info-

süsteemi järgi, vaid üldjuhul mõõtmiste alusel konkreetses majapidamises.

Kõikidel klientidel, kel tuvastatakse pingeprobleem, on õigus saada seejärel võrgu-tasudelt 80 protsenti hinnaal-andust. Sellekohase teavituse saab klient koos pingekvali-teedi tuvastamise otsusega ja tasude vähendamine toimub seejärel automaatselt.

Pingekvaliteedi problee-mist teatamiseks tuleks esitada Elektrilevile vabas vormis avaldus kas e-postiga aadres-

sile info@elektrilevi.ee, Eesti Energia teenindusbüroos või helistades klienditelefonile 1545. Pöördumises palutakse võimalikult täpselt kirjeldada, mis ajast, kuidas ja kus pingek-valiteedi probleem väljendub.

Pöördumisele antakse vas-tus hiljemalt 10 päeva jooksul. Vajadusel lepitakse kokku mõõtmised, et pinge kvali-teeti kontrollida ja teavita-takse pöördujat mõõtmiste tulemustest. Kui tuvastatakse nõuetele mittevastav pinge, vähendatakse võrgutasusid

80 protsenti ja antakse sellest otsuses ka teada. Lisainfot, kuidas käituda pingekvalitee-di häirete korral, saab lugeda Elektrilevi kodulehelt.

Kui võrguhäirete tõttu on kahjustunud kodumasinad või muud elektroonikaseadmed, tuleb sellest ruttu teatada. Kahjunõude avalduse vorm on saadaval Elektrilevi kodule-helt või teenindusbüroos. Kui kahjustused on põhjustatud võrgust, hüvitatakse kahjud kehtestatud korras, mis on toodud kodulehel.

Eesti Rahva Muuseum ootab kodumaa piltide kogumise võistlusele Eestimaal 2013. aastal tehtud fotosid elust meie ümber – kohtadest, inimestest ja sündmustest, nii igapäe-vastest kui pidustest tegevustest. Kodumaa piltide kogumise võistlus kestab 5. jaanuarini 2014.

1912. aastal korraldati ERMis päevapiltide kogumise võistlus, mille eesmärgiks oli tollal veel vähelevinud fototeh-nika abil jäädvustada igapäevaelu Eesti erinevates paikades. Võistluse tulemusena täienes ERMi fotokogu väärtuslike materjalidega.

Kultuuripärandi aasta raames kuulutas ERM sel aastal taas välja fotode kogumise, tähistamaks saja aasta möödumist esimesest võistlusest ning jäädvustamaks Eesti elu sada aastat hiljem. Osale Sinagi igapäevaelu jäädvustamisel tulevastele põlvedele, nagu tehti 100 aasta eest.

Võistluse patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Peaauhind on 1000 eurot.

Tutvu ka pildivalikuga 1912. aasta kogumisvõistluselt <http://pildid1912.blogspot.com/>.

Lisainfo: kodumaapildid.erm.ee .

Priiuse põlistumise päev 27. märts 2013 on läinud ajalukku. Kuna tegemist oli ainulaadse ja kordumatu päe-vaga, kutsuvad Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahva Muuseum talletama tulevastele põlvedele selle päeva kirjeldusi. Soovitav on lisada fotosid või videomaterjali.

Eesti Rahva Muuseum ootab kõigilt, kes seda päeva mingil viisil meeles pidasid, lühikirjeldusi (umbes 1 lk) aadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski tn 32, 51014 Tartu; või e-postiga: tiina.tael@erm.ee (tel 7350 420).

• Müüa halupuid. Erinevad mõõdud. Vedu. Tel 5561 9623.

Liikumissari “Meie liigume” koostöös Viljandi linnava-litsusega kutsub Viljandimaa elanikke osalema 21. aprillil Viljandis toimuval südamenädala tasuta liikumisüritusel „Hoia süda terve!“.

Üritus algab Viljandi järve vetelpäästebaasi juures kell 12.00, millele järgneb ühine soojendusvõimlemine ja võima-lus aktiivseks liikumiseks jalgsi ümber Viljandi järve. Samal ajal on huvilistele avatud ka Meeste mehine rada (seekord oodatud ka naised!), kus saab ennast proovile panna näiteks rippsillalt köiega laskumises, rahvuslikes jõukatsumistes, Trepimäe mäkketõusus ja vibulaskmises.

Samal päeval toimub Viljandi Rattaklubi eestvedamisel ka 2013. aasta Puhkepäeva rattamatkade avaüritus kont-rollpunktiga Varesemägedes.

Südamenädala Viljandimaa liikumisüritus toimub liikumis-sarja Meie Liigume raames, mille eesmärgiks on tervislike eluviiside ja terviseliikumise propageerimine.

Vaata lisa: www.meieliigume.ee ja www.rattaklubi.ee

Hoia süda terve

Busside väljumisajad muutusid

Viljandi maavalitsuse teatel muutusid alates 15. aprillist mitmete maakondlike liinibusside väljumisajad.

Liinil nr 49 (Viljandi–Õisu–Abja-Paluoja–Mõisaküla) muutub hommikul Viljandist Mõisakülla suunduva bussi väljumisaeg 10 minuti võrra hilisemaks ning alates 15. aprillist väljub see reis kell 10.40 (seni väljus kell 10.30). Samavõrra muutuvad hilisemaks ka kõik vahepeatuste läbimise ajad ning buss jõuab Mõisakülla kell 11.50 (seni jõudis kell 11.40.).

Liini nr 50 (Viljandi–Karksi-Nuia–Abja-Paluoja) puhul muutub pärastlõunal Abja-Paluojalt Viljandi suunas väljuva reisi algusaeg 10 minuti võrra hilisemaks ning buss alustab sõitmist Abja-Paluo-jalt kell 15.40 (seni alustas kell 15.30). Seetõttu võivad selle reisi puhul mõne minuti võrra hilisemaks nihkuda ka vahepeatuste läbimise ajad, kuid tervikuna läbib buss teekonna kiiremini ning Viljandisse jõuab see samal ajal kui seni – kell 16.40.

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühislehe Lõuna-Mulgimaa tellimusi 2013. aastaks võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab oma kodusesse postkasti tellida nii 2013. aasta lõpuni kui ka lühemaks perioodiks (sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani).Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), so 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot.Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee .

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 12.00–14.00

II kvartalis1. ja 15. aprillil6. ja 20. mail3. ja 17. juunil

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

• Rahvarinde asutamisest möödub tänavu 25 aastat. Sel puhul oktoobrikuus avatav Rahvarinde muuseum ootab mineviku jäädvustamiseks aja-loolisi esmeid. Oodatud on omaaegsed plakatid, riided, lipud, tehnikaseadmed, töö-riistad, meened, haruldased raamatud jne. Täiendav info tel 645 7219 ja 5070 349 või e-postil Helen.Lausma-Saar@tallinnlv.ee .

Tulekul on põnev muuseumiööMuuseumiöö toimub tänavu 18. mail, mil paljude

muuseumide uksed on avatud külastajatele hiliste õh-tutundideni tasuta.

Sel aastal on muuseumiöö teema “Öös on inimesi”. Mõisakülla on lubanud kohale tulla Pehmed ja Karvased Tartu Mänguasjamuuseumist, külastajatel on võimalik kohtuda tuntud persoonidega.

Mõisaküla muuseum ootab rohket osavõttu, oleme avatud kella 10.00–22.00. Täpsema muuseumiöö kava avaldame maikuus linna kodulehel www.moisakyla.ee .

anu Laarmann

Viljandi maavanema korraldusega on alates 22. aprillist kõigil maakonna veekogudel

jääleminek keelatud.