Nr 10 (219)

Hind 0,26 € November 2013

Abja lehekülg

lühidalt

Ees seisab neli aastat tugevat tööd

Foto: Christi Lõhmus

Omavalitsuste volikogude valimised 2013 on toimunud. Abja vallas oli valimisaktiivsus 69.01%, mis on üks kõrgemaid kogu vabariigis. See näitab inimeste huvi kohaliku elu kujundamise suhtes. Koalitsioonipartneritena jätkavad Abja valla juhtimist Eesti Keskerakonna nimekirjast ja valimisliidu Koduvald Abja nimekirjast volikokku valitud üheksa inimest. Volikogu esimeheks valiti Villu Võsa, aseesimeheks Andres Räägel. Abja vallavanemaks valiti Peeter Rahnel.

HEAD ABJAKAD!Täname kõiki Abja inimesi usalduse ja toetuse eest. Luba-

me, et õigustame teie usaldust ja tegeleme jätkuvalt Abja valla arengu kindlustamisega ja inimestele elukvaliteedi tagamisega.

Peeter RahnelEesti KeskerakondAbja vallavanem

Mulgimaa sai endale lipu

Abja ja Keila noored Lilli-Ungurini piiril.

Tordikaunistuste meisterdamine osutus väga populaarseks.

Abja kultuurimaja ringide esindajad sünnipäevalapsele laulmas.

Abja Gümnaasiumi 73. sünnipäeval 8. novembril heiskasid Mulgimaa lipu Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojal esimese klassi ja kaheteist-kümnenda klassi esindajad koos direktori ja vallavanemaga.

Abja noortekeskust külastasid Keila noored

21. ja 22. oktoobril viisid Abja noortekeskus ja Keila avatud noorte-keskus läbi projekti „Noored ja ääred“, mida toetas Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK). Projekti raames said Abja-Paluojal kokku Keila ja Abja noored. Noortevahetuse põhiülesandeks oli koostada plaan, kuidas tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Lisaks tutvuda kohalike vaatamisvääruste, kultuuri, toitude ja tavadega.

Noored alustasid oma kokkusaamist Viljandi avatud noortetoas. Teel Abja-Paluojale külastati Viljandi lossimägesid, Karksi ordulinnuse varemeid, Maimu koobast ning Balti keti mälestusmärki Lilli-Ungurini piiril. Abja noortekeskusesse jõudmise järel valmistati üheskoos Selma Ainiku juhendamisel Mulgi putru ja Mulgi korpe. Õhtul korraldasid Abja noored üllatuspeo koos viktoriini ja mängudega. Viidi läbi arutelu grupitöö vormis, kuidas tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. See-järel suundusid Keila noored Abja gümnaasiumi õpilaskodusse ööbima.

Teine päev algas hommikusöögiga noortekeskuses, millele järgnes õhtuse ajurünnaku tulemuste analüüs ning paremate ideede välja valimine. Järgnes Abja muuseumi külastus, vallavanem Peeter Rah-neli juhtimisel. Seejärel ootas noori viltimise töötuba Helve Viinapuu juhendamisel. Edasi tutvuti Mõisaküla muuseumi ja raudteega, millele järgnes hüvastijätt. Abja noored plaanivad teha vastukülaskäigu Kei-lasse. Noortevahetusest tegi video kokkuvõtte Laine Lindvest.

Liisi RääbusAbja noortekeskuse juhataja kt

6. novembril täitus Abja kultuurimajal 55 aastat. 8. novembri õhtu tõi kokku ringjuhid, isetegevuslased, koostööpartnerid ja külalised, kõik need inimesed, kes on miskit pidi selle majaga seotud. Esmalt sai nautida imelist Rein Rannapi kontserti ja hiljem tänutundi. Rahvast kogunes palju ning häid sõnu kuulis rohkesti. Aitäh toredate kingituste ja aastatepikkuse koostöö eest! Täname südamest kõiki, kes olid meid tervitama tulnud!

Kaunist advendiaega ja olete alati teretulnud Abja kultuuri-majja!

ÜLLe Rõigas

Abja kultuurimaja tähistas 55. sünnipäeva

9. novembril toimus abja gümnaasiumis perepäev. Üritus oli mõeldud kõigile meie valla peredele.

Päeva alustas väike kontsert, kus esinesid Abja gümnaasiumi õpilased õpetaja Kadi Kase juhtimisel. Kooli uues osas olid valmis seatud töötoad: tordikaunistuste meisterdamine ja korvipunumi-ne. Tordikaunistusi aitas teha Abja noortetoa juhataja Liisi Rääbus. See tuba osutus väga populaarseks nii laste kui ka vanemate jaoks. Eriti usinalt valmistasid martsipanist kaunistusi just isad.

Korvipunumist õpetas Priit Retsep. Ka sellesse õpituppa jätkus hulgaliselt huvilisi. Kõige populaarsemateks osutusid aga palli-tuba, kus väiksemad lapsed said hullata ning palli- ja padjasõda mängida, ja sportmängud. Spordihuvilistega tegeles õpetaja Mari Kahu, kellel oli ette valmistatud spordirada, mida koos perega sai läbida. Päeva lõpetas kringlisöömine.

Vahvat perepäeva aitasid koolil korraldada Abja noortekeskus ja Abja kultuurimaja. Aitäh Aimele, Üllele, Kadile ja Marile!

ChRisti Lõhmus

Perepäev Abja gümnaasiumis

Villu Võsavalimisliit Koduvald Abja Abja vallavolikogu esimees

Abja valla pensionäride jõulupeod 18. ja 19. detsembril 2013

18. detsembril kell 11 toimub Abja kultuurimajas Abja valla külades elavate pensionäride ja Lõuna-Mulgimaa Puuetega Ini-meste Ühingu liikmete jõulupidu.

19. detsembril kell 11 toimub Abja kultuurimajas Abja-Paluoja linnas elavate pensionäride jõulupidu.Busside väljumisajad peole teatatakse küladesse täiendavalt.

Peole tulijatel palume end registreerida hiljemalt 13. detsembriks vallamajas või telefonidel 435 4794 L. Tamm; 435 4780 E. Saar; 435 4785, 521 0315 M. Saarela.

Abja valla koduste laste jõulupidu 22. detsembril kell 11.00

Abja kultuurimajas. Transpordisoovist teata tel 435 4786 või 511 8695 (Maie Bratka).

Foto: Keijo Koort

Foto: Lauri Sepp.

Foto: Jüri Kotšetov.

2 Abja lehekülg

abja vaLLavOLiKOgus 31.10.2013 toimunud esimesel istungil:Valiti vallavolikogu esimeheks Villu Võsa ja aseesimeheks Andres Räägel ning kuulati ära vallavalitsuse lahkumispalve.

31.10.2013 toimunud teisel istungil: 1. valiti vallavanemaks Peeter Rahnel ning kinnitati viie liikmeline vallavalitsus kooseisus Peeter Rahnel, Aili Kangro, Richard Liivak, Raul Song ja Aimar Peterson.2. Nimetati valla esindajateks Viljandimaa Omavalitsuste Liidu vanemate kogusse Peeter Rahnel ja Villu Võsa ning nende asendus-liikmeteks Aili Kangro ja Andres Räägel.3. Nimetati valla esindajateks Eesti Maaomavalitsuste Liidu üldko-gusse Peeter Rahnel ja Villu Võsa ning nende asendusliikmeteks Aili Kangro ja Andres Räägel.

abja vaLLavaLitsuses28.10.2013 toimunud istungil:1. Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldus vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks 16 taotlejale kokku 268.52 eurot, korraldus toimetulekutoetuse maksmiseks 7 taotlejale kokku 873.55 eurot ning korraldus täiendava sotsiaaltoetuse eraldamiseks.2. Anti kasutusluba Abja Farmid OÜle Kamara veisefarmi silohoidla ja noorloomade lauda kasutamiseks.3. Väljastati ehitusluba hoone täielikuks lammutamiseks Reval Keskus OÜ-le. 4. Määrati kinnistu omaniku taotluse alusel maaüksustele nimed ja sihtotstarve kinnistu jagamisel.5. Anti nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks.6. Lahendati eraisikute avaldusi ja taotlusi.

OmavaLitsusKROONiKat

abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAME

HENNO EVERT 15.04.1939 – 26.10.2013

Abja kultuurimaja tegemised novembris-detsembris

Viljandi puuetega inimeste kunstiringi näitus „Rõõm värvidest“

26.11 kell 14.00 kodanikupäev.27.11 kell 18.00 „Eesti Muusikakool 20“ kontsert.28.11 kell 17.00 klubi Meelespea stiilipidu koos Mõisaküla eakaas-lastega.01.12 kell 15.00 I advendikontsert. Esineb EESTI RAHVUSMEESKOOR. Dirigent Igor Nikiforov. Eesti Kontserdi projekt „Muusika Eestimaal”.06.12 kell 11.00 laste- ja noorteteatri Reky etendus „Päkapikupere jõulupäev”. Pääse 5.-08.12 kell 15.00 II advendikontsert. Esinevad Abja laulukoor ja Abja muusikakooli õpilased.12.12 kell 18.30 mälumängu II voor.14.12 kell 9.00–14.00 jõululaat.15.12 kell 15.00 III advendikontsert Abja gümnaasiumilt.16.12 kell 13.00–13.30 Altai palsami, Živitsa õli ja Ortoflexi esitlus.17.12 kell 16.00 lasteaia jõulupidu.18.12 kell 11.00 valla pensionäride jõulupidu. 19.12 kell 11.00 linna pensionäride jõulupidu.20.12 kell 15.00 muusikakooli jõulupidu. 22.12 kell 11.00 koduste laste jõulupidu. 23.12 kell 15.00 IV advendikontsert Abja lasteaia mudilastelt ja EKNK Abja koguduselt.Täpsem Info: www.abjakultuurimaja.ee, tel 436 0055/5698 3806Avatud lobbybaar 06.00–24.00

7. novembril oli abja güm-naasiumis kirjanduslik nelja-päev. seda ei juhtu sageli, et kooli külastab neli kirjanikku: Doris Kareva, jürgen Rooste, eda ahi ja Peeter helme. Kir-janduslikule tuurile aitas kaasa kirjanike liit, et loomeinimesed saaks rääkida kirjandusest ja tutvustada oma uudisloomingut.

11. klassi õpilased lugesid mõtteteri Doris Kareva ja Jürgen Rooste raamatust „Elutants“. Teoses on 24 tegelast ning nad annavad aimu tänapäeva kii-rest elutempost. Luuleraamatut kaunistavad halli sõduriteki tikandid. Selle tarvitatud teki andsid sõjaväelased Anne-Reet Põllule magamiseks külmas ba-rakis Saksamaal. Tekk oli hall ja ilmetu. Anne-Reet korjas kokku värvilisi niite ja lõngu ning tikkis tekile erinevaid rahvusmotiive. Naine lõpetas oma suure käsitöö

Vancouveris 1964. aastal, sest kogu tekk oli õmblustega täide-tud. Praegu on tekk Eesti Rahva Muuseumis hoiul.

Pilkupüüdvat ja tähenduse-ga raamatut luuletajate auto-grammidega oli samas võimalik osta.

Jürgen Rooste ja Doris Ka-reva koostöö algas 1990ndatel aastatel. Rooste viis oma käsikir-jad Sirbi toimetusse, kus töötas Kareva. Peagi sai ta kutse tulla oma autorieksemplarile kirjas-tusse järele.

70ndate lõpp oli luulevaene aeg. Ometi debüteeris just siis Doris Kareva „Päevapiltidega“. Nüüdseks on tal ilmunud üle kümne luulekogu. Üks gümnaa-siumipoiss ütles pärast kirjan-dushommikut: „Teile, õpetaja, andis see kindlasti palju!“. Meie põlvkonnale on Doris Kareva õrn ja habras, religioosselt an-dumuslik luule olnud tõesti

tähenduslik. Kareva on tuntud ka tõlgina (õppis ülikoolis inglise filoloogiat). Meile esitas ta tõlkeid ühelt idamaiselt luuletajalt 13. sajandist.

23-aastane Eda Ahi on lõpe-tanud Tallinna ülikooli romaani keele ja kultuuri alal. Koolitun-dides meeldis talle luuletusi kirjutada. 2012. aastal pälvis Eda Ahi Betti Alveri nimelise kirjan-dusauhinna luulekogu „Maski-ball“ eest kui andekas uustulnuk.

Eda Ahile meeldib märgata väikseid kokkusattumusi, mis elus juhtuvad. Ta kirjutab luu-letusi igas kohas igal ajal, eriti pikkadel bussisõitudel.

Kirjanik ja ajakirjanik Peeter Helme luges katkendeid ulmero-maanist „Sofia“ ja „September“. Keskkooli lõpetamise ajal oli isa teda sundinud oma toas õppima. Peeter luges läbi kõik ulme-ja muud raamatud, mis ta riiuleilt leidis, ja nii saigi temast kirjanik.

Doris Kareva käis algkoolis pea iga päev raamatukogus. Ar-vata on, et ta loeb ka praegu iga päev. Lugemise tähtsust rõhutas kõige entusiastlikum esineja Jürgen Rooste, Maalehe kultuu-ritoimetaja. Rooste luuletustes kõlas naljakalt ja groteskselt sõnum: kui tahad saada targaks, ära passi arvutis päevade viisi, vaid loe raamatuid. Kiideti ka Abja raamatupoodi.

Abja kooli direktor Sirje Ren-ter sõnas, et üritus oli väga hariv.

Noor lugeja, kui see kirjan-dushommik Sind natukenegi puudutas, pani mõtlema, või meeldis Sulle 7. klassi õpilase Eliisa Raali klaveril esitatud pala „Ave Maria“, siis oleme meie, kirjandusõpetajad, rahul.

siiRi meiDLa ja siLvia mäLKsOO

Igal aastal on oktoobri lõpus traditsioonilised raamatukogu-päevad, kus korraldame kohtu-mise mõne kirjutava inimesega. Seekordseks külaliseks oli noor-kirjanik Mae Lender. Mae Lender on autori pseudonüüm. Kohal-olijad said teada ka tema tegeliku

nime. Mae äratas huvi juba oma esimese raamatuga „Minu Taa-ni“. Sellele lisaks on järjest ilmu-nud veel kolm ilukirjanduslikku teost, mida meie lugejad sageli laenutavad. Põnevust lisas fakt, et tegu on raamatukogunduse eriala inimesega ja seos Viljandi

maakonnaga. Ja kohtumine sai tõesti tore. Rõhuasetusega Taani teemadel. Huvilisi jagus, hoolimata sellest, et 24 tundi jutti oli majas toimumas igasugu põnevaid üritusi.

Tagasisides palus Mae täna-da ja tervitada meie meeldivat

publikut.Kirjandushuvilistel tasub jäl-

gida ka Mae Lenderi blogi: „Istu mu pingile, kiika mu aknasse“.

iNgRit PORKaNeNAbja raamatukogu

2013. aastal täitub Eesti Muusikakoolide Liidul 20 aastat tegevuse algusest. Käesolevaks ajaks on EML-i koondunud üle 80 muusika- ja kunstikooli kogu vabariigist. Seda sündmust tähistamaks korraldavad liidu liikmeskoolid üle vabariigi 27. novembril koolide kontserte. Abja muusikakooli õpilaste kontsert toimub 27. novembril kell 18.00 Abja kultuurimajas.

heiKi vuNgiAbja muusikakool

Meie organisatsiooni prae-gune koostööpartner Maltalt – Mosta avatud noortekeskus –kutsus meid osalema partnerlus-suhete loomise seminarile “Let’s start at the very beginning”, mis toimus Maltal 31. okt–5. nov 2013. a. Lisaks meie organisat-sioonile oli seminarile kutsutud organisatsioone Inglismaalt, Iirimaalt, Leedust, Horvaatiast, Slovakkiast ja Saksamaalt, igast riigist 3 esindajat. Kokku osales projektis koos korraldajaga 8 Eu-roopa riigi esindust. MTÜ Abja Koolituskeskuse poolt osalesid projektis Sirje Rist, Keili Paru ja Jan Teevet. Meie tööruumid olid Qawra linnas. Peamine projektis oli tore ja koostöövalmis selts-kond, kellega me meeskonna-tööna juba uued projektid ka ette valmistasime. MTÜ Abja Kooli-

tuskeskus osaleb järgmisel aasta augustis Slovakkias Stara-Lubov-nas toimuvas kaasaegse kunsti

noorteprojektis “Articipation.org”. Sõna articipation on tule-tatud sõnadest “art” ja “partici-

pation”. Projekti eesmärgid on osalus, demokraatia, mobiilsus ja noorte eneseväljendus erinevate kunstiliikide kaudu. Projektile luuakse detsembrikuus kodu-leht, milles võivad osaleda kõik huvilised, detsembris oodatakse demokraatiateemalisi fotosid, vi-deosid ja kirjutisi. Igal järgmisel kuul on uus teema.

Ootame ka Lõuna-Mulgi-maalt noori loodaval kodulehel oma kunsti jagama, soovitatud teemad on demokraatia, sallivus/tõrjutus, kultuuridevaheline mõõde selle mitmekesisuses, keskkond – ühesõnaga kõik, mis aktiivset kodanikku puudutab.

siRje Rist MTÜ Abja Koolituskeskuse

vabatahtlik projektijuht

Kirjanikud koolis

ELVINA PORILA 85VAIKE-JOHANNA JÜRISE 85ONA SAPOZNIKOVA 83MARTSELLA KALLAS 83SALME KINNAS 83ILME NUUMA 82ÜLO PEHME 82JAAN METTUS 81HILLE KUUSE 70MAIE LEND 70ENE PINT 70

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Jooksev info kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee

MTÜ Abja Koolituskeskus osales Maltal koostööpartnerite otsingu seminaril

Kohtumine kirjanik Mae Lenderiga

Eesti Rahvamajade Ühingu algatatud „24 tundi Eestimaa Rahva-majades” projektist 26. oktoobril võttis osa ka Abja kultuurimaja, mis oli avatud ööpäevaringselt, et näidata mitmeid tegevusi ja pakkuda rohket meelelahutust. Meie majas algasid tegelikult sündmused juba 25. oktoobril kell 23.00 Gongide ööga, mis kestis hommikul kella kuueni. Siis väike virgutus hommikukohviga ja pool seitse algas Vahur Tõnissoo loeng „Muusika mõjust inimesele”. Päikesetõusu ajal embasime koos kohalike tantsijate ja lauljatega kultuuri tervitades päi-kest regilauluga. Samal ajal üle kogu Eesti süüdati kultuurituled, mis hiljem õhtul viidi kokku Pärnumaale Torisse. Kell üheksa oli võimalus kõigil vaadata kogu pere filmi „Murdvaras 2“. Enne lõunat toimus ka kohtumine populaarse kirjaniku Mae Lenderiga. Peale lõunat avanes võimalus kuulata professor Anu Raua loengut „Pärand minule ja minu pärand”. Samuti tänas Mulgi Ukuvakk tublisid käsitöömeist-reid. Hiljem saime nautida „Klassikatähed 2013“ kontserti: marimbal Heigo Rosin, sopran Ksenia Kutšukova ja klaveril Johan Randvere. Keskööni tantsitas pidulisi ansambel „C-duur”. Avatud oli ka baar. Täname kõiki, kes leidsid tee sellel ajal meie majja!

ÜLLe Rõigas

Tähistame sündmust kontserdiga

24 tundi Abja kultuurimajas

Sirje Rist Leedut tutvustava laua ääres koos Julija Budreckaitėga.

Laupäeval, 7. detsembril kell 10–12 toimub Abja päeva-keskuse ruumides TÄIKA. Oodatakse kõiki müüma ja ostma. Müüjatele uksed avatud alates kella 9.00.

Etteteatamine ei ole vajalik.

Fotod: Julia Wolton, London

3Halliste ja Mõisaküla lehekülg

halliste valla tänavuse kodukaunistamise võistluse parimad olid oktoobrikuu keskel kutsutud tunnusta-misõhtule Rimmu külamajja.

Tublisid kodukaunistajaid tänas Halliste vallavanem Andres Rõigas. Auhinnad võitjaile andsid üle vallavoli-kogu haridus- ja kultuuriko-misjoni esimees Tõnu Tukk ja maanõunik Anneli Pälsing. Muusikalist meelelahutust pakkus lauludega kitarri saa-tel Eha Lihtne naaberkülast.

Ühepereelamutest hinnati tänavu kolmeks paremaks Sultsi Väikekoht 4 eramu Päidre külas (perekond Riig), Välja eramu Kalvre külas (pe-rekond Remmel) ja Mälksoo eramu Vana-Kariste külas (pe-rekond Hüva). Korterelamute ja hoonetegruppide arvestu-ses tunnistati kõige kenamaks Rimmu korrastatud külakes-kus sealse hoonetegrupiga.

Huvitavate ideede, sääst-va renoveerimise ja eeskuju-liku taastamise kategoorias paistsid silma Kuremäe eramu

Kulla külas (perekond Mikel-saar) ja Tamme eramu Kulla külas (perekond Kormašov).

Halliste valla heakorra-võistlust „Kaunis kodu 2013“ korraldas vallavolikogu ala-line haridus-ja kultuuriko-misjon koostöös vallavalit-suse ja erialaspetsialistidega.

Tähelepanelike vallaelanike ja naabrite poolt oli neile lae-kunud kaheksa ettepanekut ja vihjet. Komisjon külastas kohapeal koduaedasid ja võttis hindamisel arvesse iga klassi osas terviklikku ruumi-mõju, heakorda, haljastust ja väikevorme, lisaks huvitavaid

lahendusi ajaloolise või olu-lise hoone, samuti talu- või mõisapargi säilitamisel ning taastamisel jm.

aNNeLi PäLsiNg

Uued volikogud asusid ametisse

Kui Abjas jätkab vallavane-mana Peeter Rahnel ja Mõisakü-las linnapeana Ervin Tamberg, siis Halliste vastne vallavolikogu valis oma teisel istungil 13. no-vembril uueks vallavanemaks volikogu liikme Ene Maateni.

Alates 14. novembrist val-lavanema ametisse asunud Ene Maaten võtab tööjärje üle üksteist aastat vallavanemaks olnud Andres Rõigaselt, kes oli uue koosseisu esimesel istungil valitud Halliste vallavolikogu esimeheks.

„Pakkumise üle asuda tööle vallavanemana mõtlesin ma järele päris kaua. Tahan olla inimlik juht, et meie vald, mis asub pealinnast kaugel, oleks näoga inimese poole,“ lubas Ene Maaten volikogule, kellega soo-vib enda sõnul hakata tegema head koostööd. Kindlasti tuleb seejuures kasuks tema tööko-gemus volikogu esimehena vallavolikogu üle-eelmises 2005.

aastal valitud koosseisus.Erilise tähelepanu alla lubas

Maaten võtta lapsed, seda juba nende sünnist alates. Tunnusta-

des Halliste kooli põhihariduse andjana, pidas ta oluliseks, et ka valla gümnaasiumieas noortel oleks sõidu- ja kõik muud või-malused õpingute jätkamiseks. Hoolt lubas sotsiaalvaldkonda põhjalikult tundev vallavanem kanda ka eakate eest.

Ene Maaten on sündinud 1963. aastal. Viimati töötas ta aastaid Suure-Jaani vallas SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus juhatajana. Sellele eelnes õpeta-jatöö endises Õisu ametikoolis. Ta on ema kolmele pojale ja vanaema väikesele pojapojale, hinnates väga nende rolli oma maailmavaate kujunemisel.

IRL-i nimekirjas volikokku valitud Ene Maaten oli oma valimisnimekirja vallavanema-kandidaat. Ta valiti vallavane-maks salajasel hääletusel seitsme poolthäälega, vastu oli kolm ja erapooletu üks volikogu liige.

meeLis sõeRD

Volikogude valimised võitis IRL

Uus Halliste vallavanem on Ene Maaten

Kaunid kodud pälvisid tunnustust

halliste vallas ja mõisaküla linnas saatis 20. oktoobril toi-munud kohalike volikogude valimistel suurim edu erakon-na isamaa ja Res Publica Liit valimisnimekirjade kandi-daate.

haLListe vallavolikogu valimistel sai IRL nimekiri 7 kohta 11-st. Volikokku pääsesid nimekirjast senine vallavanem Andres Rõigas 81, Ene Maaten 37, Arne Lohu 29, Vahur Aasna 26, Jüri Ojamaa 24 ning Tõnu Tukk ja Tea Kartau 22 häälega. Ülejäänud 4 kohta volikogus said Valimisliidu Koduvald esin-dajad Rein Tarkus 54, Anne Ladva 41, Merju-Mai Leiaru 33 ja Inga Tiirats 25 häälega. Kuna Anne Ladva peatas oma volitused kuni 2015. aastani, kuulub tema asemel volikokku asendusliikmena Sigrid Ruben

19 häälega. Halliste valla valimisnime-

kirjadesse kantud 1298 inime-sest osales valimistel 711 (54,77 %). Neist 148 (11,4 %) andsid oma hääle e-valimistel. Halliste rahvamajas asunud valimis-jaoskonnas nr 1 käis valimas 308 inimest 703-st (43,81 %).

Kaarli rahvamajas jaoskonnas nr 2 oli rahva valmisaktiivsus sama suur: hääletas 255 valijat 595 nimekirja kantust (42,85 %). Võrdluseks: eelmistel valimistel 2009. aastal hääletas vallas kok-ku 806 inimest 1378-st (58,49 %).

mõisaKÜLa linnavoli-kogu uues koosseisus kuulub

IRL nimekirjas kandideerinuile 10 kohta 11-st. Suurima häälte-saagi (149) kogus neist senine linnapea Ervin Tamberg. Lisaks temale osutusid valituks Jorma Õigus 30, Rasmus Ots ja Lea Moorats 20, Tiiu Varik 19, Erika Kuusk ja Arvo Pede 16, Viktor Siigur ja Maie Leimann 15 ning Juri Kotšetov 14 häälega.

Üks koht Mõisaküla linnavo-likogus kuulub Keskerakonnale, mida esindab 33 valija usalduse pälvinud Marek Pilt.

Mõisakülas osales seekord-setel valimistel nimekirjadesse kantud 777 inimesest kokku 473 (60,87 %). Neist 61 valijat (7,85 %) kasutas e-hääletamise võimalust. Eelmistel volikogu valimistel neli aastat tagasi osa-les 543 inimest 830-st (65,42 %).

meeLis sõeRD

uudised

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Valimispäeva 20. oktoobri hommik oli Mõisaküla linna valimis-jaoskonnas rahvarohke.

Taas Mõisaküla linnavolikogu esimeheks valitud Jorma Õigust õnnitleb pildil Mõisaküla linna valimiskomisjoni esimees linna-sekretär Leili Ruus.

Tänavu Halliste valla kaunimateks hinnatud kodude omanikud olid palutud tänu- ja tunnustamisõhtule Rimmu külamajja.

Halliste vallavanemaks valitud kunagist vallavolikogu esimeest Ene Maatenit õnnitles esimesena nüüdne volikogu esimees eksval-lavanem Andres Rõigas.

20. oktoobril valitud halliste vallavolikogu ja mõisaküla linnavolikogu uus koosseis pidasid oma avaistungi 31. oktoobril, valides endi seast esimehe ja aseesimehe.

halliste vallavolikogu esimees on andres Rõigas Halliste vallavolikogu uue koosseisu avaistungil Halliste

rahvamajas oli esmalt päevakorras volikogu esimehe valimine. Kandidaatideks esitas Valimisliit Koduvald Rimmu külavanem Sigrid Rubeni, kes pääses volikokku asendusliikmena kuni 2015. aastani oma volitused peatanud Anne Ladva asemel. Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) nimekirjas volikokku pääsenute poolt pakuti kandidaatidena välja Andres Rõigas ja oma kandi-datuuri taandanud Jüri Ojamaa.

Salajasel hääletusel osutus seitsme poolthäälega volikogu esimeheks valituks Andres Rõigas, kes viimased üksteist aastat on tulemuslikult töötanud Halliste vallavanemana.

Teiseks oli päevakorras vallavolikogu aseesimehe valimine. Volikogule otsustati valida üks aseesimees. Aseesimehe kandi-daatidena seati üles IRL nimekirja kuuluvad Vahur Aasna ja Arne Lohu, kes aga taandas oma kandidatuuri. Salajasel hääletusel andsid Vahur Aasna poolt oma hääle kõik volikogu liikmed.

Volikogu võttis seadusest tulenevalt vastu senise vallavanema Andres Rõigase poolt esitatud vallavalitsuse tagasiastumispalve, volitades jätkama tööd kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitami-seni. Volikogu järgmine istung otsustati korraldada 13. novembril.

mõisaküla linnavolikogu juhib jorma õigusMõisaküla linnavolikogu avaistungil esitas senine linnapea

Ervin Tamberg (IRL) volikogu esimehe kandidaadiks Jorma Õi-guse (IRL). Rohkem kandidaate ei esitatud. Järgnenud salajasel hääletusel usaldas üheteistliikmeline volikogu üksmeelselt Jorma Õigust jätkama volikogu esimehe tööd ka järgmisel neljal aastal.

Jorma Õiguse ettepanekul valis volikogu seejärel üksmeelselt volikogu aseesimeheks Arvo Pede (IRL).

Volikogu rahuldas linnapea Ervin Tambergi poolt esitatud linnavalitsuse tagasiastumispalve, volitades oma tööd jätkama uue linnavalitsuse ametisse asumiseni.

meeLis sõeRD

Külaselts Rimmo sai küllakutse leevakulastelt. Põlvamaale said kaasa sõita ka uue-Kariste – Rimmu Naisselts ja naisan-sambel Rosin. Ühine tee möödus lauldes ja naljatades.

Räpinas tutvustati meile esmalt sisukat, värskelt renovee-ritud loomemaja, kus saab õppida nii joonistamist, keraamikat, kangakudumist kui ka toiduvalmistamist. Värskeid mõtteid saime sellest majast meiegi.

Väikesel retkel Räpina mõisasse nägime nii mõisat kui ka kooli ajalugu tutvustavat väljapanekut. Mõisa rõdult nautisime värvika sügisese pargi vaateid. Räpina paberivabrikus vaatasime vabriku vanu müüre ja selle vahel töötavaid kaasaegseid masi-naid. Imestama panid vanapaberipakkidest leitud vihmavarjud, uhiuus saabas ning muu paberiks sobimatu. Kõigi silmad hak-kasid särama purustatud soome paberrahade rullikesi uurides. Seda materjali kasutatakse paberile mustri andmiseks. Vabriku müügipunkt pakkus erinevaid tooteid. Maitsev lõuna söödud, suundusime Räpina sadamapaviljoni avamisele. Paviljon asub Lämmijärve kaldal Raigla külas. Meeleoluka kontserdi järel kutsuti kõiki kohalikku napsi ja suupisteid proovima, paviljoni uudistama ja lodjaga Jõmmu lõbusõitu tegema.

Õhtu jätkus ekskursiooniga Leevaku hüdrolektrijaama. Lee-vaku seltsimajas oodati külalisi lõikuspeole. Naisansambli Rosin esinemine sai väga sooja vastuvõtu osaliseks. Kohvilaua juures tutvustas külavanem Vello Kasearu Leevaku küla elu. Vabu kortereid seal ei ole, sest suure maantee lähedus lubab kiiresti tööle ja kooli jõuda nii Põlvasse kui ka Tartusse.

Reisiseltskond tänab päeva sisustanud ja teejuhiks olnud perekond Kasearut.

tea eLLeR

Laulureisil Leevakul

Foto: Elmo Riig.

Foto: Meelis Sõerd.

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

OmavaLitsusKROONiKat

Hingedeaeg algas laulu- ja luuleõhtugaHingedepäeva eelõhtul

sai saalitäis mõisakülalasi kul-tuurimajas osa kaheosalisest laulu- ja luuleõhtust, kus pea-esinejaks oli Abja laulukoor.

Esmalt olid teelaudades kultuurimaja väikeses saalis istet võtnud oma käesoleva hooaja esimesel koosviibimi-sel kohaliku eakateklubi Soo-tuluke liikmed. Hakatuseks luges publikule Mõisaküla oma autori Eha-Diana Pikkori luulet ja rääkis hingedeaja tähistamisest raamatukogu juhataja Evi Oissar. Vaheldu-

seks esitas kitarri saatel oma-loodud laule Meelis Sõerd. Nende seas oli ka üks liiguta-tult saalis istunud Eha-Diana Pikkori Mõisaküla-ainelise luuletuse põhjal viisistatud laul, mille publikki laudadele jagatud tekstilehtede abil autori eeslaulmisel ära õppis. Esinejaid tänas soojalt kultuu-rimaja juhataja Laine Pedaja.

Lisaks hingekosutusele pakkus Evi Oissar eakale rahvale ka turgutust mitme-te ihuhädade leevenduseks, tutvustades ja müües Karepa

ravimtaimeaia perenaise Ka-trin Luke erinevaid mahedaid tervisetee pulbreid.

Õhtu teises pooles palus Laine Pedaja rahval ümber is-tuda õdusa rahvuslikus stiilis lavakujundusega suurde saa-li. Seal esitas oma hääled lahti laulnud Abja laulukoor just selleks õhtuks koostatud ja õpitud kontserdikava „Neile, kes kaua on teel“. Solistideks olid Triinu Menning, Marju Mäger ja Angelyka Turbel. Koori juhatas Tiiu Sommer, klaveril saatis Ruth Mõttus.

Kavas oli ka ühislaul koos kuulajatega.

Kolmveerandtunnise kau-ni ja südamliku etteaste lõpul plaksutas rahvas koorilt välja ka lisalaulu. „Seda ei ole meie-ga varem veel juhtunud!“ tõ-des kolmandat hooaega Abja kultuurimajas koos laulvate naiste juhendaja Tiiu Sommer sel puhul rõõmsa üllatusega.

Laulunaisi südamest täna-nud Laine Pedaja palus neid pärast kontserti kringlilauda.

meeLis sõeRD

Mõisaküla linnavalitsus

Halliste vallavalitsus

HILDA ALLIK 89LISETE LOHU 86ELSA KOORT 86AINO TAMMISTE 82HANS KÕVERJALG 82HELBE LILLENIIT 81AITA LAKS 70

Õnne eakatele!ILSE LITVINENKO 88 VALLIJA HERMINEŠMIDTE 88KALJU JÄNES 84MAIMU JÕUDNE 82ELVI KULL 81LINDA TÄPP 81LEILI-ASTRID NÕMM 81

Hingedepäeva eelõhtul esines Mõisaküla kultuurimajas kauni kontserdikavaga Abja laulukoor Tiiu Sommeri juhatusel. Foto: Meelis Sõerd.

MALVE MARJAK ja SIMO OLLO – 4. X sündis perre poeg KEVIN.PILLE PÄRN – 10. X sündis tütar SAARA ROBERTA LISELL.LIINA KARU ja TOIVO VOOLAID – 18. X sündis perre tütar ISABELL.

Halliste vallavalitsus

Palju õnne lapse sünni puhul!

MõiSaKüLa LinnaVOLiKOGU• (8. XI) moodustas linnavolikogu uue koosseisu volituste ajaks alatiste komisjonidena 3-liikmelise revisjonikomisjoni, 5-liikmelise majandus- ja eelarvekomisjoni, 7-liikmelise sot-siaalkomisjoni ning 7-liikmelise haridus- ja kultuurikomisjoni; • valis volikogu revisjonikomisjoni koosseisus: Marek Pilt (esimees), Juri Kotšetov ja Viktor Siigur;• kinnitas volikogu alatiste komisjonide koosseisud järgmi-selt: 1) majandus- ja eelarvekomisjon – esimees Arvo Pede, aseesimees Erika Kuusk, liikmed Juta Jalakas, Jorma Õigus ja Viktor Siigur; 2) sotsiaalkomisjon – esimees Maie Leimann, aseesimees Lea Moorats, liikmed Urve Tehver, Maarika Siigur, Ülle Paru, Pirje Usin ja Tiiu Varik; 3) haridus- ja kultuuriko-misjon – esimees Rasmus Ots, aseesimees Maie Leimann, liikmed Laine Pedaja, Kaja Õigus, Pirje Usin, Evi Oissar ja Anu Laarmann;• valis salajasel hääletusel Mõisaküla linnapeaks tagasi Ervin Tambergi;• moodustas 5-liikmelise Mõisaküla linnavalitsuse, kuhu li-saks linnapea Ervin Tambergile kuuluvad Urve Tehver, Udo Jakobson, Juta Jalakas ja Peep Läll;• nimetas Mõisaküla linna esindajateks: 1) Eesti Linnade Liidu (ELL) üldkoosolekule Ervin Tambergi, keda asendab Are Jänes, ja Jorma Õiguse, keda asendab Arvo Pede; 2) ELL volikogusse Ervin Tambergi, keda asendab Jorma Õigus;• nimetas Mõisaküla linna esindajatena Viljandimaa Omava-litsuste Liidu vanematekogusse linnavolikogu poolt Jorma Õiguse, keda asendab Arvo Pede, ja linnavalitsuse poolt Ervin Tambergi, keda asendab Are Jänes.

HaLLiStE VaLLaVOLiKOGU• (13. XI) valis Halliste vallavanemaks alates 14. novembrist 2013 volikogu liikme Ene Maateni;• otsustas moodustada Halliste vallavalitsuse 5-liikmelisena, sealhulgas vallavanem ja kinnitas vallavanem Ene Maateni ettepanekul vallavalitsuse liikmeteks Kadri Kivimetsa, Kai Kannistu, Taivo Saare ja Arne Putniku;• vabastas Andres Rõigase Halliste vallavanema ametist alates 14. novembrist seoses volituste tähtaja lõppemisega, makstes talle hüvitist tema 6 kuu ametipalga ulatuses;• volikogu istungil osalenud Halliste valla valimiskomisjon peatas vallavolikogu liikme Ene Maateni volitused seoses tema vallavanemaks valimisega, kinnitades asendusliikmena volikogu koosseisu Liina Paumere; • kinnitas vallavanema ametipalgaks 1500 eurot kuus ja valla-volikogu esimehe hüvitise suuruseks 300 eurot kuus;• otsustas maksta endisele volikogu esimehele Rein Tarkusele lahkumishüvitist tema kahe kuu hüvitise ulatuses;• moodustas volikogu revisjonikomisjoni 3-liikmelisena ning valis salajasel hääletusel komisjoni esimeheks Rein Tarkuse, aseesimeheks Inga Tiiratsi ja liikmeks Liina Paumere;• moodustas volikogu alatised komisjonid 5-liikmelistena ning valis nende esimehed ja aseesimehed järgmiselt: eelarve-, maa- ja majanduskomisjon – esimees Vahur Aasna ja aseesi-mees Sigrid Ruben; haridus- ja kultuurikomisjon – esimees Jüri Ojamaa ja aseesimees Tõnu Tukk; sotsiaalkomisjon – esi-mees Tea Kartau ja aseesimees Liina Paumere;• nimetas Halliste valla esindajateks nii Viljandimaa Omavalit-suste Liidu vanematekogusse kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liitu vallavolikogu poolt Andres Rõigase, keda asendab Vahur Aasna, ja vallavalitsuse poolt Ene Maateni, keda asendab Kadri Kivimets;• kinnitas Mulgi külas asuva eraomandusse müüdud endise Kosksilla koolimaja aluse maa sihtotstarbeks elamumaa.

Regionaalminister Kiis-ler peab hiljuti lõpule jõud-nud kodanikualgatust „maa-le elama“, kus osalesid ak-tiivselt ka halliste, Karksi ja Paistu vald ning mõisaküla linn mulgimaalt, edulooks.

„Maale elama“ mees-kond tutvustas 24. oktoobril Siseministeeriumis projek-ti tulemusi ja mõju ning tegi ettepanekuid, kuidas soodustada maale elama asumist ja pidurdada maa-piirkondade tühjenemist elanikest.

Kodanikualgatus sai üks-meelse tunnustuse osali-seks. Regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul sai pro-jekt hakkama sellega, mida tema ei suutnud – muuta ühiskonna hoiakut maal ela-mise suhtes. Ministri nõuni-ku Sulev Valneri arvates on tegemist viimaste aastate suurima regionaalpoliitilise edulooga, mis peab kindlasti

jätkuma. „Maale elama“ algatuse

laienemise osas üle-eesti-liseks oldi eri meelt. Ühelt poolt peeti vajalikuks alga-tuse jätkumist. Teiselt poolt jäi kõlama seisukoht, et maapiirkondade asustamine ning sellega seotud kampaa-niad on pigem maaomava-litsuste endi ülesanne.

Kodanikualgatuse „Maa-le elama“ eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadli-kumaks ja positiivsemaks. Projekt näitas, et linnaela-nikke, kes eelistavad elu-keskkonnana maapiirkonda on väga palju, kuid mitmetel põhjustel ei saa nad oma soovi kohaselt toimida. Sel-

lele vaatamata on „Maale elama“ algatuse mõjul täna-seks Lõuna-Eestisse kolinud juba üle 34 pere.

Projekti rahastasid 2013. aastal regionaalministri va-litsemisala ja Kodanikuühis-konna Sihtkapital.

iviKa NõgeL

Kodanikualgatuses „Maale elama“ osalejad veendusid oktoobri algul kohtumisel Halliste rahva-majas ülevaatlikku värvitrükist uurides, et Halliste vald on maakodu otsivate linlaste seas üks tõmbekeskusi.

Minister tunnustas „Maale elama“ algatust

Foto: Meelis Sõerd.

TÄNAMISED

Head valijad! Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit valimisnimekirjades Abja ja Halliste vallavolikokku ning Mõisaküla linnavolikokku valitud inimesed tänavad teid usalduse eest! Tänu teile kogusime seekordsetel kohalikel valimistel kõige rohkem hääli piirkonna kõigis kolmes omavalitsuses. Tahame eelseisva nelja aasta vältel teie usaldust õigustada.

Keskerakonna nimekirjas valimistel Mõisaküla linnavolikokku kandideerinud Marek Pilt, Matti Viires ja Valdiku Pilt tänavad kõiki oma toetajaid usalduse eest!

Seltsingu Uue-Kariste Arengurühm eestvedamisel toimusid kevad-suvisel perioodil Uue-Karistes heakorratalgud, külapäev, rahvamaja 75. aastapäeva tähistamine ja suvelõpupidu, kus ühtekokku lõi kaasa veerand tuhat inimest. Ettevõtmisi toetasid rahaliselt Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Halliste vald ja kohalikud vabatahtlikud.Uue-Kariste rahvamaja, seltsingu Uue-Kariste Arengurühm ja klubi 60+ koostöös on uue projekti raames kavas tähistada advendi- ning jõuluaega ja aastavahetust.Korraldajate poolt suur tänu kõigi eelnimetatud ettevõtmiste toetajaile!

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Kümne koguduseliikme mõnetunnise tubli töö tule-musena sai halliste kiriku ümbrus kolm päeva enne suurt tormi puhtaks sügise-sest lehe- ja oksarisust.

Rehad kaasas, tuldi talgu-tele lausa perekonniti – Ene ja Vello Staalfeldt, Made ja Peep Kotkas ning Aita ja Hans Laks. Lisaks neile Hilve Koid-la, Inga Tiirats, Aino Noop ja Eve Kuuse.

Lehed hunnikutesse rii-sutud, veeti kuhilad järge-mööda kiriku taha alla põllu-serva – mehed kahevahel teki sisse pakituna, Made Kotkas

aiakäruga ja Hans Laks oma traktori järelkärus. Puhta ja värske ilme sai kiriku lähi-ümbrus pärastlõunaks igast küljest. Tuulise ilma trotsiks soojendati end vahepeal käärkambris Aita Laksi kee-detud kuuma teed rüübates.

„Kõik talgulised olid tub-lid ja tegid ära tänuväärse töö,“ jäi talgute eestvedaja koguduse juhatuse esimees Made Kotkas tulemusega rahule.

meeLis sõeRD

uue-Kariste rahvamaja eakateklubi 60+ koosviibi-misel 7. novembril tähistati peolaudades klubi esimest aastapäeva.

Klubi liige Hilve Koidla luges esmalt kaaslastele ette päevakohase oma-loomingulise luuletuse. Kroonik Leili Tšernõšova

ulatas tavakohaselt lille-õied mitmetele hiljutistele ja lähiaja sünnipäevalas-tele.

Klubi liige rahvamaja juhataja Ivi Alp ulatas tänutäheks aasta jooksul tehtud tubli töö eest oma-korda Leili Tšernõšovale ja klubi esimehele Heiki Albile. Ligi paarikümne klubilase üksmeelsel ot-susel usaldati neid oma ametites tegevust jätkama.

Klubi liige endine Hal-liste vallavolikogu esimees Rein Tarkus tegi kokku-võtliku ülevaate vallavo-likogu hiljutise valimise tulemustest ja vastas sel-lekohastele küsimustele. Peeti plaani lähiaja teat-ri- ja kontserdikülastuste ning jõulupeo korralda-mise teemal.

Muusikalist kosti pak-kusid külalistena kitarri saatel esitatud laulude, sealhulgas omaloomingu-ga, Eha Lihtne Rimmust ja Meelis Sõerd Abjast, haa-rates hiljem kahe kitarri saatel rahvalikke lugusid esitades ka publiku kaasa laulma ja tantsupõrandale valssi keerutama.

Esimesse tegevusaas-tasse mahuvad klubilastel rahvamajas möödunud jõulude, veebruaris vaba-riigi aastapäeva ja märt-sikuus koos luuleklubi Valguseoks liikmetega emadepäeva tähistamine. Ühiselt käidi kontsertidel Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Aprillis oli klubil külas ajakirja 60+ toimeta-ja Eve Rohtla. Kevad-suvel oldi abiks valla eakate peo korraldamisel ning rahvamaja 75. aastapäeva tähistamisel.

Teisipäeviti, kui on näi-teringi proovid, on klubi liikmeil, kellest eakaim on peagi 80-ne Aime Putnik, võimalus saada tervistavat massaaži. Massöör on Airi-ka Gaston Hallistest. Sealt, samuti Kaarlist ja Karksist käib Uue-Karistesse ka klubi liikmeid.

Kõik uuedki huvilised on Heiki Albi sõnul eaka-teklubisse 60+ oodatud.

meeLis sõeRD

Klubi 60+ pidas sünnipäeva

Tänavu sügisel oma teist hooaega alustanud Mulgi mälumängus lööb esmakordselt kaasa ka Mõisaküla linna võistkond, kelle start oli edukas.

Viieteistkümne võistkonna seas saavutas Mõisaküla esindus 23. oktoobril Halliste koolimajas toimunud Mulgi kilva avavoorus 29 punktiga kolmanda koha. Võistkonda kuulusid linnapea Ervin Tamberg, muuseumitöötaja Anu Laarman, raamatukoguhoidja Lija Kornis ja pensionär Ilmar Rebane. Esikohta jagasid avavoorus 32 punktiga võistkon-nad Karksi Mulgid ja Akord.

Mulgi kilva teine etapp toimub 27. novembril Hummulis. Neljanda etapi korraldamise au 26. veebruaril 2014 kuulub aga Mõisakülale endale.

meeLis sõeRD

Paljud mõisakülalased kasutasid 20. oktoobril lin-navalitsuse hoones valimas käies võimalust astuda läbi ka kultuurimajas korralda-tud taaskasutuslaadalt.

Tänavusügisest taaska-sutuslaata hindas selle kor-raldaja Mõisaküla kultuuri-maja juhataja Laine Pedaja üheks osalejaterohkemaks nii kaubapakkujate kui ost-jate-huviliste suhtes. Kodu-des seisma jäänud puhtaid heas korras rõivaid olid laadale toonud kohalikud inimesed. Uut kaupa lisaks ka kauplejad mitmelt poolt kaugemalt. Kultuurimaja saal oli müügilaudu täis ja nende ümber eriti ema-del-lastel rohkelt sagimist. Lisaks oli kultuurimaja ees püsti suur telk, kus müüdi eelkõige uusi talverõivaid

ja -jalatseid. Kultuurimaja väikeses

saalis jalgu puhates said laa-dalised tee ja kohvi kõrvale

maitsta kohalike küpsetus-meistrite pirukaid-kooke. Nende müügist laekunud tulu läheb kesklinna parki

mulgi laste skulptuurigrupi püstitamise heaks.

meeLis sõeRD

UUDISED

Kümmekond kätepaari tegid Halliste kiriku ümbruse heakorras-tamisel ära tänuväärselt suure töö. Fotol esiplaanil (paremalt) koguduse liikmed Ene Staalfeldt ja Aino Noop.

Hilve Koidla tervitusluuletust lugemas..

Igati tublilt startis teist hooaega toimuva Mulgi kilva avavoorus uustul-nukana kaasa löönud Mõisaküla linna esindus linnapea Ervin Tambergi (paremal) juhtimisel. Sellesügisene taaskasutuslaat Mõisaküla kultuurimajas meelitas kokku nii hulga kauplejaid kui ostuhuvilisi.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Talgulised tegid kiriku ümbruse korda

Mõisaküla kilvarid alustasid hästi

Taaskasutuslaat oli rahvarohke

Foto: Meelis Sõerd.

haLListe Rahvamajas • 24. XI kl 12 päev täis teatrit. Esinevad näiteringid Abjast, Uue-Karistest, Kaarlist, Hallistest ja Mõisakülast • 6. XII kl 20 Abja, Halliste ja mõisaküla taidlejate pungipidu. tantsuks ansambel Pu`Udo´nk. Lõbusad etteasted. Pääse 3 € • 19. XII kl 17 Halliste valla eakate jõulupidu. Info tel 5256 049.

KaaRLi Rahvamajas • 16. XII kl 18.30 Halliste valla mudilaste jõulupidu. info tel 5347 1393.

mõisaKÜLa KuLtuuRimajas • 3. XII kl 13 Miksteatri etendus „Ennemuistsed jutud“. Tasuta • 8. XII kl 10 jõuluturg. Tule ost-ma, müüma, vahetama. Avatud baar soojade pirukate ja kohviga • 11. XII kl 17 Mõisaküla linna eakate ja puudeinimeste jõulupidu • 16. XII kl 14–14.30 Altai palsami müük ja tutvustus • 21. XII kl 20 jõulupidu. Tantsuks ansambel Boomer. Pääse 5 € • 28. XII kl 18 idamaiste tantsijate jõuluetendus • 4. I kl 20 Mõisaküla spordi-hoones uusaastapidu. Meelt

lahutavad fakiir, balansskloun, tu ležonglöör, tantsurühm Bahira jt. Tantsuks Jüri Homenja, Udo-Band. Pääse ette tellides 7 €, kohapeal 10 €. Kava võib muutu-da. Info tel 5256 049.

uue-KaRiste Rahvamajas • 1. XII kl 12 I advendi tähista-mine. Külas laulurahvas Karksi vallast • 8. XII kl 12 tähistavad II ad-venti 60+ klubi ja Uue-Kariste näitering • 13. XII kl 11 huvisõit Viljan-disse (eelregistreerimine kuni 10. XII-ni) • 21. XII kl 15 toomapäev Uue-Kariste külakeskuses (õues iga ilmaga) • 28. XII kl 20 aastalõpupidu ansambliga Treffunx Pärnumaalt. Üllatusesinejad. Pääsmed hinna-ga 7 € müügil 21. XII-ni • 6. I 2014 kl 17 kolmekunin-gapäeva pealelõuna kamina ees. Lähem info tel 435 9234 või 5344 8905.

KOsKsiLLaL • 7. XII kl 12 jõulupäev. Tehakse jõulukaunistusi ja piparkooke, peetakse mokalaata. Kohvik ja jõulumuusika. Kohal on kala- ja lihabuss. Täpsem info tel 5907 2109 (Tea).

Kuhu minna

MÄLESTAMEELMAR MAISTE

29. XI 1934 – 1. XI 2013

ILME UIBO 3. VIII 1929 – 13. X 2013

REIN MÖLDRE 5. III 1938 – 19. X 2013Mõisaküla linnavalitsus

Halliste vallavalitsus

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühislehe Lõuna-Mulgimaa tellimusi 2013. aastaks võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab oma kodusesse postkasti tellida nii 2013. aasta lõpuni kui ka lühemaks perioodiks (sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani).Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), so 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot.Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee .

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Käivitamisel on Mulgimaa regionaalprogramm. Seoses sellega ootab Mulgi Kultuuri Instituut Mulgimaa inimeste ideid ja ettepanekuid, mis aitaksid kaasa Mulgimaa elu edendamisele ja piirkonna tutvustamisele.Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Kontaktid: instituut@mulgikultuur.ee , tel 5695 2950.

Alar Karu

Kuni 2. detsembrini ootab Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ettepanekuid Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejate tunnustamiseks. Kokku antakse tänavu välja kuus auhinda. Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud. Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.Ettepanekuid saab esitada: a) internetis www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt: http://www.viljandimaa.ee/?id=280 ; b) paberkandjal blanketid on saadaval Viljandi maavalitsusest kabinet 206 kohapeal esitamiseks või võib saata postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse pl 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2013”. Viljandimaa rahvakultuuri auhind antakse üle 3. jaanuaril 2014 Viljandis Sakala Keskuses toimuval tänuüritusel “Pärlipidu”.

Oodatakse mälestusi Laatre koolist

Uut e-arvet ja pikemat kontonumbrit karta ei tasu

Kütmine olgu ohutu

Suitsuandur vajab kontrollimist

Hiljuti moodustatud ja nüüdseks juba 40-liikmeline MTÜ Laatre Kool kutsub kõiki kunagise Laatre kooli õpilasi ja õpetajaid üles talletama ja jagama kooli-aegseid mälestusi nii pildis kui sõnas.

Nüüd, sügise pimedatel õhtupoolikutel, oleks paras aeg oma albumitest tolmu-kord pühkida ja kooliaeg-seid pilte teistega jagada, samuti oma mälestusi Laatre kooli ajaloost kirja panna.

Tore oleks, kui need pildid saaks üleslaadida Facebook’i “Laatre Kool”

gruppi, aga kui sellega on probleeme, tuleks anda tea-da Piret Ergile (tel 5373 0113)

või Uno Tislerile (tel 5660 3912 ja 436 4345). Kui on vaja, sõidame teie juurde koju albumeid sirvima.

2014. aasta juunikuus on MTÜ-l Laatre Kool plaanis korraldada endise Laatre kooli kokkutulek. Selle ka-vas on võsaraie kooli ümber ja hoone koristamine, mä-lestustahvli paigaldamine ja puhvetiga pidu.

mtÜ LaatRe KOOL

Eesti liitumine ühtse eur-omaksete piirkonna SEPAga toob alates järgmise aasta veebruarist inimeste jaoks kaasa kaks tajutavat muu-tust. Esiteks asendatakse ot-sekorraldused automaatselt e-arve ja e-arvel põhineva püsimaksega ning teiseks tu-leb harjuda senisest pikema kontonumbriga.

e-arve püsimakse 2014. aasta veebruaris lõp-

peb Eestis senisel kujul otse-korraldusteenuse kasutamine. Edaspidi on arvete automaat-ne tasumine võimalik e-arve alusel. E-arvel põhinev mak-seteenus on otsekorraldusest moodsam ja mugavam. Kui seni saatis energia- või telefo-nifirma arve inimesele ja mak-senõude panka, siis edaspidi

saadab ettevõte panka e-arve. Klient saab soovi korral inter-netipangas e-arve üle vaadata, makse tasumine toimub aga automaatselt.

Inimese jaoks ei muutu te-gelikult palju – kui ettevõtted uuele teenusele üle lähevad, muutuvad otsekorralduse maksed e-arve püsimakseteks, ilma et peaksite selleks eraldi midagi tegema. Soovi korral võib edaspidi arveid aga ka ükshaaval endale sobival ajal maksta.

Esimesed e-arved võivad teie e-postkastidesse jõuda juba septembris, kuna ette-võtted lähevad uuele teenu-sele üle sammhaaval. E-arvele ülemineku täpse aja ja täien-dava info teatab kliendile iga teenust pakkuv ettevõte ise. Probleem võib tekkida mõne

väiksema ettevõtte või korte-riühistuga, ent needki leiavad ajapikku kindlasti lahenduse.

Kõik e-arved on edaspidi kliendile nähtavad interneti-pangas. Kliendid, kes inter-netipanka ei kasuta, saavad arveid edasi tavapärasel moel, aga otsekorraldustest saavad pangas siiski e-arve püsi-maksed ning tasumise pärast muret tundma ei pea. Uute teenusepakkujate e-arveid saab automaatsele maksmisele vormistada lisaks interneti-pangale ka pangakontorites.

uus kontonumber2014. aasta veebruaris

muutuvad ka kontonumbrid – läheme üle rahvusvahelise-le IBAN kontonumbrile. See on vajalik, et saaksime kogu euroalas makseid ühtmoodi

teha, sest makse saaja andmed on kõigis riikides sarnaselt esitatud.

Ka siin ei pea me ise mi-dagi tegema – kontonumbrid püsikorraldustel ja määratud maksetel muudetakse rah-vusvahelisele kujule auto-maatselt. Pangakliendil tuleb vaid harjuda senisest pikema, muuhulgas riigikoodi EE sisal-dava kontonumbriga. Pangad pakuvad ka peale 1. veebruari ajutiselt võimalust algatada makseid vana kontonumbriga ja asendavad maksetel vanad kontonumbrid uutega.

Täpsem info SEPA kohta on kättesaadav Eesti Panga kodulehelt (www.eestipank.ee/SEPA).

eesti Pangaliit

selleks, et kütmine oleks ohutu, tuleb kütteperioo-di eel varakult korstnad ja ahjud üle kontrollida ning vajadusel puhastada ja pa-randada.

Kogu küttesüsteem tuleb kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüü-rides, ahjudes ja korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms.

Ühepereelamu omanik vastutab enda hoone ohutuse eest ning tal on õigus kor-raldada kütteseadmete pu-

hastamist oma äranägemisel seadmata seejuures ohtu teisi. Üksikelamu või suvila korstna võib puhastada omanik ise. Seda peaks tegema vähemalt kord aastas. Ühel korral viie aasta jooksul peab puhastama küttesüsteeme kutsetunnistu-sega korstnapühkija.

Korterelamutes, ühiskasu-tatavates hoonetes, ettevõtete hoonetes jms peab kogu küt-tesüsteemi puhastama kutse-tunnistusega korstnapühkija vähemalt üks kord aastas. Hoonetes, kus küttesüsteem läbib erinevate isikute val-duses olevaid ruume, ei ole võimalik tervet küttesüstee-mi ühe osa kaudu täielikult

puhastada. Soovitame kor-teriomanikel (ühistul) küt-tesüsteemide korrastamine leppida kokku ühele ajale, et korstnapühkijal oleks või-malik hooldada korraga kogu küttesüsteem. Inimesed, kelle valduses olevaid küttesüstee-mi osasid ei ole puhastatud, seavad ohtu enda ja kaasela-nikud.

Korrapärane seadmete puhastamine on vajalik tu-leohutuse tagamiseks, sest suitsulõõridesse ladestunud pigi ja tahm võivad kergesti süttida. Samuti aitab puhas-tamine vähendada soojaka-du ja pikendada küttekolde kasutusiga.

Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juh-tuvate tuleõnnetuste sage-daseim põhjus. Viljandimaal on käesoleval aastal olnud hulk tuleõnnetusi, mille põh-justasid valesti paigaldatud, katkised või hooldamata küt-teseadmed.

Korstnapühkijate kon-taktandmeid saab päästeala infotelefonilt 1524 ja interneti-lehel www.korsten.ee .

Päästeamet

tänavune Päästeameti tu-leohutuskampaania rõhutab, kui oluline on töökorras ja regulaarselt kontrollitud suit-suanduri olemasolu kodudes.

Tulekahjude statistikast on viimasel ajal hakanud välja joonistuma mõned murette-kitavad tendentsid. Näiteks põhilise riskirühma ehk eakate kodudes leidub üha rohkem suitsuandureid, mis polnud tulekahju puhkemise ajal töö-korras, kas tühjenenud või välja võetud patareide tõttu.

Halvemal juhul võetakse pa-tarei tühjenemisest piiksudega märku andev andur laest üldse alla.

„Sageli on suitsuanduri patarei vahetamine eakatele raske, seda nende piiratud liikumisvõime tõttu. Seepärast on tähtis, et kõik aktiivses eas inimesed oma lähedasi eakaid külastades kontrolliksid, et nende suitsuandurid on töö-korras, “ põhjendas kampaa-nia teemavalikut ennetustöö osakonna ekspert Janek Innos.

Suitsuandurit peavad kontrol-lima regulaarselt kõik pered, veendumaks, et see hakkab tulekahju korral häiret and-ma. Kuigi kohustuslik on igas eluruumis üks andur, siis soo-vitavalt võiks neid ikkagi olla rohkem kui üks – ikka selleks, et perel oleks turvalisem olla oma kodus.

Turu- Uuringute ASi 2012. aasta uuringust selgus, et vaid 50 protsenti leibkondadest oli viimase kuu jooksul kontrolli-nud kodus oleva suitsuanduri töökorras olekut. Tootjad soovi-

tavad seda aga teha lausa kord nädalas. Kord kuus on miini-mumprogramm ja rusikareegel on, et pigem kontrollida tihemi-ni kui harvem. Suitsuandur oli lakke paigaldatud 94 protsendil eestikeelsest ja 89 protsendil venekeelsest elanikkonnast.

Elusid päästab õigesti pai-galdatud ja töökorras suit-suandur. Veenduge, et ka teie eakatel lähedastel oleks suit-suanduriga kõik korras.

Päästeamet

Mulgimaa ootab häid ideid

Kes vääriksid rahvakultuuri auhindu?

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 9.30–11.30

IV kvartalis25. novembril9. ja 23. detsembril

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Nii nägi aastakümneid tagasi välja Laatre koolimaja. Foto: Erakogu.