ABJA VALLA EELARVESTRATEEGIA 1015-2018.uus salvestusEelarvestrateegia 2013-2016 rahastuskava 24 11. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG) 31 12. Reservnimekirja

Abja valla arengukava 2009-2018 Kinnitatud lisa: Eelarvestrateegia 2015-2018 Abja Vallavolikogu määrusega nr …., ….09.2014

1

016ABJA VALLA

ARENGUKAVA 2009-2018 Lisa

EELARVESTRATEEGIA 2015-2018

SISUKORD

1. Eelarvestrateegia 2

1.1. Sissejuhatus 2

2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos 2

2.1. Riigi tasand 2

2.2. KOV tasand 4

3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos 5

3.1. Tulumaks 5

3.2. Maamaks ja muud põhitegevuse tulud 7

3.3. Tasandusfond ja toetusfond 7

4. Põhitegevuse kulude prognoos 10

5. Investeeringute kavandamine 13

6. Kohustuste planeerimine 17

7. Likviidsed varad 20

8. Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos 20

9. Finantsdistsipliin 22

10. Eelarvestrateegia 2013-2016 rahastuskava 24

11. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG) 31

12. Reservnimekirja tegevused 32


2

1. Eelarvestrateegia 1.1. Sissejuhatus Abja valla eelarvestrateegia tugineb kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, riigieelarve seadusele, raamatupidamisseadusele, samuti valla arengukavale. Abja valla eelarvestrateegia käsitleb Abja valla ja sõltuvate üksuste 2015-2018. aasta tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, temast sõltuvate üksuste finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada. Tegemist on töövahendiga, mis kirjeldab omavalitsuse ja sõltuvate üksuste finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevasterahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse jasõltuvate üksuste tegevust. Abja valla eelarve on kassapõhine, eelarvestrateegias on majandustehingud planeeritud sellesse perioodi, millises toimub raha laekumine või väljamaksmine. Eelarvestrateegias kajastatakse:

1. kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

2. eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos hinnangulise kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatavad finantseerimistegevuse mahud ning likviidsete varade muutus;

3. ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

4. kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelnenud aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem;

5. kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelnenud aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;

6. muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon. 2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos 2.1. Riigi tasand Rahandusministeeriumi eelmise, 2013. aasta suvise prognoosi tegemise ajast alates on majandus-usaldus ELis jätkanud kiiret ja stabiilset paranemist. Selgel paranemistrendil on kindlustunne nii tööstuses, teeninduses kui tarbijatel. Visalt taastub eurotsoonis siiski ehitussektor, mis Soome kaudu mõjutab ka Eesti majandust. Kuna mitmete Eesti ekspordipartnerite majanduse taastumine on olnud suhteliselt kiire juba mitu aastat, siis otsest positiivset lisatõuget Eesti ekspordinõudlusele ELi üldise majanduskonjunktuuri paranemine kaasa ei too. Kaudselt suurendab see siiski kindlustunnet Eesti lähinaabrite majanduste taastumise kohta. Eesti majandususaldusindeks on viimasel poolel aastal olnud kergel tõusutrendil peamiselt kaubandus- ja teenindussektori ning tarbijate toel. Olukord tööstuses on stabiilne, oodates välisnõudluse


3

taastumist. Ehitussektori kindlustunne on aga 2013. aasta sügisest alates languses seoses vähenevate valitsussektori investeeringutega ning aeglaselt taastuva erasektori nõudlusega hoonete ja eluasemete järele. Kuna käesoleva prognoosi väliseeldused fikseeriti 2014. aasta veebruarikuu seisuga ehk enne Ukraina sündmuste eskaleerumist, siis ei ole põhistsenaariumis arvestatud võimalike ELi majandussanktsioonide ja Venemaa poolsete vastureaktsioonidega. Prognoosi riskistsenaarium lähtub Venemaa majanduskasvu pöördumisest sellel aastal (põhistsenaariumis kasv 2%, riskistsenaariumis langus 1%) ning selle eeldatavast mõjust nii Eesti kui Läti, Leedu ja Soome majandustele. Geopoliitilise kriisi edasine areng on praegu siiski seotud väga suure määramatusega ning viimastel nädalatel aset leidnud sündmuste võimaliku majandusliku mõju hindamiseks tuleks oodata välispoliitilise olukorra stabiliseerumist. 1. Makromajandusprognoos Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 0,5 protsenti ja 2015. aastal 2,5 protsenti. Aastaks 2016 ootame kasvu kiirenemist 3,5 protsendini. Rahandusministeerium on selle aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi põhistsenaariumiga alandanud, mille peamised põhjused on esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu näitajad ja halvenenud tulevikuväljavaated. Majanduskasvu toetab ennekõike sise-tarbimine, kuigi eksport hakkab selle aasta teisel poolel kiirenema. Import kasvab ekspordist kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu eelmise aastaga võrreldes suureneb. 2015. ja 2016. aasta majanduskasvu prognoosid on võrreldes eelneva prognoosiga samuti allapoole korrigeeritud. 2015. aastal ja samuti kahel järgmisel aastal ootame ekspordi kasvu kiirenemist, kuid ka sisenõudluse tugi püsib tugev, mistõttu netoekspordi mõju SKP kasvule jääb negatiivseks. Sisenõudluse komponentidest eratarbimise kasv 2014. aastal mõnevõrra aeglustub, kuid kapitali kogumahutus võib osutuda eelmisest aastast väiksemaks. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiirena (3,6 protsenti) vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbijakindlus on püsivalt kõrge ja seda toetab töötuse vähenemine. Sissetulekute ostujõudu hoiab aasta keskmisena 0,3 protsendini langenud hinnatõus. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab eratarbimise kasvu 3,8 protsenti. Tarbimise kasv hakkab aeglustuma seoses hinnatõusu kiirenemisega ning hõivatute arvu oodatava vähenemise tõttu prognoosiperioodi viimastel aasteatel. Sarnaselt eelneva aastaga jääb investeeringute tase tagasihoidlikuks ning 2013. aasta kerge investeeringute kasv võib pöörduda 2014. aastal langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja valitsussektoris annab tunda CO2-kvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine. Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitus-turgu. Ettevõtlussektori investeeringud peaksid 2015. aastal pöörduma selgele kasvule seoses oodatava välisnõudluse paranemisega. Väliskaubanduse prognoosi on lähiaastateks kaubanduspartnerite nõrgemate kasvuväljavaadete ning Venemaa ebakindluse tõttu langetatud. 2014. aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2- protsendilist kasvu. Kasvu veab tugev teenuste eksport, lisaks võib oodata kauba-ekspordi suurenemist aasta teisel poolel, mida soodustab madal võrdlusbaas. Välisnõudlus hakkab taastuma 2015. aastal ning siinsete ettevõtete kasvuvõimalusi hakkab avardama ka Soome majanduse aeglane kosumine. Ekspordi kasv kiireneb sarnases tempos välisnõudlusega, ulatudes 2015. aastal 3,5 protsendini ning stabiliseerudes prognoosiperioodi lõpus 2017.–2018. aastal 6 protsendi juures. Tugevneva sisenõudluse ning ekspordiks vajalike sisendite ning komponentide suureneva sisseveo tõttu kiireneb lähiaastatel kaupade ja teenuste impordi kasv. Prognoosi-perioodil jääb impordi kasv ekspordist mõnevõrra kiiremaks ettevõtete suurest investeerimis-vajadusest ning majapidamiste palgakasvust tingitud kapitali- ning tarbekaupade kasvava sisseveo tõttu. 2014. aastal suureneb jooksevkonto puudujääk 2,3 protsendini SKP-st tagasihoidlike ekspordi-väljavaadete ning sisenõudluse tugevnemise tõttu. Prognoosiperioodi jooksul välistasakaal mõne-võrra halveneb suurenevast investeerimisaktiivsusest tingitud kaubavahetusbilansi puudujäägi suurenemise tõttu. Teenuste bilansi ülejääk veidi paraneb sel aastal, kuid jääb edaspidi stabiilseks. Jooksevülekannete bilanssi mõjutab suures osas Euroopa Liidu vahendite laekumine, jooksevülekannete ülejääk püsib lähiaastatel 1 protsendi juures SKP-st.


4

Tarbijahindade (THI) tõus ulatub 2014. aastal 0,3 protsendini, seejärel kiireneb 2015. aastal 1,9 protsendini ning 2016. aastal 2,5 protsendini. Inflatsioon hakkab sügiskuudel järk-järgult kiirenema energiatoodete hinnalanguse pidurdumise ning toiduainete mõningase kallinemise tõttu tingituna aiasaaduste madalast hinnatasemest. 2015.–2016. aastal kergitavad inflatsiooni ka riigi meetmed, millest valdava osa moodustab alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine. Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastav baasinflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema palgakasvuga kaasnevate hinnasurvete, imporditud tööstuskaupade kallinemise ning sideteenuste hinnalanguse oodatava pidurdumise tõttu. Lisaks hakkab inflatsiooni suuremal määral panustama toiduainete kallinemine välisturgudel. Prognoosiperioodi lõpus võib oodata inflatsiooni kiirenemist 3 protsendini hoogsamast palgakasvust tingitud teenuste kiirema hinnatõusu, välistegurite suureneva panuse ning riigipoolsete meetmete mõjul. Hõive kasv on peatunud ning prognoosi kohaselt hakkab hõive vähenema 2016. aastast alates kiirenevas tempos. Kevadel prognoositud mõningane hõive kasv sellel ja järgmisel aastal ilmselt ei realiseeru varem oodatust madalama majandusaktiivsuse tõttu. Vaatamata tööealise elanikkonna ehk 15–74 aastaste hulga agregeeritud vähenemisele on nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist taastudes kasvanud ning sedakaudu võimaldanud hõivatute arvu lisandumist. Viimase rahvaloenduse tulemustele toetudes on alust arvata, et alates 2016. aastast alates hakkab hõivatute arv siiski kiirenevas tempos vähenema, mis piirab ka Eesti majanduskasvu. Töötuse määr langeb soodsate majandusarengute puhul prognoosiperioodi lõpuks 6 protsendi lähedale. Keskmise palga kasvutempo aeglustub 2014. aastal 6 protsendini ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv natuke kiireneda, palga reaalkasv aga aeglustub veidi ning läheneb tööviljakuse reaalkasvule. Palgatulu kiire reaalkasvu jätkumine, mis viimasel ajal on paljuski tingitud langevatest impordihindadest, eeldab tulevikus tootlikkust tõstvad investeeringud, mis peaksid prognoosi põhistsenaariumi kohaselt järgmisel aastal kiirenema. Sellel ja eelmisel aastal on palgatulu kasv majanduses tervikuna ületanud majanduse nominaalkasvu, kuid pikemas plaanis peaksid need kasvutempod ühtlustuma. Tabel 1. Olulisemad majandusnäitajad 2013-2018

2.2. KOV tasand Abja vald hõlmab praeguse Viljandimaa kõige edelapoolsema osa, haarates enda alla ligikaudu poole muinaseesti Halliste kihelkonnast. Abja valla pindala on 290,21 km². Keskus/tõmbekeskus: Abja-Paluoja linn. 01.01.14 seisuga elas Abja valla territooriumil 2295 inimest. Abja valla arenguväljakutsed:

Tugevused 1. Abja-Paluoja linn kui ajalooliselt väljakujunenud mulgimaa pealinn 2. Rahulik, turvaline ja meeldiv elukeskkond

prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos

2013 2014 2015 2016 2017 2018 SKP jooksevhindades (mld eurot) 18,4 19,0 20,1 21,4 22,8 24,2 SKP reaalkasv 0,8% 0,5% 2,5% 3,5% 3,4% 3,2% SKP nominaalkasv 5,9% 3,0% 5,8% 6,6% 6,4% 6,1% Tarbijahinnaindeks 2,8% 0,3% 1,9% 2,5% 3,0% 3,0% Hõive (tuh inimest) 621,4 622,1 622,1 620,9 628,4 614,7 Kasv 1,0% 0,1% 0% -0,2% -0,4% -0,6% Keskmine kuupalk (€) 948 1005 1066 1134 1208 1288 Kasv 7,8% 6,0% 6,1% 6,4% 6,5% 6,6% Allikas RM2014a suveprognoos


5

3. Miljööväärtuslik ja unikaalne looduskeskkond 4. Geograafiline asukoht (samaväärne kaugus Riiast ja Tallinnast) 5. Rikas ajaloopärand 6. Väljakujunenud kultuuritraditsioonid

Nõrkused 1. Töökohtade nappus (registreeritud töötuid 31.08.2014 18 tööealist inimest; registreeritud

majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 2012 aasta seisuga 47) ja selletõttu inimeste lahkumine piirkonnast. 2013 aastal sisseränne 46, väljaränne 49 inimest (2012 vastavalt 56 ja 109)

2. Vananev ja vähenev elanikkond (2013 aastal registreeriti sünde 10, surmasid aga 23; demograafiline tööturusurveindeks 2014 01.jaanuari seisuga 0,62). Elanike arv on vähenenud peale Abja valla ja Abja-Paluoja linna ühinemist 1998 aastal 3190 elanikult 2295 elanikuni 01.01.2014. Elanikkonna arvu muutus aastatel 2009-2013 -11,2%

3. Amortiseerunud ja räämas objektid linnas ja vallas 4. Abja Gümnaasiumi õpilaste arvu vähenemine (2000 aastal õpilasi 485, 2014 aasta märtsi

seisuga 208) 5. Turismipotentsiaali vähene rakendamine 6. Finantsressursi piiratus vallaeelarves 7. Vähene elamuehitus 8. Spordipaikade ja puhkealade ning mänguväljakute vähesus külades

Võimalused 1. Ümbritsev looduskeskkond. 2. Abja Gümnaasiumis pakutavad erinevad õppesuunad ja eelkutseõpe Abja vallas pakutavad

puhkamis- ja rekreatsioonilised tegevused. Soodsad eluasemed. 3. Kasutamata maareserv. 4. Omavalitsussõbralikum riigipoliitika.

Ohud 1. Ääremaastumine 2. Transpordi arengukoridoridest eemal asumine

Tulenevalt Abja valla SWOT-analüüsist, looduskeskkonna, sotsiaalsete ja majanduslike olude analüüsist ning lähtudes Abja valla arengust tulevikus, seisavad Abja ees mitmed väljakutsed, mis vajavad lahendusi lähiaastate jooksul: Piirkonna majandusliku elujõu ja konkurentsivõime suurendamine –Abja valla arenguseisukohalt on oluline soodsa ettevõtluskeskkonna tagamine, kohapealse tootmise ja tööstuse areng, maaturismi areng ja sellega seonduvalt uute teenust pakkuvate ettevõtjate tekkimine. Abja-Paluoja eesmärgiks on välja kujundada edukalt toimiv tööstusala. Prioriteediks on elanike jäämine Abja valda. Ääremaa elanike usku piirkonna elujõulisusse on vaja oluliselt tõsta, ainuke tee selleks on piirkonna ettevõtluse areng, kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse säilitamine,Abja Gümnaasiumi maine tugevdamine, valikainete ja eelkutseõppe võimaluste laiendamine gümnaasiumis. Abja-Paluoja linna ja külade eesmärgiks on pakkuda oma elanikele ja külalistele rahulikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda,Abja-Paluoja kui mulgimaa pealinna maine tõhustamine ja kinnistamine, rahvakultuuri ja kultuuripärandi säilitamine, arendamine ning kogukonna ühtse identiteedi loomine.

3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos 3.1. Tulumaks Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalitsuste olulisimaks tuluallikaks. Üksikisiku tulumaks on jagatud riiklik maks. Füüsilise isiku deklareeritud brutotulust laekus rahvastikuregistri andmete alusel elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele alates 2009. aasta 01.aprillist 11,4% endise 11,93% asemel. Aastatel 2003-2008 suurenesid valla elanike sissetulekud kiiresti, mis koos maksumaksjate arvu kasvuga põhjustasid tulumaksu laekumise olulise tõusu. Majanduskriisi mõjud avaldusid alates 2009


6

aastast. Brutotulu saajate arv vähenes 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga13,1%; isiku keskmine brutotulu langes samal perioodil 6,7% mis koosmõjus põhjustasid üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemise 17,9%. Maksumaksjate arvu vähenemine jätkus ja pidurdus alles 2011 aastal. 2013 aastaks on jõudnud maksumaksjate arv praktiliselt 2009 aasta tasemele. Keskmine brutotulu on 2013 aastal võrreldes 2009 aastaga tõusnud 16 %. Aastatel 2015-2018 on keskmiste sissetulekute kasvuks planeeritud 3-5%, maksumaksjate arv muutub aastatel 2015-2018 vähe, tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhteks on 2013 aastal 11,57%, 2015-2018 11,6%.

Joonis 1 Tulumaksu laekumine Abja vallas 2013-2018 eurodes (alates 2014 prognoos)

Joonis 2 Muutused tulumaksu laekumises, sissetulekute kasvus ja maksumaksjate arvu muutuses aastatel

Tabel 2 Tulumaksu laekumise prognoos

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Maksumaksjate arv 826 830 830 832 835 840

Maksumaksjate arvu muutus 0,2% 0,0% 0,0% 0,0% 0,2% 0,4%

Väljamaksed füüsilistele

isikutele

7 255 584 7 655 256 7 961 466 8 296 485 8 579 561 8 889 969

Sissetulek inimese kohta kuus 732 769 799 831 856 882

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

2013 2014 2015 2016 2017 2018

750

800

850

900

950

1 000

-30,00%

-20,00%

-10,00%

0,00%

10,00%

20,00%

30,00%

40,00%

2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

Tulumaks

Maksumaksjate arv (parem skaala)

Sissetuleku kasv (vasak skaala)

Tulumaksu laekumise kasv (vasak skaala)


7

Sissetuleku kasv 6,7% 5,0% 4,0% 4,0% 3,0% 3,0%

Sissetuleku kasv Eestis kokku 7,8% 6,0% 6,1% 6,4% 6,5% 6,6%

Tulumaksu laekumine 830 350 897 000 923 530 962 392 995 229 1 031 236

Tulumaksu laekumise kasv 6,6% 8,0% 3,0% 4,2% 3,4% 3,6%

Tulumaksu laekumise ja

sissetulekute suhe

11,57% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60%

Allikas: Rahandusministeerium

3.2. Maamaks ja muud põhitegevuse tulud Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv omandimaks, mida maksavad maa omanik ja maa kasutaja lähtudes maamaksuseadusest. Maamaksumääradeks põllumaal ja looduslikul rohumaal on 0,1 -2% ja muul maal 0,1-2,5 % maa maksustamishinnast aastas. Konkreetne maksumäär kehtestatakse volikogu poolt. Abja valla territooriumil kehtib 2014. aastal maamaksumäär 2,5 % maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleval haritaval maal ja looduslikul rohumaal, mille maamaksumääraks 2,0 % maa maksustamishinnast aastas. Vallavolikogu määrusega on „Riikliku pensionikindlustuse seaduse“ alusel pensioni saavad pensionärid nende omanduses olevalt elamumaalt 0,1 ha ulatuses Abja-Paluoja linnas ja 1,0 ha ulatuses ülejäänud valla territooriumil vabastatud maamaksust tingimusel. Et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritule. Samuti on vabastatud maamaksust „Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse“ mõistes represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

Kohalikke makse Abja vallas kehtestatud ei ole. Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad 2014 aastal 12,1% valla põhitegevust tuludest. Perioodil 2015-2018 moodustavad eespoolnimetatud tulud ligikaudu 13% põhitegevuse tuludest. Keskkonnatasude (kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutustasu ja saastetasu) osakaal eelarve põhitegevuse tuludes on väga väike jäädes alla 1%. 3.3. Tasandusfond ja toetusfond

Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on on tasandada omavalitsuste laekumise erinevusi jaühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Lisaks eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetusi ka konkreetsete tegevuste katteks- hariduskulude toetuseks (õpetajate palgad, koolilõuna jms), toimetulekutoetuste väljamaksmiseks, väikesaarte

toetuseks ning sotsiaaltoetuste – ja teenuste osutamise toetuseks. Riigieelarves ette nähtud tasandusfondi suuruse aluseks on arvestuslike kulude ja tulude vahe, mis on läbi korrutatud eelarvete tasandusfondi koefitsiendiga (arvestatud koefitsiendiga 0,9). Keskmise tegevuskulu arvestuse aluseks on parameetrite hinded (ühiku maksumus) ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, arvestusliku teepikkuse ja hooldatava või hooldajateenust saava puudega isiku kohta. Arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse statistiliste näitajate ning ühiku maksumuse korrutiste


8

summeerimisega. Arvestuslike tulude leidmisel võetakse aluseks kolmel eelneval aastal laekunud tulumaksude ja loodusvarade kasutamisõiguse tasude kaalutud keskmine ning eelneva aasta arvestusliku maamaksu suurus.


9

Tabel 3 Eelarvete tasandusfondi eraldised 2013-2018

EELARVETE TASANDUSFOND

AT AK AK-AT Arvestuslikud tulud

KOKKU Arvestuslikud

kulud KOKKU

Tulu- ja kuluvajaduse

vahe

Eelarvete tasandusfond

2013 818 415 1 197 950 379 534 341 161

2014 858 757 1 263 827 405 070 364 638

2015 910 759 1 327 019 416 260 374 634

2016 954 940 1 393 370 438 430 394 587

2017 995 196 1 463 038 467 842 421 058

2018 1 028 579 1 507 637 479 057 431 152

Tabel 4 Riigieelarvelise toetusfondi eraldised 2013-2018

2013 2014 2015 2016 2017 2018 Hariduskuludeks 355 099 353 501 353 501 353 501 353 501 353 501

Toimetulekutoetus 7 769 14 730 14 730 14 730 14 730 14 730

Sotsiaalteenuste osutamise toetus, vajaduspõhine peretoetus

16 128 25 195 25 195 25 195 25 195 25 195

Sündide ja surmade registreerimine

97 71 71 71 71 71

Maamaksuvabastuse korraldus 1 709 0 0 0 0 0

KOKKU 380 802 393 497 393 497 393 497 393 497 393 497

Joonis 3 Peamiste tululiikide osatähtsus 2010-2018

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Peamiste tululiikide osatähtsuste dünaamika

Muud põhitegevuse tulud

Loodusvarade kasutamise tasud

ja saastetasud

Toetusfond

Tasandusfond

Tulumaks


10

4. Põhitegevuse kulude prognoosimine

Põhitegevuse kulud prognoositakse järgmistel eeldustel:

1. Antavad toetused jäävad prognoositavatel aastatel samaks järgnevaks aastaks planeerituga

võrreldes. Personalikulude planeerimisel on arvestatud 2014 ja 2015 aastal miinimumpalga

tõusuga ja ülejäänud palkade puhul 2015 aastal on tõusuks planeritud 5-7,5% sõltuvalt

kehtivast palgamäärast.

2. Majapidamiskulud ja muud kulud muutuvad prognoositavatel aastatel tarbijahinna indeksi

võrra va mõned tegevusalad, mille kulud on perioodi jooksul muutumatuks jäetud

3. Põhitegevuse kulude koosseis on eelarvestrateegia perioodil ligikaudselt järgmine:

personalikulud moodustavad põhitegevuse kuludest ligikaudu 54%, majandamiskulud

ligikaudu 40,5%, antavad toetused ligikaudu 5,5%.

Joonis 4 Kulude osatähtsused 2015 aastal

10%4%

0%

4%

21%

53%

8%

Kulude osatähtsused 2015 aastal

Üldvalitsemine

Elu- ja looduskeskkond

Ettevõtlus ja tööhõive

Tehniline infrastruktuur

Kultuur, noorsootöö, sport

Haridus

Sotsiaalne kaitse ja tervishoid


11

Joonis 5 Põhitegevuse tulude ja kulude muutused 2013-2018

Tabel 5 Abja valla koondeelarve 2013-2018

Abja Vallavalitsus 2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 974 748 2 139 310 2 201 615 2 266 123 2 332 433 2 385 747

Maksutulud 946 987 1 013 000 1 040 167 1 079 029 1 111 866 1 147 873

sh tulumaks 830 350 897 000 923 530 962 392 995 229 1 031 236

sh maamaks 116 637 116 000 116 637 116 637 116 637 116 637

sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist

203 666 259 700 282 725 288 418 295 420 302 633

Saadavad toetused tegevuskuludeks

817 060 860 410 872 523 892 476 918 947 929 041

sh tasandusfond ( lg 1) 341 161 364 638 374 634 394 587 421 058 431 152

sh toetusfond ( lg 2) 380 802 393 497 393 497 393 497 393 497 393 497

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks

95 097 102 275 104 392 104 392 104 392 104 392

Muud tegevustulud 7 035 6 200 6 200 6 200 6 200 6 200

Põhitegevuse kulud kokku 1 841 285 2 065 401 2 182 776 2 202 813 2 232 726 2 260 152

Antavad toetused tegevuskuludeks

99 923 134 437 124 102 124 102 124 102 124 102

Muud tegevuskulud 1 741 362 1 930 964 2 058 674 2 078 711 2 108 624 2 136 050

sh personalikulud 997 287 1 104 054 1 195 085 1 195 085 1 200 085 1 200 085

sh majandamiskulud 743 796 821 992 857 316 877 346 902 251 939 668

sh muud kulud 279 4 918 6 273 6 280 6 288 6 297

Põhitegevuse tulem 133 463 73 909 18 839 63 310 99 707 125 595

Investeerimistegevus kokku -354 498 -76 184 -18 055 19 774 -17 972 -19 418

Põhivara müük (+) 17 900 173 000 359 000 79 500 2 600 0

-5,00%

0,00%

5,00%

10,00%

15,00%

20,00%Põhitegevuse tulude ja kulude muutused

Põhitegevuse tulude muutus, KOV

Põhitegevuse kulude muutus, KOV

Põhitegevuse tulude muutus,

arvestusüksus

Põhitegevuse kulude muutus,

arvestusüksus


12

Põhivara soetus (-) -356 967 -262 288 -410 187 -220 387 -146 387 -146 387

sh projektide omaosalus -216 784 -182 187 -44 387 -6 387 -6 387

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+)

21 371 47 504 228 000 176 000 140 000 140 000

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-)

-3 579 0 -12 000 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+)

0 0 0 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-)

0 0 -167 000 0 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 0 Finantstulud (+) 5 0 0 0 0 0

Finantskulud (-) -33 229 -34 400 -15 868 -15 339 -14 185 -13 031

Eelarve tulem -221 035 -2 275 784 83 084 81 735 106 177

Finantseerimistegevus 218 497 0 0 -82 197 -82 197 -82 197

Kohustuste võtmine (+) 346 223 1 130 211 0 0 0 0

Kohustuste tasumine (-) -127 726 -1 130

211

0 -82 197 -82 197 -82 197

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

-2 538 -2 275 784 887 -462 23 980

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

2 275 0 784 1 671 1 209 25 189

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

1 148 119 1 131 208 1 131 208 1 049 011 966 814 884 617

sh sildfinantseering 0 0 0 0 0 0 sh võlad sõltuvatele üksustele

0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 1 145 844 1 131 208 1 130 424 1 047 340 965 605 859 428

Netovõlakoormus (%) 58,0% 52,9% 51,3% 46,2% 41,4% 36,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

1 184 849 1 283 586 1 320 969 1 359 674 1 399 460 1 431 448

Netovõlakoormuse ülemmäär (%)

60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes)

39 005 152 378 190 545 312 334 433 855 572 020

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse tulude muutus - 8% 3% 3% 3% 2%

Põhitegevuse kulude muutus - 12% 6% 1% 1% 1%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja

1,07 1,04 1,01 1,03 1,04 1,06


13

5. Investeeringute kavandamine

Investeeringute rahastusallikad jagunevad aastatel 2010-2018 järgmiselt

Joonis 6 Investeeringute maht rahastusallikate lõikes

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

350000

400000

450000

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Teistelt isikutelt saadud toetuste

arvelt

Omavahenditest

Võlakohustuste arvelt

Riigi toetuste arvelt

Euroopa Liidu ja muude välistoetuste

arvelt


14

Tabel 6 Investeeringuprojektid

2013 2014 2015 2016 2017 2018 INVESTEERINGUD KOKKU 356 967 262 288 422 187 220 387 146 387 146 387

Finantseerimine kokku 364 322 262 288 422 187 220 387 146 387 146 387

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 16 084 0 216 000 36 000 0 0

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isiku telt 5 287 47 504 12 000 140 000 140 000 140 000

Võlakohustuste võtmine 342 950 0 0 0 0 0

Omavahendid 1 214 784 194 187 44 387 6 387 6 387

Investeeringud haridusvaldkonda 299 297 41 504 14 853 32 853 4 853 4 853

Investeering 1:Lasteaed 7 203 19 804

Investeering 2:Gümnaasium 292 094 21 700 4 853 4 853 4 853 4 853

Investeering 3:Gümnaasiumi elektriprojekt 10 000 Investeering 4: Õpilaskodu soklikorruse osaline väljaehitamine 28000 Finantseerimine kokku 306 651 41 504 14 853 32 853 4 853 4 853

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 1 641 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 29 504 Võlakohustuste võtmine 305 010 Omavahendid 0 12 000 14 853 32 853 4 853 4 853

Investeeringud kultuurivaldkonda 16 524 167 400 98 000 180 000 140 000 140 000

Investeering 1:Kultuurimaja 13 088 140 000 140 000 140 000

Investeering 2:Ujula ehitustööd 163 000 98 000 40 000

Investeering 3:Kamara Raamatukogu 1 834 2 400 Investeering 4:Penuja külamaja 1602 Investeering 4:Kamara külamaja 2 000 Finantseerimine kokku 16 524 167 400 98 000 180 000 140 000 140 000

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 14 443 0 36 000 36 000 0 0

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 0 0 0 140 000 140 000 140 000


15

Võlakohustuste võtmine 2 081 Omavahendid 0 167 400 62 000 4 000 0 0

Investeeringud sotsiaalvaldkonda 0 4 500 200 000 0 0 0

Investeering 1: SA Abja Haiglale lifti ja trepikoja ehitus 0 0 200 000 0 0 Investeering 2:Perearstikeskus 0 4 500 0 0 0 0 Finantseerimine kokku 0 4 500 200 000 0 0 0

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 0 0 180 000 0 0 0 Omavahendid 0 4 500 20 000 0 0 0

Investeeringud teedesse ja tänavatesse 3 525 19 350 6 000 6 000 0 0

Objekt 1: Teede tolmuvabaks muutmine 18 000 6 000 6 000

Objekt 2: Kadrimäe puhkekoha rajamine 1 350

Finantseerimine kokku 3 525 19 350 6 000 6 000 0 0

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 0 18 000 0 0 0 0

Võlakohustuste võtmine 3 525 Omavahendid 0 1 350 6 000 6 000 0 0

Investeeringud ühisveevärki ja -kanalisatsiooni 0 0 24 000 0 0 0

Investeering 1:Hajaasustuse programm 24 000 Finantseerimine kokku 0 0 24 000 0 0 0

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 0 0 12 000 0 0 0 Omavahendid 0 0 12 000 0 0 0 Investeeringud elu- ja looduskeskkonda 37 621 29 534 79 334 1 534 1 534 1 534

Investeering 1:Soetused 6 784 29 534 1 534 1 534 1 534 1 534

Investeering 2:Prügilte sulgemine 20 428 Investeering 3:Soojamajandus 10 410 77 800 Finantseerimine kokku 37 621 29 534 79 334 1 534 1 534 1 534

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 5 287


16

Võlakohustuste võtmine 32 334 Omavahendid 0 29 534 79 334 1 534 1 534 1 534


17

6. Kohustuste planeerimine

Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks. Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valla- või linnavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.Lisaks võib kohaliku omavalitsuse üksus võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.

Joonis 7 Laenukohustuste planeerimine

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

2010 2012 2014 2016 2018 2020

Laenukohustused

Laenukohustuste jääk aasta lõpuks (EUR, parem

skaala)

Finantskulud laenukohustustelt (EUR, vasak skaala)


18

Tabel 7 Laenukohustuste planeerimine

Võetava kohustuse sihtotstarve

Aasta Võetava kohustuse maht

Intressi- määr

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kohustus 1:investeerimislaen

2007 351 514 5,10% Põhisumma 6 331 25 323 Intress 1 338 1 292 Kohustuse jääk

25 323 0 0 0 0


2008 215 510 5,75% Põhisumma 29 964 Intress 658 Kohustuse jääk

0 0 0 0 0


2009 453 261 4,30% Põhisumma 0 313 324 Intress 13 700 13 473 Kohustuse jääk

313 324 0 0 0 0



71 669 0 0 0 0



377 704 0 0 0 0


2013 264 950 2,05% Põhisumma 264 191 Intress 3 927 5 416 Kohustuse jääk

264 191 0 0 0 0

Kohustus Põhisumma 78 000 7:investeerimislaen 2013 78 000 1,664% Intress 832 1 298 Kohustuse

jääk 78 000 0 0 0 0


19

Kohustus 8:investeerimislaen (refinantseerimine)

2014 1 130 211 1,404% Põhisumma 0 82 197 82 197 82 197

Intress 15 868 15 339 14 185 13 031

Kohustuse jääk

0 1 130 212 1 130 212 1 048 015 965 818 883 620

Kohustuste teenindamine 157 069 1 162 348 15 868 97 536 96 382 95 228

sh põhisumma 123 840 1 130 211 0 82 197 82 197 82 197

intress 33 229 32 137 15 868 15 339 14 185 13 031

Kohustuste jääk kokku 1 130 211 1 130 212 1 130 212 1 048 015 965 817 883 620


20

7. Likviidsed varad

Likviidseteks varadeks loetakse raha ja pangakontodel olevaid vahendeid, rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning soetatud võlakirju. Kohaliku omavalitsuse üksus võib likviidsete varadena omada: 1) hoiuseid krediidiasutustes, kui krediidiasutuse või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on mitte rohkem kui kaks reitingu kategooriat madalam rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitingust; 2) võlakirju, mille emitendi krediidireiting on vähemalt võrdne rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitinguga; 3) rahaturu- ja intressifondi aktsiaid ja osakuid, mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele; 4) sularaha, kuid mitte enam kui valla- või linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmääras.

Tabel 8 Likviidsed varad

2013 2014 2015 2016 2017 2018 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -2 538 -2 275 784 887 -462 23 980

LIKVIIDSETE VARADE JÄÄK AASTA LÕPUKS

2 275 0 784 1 671 1 209 25 189

LIKVIIDSETE VARADELT TEENITAVAD FINANTSTULUD

5 0 0 0 0 0

8. Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos

Tabel 9 SA Abja Haigla finantstegevuse prognoos

SA Abja Haigla 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse tulud kokku (+) 396 056 408 000 415 700 426 093 438 875 452 042

sh saadud tulud kohalikult

omavalitsuselt 34 944 35 049 35 715 36 608 37 706 38 837

Põhitegevuse kulud kokku (-) 406 713 407 933 415 684 426 076 438 858 452 024

sh arvestusüksusesse kuuluvale

KOV-ile (-)

954 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

Põhitegevustulem -10 657 67 16 17 17 18

Investeerimistegevus kokku (+/-) 0 0 0 0 0 0

Eelarvetulem

(tulud-kulud+investeerimistegevus) -10 657 67 16 17 17 18 Finantseerimistegevus (-/+) -993 -162 0

Likviidsete varade muutus -489 -993 -162 0 0 0

Nõuete ja kohustuste saldode

muutus tekkepõhise e/a korral (+/-)

0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0

Võlakohustused 162 0 0 0 0 0

Likviidne vara 1 707 1 612 1 628 1 645 1 662 1 680

Netovõlakoormus (%) 0% 0% 0% 0% 0% 0%


21

Tabel 10 Abja Elamu OÜ finantstegevuse prognoos

Abja Elamu OÜ kuni 2016 aasta lõpuni 2013 2014 2015 2016

Põhitegevuse tulud kokku (+) 320 517 337 000 340 740 343 455

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 190 494 140 000 143 000 146 000

Põhitegevuse kulud kokku (-) 299 802 304 000 307 307 314 149

Põhitegevustulem 20 715 33 000 33 433 29 306

Investeerimistegevus kokku (+/-) -70 801 -75 168

Eelarvetulem -50 086 -42 168 33 433 29 306

Finantseerimistegevus (-/+) 76 832 -17 635 -28 433 -28 925

Likviidsete varade muutus -3 428 -22 207

Nõuete ja kohustuste saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral) (+/-)

-30 174 37 596 -5 000 -381

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 22 207 0 0 0

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 175 897 158 262 129 829 100 904

Netovõlakoormus (eurodes) 153 690 158 262 129 829 100 904

Netovõlakoormus (%) 48,0% 47,0% 38,1% 29,4%

9. Finantsdistsipliin

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse: 1) põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest 2) netovõlakoormuse ülemmäärast Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse andmete alusel kohaliku omavalitsuse üksuse kohta aruandeaasta lõpu seisuga ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse kohta konsolideerituna aruandeaasta lõpu seisuga. Põhitegevuse tulem leitakse põhitegevuse tulude kogusumma ja põhitegevuse kulude kogusumma vahena. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Netovõlakoormus leitakse võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade kogusumma vahena. Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused: 1) võetud laenud; 2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused; 3) emiteeritud võlakirjad; 7) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus võib ületada kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra. Netovõlakoormus võib ületada netovõlakoormuse mahu ülemmäära perioodil 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks elluviidavate projektide


22

omaosaluse katmiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra, juhul kui nendeks projektideks annab laenu keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud isik omavahendite arvelt valitsussektori võlakoormust suurendamata.

Joonis 8 Netovõlakoormus

9. Finantsdistsipliin

Tabel 11 Finantsdistsipliini näitajad

KOV ARVESTUSÜKSUS 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Põhitegevuse tulud 2 464 929 2 708 261 2 778 340 2 852 063 2 732 602 2 797 952

Põhitegevuse kulud 2 321 408 2 601 285 2 726 052 2 759 430 2 632 878 2 672 339

Põhitegevustulem 143 521 106 976 52 288 92 633 99 724 125 613

Investeerimistegevus -425 299 -151 352 -18 055 19 774 -17 972 -19 418

Eelarvetulem -281 778 -44 376 34 233 112 407 81 752 106 195

Finantseerimistegevus 294 336 -17 797 -28 433 -111 122 -82 197 -82 197

Muutus likviidsetes varades

-9 053 -24 577 800 904 -445 23 998

Muutus nõuetes ja muudes kohustustes

-21 611 37 596 -5 000 -381 0 0

Netovõlakoormus 1 297 989 1 287 858 1 258 625 1 146 599 963 943 857 748

Võlakohustused 921 088 1130 373 1130 211 1130 211 1017 190 904 169

Likviidne vara 26 189 1 612 2 412 3 316 2 871 26 869

Netovõlakoormuse määr 52,7% 47,6% 45,3% 40,2% 35,3% 30,7%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

1 478 957 1 624 957 1 667 004 1 711 238 1 639 561 1 678 771

Netovõlakoormuse ülemmäär %

60% 60% 60% 60% 60% 60%

KOV KONSOLIDEERIMATA

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse tulud 1 974 748 2 139 310 2 201 615 2 266 123 2 332 433 2 385 747

Kaupade ja teenuste müük 203 666 259 700 282 725 288 418 295 420 302 633

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

1 600 000

1 800 000

2 000 000

Netovõlakoormus (EUR)

Tegelik netovõlakoormus, KOV

Tegelik netovõlakoormus,

arvestusüksus kokku

Lubatud netovõlakoormus, KOV

Lubatud netovõlakoormus,

arvestusüksus kokku


23

Maksutulud 946 987 1 013 000 1 040 167 1 079 029 1 111 866 1 147 873

Saadud toetused 817 060 860 410 872 523 892 476 918 947 929 041



Tööjõu- ja majandamiskulud

743 796 821 992 857 316 877 346 902 251 939 668

Antud toetused 99 923 134 437 124 102 124 102 124 102 124 102

Muud tegevuskulud 279 4 918 6 273 6 280 6 288 6 297

Põhitegevustulem 133 463 73 909 18 839 63 310 99 707 125 595

Investeerimistegevus -354 498 -76 184 -18 055 19 774 -17 972 -19 418

Põhivara soetus 17 900 173 000 359 000 79 500 2 600 0

Põhivara müük -356 967 -262 288 -410 187 -220 387 -146 387 -146 387

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

21 371 47 504 228 000 176 000 140 000 140 000

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

-3 579 0 -12 000 0 0 0

Muude aktsiate ja osade soetus

0 0 -167 000

Finantstulud ja finantskulud -33 229 -34 400 -15 868 -15 339 -14 185 -13 031

Eelarvetulem -221 035 -2 275 784 83 084 81 735 106 177

Finantseerimistegevus 218 497 0 0 -82 197 -82 197 -82 197

Võetud laenud 346 223 1 130 211 0 0 0 0

Laenude tagasimaksed -127 726 -1 130 211 0 -82 197 -82 197 -82 197

Muutus likviidsetes varades

-2 538 -2 275 784 887 -462 23 980

Muutus nõuetes ja muudes kohustustes

0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus 1 145 844 1 131 208 1 130

424

1 047

340

965 605 859 428

Võlakohustused 1 148 119 1 131 208 1 131

208

1 049

011

966 814 884 617

sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses

16 911

Likviidne vara 2 275 0 784 1 671 1 209 25 189

Netovõlakoormuse määr 58,0% 52,9% 51,3% 46,2% 41,4% 36,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär

1 184 849 1 283 586 1 320 969 1 359 674 1 399 460 1 431 448

Netovõlakoormuse ülemmäär

60% 60% 60% 60% 60% 60%

Vaba netovõlakoormus 39 005 152 378 190 545 312 334 433 855 572 020

Muud näitajad Omafinantseerimisvõimekus 1,07 1,04 1,01 1,03 1,04 1,06

Põhitegevuse tulude muutus - 8% 3% 3% 3% 2%

Põhitegevuse kulude muutus

- 12% 6% 1% 1% 1%


24

10. Eelarvestrateegia 2013-2018 rahastuskava

Tabel 12 Eelarvestrateegia 2013-2018 rahastuskava

2013 2014 2015 2016 2017 2018 PÕHITEGEVUSE TULUD 1 974 748 2 139 310 2 201 615 2 266 123 2 332 433 2 385 747

Maksutulud 946 987 1 013 000 1 040 167 1 079 029 1 111 866 1 147 873

Tulud kaupade ja teenuste müügist 203 666 259 700 282 725 288 418 295 420 302 633

Saadavad toetused 817 060 860 410 872 523 892 476 918 947 929 041


PÕHITEGEVUSE KULUD 1 841 285 2 065 401 2 182 776 2 202 813 2 232 726 2 260 152

Antavad toetused 99 923 134 437 124 102 124 102 124 102 124 102

Muud tegevuskulud 1 741 362 1 930 964 2 058 674 2 078 711 2 108 624 2 136 050

Personalikulud 997 287 1 104 054 1 195 085 1 195 085 1 200 085 1 200 085

Majandamiskulud 743 796 821 992 857 316 877 346 902 251 929 668

Muud kulud 279 4 918 6 273 6 280 6 288 6 297

INVESTEERIMISTEGEVUS -354 498 -76 184 -18 055 19 774 -17 972 -19 418

Põhivara soetus 356 967 262 288 422 187 220 387 146 387 146 387

Põhivara müük 17 900 173 000 359 000 79 500 2 600 0

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 21 371 47 504 228 000 176 000 140 000 140 000

Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 3 579 0 0 0 0 0

Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 167 000 0 0 0

Finantstulud ja -kulud -33 223 -34 400 -15 868 -15 339 -14 185 -13 031

EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus) -221 035 -2 275 784 83 084 81 735 106 177

FINANTSEERIMISTEGEVUS 219 110 0 0 -82 197 -82 197 -82 197

Võlakohustuste võtmine investeeringuteks 342 950 0 0 0 0 0

Võlakohustuste refinantseerimiseks 0 1 130 211 0 0 0 0

Võlakohustuste täitmine 123 840 1 130 211 0 82 197 82 197 82 197

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -1 926 -2 275 784 887 -462 23 980


25

EELARVETULEMI FINANTSEERIMINE (likviidsete varade muutus - finantseerimistegevus – muu finantseerimine)

-221 035 -2 275 784 83 084 81 735 106 177

Üldvalitsemine

PÕHITEGEVUSE TULUD 1 351 058 1 422 938 1 461 886 1 521 803 1 582 466 1 629 964

Maksutulud 946 987 1 013 000 1 040 167 1 079 029 1 111 866 1 147 873

Tulumaks 830 350 897 000 923 530 962 392 995 229 1 031 236

Maamaks 116 637 116 000 116 637 116 637 116 637 116 637


Riigilõivud 2 911 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000

Üldvalitsemisasutuste majandustegevusest 191 200 204 209 215 222

Üüri- ja renditulud mitteeluruumidelt 37 576 41 100 41 881 42 928 44 216 45 542

Muu kaupade ja teenuste müük 430 1 000 2 000 2 050 2 112 2 175


Tasandusfond 341 161 364 638 374 634 394 587 421 058 431 152

Tulubaasi stabiliseerimise toetus (toetusfond) 1 709

Mitmesugused toetused 20 093

PÕHITEGEVUSE KULUD 184 860 200 168 210 738 211 702 217 889 219 111

Vallavolikogu 23 599 29 048 29 851 29 943 30 055 30 171

Vallavalitsus 140 728 150 830 159 246 160 120 161 194 162 300

Reservfond 0 4 650 6 000 6 000 6 000 6 000

Muud üldised valitsussektori teenused 18 743 13 550 13 550 13 550 18 550 18 550

INVESTEERIMISTEGEVUS -15 323 140 600 176 132 64 161 -11 585 -13 031

Põhivara müük 17 900 175 000 359 000 79 500 2 600 0

Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Muude aktsiate ja osade soetus 167 000 Finantstulud ja -kulud -33 223 -34 400 -15 868 -15 339 -14 185 -13 031

Intressi- ja viivisetulud 5 0 0 0 0 0

Intressikulud 33 229 34 400 15 868 15 339 14 185 13 031

EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus)

1 150 875 1 363 370 1 427 280 1 374 261 1 352 992 1 397 821


26

1. Elu- ja looduskeskkond

PÕHITEGEVUSE TULUD 7 035 8 200 8 238 8 289 8 352 8 416


INVESTEERIMISTEGEVUS -32 334 -29 534 -79 334 -1 534 -1 534 -1 534

EELARVETULEM -99 875 -105 501 -159 710 -83 391 -85 212 -87 437

Meede 1.1 Elu- ja looduskeskkond PÕHITEGEVUSE TULUD 7 035 8 200 8 238 8 289 8 352 8 416


Jäätmekäitlus (prügivedu) 49 981 55 655 58 996 60 171 61 616 63 105

Kalmistud 13 567 18 960 19 998 20 263 20 588 20 924

Hulkuvate loomadega seotud tegevus 746 750 750 750 750 750

Saunad 4 602 4 602 4 602 4 602 4 602 4 952

Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 5 080 3 600 3 668 3 760 3 873 3 989

Politsei 600 600 600 600 600 600


Põhivara soetus 37 621 29 534 79 334 1 534 1 534 1 534

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5 287 0 0 0 0 0


-99 875 -105 501 -159 710 -83 391 -85 212 -87 437

2. Ettevõtlus ja tööhõive

PÕHITEGEVUSE TULUD 0 0 0 0 0 0


INVESTEERIMISTEGEVUS 0 0 0 0 0 0

EELARVETULEM -1 305 -1 900 -1 919 -1 944 -1 976 -2 008

Meede 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive

PÕHITEGEVUSE TULUD 0 0 0 0 0 0


27


Maakorraldus 645 1 000 1 019 1 044 1 076 1 108

Kaubandus ja laondus 660 900 900 900 900 900

INVESTEERIMISTEGEVUS 0 0 0 0 0 0 EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus)

-1 305 -1 900 -1 919 -1 944 -1 976 -2 008

Meede 3. Tehniline infrastruktuur



INVESTEERIMISTEGEVUS -3 525 -1 350 -18 000 -6 000 0 0

EELARVETULEM -41 582 -26 350 -34 803 -25 220 -22 194 -25 256

Meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon PÕHITEGEVUSE TULUD 0 0 0 0 0 0 PÕHITEGEVUSE KULUD 36 10 000 0 0 0 0

Veevarustus 36 10 000 0 0 0 0

INVESTEERIMISTEGEVUS 0 0 -12 000 0 0 0


-36 -10 000 -12 000 0 0 0

Meede 3.2 Teed ja transport PÕHITEGEVUSE TULUD 67 555 79 892 79 892 79 892 79 892 79 892

Tulud kaupade ja teenuste müügist 286 0 0 0 0 0 Saadavad toetused 67 269 79 892 79 892 79 892 79 892 79 892


Maanteetransport (teede ja tänavate korrashoid) 93 057 79 892 81 410 83 445 85 949 88 527

Tänavavalgustus 12 519 15 000 15 285 15 667 16 137 16 621


Põhivara soetus 3 525 19 350 6 000 6 000 0 0


28


EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus) -41 546 -16 350 -22 803 -25 220 -22 194 -25 256

4. Sotsiaalkeskkond


PÕHITEGEVUSE KULUD 1 474 933 1 674 274 1 784 810 1 799 908 1 818 746 1 839 564


EELARVETULEM -403 472 -615 593 -553 421 -478 852 -479 340 -485 378

Meede 4.1 Kultuur, noorsootöö ja sport PÕHITEGEVUSE TULUD 51 816 90 883 108 855 110 001 111 411 112 864


Kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest 43 920 45 000 45 855 47 001 48 411 49 864

Spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 3 725 37 000 52 000 52 000 52 000 52 000



Sporditegevus (v.a. spordikoolid) 25 886 91 156 126 258 128 130 130 433 132 805

Laste muusika- ja kunstikoolid 99 844 114 570 118 177 118 514 118 929 119 357

Noorsootöö ja noortekeskused 35 086 37 586 38 831 39 211 39 678 40 159

Täiskasvanute huvialaasutused 8 347 9 246 9 886 9 990 10 119 10 251

Vaba aja üritused 3 988 3 400 4 000 4 000 4 000 4 120

Raamatukogud 36 848 38 192 39 743 40 146 40 643 41 154

Rahva- ja kultuurimajad 85 708 89 038 94 821 96 059 97 582 99 151

Muuseumid 2 948 0 0 0 0 0

Seltsitegevus 23 416 15 115 12 644 12 644 12 911 13 186

Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 4 143 4 580 4 793 4 838 4 893 4 950


Põhivara soetus 16 524 167 400 98 000 180 000 140 000 140 000

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 14 443 0 36 000 176 000 140 000 140 000

EELARVETULEM(tulud – kulud + investeerimistegevus) -280 057 -479 400 -402 298 -347 532 -347 776 -352 269


29

Meede 4.2 Haridus PÕHITEGEVUSE TULUD 470 769 484 401 489 501 492 564 496 330 500 210



Eraldised hariduskuludeks (toetusfond) 359 271 353 501 353 501 353 501 353 501 353 501

Põllumajandusministeeriumilt (koolipiim, puuvili) 3 563 3 500 3 500 3 500 3 500 3 500

Mitmesugused projektipõhised toetused 0 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000

PÕHITEGEVUSE KULUD 998 790 1 086 702 1 151 291 1 161 480 1 174 013 1 186 921

Eelharidus (lasteaiad) 192 035 215 340 226 638 228 634 231 089 233 617

Gümnaasiumid 666 555 710 437 765 129 770 529 777 171 784 012

Õpilasveo eriliinid 23 775 24 335 24 654 25 082 25 609 26 151

Koolitoit 83 918 97 370 108 579 110 287 112 388 114 553

Muud hariduse abiteenused 32 507 39 220 26 290 26 947 27 756 28 589


Põhivara soetus 299 297 41 504 14 853 32 853 4 853 4 853

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 1 641 29 504 0 0 0 0


-825 677 -614 301 -676 643 -701 770 -682 535 -691 564

Meede 4.3 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid PÕHITEGEVUSE TULUD 26 514 52 996 53 243 53 574 53 982 54 401




Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutused 3 069 3 700 3 600 3 600 3 600 3 708

Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 17 150 39 861 39 861 39 861 39 861 39 861

Eakate sotsiaalhoolekande asutused 37 658 40 000 39 400 39 400 39 400 40 582

Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 24 289 32 000 32 000 32 000 32 000 32 000

Riiklik toimetulekutoetus 14 826 14 747 14 730 14 730 14 730 14 730


30

Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 3 125 3 360 3 360 3 360 3 360 3 360

Muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse kaitse haldus 36 642 38 249 38 463 38 750 39 104 39 467

Ülalnimetamata sotsiaalse kaitse kulud 1 896 1 072 1 092 1 120 1 153 1 188

Ambulatoorsed teenused (kiirabi) 11 259 11 500 11 660 11 874 12 137 12 409

Muu tervishoid, sh. tervishoiu haldamine 15 200 200 200 200 206

INVESTEERIMISTEGEVUS 0 -4 500 -20 000 0 0 0

Põhivara soetus 0 4 500 200 000 0 0 0



-123 415 -136 193 -151 123 -131 321 -131 564 -133 110


31

11. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (GOFOG)

Tabel 13 Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)

2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused

218 089 234 568 393 606 227 041 232 074 232 142

Põhitegevuse kulud 184 860 200 168 210 738 211 702 217 889 219 111

sh saadud toetuste arvelt 20 093

sh muude vahendite arvelt 164 767 200 168 210 738 211 702 217 889 219 111

Investeerimistegevuse kulud 33 229 34 400 182 868 15 339 14 185 13 031

sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0


03 Avalik kord ja julgeolek 600 600 600 600 600 600 Põhitegevuse kulud 600 600 600 600 600 600 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 600 600 600 600 600 600 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 04 Majandus 104 772 101 142 89 329 91 390 87 924 90 535


sh saadud toetuste arvelt 67 269 79 892 67 892 79 892 79 892 79 892


Investeerimistegevuse kulud 10 410 19 350 6 000 6 000 0 0


sh muude vahendite arvelt 10 410 1 350 6 000 6 000 0 0

05 Keskkonnakaitse 70 409 55 655 58 996 60 171 61 616 63 105


sh saadud toetuste arvelt


Investeerimistegevuse kulud 20 428 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 20 428 0 0 0 0

06 Elamu- ja kommunaalmajandus

46 857 82 446 147 637 46 575 47 484 48 770


sh muude vahendite arvelt



07 Tervishoid 11 274 16 200 211 860 12 074 12 337 12 615




Investeerimistegevuse kulud 0 4 500 200 000 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 4 500 20 000

08 Vabaaeg, kultuur ja 346 317 570 283 547 153 633 533 599 188 605 132


32

religioon Põhitegevuse kulud 326 214 402 883 449 153 453 533 459 188 465 132




sh saadud toetuste arvelt 14 443 0 36 000 176 000 140 000 140 000

sh muude vahendite arvelt 5 660 167 400 62 000 4 000 0 0

09 Haridus 1 298 087 1 128 206 1 166 143 1 194 334 1 178 867 1 191 775

Põhitegevuse kulud 998 790 1 086

702

1 151

290

1 161

481

1 174

014

1 186

922




sh saadud toetuste arvelt 1 641 29 504 0 0 0 0


10 Sotsiaalne kaitse 138 655 172 989 172 507 172 821 173 208 174 896




Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 KOKKU 2 235 060 2 362 089 2 787 831 2 438 539 2 393 298 2 419 570



sh muude vahendite arvelt 1 367 094 1 569 629 1 708 888 1 704 924 1 734 837 1 762 263




12. Reservnimekirja tegevused

Tabel 14 Reservnimekirja tegevused

Tegevusedei kajastu eelarvestrateegias, teostatakse ainult täiendavate tulude laekumisel.

2014 2015 2016 2017 2018 1. Loomemaja väljaehitamine 268 500 toetuste arvelt 228 235 omavahendite, sh laenude arvelt 40 265 0 2. Abja Postimaja renoveerimine 190 000 toetuste arvelt 161 500 omavahendite, sh laenude arvelt 28 500 3. Aednikumaja renoveerimine 25 000 25 000 13 000 toetuste arvelt 22 500 22 500 11 050 omavahendite, sh laenude arvelt 2 500 2 500 1 950 4. Abja vallamajahoone renoveerimine 25 000 25 000 25 000 toetuste arvelt 0 25 000 25 000 omavahendite, sh laenude arvelt 25 000 0 5. SA Abja Haigla juurdeehitus 70 000 511 300


33

toetuste arvelt 60 000 460 170 omavahendite, sh laenude arvelt 10 000 51 130 6. Biolagunevate jäätmete ümbertöötlemisplats

160 000

toetuste arvelt 136 000

omavahendite, sh laenude arvelt 24 000 7 Abja Gümnasiumi vana osa renoveerimine

450 000 450 000

toetuste arvelt 450 000 450 000 omavahendite, sh laenude arvelt 0 8. Abja-Paluoja linna ühtse soojavõrgu rajamine

64 000 64 000

toetuste arvelt 54 400 54 400 omavahendite, sh laenude arvelt 9 600 9 600 9. Abja Gümnaasiumi staadioni ja harjutusväljakute renoveerimine

50 000 50 000

toetuste arvelt 42 500 42 500 omavahendite, sh laenude arvelt 7500 7500 10. Kamara külasiseste tänavate katete uuendamine

10 000 10 000

toetuste arvelt 0 0 omavahendite, sh laenude arvelt 10 000 10 000 11.Abja-Paluoja paisjärve jalgtee ja valgustuse rajamine

32 000

toetuste arvelt 27 200 omavahendite, sh laenude arvelt 4 800 12. Abja-Paluoja tänavate mustkattega katmine

20 000 20 000 20 000

toetuste arvelt 0 0 0 omavahendite, sh laenude arvelt 20 000 20 000 20 000 13. Abja Gümnasiumi õpilaskodu väljaehitus

400 000

toetuste arvelt 340 000 omavahendite, sh laenude arvelt 60 000 14. Abja Kultuuriomaja välilava ehitus 200 000

toetuste arvelt 170 000

omavahendite, sh laenude arvelt 30 000

Documents

ABJA VALLA EELARVESTRATEEGIA 1015-2018.uus salvestusEelarvestrateegia 2013-2016 rahastuskava 24 11. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG) 31 12. Reservnimekirja