Läti surus jalad põhja? #Pangad pigistavad isikliku käendusega#Eestis ostetakse iga kuu mõni superauto #Tallinna koolid toidavad suurärimehi

Oleg Gross: töötute toetamise peaks lõpetama

HIND 1,6 EUR / 25 KROONI

KOLMAPÄEV

11. august 2010NR 6

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 1

2 11. august 2010

Laisad töötudMõni lehekülg edasi kurdab kaupmees ja toiduainetööstur Oleg Gross, et töö -turul on kummaline olukord: endiselt pole kedagi tööle võtta. Grossi palgal ontuhatkond töötajat ja ta teab, mida räägib.

Tema hinnangul on Eestis töötuid tegelikult 150 000–200 000 kandis. Regist-reeritud töötuse määr on umbes 12 protsenti, kuid Grossi arvamust toetab sta-tistikaamet, kelle viimane tööjõu-uuring teatab: esimeses kvartalis oli Eestis töö-tuid 19,8 protsenti ehk 137 000. Eks tõde ole kuskil vahepeal.

Ent Gross on hoopis karmim ja väidab, et riik teeb töötute liigse abistamiseganeile hoopis karuteene. Inimene võtab muudkui abiraha ja kui uus tööpakku-mine on nõrgem, siis ei lähegi tööle. Niimoodi istub ta kodus ja lihtsalt võõrdubtööst, tööharjumus kaob. Hiljuti tegi üks ajakirjanik kuskil reportaaži, läks töö-tute keskele ja küsis, kui suur peaks palk olema, et nad uuesti tööle läheksid. Töö-tute valdav vastus oli, et alates 20 000 kroonist. Muidu pole mõtet, elu on niigimõnus. See on veidi vildakas suhtumine. Ja statistika ütleb samal ajal, et üle kol-mandiku töötuid on olnud tööta aasta või kauem.

Gross räägib veel, et kõigest hoolimata ei olespetsialiste endiselt leida. See tähendab, et pal-gasurve pole justkui kuhugi kadunud. Olukordon täpselt sama kui 2007. aastal. See, et riik eipeaks töötut üldse aitama, on sotsiaalset rühtitaotlevas riigis ehk äärmuslik. Kes siis veel peaksaitama, kui mitte maksu koguv riik? Tõsi on aga,et toetuse eesmärk ei peaks olema inimest tööstvõõrutada, vaid aidata tal šokist toibuda jauuesti tööturule tagasi tõugata.

Jalgu lõpuks ehk alla ajav Läti on Eestist oma-korda umbes pool aastat maas, selgub samutisellest Ärilehe numbrist. Seal on töötuid viimasteandmete järgi koguni üle 22 protsendi. 1 And res Ei lart

Ärilehe toimetaja

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, rg-kood 10138194Vastutav väljaandja ja peadirektor: Mihkel Reinsalu, 680 4400, peatoimetaja: Lea Larin, 680 4400. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Äri leht il mub 10x aas tas, iga kuu teisel kolmapäeval.Hind üksikmüügis: 25 kr Hind tel li des: üks num ber 19,90 kr. Ees ti Päe va le he äri pa ke ti ja tööp äe va pa ke ti tel li jad saa vad Äri le he automaatselt. Tel li mi ne: 680 4444, klienditugi@epl.ee

© Ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Artiklite, k.a päevakajalisel,majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal avaldatud artiklite suhtes autoriõiguse teostamine, s.h nendeedastamine ja reprodutseerimine ilma Eesti Päevalehe AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagas-tata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Andres Reimer pankadest •• LK 12–13

Omanikud keelavad panku hädas firmasid üle võtmast

Erik Aru naftareostusest •• LK 10–11

Kuhu viib välja Mehhiko lahel tekkinud naftareostus?

Villu Zirnask Islandist •• LK 18–19

Björk pani Islandi valitsuse pidurit tõmbama

Jaanus Piirsalu gaasist •• LK 5

Naftakuningas Timtšenko hakkab müüma ka Vene gaasi

Raivo Murde luksusautodest •• LK 8

Eestis ostetakse iga kuu mõni superauto

Mikk Salu Läti toibumisest •• LK 16-17

Läti on Eestist pool aastat maas, ent tõuseb uuesti jalule

Mari Peegel raamatuärist•• LK 22–23

J. K. Rowling on esimene dollarimiljardärist kirjanik

Majandus graafikutes •• VT ÄRILEHTE

Ärilehe graafikud ja illustratsioo-nid on teinud Alari Paluots

Tallinna Vee aastaaruandest selgub,et firma kohustub töötajatelemaksma 11,4 miljonit krooni tule-mustasu.

Aastaaruanne viitab täpsemaltvõlgadele töötajate ees, mille taga-simaksmise tähtaeg on järgmiseaasta lõpp. See on selgituse järgitulemustasu kohustus, mis projektieduka täitmise korral realiseeritakse2011. aastal.

Ärileht küsis, mis projektiga ontegemist. „Seal peaksid kajastumaka üldised tulemustasud, sest meilei arvestata neid kuu- ega kvartali-põhiselt, vaid pigem aastapõhiseltvõi pikemaltki. Ettevõttel on mit-meid projekte, mille kestuseks onarvestatud kaks-kolm aastat, siia

Tallinna Vesi maksab tublit tulemustasu

alla käivad näiteks mõned suure-mad ehitusprojektid, aga ka äri-arendus ja muu,” selgitas TallinnaVee esindaja Priit Koff.

Kui suures plaanis võtta, siis onTallinna Veel iga töötaja kohtamaksta ligi 35 000 krooni tulemus-tasu, sest näiteks eelmisel aastal töö-tas firmas keskmiselt 327 töötajat.

Tallinna Vesi on üks neid Eestiunelmate ettevõtteid, mille niigivägevad tulemused aasta-aastaltaina kasvavad. Monopoolset seisunautiv ettevõte sai eelmisel aastalüle 772 miljoni krooni müügitulu ja462 miljonit krooni ärikasumit.Firma puhaskasum oli aga 340 mil-jonit krooni, üle-eelmisel aastal olisee 296 miljonit krooni. 1 ÄL

Lotte autorid Janno Põldma ja HeikiErnits ning kaitseliit on löönudkäed, et Eesti kaunile lääneranni-kule Pärnumaale Reiu kanti võikskerkida Lottemaa teemapark. Sel-leks on mai keskel asutatud ka siht-asutus Leiutajateküla.

Tegemist on kaitseliidu maaga,kuid kuna see on riigivara, siis lõp-likud tingimused ja heakskiiduotsustab valitsus. Kaitseliidu esin-daja Tanel Rütman kinnitas, et kait-seliit ja sihtasutus on nüüd notarijuures käinud ja põhitingimusedomavahel kokku leppinud. Kaitse-liit on nõustunud hoonestusõigu-sega kuni 35 aastaks, hoonestusõi-guse tasu on 120 000 krooni aastas.

„Projekt on nüüd kaitseministee-riumisse saadetud ja pall on valitsusekäes,” märkis Rütman. Tõenäoliseltvõtab valitsus Lottemaa hoonestus-õiguse küsimuse arutusele augustilõpus või septembri alguses.

Üks Lotte autoreid Janno Põldmaei soovinud projekti arengust veelrääkida. „Palehigis töötame 24tundi ööpäevas ja mõistlik on rää-kida siis, kui oleme ühele poolesaanud,” märkis ta. Lahendadatuleb ka rahaküsimused, esitada

selleks taotlused, kaasata erainves-toreid. Varem on olnud juttu pro-jekti 35–50 miljonit kroonisest mak-sumusest.

Lottemaa võimalikust tulekustPärnu lähedale Reiu männimetsaalla mere äärde on räägitud jubamõnda aega. Tegemist oleks koguperele mõeldud teemapargiga, mil-lel oleks jumet isegi rahvusvahelistmõõtu turismiäris. Teemapargi eel-datav külastajate arv ulatuks vähe-malt 50 000 inimeseni aastas.

Üle 12 hektari suurusele terri-tooriumile on esialgu kavandatudseitse temaatilist maja, millest kaksoleksid avatud aasta ringi. Samutitehtaks paarkümmend kämpingu-kohta ja atraktsioonid otse liiva-randa.

Kuigi tegemist oleks kogu perelemõeldud teemapargiga, on Lotte-maa põhiline sihtgrupp siiski 3–12-aastased lapsed. 1 Andres Eilart

Lottemaa tuleb ilmselt siiski Pärnumaarannikule kaunite mändide alla

Aina rohkem võtab hoogu jutt, etkaks Eesti panka on müüki pandud.Üks neist on omal ajal Rein Otsa-soni loodud Krediidipank ja teineRiho Rassmanni juhitav SBM Pank.

Juba tänavu mais otsustasid näi-teks Krediidipanga aktsionärid suu-rendada panga aktsiakapitali 456miljoni krooni võrra, emiteeridestäiendavaid aktsiaid Briti päritolu

Kaks tuntud Eesti panka on müügis?Liongate Baltic Fund Ltd-le. Seeinvesteering lubab Krediidipangallaiendada oma tegevust nii Eestiskui ka naaberriikides.

Emissioon muudab oluliselmääral Krediidipanga omanikestruktuuri. Senise suuromanikuBank of Moscow osalus väheneb 45protsendini, praegu on see ligi 90protsenti. 1 ÄL

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 2

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 3

4 11. august 2010

Kallite sõidukite müük on kuivanudkokku samas suurusjärgus kui koguautokaubandus tervikuna. Buumi -ajaga võrreldes on luksusautosidostetud ligi kuus korda ja masuleeelnenud aastaga kolm kordavähem. Kuid suuremal osal rikastelon raha ka siis, kui vaesed peavadoma liisitud sõiduvahendid kohtu-täiturile loovutama.

Seda ilmestab tõsiasi, et tänavuon Eesti registris võetud igal kuularvele vähemalt üks supersportautovõi -luksusauto, mille hind jääb 2–5miljoni krooni vahemikku. S-klassiMercedesed ning BMW ja Porschemaasturid mõjuvad tänavu arvelevõetud uute Ferraride, Lamborg-hini, Aston Martini ja Rolls Royce’ikupee kõrval säästukaubana.

„Top Geari” saatejuht Jeremy Clark-son kutsub neid edevaid testoste-roonisõidukeid megaautodeks,mille parkimiskoht asetseb MonteCarlo kasiino ees. Iseküsimus, kuipalju neist „super-megaautodest”Eesti teedele liiklema jääb, sest osasiin arvele võetud kallitest luksus-sõidukitest leiab tee jõukate eest-laste villadesse Hispaanias, Prant-susmaal ja Šveitsis.

Nii mõnigi on kesklinna tänava-pildi põhjal väitnud, et eestlasedostavad liialt palju kalleid ja edevaidautosid. Arvud räägivad aga teistkeelt. Juba viimased kümme aastatei ole luksusautode (esindussedaa-nid ja kallid sportkupeed) osakaalkõigi uute müüdud sõiduautodeseas küündinud üle ühe protsendija viimastel aastatel on jäänud sel-lele isegi tublisti alla. Näiteks eelmi-sel aastal osteti AMTEL-i (autodemüügi- ja teenindusettevõtete liidu)andmetel Eestis 37 luksusautot.

Pärlid Eesti teedelMiljoniklubisse kuuluvad ka suuredluksusmaasturid (näiteks RangeRover, BMW X6, Mercedes GL jne),mille osakaal kogu turul on umbeskaks protsenti, ning väga võimsatemootoritega keskklassi-autod, naguMercedese E-klassi AMG, BMW M5jne.

Kui vaadata autoregistris arvelolevate autode nimekirja, siis leiabsealt näiteks 39 Bentleyt, 27 Ferrarit,16 Aston Martinit, kuus Lamborghi-nit, kolm Rolls Royce’i, kaks Mayba-chi, kaks Morganit, loomulikult erivanuses ja hinnaklassis sadu RangeRovereid, Jaguare, Cadillace ja Por-schesid, üle tuhande Lexuse ningpaarikümne tuhande ringis Merce-dese, BMW ja Audi eri mudeleid.

Viimasena nimetatutest vaidväike osa maksab üle miljonikrooni, enamik neist arvel olevatestluksusmarkidest on ajahambastpuretud väsinud autopark. Kas neidautotööstuse pärleid on Eesti kohtapalju või vähe, oleneb vaataja vaa-tenurgast. 1

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

Üle miljoni kroonimaksvaid luksus -autosid ja maastu-reid ostetakse Eestispraegu ligi paarküm-mend kuus, sealhul-gas on tänavu ostjaleidnud mitu vägakallist ja eksootilistsuperautot.

Eestis ostetakseiga kuumõni superauto

•• Eestis on luksusautode* osakaal kõigi uute müüdud sõiduautode seas juba aastaid olnud üks protsent või alla selle.

Luksusautode müük * Eesti autoesindused liigitavad luksusautodeks esindussedaanid Mercedes-Benzi S-klass, BMW 7. seeria, Audi A8, Lexus LS ning ka luksuskupeed Mercedes-Benz CL ja SL, BMW 6. seeria jms. Kalleid maastureid vaadeldakse ühes segmendis – vastavalt kas aeglustiga või aeglustita sõidu-autode segmendis – odavama hinnaklassi nelikveolistega.

1%

1%

1%

1%

1%

alla 1%

alla 1%

alla 1%

143121

146174

219

121

3712

Ferrari viimaste aastate hitt California on ettevõtte odavaim mudel, makstes veidi üle kahe miljoni krooni. Tänavu jõudis Eestisse neist kaks. Eemaldatava katusega kupee-kabrioleti 4,3-liitrine V8 mootor arendab võimsust 460 hobujõudu, kiirendab paigalt sajani vähem kui nelja sekundiga ja suudab kihutada kuni 310 km/h.

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 20106 kuud

Juuli lõpus seisis Eesti Mercedese esinduse ees ilma numbri-märkideta üks legendaarsema superauto Gullwingi järglane Mercedes-Benz SLS AMG. Peatselt kellegi garaaži jõudev ilu-dus maksab ligi 2,8 miljonit krooni. Küljele üles avanevate ustega megaauto 6,3-liitrine V8 mootor saavutab sajakilo-meetrise tunnikiiruse 3,8 sekundiga ning tippkiiruseks luba-takse sellel 315 km/h.

Jm

Nüüdsest on Eestis kuus Lamborghini’t. Aasta alguses võeti arvele härjaperekonna populaar-sem esindaja Gallardo, mille alghind on 2,5 mil-jonit krooni.

Tänavu ostetud autodest kallim on umbes viis miljonit krooni maksev ja ligi kuue meetri pikkune luksuslik kupee Rolls-Royce Phantom Coupe. Auto pika kapoti all töötab 6,75-liitrine kaheteistsilindriline mootor, mis arendab võimsust 453 hj. Ligi 2,6-tonnine iludus saavutab sajakilomeetrise tunnikiiruse 5,6 sekundiga.

Eesti teedele jõudvatest kallitest autodest enim kannab Mercedes-Benzi märki. Üks huvipakkuvamaid on tänavu registrisse kantud vormel 1 turvaautona kasutatav eks-klusiivne kupee SL 63 AMG tänavaversioon, mille alghind on 2,4 miljonit krooni.

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 4

11. august 2010 5

Naftakuningas Timtšenkohakkab müüma ka Vene gaasi

Jaanus Piirsalujaanus.piirsalu@epl.ee

Ajakirja Forbes viimases, 2009. aastakohta tehtud Venemaa rikkuriteedetabelis 36. kohale tõusnud 1,9miljardi dollarise ametliku varan-dusega Timtšenko saavutab viima-sel ajal edu peaaegu kõiges, midaette võtab. Venemaal poleks see eri-line ime, kui ta ei tegutseks vald-konnas, mida riik väga kindlaltkontrollib – nafta ja gaasiga kauple-mises.

Timtšenko on olnud juba aastaidsuurosanik maailma ühes suuremasnaftaga kauplevas ettevõttes Gun-vor, mille kaudu liigub välismaalemärkimisväärne osa, väidetavaltkuni 40 protsenti Venemaa nafta-toodangust. Eelmisest aastast on

Timtšenkol ka enim Venemaa suu -rima sõltumatu gaasitootja Novatekaktsiaid. Ajalehe Kommersant and-metel kuulus talle neist suve alguseseisuga 20,8 protsenti.

Juunis sõlmis Novatek eksklu-siivse koostöölepingu Venemaa gaa-simonopolisti Gazpromiga, misavas Novatekile tee eritingimustelgaasi eksportimiseks. Sellist lepin-gut pole Venemaal ühelgi teisel sõl-tumatul gaasifirmal.

Lääne-Siberi nafta Muugal jaMaardus asuvate terminalide kauduläände eksportimisega rikastunud57-aastasest Gennadi Timtšenkoston saanud globaalses mastaabisenergiavõimur, sest tema firmadkauplevad peale nafta ja gaasi kaelektri, kivisöe ning ka süsihappe-gaasiga.

Novateki ja Gazpromi koostööhakkab välja nägema järgmiselt.Novateki tütarfirmale kuulub Vene-maa suurimas gaasileiukohtadepiirkonnas Jamali poolsaarel Južno-Tambeiski leiukoht, mida hinna-takse Venemaal üheks suuremaks(varusid 1,3 triljonit kuupmeetrit).Novatek tahab hakata sealt pumba-tavast gaasist tootma vedelgaasi(LNG) lääne turgudele. Gazpromhakkab gaasi transportima, kuidgaasi omanikuks jääb Novotekitütarfirma Jamal SPG, mis hakkabka gaasi müüma.

Tegemist oli Novateki ja Timt-šenko suure võiduga, sest algul tah-tis Gazprom Vene ajakirjanduseandmetel kogu Novateki tütarfirmapumbatava gaasi ära osta, et sedaoma gaasina läände tarnida. Lisakson oluline, et Južno-Tambeiski pro-jekt on üldse esimene katse alus-tada Jamalis LNG-tootmist. Seepeaks juhtuma 2017. aastal. Sellisetähtsa projekti saab Kreml usaldadavaid väga usaldusväärsele firmale.

Moskva investeerimisfirmaKapital analüütik Vitali Krjukovütles ajalehele Kommersant otse, etGazpromi-Novateki eksklusiivsel

lepingul oli kaks põhjust. Esitekssee, et Gazpromil on endal osalusNovatekis (19 protsenti ehk väik-sem kui Timtšenkol), ning tei-seks see, et Novatekil onpärast suurosaluse Timt-šenkole müümist„tõsine poliitiline jaadministratiivne res-surss”.

Selleks ressursikspeetakse Timtšenkolähedasi suhteidVenemaa peami-nistri ja rahvuslikuliidri Vladimir Puti-niga 1990-ndatealgusest, kui Putinjuhtis Peterburi lin-navalitsuse välissuht-lust ja Timtšenko alus-tas aktiivset naftaveduläände. Eksperdid ei peajuhuseks, et Timtšenko oliPeterburi judoklubi Javara-Neva üks kaasasutajaid – klubiaupresident on Putin.

Putini ja Timtšenko lähedasteisiklike ja rahaliste suhete kohta onesitatud palju väiteid, kuid neid polesuudetud vettpidavalt tõestada. Eel-misel aastal võitis Timtšenko mitukohtuasja lääne ajakirjandusväl-jaannete vastu, kes väitsid, et ta võlg-neb oma äriedu headele suhetelePutiniga. Aasta algul kinnitasid Timt-šenko esindajad ajakirjale Vene For-bes, et Timtšenko ja Putin on kõigestjuhuslikud tuttavad.

Lisaks edule Venemaagaasiturul võtab Timt-šenko kontrollitav Gun-vor aktiivselt positsioonesisse ka Lääne-Euroopagaasiturul. Gunvor onsaanud õiguse kaubeldagaasiga Austrias, Belgias,Hollandis, Saksamaal,Prantsusmaal ja Slovakkias. Gaasimüümiseks nendes riikides kavat-seb ta helesinist kütust osta muuhulgas Gazpromilt.

Kommersanti küsitle-tud eksperdid ei välista-nud tänavu kevadel, etGunvorist võib saadaGazpromi gaasi vahen-daja Euroopas. Umbesmidagi sellist, nagu olikurikuulus Rosukr-energo Gazpromi jaUkraina riikliku nafta-

firma vahel. Sel juhul võib pealeVenemaa naftaekspordi läbi Gunvorihakata liikuma ka märkimisväärneosa Venemaa gaasiekspordist.

Gunvori asepresident gaasi alalRobert Alpen igatahes ütles tänavumärtsis Reutersile, et Gunvori ees-märk on saada maailmas ühekspõhiliseks gaasiga kauplejaks. „Matahame gaasisektoris korrata Gun-

vori edu naftasektoris,” teatasAlpen, viidates, et peale

Euroopa huvitavad Gun-vori India, Kuveidi ja ka

Vaikse ookeani Aasiaregiooni turud.

Pärast Alpeniavaldust märkis kaMihhail Kortšem-kin, USA üks tun-tumaid energeeti-kaspetsialisteGazpromi teemal,et Timtšenkokasutab ära vägatugevat Venevõimu toetust jasee võimaldab talennast sisse süüa

Vene gaasi Euro-opasse eksport-

imise skeemidesse.Soome passiga

Šveitsis elava Timtšenkoviimase aja võitude hulka

kuulub ka kontrolli saavuta-mine Stroitransgazi-nimelise firmaüle, mis lisaks gaasitorude rajami-sele on Venemaal üldse üks suure-maid tööstuslikke infrastruktuureehitavaid firmasid. 1

Eestit läbiva Venenaftatransiidi korral-dajaks peetav Vene-maa üks saladusliku-maid miljardäre Gen-nadi Timtšenko näi-tas oma mõjukust,võideldes Gazpromiltvälja õiguse ekspor -tida gaasi välismaale.

Jõukus kasvas Eesti kaudu

Kes on Gennadi Timtšenko?•• Sündinud 1952. aastal ArmeeniasLeninakanis. Tema edu võtmeks sai1988. aastal riikliku väliskaubandus-firma asejuhiks saamine.

•• Sisuliselt juhtis ta Nõukogude Liiduühe suurema, Leningradi oblastisasunud Kiriši naftatöötlemistehaseeksporti. Tema rikkus saigi alguseKiriši tehase nafta eksportimisestEesti ja Soome kaudu. 1997. aastal lõikoos Rootsi ärimehest naftavahen-daja Torbjörn Tornqvistiga GunvorGroupi, mis on nüüd üks maailmasuuremaid naftaga kauplevaid ette-võtteid. Tornqvist alustas oma nafta-äri samuti vahendustegevusega läbiEesti.

Mis on Gunvor Group?•• 2009. aastal vahendas 2,3 miljonitbarrelit naftatooteid päevas ehk 114miljonit tonni aastas. Kolme aastagakahekordistas vahendatava naftakoguseid. 2009. aastal oli käive 53miljardit dollarit. Kasumit pole Gunvorkunagi avaldanud. Pool müüdavastnaftast on Venemaalt.

•• Vene ärilehe Vedomosti andmetelkontrollib Gunvor 15 protsenti Venetoornafta ekspordist ja 40 protsentinaftatoodete ekspordist. Venemaasuurtest naftakompaniidest on omakaupleja vaid Lukoilil ja GazpromNeftil, ülejäänud kasutavad kõikGunvori teenuseid.

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 5

6 11. august 2010

Oleg Gross:oleksin lollpea, kui supl

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 6

•• Oleg Grossi kohta liigub aina jaikka jutt, et vaadake, see on mees,kes supleb rahas. Kuidas selle asjagasiis on?Ma peaksin olema lollpea, kui sup-leksin rahas. Vaid rumal inimenehoiab raha, sest näeme ju, mida inf-latsioon teeb. Raha läheb ikka ette-võtte arendamiseks ja meie firmajõudu näeb täpselt nii, kui palju meareneme.

See on muidugi õige, et viimastelaastatel me ei ole pankadest laenuvõtnud – laenukoormus on nullilä-hedane. Aga rahas ma kindlasti eisuple.•• Laenudest hoiate ennast krampli-kult kõrvale?Jah. Meie mahte arvestades on meillaenukohustusi nullilähedaselt, polefirmadel mingeid liisinguid egamidagi. Selles mõttes on laud puhas.Ma olen ettevõtte ainuomanik jamul on seepärast võimu üsna kiirestisuuri rahalisi otsuseid teha. Aga veelkord: rahas ma kindlasti ei suple.Võib-olla mõni, kes on oma firmamaha müünud, supleb rahas. Agasee on selge, et firma on likviidne jafirmal on jõudu. See on fakt. Ja edupant on see, et meie firma tõus eitulnud laenuraha pealt.•• Ja sellepärast räägitakse, et OlegGrossiga ei suuda Eestis sularahapoolest keegi võistelda...Minu kätte ei käi mingit raha. Kaup-lustes on sularahaga arveldusi küll,aga see käib kõik kassapidaja käestläbi. (Naerab – A. E.)

Eks neid jutte räägitakse seepä-rast, et keegi ei saa kunagi näpuganäidata, et Gross on kellelegi võlgujäänud või midagi maksmata jät-nud. Võib-olla see jätab mulje, et kuipole võlgu ja pole laene, küllap siison midagi viltu. Aga mis see siishästi on? Et jätaks sõna täitmata võioleks võlgu kõigile?•• Kui palju Grossi impeeriumpraegu väärt on?Ma ei suuda seda rahasse panna.See pole üldse müüdav. Nii kaua,kui mina suudan toimetada. Ja mupoeg on tasemel, areneb ja on kõr-val. Mu firma ei ole müüdav, seisevraha pole midagi väärt. Näeme, kui-das näiteks Aserbaidžaanis rikkadinimesed lendasid. Aga täna onikkagi kõige kindlam, kui viitsid iseoma rahaga tegeleda ning mittekuulata linnulaulu ja loota mega-tootlust.

Mul on vaja eneseteostust. Olenküll 58-aastane, aga suhteliselt heatervisega. Muidugi ei tohi kunagihüpata, sest meievanuseid mehilendab krõps ja krõps. Aga praeguolen suutlik ja mind on vaja. Ärkanhommikuti enne kuut, võimlen,kuulan uudised ära. Kell seitse olenjuba tööl, panen pikka päeva, töö-tan nädalalõppudel. Tunnen sellestnaudingut. Pole mõelnud firmamahamüümisele ja ei müüks ka.

•• Küsin siis teistpidi: kui suur ongrupi selle aasta eeldatav käive jakasum?Käive on 1,2 miljardit krooni, kaup-lustel tuleb praeguse seisuga ilmseltnapilt miljard täis. Kuigi majanduson kahanenud, oleme meie ikkakasvanud. Kasum küll väheneb, agatuleb grupil kuskile 40–50 miljonikrooni vahele. 4–5-protsendine ren-taablus on optimaalne, muidu eisaa areneda.•• Samal ajal teised poeketid virele-vad miinuses või nullis…Eks see on meil muidugi kõva tule-mus. Aga võib ette kujutada, kui ras-keks see elu teeb, et suured ketidpanevad nulli piiri peal. Suuredhanked, saavad paremini hinnagasuruda. Aga kogu küsimus on selles,et nad ei oska juhtida. Omanikud oneemal, kohalik personal laseb ülejala. Ja siis üritatakse olukordapäästa ja surutakse hinnaga. Lühi-ajaliselt on see ehk hea, aga pers-pektiivis tähendab see vaid mono-poliseerumist. Ja siis on selge, mishindadega juhtuma hakkab.•• Kui pikk on Grossi poekett?Kokku 42 kauplust. Toidupoode on38 ja veel neli tööstuskaupadepoodi. Sel aastal tuleb kaks kauplustkindlasti veel juurde.•• Ja seis järgmise aasta lõpuks?Tõmbame hoogu tagasi ja sellistarengut ei tule. Oleme lihtsalt oda-vat šokiaega ära kasutanud. Nüüdhakkab kinnisvaraturg toibuma.Kinnistute soetamine ja ehitamineon ikka tõsine kulu. Sel aastal teemekokku kuus uut kauplust, neli onjuba tehtud – see on vägev värk ju.•• Nii et vabu kinnistuid pole praegurohkem ootamas?On küll, näiteks Tallinnas Majakatänaval. Aga Tallinnas võtab kõikaega ja asjad on ettearvamatud.Kuskil vallas käivad asjad kiiresti,kahe nädalaga. Samas ei julgepraegu suuri projekte ette võtta.Näiteks Rakveres on 17 000 ela-nikku. Ei rohkem ega vähem. Jasamal ajal kaks suurt kaubandus-keskust. See oleks ikka ogar käitu-mine olnud, kui oleksin ise 500 mil-jonit krooni laenu peale võtnud jakaubanduskeskuse ehitanud. Olek-sin oma ettevõttest niimoodi kiirestivere välja lasknud. Rakvere on väike,vaid paar suurt firmat. Vähe on kahästi nuumatud riigitöötajaid.

Meie nišš on aga selge: lähikaup-lused suurtes elamukvartalites.Klient on küll vaesepoolsem, agasee mudel töötab väga kindlalt.•• Kui ka teie Rakvere poodide nime-kirja vaadata, siis seegi on meeletultpikk. Kas tõesti kõik need elavadära?Räägitakse, et ma olen Rakverekuningas. No ei ole. Rakveres olemeväga nõrgad, käibest kümme prot-senti. Ega neid poode pole nii paljuka. Meie enda majad, jooksvalt kah-

jumit ei tooda, las nad tuksuvad.Probleemid on just suurtel keskus-tel, aga hoian kõigile pöialt.•• Aga milline näeb Grossi poekettvälja viie aasta pärast?Täpselt ei tea. Esimestel aastatelmõtlesin, et kolm kauplust ja sellestpiisab, et äri teha ja puhkamas käia.Nüüd ei julge enam midagi öelda.Igatahes pole paigalseisu olemas.Paljud asjad sõltuvad ka ehitushin-dadest. Viimase buumi ajal läksidkõigi silmad ruutu, kinnisvaramuudkui kallines ja pangad andsidmõnusasti laenu peale. Mind ohjel-das aga talupojaloogika. Nägin, etselliste kinnisvarahindade juures eiteeni minu valdkonnas seda rahatagasi.

Näiteks Maxima tegi liigutusi,mille peale mul tulid külmavärinadpeale. Mina aga mõtlesin, et mapeaksin ilmselt narkotsi müüma, etsellist raha tagasi teha. Aga ma ju eimüü seda, ma müün piima ja leiba.Järelikult ei too minu äri seda rahatagasi. Paljudel tekkis siin ämber.Meie saime kinnistuid põhjast ostaja saame omavahenditest areneda.Ma olen liiga vana ka, et liigset riskivõtta. Võib-olla noorematel meestelon nii, et käsi kullas või… eks ole.Ammugi ei taha ma teistesse vald-kondadesse minna.•• Kas see otsus on nüüd langenud,et poeg on see mees, kes võtabimpeeriumi üle?On küll. Võidakse vanduda, kuidastahetakse, aga ta on tubli poiss(Georg Gross – A. E.). Noorusesoleme kõik igasuguseid rumalusiteinud. Oleksin mina noorusesolnud nii tuntud kui tema, siis maküll ei tea, mis oleks saanud, sestmina trumpasin teda ikka igas mõt-tes üle.

Ma olen praegu väga rahul: tavõtab koormust ja allub. Ja äriloo-gika tal töötab. On asju, mida saabõppida – keeli näiteks. Äriks peabaga kohe soolikas olema, instinkt –nagu lõhna tunned. (Veab ninagaõhku – A. E.) Seda ei saa sõnastada.•• Millest tuleb poeketi just sellinegeograafiline areng? Lääne- ja Ida-Virumaa on loogiline suund, Tallinnja Harjumaa ka. Aga ülejäänud piir-konnad?Sada ja natuke peale kilomeetrit.Selge, et eeskätt tuleb lähedalt kõikära võtta, aga Rakverest pole jumidagi võtta. Türi on kõige kaugempraegu, järgmine mats võib ka Vil-jandi olla. Pisiasjad hakkavad män-gima, näiteks kui pikad võivad veo-kid olla jne. Kui on vaja rohkemautosid, siis kerkib kohe palgakulu,kütusekulu. Sellised asjad hakkavadmäärama.

Narva tundub laienemisekskahtlane, seal on salasigaretid, sala-viin. Sigaretti liigub ainult nii palju,kui palju poest varastatakse. Aga seeon nadi, tahaks natuke müüa ka.

Andres Eilartandres.eilart@epl.ee

Laenupriilt ja üksi vägeva poeketi üles ehita-nud Oleg Gross arvab, et riik teeb töötuteleoma abirahadega karu teene. Veel leiab Gross,et hindadel ei ole mingit ruumi alla tulla ja etigasse singitükki on kindlasti vaja vett pum-bata – muidu ei kõlba see üldse süüa.

pleksin rahas11. august 2010 7

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 7

8 11. august 2010

Narva poole ei taha üldse omanina toppida. Narvas pole keegioma õnne leidnud, kuigi seal elab70 000 inimest.

Tallinn on meil küll nõrguke, agasamas stabiilne, linn on suur. Pea-linnas on sealsete seaduste, sankt-sioonide ja bürokraatia tõttu võrd-lemisi paha kaupa teha – ettevõtja-sõbralikkust seal küll eriti pole. Eksneil on oma eesmärgid ja see on OK.

Me peame oma keti arengut justnii vaatama, et oleksime suurteskeskustes ja et väga kaugele ei lähe.Aga eks on ka erandlikke kohti – sel-lises väikses külas nagu Jõgeval onseitse ketti kohal, iga keti kohta jääbseega 800 ostjat.•• Kas mingil hetkel olete mõelnudka mastaapsemalt, kas või näiteksLätti minekule? Või läheb see märk-lauast liiga mööda?Kõik, kes on Lätti läinud, on kohevastu nina saanud. Eesti tarbijatekäest on raha võetud, see piiri tahatassitud ja siis piki nina saadud.Tahaks nende vigadest õppida. Meilon vaid neli-viis protsenti Eestiturust, mõttetu on nina mujale top-pida. Oleme oma tootmises ürita-nud ikka säilitusainete kasutamistvältida, sellest ka lühike realiseeri-misaeg. Me ei saa ka sellepärastväga kaugele minna.•• Mis see imevägi on, et alati, kuiuue poe avate, tulevad inimesedkaupa rabama? Lähevad päris hul-luks, omavahel suisa kaklema…Nii kõva mees ma ka pole… Olenõppinud lääne suurte tegijate käest,et müüki tuleb paisata häid kaupa-sid ja hea hinnaga. Ja see ei tohi ollahetkeline, hindasid tuleb pikka aegapaigas hoida. Ainult esimesel paarilpäeval pole kasu suurt käivet teha.Et me pole mingid trikivennad, sedanäitab asjaolu, et kaupluste käiveaina kasvab ja ei jää esimeste päe-vade peale toppama. Ju meid siisusaldatakse ja hea sõna levib. Ülemõistuse pole me reklaami ju tam-pinud, järelikult on natuke ikka sisuka taga. Aga eks on neid ka, kes ütle-vad, et meil on kõik väga halb. Jutõde on kuskil vahepeal, kõik nüüdnii hästi ka pole.•• Paljudes Eestiga võrreldavatesriikideski on toiduained ikka tundu-valt odavamad kui Eestis. Kas meilhinnad millalgi alla ka hakkavadtulema?Paljud ei saa aru, kui väiksed meoleme. Hindadel ei ole kuhugi allatulla. Kui ma lähen Hiinasse sokkeostma, siis öeldakse, et ahah, võtkeiga numbrit kaks konteinerit. Mavastan, et nalja teete, me võtamekõiki numbreid kokku veerand kon-teinerit ja paneme sinna muudkaupa juurde. Rahvas peaks arusaama, et mahtu lihtsalt ei ole. Hiin-lased käisid siin ja ütlesid: teil onkõik väga tore, aga kus on inimesed?Kui me läheme Euroopa tehastessehinda küsima, siis me ei saa sedahinda. Kauplustel ei ole ju erilisijuurdehindlusi, jaeketid on valda-valt ikkagi kahjumis. See on ulme-jutt, nagu paneks keegi oma tagu-miku alla suuri rahapakke.

Ja inimestele tundub, et palkamakstakse jube vähe. Makstaksegi.Mis need valikud on? Panna kaupa-dele mitu korda juurde? Siis eiosteta midagi. Mul ei ole rohkemvalikuid, ma ei saa ka palka juurdepanna, sest muidu on lõpetamine.Olen sundviskes.

•• Kas põllumees elab praegu ära?Kui ta tegeleb rohkem kui üheasjaga – kasvatab vilja või sealiha,toodab piima –, siis on lihtsam. Üheasjaga tegelemine kipub riskantseksminema. Sellepärast ma olengi mit-mes asjas kuni lõpuni sees, et niivalusaks ei läheks. Muidugi, põllu-mehed nutavad ja kiunuvad liigapalju. Kus ei oleks praegu ikaldust?Kas kinnisvarameestel polnud ikal-dust? Kas automüüjatel polnud?Vaata samas, milliste autodega põl-lumehed ringi sõidavad, kõigil ondžiibid all. Ärge kiunuge, kellel siistäna kerge on… Ja tegelikult olen maüldse seda meelt, et igasuguseid toe-tusi ei peaks üldse olema.•• Miks?Seal, kus on raha jagamine, hakka-vad kohe jamad pihta. Korruptsioon,meelevaldne raha ühest taskust teisetõstmine. See tekitab ebavõrdsust. Jaet vaesed riigid saavad vähem ja rik-kad rohkem. Jagajatele jääb nii paljuraha näppude külge. Sõnaosavusmaksab ja sisu mitte alati. Muidugi,me oleme ka ise kõvasti raha saanudja küllap küsime ka edaspidi.•• Raha jagamine ei pruugigi alatikorruptiivne olla, aga subjektiivnekohe päris kindlasti.Absoluutselt!•• Nimetasite ennist, et firma müü-mist plaanis pole, aga kindlasti onaeg-ajalt meelekohas tiksunud, etäkki...Muidugi, vahel on iga inimene väsi-nud ja tüdinud.•• Kosjas on palju käidud?Ei ole palju, Maxima omanikud onreaalselt tulnud ketti ära ostma.Istusid siinsamas diivani peal. Maütlesin, et ei ole müüdav. Lubasidkonkurentsiga põlvili suruda. Ütle-sin, et andku minna.

Niikuinii on kaubanduses räigekonkurents. Aga Maximal on suurlaenukoorem peal ja asjad näivadüsna kehvad. Nende pärast olenpalju rohkem hirmul kui enda ketipärast. Seesama jutt, mis ma ennerääkisin rahakulutamise ja tagasi-teenimise kohta.•• Mis plaanid on teil tööstuskau-pade ketiga?See otsus sündis elust enesest. Ost-sime Soome, isegi Austria kaudu,aga otse Hiinast ostes tuleb mitukorda odavam. Mõttetu on rahatampida vahendusfirmadele, millelkestab jaanipäev kaks nädalat jajõulud kaks nädalat. Ostsin kojuUSA magamistoamööbli, paninseda kokku ja märkasin, et „Made inChina”. Kallis mööbel oli. Miks mulseda pikka ringi ja ahelat tarvis?•• Liigub jutte, et Gross teeb omatööstuskaupade poed kõigi toidu-poodide juurde. On selline eesmärk?Eesmärk on tarbijate soove rahul-dada, mitte lihtsalt Hiinast kaupatuua. Aga eraldi poode kindlasti eitee: toidupood ei lähe eraldi käima.Inimene on mugav, kergesti pahan-datav, tahab kõike ühest kohastsaada. Ja oleme järjest rohkem läbihammustanud, et juhuslikku ost-mist enam pole. Rämpsu enam eiosteta. Seepärast peab ka Hiinasttoodud kaubaga ettevaatlik olema.

Talitame pigem nii, et rentnikud,kes välja surevad, lööme minema jailusa jutuga tegijaid asemele ei võta.Laiendame hoopis enda tegevust jamängime oma kauba suuremaltvälja. Maksevõimetutest klientidestkubiseb terve Eesti.

•• Hiljuti anti inkassofirma ise inkas-sosse, nii kaugele on asi läinud…No vaat, no vaat.•• Kuhu olukord siinsel kaubandus-turul välja jõuab? Jaekettidel kõvalaenukoorem peal…Meie kett küll ei sure. Laenu on küü-nemusta jagu. Aga selge, et pikkakahjumit ei taha keegi võtta. Ühelhetkel toimuvad ülesostmised, olu-kord muutub pigem viletsamaks.Asi liigub monopoliseerumise suu-nas. See on välistatud, et siia min-geid poekette juurde tuleb. Poleenam midagi püüda. Ka Lidl peaksolulise osa üles ostma, et turgumõjutada. Tarbija võib korraksvõita, kui mingi suur tegija Eestissetuleb, aga perspektiivis on ainultkaotada. Konkurents läheb väikse-maks ja see on ohtlik. Näeme ju,kuidas Tallinna Vesi müttab…•• Kui Lidl jäi omal ajal tulemata, siissee tõi suule ikka korraliku kergen-dusohke?Tõi muidugi. Mõtle, kui nii võimastegija oleks siia trampima tulnud!Suurtel oleks see vahest sõrmeot-sast vere lahti võtnud, aga mulleoleks otse veeni lõigatud. See poleksrõõmu teinud.•• Seevastu Rimi ämber tegi ilmseltpalju rõõmu? Soov kodumaise lihagalõpparve teha…Ma ei kujuta ette, kuidas sellisedapsakad juhtuvad. Selline ämber.Tarbijat mindi solvama. Kõik müü-vad importtooteid, aga et eesti-maine päris välja visata ja seda rek-laamida? Suur lollus.

Võib-olla tahtis Rimi Rakverelihakombinaadile kohta kätte näi-data. Aga laks tuli hoopis teiseltpoolt.•• Oleg Grossi käest on hea küsida:kui kõvasti siis jaekaupmehed toot-jaid maha suruvad?Eks ka meie lepingutes on trahvidsees, aga oleme püüdnud ikkagipikka mängu mängida, jõuga kan-gutamine ei toimi. Aga muidugi, osakäitub märksa jäigemalt.•• Mida jaekaupmeeste jäik posit-sioon siis tavalisele tarbijale tähen-dab? Kehvemat tootevalikut ja kvali-teeti?Liigne surve hinnale viib muidugikvaliteedi alla. See lööb ju ettevõttetühjaks. Aga see olukord on vaeseriigi jaoks – meeldib see või mitte –paratamatu.•• Kas poodides on näha ka, et ini-mestel hakkaks justkui uuesti rahatekkima?Midagi ei ole näha. Kogu aeg räägi-takse registreeritud töötusest, seeon idiootlik jutt. Mis vahe seal on,kas töötu on registreeritud võiregistreerimata? Töötu on töötu.Liitke, palun, need arvud kokku.Reaalselt on töötute arv 150 000, kuimitte 200 000 juures. Kust see rahasiis tuleb? Inimestel lõpeb abirahaära, neil kaob tööharjumus... Ma einäe, et olukord paremaks läheb.

Võib-olla ei mõju see jutt mumainele hästi, aga liigne abistaminetöötuse ajal on inimesele minumeelest karuteene. Inimene võtaboma abiraha ja kui uus tööpakku-mine on nõrgem, siis ta ei lähegitööle. Istub ja võõrdub tööst. Kuimina näiteks kuu aega järjest eivõimleks ja uuesti alustaksin, siishakkaks ka kohe igalt poolt valu-tama. Ja tegelikult on ka see jama-jutt, et keegi kuskil praegu uusi töö-kohti teeb.

•• Mis mõju oli käibemaksu tõstmi-sel ja müügimaksu kehtestamisel?Hinnad kallimaks ei läinud, ettevõt-ted võtsid selle endale sisse. Sedanäitavad ka poekettide majandus-tulemused. Aga ma ei ütle, et valit-sus midagi valesti tegi. Ja kindel on,et aja jooksul hinnad muidugi nih-kuvad. Kui on vähegi võimalik, siisikka kergitatakse hinda.•• Nii et tulemus on see, et Eestismuudkui krutitakse ja krutitaksehindu kõrgemaks?Jah. Ja mis puudutab müügimaksu,siis ega Tallinna jaoks keegi eraldihindasid ei tee. Suures ketis käib seeühtselt, eraldi hinnastamine läheksnii kulukaks.•• Kas on eeldada, et inimesed hak-kavad enne euro tulekut hamstrinakaupa kokku koguma, kartes hinna-tõusu?Igal juhul osa inimesi nii teeb. Mui-dugi kukuvad ostma. Pooled inime-sed saavad aru, et euro tulekuga eijuhtu midagi. Aga see teine pool onalati paanikas. Euro ju kehtib ammujuba, kroon on ju euroga seotud.Alati on lollpäid, kes kardavad, etäkki... Aga äkki ei juhtu mittemidagi? Äkki on vastupidi?•• Kas Oleg Gross saab käe süda-mele panna ja öelda, et aasta päraston hinnad samad? Et leiva hind onsama? Kui me räägime puhtalteurole ülemineku kontekstis...Ma ei ütle, et täpselt sama, aga etmingi nõksakas käiks... Keegi sada-mapuhvetis või mõni monopolistehk keerab juurde. Mina munale võipiimale homme küll juurde ei saapanna, see oleks enda uputamine.Aga eks hinnad ajapikku ikka kalli-nevad, nagu nad on ikka teinud.Eurole ülemineku pärast mitte.•• Aga see peaks ju olema rumal, keshinda kõrgemaks ei ümardaks...Ilma häbenemata ütlen, et meil käibpidev hinnavaatlus. Kui kuskil onnäha, et oleme ülespoole ümarda-nud, siis ümardame uuesti alla. Ini-mesed vaatavad ju eriti terava pil-guga, et ketid ei hakkaks varastama.Mina ei lase meie ketis sellel sün-dida. Seda ei antaks andeks, kui maläheksin inimest 1. jaanuaril petma.Tahaks ikka pikemalt müüa.

Inimesed käivad ju kampaania-lehtedega lettide vahel, klient teabtäpselt, palju miski maksab. Ma eiusu, et ka teised ketid lähevad n-öklientide petmise teed.•• Kokad kiruvad alatasa Eesti toituja toorainet. Piim on kehv, liha onkehv. Mis nendel kaupadel siis vigaon?Kui on liigne surve hinnale, siis võibkvaliteet muidugi alla käia. Aga eteestimaine toit oleks kehv, sellegama nõus ei ole. Ma olen väga paljureisinud. Kus siis on toit parem kuiEestis? Eestlasel on komme mittemillegagi rahul olla. Kui mõni ini -mene ära sureb, siis on kõik head. Kuima ära lähen, siis öeldakse ka ehkmõni hea sõna. Meil siin sööklaskipraetakse peekonit ja muna sinnakõrvale, pakume toormahla. Mis selsiis viga on? Hoolimata nõrgast turuston ikkagi tubli valik olemas.•• Eks olen minagi Eesti kauba andu-nud fänn, aga üht asja olen hakanudjuba sportlikust hasardist vaatama.Seda, kui palju on mingi singitüki seesliha ja palju sinna muud kraami sissepumbatakse. Alla 20 protsendi vettpole üheski singitükis. Teil on ka sel-line veepritsimismasin olemas? FO

TOD

: RA

UN

O V

OLM

AR

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 8

11. august 2010 9

Jah. Aga ma räägin, milles on asi.Ilma veeta on sink sul hamba all kuiv,sink ei ole hea. Maitsestatud vesi teebsingi hamba all pehmeks, mahlaseks,maitsvaks. Vesi on seepärast oluline.Muidugi viib see ka toote omahindaalla, aga see pole peamine. Võime juvalmistada ilma veeta ja lükata 20–30protsenti hinnale otsa. Lihtne, agasink ei ole nõnda lihtsalt maitsev. Hullolukord on Soomes, kus kõik on täp-selt sama maitsega. Me võime ju sel-les suunas liikuda, aga lootkem, etpäris nii ei lähe.•• Vanasti kuskil talus polnud selsealiha maitsel viga midagi. Ei min-git vett ja väga hea oli.Me ei saa nii võrrelda. Pole seemaitse praegu kehvem midagi. Ekssiin mängivad rolli nostalgia jamuud sellised asjad. Lapsena oli jukõik nii suur ja ilus. Saasta müü-mine ei läheks lihtsalt läbi.•• Teie enda külmkapis on ainultGrossi logoga kaubad?Ma pole võõras toidupoes praktili-selt üldse käinud. Muidugi olenoma keti fänn. Ma ei tee muidugiprobleemi, kui kuskilt mujalt oste-takse midagi, mida meil ei ole. Söönväga lihtsalt. Aastaid ka juba nii-palju, et ülearu palju pole vaja süüa.(Naerab – A. E.)•• Mis sinna keeduvorsti sisse siissegatakse?Erinevad retseptid on ja kõik on täp-selt sildi peal kirjas. Petta küll ei olevõimalik, veterinaaramet on vägausin ja teab täpselt, mis on mis.•• See on kindel, et lähikauplused eisure kuhugi välja?Ei sure välja. Perepoodidel lähebraskeks. Müts maha nende ees, kesmaal peavad kalleid poode. Kuludon ju nii suured. Aga kui lähikaup-lused on keti käes, siis on hoopisteine tubakas. Ketistumist näemeaina rohkem.

5 mõtetOleg Gross, august 2010

1. Paljud ei saa aru, kui väiksed meoleme. Hindadel ei ole kuhugi allatulla. Rahvas peaks aru saama, etmahtu lihtsalt ei ole. Hiinlased käisidsiin ja ütlesid: teil on kõik väga tore,aga kus on inimesed? Kauplustel eiole ju erilisi juurdehindlusi, jaeketidon valdavalt ikkagi kahjumis. See onulmejutt, nagu paneks keegi omatagumiku alla suuri rahapakke.

2. Osa jaekette käitub tootjategaüsna jäigalt. Liigne surve hinnale viibmuidugi kvaliteedi alla. See lööb juettevõtte tühjaks.

3.Võib ette kujutada, kui raskekssee elu teeb, et suured ketid panevadnulli piiri peal. Suured hanked, saa-vad paremini hinnaga suruda. Agakogu küsimus on selles, et nad eioska juhtida. Omanikud on eemal,kohalik personal laseb üle jala. Jasiis üritatakse olukorda päästa jasurutakse hinnaga. Lühiajaliselt onsee ehk hea, aga perspektiivis tähen-dab see vaid monopoliseerumist. Jasiis on selge, mis hindadega juhtumahakkab.

4. Ilma veeta on sink sul hambaall kuiv, sink ei ole hea. Maitsestatudvesi teeb singi hamba all pehmeks,mahlaseks, maitsvaks. Vesi on see-pärast oluline. Muidugi viib see katoote omahinda alla, aga see polepeamine. Võime ju valmistada ilmaveeta ja lükata 20–30% hinnale otsa.Lihtne, aga sink ei ole nõnda lihtsaltmaitsev. Hull olukord on Soomes, kuskõik on täpselt sama maitsega. Mevõime ju selles suunas liikuda, kuidlootkem, et päris nii ei lähe.

5.Kogu aeg räägitakse registree-ritud töötusest, see on idiootlik jutt.Mis vahe seal on, kas töötu onregistreeritud või registreerimata?Töötu on töötu. Liitke, palun, needarvud kokku. Reaalselt on töötutearv 150 000, kui mitte 200 000 juu-res. Kust see raha siis tuleb? Inimes-tel lõpeb abiraha ära, neil kaob töö-harjumus... Ma ei näe, et olukordparemaks läheb. Võib-olla ei mõjusee jutt mu mainele hästi, aga liigneabistamine töötuse ajal on inimeseleminu meelest karuteene. Inimenevõtab oma abiraha ja kui uus tööpak-kumine on nõrgem, siis ta ei lähegitööle. Istub ja võõrdub tööst.

•• Eelmisel aastal langetasite firmaspalka kümme protsenti, Oleg Grossendal poole võrra. Mis Grossi grupispraegu keskmine palk on?Kuskil 6000–7000 krooni vahel, väl-javaade on palkade tõusule. Töötu-rul on ikka kummaline olukord,endiselt pole kedagi tööle võtta.Kuigi usun, et tegelikult on töötuidkuskil 20%. Inimestel on tööharju-mus kadunud. Spetsialiste lihtsalt eiole ja surve palkadele pole kuhugikadunud. Olukord on täpselt samanagu 2007. aastal. Mina ei usu, etpalgad enam langevad.•• Kinnisvaraturul on elavnemisemärke. Mingil hetkel pidasite plaaneisegi kõrghooneid teha. Küll Rak-verre, küll Tallinna. Need asjad onnüüd sahtlisse pandud?Pean tänama bürokraate, et nad niikaua mu aju komposteerisid. Ma eisaanud lubasid õigel ajal, muiduoleksin veel mõne lollusega hak-kama saanud. Kujuta ette, et oleksinpannud korraga kaks suurt kinnis-varaarendust käima ja tõmmanudomal hinge kinni. Mingid pooltot-rad majad... Ega ma õnneks väga eipunninud ka, kauplustega oli katööd.

Aga noh, ei tea. See on nii, naguoled võõra naise juures ja meessatub peale. Hüppad aknast välja jamõtled, et viimast korda. Aga siisjääd terveks ja tekivad järgmisedrumalad mõtted.•• Kinnisvara on siis esimese hoogamaha maetud. Aga poliitika?Poliitika ei huvita mind absoluut-selt. Käin suure kaarega nendestmängudest mööda. Ma ei kahtle, etma saaksin Rakvere volikokku unepealt sisse. Ma ei taha ärbelda, mulon palju vaenlasi, aga on palju poo-lehoidjaid ka. Aga mul pole seda tar-vis. Arukad inimesed on võimu juu-res ja küll nad hakkama saavad. 1

arileht_august 8/9/10 2:32 PM Page 9

10 11. august 2010

•• Kõige suuremat võimalikku kahjuBP-le aga ei pruugi kaasa tuua naf-tareostus – kahju saanud osariikidemajandus sõltub ju suuresti naftast.

•• Firma tulevik USA-s satuks agatõsisesse ohtu, kui osutuks tõekskuuldused, et BP tegi lobitööd Loc-kerbie pommipanija Abdelbaset al-Megrahi ennetähtaegseks vabasta-miseks – eesmärgiga saada Liibüaltnaftapuurimislitsents. Ettevõte eitabsüüdistust, kuid vabariiklasest kong-resmen John Culberson sõnab BBC-le antud intervjuus: „Jumal hoidku –ma ei suuda uskuda, et see tõele vas-tab, aga kui nad tõesti aitasid sellelnärukaelal vabaks saada, siis ma liht-salt ei näe võimalust, kuidas nad sel-lest võiksid üle saada.”

Suurim oht BP-le eipeitu naftareostuses

KOOLIAASTA ALGUSEKS TAMMSAARE KOOLITUSKESKUSES:

18. augustLIIDRI KOOSTÖÖOSKUSED MEESKONNAS UUS!Toomas Osvet

24. augustAVALIK ESINEMINE. RÄÄGI JA SÄRA! IHärmo Saarm

24. augustTEABEPÄEV MUUDATUSTEST RIIGIHANGETE SEADUSESTiit Tammemägi, Peeter Milvere

26.–27. augustRIIGIHANKED PAKKUJALE - EDUKA OSALEJA 2 X 10 KÄSKUTiit Tammemägi, Peeter Milvere

7. septemberENESEKEHTESTAMINE JA TOIMETULEK MANIPULATSIOONIGAKristel Rannamees

14.–15. septemberPROJEKTIJUHTIMINE - EESMÄRGIST TULEMUSENIAlgis Perens

Mehhiko lahe nafta-reostus on nüüdseksametlikult maailmakõige suurem oma-laadne katastroof.

Erik Aruerik.aru@epl.ee

Aprilli keskel tekkinud ja kolm kuudväldanud lekkega sattus merre 4,9miljonit barrelit (780 miljonit liitrit)naftat, millest praeguseks on puhas-tusoperatsiooni käigus suudetudeemaldada või on looduslikul teelhajunud ligi kolmveerand. BP-dootab kuni 21 miljardi dollarini ula-tuv trahv – juhul kui ettevõte jääbsüüdi tõsises ettevaatamatuses.Firma on kahjude hüvitamiseksoma teise kvartali kuludes provisjo-neerinud 32,2 miljardit dollarit. Sellekatmiseks peab BP müüki panemaosa oma varast.

Praeguseks on firma müünudseitsme miljardi dollari eest kaksprotsenti oma tootmisvõimsusestnafta- ja maagaasiettevõttele Apa-che. Üpris ebaselge on, kui suur osakahjudest lõpuks BP kanda langeb,sest Deepwater Horizoni nimekandva naftapuurtorni ehituse juu-

res askeldas terve hulk mitmesugu-seid alltöövõtjaid.

BP on juba läbi teinud sunnitudjuhivahetuse, kui britt Tony Hay-ward kaotas oma koha ameerikla-sele Robert Dudleyle.

Samal ajal ei poolda kahjustatudosariikide elanikud ega juhid kameres naftapuurimise peatamist.Nimelt on rannikualade üks peamisielatusallikaid, kalandus, saanudmitmeks aastaks hävitava löögi.Mehhiko lahest pärineb näiteks kakskolmandikku USA-s söödavatestaustritest. Merepealse naftatööstusesulgemine tähendaks veel umbes22 000 hästimakstud töökoha kadu-mist. Kuigi Ameerika presidendiBarack Obama poolt välja kuuluta-tud naftapuurimise moratoorium –mille Louisiana föderaalkohus vahe-peal juba tühistas – vältaks pool aas-tat, kestaks vastaste meelest selle

mõju siiski palju pikemalt, sestpuurtorniomanikud viiks oma sead-med teistesse piirkondadesse, näi-teks Brasiilia või Lääne-Aafrikavetesse.

Euroopas, iseäranis Itaalias kogubhoogu liikumine moratooriumi kuu-lutamiseks naftapuurimisele Vahe-meres, kuni on läbi viidud Mehhikolahe lekke põhjalik analüüs. Mõni,näiteks Liibüa, vaidleb sellele küllvastu, kuid itaallaste väitel puuduvadteistel piirkonna riikidel tõsisemanaftareostuse kõrvaldamiseks vajali-kud oskused ja tehnika.

BP-le ei tule kasuks ka ettevõttevarasemad eksimused. 2005. aastaltoimus Texase osariigis Texas Citysasuvas naftarafineerimistehasesplahvatus, mis nõudis 15 inimelu.Ettevõtet süüdistati tollal oma töö-tajate ohutuse ja tegevuse keskkon-namõju eiramises.

BP– bisnis põhjas

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 10

Naftareostus arvudes

4,9miljonit barrelit

naftat voolas Mehhiko lahte

32,2miljardi dollari

suuruseks hindab BP võimalikke trah-ve ja kahjutasusid

3,9miljardit kilomeetrit

läbiks sellest naftakogu-sest saadava kütusega keskmine Eesti auto, seega piisaks sellest kõigile Eesti autodele pooleks aastaks

11. august 2010 11

BP käivitas selle peale suure turun-duskampaania, mis püüdis jättamuljet, et peaaegu ei olegi enam tegunaftafirma, vaid energeetikakontser-niga, mis paneb suurt rõhku taastuv-energiaallikatele. Kampaania andiska uue tõlgenduse ettevõtte nimele– BP ei tähenda mitte ainult BritishPetroleum, vaid ka Beyond Petro-leum. Mehhiko lahel toimunu nulliskõik need pingutused.

Omal ajal oodati just Haywardilt,et too aitaks taastada BP mainepärast Texas City õnnetust. Kui talleeelnenud tegevjuht John Browne olifinantsisti taustaga, siis Hayward olialustanud oma karjääri ettevõttenaftaotsingutega tegelevas harust.Nii ootasid paljud, et rahaliste para-meetrite asemele ja kõrvale tõuse-vad ettevõtte fookusesse rohkem kaohutusküsimused. Selge on, et BP-taolise hiiglase kursi muutmiseks

kulub aega, ja Haywardi jaoks jäikolmest aastast väheks. Nüüd pais-kab ettevõte oma dollarid reklaami-desse, kus Ameerika aktsendiga BPtöötajad lubavad teha kõik, et reos-tus likvideerida.

Olukord võinuks aga olla märksahullemgi. Soojas Mehhiko laheslaguneb nafta võrdlemisi kiiresti.Kuigi piirkonnas valitseb praegupööristormi hooaeg, ei ole loodus-jõud koristustöid kuigi oluliselttakistanud. Looduskahju täielik hin-damine ei olegi aga praegu võima-lik – osa mõjusid ilmneb alles aas-tate vältel. Ja selle kohta, kuidas naf-tareostus mõjutab süvamereorga-nisme, ei oska teadlased just üle-määra palju arvata.

Katastroofi mõju ei piirdu agaainult looduse ja BP-ga. Nõustamis-firma Booz & Company energeeti-kaeksperdid leiavad ajakirjas Stra-

tegy + Business, et Mehhiko lahesündmused tähendavad suuri muu-tusi kogu naftaäris – ja mitte ainultkeskkonnariskide hindamise poolel.

Ühest küljest muudab ohutus-nõuete oodatav karmistamine naftapuurimise kallimaks, aga kasvatabnäiteks ka kindlustusmakseid.Deutsche Banki peaenergeetika-analüütik Adam Sieminski usub, ettäiendavad ohutusnõuded tõstavadlähiaastail nafta hinda 5–10 dollarivõrra barreli kohta. Nafta merepõh-jast välja pumpamise kulude suure-nemine võib sundida mõne väik-sema ettevõtte sellest tegevusestloobuma. Nii jääks meresügavustestnafta ammutamine peamiselt suur-firmade pärusmaaks, kellel on laie-mad kogemused väärtusahela juh-timisel ja suurem riskitaluvus. Naf-taettevõtjad peavad hakkamategema märksa tihedamat koostööd

alltöövõtjatega, kelle oskusteavetnad puurtornide rajamisel ja käita-misel vajavad, samal ajal aga tulebneil ilmselt osa praegu alltöövõtjatetehtavatest järelevalvetoimingutestn-ö koju tagasi tuua.

BP endine strateegia ja poliiti-kaarendamise valdkonna asepresi-dent Nick Butler aga leiab FinancialTimesis ilmunud arvamusloos, etMehhiko lahe sündmused on hin-gekellaks suurtele ülemaailmsetelenaftahiiglastele, kes sisuliselt on eri-neva firmakultuuriga väiksemateettevõtete konglomeraadid. Tulevikkuulub tema hinnangul TNK-BP(mille osalus jaguneb pooleks BP jaVene ettevõtte TNK vahel) taolisteleettevõtetele, mis arvestavad rohkemkohalike poliitiliste tingimustega,kuid samal ajal suudavad emaette-võtte abil pääseda ligi ülemaailm-sele rahaturule. 1

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 11

Varasemate kriiside ajal ei üllatanudkedagi, et mõni Eesti pank osutusäkki ka suurfarmeriks või -tööstu-riks. Kui patriotismi, sõbrasuhetevõi asjatundmatuse tõttu ettevõtteleantud laen üleöö hapuks läks, siisoma maine ja portfelli päästmiseksastusid pangad kohe firmaomanikeringi.

„Emotsionaalsete otsuste aegEesti pankade on nüüd möödas, misneid varasemates kriisides muutissuurpõllumeesteks,” selgitab olu-korda Jaanus Kull saneerimis -ettevõttest Brain Team. „Pankadevälismaistel omanikel ja nendekontrollorganitel puuduvad meieettevõtete ja tehingute suhtes iga-sugused emotsioonid. Sellepärast eitõtta pank ka ettevõtet omandi-suhte kaudu päästma – ta lihtsalt eioska ettevõtet juhtida.”

Nüüd, kui paar aastat tagasivastu võetud saneerimisseadus või-maldaks pankadel raskustesse sat-tunud ettevõtteid lausa lennult ülevõtta, pole seda siiski juhtunud.

Pangad ostavad pankrotioksjo-nitelt koormate viisi oma põrmuvarisenud klientide kinnisvara, kuidvõlgades tööstuste töötajatele palkamaksta ei taha – omanikud ei luba.

Kevadel oleks üle noatera Swed-banki omandisse kukkunud Järva-maa üks suuremaid tööandjaidVäätsa Agro, sest esialgne saneeri-miskava nägi ette Swedbanki 60miljoni kroonise võla vahetamist 45protsendi aktsiate vastu.

Kuna õnnetute klientide varaülevõtmine ei paista kuigi kombe-kas välja, siis tegutsevad pankadenimel nende poolt asutatud tütaret-tevõtted.

Swedbanki kinnisvaraettevõtete

Ektornet Residental ja Ektornet RealEstate käest on läbi käinud üle paa-risaja korteriomandi ja kümme-kond kinnisasja – hinnanguliselt ligiveerand miljardi krooni suurusekoguväärtusega.

SEB tütarfirma Estecus valdaskinnisvarasid ligi 60 miljoni kroo-nise väärtusega, Nordea pangatütarfirma Promano mitu kordaväiksemas mahus. Üksnes Sampopank haldab sülle kukkunud ligi 30miljoni kroonise väärtusega kinnis-vara ise, ilma tütarfirmade abita.

Pangad deklareerivad laenule-pinguid sõlmides, et nad ei sekkuettevõtlusesse, ja sellepärast nadavalikult ettevõtete osanikeks eitiku. Samuti usuvad pankurid, etmida kiiremini hapuks läinudasjaga hakkama saab, seda parem.

„Olulisem põhjus peitub selles,et Eesti panku juhivad suured välis-maised emapangad, kes saadavadkohalikke kriisiüksusi juhtima välis-maalased,” räägib panganduskoge-musega Jaak Lepik saneerimisette-võttest Finantsplaan. „Küsimus poleselles, et eestlasi ei usaldata või etme ei saaks ise hakkama. Niimoodipüütakse vältida pangatöötajatesusserdamisi. Ikka tuleb ette, et val-landamise vältimiseks püüab mõnipangatöötaja mõnda halba portfellikaitsta või paremas valguses näi-data.”

Juriidilised tulemüürid takista-vad võlgadesse sattunud ettevõttevägisi ülevõtmist. Pankadel poletulemüüridest mööda hiilimisekspõhjust. Nende relvalaos peitubvõlgniku juhtimiseks muid hooba-sid kui talle palga maksmine. Paljudettevõtluslaenud on seotud oma-nike isikliku käendusega. Pangad ei

arvesta isiklike tagatistega halvaksläinud laenude päästmisel kuigipalju, sest tavainimene suudabtagasi maksta palju vähem, kui taettevõtluseks laenas.

„Inimene suudab tagasi makstavõib-olla miljoni, kuid isikliku käen-dusega näitab ettevõtja, et ta iseusub oma ärisse ja ei tule pangastlihtsalt raha välja petma,” selgitabLepik. „Nüüd aga ähvardab pankinimese vara ära võtta, kui ta pangajuhtnööre ei täida.”

Ling tõmmatakse niigi kitsikusesettevõtja kõri ümber koomale, kuidpangad pole kellelegi ilmselt vägisilaenu andnud ja ei ole ka isiklikkegarantiisid noaga ähvardades väljapressinud.

Swedbank võib üle võttaSwedbanki Balti panganduse kõr-gendatud äririski juhtimise Eestiüksuse kliendiportfellis olevatestettevõtetest on kohtu poolt kinnita-tud kava alusel saneerimisel veidiüle kolme protsendi.

„Kui kogu võlanõue või osa sel-lest konverteeritakse ettevõtte akt-siateks, siis toimub rollivahetus.Saneerimine ei tähenda seda, etkreeditor muutub võlausaldajastomanikuks,” ütleb Swedbanki kõr-gendatud äririski divisjoni osakon-najuhataja Andreas Meister. „Seni eiole Swedbank Eestis veel võlanõu-deid konverteerinud, kuid me eivälista, et neid olukordi võib tulevi-kus ette tulla. Kaalume seda, kuileiame, et meil on omanikunaoskusi ja teadmisi ettevõtte tulevikuteemal kaasa rääkida. Kuid väljumeoma tavapärasest kommertspangarollist pigem erandkorras.”

Swedbank eelistab võlausalda-

jana ettevõtteid mitte müüa, vaidrealiseerida täitevmenetluse võipankrotiprotsessi kaudu tagatisi.Loomulikult huvitub pank ettevõttemaksevõime taastamisest, millekslaiemalt kasutatud võimalustehulka kuuluvad kulude kärpimine,tulude suurendamine, põhitegevu-sega mitteseotud varade müük,omakapitali lisamine, laenuderestruktureerimine.

„Kui leidub huvitatud osapoolivõi investoreid, kes soovivad ette-võtte võlanõude omandada, siisloomulikult on pank alati valmisnendega läbi rääkima ning vastas-tikku sobivatel tingimustel kokkuleppima,” räägib Meister. „See, miskõrvalseisjale võib tunduda kiireotsusena, on tavaliselt pikkade läbi-rääkimiste ja analüüsi tulemus.Majanduslanguse aeg õpetaskümme korda kaaluma ja üks kordlõikama. Kui ettevõttesse tuleb uusomanik, ei osta ta samuti põrsastkotis, vaid teeb endale eelnevalt sel-geks, kas ost on seda väärt.”

SEB on kaasatud vähem kuikümne ettevõtte saneerimisprot-sessi, kuid ei osale üheski ettevõttesomanikuna. Pangast kinnitati, et

Välismaa omanikudkeelavad pankasidraskustes firmasidüle võtmast, pigista-des plindris ettevõt-jaid isiklike laenu -tagatiste abil.

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

Pangad: ettevõtjad ujugu v

Pankade relvalaos peitub võlgnikujuhtimiseks eri-nevaid hoobasid.

Paljud ettevõtluslae-nud on seotud isiklikukäendusega, nii tõm-matakse ling koomale.

12 11. august 2010

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 12

11. august 2010 13

SEB ei soovi kohe kindlasti ühtegiraskustes ettevõttest laenuklientiüle võtta.

Sampo pank ei ole omanikunaosalenud samuti ühegi ettevõttesaneerimises. „Pank ei ole huvitatudlisaks pangandusele tegelemisestmõne teise ettevõtlusvaldkonnaga,mistõttu ei soovi pank omandadaettevõtteid,” lausub Sampo pangaesindaja Tõnu Talinurm. „Ettevõtetemüük on ajendatud vaid soovisttagasi saada varasemalt ettevõtteleantud laenu. Suvi on toonud kaasasaneerimisaktiivsuse märgatavalanguse.”

Ka Nordea ei ole omandanudosalust üheski raskustesse sattunudettevõttes. „Nordea on konserva-tiivse krediidipoliitikaga ja seetõttuoleme osalenud vaid mõnes üksikussaneerimise protsessis,” selgitab kaNordea krediidijuht Ivar Kallast.„Nordea pank ei ole huvitatud ras-kustesse sattunud ettevõttes omani-kuna osalemisest. Kiire müük tulebkõne alla juhul, kui ettevõtte või selleomanike koostöötahe probleemilahendamisel on nõrk või ettevõtteseisu võib lugeda lootusetuks.”

Saneerimine pitsitab juhteSaneerimise all mõeldakse ettevõttemaksevõime taastamist kohtulikumenetluse abil. Saneerida saab ette-võtet, mis ei ole veel maksejõuetu.Kuid kriisi tõttu on kohtuvälisesaneerimisega suuremal või väikse-mal määral kokku puutunud kõikettevõtted ja ka eraisikud. Mõnin-gase rehkendamise järel mõiste-takse, et saadakse hakkama väik-sema pinna ja väiksema töötajatearvuga, kärbitakse toodete hulka, etkeskenduda olulisimale. Poest oste-

takse vaid kampaaniahindadegatooteid ning loobutakse igahommi-kusest konjakijoomisest.

Saneerimine on vajalik, kui ette-võte töötab kahjumiga ja esinevadmakseraskused, kuid juhtkond eisuuda välja pakkuda päästvaidlahendusi. Raskustes ettevõtte juht-konda kammitsevad tavaliseltemotsioonid, sest ebapopulaarsetelahenduste kasutamine seab kaht-luse alla varem tehtud otsused jajuhi pädevuse. Samuti võib sellistesolukordades juht tunda ennastnurka aetuna ning maad võtab käe-galöömise meeleolu.

Saneerimise võib algatada ette-võte ise, andes ennast konsultat-sioonifirma juhtida. Erapooletulkonsultandil puudub valulik tõrge,mis ei lase oma varasematele jõu-pingutustele ja lootustele vett pealetõmmata. Konsultatsioonifirmadetegutsemisviis on üldjuhul säärane,et firmat arendatakse, kuni on saa-vutatud stabiilne areng, ja siisantakse ettevõte juhtidele üle.

Majanduskriis on sundinud pal-jusid ettevõtteid kohtutelt saneeri-misotsust taotlema, et pääsedaagressiivsete võlausaldajate pank-rotinõuetest. Tänavu esimesel pool-aastal oli justiitsministeeriumi and-metel kohtute menetluses 65 aval-dust saneerimismenetluse alusta-miseks. Tänavu esitati 30 avaldust,eelmisest aastast oli läbi vaatamata35 saneerimisavaldust. Mullu esitatimaakohtutele 93 saneerimisaval-dust, mis näitab tänavuseks aastaksvähenemistrendi. Kohtud ontänavu kuue kuuga lahendanud 34taotlust, mille hulgas on nii varase-mal ajal kui ka sel aastal laekunudtaotlused. 1

u või uppugu ilma meie osaluseta

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 13

14 11. august 2010

Tallinna koolid toidavad ärimehiAndres Eilartandres.eilart@epl.ee

Kooliremontijad ning -haldajad nopivad aina ja vankumatult kasumit – omavalitsus on magus partner.

Tallinna koolide remont on praegu-seks koondunud kahe seltskonnakätte. Urmas Sõõrumaale kuuluvVivatex Holding haaras mõned aas-tad tagasi enda hõlma viis pealinnakooli – Kalamaja põhikooli, Tallinna32. keskkooli, Laagna gümnaasiumi,Kristiine gümnaasiumi ja Pelgulinnagümnaasiumi. Sõõrumaa on needkoolid korda teinud ja teenib nendehaldamise pealt tulu 30 aastat jär-jest.

Samasugust mudelit kasutavadka endised ehitusfirma Skanskatippjuhid Jaanus Otsa ja Olaf Her-man, kelle firma OÜ Kooliarenduskäes on Tallinna humanitaargüm-naasium, Liivalaia gümnaasium,Järveotsa gümnaasium ning Väike-Õismäe gümnaasium.

Sama meeskond on nüüd ka BCACenteri taga, mis kannab hoolt Siku-pilli keskkooli, Haabersti vene güm-naasiumi, Tallinna ühisgümnaa-siumi, Karjamaa gümnaasiumi jaTallinna Nõmme gümnaasiumieest. Otsa ja Herman said selle firmaeelmisel aastal endale Oliver Kruudaäripartnerilt Mati Tusovilt. Nii etpraeguseks on Jaanus Otsa ja OlafHermani meeskond saanud Tallinnakõige suuremaks koolihaldajaks.

Tallinna linn maksab Kooliaren-dusele iga rendileantud koolipinnaruutmeetri eest sada krooni kuus.Sõõrumaa firmaga Vivatex ning BCACenteriga sõlmitud lepingud taga-vad aga 145 krooni ruutmeetri eestkuus, sest need said allkirjad ajal, kuihinnad olid päris laes. Nii et kohalik

omavalitsus on igal juhul kindel jamagus partner. Väidetavalt on linnüritanud hiljem kallimalt sõlmitudlepinguid ja rendihinda odavamakskaubelda, kuid seni tulutult.

Nii Oliver Kruuda kui ka MatiTusovi käest läbi käinud Tallinna viiekooli haldaja BCA Centeri majan-dusaasta lõppes juuni lõpus ja vii-mane kättesaadav aruanne näitabseetõttu 30. juuni 2009 seisu.

2008/2009. majandusaastal kuju-nes firma kahjumiks küll 12 miljonitkrooni, aga määrav roll oli selles int-resside swap’i kajastamisel turuväär-tuses (ligi 26 miljoni krooni võrra).Aasta varem oli firmal võimas puhas-kasum – 51,5 miljonit krooni – ja vii-mase aruande järgi on kokku jaota-mata kasumit ligi 38 miljonit krooni.

Tallinna linnaga samuti pikaajalisedlepingud sõlminud Vivatex Holdingteenis näiteks 2008. aastal, kinnis-vara- ja laenumulli lõhkemise taus-tal, lausa märkimisväärsed 28 miljo-nit krooni puhaskasumit. Eelmiselaastal kuivas rahajõgi küll kokku,kuid siiski hoiti firma tublis üle 3,3miljoni kroonises kasumis. Kokkuon Sõõrumaa firmal jaotamatakasumit üle 38 miljoni krooni.

OÜ Kooliarendus tegi eelmiselaastal küll ligi 200 000 krooni kahju-mit ja omakapital on negatiivne,kuid konks on selles, et see ettevõtealustas tegevust alles eelmise aastaveebruaris. Samas märgivad firmajuhid, et negatiivne omakapital eiole probleem, sest omanikud onandnud eelmisel aastal ettevõttele

laenu 41 miljonit krooni. Veel selkuul ehk augustis 2010 peaksidlõppema koolide rekonstrueerimis-tööd, mis tähendab, et ka see firmahakkab alates septembrist teenimaregulaarset müügitulu. Kooliaren-duse juhid kinnitavad aruandes, etselle aasta lõpuks on firma kindlastikasumis.

Riigikontroll on olnud koolire-montijate osas kriitiline ja varemkorduvalt viidanud, et Tallinna linnajuhid võiksid tunda rohkem huvi,kuidas need lepingud erafirmadegaon toiminud. Eriti nüüd, kui paljudkoolid on olnud juba mõnda aegaerafirmade hallata ja võrdluseks onkasutada andmeid ka muude koo-lide korrastamiseks kasutatudrahastamisskeemide kohta. 1

pood.epl.eeKõigile avatud!

1840.-Hinnad alates

Saadaval üle 100 monitorimudeli!• Dell• HP• Lenovo• Acer• LG Electronics• Nec• Samsung• Viewsonic

Printerid, skannerid,

kontorikombainid, kulumaterjalid –

saadaval üle 1000 toote!

Müügil üle 100 erineva sülearvuti!• Dell• Hewlett-Packard• Lenovo• Acer• Fujitsu-Siemens

ügil üle 100 erineva sülearvuti!lwlett-Packardnovoeritsu-Siemens

4961.-

HP sülearvutidalates

• Gaasipliidid alates 3190.-• Elektripliidid alates 3499.-• Sügavkülmikud alates 2296.-• Nõudepesumasinad alates 3161.-• Kohvimasinad alates 209.-• Köögikombainid alates 526.-• Pesumasinad alates 797.-• Tolmuimejad alates 311.-

Hea valik köögitehnikat ja kodumasinaid

tuntud tootjatelt.

Valmistu spordiaasta suursündmuseks!

Saadaval üle 100 erineva teleri tuntud tootjatelt:• Sharp• LG• Samsung• Lenco• Provision 3409.-

LCD teleridalates

TASUTA kätte-toimetamine Eesti piires!

E-poes on üle 16 000 toote ja pidevaltuuenev valik. Vaata ka teisi pakkumisi!

Lihtne ja turvalineostukeskkond

Klienditeeninduspood@epl.ee, tel 680 4444

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 14

VIIMANE PÄEV REGISTREERUMISEKS

13. AUGUST!

#

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 15

16 11. august 2010

Kõigepealt arvud ja mitte meeldivad.Läti majandus langes 2009. aastal 18protsenti. Tööpuudus tõusis Lätisaprillis, sealt on pärit viimased and-med, juba 22,5 protsendi peale. Seeon kõrgeim näitaja kogu Euroopas.

Ent mõned kaudsed andmednäitavad, et ka Lätis on olukord siiskistabiliseerumas. Kas lõunanaabridon ka jalad põhja saanud ning nüüdootab ees uus tõus, ei tea veel. Kuidilmselt palju hullemaks enam kaasjad minna ei saa. Nõrk lohutus,ma tean. Näiteks Läti sisemajandusekogutoodang selle aasta esimesekvartalis juba tõusis natuke, seda2009. aasta neljanda kvartaliga võr-reldes. Tõsi, eelmise aasta samaajaga oli langus 5,1 protsenti, selleaasta teises kvartalis oli langus kolmprotsenti.

Läti statistikaameti koduleheküljelringi kondamine näitab ka seda, etviimastel kuudel on nii eksport kuika tööstustoodang riigis kiiresti kas-vanud. See on tõestus, et vähemaltettevõtlus hakkab kosuma, kuigisisemaine tarbimine on Lätis (naguEestiski) endiselt väga nõrk. Erine-vaid makronäitajaid vaadates jääbmulje, et kui trendi mõõta, siis onLäti Eestist umbes pool aastat maas.Neil algas majanduskriisi pool aas-tat hiljem ja tundub, et ka kriislõpeb nende juures pool aastat hil-jem.

Ka Läti valitsus on oma rahaasja-dega tunduvalt paremal järjel. Jah,eelmise aasta riigieelarve defitsiit oliüheksa protsenti ning riigivõlg onkasvanud kahe aasta taguselt küm-nelt protsendilt juba 36,1 protsen-

dini. Kuid need näitajad pole Euro-opa võrdluses sugugi kõige hulle-mad ja likviiduskriisi Lätis enampole. Selle tõestuseks on kas võiasjaolu, et Läti on juba mõista and-nud, et tõenäoliselt nad ei vaja Eesti-poolset laenu. Raha, mida Eestilubas Lätile Rahvusvahelise Valuu-tafondi (IMF-i) abipaketi raames.

Aga olukord on ikkagi komplit-seeritud. Lätis toimuvad sügisel vali-mised, poliitikud sõimavad teine-teist ja lätlaste seas ei paista olevatpositiivset konsensust, kuidas omariigiga edasi minna. „Läti on lollidemaa,” vahendas Eesti Ekspress Lätiekspeaministri Vilis Krištopansisõnu. „Mäletate mu sõnu lollidemaa kohta? Targad ei solvunud.Täna ütlevad paljud: sul oli õigus.Lätlased, saate aru, on määratluse

järgi bolševikud. Sellised sotsiaalde-mokraatlikud bolševikud. Ära võtta.Ümber jagada. Mingi loss põlemapanna,” pajatas Krištopans.

Ühelt poolt on see muidugi tüü-piline luuserpoliitiku vingumine, etkui lollid on kõik teised (eriti rahvas)ja kui tark ning tubli on tema ise. Agasamal ajal näitavad ka Lätis tehtudavaliku arvamuse küsitlused nega-tiivsust, kibestumist ja arusaama-tust, mis Lätis läks valesti ja midaikkagi teha, et Läti riik korda saada.

Väikese avatud ja kaubandus-sõbraliku riigina sõltub Läti paljuskirahvusvaheliste turgude kosumi-sest. Palkade langus ja deflatsioonon Läti majandust muutnud tundu-valt konkurentsivõimelisemaks.Pangandussektor pole kokku kuk-kunud, veskikivina kaelas olnud

Parexi probleem on enam-vähemlahendatud ja kuigi riigivõlg on kii-resti kasvanud, pole see veel midagiüle jõu käivat ega hirmutavat. Nii-siis, vundament majanduse taastu-miseks on justnagu olemas. Küsi-musi muidugi on jätkuvalt. Kas seetaastumine aga tuleb kiire põrkenaüles või jääb majandus pikemaksajaks vinduma? Kas ei lähe küllenam halvemaks, aga mitte ka paljuparemaks?

Üks Läti jaoks väga komplitseeri-tud ja väheräägitud probleem ondemograafiline seis. Elian Marianotegi Lätis eelmisel aastal septemb-rist detsembrini kestnud uuringu,mis vaatas seda, kui palju inimesiLätist lahkub. Ta võttis tulemusedkokku lühikeses artiklis „The SocialImpacts of the Economic Slowdown:

Lätil jaladpõhjas?

Mikk Salumikk.salu@epl.ee

Kõige hullem kriis on Lätis möödas, kuid sün-dimuse järsk langus ning hullupööra kasva-nud migratsioon ohustavad Läti pikemaaja-list majanduskasvu. Kui trendi mõõta, siis onLäti Eestist umbes pool aastat maas.

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 16

11. august 2010 17

The Latvian experience”. Marianohinnangul lahkus Lätist 2009. aastal30 000 inimest, teist samapalju lah-kub ilmselt ka sel aastal. Siia kõrvaletasub panna ka muutused sündi-muses. Heaks abiks on Anatoly Kar-lin, kes on võrdluseks kokku pannudenamiku Ida-Euroopa riikide demo-graafilised näitajad. Karlini fookuseson küll Venemaa, mille sündimus-näitajad (mõnele ehk üllatusena) ontiba paranema hakanud ja seda vaa-tamata majanduskriisile. Kuid leiabandmeid ka Läti kohta.

Ränk demograafiline hoopNäiteks langes 2009. aastal sündidearv 9,5 protsenti ja registreeritudabielude arv 23,3 protsenti. Selleaasta esimese kolme kuuga langusjätkus: sündide puhul 11,6 protsenti

ja abielude arv 22,4 protsenti. Arves-tades seda, et sündimus oli Lätisjuba enne kriisi väga madal (1,4), siispraegu võib vastav näitaja olla jubaalla 1,2, ilmselt madalaim tervesEuroopas. Võrdluseks sobib hästiEesti, kus sündide arv 2009. aastallanges 2,6% ja selle aasta nelja esi-mese kuuga 0,9%. Kusjuures Eesti,mis on Lätist ju poole väiksem maa,hakkab Lätile sündide absoluutar-vult juba järele jõudma. Meie jaokson see positiivne – majanduskriispole kaasa toonud sotsiaalset egademograafilist auku.

Läti jaoks on tegemist negatiivsearenguga, suur väljaränne ja drasti-liselt vähenenud sündimus. See onauk, mida ei täida. Väljarändajatestlahkuvad ilmselt tööealised elani-kud, samal ajal kui lapsed ja pensio-

närid ehk ülalpeetavad jäävadLätisse. Lõppkokkuvõttes vähenebLätis töötajate, tarbijate, maksu-maksjate ning majanduse kasvata-jate arv. Selle trendi pikaajalist mõjuon raske hinnata, kuid igal juhul ontegemist ehk kõige ohtlikuma ten-dentsiga Läti arengus.

Läti ja Eesti võrdlemisel on tra-ditsiooniline suhtumine (võib öeldaka meediakriitiliselt, et ajaleheliksuhtumine) olnud Eesti upitamineja Läti põhjamine. Ilmselt tekitabsee head tunnet, kui näed ennastparemana, kui naabril läheb. Tava-line staatusemäng.

Kuid Läti on Eesti naaber ja kriisnaabri juures ei saa ka Eesti jaoksolla hea asi. Anvar Samosti ja AndrisRaz nsi hiljuti avaldatud süm-paatne „Läti-Eesti tulevikukoostöö

raport” võtab kenasti kokku Eesti jaLäti vahelised suhted, et mis onhästi ja mis vajaks parandamist.Eesti ja Läti on teineteise jaoks oluli-sed majanduspartnerid. Me ostameja müüme üksteiselt, käime nii turis-tide kui ka transiitreisijatena teine-teise riikides. Eesti on Läti jaoks kasuurim välisinvestor. Majandussideongi kahe riigi vahel kõige tugevam.Mujal on asjad napimad: teineteisekeelt me ei oska ja eriti ka ei õpi,segaabielusid on vähe, kultuuriva-hetus toimib, kuid mitte nii aktiiv-selt kui mõne teisega.

Ma arvan küll, et Eestil on läinudmärksa paremini kui Lätil. Ja mitteainult formaalsete statistikanäitajatejärgi, vaid ühiskond on tervikunaparemini üles ehitatud. Paremadseadused, vähem korruptsiooni,

rohkem innovatsiooni, parem hari-dus, mõistlikumad poliitikud jne.Siiski ei saa need erinevused olla kalõpmatult suured. Makrotasandil onka palju sarnasusi: ühesugused väi-keriigid, suhteliselt liberaalsemajanduspoliitikaga, kaubanduseleavatud, sõltume paljuski arengutestSkandinaavias, konkureerime teine-teisega, aga teeme ka koostööd.

Kriis tegi lõhe Eesti ja Läti vaheljälle suuremaks, kas või jõukustmõõtes. Ent nüüd on olulisem küsi-mus selles, kas see vahe jääb stabiil-seks (ehk teisisõnu, Eesti ja Läti kas-vavad ühesuguse tempoga), hakkabvähenema (Läti kasvab kiiremini kuiEesti) või suurenema (Eesti kasvabkiiremini kui Läti). Mina teeksinpraegu panuse siiski viimasevariandi peale. 1

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 17

29

.05

.07

29

.06

.07

29

.07.0

7

29

.08

.07

29

.09

.07

29

.10

.07

29

.11.

07

29

.12

.07

29

.01.

08

29

.02

.08

29

.03

.08

29

.04

.08

29

.05

.08

29

.06

.08

29

.07.0

8

29

.08

.08

29

.09

.08

29

.10

.08

29

.11.

08

29

.12

.08

29

.01.

09

28

.02

.09

28

.03

.09

28

.04

.09

28

.05

.09

28

.06

.09

28

.07.0

9

28

.08

.09

28

.09

.09

28

.10

.09

28

.11.

09

28

.12

.09

28

.01.

10

28

.02

.10

28

.03

.10

TUHANDETES KROONIDES

EESTI KROONIDESISLANDI KROONIDES

Islandi palgad ja hinnadpärast valuuta kukkumist

Sama või väiksempalk, aga kallimad hinnad

KESKMINE PALK ISLANDIL

•• Keskmine kogupalk sisaldab lisaks regulaarsele palgale ka ebaregulaarseidtasusid ja preemiaid. Keskmise palga regulaarne osa kasvas 2009. aastal võr-

reldes 2008. ja 2007. aastaga, kuid ebaregulaarseid väljamakseid arvesse võttevkogupalk kahanes 2009. aastal võrreldes aasta

varasemaga.

2007 I kv 2007 II kv 2007 III kv 2007 IIV kv 2008 I kv 2008 II kv 2008 III kv 2008 IIV kv 2009 I kv 2009 II kv 2009 III kv 2009 IIV kv

2 3 2 2 2 3 34

79

6 7PROTSENTIDES

TÖÖPUUDUS ISLANDIL

5,33 5,625,84

7,87

11,68

9,14

11,4211,79

11,46

7,78

Islandi krooni kurss Eesti krooni suhtes•• Kolme aasta eest maksis üks Eesti kroon umbes viis Islandi krooni, nüüd tuleb islandlasel ühe Eesti krooni eestvälja käia ligikaudu 10 oma krooni.

Seadme- ja masinaoperaatorid

Oskustöölised

Teenindus- ja müügitöötajad

Ametnikud

Keskastme spetsialistid ja tehnikud

Tippspetsialistid

Juhid

Keskmine

320

436

334

342

463

604

749

423

316

453

319

320

475

625

423

826

57

81

57

57

85

112

76

148

29

40

30

31

42

55

68

39

2007222222 2009222

palk

trreeelddedede

palk

rreeelldddd

pal

rreeelldldldl

pa

rreeeleldel

pa

rreeeree

pa

rrrerere

p

rrrer

p

rrr

Majanduslikes raskustes islandlaste osakaalPROTSENT MAJA-

PIDAMISTEST

07 08 09 07 08 09 07 08 09 07 08 09 0807 09

6 6 7

1012

15

86

10

30

27

30 3028

39

Kodulaenu-või rendi-võlgnevus

Eluasemekuludon raskekskoormaks

Muude laenu-maksete

võlgnevus

Ei suuda kattaootamatuid

kulutusi

Raske ots-otsaga kokku

tulla

Island müügiks

Villu ZirnaskIsland

Islandile kukkunud marslasele eiütleks esimesel pilgul miski, et siit onüle käinud suured majanduslikudvapustused, mis liiati pole veel pärisüle läinud. Ja ega ei ütle ka mõnestmuust kandist pärit maalasele.

Viimased nädalad on olnud ilus suvi– Islandi mõistes tähendab see päi-kesepaistet ja mõndateist sooja-kraadi. Päikesepaistelistel päevadelon Reykjaviki kesklinna „strateegili-sed” kohad täis rahulolevalt peesi-tavaid inimesi. Päris oluline osaneist, tõsi küll, on turistid.

Maanteel number üks – sellel,mis Islandile ringi peale teeb – voo-rivad haagissuvilaid vedavad autodja neid jätkub küllalt palju ka kõr-valisematele teedele. Neistki pal-jude roolis on muidugi turistid.

Eriti Reykjaviki piirkonnas vurabteedel märkimisväärsel hulgal väga„isase” välimusega maastureid.Saare korralike teedeta keskosas onnendega ilmselt päris mõnus lii-kuda, aga palju ühel tavalisel reikja-viklasel ikka sinna keskossa asja on.

Põllumajanduspiirkondadeshakkab lõppema heinategu: heina-maad on täis kilesse mässitud hei-napalle ja siin-seal võib näha neidühtekokku vedavaid farmereid.Mõned talukohad on säravas korras,mõned on keskmised, mõned üsnaräämas ja mõned ka päris maha jäe-tud, enamasti juba aastate eest. Pal-jud endised talumajad on transfor-meerunud linlaste (loe: reikjavik-laste) suvekodudeks, kus augusti esi-mesel, pühadeaegsel pikal nädala-vahetusel kees vilgas elu.

Pangad, mis Islandile suuredsekeldused kaela tõid, ei ole sellesmõttes põlu alla sattunud, et sula-rahas arveldamist näeb Islandilharva. Väikesteski kohtades ja pisi-kestegi summade puhul käivadmaksed ikka kaardiga.

Pealispinna all on Islandi meele-olu küllalt keev ja vulkaaniline.Island on riigina noor nagu Eestigi:aastasadu Norra ja Taani ülem-võimu all olnud riik sai päris iseseis-vaks alles 1944. aastal. Seetõttu teki-tavad Euroopa Liiduga liitumiseperspektiiv ja välisinvestorid, keskriisi järel on tulnud saareriiki sood-said tehinguid jahtima, islandlastesvastakaid emotsioone. Juuli lõpusalustasid Island ja Euroopa Liitametlikke liitumisläbirääkimisi.

Laias laastus on islandlastelEuroopa Liiduga seotudsamad hirmud, mis olideestlastelgi: kaotame ise-seisvuse, meie elu haka-takse määrama Brüs-selist jne. Vahe onselles, et üsnaomaette

maakera põhjaservas elavatelislandlastel ei ole neid hirme tasa-kaalustamas tugevat idanaabri-hirmu nagu eestlastel.

Finantskriis neid siiski sedavõrdehmatas, et jõuti liitumisläbirääki-miste alustamiseni. Oli ju kriisi aeguhetk, kus Island oli kui rahatu hää-letaja lörtsise maantee ääres, mee-leheitlikult lootmas, et keegi ta pealekorjab. Mäletatavasti liikusid siis kakuuldused Venemaa suurest abilae-nust Islandile, mis küll ei realiseeru-nud. Lõuna-Euroopa hädaliselKreekal sama meeleheitlikkumomenti ei tekkinud, ehkki abipa-keti kokkupanekuga kaasnes Euroo -pa Liidus palju vaidlemist.

Samuti näitas finantskriis island-lastele, et umbes 300 000 elanikugariigil ei pruugi kõigi tänapäeval kor-raldamist vajavate asjadega toime-tulekuks jätkuda piisavalt intellek-tuaalset kapitali. Näiteks Islandipangakriisi käsitlevas parlamendi-raportis, mis avaldati tänavukevadel, märgitakse, et kriisini las-kis asjadel areneda võimul olevatepoliitikute ja finantsjärelevalve tege-vusetus ja hoolimatus.

Liitumisläbirääkimised ei kujuneaga kriisimälestustest hoolimatakindlasti kergeks. Euroopa Liidupoolelt vaadatuna saab suureks

18 11. august 2010

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 18

28

.02

.10

28

.03

.10

28

.04

.10

28

.05

.10

28

.06

.10

28

.07.1

0

•• Islandi kroonides on enamik kaupu ja teenuseid muutu-

nud palju kallimaks, Eesti kroonides arvestatuna aga tublisti

odavamaks.

82

230

316

386

1226

1763

740

474

1886

1010

76

316

641

931

877

413

417

235

83

160

262

76

125

114

159

136

913

745

258

194

162

98

87

3140

990

1190

227

225

8366

6523

12 380

53 962

11 910

20 150

280

5600

900

2755

3997

990

11

2900

137

454

406

362

1070

2054

883

544

2540

1719

105

453

820

1239

1163

545

558

417

189

171

515

144

211

225

280

233

1316

1168

322

216

263

129

89

4740

1850

1999

347

345

9852

7299

21 474

156 346

12 207

20 665

280

5600

1087

3832

5941

760

12

3450

2007

ISLANDI KROONIDES

2010

15,4

43,2

59,3

72,5

230,2

331,0

138,9

89,0

354,1

189,6

14,3

59,3

120,4

174,8

164,7

77,5

78,3

44,1

15,6

30,0

49,2

14,3

23,5

21,4

29,9

25,5

171,4

139,9

48,4

36,4

30,4

18,4

16,3

589,6

185,9

223,4

42,6

42,2

1570,8

1224,7

2324,4

10 131,8

2236,2

3783,3

52,6

1051,4

169,0

517,3

750,5

185,9

2,1

544,5

13,4

44,4

39,7

35,4

104,6

200,8

86,3

53,2

248,3

168,0

10,3

44,3

80,2

121,1

113,7

53,3

54,5

40,8

18,5

16,7

50,3

14,1

20,6

22,0

27,4

22,8

128,6

114,2

31,5

21,1

25,7

12,6

8,7

463,3

180,8

195,4

33,9

33,7

963,0

713,5

2099,1

15 283,1

1193,3

2020,0

27,4

547,4

106,3

374,6

580,7

74,3

1,2

337,2

2007

EESTI KROONIDES

2010

Kaupade ja teenuste hinnad Islandil enne valuutakrahhi ja nüüd

d IslandI l dI l

V kv 2010 I kv 2010 II kv

8 9

0

2

4

6

8

10

1210,90

10,0

Jahu, kg

Riis, kg

Täisteraleib, kg

Sai, kg

Lambakints, kg

Loomalihafilee, kg

Seakints, kg

Külmutatud kana, kg

Viilutatud sink, kg

Lõhe, kg

Piim, l

Puuviljajogurt, kg

Koor, l

Juust, 26% rasva, kg

Gouda juust, 17% rasva, kg

Munad, kg

Või, kg

Margariin, kg

Kartulid, kg

Porgand, kg

Tomat, kg

Sibul, kg

Õun, kg

Apelsin, kg

Banaanid, kg

Peensuhkur, kg

Kohv, kodumaine, kg

Kohv, imporditud, kg

Tume šokolaad, 200 g

Šokolaad, 100 g

Coca Cola, 2 l

Coca Cola, 50 cl, purk

Pilsner, 50 cl (2,25%), purk

Vodka, Smirnoff, 750 ml, pudel

Valge vein, Rosemount GTR, 750 ml, pudel

Punane vein, Montecillo Crianza, 750 ml, pudel

Õlu Víking, 50 cl, purk

Õlu Heineken Lager, 50 cl, purk

Elekter Reykjavíkis, 1000 kWh

Geotermiline vesi kütteks Reykjavíkis, 100 m³

Bensiin, 95, 100 l

Külmkapp

Üksikvanema lasteaiakoht Reykjavíkis, kuus (8 tundi päevas)

Lasteaiakoht Reykjavíkis, täishind, kuus (8 tundi päevas)

Reykjavíki ühistranspordi üksikpilet, täishind

Reykjavíki ühistranspordi kuukaart, täishind

Kinopilet

Meeste juukselõikus

Naiste juukselõikus

Mobiiltelefoni kuumakse

Mobiiltelelefoni kõne minut ühe teenusepakkuja piires

Rahvusteatri pilet

tüliõunaks Icesave’i ehk holland-laste ja brittide hoiuste kompensee-rimise küsimus. Islandlasi, kes onvahepealsest finantsimpeeriumiehitamise hullusest traditsioonilisteelatusallikate poole tagasi pöördu-nud, erutab samal ajal kõige enamEuroopa Liidu kalanduspoliitika,mis reguleerib, kui palju võivad liik-mesriigid kala püüda.

Teine islandlasi praegu erutavteema on geotermiline energia.Täpsemalt tehing, mille käigusKanada energeetikafirma MagmaEnergy tahab üle võtta Islandi ette-võtte HS Orka. Sellega saaks Magmaõiguse kasutada järgmise 65 aastajooksul Reykjanesi poolsaare geo-termilisi ressursse ja pealekaubavõimaluse pikendada neid õigusihiljem veel 65 aasta võrra. Tegemistoleks suurima välisinvesteeringugaIslandi majandusse pärast finants-

kriisi.Geotermilisele energiale

paneb Island oma majandusepäästjana suuri lootusi, sestsee võimaldaks Islandil käivi-tada hulganisti energiama-hukat tööstust: alumiiniu-misulatustehaseid, serveri-keskusi jms. Islandbankisäästva energia tiim hindab,et kõigi praegu kavandata-vate tööstusprojektideteostamine nõuaks Islan-dilt geotermilise energia

võimsuste suurenda-mist praeguselt 575

MW-lt 1600 MW-ni2016. aastaks ja sel-

11. august 2010 19

leks läheks järgmise nelja aastajooksul vaja 3,1 miljardi dollari väär-tuses investeeringuid.

Islandi riigil ja omavalitsustelpole sellist summat praegu võtta.Vastupidi, pigem ajab rahahädaneid mõtlema ressursside kasuta-mise õiguste müügile.

HS Orka on ainus eraomandusesolev Islandi energeetikafirma jakatab ligi kümme protsenti maaenergiavajadusest. HS Orka erastati2007. aastal osalt Islandi „äriviikin-gitele”, 43 protsenti jäi kohalikeomavalitsuste kätte. Kõigepealtomandas Magma Energy kohalikeomavalitsuste osa ja hakkas nüüdjõudma ka pankrotistunud ärivii-kingite käest kreeditorpankade ehksisuliselt riigi kontrolli alla läinudosaluse ostmiseni. Kuid protestiakt-sioon, mille eestvedajaks on Islandisuurim kultuurialane „ekspordiar-tikkel” Björk on pannud valitsusepidurit tõmbama ja tehingu asja-olusid enne selle heaks kiitmisttäiendavalt uurima.

HS Orka oleks esimene täielikulterastatud ja välisinvestoritele müü-dud Islandi energeetikafirma. Björkija tema poolehoidjate arvates peak-sid Islandi loodusressursid jäämariigi ehk kõigi islandlaste oman-dusse.

„Me teame väga hästi, et järg-mistel aastakümnetel tõuseb kõigimeie loodusressursside väärtus dra-maatiliselt. Ja seda teate ka teie –seepärast te oletegi ju siin,” kirjutasBjörk avalikus kirjas Magma juhileRoss Beatyle. „Minu arvates ontehing, mis te islandlastele pakute,20. sajandi, isegi 19. sajandi mudel.Me oleme püüdnud 600 aastatkoloonia olla. Meile ei meeldinudsee. Me oleme olnud sõltumatudvaid 66 aastat. Ja kuigi käputäisislandlasi keeras Icesave’i loogatõsise jama kokku, ei ole me nüüdvalmis muutuma energiakoloo-niaks.”

Ressursimajanduse kõrval onüks Islandi tuluallikaid turism.Turistide arv on kümmekond aastatjärjest liikunud jõudsalt tõusuteed:1997. aastal käis neid alla sajatuhande, möödunud aastal ülekahesaja tuhande.

Tänavu jääb turistide arv tõe-näoliselt väiksemaks kui mullu, sestsegadus, mille kevadel tekitas Eyjaf-jallajökulli vulkaan, pani paljudpotentsiaalsed tulijad Islandi omatänavustest reisiplaanidest välis-tama. Hoolimata sellest, et valuuta-kriisi järel saaks Islandi-elamusednüüd kätte keskeltläbi umbes 30-protsendise allahindlusega. 1

Islandi huumor

Kuidas vabastada islandlasedIcesave’i kohustuste koormast?•• Üks Islandi ingliskeelse ajaleheReykjavik Grapevine lugeja pakubajalehe viimases numbris sellistskeemi:

•• Kõik islandlased kolivad Geirfuglas-kerile (väike kaljusaar Islandi kõrval –toim).

•• Island müüb mulle, Steve’ile, ühekrooni eest kogu Islandi, v.a Geirfug-lasker.

•• Ma löön Islandi riigist lahku janimetan uue maa Stevelandiks.

•• Islandi riik tunnustab mu iseseis-vust.

•• Islandlased taotlevad Stevelandikodakondsust, mille ma neile kaannan.

•• Antakse välja Stevelandi passid.

•• Islandlased emigreerivad Steve-landi ja ma luban neil lahkelt tagasipöörduda oma endistesse kodudesse.

•• Islandlased loobuvad oma Islandikodakondsusest.

•• Viimane islandlane, kes lahkubGeirfuglaskerilt, annab selle üleIslandi kreeditoridele kui riigi ainsavara.

•• Kui soovitakse, võib Steveland tehamõistliku pakkumise, et osta Islandikreeditoridelt Geirfuglasker.

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 19

20 11. august 2010

Spordi kaukassetuleb rohkem rahajuurde nii sponsorlu-sest, piletitulust,meediaõiguste müü-gist kui ka kaubandu-sest. Täielik peavõit…

Kristi Vahemaakristi.vahemaa@epl.ee

Sport on üks valdkondi, kus riigipiiritähtsus järjest väheneb. Eriti torkabsee silma väikeste riikide puhul:võib isegi öelda, et mida andekamon sportlane, seda suurema tõenäo-susega harrastab ta oma lemmikte-gevust kusagil mujal. Seega, ka rahaliigub kusagil mujal.

Telekanalid toovad meieni sünd-musi igast maailma nurgast ningsuured ja rikkad ärimehed otsivadmeeskondi, keda sponsida, mitteenam oma kodumaalt, vaid sealt,kust neile parasjagu meeldib ja kussee ka muud äri silmas pidades onkasulik.

Seda kõike arvesse võttes on igatiarusaadav, et ka ülemaailmne spor-diturg ainult laieneb. KorvpalliliigaNBA ja jäähokiliiga NHL tahab jär-jest rohkem mänge pidada Euroo -pas, peamiselt Londonis, kuid kateistes suurlinnades. Ka Brasiiliajalgpallikoondislasi meelitavadmärksa enam vana maailma staa-dionid, kus siis kümnete tuhandetesilmapaaride all filigraanset palli-kunsti näidata.

Veel mõni aasta tagasi peetiAasias ja Lähis-Idas vaid paarkuningliku sarja vormel 1 etappi,nüüd toimuvad juba enam kuipooled sõidud Euroopast väljas.

Sponsorid sõlmivad järjest roh-kem lepinguid nende riikide esin-dustega, kus näevad ka potentsiaal-set turgu – näiteks Malaisia Telekomsoovib koostööd teha Inglismaajalgpalli kõrgliigaga. Vaevalt et nadvaid Inglismaa jalgpalli armastavad.

Sporditurg koosneb peamiseltneljast põhilisest osast. Esiteks pile-titulu, teiseks sponsorlus, olgu sel-leks siis dressipluusi andmine võipallimänguliigale oma nime müü-mine, kolmandaks meediaõigustemüük ja neljandaks kõikvõimalikkaubandus, alates nokkmütsist jalõpetades logoga pastapliiatsiga.

Mida saab sponsor vastu?Sponsorlus on spordituru mahuku-selt teine komponent, jäädes allaküll piletitulule, kuid aastani 2013loetakse seda kõige kiiremini arene-vaks haruks. Pealegi, kui sportlanesõlmib miljonitesse küündiva spon-sorlepingu, teevad sellest maailmasuuremad meediakanalid sünd-muse. Nii proosaline asi kui võistlu-sele sissepääsuks pileti ostmine eieruta ju kedagi.

Kui 2009. aastal liikus spordi-sponsorluse kaudu 29,4 miljarditdollarit, siis aastaks 2013 peaks see

tõusma 35,2 miljardini. Viimaselaastal on kõige aktiivsemaks muu-tunud spordirõivaste tootjad, kesnäiteks mullu kirjutasid alla 186suurt sponsorlepingut.

Varem laiutasid samalaadsetabeli eesotsas autotööstus jafinantssektor, kes suutsid endalehaarata kõige enam esindusnägu-sid. Siinkohal arvatakse olevatüheks põhjuseks majanduskriis,mis on halvanud mitu autotootjat.

Samuti tahavad sponsorid järjestselgemalt teada, mida nad omainvesteeringu eest vastu saavad.Näiteks pälvis meedia tähelepanuGeneral Motorsi otsus jätta toeta-mata Buick Openi golfiturniir juhul,kui seal mängib Tiger Woods. Antudjuhul polnud küll tegemist majan-duskriisi, vaid hoopis ühe sportlaseeraelulise kriisiga.

Woodsi ja tema mõju sporditu-rule on viimase aasta jooksul vägapalju esile toodud. Kui mullu hilis-sügisel selgus, et maailma enim tee-niv sportlane võib lisaks auhinnaleja rahahunnikule uhkeldada kaarmukeste hulgaga, tõmbusid pal-jud sponsorid temast päevapealteemale. Maailma parima golfimän-gijaga lõpetasid lepingud nii Gato-rade, AT&T kui ka Accenture jaWoodsi kahju hinnatakse enam kui50 miljonile dollarile.

Austraalias on samal põhjuselaga erilise tähelepanu all pallimän-gusarjad. Kui mõni pallur saab plat-sil millegi ebameeldivaga hakkama,laieneb üldine pahameel ka mees-konnale ja klubile. Seetõttu on pal-jud suured ettevõtted hakanud toe-tama hoopis võistlust, kohtunikku,isegi palli, püüdes nii siduda endlahti võistkonnast ja seal ebameel-divalt käituda võivast sportlasest.

Ustavad fännidKõige rohkem raha koguneb agapiletitulust. Mullu teeniti selle pealt43,2 miljardit dollarit, kolme aastapärast peaks tulu olema umbeskuus miljardit suurem. Kui kaheaasta eest arvas koguni 20% võist-luste korraldajatest, et ilmselt tulebüldises majanduslanguses pileti-hinda langetada, siis mullu olisamal arvamusel vaid kümnendikvastanutest. Küllap tänavu mõel-dakse juba pigem sellele, kuidashindu veidi tõsta. Spordivõistlustekülastamine on paljudes riikidesniivõrd oluline kultuurinähtus, etüritust ei jäeta külastamata lihtsaltsellepärast, et pilet maksab ehk

Raha voolab sporti aina juurde,piletihinnad aga pigem kerkivad

natuke liiga palju. Mullu külastasUSA-s spordivõistlusi neli protsentivähem inimesi kui 2008. aastal. Enttänavu on taas näha külastajatearvu kasvu.

Pealegi on suurtel turgudel jamaailma tähtsates liigades hooajapassid aastateks ette müüdud. Ja kuimõtleme oma kodumaa peale, siispaljukest neid tulihingelisi suusa-fänne või siis rahvaürituse sõpru on,kes jätaksid Otepää MK-etapile sõit-mata pelgalt sellepärast, et sissetu-lek on mõnevõrra vähenenud?

Üks paremaid näiteid on siinko-hal Saksamaa jalgpalliliiga, kus fän-nide puudust karta ei ole. Tõsi, pile-tihinnad on seal paljude teiste Euroopa liigadega võrreldes mada-lamad, kuid eelkõige rõhutakseikkagi tugevale soovile oma mees-konda alati toetada. Ridade vaheltlugedes: mängu ei tohi vahele jätta.

Näiteks Dortmundi Borussiastaadion mahutab 26 000 pealtvaa-tajat, kes kõik maksavad mängu eest15 eurot. Võrdluseks, samaväärnepilet tavamängule Inglismaa kõrg-liigas maksab umbes kolm kordarohkem. Bundesliga on seetõttu kaEuroopas kõige paremini väljamüü-dud liiga, sakslastele järgnevad Pre-mier League Inglismaal, PrimeraDivision Hispaanias ja Serie A Itaa-lias.

Saksamaa liiga üks omapäraseisneb veel ka selles, et meedia-õiguste müügist saavad kõik kõrg-liiga klubid võrdselt toetust. Üheltpoolt on see halb, sest ükski Saksa-maa klubi ei ole nii rikas, kui näiteksManchester United, Madridi Realvõi Barcelona, mis ühtlasi tähendab,et nad ei saa lubada endale osta hin-gehinna eest superstaare. Kuidteisalt on jällegi Bundesliga vägakonkurentsivõimeline, sest tippklu-bide ja liiga tagumises osas mängi-vate meeskondade vahel ei ole niisuurt lõhet. Lisaks üllatustele jamängu ilule on plussiks seegi, etkoondisse sirguvad mängijad, kes eipruugi alati tulla eesotsa võistkon-dadest.

Piletitulu üks enam sissetoovaidvaldkondi on isiklik istekoht – ehksiis tool või loož, mille spordisõberon endale ostnud ning kus ta saablisaks võistluse jälgimisele ka süüaja juua. Viimase aja suundumus onsinnapoole, et klubide esindajadpüüavad oma elu lihtsamaks teha:müügile paisatakse mitme hinnagapiletid, süsteem sarnaneb lennupi-letide müügiga – ise valid, kas ostad

tava- või äriklassi pileti. Loomulikultsaab pääsmeid osta paketina ehksiis tagada endale sissepääs tervekshooajaks.

Mida otsustab Hiina?Kolmas osis maailma sporditurul onmeediaõiguste müük, mis peakseeloleva kolme aasta jooksul suure-nema 3,7% võrra ehk keerutamaraha 27 miljardi dollari ulatuses.

Meediaõiguste müüki on alativäga raske ette ennustada, sest seeoleneb kümnest asjaolust: maail-mamajanduse olukorrast, sellest,kui palju mingi võistlus läheb kordapublikule, online-meedia levikust,läbirääkimisoskusest, võistluse kor-raldaja isiklikust soovist ja tahtest.

Juba on teada, et näiteks Inglis-maa jalgpalliliiga näitamisõigusehind riigist väljapoole tõusis tänavupea kahekordseks, samal ajal kuikoduturul erilist hinnatõusu eiolnud. Nii peaksid ka kõik klubidsaama teleõiguste müügist olulise-malt suuremat raha.

Neljas komponent ehk siis kau-bandus on see, mis eelmisel aastal,võrreldes ülemöödunud aastaga,langes. Kui 2008. aastal osteti kaupu20,6 miljardi dollari eest, siis mullu18,7 miljardi dollari eest. Tõepoo-lest, isegi kõige suuremal fännil eilähe iga mängu ajal vaja uut pesa-pallimütsi või lemmiku pildiga T-särki. Ent just kaubandus on kõigerahvusvahelisem – Ferrari, CristianoRonaldo, Kaká või NBA klubidesärke, mütse, kaarte ja kümneidmuid vidinaid võib müüa samahästi nii Eestis kui ka Austraalias,New Yorgis või Riias. Ka kaubandu-ses nähakse lähiaastatel märkimis-väärset tõusu, kuid siinkohal onikkagi üks võtmeküsimus: kuidas jakas tuleb kaasa Aasia, eeskätt Hiina?

Kokku võttes näib, et aastani2013 saab sporditurg igas valdkon-nas aina tuult tiibadesse. Sellesseajavahemikku jääb kaks suurt sünd-must – 2012. aasta jalgpalli Euroopameistrivõistlused Poolas ja Ukrainasning suveolümpiamängud Londo-nis. Järgmisel korral, kui lähete Ber-liini vaatama Hertha jalgpallimänguvõi ostate Tiger Woodsi golfimütsi,siis rõõmustage – olete pistnudkrooni või euro maailma sporditururahakotti. 1

* Artiklit kirjutades olen kasutanud PriceWaterhouseCoopersi analüüsi spordituru arengust kuni aastani 2013.

MILJARDITES

DOLLARITES

Sporditurul liikuv raha

PILETITULU

MEEDIAÕIGUSED

SPONSORLUS

KAUBANDUS 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

19,7 19,0 23,0 22,5 25,8 23,0 27,2 24,8 29,4 26,7

20,3 21,8 24,9 27,4 30,5 29,4 31,3 31,4 33,6 35,2

35,5 36,5 39,9 42,0 43,9 43,2 44,4 45,3 47,9 49,016,8 17,6 18,9 19,9 20,6 18,7

19,1 19,5 20,8 22,0

92,4 95,1 106,8 111,9 120,9 114,4 122,0 121,1 131,7 133,0

KOKKU

1Bf

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARITMILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONIT

DOLLARITDOLLARIT

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 20

260USD

miljonit

MegaFontelekommunikatsioon

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Venemaa

olümpia

5 aastaks

Sotši 2014

150USD

miljonit

Gazpromenergeetika/gaas

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Saksamaa

jalgpall

5 aastaks

Schalke 04

134,5USD

miljonit

Barclaysfinantssektor

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Suurbritannia

jalgpall

3 aastaks

Barclays Premiership

100USD

miljonit

Volkswagenautotööstus

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Venemaa

olümpia

5 aastaks

Sotš 2014

105USD

miljonit

Panasonicelektoonika

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

rahvusvaheline

vormel 1

3 aastaks

Toyota

105USD

miljonit

Adidasspordiriided

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

rahvusvaheline

jalgpall

7 aastaks

2012 EM; 2016 MM

112USD

miljonit

Deutsche Telekomtelekommunikatsioon

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Saksamaa

jalgpall

3 aastaks

Müncheni Bayern

119USD

miljonit

UniCreditfinantssektor

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

rahvusvaheline

jalgpall

3 aastaks

Meistrite liiga

133,4USD

miljonit

Standard Chartered Bankriik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Suurbritannia

jalgpall

4 aastaks

Liverpool FC

132USD

miljonit

Aonfinantssektor

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Suurbritannia

jalgpall

4 aastaks

Manchester United

130USD

miljonit

Visafinantssektor

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

rahvusvaheline

olümpia

8 aastaks

olümpiasponsor

260USD

miljonit

Rostelecomtelekommunikatsioon

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Venemaa

olümpia

5 aastaks

Sotši 2014

180USD

miljonit

Aeroflotlennundus

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Venemaa

olümpia

5 aastaks

Sotši 2014

180USD

miljonit

Rosneftõlitööstus

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Venemaa

olümpia

-

Sotši 2014

150USD

miljonit

Mercedesautotööstus

riik:

valdkond:

aeg:

üritus:

Hiina

rajatis

10 aastaks

Mercedes-Benz Arena

Eelmise aasta 15 suurimat sponsorlepingut

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

260DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

260DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

180DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

180DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

150DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

150DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

134,5DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

133,4DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

132DOLLARITDOLLARIT

MILJONITMILJONITMILJONITMILJONIT

130DOLLARITDOLLARIT

arileht_august 8/9/10 2:33 PM Page 21

•• J. K. Rowling on seni ainsana kirjanikuna kogunud miljardi dollari suuruse varanduse. Ent teisedki hingavad peagi kuklasse.

MiljonärkirjanikudStephen

King

Danielle

Steel

Dean

Koontz

John

Grisham

Stieg

Larsson

Stephanie

Meyer

Dan

Brown

Mari Peegelmari.peegel@epl.ee

22 11. august 2010

Heites pilgu maailma rikkamate kir-janike edetabelitele, on kohe selge,et nii kurb kui see ka ei ole, kirjan-duslikust kõrgtasemest pole sealasja – Forbesi tipp-kümme erinebNobeli nominentide nimekirjastnagu öö päevast ehk Ian McEvanit,Philip Rothi või Amos Ozi superri-kaste hulgast ei leia. Potentsiaal onraamatul, mida võimalikult paljudinimesed tahaksid osta. Mis agahuvitab paljusid? Kindlasti krimi japõnevus, samuti fantaasia, roman-tika, lasteraamatud, viimasel ajal kakokandus, autoasjandus ja reisi-mine. Seega võib öelda, et suuremosa maailma müüdumaist raama-tuist on n-ö žanrikirjandus.

Bestseller tuleb harva üksi: kui(pea)tegelased „müüvad”, ainestikpakub huvi massidele ning kirjas-taja kalkulatsioonid on paljuluba-vad, pole kirjanikul põhjust vaid üheosaga piirduda – sari aitab lugejatparemini enda külge köita.

Et kirjaniku pangakonto muutuksvähemalt kuuekohaliseks, on olu-line, et müügihiti staatuse saavuta-nud kirjatükk oleks ka ekraniseeritavning ärataks suurtes filmikompanii-des huvi lugu filmiks teha. Kõlbab katelevisioon, liiatigi pole sellestparemat varianti autori kui brändikehtestamiseks – näiteks Eestiskituntud telekokk Jamie Oliver tõiNielsen BookScani andmetel mulluSuurbritannias raamatumüügigakäivet ligi 7,5 miljoni naela eest.Ühesõnaga – kõige kasumlikum onmenuk/tegelane/autor ise, mis ajajooksul frantsiisina lansseeritakse.

Kõik, kes on närinud Harry Pot-teri nätsu, vaadates järjekordsetHollywoodi kassahitti võlurpoisiseiklustest Sigatüüka koolis, teavad,millest on jutt. Kahtluseta on tee-maga kursis ka vanemad, kelle vara-teismelise tütre tekikotil ilutsebRobert Pattinsoni või Taylor Laut-

neri näopilt ning võtmehoidja kan-nab saladuslikku kirja „ForbiddenPlanet”. Moodsa vampiirikirjandusefenomeni, Stephanie Meyeri „Vide-viku” saaga põhjal valminud filmid„Videvik”, „Noorkuu” ja „Päikese-varjutus” on ainuüksi AmeerikaÜhendriikide kinodes teinud kassat396 miljoni dollari jagu ning täien-dav 191 miljonit dollarit on laeku-nud DVD-de müügist. Forbesi sajamõjukama Hollywoodi inimese2009. aasta edetabelis hinnatiMeyeri teenistust 40 miljonile dolla-rile ja pole väär järeldada, et suurosa sellest on tulnud filmiõiguste jafrantsiiside müügist, millest üheolulise osa moodustab filmidegakaasneva merchandise’i ehk kodu-semalt öeldes fännidele mõeldudnänni tootmine.

Kindlasti pole suurem osa menu-keid või menukisarju kirjutatud ees-märgiga luua endale kuldmunemunev hani, vaid needki lood ontulnud südamest ja loomisrõõmust.Või vähemalt on sealt pärit sarja esi-mene osa.

Jaht menukitele algas lääne kir-jastamispraktikas 1980-ndatel, kuimitmed kirjastused ühinesid.Rahulolematud kirjastuste väikestekasumimarginaalidega, otsisidemafirmad võimalusi rohkem rahateha. Kui seni oli massikirjandustmüüdud pehmekaanelistena, siisnüüd müüdi neid kõvas köites, pan-nes toodetesse palju energiat ja res-sursse. Samal ajal kadusid turultmitmed iseseisvad raamatupoedning suured ketid said võimalusenõuda kirjastustelt hulgimüügi alla-hindlusi ja võtta raha muude tee-nuste eest. Omanike ja raamatu-kaupluste poolt nurka aetud kirjas-tused soostusid üha vähem uuteautoritega riskima. Tulemuseks oli,et raamatuid, mida reklaamiti,müüdi hästi, ülejäänud jäid letti-

dele. Üha rohkem oli põhjust rek-laamida juba müüvaid nimesid.Ning menukist sai juba Menuk.

Olukord Eesti kirjastusturul võibolla küll mõnevõrra teine, kuid kameie raamatumüügi edetabelitetippu jõuavad maailma kuumadenimede tõlked. Bestsellerimaaniapuudutab meid kõiki.

Kõige vägevamadJ. K. Rowlingu või vähemalt temakuulsaima tegelase Harry Potterinime teab ilmselt igaüks, kes polejust viimased tosin aastat metsaselanud. Seitsmest lasteraamatustkoosnev sari, mida ka paljud täis-kasvanud mõnutundega neelavad,on Rowlingust ajakirja Forbes and-metel teinud esimese miljardi-dol-lari-kirjaniku.

Aastal 2007 raamatusarja viimastosa „Harry Potter and the DeathlyHallows” kirjutanud Rowlingugakäis kaasas filmioperaator. Teleka-nalis ITV näidatud dokfilmis „J. K.Rowling... Aasta elust” on stseen,kus kirjanik külastab Edinburghiskorterit, kus ta kunagi rahatu üksik-emana elas, ja puhkeb pisaratesse:„Siin muutsin ma täielikult oma elu-käiku.” Nii selles korteris kui ka mit-mes Edinburghi kohvikus kirjutasRowling „Harry Potteri” esimest osa.See sai avaldamisküpseks 1995. aas-tal. Rowlingu vastleitud agent Chris-topher Little’i agentuurist pakkuskäsikirja kokku 12 kirjastusele, kunilõpuks Londoni Bloomsburyst jaa-tav vastus saabus. Esimese tiraaži1997. aasta juunis tegi kirjastus tõe-liselt ettevaatliku – tuhat eksemp-lari. (Praegu on oksjonitel üheesmatrüki hind 16 000 – 25 000naela.) Ameerikas läks Rowlinguljuba paremini: oksjonil sai ta aval-damisõiguse eest kirjastuselt Scho-lastic Inc. juba üle 100 000 dollari.Edasi viis tee ainult ülesmäge: aas-

tal 1998 ostis Warner Bros. esimesekahe Potteri raamatu filmiõigusedseitsmekohalise summa eest.

Harry Potterist on nüüdseks saa-nud 15 biljoni dollari väärtusegakaubamärk. Kogu raamatuseeria,kokku 4195 lehekülge, on tõlgitud65 keelde. Ning isegi nendel, kesühtegi lehekülge „Harry Potterist”lugenud pole ega seda ka iial tehakavatse, tuleb tunnistada, et tege-mist on aukartustäratavate mõõt-metega globaalse nähtusega.

Arvutihäkkeri Lisbeth Salanderija uuriva ajakirjaniku Mikael Blom-kvisti looja Rootsi kirjanik StiegLarsson on tõestus sellest, et kuipeamised kriteeriumid on täidetud– originaalsed tegelased, põnevus,hea turundus –, pole menukirjani-kuks saamiseks tarvis isegi enamelus olla. Millenniumi-triloogiaautor, kes sündis 1954. aastal Skel-leftehamnis ja suri 50 aastat hiljemStockholmis südamerabandusse, oli2009. aastal Euroopas müüduimautor, tehes ära nii Stephanie Meye-rile kui ka Dan Brownile. The Guar-diani andmetel on ta teoseid müü-dud 35–40 miljonit eksemplari. Võinagu öeldi ajalehele Iain MillerLarssoni Briti kirjastusest Quercus:Larssoni raamatud käivad üle letiliiga kiiresti, et arvet pidada.

Juuli lõpus nimetas Amazoniinternetikaubamaja Larssoni oma„Kindle’i miljoniklubi” esimeseks japraegu ka ainukeseks liikmeks, mistähendab, et Ameerika Ühendriiki-des on virtuaalne raha triloogia e-raamatu allalaadimisel vahetanudomanikku miljon korda. Larssoniraamatud – „Tüdruk, kes mängistulega”, „Lohetätoveeringuga tüdruk”ja „Purustatud õhuloss” – on ühtlasika Kindle’i Briti Amazoni raamatu-müügi tipus, samuti on triloogia esi-kohal suure raamatumüügi ketiWaterstones e-raamatute edetabelis.

J. K. Rowling on esimene kirjanik, kes ületas miljardidollari piiri.

Miljonäridtulevad žanriautoritehulgast

•• California ülikooli füüsikatudengidtõestasid 2004. aasta uurimuses, etarvustus mainekas ajalehes võiandekas PR-nipp võib tõsta raamatunüüginäitajad lühiajaliselt kõrgele,kuid püsiva äriedu toob suusõnalinekiitus.

•• Uurimisrühm vaatles Amazonitipp-50 raamatuid aastate 2002–2004 lõikes statistilises füüsikaskasutatava mudeli abil, et kvantifit-seerida tarbijakäitumine. Mudelkeskendub kaht liiki „šokkidele”:välistekkelistele, mis löövad kiireltnagu haamer, aga mille tulemus onlühiajaline, ning sisetekkelistele, mistekivad pikkamisi, kuid mis püsivadtugevad pikemat aega. Raamatu-müügis sobisid neile vasteteks kir-jastuse kiire ja kulukas reklaamteose ilmumisel ning väikesed raa-matuklubid, kes teose kohta suustsuhu infot jagavad.

•• Teadlaste sõnul võib mudel, missümmeetriliselt ja täpselt sobis 84protsendi uuritud raamatute müügikasvu ja kahanemise määraga,aidata kirjastusel paremini omamüüki korraldada ja prognoosida.Allikas: Physorg.com

Füüsikud uurisidmenuki dünaamikat

arileht_august 8/9/10 2:34 PM Page 22

J. K.

RowlingJames

Patterson

Tom

Clancy

11. august 2010 23

Nielsen BookScani andmetel oliLarssoni käive ainuüksi Suurbritan-nias 2009. aastal ligi seitse miljonitnaelsterlingit, mis viis ta 50 müü-duima kirjaniku edetabelis kuuen-dale kohale. Need on arvud, mislisaks Larssoni andunud fännidelerõõmustavad kahtlemata tema isaja venda – Larssoni autoriõigustepärijaid. Kuid kui oleks täide läinudkirjaniku enda soov, siis oleks miljo-nipärandus läinud hoopis sotsialis-tide partei Umeå esindusele. Rootsiseadused aga ei tunnistanud kirja-niku 1977. aasta testamenti, sest sel-lel polnud tunnistajate allkirju. Oma„eelmises” elus – või oleks õigemöelda, lihtsalt elus olles – oli omalõbuks õhtuti põnevuslugusid kirju-tanud Larsson Rootsis tuntud kuiKommunistiska Arbetareförbundeti(kommunistliku tööliste liidu) polii-tiline aktivist, Rootsi trotskistlikuajakirja Fjärde internationalen toi-metaja ning tihe kaasautor iganäda-lasele Internationalenile. Tema sil-mapaistvamaks saavutuseks oli agaRootsi Expo sihtasutuse loomine, etvõidelda paremekstremismi ja val-gete kultuurilise ülemvõimu vastukoolides ja noorte hulgas. Temategevus Rootsi paremäärmuslastepaljastamisel ning selle valupunktiteemal väitlemine ja loengute pida-mine tõi Larssonile, nagu arvatavõib, palju vaenlasi.

Kõik kolm Millenniumi-raama-tut (Millennium oli Mikael Blom-kvisti toimetatav ajakiri) on Skandi-naavia filmikompaniid ka kinolinaletoonud. Larsson on hea näide sel-lest, et menuautor võib tulla ka väl-jastpoolt angloameerika kultuuri-ruumi. Seega – šansse on ka väikes-tes keeltes kirjutavatel kirjanikel.See on tõsiasi, mis võiks Eesti auto-reid igati julgustada.

Mida on erilist James Patterso-nis? Näiteks see, et kuigi on temagi

üks kirjanikke-multimiljonäre, on tanimi Eestis üsna tundmatu. Olgugiet temalt on eestindatud tervelt 13raamatut. Patterson lööb massiga,et tema nimi selles lahustub, poleprobleem. Äriidee on panna tarbijatema raamatuid ostma samamoodimärkamatult, kui haaratakse poestkaasa päts leiba või lennujaamastpudel kokakoolat.

Forbesi andmetel kahel viimaselaastal oma kirjastusele Hachett 500miljonit dollarit teeninud Pattersonon pesuehtne sarikirjanik. See ame-tinimetus omandab õige värvingu,võttes arvesse, et Patterson ilmutabüheksa uut raamatut aastas. Ta onkirjutanud peaaegu igas žanris:ulme, fantaasia, romantika, koo-miksid, jõuluraamatud. Tema põne-viku sünopsis kõlab näiteks nii:„Endine merejalaväelane ja CIAagent Jack Morgan võtab üle omaisa detektiiviäri – koos juhtumitega,mis viivad ta murdumise ääreni. Pii-saks Jalgpalliliiga mängurite skan-daalist ja Los Angelese politseiosa-konna lahendamata kaasusest ning18 koolitüdruku mõrvast, kuid Mor-gan võtab veel lahendada omaparima sõbra naise koletislikumõrva.”

Pattersoni peatükid on lühike-sed, ta väldib kirjeldusi, taustu jastseenide loomist – ühesõnagakõike, mis paljusid keskkooli kirjan-dustundides lugemise juuresteemale hirmutas. Patterson kirjutaboma raamatuid koos viie kaasauto-riga, igaüks neist on mihkel eri sarjapeale. Loomulikult on Pattersonteadlik oma rämpskirjaniku staatu-sest. „Tuhandetele inimestele eimeeldi, mis ma teen. Aga õnneksmeeldib see miljonitele,” on öelnudPatterson intervjuus New YorkTimesi ajakirjanikule. Las koeradhauguvad, James Patterson Inc. sõi-dab edasi. 1

Kui palju on menukbränd või kirjandus?

Margit Kellertarbijakultuuri uurija, PhD

Eestikeelne „Vide vik” edukas

René Tendermann„Videviku” Eesti kirjastaja (Pegasus)

Takuküon„SviritpõpammmkokiümteduolmlupajabrjuK„Homsiresesedum

Kb

F

MTa

arileht@epl.ee

Kindlasti oli „Videviku” menu Amee-rikas ja Inglismaal see, mis ka Ees-tisse kandus, ja raamat muutus vägakiiresti populaarseks veel enne, kuitõlge jõudis ilmuda. Minu jaoks oli„Videvik” lihtsalt üks väga hearomantiline noorteromaan. Kui esi-mene raamat eesti keeles ilmus, hak-kas tekkima lainetus, ja kindlasti eiolnud need järellained, mis siinsed

noored raamatut(-uid) lugema panid.Umbes sel ajal algasid filmivõtted jaminu arvates andsid just näitlejadfenomeni tekkele võimsa tõuke.„Videvikul” on palju fänne, palju on kaneid, kellele ei meeldi raamat ega film.See on muinasjutt, kus printsist onsaanud ülirikas kutt, kellel on vägauhked autod ja muu pudi-padi, Tuhka-triinu on tagasihoidlik, (tavaliselt)lahutatud vanemate üksiklaps – noo-red armuvad ja elavad õnnelikuna.Armastus on väga oluline asi mitteainult noorte jaoks, aga StephenieMeyer oli esimene, kes kirjutas tüdru-kutele armastusest raamatu, midatüdrukud tahavad lugeda, loo, midanad tahavad kuulata. „Videvik”, erine-valt väga paljudest viimasel ajal ilmu-nud kloonidest, kannab konservatiiv-seid väärtusi, mida mõned kriitikud onMeyerile ette heitnud, aga mis mulle

pigem meeldib. Eestikeelset „Vide-vikku” on müüdud üle kümne tuhandeeksemplari ja see arv kasvab kogu aeg.Mul täpne ülevaade puudub, aga olenkindel, et ka ingliskeelsete raamatutemüük on Eestis olnud üsna suur.Raamatu müügiedu tunnetadestehakse autorile ettepanek kirjutadaesimesele raamatule järg, soovitata-valt võiks raamatuid olla kolm.„Pahaaimamatud” kirjastajad jõuavadkäsikirjast vaimustusse sattuda, kuiilmneb, et tegemist pole eraldiseisvaraamatu, vaid (vähemalt) triloogiaga.Kuigi järjed on üldiselt kehvemad,elavneb uue raamatu ilmumisel koheka esimeste raamatute müük.Samuti toetab film alati raamatumüüki. Kuid ma ei tahaks alahinnataka raamatu mõju filmi edule vähe-malt linastumise esimestel nädala-tel.

Kommentaarid

Ta on mõlemat korraga, raske onkuhugi piiri tõmmata. Sama võiksküsida ka ju „Lotte” kohta, kas see on

ainult puhas ja armas looming. „Sip-siku” koha pealt seda küsimust vist eitekiks. Olles ise „Harry Potterit” luge-nud, siis võib öelda, et see on põnev jahea, samuti on ta lugema pannud poi-sid. Selle eest suur kummardus. Kuidkõikvõimalikud tooted, mis on sealümber, on puhas kommerts. See onkapitalistliku ühiskonna paratamatus,et populaarsete kirjandusteoste, alg-selt loova mõtte ümber selline kom-mertsvõrgustik tekib, kuid samastoob see kirjanduse juurde neid, kesvaataksid võib-olla muidu ainultvideoid või näpiksid mobiili. Kuigi ma

pole „Videvikku” lugenud, tundub seemaailm mulle palju kahtlasem, täis-kasvanulikkuse ja erootika piiril kõn-div ehk müüb brändina väärtusi, mil-lele alla ei kirjutaks. Kui vaadata, mis väärtusi müüvad„Harry Potter” ja „Lotte” – vaprus,oma eesmärgile kindlaks jäämine jne –, siis kui neid müüakse praeguseturu reeglite järgi, jõuavad need väär-tused kohale paljudele. Ei saa öelda, etsee oleks täiesti negatiivne ja kirjan-dusteos labastatud. Tuleb vaadata,mida müüakse ja milliste võtetega.„Sipsiku” ajad enam tagasi ei tule.

arileht_august 8/9/10 2:34 PM Page 23

arileht_august 8/9/10 2:34 PM Page 24