Embed Size (px)
Citation preview
Lisa 2
Illuka Vallavolikogu 21.12.2015.a. määrusele nr 19
„Illuka valla 2016.a. eelarve kinnitamine“
Illuka valla 2016. aasta eelarve
Seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Majandusprognoos
Käesoleval aastal on majandususaldus alanenud suhteliselt laiapõhjaliselt, millega eristume nii
oma lähematest naabritest kui üldistest trendidest Euroopas. Majanduskasv on viimastel aastatel
olnud tarbimispõhine, tuginedes kiirel palgatulu kasvul. Majapidamiste ostujõudu on
suurendanud juba teist aastat paigal püsivad või alanevad hinnad, seda peamiselt energia ja
toiduainete hinnalanguse tõttu. Tööturu olukord paraneb jätkuvalt, kuigi osa sellest tuleneb
eelmise aasta juulis rakendunud töötamise registri statistilisest mõjust, mis on vähendanud
mitteametlikku töötamist. Palgakasv on aeglustunud majanduskasvust vähem, mistõttu alaneb
ettevõtete kasumlikkus. Madala nõudluse, langustrendil oleva kindlustunde ning vabade
tootmisvõimsuste tõttu püsib ettevõtete investeerimisaktiivsus madal. Käesoleva prognoosi
eeldused on fikseeritud 2015. aasta septembri alguse seisuga.
Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2015. aastal
1,7% ja 2016. aastal 2,6%. Aastaks 2017 ootame majanduskasvu kiirenemist 3,4%ni, mille järel
hakkab kasvutempo taas aeglustuma kogutoodangu lõhe sulgumise ning töötajate arvu
vähenemise tõttu.
Tarbijahinnad langevad 2015. aastal 0,3%, hindade tõusule pöördumist võib oodata aasta lõpus.
2016. aastal kiireneb inflatsioon 2,0%, 2017. aastal võib oodata inflatsiooni kiirenemist
2,9%.ni.
Tööjõus osalemise ning hõive määrad on saavutamas oma ajaloolist maksimumi, mistõttu on
hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud. 2015. aasta kokkuvõttes hõive siiski kasvab,
osaliselt on see statistiline efekt põhjustatud töötajate registreerimiskohustuse sisseviimisest
alates eelmise aasta juulist, mis lisaks maksuameti registritele mõjutab ka teisi hõive näitajaid.
Prognoosi kohaselt kasvab tööga hõivatute arv 2015. aastal 1% võrra ning pöördub alates
järgnevast aastast kuni poole protsendilisse langusesse. Tööturu arenguid mõjutab olulisel
määral 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab osalise töövõimega inimestel tööturule naasta. 2017. aasta võib tuua tööpuuduse suurenemise. Tabel 1. Eesti tööturu prognoos 2015–2019 (15–74-aastased %).
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet
Eesti tööturu prognoos
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Hõive (tuh inimest)
Tööhõive kasv
Tööpuuduse määr
Tööjõu tootlikkuse kasv
(hõivatute arvu järgi)
Palga reaalkasv
Keskmine palk
Palga nominaalkasv
624,8
0,6
7,4
2,3
5,7
1001
5,6
631,2
1,0
6,5
0,6
5,0
1049
4,8
627,5
-0,6
6,3
3,2
2,4
1096
4,5
625,4
-0,3
7,2
3,8
2,4
1155
5,4
622,8
-0,4
8,4
3,6
3,0
1224
6,0
621,5
-0,2
9,4
3,3
2,9
1297
5,9
1.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus jõustus 1. jaanuaril 2012. aastal.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse peamisteks eesmärkideks on:
1) eelarvekorralduse kaasajastamine ja finantsjuhtimise moderniseerimine;
2) eelarvekorralduse ja finantsarvestuse põhimõtete ühtlustamine ja tekkepõhise eelarvestamise
regulatsiooni kehtestamine;
3) eelarvestruktuuri muutmine vastavaks raamatupidamises ja erasektori finantsjuhtimises
rakendatavatele esitlusviisidele;
4) keskpika eelarvestamise põhimõtete rakendamine koos tulemuspõhise eelarvestamise
aspektidega;
5) arengukava koostamise ja eelarveprotsessi läbipaistvus ning avalikkusele pidev
informatsiooni edastamine;
6) finantsdistsipliini tagamine.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve osadest
ning on kassapõhine või tekkepõhine. Sõltumata arvestusviisist on eelarve jaotatud viieks
osaks:
PÕHITEGEVUSE TULUD
Maksutulud. Tulud kaupade ja teenuste müügist. Saadavad toetused. Muud tegevustulud.
PÕHITEGEVUSE KULUD
Antavad toetused. Muud tegevuskulud.
INVESTEERIMISTEGEVUS
Põhivara soetus ja põhivara müük. Põhivara soetuseks saadav ja antav sihtfinantseerimine.
Osaluste soetus ja osaluste müük. Muude aktsiate ja osade soetus. Antavad ja tagasilaekuvad
laenud. Finantstulud ja finantskulud.
FINANTSEERIMISTEGEVUS
Võetud laenude tagasimaksmine. Kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine. Emiteeritud
võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.
LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS
Raha ja pangakontode saldo muutus. Rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo
muutus. Soetatud võlakirjade saldo muutus.
Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.
Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse
eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.
Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja
finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega:
1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga;
2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne;
3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
Eelarvestruktuuri selline jaotus annab võimaluse eristada põhi- ja investeerimistegevust.
Eelarvestruktuurist selgub omavalitsusüksuse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude
vahekord, dünaamika ja omafinantseerimise võimekus (investeeringute tegemise ja laenude
maksmise võimekus). Netovõlakoormuse arvestuses võetakse omafinantseerimise võimekus
omakorda aluseks omavalitsusüksuse netovõlakoormuse piirmäära suurendava näitajana.
2. Ülevaade Illuka Vallavalitsuse 2016. aasta eelarvest
2.1 Eelarve koostamise protsess
Illuka valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord sätestab Illuka valla eelarve
ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted
ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega. Kord on
täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele.
2.2 Eelarveaasta
(1) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
(2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka
eelarveaastast pikema perioodi kohta.
Illuka Vallavalitsuse 2016 aasta eelarve koostamise aluseks oli kavandatava 2016–2019
eelarvestrateegia põhimõtted, oluliste investeeringute kavandamine, majandamiskulud,
personalikulud jms. Alaeelarvete koostamise esitamise tähtajaks oli 28. september. Laekunud
alaeelarvete taotlused koondati kokku ning oktoobris esitati eelarve eelnõu volikogu istungile.
2.3 Eelarve ülesehitus ja esitusviis
Illuka Vallavalitsuse 2016 eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine (eelarves kavandatakse
majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või
väljamaksmine).
Eelarve seletuskirjas antakse ülevaade peamiste tegevusvaldkondade eelarvetest põhitegevuse
tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse ja eelarve tulemi lõikes. Peamised
tegevusvaldkondade eelarved on eelarves jaotatud meetmete lõikes ja sisaldavad eraldi
alajaotusi koos eelarve sisu täpsustustega:
Illuka valla poolt rahastatavad meetmed on järgmised:
Meede 1.1. Elu ja looduskeskkond
Meede 2.1. Ettevõtlus ja tööhõive
Meede 3.1. Vesi ja kanalisatsioon
Meede 3.2. Teed ja transport
Meede 4.1. Kultuur, noorsootöö ja sport
Meede 4.2. Haridus
Meede 4.3. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Üldvalitsemine
Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute
tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas
vallavolikogu kehtestatud reservfondi kasutamise korraga.
2.4 Eelarve seosed arengukavaga
Arengukava määrab kohaliku omavalitsuse prioriteetsed tegevussuunad ja eelarvestrateegia
finantsprojektsiooni. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele
esitatakse eelarve seletuskirjas ülevaade arengukavas kajastatud eesmärkide kavandatavast
täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest.
Illuka valla 2015–2019 arengukava on vastu võetud 28.09.2016 ja avalikustatud valla
koduleheküljel. Võrreldes eelarvestrateegiaga on muudetud investeeringuid tegevusalade
lõikes, kuid investeeringute maht on samal tasemel eelarve strateegiaga, samuti on suurendatud
palgafondi osa ja vähendatud majanduskulude osa, põhitegevuse kulud on strateegiaga samal
tasemel.
Arengukavast tulenevad valdkondade 2015–2019 strateegilised eesmärgid on:
Sotsiaalkeskkond:
• Illuka valla haridusasutused on konkurentsivõimelised ja avatud õpikeskkonnaga, pakkudes
võrdseid võimalusi mitmekülgseks arenguks nii eelkooli- kui kooliealistele lastele ja noortele.
Lasteaia kui ka Põhikooli arengu planeerimiseks on koostatud vastavad arengukavad. Vald on
konkurentsivõimeline tööandja: haridusasutuste töötajate töötasu tõstmine.
• Noorsootöö edukaks tulemuseks on loodud kõik tingimused noorte aktiivseks, sisukaks ja
arendavaks vabaaja veetmiseks.
• Vallaelanikele on loodud laialdane sotsiaaltoetuste ja –teenuste valik. Lastega peredele
koolisõidu kompenseerimine, ranitsatoetus, sünnitoetus, lasteaia ja koolilõuna maksumuse
osaline hüvitamine, huvitegevuses osalemise toetamine. Samuti toetatakse õpinguid
kutseõppeasutustes ja ülikoolides. Puudega inimestele on olemas erinevad toetused ning
vajadusel võimaldatakse koduteenuseid ja eluruumi kohandamist. Eakatele on kehtestatud
erinevad toetused ja samuti võimalus koduteenuse kasutamiseks. Kord nädalas tasuta bussisõit
Jõhvi. Raviteenusele sõiduks võimaldatakse abivajajatel kasutada valla transporti. Lisaks on
vallaelanikel võimalik taotleda hambaraviteenuse hüvitist, toetust õnnetusjuhtumi korral ja
matusetoetust.
• Vallas toimub aastaringselt aktiivne kultuuri- ja spordielu, mida vald toetab aktiivselt.
Ettevõtlus ja tööhõive
• Planeerimine toimub kokkulepitud põhimõtetest lähtuvalt ja sellekohased otsused tehakse
pikaajalist perspektiivi silmas pidades.
• Ettevõtlus on keskkonnasõbralik ja väärtustab elukeskkonda. Arendatud aktiivselt turismi.
Elu- ja looduskeskkond
• Heakorrastatud territoorium. Elamud on korrastatud ja elanikud tunnevad vastutust oma
ühisvara eest, sest valla elanike keskkonnateadlikkus on kasvanud. Kogu valla territoorium on
kaetud korraldatud jäätmeveopiirkonnaga ning sellega on liitunud kõik majapidamised. • Vallas on piisav ja hästi toimiv abipolitseinike võrgustik elukeskkonna turvalisuse tagamiseks.
Tehniline infrastruktuur
• Elanike ja ettevõtjate vajadustele vastav tehniline infrastruktuur ja kommunaalteenused,
transpordiprobleemid on lahendatud ja tagavad logistiliselt sujuva ühenduse regiooni
keskusega.
Üldvalitsemine
• Illuka vallas toimib optimaalne halduskorraldus, pakkudes arendusvõimalusi kohalikele
inimestele, info edastamise viisid ja ajastatus on kooskõlas info tähtsuse ning sihtgrupi
vajadustele.
2.5 Koondeelarve Illuka valla põhitegevuse tulude kogumahuks 2016. aastaks on planeeritud 3 174 329 eurot, see
on 0,9% vähem võrreldes 2015. aastaga. Põhitegevuse kulude kogumahuks 2 658 737 eurot,
mis püsib stabiilne võrreldes 2015. aastaga (vt tabel 2). Investeerimistegevuseks 2 376 631
eurot, mille kasv võrreldes eelneva perioodiga on kahekordistunud. Põhitegevuse tulem
moodustab 515 592 eurot ja eelarve tulem -1 861 039 eurot.
Tabel 2. Illuka valla 2016. aasta koondeelarve
Koond eelarve 2014 tegelik 2015 oodatav 2016 kava
Põhitegevuse tulud
Maksutulud
Tulud kaupade teenuste müügist
Saadavad toetused
Muud tegevustulud
Põhitegevuse kulud
Antavad toetused
Muud tegevuskulud
Investeerimistegevus
Põhivara müük
Põhivara soetus
Saadav sihtfinantseerimine põhivara
soetuseks
Antav sihtfinantseerimine põhivara
soetuseks
Finantstulud ja –kulud
Finantseerimiskohustus
Likviidsete varade muutus
3 550 897
553 264
108 931
774 756
2 113 946
2 261 654
354 484
1 907 170
-659 308
18 000
-779 823
81 568
0
20 947
0
629 935
3 532 850
593 569
104 921
600 107
2 234 253
2 684 884
391 997
2 292 887
-957 329
581
-1 000 754
103 671
-80 000
19 173
0
-109 363
3 174 329
605 834
103 000
445 106
2 020 389
2 658 737
360 850
2 297 887
-2 376 631
0
-3 205 000
1 030 000
-220 000
18 369
0
-1 861 039
Aastatel 2015-2016 ületab kavandatud investeeringute omafinantseeringu osa põhitegevuse
tulemit, mis tähendab negatiivset eelarvetulemit ja likviidsete varade vähenemist nimetatud
aastatel. 2015-2016. aastal investeeringute kava täitmiseks võetakse kasutusele likviidseid
vahendeid sest eelarve tulem ei kata investeeringute vahet. 2016.aastal on likviidsete varade
muutus -1 861 039 eurot.
2.5.1 Koondeelarve meetmete lõikes
Tabel 3. Illuka valla 2016.a koondeelarve meetmete lõikes
Eelarve meetmete lõikes 2016 eelarve
Meede 1.1 Elu ja looduskeskkond
Põhitegevuse tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Muud tegevustulud
Põhitegevuse kulud
Jäätmekäitlus
Muu elamu-ja kommunaalmajandus
Muu avalik kord ja julgeolek
Päästeamet
Investeerimistegevus
2 012 880
27 800
1 985 080
192 020
20 380
145 000
12 000
14 640
-355 000
Põhivara soetus -355 000
Meede 2.1. Ettevõtlus ja tööhõive
Põhitegevuse tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Muud tegevustulud
Põhitegevuse kulud
Turism
Üldmajanduslikud projektid
Hotellindus
Investeerimistegevus
Põhivara soetus
6 300
6 300
0
65 570
10 600
40 000
14 970
-15 000
-15 000
Meede 3.1. Vesi ja kanalisatsioon
Põhitegevuse tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Muud tegevustulud
Põhitegevuse kulud
Heitvesi
Veevarustus
Investeerimistegevus
Põhivara soetus
17 000
0
17 000
65 600
29 100
36 500
-310 000
-310 000
Meede 3.2. Teed ja transport
Põhitegevuse tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Saadavad toetused
Põhitegevuse kulud
Maanteetransport
Tänavavalgustus
Investeerimistegevus
Põhivara soetus
Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
17 233
0
17 233
123 500
112 000
11 500
590 000
-330 000
920 000
Meede 4.1. Kultuur, noorsootöö ja sport
Põhitegevuse tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Saadavad toetused
Põhitegevuse kulud
Sporditegevus
Noortekeskus
Vaba aja üritused
Raamatukogud
Kirjastamisteenused
Religioon
Investeerimistegevus
Põhivara soetus
Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
0
0
0
476 614
250 690
97 435
49 400
67 275
9 914
1 900
-265 000
-45 000
-220 000
Meede 4.2. Haridus
Põhitegevuse tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Saadavad toetused
Põhitegevuse kulud
Illuka lasteaed-kool
Muu haridus
Investeerimistegevus
Põhivara soetus
Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
213 102
65 400
147 702
1 016 300
899 800
116 500
-930 000
-1 040 000
110 000
Meede 4.3. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid
Põhitegevuse tulud
Saadavad toetused
Põhitegevuse kulud
Sotsiaalhoolekande teenused puudega inimestele
Eakate sotsiaalhoolekandeasutused
Sotsiaalhoolekande teenused eakatele
Toitjakaotanute sotsiaalne kaitse
Sotsiaalteenused peredele ja lastele
Toimetulekutoetus
Sotsiaalhoolekande teenused sot.riskirühmadele
1 698
1 698
122 474
16 674
15 100
33 000
11 000
25 900
(jääk)
20 800
Üldvalitsemine
Põhitegevuse tulud
Maksutulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Saadavad toetused
Põhitegevuse kulud
Volikogu
Vallavalitsus
Reservfond
Investeerimistegevus
Põhivara soetus
Finantstulud-kulud
906 116
605 834
3 500
296 782
596 659
31 523
533 201
31 935
-61 631
-80 000
18 369
2.6 PÕHITEGEVUSE TULUD
Maksud
Üksikisiku tulumaksu, prognoosi aluseks on palga nominaalkasv. Tulumaksu mõjutavateks
olulisteks teguriteks on maksumaksjate arvu ja sissetulekute muutus. Sissetuleku kasvu
ennustus ning tulumaksu laekumise ja sissetuleku suhe. Üksikisiku tulumaks laekub
tulumaksuseaduse alusel. Maksu arvestab täismahus Maksu- ja Tolliamet ning kajastab
füüsiliselt isikult saadud tulumaksust osa edasiantava maksuna KOV-le.
Joonisel on kajastatud Illuka valla eelarvesse laekuva tulumaksu aastased kasvud perioodil
2010- 2014 ja prognoos perioodil 2015-2016.
Joonis 1
Valla põhitegevuse tuludest moodustavad maksutulud 19,1%. Füüsilise isiku tulumaksu
laekumist planeeritakse 2016. aasta eelarves 515 906 eurot, mis on 12 265 eurot ehk 0,9 %
rohkem võrreldes 2015. aastatulumaksu laekumisega (vt joonis 1).
Maamaks
Maamaksu laekumine on viimastel aastatel olnud tasemel 90 tuhat eurot. Illuka vald rakendab
elamu- ja õuemaa puhul maamaksu määra 1,5% ning haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul
1,0%. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna ja maamaksumäära (0,1%-1,5%
maa maksustamishinnast aastas) korrutamise tulemusel. Maamaksu laekumist planeeritakse
2016. aasta eelarves 89 928 eurot.
Kaupade ja teenuste müük
Kaupade ja teenuste müügitulu planeeritakse 2016. aasta eelarves 103 000 eurot (vt tabel 4).
Tabel 4. Kaupade ja teenuste müük eurodes
2014 2015 2016
Kaupade ja teenuste müük 108 931,00 104 921,00 103 000,00
Riigilõivud 2 182,00 5 369,00 3 500,00
Tulud haridusalasest tegevusest
s.h. haridusele KOV-lt 22 410,00 18 560,00 19 500,00
alusharidusele KOV-lt 37 315,00 36 960,00 38 000,00
Õp, lasteaia toiduraha, muud tulud 8 472,00 8 412,00 7 900,00
Tulud elamu-ja kommunaalmajanduse tegev s.h
hooldus-remont, prügi 16 437,00 15 104,00 15 200,00
Kuremäe avalik tualett 7 193,00 6 896,00 7 100,00
Korrakaitse e. vabatahtlike päästjate tulud 5 500,00 3 620,00 5 500,00
Tulud majandustegevusest (hostel) ruumide rent 3 297,00 3 783,00 3 400,00
0
100000
200000
300000
400000
500000
600000
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Muu teenuste müük(s.h,ekskursiooni tulud) 6 125,00 5 000,00 2 900,00
Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvad järgmised riigilõivud:
- ehitusloataotluse läbivaatamine,
- kasutusloa taotluse läbivaatamine,
- kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine,
- riikliku ehitusregistri andmete kinnitatud väljavõtteväljastamine,
- vallasekretäri tõestamistoimingud.
Haridusasutuste tuluna arvestatakse laekumisi koolide, lasteaedade kohatasu. Alates 2016.
aastast rakendatakse lasteaias toitlustamiskulude laekumine, aluseks lasteaias on toidupäeva
arvestuslik maksumus üks euro päev lapse kohta. Koolide toitlustamiskulu on lastele tasuta,
kuna selle kompenseerib riik. Hariduse majandustegevuse tulu suureneb võrreldes eelneva
aastaga 0,8%. Laekumise kasvu mõjutab lapsevanemate toitlustusosalustasu lasteaedades ja
lasteaia kohamaksumuse tõusuga teistele KOV-le.
Vabatahtlike päästjate ja hosteli majandustegevuse tulud on prognoositud samale tasemele
eelnevate perioodidega.
Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad eelarve tuludest 0,3%.
Muu tulu
Muu tuluna kajastatakse tulu vee erikasutusest ja maavara kaevandamisega seotud tasusid, mis
moodustavad põhitegevuse tulueelarvest 0,64%. (vt tabel 5).
Tabel 5.Muud tulud
Nimetus 2014 2015 2016
Muud tulud 2 113 946 2 234 253 2 020 389
Tulud loodusressurside kasutamisest 2 113 885 2 234 133 2 020 309
s.h.ÜT maardlate kaevandamisõiguse tasu 1 604 397 1 759 232 1 480 000
KT maardlate kaevandamisõiguste tasu 3 686 5 348 35 309
kaevadusest väljapumbatava vee erikasutustasu 505 802 469 553 505 000
Muud tulud 61 120 80
Trahvid(menetlusteenistus) 0 20 0
Saastetasud 61 100 80
Saadavad toetused tegevuskuludeks
Saadavad toetused tegevuskuludeks vähenevad võrreldes 2015. aasta eelarve täitmisega
150 763 eurot, see on tingitud vabariigi valitsuselt tasandusfondi vähenemisega
(keskkonnatasude kompensatsioon). Alates 2015. aastast laekub toetusfondi kohalike teede
hoiu toetus. Toetusteks on planeeritud veel Maaeluministeeriumilt koolipiima toetus 1 000
eurot. Rahandusministeeriumilt õppelaenude kustutamine 569 eurot, mis lõppeb 2016.aastal.
Sotsiaalministeeriumilt täiendavad lapsepuhkuse päevad 450 eurot, Siseministeeriumilt
käesoleval aastal külaplatside korrastamiseks tegevustoetus 4 000 eurot. Maavalitsuselt on
planeeritud 17 000 tuhat hajaasutuse veeprogramm, käesoleval aastal laekus 25 467 eurot,
muudelt sihtasutustelt koolile KIK-lt loodusprogramm projektipõhine. Toetusfondi vahendite
jaotuse kehtestab Vabariigi Valitsus, riigieelarve seaduse §3 alusel.
Nimetus 2014 2015 2016
Saadud toetused 774 756,00 600 107,00 445 106,00
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 34 657,00 56 638,00 19 369,00
Maaeluministeerium 14 591,00 1 000,00 1 000,00
Rahandusministeerium 3 604,00 3 043,00 569,00
Siseministeerium 0,00 4 000,00 0
Sotsiaalministeerium 497,00 1 399,00 450,00
Maavalitsused 7 099,00 29 146,00 17 000,00
Valitsussektoritesse kuuluvatelt sihtasutustelt 6 981,00 0 350,00
Muudelt residentidelt 1 885,00 11 696,00 0
Kultuuriministeerium 0,00 6 354,00 0
Mittesihtotstarbelised eraldised jooksvateks
kuludeks
740 099,00 543 469,00 425 737,00
Tasandusfond §3 lg1 89 900,00 81 182,00 81 182,00
Tasandusfond § 3 lg2 494 476,00 296 685,00 179 672
Toimetulekutoetus 8 996,00 0,00 0,00
Teede hoiutoetus 17 233,00 17 233,00
Koolitoit 8 220,00 7 098,00 7 098,00
Eraldised hariduskuludeks 137 626,00 138 804,00 138 804,00
Vajaduspõhine peretoetus/sot.toetuste,teenuste
osut.
833,00 2 417,00 1 698,00
Eraldised sünnid/surmad+maamaksu komp. 48,00 50,00 50,00
2.7 PÕHITEGEVUSE KULUD
2016. aasta põhitegevuse kulueelarve moodustab 2 658 737 eurot, mis on võrreldes 2015. aasta
eelarve täitmisega samal tasemel. Kuigi on suurendatud töötajate töötasu tõusu 10% võrra on
majanduskulu jäänud samale tasemele.
2016. aasta kulueelarve jaotus meetmete lõikes (vt joonis 2)
7%7%
3%
18%
38%
5%
22%
PÕHITEGEVUSE KULUD 2016
Elu-ja looduskekkond Majandus
Keskkonnakaitse Vaba aeg, kultuur
Haridus Sotsiaalne kaitse
Üldised valitsussektori teenused
Personalikulu moodustab 1 289 366 eurot, sisaldades töötasu tõusu valla- ja allasutuse töötajate
10%.
Seoses ametikohtade hindamisega suurendati valla raamatukogude juhatajate töötasu 30%.
Töötasude kasv toob kaasa kulueelarve suurenemise 9,4% võrra, võrreldes eelneva perioodiga.
2016. aasta eelarves on planeeritud majandustegevuse kulu 976 586 eurot ehk 0,5% enam kui
2015. aasta eelarve oodatav täitmine, 2016.aastaeelarve on koostatud stabiilse jätkueelarvena.
2016.a põhitegevuse kulueelarve ja 2016. aasta eelarvestrateegia erinevus tegevuskuludes on
personalikulude suurenemine 9,7% ning majandamiskulude vähenemine 9,7% võrra. 2016.
aastaeelarvestrateegias arvestati üldise palgatõusuga 6,4%, mis 2016. aasta eelarves kujuneb
3,6% suuremaks, arvestades ka miinimumpalga tõusu 10,26%.
2.7.1 Üldised valitsussektori teenused
Üldised valitsussektori teenused moodustavad 2016. aasta põhitegevuse kulueelarves 596 659
eurot, millest 379 723 eurot moodustab volikogu ja vallavalitsuse töötajate töötasu, 152 001
eurot muud valla juhtimisega seotud kulutused, 33 000 eurot liikmemaksud ja toetused, 31 395
eurot reservfond. Reservfondi suurus on ~1% eelarveaastal planeeritud tulust. Volikogu
personalikulude eelarves on arvestatud ka 5 000 eurot lepinguline töötasu.
2.7.2 Majandus, keskkonnakaitse, elamumajandus, muu avalik kord
Teede ja tänavate korrashoiuks kulub 112 000 eurot, mis on 13,7% enam võrreldes 2015. aasta
eelarve täitmisega. Turism, üldmajanduslikud arendusprojektid ja hotellinduses püsivad kulud
stabiilsed võrreldava perioodiga 65 570 eurot.
Jäätmekäitluse eelarve suureneb 2016. aastal töötajate personalikulude tõusu võrra, majandus
kulud on planeeritud eelnevate eelarve aastate tasemele.
Veevarustuse toetustesse on planeeritud hajaasutuse programmi toetus 30 000 eurot, millest
15 000 Ida –Virumaa Maavalitsuselt ja 15 000 eurot valla toetus. Elamumajanduses
personalikulude kasv, majanduskulud samal tasemel, elamumajanduse kuludes kajastatakse ka
kalmistu majanduskulud. Avalik kord eelarvesse on planeeritud personalikulud 12 358 eurot,
hetkel on antud koht täitmata.
2.7.3 Vaba aeg, sport, religioon Vaba aja ja kultuurivaldkonna 2016. a tegevuskulu väheneb 12,9% võrreldes eelneva aastaga,
mille tingib valla ajalehe viimine kirjastamisteenuse tegevusalasse. Arengukava 2015–2019.a
tegevuste kava järgi makstakse igal aastal kolmanda sektori tegevustoetusi ja projektide
omafinantseeringuid. Mittetulundusühingute tegevuskulu moodustab 2016. aasta eelarves
20 000 eurot, SA Pannjärve TSK-le tegevustoetus 200 000 eurot. Majandamiskulu 24 000 eurot
sporditegevuse toetamine vallas. Kurtna Noortekeskuse eelarve majanduskulu püsib stabiilne,
sisaldades projektide omaosalust. Raamatukogude eelarve suurenemine 8,6% võrreldes eelneva
perioodiga, personalikulude tõus 30%, (Kultuuriministeerium kultuuritöötajate miinimumpalga
tõus 830 eurot kuus), majanduskulude suurenemine on tingitud raamatufondi suurenemisest
Kurtna raamatukogu 2 000 eurot, Kuremäe 3 000 eurot (eelnevatel perioodidel 1 200/1 800).
2.7.4 Haridus
Haridusele kulub 38% ehk 1 016 300 eurot eelarve põhitegevuse kuludest. Võrreldes 2015.
aastaga suurenevad personalikulud 10% nii lasteaia ja kooli töötajatel. Majanduskulusid on
vähendatud 22 264 euro võrra ehk järgitud reaalset kulu.
Koolitransport on arvestatud eelarvesse sõlmitud lepingute alusel (hind ja teeninduspiirkond).
Koolitoidu eelarve koosneb summast, mis tuleb valla eelarvest juurde maksta ja Vabariigi
Valitsuse tasandusfondist, mis prognoositud eelneva perioodi alusel.
2.7.5 Sotsiaalne kaitse
Sotsiaaltoetused moodustavad 2016.a eelarves ilma riikliku toimetulekutoetuse ja jäägi
toetusfondi vahenditeta 122 474 eurot. Suur osa sellest kuulub eakatele hooldekoduteenuse
maksmiseks. Arengukava sotsiaalvaldkonna tegevuskava järgi arendatakse 2016. aastast järk
järgult sotsiaalteenuseid (sotsiaaltransport, tugiisiku teenus, kõneravi teenus), samuti
hooldajatoetuse määra suurendamist puudega inimese hooldajale.
3.INVESTEERIMISTEGEVUS
Investeerimistegevuse eelarve maht on -3 205 000 €.
Investeerimistegevuse tulueelarve maht on 1 030 000 €. Planeeritud laekumised: KIK kooli-
mõisa park 2.osa ehitus 110 000 €, kergliiklustee projektitoetus 920 000 € rahastuseks
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Omafinantseering 2 175 000 €.
Tegevused on alljärgnevad:
Üldised valitsussektoei teenused -50 000
Vallavalitsus -50 000
Külmladu Pannjärvele -30 000
Avalik kord ja julgeolek -30 000
Kaamerad (Kurtna, Kuremäe, Pannjärve tehnikamaja) -30 000
Majandus 590 000
Kergliiklustee -230 000
projektitoetus 920 000
valla teede investeering -100 000
Veevarustus -310 000
Kurtna, Vasavere veetrass -310 000
Elamu- ja kommunaalmajandus -175 000
Kurtna 12(rõdud, fassaad jm) -125 000
Kurtna 5( korterid 1,2,3,4) -50 000
Noortekeskus, religioon, vaba aeg -265 000
Kurtna Noortekeskuse II korrus -45 000
Illuka kirik (sihtfinantseerimise toetus) -220 000
Haridus -930 000
Mõisa peahoone I,II,III korrus, kelder, maaküte,
sisustus
-840 000
Mõisa park (planeering) -200 000
KIK toetus 110 000
Kuremäe DP ja projekt -150 000
Narve jõe randumisala -15 000
Likviidsed varad
Likviidsete varade muutusega vähenevad likviidsed varad 1 861 039 € võrra, mis on suunatud
investeeringute katteks. Likviidsete varade suurus aasta alguse seisuga oli 481 879 €. Täpne
likviidsete varade suurus selgub aga pärast eelarveaasta lõppu ja koos sellega ka võimalik
likviidsete varade vaba jääk. Siit tuleneb aga oluline erinevus „Illuka valla eelarvestrateegia
aastateks 2015–2019“ ja 2016.aasta eelarve projektis toodud andmete vahel.
Koostas:
Aita Saarmets
