VÕNNU VALLAVALITSUS 2015. aasta …...näitajad paranevad jätkuvalt, kuigi osa sellest tuleneb 2014. aasta juulis rakendunud töötamise registri mõjust, mis on vähendanud mitteametlikku

VÕNNU VALLAVALITSUS 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Tartu tn 24 Võnnu alevik Võnnu vald 62401 TARTUMAA Registri nr. 75010140 Telefon: 730 1462 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.vonnu.ee Majandusaasta algus: 01.01.2015 Majandusaasta lõpp 31.12.2015 Audiitor: Audiitorbüroo Fides OÜ

mailto:[email protected]

http://www.vonnu.ee/

Võnnu vallavalitsus 2015.a. konsolideeritud majandusaasta aruanne

/digitaalselt allkirjastatud/ vallavanem Teet Helm 2

SISUKORD TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................................ 3

1. KONSOLIDEERIMISGRUPI KOOSSEIS ................................................................................................... 3 2. ÜLEVAADE TÄHTSAMATEST FINANTSNÄITAJATEST ........................................................................... 4 3. ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST .............................................................................................. 5 4. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................................................... 6 5. ÜLEVAADE VÕNNU VALLA ARENGUKAVA TÄITMISEST 2014. AASTAL ............................................. 8 6. VÕNNU VALLA HALLATAVATE ASUTUSTE TEGEVUSARUANDED ...................................................... 13 7. ÜLEVAADE VALITSEVA MÕJU ALL OLEVA SIHTASUTUSE KOHTA ..................................................... 16

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................... 17 KONSOLIDEERITUD BILANSS ........................................................................................................ 17 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ...................................................................................... 18 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................................... 19 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ........................................................ 20 EELARVE TÄITMISE ARUANNE ..................................................................................................... 21 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .......................................................................... 26

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted .................... 26 Lisa 2 Raha .................................................................................................................................... 29 Lisa 3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ........................................................................................... 29 Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 30 Lisa 5 Varud ................................................................................................................................... 30 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud ................................................................................................... 31 Lisa 7 Materiaalne põhivara ......................................................................................................... 32 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed ............................................................................................................ 33 Lisa 9 Laenukohustused ................................................................................................................. 34 Lisa 10 Maksutulud ........................................................................................................................ 35 Lisa 11 Kaupade ja teenuste müük ................................................................................................ 35 Lisa 12 Saadud toetused ................................................................................................................ 35 Lisa 13 Muud tulud ........................................................................................................................ 37 Lisa 14 Antud toetused ................................................................................................................... 37 Lisa 15 Tööjõukulud ...................................................................................................................... 38 Lisa 16 Majandamiskulud .............................................................................................................. 39 Lisa 17 Muud tegevuskulud ........................................................................................................... 39 Lisa 18 Seotud osapooled .............................................................................................................. 40 Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded ................................................................................... 41

Konsolideerimata bilanss ........................................................................................................... 41 Konsolideerimata tulemiaruanne ............................................................................................... 42 Konsolideerimata rahavoogude aruanne .................................................................................... 43 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ........................................................................... 43

Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise juurde………………………………………………………………44 MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI ....................................................................................... 45



TEGEVUSARUANNE 1. Konsolideerimisgrupi koosseis Konsolideeriv üksus Võnnu vallavalitsus

Tegevusüksus

Töötajate keskmine arv majandusaastal

Töötasude kogusumma majandusaastal eurodes

Vallavolikogu 0,50 3 296 Vallavalitsus 5,60 65 319 KOV valimised 0,00 100 Maakorraldus 0,50 4 070 Maanteetransport 0,00 1 345 Majanduse haldus 1,00 10 858 Kalmistud 2,90 15 674 Vaba aja üritused 0,00 250 Raamatukogud 1,50 11 875 Võnnu Kultuurimaja 2,00 19 230 Võnnu Lasteaed "Värvuke" 14,80 107 015 Võnnu Keskkool 26,06 297 908 Eakate sotsiaalne kaitse 0,50 2 819 Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 0,16 1 780 Sotsiaalse kaitse haldus 1,00 9 903

kokku 56,52 551 442 Konsolideeritud üksused

Üksuse nimetus

Töötajate keskmine arv majandusaastal

Töötasude kogusumma majandusaastal eurodes

Sihtasutus Võnnu Haigla 18,00 128 603 Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksudeta. Tasude hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitused. Juhatuse ja nõukogu liikmete koosseis ja tasud on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 18 lk 40. 2015.aastal konsolideerimisgrupi koosseisus muudatusi ei toimunud.



2. Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest Konsolideerimisgrupi finantsnäitajad eurodes 2015 2 014 2 013 2 012 2 011 Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 1 630 033 1 463 954 1 409 844 1 331 475 1 141 692 Kohustused aasta lõpus 364 162 393 879 378 564 305 323 366 751 Netovara aasta lõpus 1 265 871 1 070 075 1 031 280 1 026 152 774 941 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 1 770 368 1 541 879 1 493 898 1 818 134 1 322 611 Tegevuskulud -1 572 689 -1 500 543 -1 487 089 -1 563 884 -1 300 850 Tulem 197 679 41 336 6 809 254 250 21 761 Muud näitajad Põhivarainvesteeringute maht 274 314 129 720 191 673 320 640 61 870 Likviidsus* 0,89% 0,86% 0,89% 1,13% 1,17% Lühiajaline maksevõime** 0,89% 0,88% 0,91% 1,16% 1,19% Kohustuste osakaal varadest 22,34% 26,91% 26,85% 22,93% 32,12% Laenukohustuste osakaal varadest 13,81% 15,85% 17,51% 13,80% 18,76% Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel Laenukohustused aasta lõpuks 225 086 232 074 246 925 183 784 214 125 Põhitegevuse tulem*** 135 412 134 394 54 936 67 218 48 326 Netovõlakoormus**** 143 763 160 429 189 557 103 728 99 928

Likviidsus* – likviidsed varad/lühiajalised kohustused. Likviidsus näitab asutuse suutlikkust tasuda oma lühiajalised kohustused bilansipäeva seisuga. Lühiajaline maksevõime** – käibevara/lühiajalised kohustused. Lühiajaline maksevõime näitab, kui suures ulatuses bilansipäeval katab käibevara lühiajalised kohustused. Põhitegevuse tulem*** – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestustmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega, piirmäär vastavalt KOFS § 33 on null ehk ei tohi olla negatiivne. Netovõlakoormus**** – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega, piirmäär 2014. aastal on 60% põhitegevuse tuludest.



3. Ülevaade majanduskeskkonnast Viimastel kuudel on maailmamajanduse taastumine kõikuma löönud, peamiselt just arenevatel turgudel. Eurotsooni majanduskasv kiirenes 2015. aastal 1,6%ni, mis on viimase nelja aasta kiireim. Samas majandusaktiivsuse indikaatorid (PMI indeks) viitavad euroala kasvu mõningasele aeglustumisele selle aasta alguses. Majandususaldus Eesti ärisektoris on viimastel kuudel pisut paranenud ning eksporditellimused näitavad lähikvartalitel kasvu kiirenemise võimalust. Samas üldine majanduskonjunktuur püsib enamikes valdkondades endiselt suhteliselt nõrgana ning kasvuväljavaateid on allapoole korrigeeritud eelmise prognoosiga võrreldes. Eesti välisnõudlus oli 2015. aastal madalseisus ja meie kaubanduspartnerite import ei suurenenud. 2016. aastal välisnõudlus tugevneb ning selle kasv kiireneb 2,9%ni valdavalt Venemaa impordilanguse pidurdumise toel. 2017. aastal kasvab välisnõudlus 3,8%. Majanduskasv on viimastel aastatel olnud tarbimispõhine, tuginedes kiirel palgatulu kasvul. Majapidamiste ostujõudu on suurendanud juba teist aastat järjest langevad hinnad, seda peamiselt energia ja toiduainete hinnalanguse tõttu. Hõive näitajad paranevad jätkuvalt, kuigi osa sellest tuleneb 2014. aasta juulis rakendunud töötamise registri mõjust, mis on vähendanud mitteametlikku töötamist. Palgakasv on aeglustumas, kuid aeglasemalt, kui majanduskasv, mistõttu olid 2/3 tegevusalade kasumid languses. Madala nõudluse ning vabade tootmisvõimsuste tõttu püsib ettevõtete investeerimisaktiivsus madal. Makromajanduslike näitajate prognoos 2015-2020 2015 2016 2017 2018 2019 2020 SKP reaalkasv % 1,1 2,0 3,0 3,3 3,0 2,8 Tarbijahinna indeks % -0,5 0,3 2,7 2,9 2,8 2,8 Tööhõive (tuh.in) 640,9 635,2 634,8 633,2 631,8 631,7 Tööpuuduse määr % 6,2 6,6 7,6 8,8 9,7 9,8 Keskmine palk (eurot) 1 065 1 117 1 170 1 234 1 305 1 376

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal 2% ja 2017. aastal 3%. Rahandusministeerium on käesoleva ja järgmise aasta majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud, mille peapõhjuseks on Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite – Soome ja Venemaa kasvuväljavaadete halvenemine. Sisenõudluse kasvu toetab ka 2016. aastal kõige rohkem eratarbimine, kuid selle kasvutempo aeglustub eelneva aastaga võrreldes. Investeeringute mahu kahanemine jätkus 2015. aastal kiirenevas tempos. 2015. aastal panustas langusesse ettevõtlussektor, samas suurenesid nii valitsemissektori kui ka kodumajapidamiste investeeringud. Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule pöördumist 2016. aastal. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa impordilanguse pidurdumine. Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis 2015. aastal 6% juures. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes, samuti on aasta jooksul suurenenud palgaarengute erinevused sektorite vahel. Palgakasv on selgelt ületanud tootlikkuse kasvu ning mõjutanud ettevõtete hinnakonkurentsivõimet negatiivselt. 2016. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,2% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui aasta varem. 2016. aasta valitsussektori1 eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,4%ni SKPst. Peamiseks puudujäägi tekitajaks on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad kogu prognoosiperioodi jooksul prognoositavalt defitsiiti. Valitsussektori võlakoormus suurenes 2015. aasta lõpuks 9,7%ni SKPst. Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2016. aasta märtsi alguse seisuga. Allikas: Rahandusministeerium, 2016.a. kevadine majandusprognoos



4. Valla üldiseloomustus

Üldandmed Võnnu vald asub Tartumaa kaguosas. Võnnu valla üldpindala on 232,6 km2, millest 60,3 km2 hõlmab enda alla Emajõe Suursoo kaitseala. Võnnu vald piirneb Tartumaal Mäksa, Haaslava, Vara ja Meeksi vallaga ning Põlvamaal Ahja, Vastse-Kuuste ja Mooste vallaga. Võnnu valla territooriumil voolab 4 jõge: Ahja, Apna, Kalli ja Luutsna jõgi ning suuremad järved on Võngjärv, Ahijärv, Leegu ja Kalli järv. Suurematest teedest läbib valda Tartu-Räpina riigimaantee ning Hammaste-Mehikoorma riigitee.

Rahvastik Võnnu vallas paikneb üks suurem asula Võnnu alevik ja 12 küla. 1993. aastal elas Võnnu vallas 1281 elanikku, 2000. aastal 1209, 2008.aastal 1124 ja 2015. aasta lõpul 1119 elanikku ehk viimase seitsme aasta jooksul ei ole elanike arv oluliselt vähenenud. 2015.aastal elanike arv kasvas 22 elaniku võrra.

2015. aastal registreeriti 7 sündi ja 12 surma ning 2014 aastal registreeriti 8 sündi ja 19 surma.

Elanike vanuseline koosseis 2015 2014 2013 Elanike vanusegrupp 1.01.2016 muutus 1.01.2015 muutus 1.01.2014 Lapsed 236 8 228 -3 231 Tööealised 698 10 688 4 684 Pensionärid 185 4 181 -7 188 kokku 1119 22 1097 -6 1103

Allikas: Rahvastikuregister

Tulumaksu laekumine

Tulumaksu laekus 2015.a. 532 359 eurot (2014: 451 753 eurot), mis oli 18% suurem 2014.aastast.

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

Tulumaksu laekumine

2014 2015



Tööhõive Valla territooriumil asuvad ettevõtted tegelevad peamiselt puidutöötlemise, põllumajandustootmise, kaubanduse ja teenindusega.

Maksu-ja Tolliameti andmetel oli 2015.a. Võnnu vallas keskmine brutotulu kuus 861 € ( 2014. aastal 770 €). Statistikaameti andmed palgatöötaja kuukeskmine brutotulu ja keskmine saajate arvu kohta kuus on alljärgnevad: Palgatöötajate sissetulek ja arv 2015 2014 2013 2012 2011 Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 861 770 734 701 655 Brutotulu saajaid keskmiselt kuus 400 382 347 332 333

Allikas: Statistikaamet Registreeritud töötute arv Võnnu vallas kasvas: 2015. aastal keskmiselt oli 26 töötut kuus ja 2014.aastal keskmiselt 24 töötut kuus.

Toimetulekutoetust maksti 63 korda 12-le perele, millest 11-s peres oli vähemalt üks registreeritud töötu.

Allikas: Töötukassa

Kohaliku omavalitsuse juhtimine

Omavalitsusüksuse Võnnu vald ülesandeks ja pädevuseks on korraldada vallas sotsiaalabi ja –teenuseid, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samuti korraldada koolieelse lasteasutuse, keskkooli, raamatukogude, huvikeskuste ning teiste asutuste ülalpidamist juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Omavalitsusüksust juhivad volikogu ning selle poolt moodustatud täidesaatev organ valitsus. Võnnu vallavolikogu on 9-liikmeline ja selle tööd juhatab volikogu esimees. Töö paremaks korraldamiseks on moodustatud 4 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon, sotsiaalkomisjon ning haridus- ja kultuurikomisjon Võnnu vallavalitsus on 4- liikmeline ja selle tööd juhatab vallavanem. Võnnu Vallavalitsuses töötab 7 ametnikku. Valitsemine rajaneb avatuse ja läbipaistvuse põhimõtetel. Tähtis on kogukonna ligipääs valla juhtimist ja arengut käsitlevale informatsioonile.

010203040

Registreeritud töötute arv 2014 ja 2015

2014 2015



5. Ülevaade Võnnu valla arengukava täitmisest 2015. aastal Järgnevalt on ära toodud teemavaldkondade kaupa valla peamised arengueesmärgid ja nende täitmiseks planeeritud ressursimahukad tegevused. Tegevuste puhul on iseloomustatud nende täitmist, selleks kulunud või vajaminevaid ressursse ning edaspidiseid tegevusi või investeeringuvajadust.

1. Haridus ja noorsootöö

Investeering/ Tegevus Vastutaja Teostamise aeg

Arengukava tegevuskava täitmine

1.1 Alusharidus Lasteaia välisfasaadi kap.remondi projekt

vallavalitsus 2015 Täidetud. Koostatud on põhiprojekt „Fassaadide soojustustööd“

Lasteaia fassaadi kapitaalremont koos soojustusega (sh. rõdud, uued välistrepid, uksed, aknad)

vallavalitsus 2015-2017 Osaliselt täidetud. Rekonstrueeriti ja soojustati lasteaia hoone vundament ja

ehitati uued rõdud. Lasteaia elektri- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamine/ renoveerimine

vallavalitsus 2015-2018 Uuendati lasteaia IV rühma elektrisüsteem.

Lasteaia õue ala täielik rekonstrueerimine, kujundus, uued atraktsioonid sh spordiinventar.

vallavalitsus 2015-2018 Aruande perioodil tegevust ei toimunud.

Lasteaia siseruumide kapitaalremont

vallavalitsus 2015-2018 IV rühmale paigaldati uued aknad ja välisuks ja rühmaruumides uuendati põrandad.

Lasteaia inventari uuendamine ja soetamine

vallavalitsus 2013-2022 Järkjärguline tegevus. Uuendatakse igal aastal eelarve piires.

Neljanda rühma remont, tegeluskeskuseks muutmine

vallavalitsus 2017 Osaliste töödega on alustatud 2015.a.*

Lasteaia maa-ala piiramine aiaga

vallavalitsus 2013-2015 Tegevust ei toimunud.

1.2 Põhi- ja keskharidus Elektrisüsteemide renoveerimisprojekt

vallavalitsus 2014 Tegevust ei toimunud.

Siseruumide kapitaalremont vallavalitsus

2012-2020 Aruandeperioodil renoveerimist ei toimunud, pidevalt toimuvad siseruumide sanitaarremondid.

Ainekabinettide kaasajastamine

vallavalitsus 2014-2016 Aruandeperioodil tegevust ei toimunud.

Füüsika- ja keemiakabineti renoveerimine

vallavalitsus 2015 Tegevust ei toimunud.

Võimla soojaveevarustuse ehitus

vallavalitsus 2015 Täidetud, rekonstrueeriti duśśiruumide soojaveesüsteem. Soojaveevarustus viidi üle tsentraalküttele.

Võimla kaasajastamine (duśśiruumide remont jne)

vallavalitsus 2014-2016 Osaliselt täidetud, duśśiruumides vahetati segistid.



Väliväljakute remont vallavalitsus 2015 Aruandeperioodil tegevust ei toimunud.

Õuesõppeklassi rajamine vallavalitsus 2015 Tegevuse ei toimunud. Turvalise bussipeatuse rajamine


Kooliraadio ja koolikella kaasajastamine

vallavalitsus 2016 2015.a kaasajastati koolikella süsteem.

Täiskoormusega huvijuht vallavalitsus 2015 Täitmata. 1.3 Noorsootöö Lastekaitsespetsialist valda vallavalitsus 2017 Täidetud, 2015.a. II poolest töötab

vallas lastekaitsespetsialist 0,5 kohaga.

2015.a teostati Võnnu Lastead Värvuke vundamendi soojustamine ja rekonstrueerimine. Ehitustööde käigus rekonstrueeriti ja soojustati kogu hoone vundament (410m²). Tööde käigus kogu vundamendi ulatuses paigaldati niiskustõke ja soojustus ning taastati niiskusriba sillutikiviga ja renoveeriti lasteaia kuus puitterrassi. Projekti kogumaksumuseks oli 47881,84 eurot, millest EASí regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi toetus oli 31956 eurot. 2015.aastasse on planeeritud lasteaiahoone fassaadi soojustamine, mille lõppeesmärgiks on hoone täielik rekonstrueerimine ja energiasäästlikumaks muutmine. Varasemalt on rekonstrueeritud hoone katus, vundament ja küttesüsteemid. 2016. aasta I poolaastal esitati taotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) regionaalsete investeeringutoetuse programmi lasteaia fassaaditööde teostamiseks. Ehitustööd on planeeritud 2016. aastasse. Võnnu Keskkoolis rekonstrueeriti duśśiruumide soojaveesüsteem, soojaveevarustus viidi üle tsentraalküttele. Ehitustööde kogumaksumuseks oli 7173,60 eurot, millest toetus oli 4000 eurot. *2015/16 õppeaastal on Võnnu lasteaia nimekirjas 67 last, avatud on kolm rühma. Lasteaias on moodustatud vastavalt vanusele kaks liitrühma ja üks aiarühm, kõik rühmad on komplekteeritud ja lasteaia kohtadele on tekkinud järjekord. Lasteaias käivate laste vähenemist vallas pole ette näha. Viimastel aastatel on lasteaias käivate laste arv tõusnud, sellest tulenevalt on tekkinud vajadus täiendava, neljanda rühma avamiseks. Arengukava tegevusplaanis on välja toodud neljanda rühma remont, tegeluskeskuseks muutmine. Vajadus täiendavate lasteaiakohtade järele on olemas. Planeeritud on avada uuest õppeaastast (2016/17 õ.a) uus IV rühm. 2015.a alustati Võnnu Lasteaia Värvuke IV rühma remonttöödega, uuesti kasutusele võtmiseks (seni kasutuses mitteolev rühmaruum). Rühmaruumil vahetati aknad ja välisuks, teostati elektrisüsteemi uuendamine. Suuremahulisemad rühmaruumi remonttööd on planeeritud 2016.aastasse.

2. Kultuur, sport ja vaba aeg

2.1 Kultuur Kultuurimaja uue helitehnika ja valguspargi kaasajastamine

vallavalitsus 2014 Osaliselt täidetud, järk järguliselt uuendatakse helitehnikat ja valgusparki. 2014.a soetati helipult ja 2015.a helitehnika.

G. Suitsu majamuuseumi väljaarendamine

vallavalitsus 2012-2022 Järkjärguline tegevus, ehitati välja põhihoone veevarustuse- ja



kanalisatsiooni süsteem ning ehitati välja sanitaarruum.

Kalmistute kaardistamine ja infotahvlite paigaldus

vallavalitsus 2014-2015 Osaliselt täidetud. Infotahvlid on paigaldatud. Võnnu Uuele Kalmistule paigaldati uus tööriistakuur.

Võnnu kalmistu kabeli renoveerimisprojekt

vallavalitsus 2015 Täitamata.

Lääniste piirkonna kaardi paigaldamine

MTÜ; vallavalitsus

2013-2015 Tegevust ei toimunud.

2.2 Sport ja vaba aeg Staadioni etapiline väljaehitamine

vallavalitsus 2015-2018 Aruandeperioodil tegevusi ei toimunud.

Mänguväljakute ja virgestusalade atraktsioonide laiendamine, valgustus, pingid

vallavalitsus 2015-2017 Aruandeperioodil tegevusi ei toimunud. Toimub pidev mänguväljakute hooldus ja remont.

Traditsiooniliste spordiürituste korraldamine, läbiviimine, sporditöö arendamine

vallavaltisus 2013-2022 Antud tegevust toetatakse regulaarselt igal aastal eelarve piires.

Siseminister kinnitas 17.07.2014 käskkirjaga nr 1-3/77 „Peipsiveere programmi 2014.a tegevuskava“, millega toetati projekti „Gustav Suitsu majamuuseumi väljaarendamine III etapp“. Projekti kavandatavateks tegevused oli peahoone veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamine ja automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldus. Tegevusi alustati 2014.a ja tööd lõpetati 2015.a. Projekti kogumaksumuseks oli 20657,15 eurot, millest toetus EASí peipsiveere programmist oli 17558,57 eurot.

3. Looduskeskkond Valla kaart: kultuuri- ja muinsuskaitse objektid, vaatamisväärtused, turismirajad, parkimis- ja telkimiskohad, külakeskused. Infovoldik

MTÜ; vallavalitsus

2013-2015 Täitmata.*

Loodus- ja turismiradade märgistamine ja arendus


Korraldatud jäätmemajanduse organiseerimine

vallavalitsus 2013-2017 Täidetud, jäätmemajanduse korraldamisega tegeletakse iga aasta eelarve piires.

*Koostöös Tartumaa Arendusseltsi ja naabervaldadega on plaanis esitada ühine projekt kogu kagu- Tartumaa kaardistamiseks (turismi infotahvlid).



4. Tehniline infrastruktuur 4.1 Teed ja transport Lääniste piirkonna teede viidastamine

MTÜ; vallavalitsus

2014-2015 Aruande perioodil tegevust ei toimunud.

Lääniste, Kurista, Rookse bussipeatuste valgustuse rajmaine

vallavalitsus, maantee-amet

2015-2015 Aruande perioodil tegevust ei toimunud.

Alevikus majade 9 ja 13 esise sõiduala asfalteerimine

vallavalitsus 2013-2015 Aruande perioodil tegevust ei toimunud. Asfalteeriti Tartu tn alguse 300 m² lõik.

4.2 Kommunaalmajandus Vee-ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja laiendamine

vallavalitsus 2013-2015 Osaliselt täidetud, teostati Võnnu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine I etapp.

Soojatrasside rekonstrueerimisprojekt

vallavalitsus 2012-2016 Osaliselt täidetud. Koostatud on „Võnnu aleviku kaugküttetorustikud“ eelprojekt 2013.a.

Soojatrasside rekonstrueerimine


Soojus- ja elektrienergia tootmiseks koostootejaama rajamine ja projekteerimine


Vallamaja/ kultuurimaja kanalisatsiooni rekonstrueerimine

vallavalitsus 2014-2015 Aruande perioodil renoveerimist ei toimunud.

2015.a teostati Võnnu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise I etapp. Projekti kogumaksumuseks oli 193 047,96 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas keskkonnaprogrammist 164 089,96 euroga. Ehitustööde käigus rekonstrueeriti/ ehitati 1599 m joogiveetorustikku ja 1191 m reoveetorustikku ja rajati Tartu tn 9c kinnistule tuletõrjeveevõtukoht. 2015.a esitati KIKí taotlus „Võnnu aleviku soojamajanduse arengukava koostamiseks“, mis sai positiivse rahastusotsuse. KIKí 09.10.2015 juhatuse otsusega nr 1-25/264 eraldati toetus soojamajanduse arengukava koostamiseks. Toetuse summa on 3007,80 eurot ja omafinanseering 334,20 eurot. Võnnu aleviku soojamajanduse arengukava koostamisega alustati 2015.a II poolel ning see lõpetati 2016.a I poolel.



5. Turvalisus Vabatahtliku päästekomando tegevuse toetamine, arendamine

vallavalitsus 2013-2022 Täidetud. MTÜ Võnnu Vabatahtlik Päästeselts tegevust toetati eelarve piires.

Võnnu aleviku valgustuse laiendamine

vallavalitsus 2016-2017 Osaliselt teostati 2015.aasta.*

*Laiendati Võnnu alevikus tänavavalgustuse piirkonda, Tartu tn 7 ja 9 sissesõiduteele paigaldati kolm tänavavalgustit.

6. Sotsiaalhoolekanne Võnnu haigla katuse vahetamine

SA Võnnu Haigla, vallavalitsus

2014-2016 Aruandeperioodil renoveerimist ei toimunud.

Võnnu haigla renoveerimisprojekt

SA Võnnu Haigla

2014-2015 Aruandeperioodil renoveerimist ei toimunud.

Võnnu Haigla renoveerimine ja laiendamine

SA Võnnu Haigla, vallavalitsus

2014-2022 Aruande perioodil teostati hooldekodu ruumides sanitaarremont.

Sotsiaalpindade korrastamine vallavalitsus 2013-2018 Täitmisel, alustati Tartu tn 7 sotsiaal-korteri remonttöödega ja vahetati aknad.

7. Pidevad investeeringud* Suuremõõtmeliste ja ohtlike jäätmete kogumine

vallavalitsus 2013-2022 Täidetud.

Kogukonnalehe väljaandmine vallavalitsus 2013-2022 Täidetud. Ametnike/ töötajate oskuste ja teadmiste tõstmine erialastel täiendkoolitustel

vallavalitsus 2013-2022 Täidetud

Arvutite, tarkvara ja inventari pidev uuendamine


Vallavalitsuse ametiruumide remont

vallavalitsus 2013-2022 Aruandeperioodil tegevusi ei toimunud.

Valla teede järk- järguline rekonstrueerimine


MTÜ-de, klubide, seltside tegevuse toetamine ja kaasamine valla arengu edendamisse


*Antud tegevusi täidetakse regulaarselt igal aastal eelarve piires



6. Võnnu valla hallatavate asutuste tegevusaruanded Võnnu Keskkooli 2015. aasta tegevusaruanne Võnnu Keskkool (VKK) asub Võnnu alevikus. Koolihoone valmis 1990. a. veebruaris. Õpilaste arv 2015/2016 õppeaastal on 158 õpilast (10 nov.2015 seisuga). Koolis on võimalus saada logopeedi ja sotsiaalpedagoogi abi, töötab HEV õpilaste toetamiseks mõeldud tugirühm, kuhu kuuluvad logopeed, sotsiaalpedagoog, HEV koordinaator ning vajadusel õpilase klassijuhataja, aineõpetajad ja lapsevanemad. Koolis tegutseb ka pikapäevarühm. VKK-s on loodud võimalused saada karjääri planeerimise alast abi ning toetust. Töötab karjäärikoordinaator. Tunniplaanis on sisse viidud korraline tund X klassis valikainena. Alates 1997 aastast loodi Võnnu Keskkoolis rootsi keele õppimise võimalus. Koolil on sõprussidemed Rootsis Björklinge piirkonnaga, kus igal aastal toimub keelepraktika reis Rootsi Kuningriiki. Meie koolis on populaarne rahvatants. Oleme korduvalt osalenud Kocaeli tantsufestivalil Türgis. Võnnu Keskkooli õpilased on aktiivselt osalenud maakondlikel konkurssidel. Saavutati auhinnalisi kohti luule- ja etluskonkurssidel ning jutuvõistluses. Edukalt esinesid õpilased spordivõistlustel. Näiteks Tartumaa MV saalijalgpallis saavutati 2.koht, jalgpallis 3.koht, maakoolide KV jalgpallis 4.koht. Kergejõustiku Tartumaa MV saavutati 5 esikohta ja 5 teist kohta ning 29 kolmandat kohta. Uudse õppeainena oleme 1.- 4.klassi õpilastele rakendanud malemängu õpetust. Õpilased on saavutanud malemängus mitmeid turniirivõite ja edukalt esinenud erinevatel võistlustel. Teist aastat töötavad programmeerimise ja robootika ringid. 2015.a. oleme ostnud videoprojektoreid ja arvuteid ning osa raamatukogu sisustusest. Tiit Viileberg, Võnnu Keskkooli direktor Võnnu Lasteaed Värvuke 2015.a. tegevusaruanne 2014/2015 õppeaastal tegutses lasteaias 3 rühma. 1 aiarühm 5-7 aastastele ja 2 liitrühma kuni viie aastastele lastele. 2014/2015 õppeaasta lõpuks olid kõik 64 kohta täidetud. Rühmad olid maksimaalselt täidetud: hoolekogu loal oli aiarühmas lapsi 24 ja mõlemas liitrühmas 20. Kooli läks sügisel 9 last, neist 8 asusid õppima Võnnu Keskkooli ja üks Kammeri Kooli. Aiarühmas töötavad 2 õpetajat ja õpetaja abi. Liitrühmad töötavad 1+2 süsteemis (1 õpetaja ja 2 õpetaja abi). Kõik õpetajad vastavad kvalifikatsioonile. 2015. aasta märtsis pidas Võnnu Lasteaed Värvuke oma 40. sünnipäeva piduliku kontsertaktusega Võnnu Kultuurimajas. Mais teostati lasteaias haridusjärelevalvet (õiend Tartu Maavalitsuse ja Võnnu vallavalitsuse kodulehelt kättesaadav). Sügisest alustasime süsteemse sisehindamisega, mille aluseks on õpetajatega koostöös väljatöötatud Võnnu Lasteaed Värvuke sisehindamise kord. EAS-i ja kohaliku omavalitsuse toel soojustati lasteaiahoone vundament, valmisid uued rõdud ning korrastati välistrepid. Sisetöödest lihviti ning lakiti kahe rühma puitpõrandad. Algust on tehtud ka neljanda rühma ruumide renoveerimisega. Elektritööde esimene etapp on valmis ning tellitud on uued aknad. Laste turvalisust silmas pidades on rühmade välisustele paigaldatud aeglustiga sulgurmehhanismid. Rühmade tualettruumidesse on paigaldatud lehtpaberihoidikud. Köögis on Terviseameti nõuetele vastavad markeeritud lõikelauad ja uus elektrooniline lauakaal. Soetatud on ka uus külmik ning lõikur. Erilist tähelepanu on pööratud toidu kvaliteedile ning tervislikkusele. Suurendatud on toorsalatite osakaalu menüüs. Oravakeste rühma on ostetud Terviseameti nõuetele vastav koristuskapp. Majas on esmaabinõuetele vastavad esmaabikomplektid. Õppetegevuse mitmekesistamiseks ning sisekoolituste läbiviimiseks on ostetud uued magnetoolad, sülearvuti ja projektor. Projektori ostmiseks kasutati lasteaia juubeli loteriist teenitud tulu. Rühmades on osaliselt uuendatud tekid, padjad, vaibad ja käterätid. Õueala ja katuse korrashoiuks on soetatud lehepuhur.



Neljanda rühma tarbeks on valmis ostetud serveerimiskäru, tekid, padjad, voodipesu komplektid, sahtelvoodid madratsitega, lauad, garderoobikapid, riiulid ja palju muid sisustuselemente. 2014/2015 õppeaastal tegutses lasteaias kaks huviringi – male ja teadusring. Paraku ei olnud osavõtt nendest nii aktiivne kui oleksime soovinud. Lasteaial on olnud jätkuvalt hea koostöö nii hoolekogu, lapsevanemate, lasteaiapidaja kui teiste kohalike asutustega (kultuurimaja, raamatukogu, apteek, perearst, kool). Koostöös kooliga oleme algust teinud uue projektiga, mille raames kooliõpilased saavad oma loovtöödena valminud projekte (õppematerjalid, üritused) esitada ka lasteaia hüvanguks. Marit Paas, Võnnu Lasteaed Värvuke direktor

Võnnu Kultuurimaja 2015.a. tegevusaruanne Võnnu Kultuurimajas oli 2015.aastal täiskohaga 2 töötajat: direktor ja majaperenaine. Lisaks palgati töövõtulepinguga aasta jooksul helitehniku, tantsujuhi, lauluõpetaja, kihelkonnakoori dirigendi, arhivaari jt. teenuseid, lisaks mitmed n.ö. ühekordsed teenused. Info Võnnu Kultuurimaja tegevuse kohta on leitav valla kodulehel, üldise info all võimalikus mahus ja galeriid kultuuriblogis kultuurikillud.blogspot.com ning Võnnu Kihelkonnakoori tegemised http://www.kihelkonnakoor.ee/ . 2015.a. toimus kultuurimaja ja meie taidlejate eestvedamisel ja/või osalemisel 79 kultuurisündmust. Lisaks siin arvestatule veel meie taidlejate esinemised ning ülesastumised mujal 9 korda. Jätkusid 2 sariürituste sarja: „Kohtume külalisega” 7 ja „Reinu rännuretked” 6 korda. Sariürituseks sai Peotantsuklubi ja „Kihelkondlik mälumäng” koos Haaslava vallaga 2015.a. 3 korda ja jätkus 2016.a. 5 korda. Kõik sariüritused jätkuvad 2016. aastal. Toimus 6 peo- ja/või tantsuõhtut täiskasvanutele ja 2 koolinoorte diskot. Laste ja noorte draamaring kumbki andis ühe etenduse. Toimus 7 kontserti , s.h. sellistelt esinejatelt: operett - Jaan Willem Sibul ja Karmen Puis, laulustuudio Fa-diees, In-Boil, Tõnis Mägi, Sirje ja Väino Puura ja ühises oma ringi koostöös EV aastapäeva ja isadepäevakontsert. Keskkool andis 2 kontserti, 2 muusikalietendust, lisaks keskuste päev ja vilistlasõhtu. Toimus lasteaia 40 juubelikontsert. Huvikeskuses toimus naisteklubi 2 loengut. Külalisetendusi toimus kokku 4: 2 täiskasvanutele ja 2 lastele. Teoks said traditsioonilised suursündmused ja ühistegemised: vastlapäev, kiirmaleturniir Võnnu Nipernaadi 2015, jüriöö- ning mihklijooksud, Võnnu Kaera-Jaani võistutantsimine, augustikuu romantikakontsert, lisaks lastekaitsepäev ja mitu laata. Naisansambel tegi ka sel aastal heategevusliku Jõululaulude turnee Võnnu ja naabervaldade hooldekodudes jpm. Naisansamblil Särasilmad oli aasta jooksul kokku 10 ülesastumist. Kihelkonnakooril tuli kokku 10 ülesastumist, s.h. 2 laulupidu – Popkooripidu ja Vaba Rahva Laul. Rahvatantsijad osalesid ja esinesid aasta jooksul: rühm Wenden – 10 korda, s.h. tantsupeod ja 1 esinemine koos külalistega Soomest; rühm Kaera-Marid – 15 korda, s.h. tantsupeod ja 4 korral ka rahvusvahelised esinemised. Võnnu Trio (valla-, kooli- ja kultuurijuht) oli aasta uustulnuk, kes jõudis teha 3 esinemist. Segakoor Rõõmusõõm tõi võidu Võnnule ERR saatest „Suvenaabrid ehk tunne naabrit“ ja andis Võnnu Sõõro külakoolis (G.Suitsu majamuuseum) vabaõhumuusikalietenduse „Nukitsamees“. Noorsootegevus kultuurimajas: Võnnu kultuurimajas tegutseb 2010 aastast alates noorteaktiiv, kes korraldab erinevaid üritusi. 2015 aastal püüti hoida traditsiooni ja käidi aegajalt koos ning korraldati 6 sündmust – 2 koolinoorte diskot, 3 noorte LAN-party üritust ja 1 noorteaktiivi filmiõhtu. Võnnu Kultuurimajas tegutses 2015 aastal 12 ringi ja kõigis ringides osales regulaarselt või hooajaliselt kokku ligi 172 inimest või enam: 1. naiste rahvatantsurühm Kaera-Marid (16 naist); 2. memmederühm Wenden (14 naist); 3. naisansambel Särasilmad (6 naist); 4. lasteteatri ring (10 last); 5. noorteatri ring (6 noort); 6. noorteaktiiv (7 noort); 7. kihelkonna maleklubi (4 meest) Võnnu Spordiklubi all; 8. Naisteklubi (7); 9. Võnnu Kihelkonnakoor (44), 10. peotantsuring (10), 11. mälumänguhuvilisi 4 võistkonda (30) 12. Reinu rännuklubi (18). Võnnu KM tegi koostööd järgnevate valla kolmanda sektorite vabaühendustega: MTÜ Võnnu Spordiklubi, MTÜ Lõoke, MTÜ Võnnu Huvikeskus, MTÜ Lääniste Külaselts, MTÜ Issaku, Eesti Naiskodukaitse Lõuna-Tartumaa jaoskond, Võnnu Jakobi kogudus, Võnnu Vabatahtlik Päästeselts, MTÜ Spordiklubi

http://kultuurikillud.blogspot.com/

http://www.kihelkonnakoor.ee/



Liikumisvabadus. Jätkus loomulikult koostöö Võnnu Keskkooli, Võnnu Lasteaia ja Võnnu Raamatukoguga. Lisaks koostööpartnerid ka valla erasektorist. Rahvusvahelised suhted ja ülesastumised: 12.05. võõrustas Võnnu Kultuurimaja külalisi Soomest, Turust, 48 eakat, s.h. 3 erinevat tantsurühma ja paar laulusolisti, et luua sidemed kultuuriliseks koostööks. Rootsis osalesid Kaera-Marid ülemaailmsel suurüritusel Europeade. Võnnu KM ruume renditi tasu eest 2015 aastal välja 26 korda: suur saal – 5 korda; huvikeskus - 7 korda, väike saal - 15 korda, kokku rendisumma 1010 €; Võnnu KM sündmuste (9) piletitulu 2015 oli 1887 €; Helitehnika renti saadi oli 80 €. Lisaks toimusid ka rendivabad ettevõtmised. Abiks meie kultuurisündmustele ja taidlejatele olid mitmed rahalised toetused fondidest ja sihtkapitalidelt (ERRS, Rahvakultuurikeskus, Eesti Kultuurkapital). 2015 jätkus visalt ka Võnnu Kultuurimaja inventari materiaaltehniline uuendamine ja täiustamine. Välja vahetatud on osa valgustitest, mis tarvilikud igapäevaseks tööks. Lava all on korrastatud ja korralikult elektrifitseeritud lisa-esinemispaik, mida edukalt kasutab näiteks draamaring. Et kogu kultuurimajas oleks toimiv kontsertide ja etenduste jm. sellelaadne tegevus, vajab väljavahetamist kogu lavaline valgustus – nii juhtkilp, mis on lausa ohtlikus seisus, kui ka valgustite ja prožektorite kogu lahendus. Jätkus kultuurimaja helitehnika kaasajastamine, et tagada eelkõige oma sündmustele (lasteaia, keskkooli ja kultuurimaja oma kontsertide kvaliteetne helindamine). See töö jätkub ka järgnevatel aastatel, kuigi tehtud on juba päris palju. Kaasajastatud on ka jõudumööda puhastus- ja koristusvahendeid. Vajalikud on lavakonstruktsioonide kontroll, saali põranda korrastamine, toolide (riidepinnad) puhastus ja suurte akende pesu. Remontimist vajavad saali uksed. Peep Puis, Võnnu Kultuurimaja direktor Võnnu-Lääniste Raamatukogu 2015.a. tegevusaruanne Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ja kultuurile.Raamatukogu komplekteerib kogud, täiendab neid ning peab fondide arvestust õigusaktidega sätestatud korras ja kindlustab nende säilimise. Võnnu Raamatukogul oli 2015.a oli 344 kasutajat, laenutusi 10348 ja külastusi registreeriti 5751. Lääniste Raamatukogus oli laenutusi 1234, külastusi 3305, lugejate arv 56. Mõlemas raamatukogus on lugejatel võimalus kasutada internetiühendusega arvutit ja teha tasulisi väljatrükke. Võnnu Raamatukogus on võimalik teha ka koopiaid. Võnnu Raamatukogus registreeriti 2015.aastal 673 arvutikasutust ja Läänistes 10. Raamatukogutöötaja koolitus ja raamatukogusse uute teavikute komplekteerimine toimub Kõrveküla Raamatukogu (Tartu Maakonna Keskraamatukogu) vahendusel. 2015.aastal saabus Võnnu- Lääniste raamatukogusse 359 raamatut, neist 28 annetusena. Võnnu- Lääniste raamatukogusse oli 2015.aastaks tellitud 6 nimetust ajalehti ja 18 ajakirja aastakäiku. Võnnu- Lääniste raamatukogu fondi korrastamise käigus kustutati 1540 lagunenud ja aegunud teavikut. Komplekteerimisele kulus kokku 4654 eurot. Sellest 1890 eurot oli riigi poolt eraldatav teavikute soetamise toetus, millest raamatukogu kohustati pooles ulatuses ostma riigi poolt toetatavat kultuuriajakirjandust ja auhinnatud teoseid. Lugejate vajaduste paremaks rahuldamiseks oleme kasutanud raamatukogudevahelise laenutuse võimalusi. Lasteaialastega koos toimus mitmeid ettelugemisi- jutustamisi. Kooliõpilastele käime tutvustamas uudis- ja vanemat lastekirjandust. Koostöös kooliga viime läbi raamatukogu kasutajakoolitusi. Keskmisele koolieale koostame soovituslikke kirjandusnimestikke. 2015.aasta jooksul oli raamatukogu külastajatel võimalus tutvuda 23 näituse- ja väljapanekuga (kirjanike ja kultuuritegelaste juubelid, riiklikud rahvakalendri tähtpäevad jne). 2015. aastal tähistas Võnnu raamatukogu oma 105. aastapäeva. Ürituse toimumist toetas Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp 250 euroga. Riina Gordejeva, Võnnu Raamatukogu juhataja



7. Ülevaade valitseva mõju all oleva sihtasutuse kohta Sihtasutus Võnnu Haigla Osaluse määr 100%

Bilansilised näitajad 31.12.2015 31.12.2014 Varad 66 329 68 575 Kohustused 22 112 23 604 Netovara 44 217 44 971 Tulemiaruande näitajad 2015 2014 Tulud 243 358 283 057 Kulud -244 112 -283 284 Tulem -754 -227

Sihtasutus Võnnu Haigla asutati 17.10.2002.a Võnnu valla 98%-lise ja eraisiku 2%-lise osalusega. Asutamisel maksti sihtasutuse sihtkapitali 64 €. Sihtasutus asutati eesmärgiga osutada kohalikele elanikele eridiagnostikat mittevajavate haigusjuhtude ravi, pikaajalist krooniliste haigete sümptomaatilist ravi ja õendushooldust. 2015.a. loobus eraisik oma 2%-lisest osalusest Võnnu valla kasuks. SA Võnnu Haigla 2015.a. tegevusaruanne Sihtasutus Võnnu Haigla põhitegevus oli kuni 30.06.2014.a statsionaarne õendusabi. Haigla pakkus pikaajalist kroonilist haigust põdevatele patsientidele statsionaarset õendusabi ning lepingulist ööpäevaringset hooldusteenust. Alates 01.07.2014.a kujundati ümber asutuse tegevus ning jätkati ööpäevaringse hoolekandeasutusena, teenuses spetsialiseeruti õenduasabiga põetusteenuse osutamisele. Alates 01.01.2014.a rakendati ööpäevaringsel hooldusteenusel sõltuvalt klienditel terviselikust seisundist teenuse kuutasu 535 kuni 570 eurot kuus. Põhituluks 2015.aastal oli lepingulisest hooldusteenustest saadud tulu, mis oli 233 342 eurot, s.o. 96% kogutulust. 2015.aastal oli Sihtasutus Võnnu Haiglas keskmine töötajate arv 18 ning tööjõukulu 171 956 eurot. Haigla juhatajale maksti 2015.aastal töötasu ning hüvitisi kokku 11 986 eurot. Haigla nõukogu liikmetele maksti tasu 1000 eurot. Võnnu Vallavolikogu otsusega eraldati Sihtasutusele Võnnu Haigla 10 000 eurot sihtotstarbelist toetust hoonete remonttöödeks. Sihtasutus Võnnu Haigla, Mäksa Vallavolikogu, Mäksa valla hallatav asutus hooldekodu Härmalõng ning Võnnu Vallavolikogu läbirääkimiste tulemusel valmis äriprojekt. Liitumisläbirääkimiste tulemusel otsustati moodustada alates 01.01.2016.a Mäksa Vallavolikogu ja Võnnu Vallavolikogu poolt ühine sihtasutus, mille põhitegevuseks on hoolekandeteenuse osutamine. Ühine kahe valla poolt moodustatud sihtasutus alustas tööd 01.01.2016.a. ning Sihtasutus Võnnu Haigla tegevus lõpetati seisuga 31.12.2015.a. Sihtasutus Võnnu Haigla likvideerimisaruanne on esitatud ning lõpparuanne koos varajaotusplaaniga esitamisel. Tõnu Muru Likvideerija



KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS Lisa nr 31.12.2015 31.12.2014 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 2 105 164 115 420

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 56 211 45 599 Muud nõuded ja ettemaksed 4 39 101 43 457 Varud 5 0 3 804

Käibevara kokku 200 476 208 280 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 6 8 658 8 818

Materiaalne põhivara 7 1 420 899 1 246 856 Põhivara kokku 1 429 557 1 255 674 VARAD KOKKU 1 630 033 1 463 954

KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 8 7 162 21 599

Võlad töövõtjatele 8 81 252 77 907 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 8 50 662 62 298 Laenukohustused 9 87 061 76 188

Lühiajalised kohustused kokku 226 137 237 992 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 9 138 025 155 886 Pikaajalised kohustused kokku 138 025 155 886 KOHUSTUSED KOKKU 364 162 393 878 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 070 076 1 031 281 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 270 0 Aruandeaasta tulem 195 525 38 795 NETOVARA KOKKU 1 265 871 1 070 076 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 630 033 1 463 954



KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE Lisa nr 2015 2014 TEGEVUSTULUD Maksutulud 10 598 074 512 501 Kaupade ja teenuste müük 11 334 587 403 468 Saadud toetused 12 834 726 625 155 Muud tulud 13 2 981 755 Tegevustulud kokku 1 770 368 1 541 879

TEGEVUSKULUD Antud toetused 14 -111 934 -80 026 Tööjõukulud 15 -911 552 -902 840 Majandamiskulud 16 -348 220 -342 185 Muud tegevuskulud 17 -103 511 -72 212 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon 6 -430 -431 Põhivara amortisatsioon 7 -97 042 -102 849 Tegevuskulud kokku -1 572 689 -1 500 543

TEGEVUSTULEM 197 679 41 336

FINANTSTULUD JA -KULUD Intressikulu 9 -2 169 -2 573 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 15 31 Finantstulud ja -kulud kokku -2 154 -2 542

ARUANDEPERIOODI TULEM 195 525 38 794



KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa nr 2015 2014

Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem 197 679 41 336

Korrigeerimised Käibemaks põhivara soetuselt 53 745 25 662

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7 97 473 103 280 Kasum/kahjum põhivara müügist -2 327 0 Saadud toetused põhivara sihtfinantseerimiseks -217 605 -42 043 Antud toetused põhivara sihtfinantseerimiseks 0 6 000 Kokku korrigeeritud tegevustulem 128 965 134 235

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -17 504 10 926 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 1 381 6 177 Kokku rahavood põhitegevusest 112 842 151 338

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara soetamisel 7 -287 874 -142 173 Laekunud põhivara müügist 7 5 556 0 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 153 310 52 823 Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 051 -21 050 Laekunud intressid 2 16 31 Kokku rahavood investeerimistegevusest -113 941 -110 369

Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud saadud laene 9 72 000 55 000 Tagasimakstud saadud laene 9 -76 491 -67 405 Tasutud kapitalirendi osamakseid 9 -2 497 -2 446 Makstud intressid ja muud finantskulud 9 -2 169 -2 573 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -9 157 -17 424

Rahavood kokku -10 256 23 545

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 115 420 91 875 Raha ja selle ekvivalentide muutus -10 256 23 545 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 105 164 115 420



KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Netovara saldo seisuga 31.12.2013 1 031 281

Aruandeperioodi tulem 38 795 Netovara saldo seisuga 31.12.2014 1 070 076

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 270 Aruandeperioodi tulem 195 525 Netovara saldo seisuga 31.12.2015 1 265 871



EELARVE TÄITMISE ARUANNE Põhitegevuse tulud

Tegevusala ning tulu/kulu liik ja nimetus Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Eelarve täitmine %

30 Maksud 527 200 587 200 587 469 100,05% 3000 Tulumaks 472 000 532 000 532 359 100,07% 3030 Maamaks 55 200 55 200 55 110 99,84%

32 Kaupade ja teenuste müük 138 600 127 600 114 204 89,50% 320 Riigilõivud 2 700 2 700 2 167 80,26%

3220 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 120 000 120 000 107 068 89,22%

3221 Laekumised kultuuri-ja kunstiasutuste majandustegevusest 1 400 1 400 2 225 158,93%

3225 Laekumised elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest 12 000 1 000 1 000 100,00%

3233 Üüri- ja renditulud toodetud materiaalsetelt varadelt 2 000 2 000 1 714 85,70% 3238 Muu kaupade ja teenuste müük 500 500 30 6,00%

35 Toetused 600 517 617 559 617 449 99,98% 3500 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 3 987 18 824 18 714 99,42% 3520 Mittesihtotsarbelised toetused kokku 596 530 597 074 597 074 100,00%

sh tasandusfond 184 554 184 554 184 554 100,00% sh toetusfond 411 976 412 520 412 520 100,00%

3529 Muud mittesihtotstarbelised toetused 0 1 661 1 661 100,00% 38 Muud tulud 550 550 646 117,45%

382 Tulud varadelt 350 350 539 154,00% 388 Muud tulud 200 200 107 53,50%

Põhitegevuse tulud kokku 1 266 867 1 332 909 1 319 768 99,01% Põhitegevuse kulud tegevusalade lõikes


Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Eelarve täitmine %

01111 Valla- ja linnavolikogu 5 290 5 290 4 959 93,74% 50 Personalikulud 4 690 4 690 4 417 94,18% 55 Majandamiskulud 600 600 542 90,33%

01112 Valla- ja linnavalitsus 121 500 121 000 114 584 94,70% 50 Personalikulud 86 970 86 970 86 264 99,19% 55 Majandamiskulud 34 030 33 530 27 939 83,33% 60 Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 500 500 381 76,20%

01114 Reservfond 8 000 4 243 0 0,00% 01600 Muud üldised valitsussektori teenused 4 384 4 384 4 099 93,50%

45 Eraldised 4 250 4 250 3 965 93,29% 50 Personalikulud 134 134 134 100,00%

03100 Korrakaitse 250 0 0 0,00% 55 Majandamiskulud 250 0 0 0,00%




Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Eelarve täitmine %

03200 Päästeteenused 5 500 5 110 2 911 56,97% 45 Eraldised 2 000 2 000 2 000 100,00% 55 Majandamiskulud 3 500 3 110 911 29,29%

04210 Maakorraldus 5 486 5 640 5 529 98,03% 50 Personalikulud 5 486 5 486 5 375 97,98% 55 Majandamiskulud 0 154 154 100,00%

04510 Maanteetransport 41 080 41 080 32 276 78,57% 50 Personalikulud 1 880 1 880 1 845 98,14% 55 Majandamiskulud 39 200 39 200 30 431 77,63%

04900 Muu majandus (sh majanduse haldus) 18 100 19 586 19 445 99,28% 50 Personalikulud 14 650 14 720 14 724 100,03% 55 Majandamiskulud 3 450 4 866 4 721 97,02%

05100 Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 3 400 2 500 2 489 99,56% 55 Majandamiskulud 3 400 2 500 2 489 99,56%

05400 Haljastus 7 900 8 300 8 257 99,48% 55 Majandamiskulud 7 900 8 300 8 257 99,48%

06300 Veevarustus 20 362 29 904 27 251 91,13% 45 Eraldised 20 362 28 004 26 411 94,31% 55 Majandamiskulud 0 1 900 840 44,21%

06400 Tänavavalgustus 2 700 4 820 4 803 99,65% 55 Majandamiskulud 2 700 4 820 4 803 99,65%

06605 Muud elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 31 700 31 700 28 604 90,23% 50 Personalikulud 21 140 21 140 21 089 99,76% 55 Majandamiskulud 10 560 10 560 7 515 71,16%

07210 Üldmeditsiiniteenused 400 400 400 100,00% 55 Majandamiskulud 400 400 400 100,00%

08102 Sporditegevus (va spordikoolid) 2 800 3 115 2 577 82,73% 45 Eraldised 1 800 1 800 1 528 84,89% 55 Majandamiskulud 1 000 1 315 1 049 79,77%

08107 Noorsootöö ja noortekeskused 700 700 639 91,29% 45 Eraldised 200 100 100 100,00% 55 Majandamiskulud 500 600 539 89,83%

08109 Vaba aja üritused 4 335 5 021 4 966 98,90% 50 Personalikulud 335 371 371 100,00% 55 Majandamiskulud 4 000 4 650 4 595 98,82%

082011 Võnnu Raamatukogu 16 520 17 225 15 961 92,66% 50 Personalikulud 10 840 10 840 10 699 98,70% 55 Majandamiskulud 5 680 6 385 5 262 82,41%

082012 Lääniste Raamatukogu 5 270 5 130 5 076 98,95% 50 Personalikulud 4 950 4 950 4 950 100,00% 55 Majandamiskulud 320 180 126 70,00%

08202 Võnnu Kultuurimaja 49 230 49 950 49 206 98,51% 50 Personalikulud 25 090 25 090 24 787 98,79%




Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Eelarve täitmine %

55 Majandamiskulud 24 140 24 860 24 419 98,23% 08209 Seltsitegevus 1 200 1 700 1 313 77,24%

45 Eraldised 1 200 1 700 1 313 77,24% 08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 1 000 1 000 1 000 100,00%

45 Eraldised 1 000 1 000 1 000 100,00% 09110 Võnnu Lasteaed Värvuke 218 616 215 404 209 183 97,11%

50 Personalikulud 146 266 146 266 143 197 97,90% 55 Majandamiskulud 72 350 69 138 65 986 95,44%

09212 Võnnu Keskkooli põhikooli osa õpetajate palk 251 306 251 306 250 527 99,69% 50 Personalikulud 251 306 251 306 250 527 99,69%

09213 Võnnu Keskkooli gümnaasiumi osa õpetajate palk 42 762 47 442 47 299 99,70% 50 Personalikulud 42 762 47 442 47 299 99,70%

09220 Võnnu Keskkool 222 157 230 396 206 031 89,42% 50 Personalikulud 116 131 116 131 102 731 88,46% 55 Majandamiskulud 106 026 114 265 103 300 90,40%

09600 Õpilasveo eriliinid 17 500 17 500 16 143 92,25% 41 Sotsiaaltoetused 17 500 17 500 16 143 92,25%

09601 Koolitoit 29 000 30 700 30 579 99,61% 41 Sotsiaaltoetused 29 000 30 700 30 579 99,61%

10120 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused 12 560 10 560 10 297 97,51% 55 Majandamiskulud 12 560 10 560 10 297 97,51%

10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 40 251 42 170 22 499 53,35% 41 Sotsiaaltoetused 32 115 32 115 15 433 48,06% 55 Majandamiskulud 8 136 10 055 7 066 70,27%

10200 Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 16 800 17 300 17 196 99,40% 55 Majandamiskulud 16 800 17 300 17 196 99,40%

10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 4 760 4 760 4 577 96,16% 41 Sotsiaaltoetused 510 510 420 82,35% 50 Personalikulud 3 750 3 750 3 718 99,15% 55 Majandamiskulud 500 500 439 87,80%

10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 10 995 15 719 13 831 87,99% 41 Sotsiaaltoetused 10 495 10 495 8 779 83,65% 50 Personalikulud 0 1 608 1 445 89,86% 55 Majandamiskulud 500 3 616 3 607 99,75%

10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 3 000 3 000 2 757 91,90% 55 Majandamiskulud 3 000 3 000 2 757 91,90%

10701 Riiklik toimetulekutoetus 10 934 12 573 10 872 86,47% 41 Sotsiaaltoetused 10 934 11 478 9 777 85,18% 55 Majandamiskulud 0 1 095 1 095 100,00%

10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 14 250 14 250 14 224 99,82% 50 Personalikulud 13 250 13 250 13 231 99,86% 55 Majandamiskulud 1 000 1 000 993 99,30%




Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Eelarve täitmine %

Põhitegevuse kulud tegevusalade lõikes kokku 1 251 998 1 280 878 1 192 360 93,09%

Põhitegevuse tulem 14 869 52 031 127 408 Investeerimistegevuse tulud (+)

3502 Saadud sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks (+) 256 760 225 337 221 875 98,46%

3502 Ettevõtluse Arendamise SA (Võnnu- Hammaste kergliiklustee) 24 431 0 0 0,00%

3502 SA Keskkonna Investeeringute Keskus (ÜVK I etapp) 164 090 164 090 164 090 100,00%

3502 SA Keskkonna Investeeringute Keskus (katlamaja rekonstrueerimine) 10 000 0 0 0,00%

3502 Ettevõtluse Arendamise SA (G. Suitsu Majamuuseum III etapp) 7 188 7 188 6 778 94,30%

3502 MTÜ Tartumaa Arendusselts (G. Suitsu Majamuuseum III etapp) 15 051 15 051 15 051 100,00%

3502 Ettevõtluse Arendamise SA (lasteaiahoone vundament ja fassaad) 32 000 32 000 31 956 99,86%

3502 Siseministeerium (kooli duširuumide renoveerimine) 4 000 4 000 4 000 100,00%

3502 SA Keskkonna Investeeringute Keskus (soojamajanduse arengukava) 0 3 008 0 0,00%

Materiaalsete varade müük (+) 6 000 5 556 5 556 100,00% Kurista külas asuv Ella kinnistu 6 000 5 556 5 556 100,00%

382 Finantstulud (+) 50 50 13 26,00% 382 Intressitulud 50 50 13 26,00%

Investeerimistegevuse tulud kokku 262 810 230 943 227 444 98,48%

Investeerimistegevuse kulud (-) tegevusalade lõikes 01700 Valitsussektori võla teenindamine -3 600 -2 400 -2 169 90,38%

6501 Intressikulud võetud laenudelt ja liisingutelt -3 600 -2 400 -2 169 90,38% 04510 Maanteetransport -52 400 -20 000 -23 368 116,84%

1550 Teealuse maa soetamine -500 -500 -554 110,80% 1551 Vallateede renoveerimine -19 500 -19 500 -22 814 116,99%

1551 Võnnu- Hammaste kergliiklustee projekteerimine ja eelprojekt -32 400 0 0 0,00%

06300 Veevarustus -186 688 -186 688 -186 688 100,00% 1551 Võnnu aleviku ÜVK I etapp -186 688 -186 688 -186 688 100,00%

06605 Muud elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus -31 178 -14 520 -11 788 81,18% 1551 Katlamaja rekonstrueerimise projekt -20 000 0 0 0,00% 1551 Soojustrassi renoveerimine -11 178 -11 178 -11 788 105,46% 1551 Soojamajanduse arengukava 0 -3 342 0 0,00%

07340 SA Võnnu Haigla -10 000 -10 000 -10 000 100,00% 4502 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -10 000 -10 000 -10 000 100,00%




Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Eelarve täitmine %

08203 Muuseumid -21 137 -20 657 -20 657 100,00% 1551 G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III etapp -21 137 -20 657 -20 657 100,00%

09110 Võnnu Lasteaed Värvuke -58 100 -73 580 -72 625 98,70%

1551 Lasteaiahoone vundamendi soojustamine ja fassaaditööd -48 100 -48 100 -47 882 99,55%

1551 Lasteaeda IV rühma ruumide renoveerimine -10 000 -10 000 -10 962 109,62% 1551 Lasteaiahoone akende vahetamiseks 0 -15 480 -13 781 89,02%

09220 Võnnu Keskkool -10 200 -10 200 -10 093 98,95% 1551 Keskkooli võimla duširuumide renoveerimine -7 200 -7 200 -7 174 99,64% 1556 Keskkooli raamatukogule riiulite ost -3 000 -3 000 -2 919 97,30%

10200 SA Hooldekodu Härmalõng 0 -10 000 -10 000 100,00% 1011 Sihtkapital 0 -10 000 -10 000 100,00%

Investeerimistegevuse kulud (-) tegevusalade lõikes kokku -373 303 -348 045 -347 388 99,81%

Investeerimistegevus kokku -110 493 -117 102 -119 944 102,43%

Eelarve tulem (ülejääk (+) / puudujääk (-) -95 624 -65 071 7 464 Finantseerimistegevus

2081 Laenude ja liisingute võtmine (+) 86 945 72 000 72 000 100,00% 2082 Võetud laenude tagasimaksmine (-) -73 664 -73 664 -76 490 103,84% 2082 Võetud liisingute tagasimaksmine (-) -2 498 -2 498 -2 498 100,00%

Finantseerimistegevus kokku 10 783 -4 162 -6 988 167,90%

Likviidsete varade muutus -84 841 -69 233 476 Eelarve täitmise aruanne on koostatud Võnnu vallavalitsuse kohta, s.t on oma koosseisult konsolideerimata finantsaruanne. Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ega ole konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav (vt. lisa nr 1, lk 28). Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa nr 20 lk 44.



RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes esitades rahalised näitajad euro täpsusega. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Konsolideerimine Valitseva mõju all oleva äriühingu tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all oleva üksuse finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. 2015.a. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Võnnu Vallavalitsuse ning tema valitseva mõju all oleva Sihtasutuse Võnnu Haigla finantsnäitajad. Finantsvara ja –kohustused Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks on võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused. Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvarad eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvaradest tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varadest tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaradega seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustused eemaldatakse bilansist siis, kui need on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentide muutust. Nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varudena on kajastatud haigla sööklas olevad toiduained, ravimeid ja varutud küttepuid. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Aastaaruandes kajastatakse varud lähtuvalt inventuuri tulemustest.



Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise eesmärgil ja mida konsolideerimisgrupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned ja rajatised 2- 20 % Masinad ja seadmed 10- 35 % Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 20- 50 % Inventar, tööriistad 10-35 %

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.



Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna. Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh. käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on vallavolikogu ja -valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluva sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real muud tegevuskulud).



Lisa 2 Raha 31.12.2015 31.12.2014 Sularaha 2 211 843 Arvelduskontod pankades 102 953 114 577 Raha kokku 105 164 115 420

Üleöödeposiidilt teenitud intressitulu 15 31

Lisa 3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded

Nõuded seisuga Aruandeperioodil

Nõuded seisuga

31.12.2015 arvestatud tulu laekunud tulu 31.12.2014 Üksikisiku tulumaks 55 737 542 777 532 359 45 319 Maamaks 343 55 296 55 110 157 Loodusressursside kasutamise- ja saastetasu 131 547 539 123 Kokku 56 211 598 620 588 008 45 599

Nõuded seisuga Aruandeperioodil

Nõuded seisuga

31.12.2014 arvestatud tulu laekunud tulu 31.12.2013 Üksikisiku tulumaks 45 319 454 501 451 596 42 414 Üksikisiku tulumaks (pikaajaline nõue) 0 0 157 157 Maamaks 157 58 000 58 773 930 Loodusressursside kasutamise- ja saastetasu 123 539 535 118 Kokku 45 599 513 040 511 061 43 619

Üksikisiku tulumaksu ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid saamata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. Tulu on kajastatud tulemiaruande kirjel Maksud (vt. lisa 10). Loodusressursside kasutamise ja saastetasu kogub Keskkonnaamet ning lisas on tulu kajastatud vastavalt ametist saadud teatistele- tulu loodusressursside kasutamise tasudest on kajastatud tulemiaruande kirjel Muud tulud (vt. lisa13).



Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed 31.12.2015 31.12.2014 Nõuded ostjate vastu 26 780 25 752 Füüsilised isikud 22 555 18 145 Omavalitsused 3 866 6 287 Äriühingud 359 1 320 Nõuded toetuste eest 396 339 Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 396 339 Ettemakstud toetused 11 925 17 366 Ettemakstud põhivara sihtfinantseerimised 0 15 051 Ettemakstud kaasfinantseerimised 11 109 1 499 Ettemakstud seadusandlusest tulenevad toetused 816 816 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 39 101 43 457

Nõuded ostjate vastu on tekkinud vastavalt esitatud arvetele kooli- ja lasteaiakohamaksust teistele omavalitsustele, klientidele osutatud hoolekandeteenuse eest ning lastevanematele lasteaialaste õppemaksu ja toitlustamise eest. Saamata seadusandlusest tulenevad toetused on Sotsiaalkindlustusametilt saamata töötajatele väljamakstud täiendavad puhkusepäevad alla 14-a.laste kasvatamisel ja töövõimetuspensionäri täiendava 7-päevase põhipuhkuse eest. Ettemakstud kaasfinantseerimine on hajaasustuse programmi toetus (4-le isikule). Ettemakstud seadusandlusest tulenevate toetuste kirjel on enammakstud toimetulekutoetus. Lisa 5 Varud 31.12.2015 31.12.2014 Küttepuud 0 3 543 Toiduained 0 261 Varud kokku 0 3 804

Varudena kajastati 2014.a. haigla varutud küttepuud ja köögis kasutatavad toiduained. 31.12.2015 anti 65 rm küttepuid maksumuses 2165 eurot ja toiduaineid maksumuses 156 eurot üle Sihtasutuse Hooldekodu Härmalõng Võnnu kodule (vt lisa 14 Antud toetused, lk 37).



Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud Saldo seisuga 31.12.2013 Soetusmaksumus 10 865 Akumuleeritud kulum -1 616 Jääkmaksumus 9 249

Kulum ja allahindlus -431 Saldo seisuga 31.12.2014 Soetusmaksumus 10 865 Akumuleeritud kulum -2 047 Jääkmaksumus 8 818

Kulum ja allahindlus -430 Saldo seisuga 31.12.2015 Soetusmaksumus 10 865 Ümberhindlus 270 Akumuleeritud kulum -2 477 Jääkmaksumus 8 658

Saadud renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 2015 768 2014 768 Tulevastel perioodidel saadav renditulu järgmisel majandusaastal (2016) 768 1 kuni 2 aastat (2017) 768 2 kuni 3 aastat (2018) 128 kokku 1 664

Halli kinnistu on antud rendile OÜ-le Saunasell kuni 27.02.2018. Kinnisvarainvesteeringutel aruandeperioodil halduskulusid ei olnud. 2015.a. annetas eraisik Võnnu vallale Kuuse kinnistu Kannu külas, mis on kinnisvarainvesteeringuna maamaksustamishinnas 270 eurot arvele võetud.



Lisa 7 Materiaalne põhivara

Maa Hooned ja

rajatised Masinad ja

seadmed

Muu materiaalne

põhivara

Lõpetamata tööd ja

ettemaksed Kokku Saldo seisuga 31.12.2013 Soetusmaksumus 11 302 1 751 055 31 122 49 402 27 556 1 870 437 Akumuleeritud kulum 0 -613 202 -7 213 -30 037 0 -650 452 Jääkmaksumus 11 302 1 137 853 23 909 19 365 27 556 1 219 985 2014.a. toimunud muutused Soetused ja parendused 401 29 978 2 500 7 542 89 299 129 720 Ümberklassifitseerimine 0 88 004 0 0 -88 004 0 Muu mahakandmine jääkväärtuses 0 -1 566 0 0 0 -1 566 Kulum ja allahindlus 0 -91 790 -5 525 -3 968 0 -101 283 2014.a. toimunud muutused kokku 401 24 626 -3 025 3 574 1 295 26 871 Saldo seisuga 31.12.2014 Soetusmaksumus 11 703 1 866 928 33 622 56 944 28 851 1 998 048 Akumuleeritud kulum 0 -704 449 -12 738 -34 005 0 -751 192 Jääkmaksumus 11 703 1 162 479 20 884 22 939 28 851 1 246 856 2015.a. toimunud muutused Soetused ja parendused 514 24 458 0 2 432 246 910 274 314 Ümberklassifitseerimine 100 252 652 0 0 -252 752 0 Müüdud põhivara soetusmaksumuses -564 -3 835 0 0 0 -4 399 Müüdud põhivara jääkväärtus 0 -1 170 0 0 0 -1 170 Kulum ja allahindlus 0 -86 386 -5 566 -5 090 0 -97 042 2015.a. toimunud muutused kokku 50 185 719 -5 566 -2 658 -5 842 171 703 Saldo seisuga 31.12.2015 Soetusmaksumus 11 753 2 140 203 33 622 59 376 23 009 2 267 963 Akumuleeritud kulum 0 -789 665 -18 304 -39 095 0 -847 064 Jääkmaksumus 11 753 1 350 538 15 318 20 281 23 009 1 420 899

Soetused ja parendused: Ringi tee II (reg nr 9150053) ja Kõnnu ringtee (reg nr 9150046) teealune transpordimaa kokku 614 €, lasteaiahoone vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine 39901 €, G.Suitsu majamuuseumi arendamise III etapp: vee- ja reoveesüsteemide ehitamine ja valvesignalisatsiooni paigaldamine kokku 17324 €; Võnnu Keskkooli duśiruumide remont ja tarbevee tootmise üleviimine kaugküttele 5978 €; Aru tee (reg nr 9150013) ren 7616 €, Paluküla tee (reg nr 9150001) ren 4786 €, Tartu tänav 7 sissesõidutee asfalteerimine 4125 €; Terikeste tee (reg nr 9150011) ren 2485 €; tööriistakuur „Tuvalu“ Võnnu uuele kalmistule 3078 €; Võnnu aleviku vee-ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise I etapi mahus 180540 €; haiglahoone koridori, tubade ja välisfassaadi remont 11277 €; raamatukogumööblikomplekt Võnnu Keskkoolile 2432 €. Lõpetamata töödes on Võnnu lasteaiahoone fassaadi- ja IV rühmaruumi remonditööd 20519 € ning Võnnu aleviku kaugküttetorustiku eelprojekt 2490 €. Müügid: Müüdi Kurista külas asuv Ella kinnistu 5556 euro eest.



Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 31.12.2015 31.12.2014 Võlad tarnijatele 7 162 21 599 Äriühingud 3 535 18 571 Riigi osalusega äriühingud 2 805 2 928 Mittetulundusühingud 481 0 Füüsilised isikud 252 100 Kohalikud omavalitsused 89 0 Võlad töövõtjatele 81 252 77 907 Töötasu võlgnevus 43 961 40 820 Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 17 345 16 016 Puhkusetasude kohustus 8 808 10 668 Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 8 027 7 425 Deklareerimata kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse 1 191 1 097 Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 897 816 Võlad majanduskulude eest 761 788 Muud võlad töövõtjatele 262 277 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 50 662 62 298 Sotsiaalmaksu kohustus 25 730 26 579 Üksikisiku tulumaksu kohustus 12 442 13 551 Riigiasutused (vt lisa 12) 6 172 6 930 Sihtasutused (vt lisa 12) 3 051 10 780 Töötuskindlustusmakse kohustus 1 651 2 166 Kogumispensioni maksete kohustus 1 269 1 207 Äriühingud 192 192 Mittetulundusühingud (vt lisa 12) 140 855 Erisoodustuse tulumaksu kohustus 15 38 Võlad ja ettemaksed kokku 139 076 161 804



Lisa 9 Laenukohustused Järelejäänud tähtajaga

Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Jääk seisuga 31.12.2014 Investeerimislaen SEB Pangalt 43 314 43 568 0 0 0 86 882 Investeerimislaen Danske Pangalt 30 375 30 697 31 048 19 540 21 092 132 752 Kapitalirendikohustus Nissan Qashqai 1 319 1 347 4 565 0 0 7 231 Kapitalirendikohustus Opel Zafira 1 180 1 202 1 226 1 601 0 5 209 kokku 76 188 76 814 36 839 21 141 21 092 232 074

Järelejäänud tähtajaga

Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Jääk seisuga 31.12.2015 Investeerimislaen SEB Pangalt 43 525 0 0 0 0 43 525 Investeerimislaen Danske Pangalt 40 986 41 421 29 966 18 450 40 795 171 618 Kapitalirendikohustus Nissan Qashqai 1 347 4 565 0 0 0 5 912 Kapitalirendikohustus Opel Zafira 1 203 1 227 1 601 0 0 4 031 kokku 87 061 47 213 31 567 18 450 40 795 225 086

Aruandeperioodil toimunud liikumised 2015 2014 Laekunud laenud 72 000 55 000 Tagasi makstud pangalaenud -76 491 -67 405 Tagasi makstud kapitalirendikohustused -2 497 -2 445 Aruandeperioodil toimunud liikumised kokku -6 988 -14 850

Aruandeperioodi intressikulud 2015 2014 Pangalaenudelt -1 940 -2 258 Kapitalirendilkohustustelt -229 -315 kokku intressikulud -2 169 -2 573

1) Laenuleping nr 2006043229 on sõlmitud SEB Pank AS- ga 25.01.2008 lõpptähtajaga on

15.12.2016.a. Laenu intress koosneb 6 kuu EURIBOR + marginaal 0,25% aastas. 2) Laenuleping nr KL-020713VO on sõlmitud Danske Bank AS Eesti fil 03.07.2013 lõpptähtajaga



01.07.2022.a. Laenu intress koosneb 6 kuu EURIBOR + marginaal 0,789% aastas. 5) Kapitalirendileping nr 201223258 (Nissan Qashqai) on sõlmitud SEB Liising AS- ga

05.11.2012.a. tähtajaga 10.11.2017.a. Intress koosneb 6 kuu EURIBOR + marginaal 1,85% aastas. 6) Kapitalirendileping nr L13103031 (Opel Zafira) on sõlmitud SEB Liising AS -ga 01.04.2013

tähtajaga 10.04.2018.a. Intress koosneb 6 kuu EURIBOR + marginaal 1,95% aastas.



Lisa 10 Maksutulud 2015 2014 Üksikisiku tulumaks 542 778 454 501 Maamaks 55 296 58 000 Maksutulud kokku 598 074 512 501

Lisa 11 Kaupade ja teenuste müük 2015 2014 Riigilõivud 2 167 2 687 ehitusloa väljastamise eest 2 046 2 013 kasutusloa väljastamise eest 121 559 majandustegevuse registri toimingutelt 0 115 Tulud majandustegevusest 332 420 400 781 haiglate tulud 222 680 270 822 koolieelse lasteasutuse kohatasu 47 086 49 874 tulu koolitusteenuse osutamisest 42 362 49 730 tasu toitlustamiskuludeks 12 103 11 675 tasu õppematerjalide eest 3 443 2 855 muu tulu elamu- ja kommunaaltegevusest 0 12 000 kultuurimaja tasulised teenused 2 182 1 429 mitteeluruumide üür ja rent 1 757 2 205 muu tulu haridusalasest tegevusest 733 0 raamatukogude tasulised teenused 43 14 muu toodete ja teenuste müük 31 127 eluruumide üür ja rent 0 50 Kaupade ja teenuste müük kokku 334 587 403 468

Lisa 12 Saadud toetused 2015 saadud 31.12.2015

tegevus-kulude siht-finantseeri-mine

põhivara siht-finantseeri-mine

seisuga saadud

ettemaksed (vt lisa 8)

Rahalised sihtfinantseerimised 615 231 217 605 9 363 Riigieelarvest tasandusfondi 184 554 0 0 Riigieelarvest toetusfondi 364 258 0 0 Riigieelarvest teede korrashoiuks 48 262 0 0 SA-lt KIK Võnnu aleviku ÜVK I etapi töödeks 0 164 090 0 EAS-ilt Võnnu Lasteaed Värvuke hoone vundamendi remondiks 0 31 956 0 TAS-ilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III etapi töödeks 0 17 559 0 Siseministeeriumilt Võnnu Keskkooli duśiruumide remondiks 0 4000 0 Tartu Maavalitsuselt, puudega laste lapsehoiuteenuse rahastamiseks 1 919 0 0 Eesti Kultuurkapitalilt ürituste kulude katteks 750 0 0 SA Archimedes Erasmus projekti kulude katteks 0 0 3 051 Rahandusministeeriumilt õppelaenude hüvitamiseks 1 487 0 0



PRIA-lt koolipiima ja koolipuuvilja toetus 2 258 0 0 SA-lt KIK Võnnu Keskkoolile projekti kulude katteks 864 0 0 Eesti Kooriühingult ürituste kulude katteks 570 0 0 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt ürituste kulude katteks 285 0 140 Tartu Maavalitsuselt ujumise algõpetuse kulude katteks 210 0 0 Tartu Maavalitsuselt hajaasustuse programmi kulude katteks 8 400 0 6 172 Kultuuriministeeriumilt ürituste kulude katteks 400 0 0 Annetused eraisikutelt haridusasutustele 1 014 0 0 Mitterahalised sihtfinantseerimised 1 890 0 0 Tartu vallavalitsus, teavikute soetamine raamatukogudele 1 890 0 0 Kokku 2015.a. saadud toetused 617 121 217 605 9 363

2014 saadud 31.12.2014

tegevus-kulude siht-finantseeri-mine

põhivara siht-finantseeri-mine

seisuga saadud

ettemaksed (vt lisa 8)

Rahalised sihtfinantseerimised 581 311 42 044 18 565 Riigieelarvest tasandusfondi 188 688 0 0 Riigieelarvest toetusfondi 331 125 0 0 Riigieelarvest teede korrashoiuks 48 487 0 0 EAS-ilt Võnnu Lasteaed Värvuke keskküttesüsteemide rekonstrueerimiseks 0 18 487 0 TAS-ilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III etapi töödeks 0 15 051 0 EAS-ilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III etapi töödeks 0 0 10 780 Tartu Maavalitsuselt, puudega laste lapse-hoiuteenuse rahastamiseks 3 584 0 0 Muinsuskaitseametilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III etapi töödeks 0 3 500 0 Eesti Kultuurkapitalilt ürituste kulude katteks 3 050 0 0 Lions Forderverein Henstedt-Ulzburg -lt haiglale 0 3 000 0 Hariduse IT SA-lt Võnnu Keskkoolile inventari ostuks 0 2 006 0 Rahandusministeeriumilt õppelaenude hüvitamiseks 1 770 0 0 PRIA-lt koolipiima ja koolipuuvilja toetus 1 686 0 0 Eesti Kooriühingult ürituste kulude katteks 600 0 570 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt ürituste kulude katteks 600 0 285 Tartu Maavalitsuselt ujumise algõpetuse kulude katteks 480 0 0 SA Archimedes ürituste kulude katteks 379 0 0 Tartu Maavalitsuselt hajaasustuse programmi kulude katteks 367 0 6 930 Kultuuriministeeriumilt ürituste kulude katteks 300 0 0 Tartumaa Omavalitsuste Liidult ürituste kulude katteks 195 0 0 Mitterahalised sihtfinantseerimised 1 800 0 0 Tartu vallavalitsus, teavikute soetamine raamatukogudele 1 800 0 0 Kokku 2014.a. saadud toetused 583 111 42 044 18 565



Lisa 13 Muud tulud 2015 2014 Tulu põhivara ja varude müügist 2 327 0 kasum hoonete müügist 2 327 0 Muud tulud varadelt (vt lisa 3) 547 539 tasu vee erikasutusest 547 503 saastetasu jäätmete viimise eest keskkonda 0 36 Eespool nimetamata muud tulud 107 216 muud tulud 107 216 Muud tulud kokku 2 981 755 Lisa 14 Antud toetused 2015 2014 Sotsiaaltoetused -73 014 -65 470 Õpilase toitlustustoetus -25 482 -20 989 Õpilase sõidusoodustus -16 499 -16 905 Toimetulekutoetus -7 153 -7 028 Puudega lapse toetus -9 020 -6 836 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks -4 569 -4 868 Muud peretoetused -5 885 -3 642 16-a ja vanema puudega isiku toetus -1 611 -1 641 Matusetoetus -770 -1 152 Sünnitoetus -800 -1 120 Lapse koolitoetus -455 -585 Ravitoetus -350 -406 Eakate juubelitoetus -420 -298

Muud toetused -38 920 -13 822 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -24 681 -3 522 Hajaasustuse programmi toetus (aruandeid 2015:6; 2014:1) -16 801 -734 SA-le Hooldekodu Härmalõng üleantud varud -2 321 0 MTÜ Võnnu Vabatahtlik Päästeselts, tegevustoetus -2 000 -1 500 EELK Võnnu Jakobi Kogudus -1 000 0 MTÜ Võnnu Spordiklubi, spordiürituste kuludeks -853 -690 Sportmängude Kohtunike Klubi V, ürituste kuludeks -500 -300 MTÜ Lääniste Külaselts, teabepäeva korraldamise ja koolimaja küttekolde parandamise kuludeks -400 -815 MTÜ Issaku, projekti kaasrahastuseks -240 -106 Memmede tantsurühm Wenden, üritustest osavõtukuludeks -219 -87 Rahvatantsurühm Kaera- Marid, üritustest osavõtukuludeks -217 0 Vallakodanike üritusel osalemise sõidukulu -106 0 MTÜ Laulu- mänguselts Lõoke, tegevustoetus -24 -24 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 -6 000 EELK Võnnu Jakobi Kogudus, kirikumõisa renoveerimine 0 -6 000



Antud mittesihtotstarbeline finantseerimine -14 239 -4 300 SA-le Hooldekodu Härmalõng antud sihtkapital -10 000 0 Tartumaa Omavalitsuste Liidule liikmemaks -2 503 -2 186 Eesti Maaomavalitsuste Liidule liikmemaks -1 111 -1 111 Tartumaa Arendusseltsile liikmemaks -350 -639 Haaslava vallavalitsus, Vooremäe Terviseradade hooldus -275 -275 Peipsiveere Arengu SA liikmemaks 0 -64 Hooldusravi Osutajate Ühenduse liikmemaks 0 -25 Antud toetused kokku -111 934 -79 292

Lisa 15 Tööjõukulud 2015 2014

Tegevusüksus Töötajate

keskmine arv Töötasukulud Töötajate

keskmine arv Töötasukulud Keskkool 26,06 -292 281 25,71 -274 211 Haigla 18,00 -121 742 17,41 -139 450 Lasteaed "Värvuke" 14,80 -104 794 15,11 -94 797 Vallavalitsus 5,60 -64 274 5,60 -62 608 Kultuurimaja 2,00 -14 917 2,00 -13 439 Kalmistud 2,90 -14 284 2,90 -14 341 Raamatukogud 1,50 -11 875 1,50 -10 658 Majanduse haldus 1,00 -10 858 1,00 -11 252 Sotsiaalse kaitse haldus 1,00 -9 903 1,00 -9 480 Maakorraldus 0,50 -4 070 0,50 -3 922 Vallavolikogu 0,50 -3 296 0,50 -3 326 Eakate sotsiaalne kaitse 0,50 -2 819 0,50 -2 706 Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 0,16 -1 780 0,00 0 KOV valimiskomisjon 0,00 -100 0,00 -99 Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 0,00 0 0,00 -132

Koosseisuvälised töötajad -23 052 -31 790 Kokku töötasukulud 74,52 -680 045 73,73 -672 211

Erisoodustused -894 -1 051 Õppelaenu kustutamine -894 -1 051

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -230 613 -229 578 Sotsiaalmaks töötasudelt -224 652 -222 278 Töötuskindlustusmaksed -5 369 -6 581 Maksud erisoodustustelt -592 -719

Tööjõukulud kokku -911 552 -902 840 Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Koosseisuväliste töötajate korral ei ole töötajate arvu leitud.



Lisa 16 Majandamiskulud 2015 2014 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -90 563 -100 511 Õppevahendite ja koolituse kulud -51 579 -50 206 Rajatiste majandamiskulud -36 681 -38 702 Toiduained ja toitlustusteenused -26 117 -27 849 Sotsiaalteenused -25 892 -17 676 Inventari majandamiskulud -22 350 -16 460 Administreerimiskulud -21 541 -15 826 Kommunikatsiooni-, kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud -14 449 -11 199 Meditsiinikulud ja hügieenikulud -13 829 -17 625 Sõidukite majandamiskulud -13 551 -14 043 Mitmesugused muud majandamiskulud -9 948 -8 540 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -8 168 -12 732 Koolituskulud -7 765 -6 221 Teavikute ja kunstiesemete kulud -3 668 -3 500 Lähetuskulud -2 119 -1 095 Kokku majandamiskulud -348 220 -342 185

Lisa 17 Muud tegevuskulud 2015 2014 Käibemaks põhivara soetuselt -53 745 -25 662 Käibemaks -49 615 -46 378 Riigilõivud -141 -95 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest 0 -37 Maksuvõlalt arvutatud intressid 0 -37 Muud maksud -10 -3 Kokku muud kulud -103 511 -72 212



Lisa 18 Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Võnnu vallavolikogu ja -valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida ning konsolideerimisgruppi kuuluva sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmed ja kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ning olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundus- ja äriühingud. A Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused

Konsolideerimsgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv

Tasude kogusumma

Konsolideerimsgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv

Tasude kogusumma

2015 2014 Volikogu liikmed 9 3 296 9 3 326 Vallavanem 1 16 522 1 15 919 Vallavalituse liikmed 3 39 429 3 38 639 Asutuste juhid 6 54 418 6 54 329 Nõukogu liikmed 3 1 000 3 0 Juhatuse liikmed 1 11 570 1 12 045 kokku 23 126 235 23 124 258

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksuta- ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on arvestatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid soodustusi pole tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. B Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedastele pereliikmetele aruandeaastal soodustusi tehtud ei ole. C Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri: MTÜ Lääniste Külaselts Majandusühistu Toruorel Korteriühistu Tartu tänav 13 OÜ Devon- Bay MTÜ Koolitusgrupp OÜ Tamme Kuivatid OÜ Ideemaa OÜ Kallike OÜ Peep Puis Agentuur

OÜ Clahel MTÜ Võnnu Laulu- ja mänguselts Lõoke MTÜ Issaku MTÜ Kagu- Eesti Põllumeeste Ühistu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Võnnu Jakobi Kogudus OÜ Ilts ja Mäks OÜ Mardo Investing OÜ Mardo Physiotherapy

D Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega ei ole aruandeaastal toimunud turutingimustest erinevaid tehinguid.



Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded KONSOLIDEERIMATA BILANSS 31.12.2015 31.12.2014 VARAD Käibevara Raha 90 686 90 210

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 56 211 45 599 Muud nõuded ja ettemaksed 17 760 26 077

Käibevara kokku 164 657 161 886 Põhivara Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 0 0

Kinnisvarainvesteeringud 8 658 8 818 Materiaalne põhivara 1 391 504 1 225 392

Põhivara kokku 1 400 162 1 234 210 VARAD KOKKU 1 564 819 1 396 096

KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 6 174 20 665

Võlad töövõtjatele 69 306 62 470 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 42 600 55 783 Laenukohustused 87 061 76 188

Lühiajalised kohustused kokku 205 141 215 106 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 138 025 155 886 Pikaajalised kohustused kokku 138 025 155 886 KOHUSTUSED KOKKU 343 166 370 992 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 025 104 986 082 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 270 0 Aruandeaasta tulem 196 279 39 022 NETOVARA KOKKU 1 221 653 1 025 104 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 564 819 1 396 096



KONSOLIDEERIMATA TULEMIARUANNE 2015 2014 TEGEVUSTULUD Maksutulud 598 074 512 501 Tulud kaupade ja teenuste müügist 111 907 132 641 Saadud toetused 834 726 622 155 Muud tegevustulud 2 981 539 Tegevustulud kokku 1 547 688 1 267 836

TEGEVUSKULUD Antud toetused -119 612 -80 001 Tööjõukulud -739 596 -692 201 Majandamiskulud -301 934 -290 761 Muud tegevuskulud -93 984 -62 089 Põhivara amortisatsioon -94 127 -101 220 Tegevuskulud kokku -1 349 253 -1 226 272

TEGEVUSTULEM 198 435 41 564

FINANTSTULUD JA -KULUD Intressikulu -2 169 -2 573 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 13 31 Finantstulud ja -kulud kokku -2 156 -2 542

ARUANDEPERIOODI TULEM 196 279 39 022



KONSOLIDEERIMATA RAHAVOOGUDE ARUANNE 2015 2014 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 198 435 41 563

Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 94 127 101 220

Käibermaksukulu põhivara soetuselt 52 782 24 654 Kasum/kahjum põhivara müügist -2 327 0 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -217 605 -39 043 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 000 6 000 Kokku korrigeeritud tegevustulem 135 412 134 394

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -17 346 5 633 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 3 271 15 058 Kokku rahavood põhitegevusest 121 337 155 085 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara soetamisel -275 633 -133 623 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 153 310 49 823 Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5 051 -21 051 Laekunud põhivara müügist 5 556 0 Laekunud intressid 13 31 Kokku rahavood investeerimistegevusest -111 703 -104 820 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud saadud laene 72 000 55 000 Tagasimakstud saadud laene -76 491 -67 405 Tasutud kapitalirendi osamakseid -2 498 -2 445 Makstud intressid ja muud finantskulud -2 169 -2 573 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -9 158 -17 423

Rahavood kokku 476 32 842 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 90 210 57 368 Raha ja selle ekvivalentide muutus 476 32 842 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 90 686 90 210

KONSOLIDEERIMATA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Netovara saldo seisuga 31.12.2013 986 082

Aruandeperioodi tulem 39 022 Netovara saldo seisuga 31.12.2014 1 025 104

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 270 Aruandeperioodi tulem 196 279 Netovara saldo seisuga 31.12.2015 1 221 653



Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise aruande juurde Võnnu valla eelarve on kassapõhine. 2015.a. eelarve võeti Võnnu vallavolikogu poolt vastu 26. veebruaril 2015.a., esimene lisaeelarve kinnitati 25.juunil ja teine lisaeelarve 03.detsembril 2015.a. Ülevaade 2015.a. eelarve muutustest

Kirje nimetus esialgne eelarve I lisaeelarve II lisaeelarve lõplik eelarve eelarve täitmine

Põhitegevuse tulud 1 266 867 -4 320 70 362 1 332 909 1 319 768 Põhitegevuse kulud 1 251 998 3 573 25 307 1 280 878 1 192 360 Põhitegevuse tulem 14 869 -7 893 45 055 52 031 127 408 Investeerimistegevus -110 493 17 469 -24 078 -117 102 -119 944 Eelarve tulem -95 624 9 576 20 977 -65 071 7 464 Finatseerimistegevus 10 783 -14 945 0 -4 162 -6 988 Likviidsete varade muutus -84 841 -5 369 20 977 -69 233 476

Põhitegevuse tulude eelarve täitumine oli 99,01%. Tulueelarve alatäitumine oli summaliselt kõige suurem laekumised haridusasutuste majandustegevusest all, laekumata jäi 12932 eurot. Lisaks ei täitunud riigilõivude, üüri- ja renditulude ning muu kaupade ja teenuste müügi tulueelarve, millistest jäi laekumata kokku 1289 eurot. Põhitegevuse kulude eelarve täitumine oli 93,09%. Korrakaitse (tegevusala 03100) eelarve jäi 100%-lt täitmata, päästeteenuste (tegevusala 03200) majandamiskulude eelarve jäi täitmata 70%-liselt ning maanteetranspordis (tegevusala 04510) jäi kasutamata teede talihoolduse raha. Investeerimistegevuse tulude täitumine oli 98,46%. Eelarvesse jäi laekumata soojamajanduse arengukava koostamiseks saadavat toetust 3008 eurot (laekus mais 2016). Investeermistegevuse kulu täitumine oli 99,81%. Tegemata jäi soojamajanduse arengukava kulu (tehtud märtsis 2016). Finantseerimistegevus- 2015.a. võeti investeerimslaen Danske Pangalt 72000 euro suuruses ja maksti laene ja kapitalirente tagasi 78988 euro ulatuses. Võetud laene on kinnitatud eelarvest tagasi makstud 2826 eurot enam- need on 2015.a. võetud laenu samal aastal tehtud tagasimaksed. Likviidsed varade muutus: 2015.a. alguse vaba raha jääk oli 90210 eurot, millest eelarvesse suunati 84841 eurot. Esimese lisaeelarvega suunati ülejäänud 5369 eurot aasta alguse vabast rahast eelarvesse. Teise lisaeelarvega jäi eelarvesse suunamata 20977 eurot. Seoses põhitegevuse kulude eelarve 7% alatäitumisega jäi aasta lõpul raha 90686 eurot (jääk suurenes võrreldes aasta algusega 476 eurot). Reservfondi kasutas vallavalitsus 1306 euro ulatuses avalikus kasutuses oleva mänguväljaku remondiks ning 2451 euro ulatuses Tartu Laste Turvakodu arve tasumiseks. Info eelarve täitmise kohta uuendatakse igakuiselt Võnnu valla veebilehel rubriigis „avalik teave“. Võnnu valla kodulehel rubriigis „avalik teave”→ „valla eelarved” http://www.vonnu.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=51&Itemid=148 saab tutvuda eelarve, lisaeelarvete ja seletuskirjadega põhjalikumalt.

http://www.vonnu.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=51&Itemid=148



Majandusaasta aruande allkiri Võnnu vallavalitsuse 2015.a. konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Võnnu vallavalitsus. Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Võnnu vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. /digitaalselt allkirjastatud/ Teet Helm Võnnu vallavanem

Documents

VÕNNU VALLAVALITSUS 2015. aasta …...näitajad paranevad jätkuvalt, kuigi osa sellest tuleneb 2014. aasta juulis rakendunud töötamise registri mõjust, mis on vähendanud mitteametlikku