Ajakiri Elva Suvi

AJAKIRI ELVA SUVI

1

ELVA GÜMNAASIUMI JUUBEL

JA PALJU MUUD

MUISTENDID

METSAPEALINN

INTREVJUUD

AJAKIRI ELVA SUVI

2

Toimetanud:Raido PaursonUrmo Schults-Kopp

Fotod: Raido PaursonUrmo Schults-Kopp

Kujundus:Raido Paurson

Leia meid facebook´ist www.facebook.com/ajakirielva

Külastage ka meie veebileht www.ajakielva.weebly.com

2013KASUTATUD INFO ON PÄRIT ELVA LINNA KODULEHELT.

AJAKIRIELVA

AJAKIRI ELVA SUVI

3

TERE TULEMAST

Tere tulemast lugema ajakiri “Elva” teist väljaannet. Tore on Teile jääle pakkuda meie ajakirja uut numbrit. Suve number jääb hetkel ka meie viimaseks numbriks. Kunagi tu-levikus võib juhtuda, et me teeme veel uusi numbreid. Meie suve numbrist leiab Elva Gümnaasiumi juubeli puhul intervjuusid. Artikli Elva tänava-jooksust ja muidugi ka noorte an-dekate noorte kirjutatud lugusid. Lisaks oleme lisanud ajakirja qr-koodid , kui neid skanneerida saate juhiseid asukohta jõudmiseks. Loodame, et teile meeldib meie suve väljaanne Elva suvest.

MÕNUSAT LUGEMIST!

Sisukord

ELVA TÄNAVAJOOKS SOBIB NII ALGAJA-LE KUI OLÜMPIASPORTLASELE 4

ELVA LINNASTAADION 6

ELVA GÜMNAASIUM 8

TARTU MNT 3 ÕPPEHOONE 9-10

PUIESTEE 2 ÕPPEHOONE 11

RAAMATUKOGUD 12-13

KOOLI JUUBEL 14

INTERVJUUD 15-17

MUISTENDID 18-33

LUGUDEGA PUUD 34-41

AJAKIRI ELVA SUVI

4

Elva tänavajooks sobib nii algajale kui olümpiasportlasele

Priit Simson

Jooksusarja

peakorraldaja

Tänavu keset suve pühapäeval, 14. juulil toimuv Elva tänavajooks on jõukohane igale hea tervise juures olevale inimesele.

5-kilomeetrine distants on nii piisavalt lühike, et isegi juulikuine suvesoojus ei peaks selle ajaga liiga kurnavaks muutuma, peale-gi on Arbi ja Verevi järve veed peale võist-lust kohe lähedal. Elva tänavajooksul jookseb nii algajaid kui olümpiasportlasi, nii neid, kes valmistuvad kõrgemate sihtidega mõneks suure-maks maratoniks kui ka neid, kes saabuvad star-ti lapsekäruga. Igal ühel neist on oma võistlus. Jooks kulgeb otse linnasüdames, kus te-hakse kaks kahe ja poolekilomeetrist ringi. Star-di anname Kesk tänavalt pubi Vapper Mäger ees, edasi jooksevad võistlejad raudteejaama suunas. Sealt pööravad jooksjad üle oja Arbi järve äärde, jõudes sealtkaudu Kalda tänava al-gusesse, kus tuleb neil ületada 150-meetrine tõus Muusikakoolini, kus on raja kõrgeim punkt hea vaatega Arbi järvele. Järgnevalt kulgeb rada Tartu maanteeni, kus see pöörab vasakule, põhi-

kooli suunas, sealt joostakse turuplat-sini ning uuesti turuplatsist pubini.

Teeme suve elavamaks Elva tänavajooks on pikkade traditsioonidega jooks, mida pee-ti juba 1980. aastatel, kuid mis jäi kahekümneks aastaks varjusurma. 2009. aastast peame Elva tänavajooksu taas. Seni on tänavajooks toimunud reeglina hilissügi-sel, kuid alates tänavusest hooajast seadsime eesmärgiks panna Elva Jooksusari käima otse linnasüdamest ja juhtida tähelepa-nu suvise Elva võludele ning anda Elva suve õnnestumisse oma panus. Elva tänavajooks on Elva Jooksusarja osa, sarjas toimub tänavu kokku kolm etappi, millest igaühel on oma eriline nägu. 18. augustil toimub teise etapina Elva mäejooks stardi-ga lauluväljakult. Mäejooks on küll lühike, kõigest kolmekilomeetrine, kuid rajal on koguni 11 tõsisema raskusastmega tõu-su, mis kulgevad suusahüppemäe üm-

Elva Jooksusari pakub võimalusi joosta kõige erinevamatel maastikel, vormi saab testida järvekaldail, küngastel, metsas ja tänavatel.

TULGE KÕIK

JOOKSMA!

bruses. Seega midagi tõelistele jooksugurmaanidele ja õpetab harrasta-jat oma jõuvarusid paremini jaotama.

Eriilmelised rajad Elva Jooksusari lõpeb sügisel, alles 3. novembril Tartumaa Tervise-spordikeskuses, kus toimub 7,2 kilo-meetrine Elva järvedejooks ümber Vaikse järve ja paisjärve. Sealne rada on suhteliselt lauge. Seega jagub dis-tantse väga eri maitsega inimeste jaoks. Elva on jooksuharrasta-jale tõeline võimalustemaa, kus äärmiselt erineva profiiliga rajad paiknevad väga lähestikku ja on kasutatavad kasvõi üheainsa treenin-gu käigus. Elva Jooksusari ootab teid ja teie sõpru juba suve keskpaigast.

www.facebook.com/elva.jooksusari

AJAKIRI ELVA SUVI

Asukoht : Tartu mantee 8, 61504

Kate:MuruMahutavus:125

Väljaku mõõtmed:96 × 67 m

Staadioni kõrval asub ka korvpalliväljak.

Samuti on ka tenniseväljak.

6

Elva linnastaadion

AJAKIRI ELVA SUVI

7

AJAKIRI ELVA SUVI

Esimene kool avati Elvas 1914. Õppetöö toimus vene keeles kuni 1917. aastani, mil kool muudeti 6-klassiliseks. Kooli esimene di-rektor Jaan Linsi.1923. aasta. 16. novembril 1924 sai kool esimese oma maja, mis oli ehitatud ümber Elva postijaama hoonest. 1987. aasta 1. sep-tembril alustas Elvas tööd kaks kesk-kooli: Elva I Keskkool Tartu maanteel ja Elva II Keskkool Oktoobri puiesteel

Kool töötab kahes õppehoones. Koolil on suurepärase varus-tatusega kunsti-, käsitöö- ja tehnoloogiaklassid, lisaks veel keevi-tamis-, sepatöö-, kangakudumis- ja keraamikaruum, kolm arvutiklassi

Koolis on (seisuga 04.04.2013):Kokku: 824 õpilast

407 õpilast 1.-6.kl Tartu mnt 3 õppehoones;339 õpilast 7.-12.kl Puiestee tn 2 õppehoones;

78 õpilast kaugõppes82 õpetajat

35 + 4(kaugõpe) klassikomplekti.1. - 12. klass

8

Elva Gümnaasium

Aadress:Puiestee 2

Elva61505

E-mail: [email protected]

AJAKIRI ELVA SUVI

9

Tartu mnt 3 õppehoone

Õppealajuhataja 730 1822Majandusjuhataja 730 1823, 5300 8003Info- ja õppesekretär 730 1820Õpetajate tuba 730 1821Psühholoog 730 1828Tervisekabinet 730 1829Kaugõpe 7301825Söökla 7301826

AJAKIRI ELVA SUVI

10

Tartu mnt 3 õppehoone

AJAKIRI ELVA SUVI

11

Puiestee 2 õppehooneDirektor 730 1837, 521 3913Õppealajuhataja sisehin-damise alal 730 1832Õppealajuhataja 730 1830Info- ja kommunikatsiooni tehnoloog 730 1834Personalisekretär 730 1839Õpetajate tuba 7.-12.kl 730 1831Huvijuht 7.-12.klass 730 1836Psühholoog 730 1838Raamatukogu 730 1836Söökla 730 1835Tervisekabinet 730 1835Hambaarst 734 6658

AJAKIRI ELVA SUVI

Selles ahiküttega hoones kuulus raamatukogule 116 m². Ruum-ide seisukord oli väga halb – kaks tuba jäid kitsaks nii raamatutele kui lugejatele. Seetõttu tuli leida uued ruumid. Erinevate variantide seast valiti välja Elva algkooli es-imene korrus. Raamatukogu uued ruumid avati 2004. aastal jõulude ajal.

12

Raamatukogud1923. a 1. oktoobril otsustati ha-ridusseltsi koosolekul, et raama-tukogu avatakse Elva kõrgema algkooli ruumides 17,5 ruutmee-tri suurusel pinnal. Raamatukogu tööd asus korraldama koolijuhataja Johannes Lange. Kui alguses oli raamatukogu mõeldud vaid seltsi liikmetele, siis 1924. a tehti see kättesaadavaks kõigile elvalastele. Aastal 1933 oli raamatukogu asu-kohaks Kesk tn 27, kus tema käsutuses oli üks tuba ja kinnine kapp. Raamatute arvuks oli 608 eksemplari ja laenutusi oli 1806. 1959. a kolis raamatukogu aadres-sile Pikk tn 2, kus ta 48 aastat ja-gas ruume Tartumaa muuseumiga.

AJAKIRI ELVA SUVI

13

Raamatukogud

Puiestee 2 õppehoone raamatukogu.

AJAKIRI ELVA SUVI

14

Kooli juubel

ELVA KOOL TÄHISTAB OMA 100. JUUBELIT 16. NOVEMBRIL 2013.A.Seoses Elva Gümnaasiumi 100.

juubeli puhul korraldas Ajakiri Elva kooli õpetajatega interv-juud. Kokku tegi Ajakiri Elva neli videointervjuud j Video-intervjuud on saadaval You-Tube keskkonnas. Loodame, et Teile meeldib neid vaadata.

HEAD NAUTIMIST!

AJAKIRI ELVA SUVI

15

Kooli juubel Intervjuud

ht tp ://www.youtube .com/watch?v=acpP06XEQvY

ht tp ://www.youtube .com/watch?v=jljpUSozZK8

Kersti PajorEesti loodusgeograafia Geograafia

Saskia ArikInglise keel

AJAKIRI ELVA SUVI

16

Intervjuud

ht tp ://www.youtube .com/watch?v=MDXqaRGXQJs

ht tp ://www.youtube .com/watch?v=eSDz5ZAuvX0

Mare LillakEesti keel Kirjandus

Helle SaueKunstiõpetus

AJAKIRI ELVA SUVI

17

AJAKIRI ELVA SUVI

18

Muistendid Peetri mänd

Karolin Illus Kord elas üks ema koos oma pojaga, kelle nimi oli Peeter. Ema armastas oma poega väga ning poeg oma ema ka. Nende elu ei olnud kõige kergem ja ema pidi pal-ju töötama, et leiba lauale teenida. Ühel päeval küsis ema pojalt, mis on tema kõige suurem soov. Poeg vastas, et ta tahaks endale jalgratast saada. Ema teadis, et tal pole nii palju raha, et pojale ratast osta, kuid siiski lubas, et varsti ostab ta ratta ära. Ema töötas väga kõvasti ning umbes aasta pärast saigi ta raha kokku ja kinkis pojale sünnipäevaks jalgratta. Poeg oli väga rõõmus, kui ta oma ratta kätte sai, ning kallistas ema kõvasti.Peeter sõitis päevad läbi oma jalgrattaga mööda õue ringi. Ühel jahedal suveõhtul, kui Peeter taas kord oma rattaga sõitis, kuulis ta korraga suure auto müra.Ta küll püüdis ratast peatada, kuid ei suutnud, sest see läks allamäge ja pidurid ei töötanud korralikult.Korraga oli tee ääres suur kivi, kuid Peeter ei saanud enam kuskile pöörata, sest auto oli väga lähedal.

Ta sulges silmad ja lasi rattal minna.Ta kukkus ja kahjuks nii hullusti, et enam ei olnud mi-dagi teha. Peeter oli surnud. Peetri ema oli väga kurb, nut-tis lohutamatult ja soovis, et ta poleks pojale seda ratast kinkinud.Kord tuli emal soov istutada oma aeda uus puu. Ta otsustas istuta-da männi, sest see on suur ja tugev puu nagu ema ja Peetri armastus.Iga kord, kui ema puud nägi, oli tema süda rahul ning sellest ajast peale nimetatakse seda puud Peetri männiks.

AJAKIRI ELVA SUVI

19

Kuidas tekkis Peetri mänd Liise Daaniel

Kunagi ammu-ammu, isegi sajandeid tagasi, elas Elvas mees nimega Peeter. Talle meel-dis väga loodus ja suurema osa oma ajast viibis ta õues. Peet-ri tööks oli metsa istutamine. See meeldis talle väga. Ta istutas põhiliselt mände. Ta rääkis nende mändidega ja hoolitses nende eest. Naabritele Peeter aga ei meeldinud. Neile ei meeldi-nud see, et Peeter nende majade ümbrusesse nii palju mände oli istutanud. Nad olid plaaninud sellest metsast lahti saada. See oli väga raske, kuna Peeter oli alati kodus. Ühel päeval oli vaja Peetril linna minna, kuna labidas, mille-ga Peeter oma puid istutas, mur-dus pooleks. Peeter rakendas hobused vankri ette ja sõitis linna. Naabritel oli nüüd hea võima-lus mets hävitada. Nad panid met-sa põlema. Mets põles väga kiiresti, kuna oli suvi ja metsa all oli kuiv. Tulekahju oli nii tohutu, et see le-vis ka majadeni. Majad läksid

põlema ja inimesed said hukka. Kui Peeter koju jõudis, oli terve küla põlenud, alles olid jäänud vaid üks poolpõlenud mänd. Aastate jooksul kasvas see suureks ja ilusaks. Sellest saigi Peetri mänd oma nime.

Muistendid

AJAKIRI ELVA SUVI

20

Muistendid Peetri mänd

Anett Griffel

Kord istus väike Peeter ühe pisikese männi all, mis ei tahtnud suureks kasvada. Temast kõndis mööda palju inimesi, kes ei teinud teda nägemagi. Kuid siiski üks vana mees märkas teda ja küsis, mis ta siin puu juures teeb. Poiss vastas, et puu ei taha kasvada ja nii peab ta selle eest hoolitsema. Vana mees istus poisi kõrvale, võttis taskust suupilli ja andis selle poisile. Poiss võttis suupilli vastu ja tänas meest. Pärast ei ole Peeter seda vanat meest kunagi näinud. Peeter õppis suupilli mängima ning mängis iga päev sellesama männi juures ühte ja sama lugu. Mõne kuu pärast hakkas mänd kasvama, see aina kasvas ja kasvas. Mõne aja möödudes oli puu nii suur, et Peetril ei ulatunud käed ümber puu. Kuid siiski aastad möödusid ja Peeter hakkas vanaks jääma, ta suri. Peale Peetri surma hakkas rah-vas selle puu kohta lugusid rääkima ja räägiti, et Peeter olevat puukoore alla oma suupilli peitnud või selle

puu juure alla matnud. Selle puu juures hakkasid käima inimesed, kes uskusid, et see puu toob õnne. Puud hakati kutsuma Peetri männiks tema salapärase üleskasvataja järgi.

AJAKIRI ELVA SUVI

21

Muistendid Mesikäpa mänd

Maris Niilus

Kunagi ammu- ammu oli Käärdis üks väga kõrge mänd, millel olid väga suured ja ilusad oksad. Kahjuks ei osanud kee-gi sellele männile nime panna. Kord kõndis karu metsas ringi. Ta otsis süüa, aga ühegi puu otsas ei paistnud maesitaru olevat. Kõn-dides jõudis karu välja Käärdisse ja silmas ühes aianurgas väga kõrget mändi. Ladva otsas märkas ta suurt mesitaru. Kuna tal oli kõht väga tühi, otsustas ta sinna üles ronida. Ronis ja ronis, kuni oli peaaegu mesitaru juures. Karu oli aga väga raske ja puu hakkas vaik-selt praksuma. Ühel hetkel käis suur raksatus ja enne kui karu aru-gi sai, oli ta puu otsast alla kuk-kunud. Koos karuga kukkus sealt alla ka suur oks, mille küljes oli mesitaru. Karul venis nägu naerule. Suure raksatuse peale jooksid metsaelanikud männi juurde kok-ku. Nad olid üllatunud, et karu seal nii rahulikult istus ja mett sõi ning ei teinud teist nägugi, kui puu ot-

sast alla kukkus. Järsku tuli siilil hea idee: „Äkki paneks sellele män-nile nimeks mesikäpa mänd.“ See mõte meeldis teistele ja nii tehtigi. Sellest ajast peale kutsutakse seda mändi Mesikäpa männiks.

AJAKIRI ELVA SUVI

22

Muistendid Kaarli mänd

Greta Gabriela Mäesalu Elas kord Kaarel, kel-lele meeldisid puud. Tema lem-mikpuu oli mänd. Ükskord tuli Kaarel Eestisse ja mõtles, et ohoo! kui palju kohti on siin, kuhu üks puu istutada. Kaarel kandis endaga alati väikseid mände kaasas, mida oli võimalik maha pista.Nii leidiski Kaarel ühe suure põllu, paljud nimetasid seda kohta Elvaks, aga Kaarli jaoks polnud see mida-gi erilist kui üks tühine lage maa. Kaarel mõtles, et istutab selle koha mände täis ja hakkas puude jaoks auke kaevama. Tema juurde kõndis siis üks väike me-hike, kes olevat nimetanud ennast Peetriks. Tundus selline rahulik vennikene olevat, aga tegelikult oli ta saatanast! Ta lubas kõik Kaarliistutatud männid maha põletada. Kaarel mõtles, et tohoh tonti, mis karujant see siis olema peaks. Kaarel hakkas ruttu puid istutama ja väike Peeter käis tal kannul. Kaar-lile see ei meeldinud ja ta lükkas Peetri eemale. Peeter aga hakkas tõuklema ja siis tek-

kis neil Kaarliga tüli. Nad pildusid üksteist männikäbidega ja väherdasid mudas, kuid võitjana tuli sellest väl-ja Kaarel. Kahjuks ei jäänud rohkem puid alles kui ainult üks mänd.

Sellest männist sai Kaarli mänd.

Muistendid Karli ja Kaarli mänd

Karl-Madis Kärtmann Üks kord ennemuistsel ajal tas-sisid Karl ja Kaarel kahekesi heina kokku. Õhtu poole, kui poisid heina küüni loopisid, ilmus vanakurat. Poisid olid hämmeldunud, ei osanud I-d ega A-d ütelda. Vanakurat vahtis ringi ja tõttas seejärel Kaarli juurde. Karl oli selleks ajaks juba heinte vahele peitu roininud. Vanapagan aga ei olnud siin kurjade plaanide-ga, ta pakkus Kaarlile hea töö eest väärilist palka. Nimelt tahtis põr-guline Kaarlilt osta seitse kuradito-sinat männipalki. Selle peale kiitis Karl, et pole probleemi, nad Kaarliga teevad nädalaga palgid valmis. Hakkas nädal täis tiksuma, tuli vanakurat tagasi. Poistel oli oma pool tosinat palki puudu. Vanaku-rat andis neile veel paar päeva aega. Päevad möödusid ja poisid ootasid kuradit. Aga jällegi ürita-sid nad kuradit petta. Kurat jõudis kohale ja hakkas palke üle luge-ma ja avastas, et üks on puudu. Selle peale sai vanapõrguline nii vihaseks, et kahe välgu ja paugu-ga muutis ta Karli ja Kaarli karis-

tuseks mändideks. Karli männi võt-tis põrguline kaasa, et oleks olemas kõik palgid, mis vaja. Kaarel seisab seal juba pikemat aega ja ootab...

AJAKIRI ELVA SUVI

24

Muistendid Muistend Arbi männist, Arbi

järvest ja Arbimäest Siim Kristjan Ellervee Kord tulnud Eesti vägitegude mees ja eepose kangelane Kalevipoeg Läti poolt Ees-tisse. Kui ta jõudis praegusesse Elvasse, istus ta väikese künka otsa. Kuna Elvas kasvasid tol ajal ainult kuused, mõtles Kalveipoeg, et siin peaks olema ka muid puid peale kuuskede. Pärast väikest peamurd-mist jõudis Kalevipoeg otsusele, et ta peab siia lehtpuid tooma. Nii läks ta Peipsi järve äärde. Kahe päeva pärast sammus ta Elva poole tagasi, kaenla all lepa-, kase-, vahtra- ja tammeis-tikud. Terve nädala istutas mees väikseid puukesi maha. Kui ta töö-ga valmis sai, jäi Kalevipoeg sama künka otsa ootama ning vaatama, kuidas puud kasvavad. Kuna Elvas ei saja väga tihti, hakkasid noored puud ära kuivama ning varsti surid täitsa ära. Kalevipoeg oli kohutavalt löödud ning ta jäi jälle mõttesse, mida selle koha heaks teha. Nüüd otsustas ta istutada El-vasse mände. Ta jooksis läbi Ees-

timaa Haapsalusse ning ujus üle mere Hiiumaale, sest seal olevat teiste juttude järgi kõige ilusamad männid kogu Eestis. Kui ta ta-gasi jõudis, istutas ta ka need puud kohe Elvasse maha. Kuid ka tuge-vate Hiiumaa mändide saatus pol-nud teine – varsti kuivasid ka ne-mad ära. Ent Kalevipoeg märkas, et üks mänd on selle künka peal ellu jäänud, kus ta kogu aeg is-tunud oli. Ta otsustas selle väikse männi elu päästa. Ta mõistis, et tal läheb abi vaja ning eepose kange-lane otsustas Vanapagana juurde minna, et temalt abikätt paluda. Vanapagan võttis ta sõbrali-kult vastu ning andis talle väikse kotitäie võlupulbrit. Vanapagan se-letas, et kui ta igale kuusele pulbrit peale raputab, muutub see suureks ja tugevaks männiks. Kalevipoeg tänas Vanapaganat ning tõttas tema juurest niisuguse kiirusega mine-ma, et pulbri omanik unustas lisada, et kui ta pulbrit liiga palju paneb, muutuvad sellega kokku puutuvad asjad kümme korda suuremaks. Kalevipoja suureks rõõmuks töötas võlupulber sama hästi, kui

AJAKIRI ELVA SUVI

25

Vanapagan selle toimet kirjeldas – pulbriga kokku saanud kuusk muu-tus raginaga väikeseks ning sirgus siis sekunditega suureks ja tuge-vaks männiks. Pärast kolme päe-va olid peaaegu kõik kuused El-vas ning Elva ümbruses mändideks muutunud. Kalevipoja pulbrikotti oli jäänud üks korralik peotäis alles ning see oli ka hea põhjuse pärast. Kalevipoeg hoidis viimast peotäit väikse männiistiku jaoks künka otsas. Ta valas hooga terve kotisisu tühjaks, kuid see, mis juhtu-ma hakkas, oli nii Kalevipojale kui ka kõikidele teistele metsaelanikele suureks imestuseks. Väike männi-ke hakkas koos pinnaga suuremaks paisuma. Ka männi kõrval olev lomp ja mägi hakkasid paisuma. Kõik, kes seal läheduses seisid, karjusid täiest kõrist: „Appi, mägi kasvab!“ ja „Appi, mägi kasvab!“, kuid nende lause jäi poolikuks, sest mägi, mänd ja lomp paisusid nii suureks, et loomad ja inimesed nende alla jäid ning appihüüde asemel oli kuulda „Arbi, mänd...“, sest nende suud läksid männiokkaid ning mulda täis. Tänu sellele juhtumile saigi

väiksele männile, madalale künkale ja pisikesele lombile nimeks Arbi mänd, Arbi järv ja Arbimägi.

Muistendid

AJAKIRI ELVA SUVI

26

Muistendid ARBI MÄND

Andri Luik Elas kord tark, kuid vaene mees nimega Arb Mänd. Ta elas Arbimäel, kus tal oli väike tagasi-hoidlik majake suure männi all. Ühel päeval sai Arbil vae-susest villand ja ta läks õnne ot-sima. Enne kodust lahkumist jättis ta omale kalliks saanud män-niga jumalaga. Selle männi oli ta ise neljaaastasena vanaisaga, kes juba taeva hooles, istutanud. Ta kõndis kaks ööd ja kaks päeva, kuni ta jõudis vana taluni. Tal oli kõht tühi ja ta palus süüa ning aset, kus magada. „Ma täidan su soovid ainult ühel tingimusel.“ Taluperemeest vaevas mure: „Mul on hobune ära jooksnud, aita ta mul ta leida ja ma täidan su soovid.“ Kuna oli sõjaaeg, teadis ta, et hobuse on sõdurid ära varastanud, ja pidas ülesannet võimatuks. Kuid siis ta mõtles, et äkki see ongi minu võimalus, äkki nii pidigi juhtuma, see ongi minu õnn. Arb nõustus. Peremees juhatas ta taresse: „Söö, joo, homme hakkad hobust otsima.“ Hommikul hakkas Arb hobust

otsima. Peremees oli hobusest pildi ja kirjelduse kaasa andnud. Arb jõu-dis ühele aasale. Ta nägi ühe met-sa ääres peatunud sõdalasi ja karja hobuseid. Arbil oli õigus! Üks neist hobustest oli peremehe antud kirjel-duse ja pildi koopia. See pidi olema õige hobune. Kuid Arb ei julgenud juurde minna. Äkki tundis ta võmmu peas ja lamas teadvusetult murul. Õhtul ärkas Arb sõjaväetelgis.Ta juures istus kindral: „ Oled-ki üleval.“

„ Kus ma olen?“ „Sa oled kindral Francio baasi kindrali telgis, mina olen kindral Francio.“ „Miks te mind siia tõite?“ küsis Arb. „Siin esitan küsimusi mina!“ „Kes te olete ja miks te meie baa-si jälgisite?“ nõudis rangelt vastust kindral.

„Vabandust, ma olin lihtsalt ek-sinud ja jäin vaatama. Ma olen kõndimisest väsinud ja nägin neid hobuseid. Mõtlesin, äkki annaksite mulle ühe.“ „Kuhu te rändate?“ jätkas kindral nõudval häälel.

AJAKIRI ELVA SUVI

27

„Ma olen teel Moskvasse oma sõbra juurde, kes on haige.“ „Saate hobuse ainult ühel tingimu-sel.“

„Aah! Jälle need tingimused!“

„Kuidas palun?“ „Ei-ei midagi“ „Nagu ma ütlesin, ühel tingimusel. Peate kaasa lööma meie järgmises sõjas. Abimehi on alati vaja.“ Nüüd mõtles Arb, et keeldub ja läheb taluperemehe juurde tagasi ja räägib ära, et tal ülesanne ei õnnestunud, kuni kindral järgmise lause ütles: „Kui keeldud, siis sured niisama.“ Arbil ei olnud võimalust. Ta pidi sõjas osalema. Kahe päeva pärast läks sõda lahti. Algul Arb hoidis end tagasi. Ta nägi, kuidas vastane noa-ga selja tagant kindrali poole jook-sis. Arb võttis püssi ja sihtis. Pauk ja vastane langes. Arb oli nii hämmin-gus, et unustas varju minna. Vastase lask tabas Arbi. Kindral tormas Arbi juurde ja lausus: „Kas sinuga on kõik korras? Sa päästsid mu elu!“

Arb valetas: „Minuga on kõik kor-ras,“ ja tõusis püsti. „Kas sa ei tahaks minu armeesse jääda?“

„Vabanda, aga pean edasi liikuma.“

Arb sai oma hobuse ja tõttas tagasi taluniku juurde. Talunik oli väga tänulik. Ta lubas Arbile kõike, mis tal on. Arb tahtis tegelikult ainult koju enda puu juurde ja selle all olevasse majakesse tagasi. Ta rääkis talunikule, et see puu on talle nii oma ja et ta on selle ise istutanud. Kuid nüüd hakkas Arbil väga paha. Teda tabanud kuulihaavast tuli palju verd. Talunik märkas seda ja kutsus abi, kuid seal polnud enam midagi teha. Arb oli surnud. Talunik oli väga kurb. Ta korraldas Arbile matused ja külastas Arbi kodu seal män-ni all. Ta vaatas seda mändi ja kirjutas puule: „Arb Männa auks“. Jutt Arbist levis linna peal kiiresti. Sellest ajast peale kutsutaks mändi Arbi männiks.

Muistendid

AJAKIRI ELVA SUVI

28


Märt Mäemees Oli kord üks aad-lik, kes oli väga julm ja õel. Tema alluvus-es oli palju talunikke, kellele ta ei meeldinud. Need taluni-kud aga plaanisid korraldada mäs-su. Üks talunikest tahtis aga sellele aadlikule meeldida. Ta läks aadliku juurde ja ütles, mida teised taluni-kud plaanivad ja kes on nende juht. Aadlik läks sõduritega talunike liidri talu juurde. Nad kut-susid teda välja, aga kedagi ei tul-nud, seega nad otsustasid hoia-tuseks talu maha põletada. Talunik aga oli seal sees ja hukkus tules. Teised talunikud hak-kasid kartma, kui said teada, et mõisnik teab nende plaanidest. Kuna neil ei olnud enam juhti, ot-sustasid nad eluga edasi minna. Paari aasta pärast aga võr-sus maha põlenud talukohas mänd, mis mõne aastaga kasvas suureks ja võimsaks puuks. Talunikud mõistsid seda kui märki surnud liidrilt, et nad peavad jät-kama tema tegevust. Mõne päeva

pärast vallutasid talunikud aadli-ku mõisa ja pagendasid aadliku. Võimsat mändi, mis oli ta-lunikele lootust andnud, haka-ti kutsuma Arbi männiks.

AJAKIRI ELVA SUVI

29


Martin Illus Ükskord ammu-ammu ühel tormisel ööl ei saanud keegi rahus olla. Kõik kartsid, et nende ma-jaga juhtub midagi või nad saa-vad ise viga. Kostis üks suur pauk, selle peale jooksid kõik inimesed välja vaatama, mis oli juhtunud. Inimesed kogunesid ühe väikese puu juurde. See puu oli väga erinev teistest, kuna ta oli täielikult tules ja tulest paistis läbi igasuguseid värve. Tormi vaibudes läksid kaks head sõpra seda puud uuesti vaata-ma. See puu oli ühe ööga kasvanud poole suuremaks. Meestel tek-kis kohe mõte puu välja kaevata ning seda nad öösel tegidki. La-bidad käes, mindi puu juurde ja hakati kaevama, kuid pinnas oli kivikõva ja seda ei saanud kaevata. Üks meestest jooksis kiirelt koju, et tuua kirves. Tagasi jõudnud, proovisid kirvega puud maha võtta, kuid juba esi-mese löögiga läks kirves katki. Mehed jooksid kiirelt labi-datega minema, kartes seda puud. Hommikul nägid inimesed kat-

kist kirvest puu juures ja said aru, et see oli nõiutud puu. Nad panid puule nime, sest loot-sid, et siis ei tee puu neile viga. Selle puu nimeks sai Arbi mänd.

AJAKIRI ELVA SUVI

30


Anna Perk Elas kord üks noormees, nimeks oli tal Karl Suur. Ta ar-mastas loodust, metsa, puid, taimi ja kõike naturaalset. Kuna Ees-tis oli metsa väga-väga vähe, ot-sustas ta hakata mööda Eestimaad puid istutama. Alustada otsustas ta Tallinnast, sealt liikus ta eda-si Pärnusse. Pärnust edasi Tartusse ning Tartust jõudis lõpuks Elvasse. Kui ta kõndis Elva tänava-tel, ei suutnud ta uskuda, milline suurepärane, vaikne ja ilus koht see on. Ta istus suure kivi otsa ja mõtisk-les, pikalt ja kaua. Kui ta mingil het-kel oma seemnekotti piilus, avastas ta, et järel on vaid üks seeme. Nii-siis käis ta mööda Elvat ringi ja ot-sis kohta, kuhu see seeme istutada. Möödus minut, tund, päev, nädal, kuu ning seejärel veel aas-ta, kui ta oli alla andmas. Kuid siis, nagu välk selgest taevast juba mitmendat ringi tänavatele peale tehes leidis ta selle õige koha, mida ta oli terve see aasta otsinud. Ta teadis, et see koht oli täpselt selle seemne jaoks ning ta otsus-

tas selle seemne kotist välja võtta. Karl kaevas pisikese au-gukese, viskas sinna seemne sisse ja lükkas mulla peale ta-gasi. Seal, kus oli seeme, käis ta iga päev laulmas, seemnega jut-tu rääkimas. Ta jootis seda seemet ning mõnel öösel isegi ööbis seal. Kuud möödusid ja seemnest oli hakanud juba asja saama. Seemne asemel oli juba pisikene puukene kasvamas. Ta muudkui kasvas ja kasvas ja kasvas... Isegi Karl Suur oli juba väga vanaks jäänud. Karl Suur veetis oma surmaöö seljaga puu najale toetudes ning lausus enne surma: „Sina aga kasva suureks, tu-gevaks ja saa legendiks. Tee mind uhkeks, olles kellegi jaoks tähtis! Ja ära arva, et sa saad mind petta. Ei saa! Mina jälgin sind taevast ikka ja alati. Tee mind uhkeks, mu Arbi mänd...’’ Need olid tema viimased sõnad ning just sellel ööl kuulis üks väike poiss teda pealt ja otsus-tas puu eest ise edasi hoolitseda. Seesama poiss, kes tol ööl Karl Suurt pealt kuulas, sai õiguse puule nimi panna. Ta pidi rääkima midagi tähtsat sellest puust ja ta alustas: „See

AJAKIRI ELVA SUVI

31

puu kasvas suureks, tugevaks ja sai legendiks. See puu tegi meie Elva linna uhkeks ja on meie jaoks tähtis! Ärge arvake, et see puu petaks meid. Ei petaks! Ta on üks tähtsamaid, tu-gevamaid ja ilusamaid puid siin lin-nas. Kuna see puu tegi mind uhkeks, saab tema nimeks Arbi mänd!’’ Rahvas plaksutas ja oli rõõmus, et nende pisikeses Elva linnas oli midagi nii suurt ja nii tähtsat. Sel päeval saigi see mänd endale nimeks Arbi mänd.

Muistendid

AJAKIRI ELVA SUVI

32


Karmen Orlovski Kord ammu-ammu, kui taevas oli sinisem ja rohi rohelisem, oli ka Arbi mänd tihedam. Inimesed käisid ja tegid selle all piknikke, pidasid sünnipäevi ja üks noorpaar ka abiellus. Seal oli hea korralda-da laulatust, sest oli piisavalt ruu-mi, kuhu inimesed istuma panna ja mis kõige tähtsam- sealsed ok-sad moodustasid kauni kaare, mille all pruut ja peigmees paari pandi. Selles pulmas juhtus Arbi män-niga õnnetus. Kui pidulikum osa oli juba möödas, söödi ja tantsiti, hakkas sinna kogunema ka linnarahvast, kes ennast erinevalt teistest külalistest nii hästi üleval ei pidanud. Keegi pulmalistest oli tahtnud pruut-paarile üllatust korraldada ja saata keskööl õhku 25 raketti. 25 just selle- pärast, et pulmad toimusid 25 juulil. Kell hakkas lähenema südaööle ja suurem meeste seltskond as-jatas männi all. Kui saluudini oli jäänud mõni minut, paluti rahval koguneda tulevärki vaatama. Keegi oli süütenööri juba süüdanud, kui järsku tormas puu juurde üks kol-

lane kass. Inimesed kiljusid. Paukudeni oli jäänud loetud sekun-did. Õnneks sööstis keegi kiisukese poole ja krabas ta sülle, ajades ise raketid ümber, mis järgmisel het-kel vastu puud paukuma hakkasid. Tundmatu päästis küll kassi, kelle pruutpaar hil-jem endale võttis, aga puud ei saanud kuidagi enam päästa ja sellepärast polegi männil allpool oksi.

AJAKIRI ELVA SUVI

33


Kärt Kurvits Kord elas üks mees, kes käis iga päev mööda Elvat lilli ja taimi istutamas. Ta sõitis kogu aeg ratta-ga, mitte kordagi ei käinud ta jala. Jalgratta küljes oli korv, kus olid kõiksugused seemned, ning ees rippus kastekann, mis ei saanud kunagi tühjaks. See mees, kelle nime pole veel öeldud, oli nimelt mändide armastaja. Ta istutas iga päev, igale poole, igale nurgale ühe männi. Seepärast nimetatakse meie linna männilinnaks. Ühel päeval leidis mees ühe koha, kuhu ta polnud veel istuta-nud. Kuid oli veel viimane seeme, mille ta oli jätnud tähtsaks päevaks – Elva sünnipäevaks. Kuid kahjuks oli veel selle tähtpäevani veel aega ning ta otsustas selle ikkagi kohe maha panna – enda sünnipäeval. See seeme oli parajalt paks ja suur. See oli väga eriline – selle oli andnud talle ta isa – Arbi. Ta istutas selle maha ning kastis seda iga päev kaks korda päevas. Puu muudkui kasvas ja kasvas, kuni see mees suri. Kui see puu oli suureks

kasvanud, hakati otsima sellele ilu-sale puule nime. See mänd oli Elvas kõige suurem. Korraldati konkursse, kus valiti puule nime, kuid sobivat ei leidnud keegi. Lõpuks tuli is-tutaja tütretütar, kes mainis, et see puu kuulub nimelt tema vanaisale – Arbile. Selle järgi pandi männile nimi ning see sai Elva sümboliks.See mänd püsib seal siiani ning see on tõesti väga suur ja ilus.

AJAKIRI ELVA SUVI

34

AJAKIRI ELVA SUVI

35

AJAKIRI ELVA SUVI

36

AJAKIRI ELVA SUVI

37

AJAKIRI ELVA SUVI

38

AJAKIRI ELVA SUVI

39

AJAKIRI ELVA SUVI

40

LUGUDEGA PUUD

Info Elva olulistest puudest, Elva linna endine haljastusspetsialist Eevi Volmer, praegune Monika Kuusk ja noorsootööta-ja Veronika Laurson(projekti juht)

8b klassi õpilased, kes osalesid projektis, koosolekul.

AJAKIRI ELVA SUVI

41

LUGUDEGA PUUD

Puudele ajutiste lintide trükiks šabloonide tegemine,

abiks õp. P. Tani, õpilased 8b klassist

AJAKIRI ELVA SUVI

42

LUGUDEGA PUUD

Elva linna olulistele puudele omatrükitud lintide kinnitamine.

AJAKIRI ELVA SUVI

43

LUGUDEGA PUUD Õpilaste Ave Visteri ja Laura Sügise 10. kl.uurimistööna kor-

raldatud õpilaskonverents “Mänd” juhendaja õp. Kaja Kalmus

AJAKIRI ELVA SUVI

44

LUGUDEGA PUUD

Töötoad:Käbidele kuldlõikelise Fibonacci arvust lähtuvate spiraalide tegemine

AJAKIRI ELVA SUVI

45

LUGUDEGA PUUD Töötuba:Maalime männikoort

Töötuba:Männijuurtest tõrva keetmine juhendaja Dan Lukas Hiiumaalt

AJAKIRI ELVA SUVI

46

LUGUDEGA PUUD

LUGUDEGA PUUD

Töötuba:Õnnetoov 8-nurk juhendaja Anneli Aan

AJAKIRI ELVA SUVI

47

LUGUDEGA PUUD

Getter Tamme, Kärt Petser ja Marit Tammaru

MÄNNIKOORE MAALPirgit Treier

MÄNNIKOORE MAALMarete Hüdse

AJAKIRI ELVA SUVI

48

AJAKIRI ELVA TÄNAB OMA PARTNEREID

Verevi motelli ürituste kava suvi 2013 Verevi motelli aed ja terrass 16. juuni 19.00 Elva rahvateater "Külalised"21. juuni 19.00 Elva rahvateater "Külalised"22. juuni 20.00 Aiakontsert Reet Linna ja Heidy Tamme 28. juuni 19.00 Jazziterrass, muusikaelamust pakub Rein Bleive29. juuni 19.00 Jazziterrass, muusikaelamust pakub Rein Bleive1. juuli 20.00 Metsakontsert Heiki Mätlik, Esteban Colucci ja Rein Kuresoo3. juuli 19.00 Elva rahvateater "Külalised"6. juuli 19.00 H. Raudsepa sünnipäev (üritus kutsetega)10. juuli 19.00 Elva rahvateater "Külalised"13. juuli 20.00 Aiakontsert Raimond Valgre 100 “Minu elu lugu”15. juuli 19.00 Elva rahvateater "Külalised"17. juuli 19.00 Elva rahvateater "Külalised"20. juuli 19.00 Jazziterrass, muusikaelamust pakub Rein Bleive26. juuli 19.00 Vene šansoonide õhtu2. aug 20.00 Shurupovi Tantsuõhtu Vol.317. aug 19.00 Jazziterrass, muusikaelamust pakub Rein Bleive22-24.08 ELVAFF (öökino, jälgi jooksvat infot)1.sept Jälle kooli/kohvik

NÜÜD AVATUDE–P 10 – 23

ELAV MUUSIKA

R-L kl 19-22

AJAKIRI ELVA SUVI

49

AJAKIRI ELVA TÄNAB OMA PARTNEREID

AJAKIRI ELVA SUVI

50

Documents

Ajakiri Elva Suvi