TEATAJASUVi 2014

Jaga Teatajat

sõpradega!

Sellele tuginedes võime tõdeda, et viimasel 10 aastal on toimunud laste asendushoolduses mõ-ningased muudatused, kuid need ei ole olnud

piisavad selleks, et muuta laste hoolekanne perekeskseks. On teada tõde, et sõnad, strateegiad ega poliitikad üksinda, ei suuda kunagi korvata reaalseid tegusid, küll aga suudavad seda sõnad ja kirjatööd, mida toetatakse tegudega.

Kiire on möödas ja uus kiire ootab ees

EESSÕNA

Väljaandja: SOS Lasteküla Eesti ÜhingPärnu mnt 130-30, 11317 Tallinn

Vastutav toimetaja: Hanna Uustal, tel. 6616 501hanna.uustal@sos-lastekyla.ee

Kujundaja: Raul Ruutraul@ruut.ee

2

Margus Oro / Tegevdirektor

Aegade jooksul on Eesti poliitikas heaks kiidetud erinevaid lastekaitset ja laste hoolekannet puudutavaid strateegilisi dokumente. Kõigis neis on rõhutatud perepõhise asendushoolduse olulisust aga seni ei ole Eestis konkreetset laste asendushoolduse ümberkorraldamise strateegiat välja töötatud - seda kinnitas ka SOS Lasteküla poolt 2014. aasta alguseks valminud uuring.

Sellest lähtudes asusime 2013. aasta sügisel ette valmistama uut Eesti SOS Lastekülade strateegiat. Meie mõtted said suunatud aastani 2020 ja meie kõige suure-maks eesmärgiks sai finantsilise iseseisvuse saavutamine ja laste pakutava teenuste laiendamine ning kvaliteedi parandamine. Selle tulemusena on meie soov jõuda föde-ratsioonilepinguni Innsbrukis asuva lastekü-lade keskorganisatsiooniga.Kõnealuse lepingu sõlmimine viiks meid nende riikide sekka, kus heategevuslikud or-ganisatsioonid saavad tegevuseks rahalised vahendid oma riigist ning vaid uute projekti-de käivitamiseks tuleb appi rahvusvaheline ühendus. Esimeseks sammuks oli see, et tänavu veebruaris kiitis keskorganisatsioon meie strateegia heaks.Nüüd, mil põhimõtted on kirja pandud, saab järgmiseks tegevuseks nende järgimine ja praktiliste sammude astumine. Kokkuvõtlikult on meie eesmärgiks avada veel vähemalt kaks uut lasteküla ja koolitada uusi pere-vanemaid selliselt, et nad saaksid olla SOS perevanemateks oma enda kodudes ning lapsi toetada läbi ennetustöö. Seda kõike on võimalik teha vaid siis, kui saame rakendada meie koostatud turundusstrateegiat ning aitame kinnistuda eestimaalaste arusaamadel annetus- ja heategevuskultuurist. Oleme siiani sellega hakkama saanud ja ma ei näe põhjust, miks me ei võiks Eesti anne-tusturule tulla uute algatustega, mis ennast vanemates Euroopa riikides juba ammugi tõestanud on - rahvusvahelise organisat-sioonina on lasteküla ülesandeks suunata ühiskonda ka selles valdkonnas.Tänavune kevad on olnud ja on meile erakordne. Märtsi koolivaheajal kogunes 28 riigist pea 200 laste hoolekande- ja hari-dusspetsialisti Keilasse, et nädala jooksul kaasava hariduse teemadel mõtteid vahe-tada. Meie jaoks on sellise hulga külaliste

võõrustamine nagu väikese tiitlivõistluste korraldamine spordis. Tagasiside järgi otsus-tades, õnnestus see üritus meil täielikult. Konverentsi pidas väga oluliseks ka maailma SOS lastekülade president Siddhartha Kaul, kes leidis aega, et sõita konverentsile avasõ-nu ütlema. See oli presidendi esimene visiit Balti riikidesse. Oma lühikese, ent sisuka visiidi käigus nähtu jättis hr Kaulile siiski nii hea mulje, et siit lahkudes kinnitas ta enda osalemise Eesti SOS Lasteküla 20. aasta juubeliüritustel 2015. aasta juunis. Sellega meie tegevus rahvusvahelisel areenil siiski ei piirdunud, sest mais saabus Eestisse oma iga-aastast nõupidamist pidama maail-maorganisatsiooni lastekülade juhtkond. Selle ettevalmistamine nõudis küll parajat pingutust, aga läbi selle avanes meil suu-repärane võimalus tutvustada enda tööd ja tegemisi. Nõupidamine osutus väga edukaks ning kindlasti õnnestus meil kirjutada külaliste mälusse ühe väikese maa eripärad.Iga kevad toob endaga kaasa tärkamise ja inimeste rõõmsamaks muutumise. Kes rõõmustab pikema päeva, kes soojema ilma, kes hoopis väiksemate kommunaalkulude üle. Oluline ei ole siin põhjus, vaid tagajärg st rohkem rõõmsamaid ja hoolivamaid inimesi. Lasteküla lastele ja töötajatele oli see kevad samas ka kurb, sest meie hulgast lahkus üks esimesi SOS emadest, Tiia. Meie emade panust laste heaks on raske ülehin-nata ning sellepärast on selline kaotus meile kõigile väga valus.Inimene, kes usub, et teda armastatakse, valib hoopis teise elu kui too, kes usub, et teda ei armastata. Kevad ju on armastuse aeg?! Ärgem siis hiilige kõrvale vastutu-sest oma laste, abikaasa, elukaaslase või sõprade ees neid armastada ning seda välja näidata. Kui on tahet, siis on selle avaldu-mist võimalik kohe, peale selle loo lugemist, proovida. Uskuge, see on vägagi hea.

EESSÕNA 3

Külasta meie kodu-lehte ja loe lugusid, kuidas läheb meie lastel ning oma iseseisvat teed alustanud noortel!

Faktid:• Eestis on SOS lastekülad tegutsenud juba

19 aastat.• Täna elab Keila, Põltsamaa, Tallinna ja Narva-

Jõesuu SOS Lastekülades 150 last ja noort.• Meie tiiva alt on ellu astunud enam kui 80

noort, kelle elu oleme saanud üheskoos pare-maks muuta. Meil on rõõm kogeda, et väga paljudel neist on juba oma pere ja lapsed.

• Tegevust finantseeritakse eraisikute ja ette-võtete annetuste ning riigi toetustega.

• SOS Lasteküla on alternatiivne võimalus kasuperede kõrval, tagamaks lastele püsiv perekond ja kodu.

• SOS-il oluline roll lapse õiguste kaitses sea-dusandlikul tasemel ja rakendamisel Eesti laste kaitsel.

Peretugevdusprogramm• Ida-Virumaal saab läbi peretugevdusprog-

rammi aastas abi ligi 250 last ehk teisisõnu aitame enam kui 80 peret, kes võivad oma lastest oskamatuse või hoolimatuse tõttu ilma jääda.

Haridusprogramm• SOS Lasteküla haridusprogrammi raames

on loodud tugikeskused Keila ja Põltsamaa koolidesse, kus õpetajad saavad täiendus-õpet õpiraskustes lastega tööks ning üle 300 õpilase saavad abi õppimisel ja kooli-rõõmu leidmisel.

Lastekülas asuvad Keilas, Põltsamaal ja Narva-Jõesuus• Keilas on 12, Põltsamaal 3 ja Narva-Jõe-

suus 6 pere, igas peres kuni 6 last. Nar-

va-Jõesuus on üks maja koduks sügava vaimse ja füüsilise puudega lastele.

• SOS emale ja isale, kes on lapse juures nii päeval kui öösel, on toeks lasteküla perso-nal: SOS tädi, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kasvatajad ja külajuhataja.

• Igal lapsel on individuaalne arengukava.• Külade sünnipäevad:

1.juuni Põltsamaa SOS Lasteküla 16.juuni Keila SOS Lasteküla 16.oktoober Narva-Jõesuu SOS Lasteküla

Noortekodud on Tallinnas ja Keilas• Pärast 16.eluaastat ehk põhikooli lõppu

saab noor edasi minna noortekodusse ja rohkem harjutada iseseisvat elu.

• Eesmärk – noore ettevalmistamine iseseis-vaks eluks ning võimetele vastava hariduse omandamine.

• Noortekodude sünnipäevad: 22. oktoober Keila SOS Noortekodu 30. oktoober Tallinna SOS Noortekodu

Toetatud pooliseseisev elamine• Aitame noorel saavutada täieliku iseseisvu-

se. Noor peab suutma leida endale elukoha, töökoha ja end ise majandama. Vajadusel toetame teda elukoha leidmisel.

Järelhooldus• Side meilt ellu astunud noorega jääb pikaks

ajaks. Suheldakse tähtpäevadel ja muudel põhjustel.

• Eesmärk – jätkata noore täiskasvanu arengu jälgimist.

FAKTID4

SOS lastekülade ülemaailmne konverents KeilasKeila koolis toimus käesoleva aasta märtsi teisel poolel ülemaailmne SOS lastekülade kon-verents „Kvaliteetharidus sotsiaalses riskis ole-vatele lastele”. Konverents korraldati koostöös SOS Lasteküla Eesti Ühingu, SOS Kinderdorf International Koordinatsioonikeskuse, Keila Kooli, Keila Linnavalitsuse ja Tallinna Ülikooliga. Viie päeva jooksul vahetati kogemusi ning leiti ühiseid murekohti. Muuhulgas kaaluti ühise haridusteemalise koostöö arendamist.Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprog-rammi Nordplus'i, Välisministeeriumi arenguabi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel teoks

saanud konverentsil, oli 190 osalejat 28 riigist. Kohal olid erinevate sektorite esindajad - koo-lid, lasteaiad, erinevad mittetulundusühingud, kohalike omavalitsuste ja haridusministeeriu-mite esindajad, sekka ka paar fondi ja äriühin-gut. Koos tõdeti hariduse olulisust vanemliku hooleta jäänud laste tuleviku kujundamisel ja et see ei ole üksnes vaeste riikide probleem. Konverentsi toetasid Euroopa Liidu Regionaal-arengu Fond, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus Horisontal Programm ja Eesti Välismi-nisteeriumi Arenguabi Programm.

Karol Sepik / Sihtasutus Archimedes

HARIDUSPROJEKT 5

LASTEKÜLAD6

Uus HP arvuti on kompaktne ja ei "lääga"Just nii ütles õnnelik Hardo (10a), kelle SOS pere sai sel aastal uue HP lauaarvuti.”Uus arvuti on väga kompaktne ja hoiab väga palju ruumi kokku. See on ka kiire ja ei lag'a enam (hääldus: lääga) ehk ei haki enam ega mõtle pikalt“, kommenteerib Hardo.HP ja SOS Lasteküla koostöö on kestnud juba 4 aastat ning selle ajaga on üheskoos teinud õnne-likumaks kümnete laste igapäe-vaelu. Kui eelmine aasta said kõik Narva-Jõesuu SOS-pered uued arvutid, siis selle aasta HP jõulu-kingitus läks osadesse Keila SOS peredesse. Viimase külajuhataja Indrek Jussi sõnul oli see kauaoo-datud kingitus. „Osades majades olid arvutid juba 9 aastat vanad. Nii mõnigi kord oli meie kontoriukse taga õnnetu koolijüts, päevik nä-pus – nimelt oli vaja e-koolist välja printida materjale, kuid koduarvuti oli kas liiga aeglane või olid teised lapsed juba ees.“ Jussi sõnul on uued arvutid väga head – kiiremad ja ei võta nii palju ruumi.SOS ema Sirje sõnul meeldib lastele lisaks kodutöödele ja e-koolis olemisele uutes arvutites ka mängida. Mõned lapsed kasutavad arvutit ka muusika kuulamiseks ja videote vaatamiseks. „Nüüd saavad lapsed ka kahekesi arvutis olla, kuna ekraan on piisavalt suur,“ lisab Sirje.

Kadi Sumberg / Fundriser

HP aitab SOS lasteküladel järk järgult uuendada peremajade arvuteid

PRESIDENDI KÜLASTUS 7

Eestit külastas SOS lastekülade president Siddhartha Kaul

Kenu 14a

Meile tuli külla SOS lastekülade president Sidd-hartha Kaul. Ootusärevus oli suur. President Siddhartha Kaul õpetas meile nende tervitusvii-si. Kõigepealt tutvustasime oma kodu, seejärel istusime lauda, mina viisin toidud ette. Tema

sõnum minule oli, et ära iial unusta muusikat, sest muusika aitab sind elus edasi.Loodame, et ta külastab meid ka lasteküla 20-ndal sünnipäeval.

President Kauli kohtumine SOS emadega Keilas

Siddhartha Kaul kohtumas noortega Tallinna SOS Noortekodus

Eestit külastas SOS lastekülade maailmapresident Siddhartha Kaul, kes käis avamas rahvusvahelist hariduskonverentsi. Lisaks külastas ta ka Kei-la SOS Lasteküla emasid ja ühte peremaja, Tallinna SOS Noortekodu ning Sotsiaalministeeriumit.

Töövarjupäev aitas tutvuda võimaliku tulevase erialaga

TÖÖVARJUPÄEV8

Erialavalik on noortele üks raskemaid, kuid väga oluline valik elus. Otsuse tegemise teeb veel keerulisemaks valikute paljusus, milles noortel on tihti raske orienteeruda. Et tutvuda erinevate õppimisvõimalustega, on Keila SOS Lasteküla noored käinud igal aastal haridusmessil "Teeviit". Ning kuigi "Teeviit" pa-kub head võimalust tutvuda koolidega ja seal pakutavate erialadega, kipub sellest noortele (ka meie omadele) väheks jääma. Meie lastel ja noortel on vähe eeskujusid, kelle kogemusega nad saaksid oma erialavalikul ar-vestada. Sageli juhtub ka, et eriala, mida noor on õppima läinud, ei olegi päris see, mida noor ette kujutas.Selleks, et suurendada noorte teadmisi elukut-sest, mille nad võib-olla tulevikus endale valida tahaksid, korraldasime Keila SOS Lasteküla noortele töövarjupäevad. Töövarjupäevad toimusid kevadisel kooliva-heajal ning selles osalesid noored, kes õpivad hetkel 7., 8. ja 9. klassis. Tavaliselt korraldatakse töövarjupäevi põhi-koolilõpetajatele, meie aga alustame sellise ettevõtmisega varem, et noorel oleks võimalus tutvuda võimalikult paljude erialadega, mille vahel edaspidi karjääriplaneerimisel oma valik teha. Lisaks sellele, et töövarjupäeva käigus saab tutvuda ametiga, loob see noorele võima-luse mõista ka töö olulisust oma elus toimetu-lekul ning muuta reaalsemaks kujutlust, milline on iseseisev elu.Enne töövarjupäevale minekut selgitasime välja noorte ametialased huvid, kasutades selleks pildipõhist abivahendit Jobpics. Lähtuvalt noor-te huvidest leidsime neile sobivad ettevõtted, kes pakkusid võimalust noortele töövarjuks tul-la. Kusjuures, noorte huvid olid väga erinevad

– juuksur, sõjaväelane, hambaarst ja mitmed muud põnevad ametid. Töövarjupäev kestis neli tundi, mille käigus sai noor tutvuda talle huvipakkuva valdkonnaga lähemalt. Nii käis üks noormees koos oma mentoriga metsas, tutvumas seal kasutavate masinatega ning metsa hindamisega. Neiu oli aga neli tundi hotelli vastuvõtus. Samuti käis üks meie noortest tutvumas koerajuhi tööga, mis viis ta nii sadamasse kui lennujaama saa-buvaid reise kontrollima.Oli noori, kes tulid töövarjupäevadelt tagasi kindla teadmisega, millistele õppeainetele koolis rohkem tähelepanu pöörata või kuidas nad oma haridusteed peale põhikooli lõppu jätkavad aga eks see päeva üks eesmärkidest oligi. „Väga äge!“ oli peamine lause, mida kuulsin, kui noortelt nende kogemuse kohta pärisin. Kõik olid arvamusel, et selliseid ettevõtmisi võiks toimuda veelgi. Usun, et töövarjupäev in-nustas noori veel rohkem edasi püüdlema ning pani mõtlema valikute peale nii oma karjääripla-neerimisel kui ka elus üldse. Lisaks võimsale emotsioonile, andis töövarju-päev noortele suurel hulgal kogemusi ja tead-misi. Usun, et neile toetudes oskavad nad teha läbimõeldumaid otsuseid oma tuleviku suhtes. Kuna töövarjupäev täitis oma eesmärki, siis plaanime ettevõtmisega jätkata ka järgmisel aastal ning võimalusel ka eesoleval suvisel koolivaheajal. Keila SOS Lasteküla noorte nimel suured tänud Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo, Radisson Blu Sky Hoteli, Scoutspataljoni, Maksu- ja Tol-liameti, Puit&Disaini, Scheeli Restorani, Nordic Hambakliiniku, Salonplusi, Stora Enso Eesti ja Moller Grupi mentoritele, kes tutvustasid oma ameteid.

Liina Vesiloik / Keila SOS Lasteküla sotsiaaltöötaja

HARIDUS 9

Samsungi digitaalne klass Põltsamaal

Samsung Electronics Baltics Eesti esinduse juht Ursel Velve sõnul on iga algus raske ja seda innustavam on näha, kuidas ka keeruka-maid matemaatikaülesandeid lahendades laste silmad nüüd säravad.Esimesed muljed näidistunnis osalenud õpilastelt:Kaur: “Siin on väga põnev, näiteks kasvõi muusikat võiks siin õppida. Saame muusikat alla laadida ja siis selle kohta kohe ka rohkem lugeda.“Martin: „Hästi kaasaegne tunne ja mugav ole-mine on siin klassis. Tahaksin siin kohe õppida ajalugu, siis saaks juttudele ka pilte juurde otsi-da. Ma väga loodan, et õpetajad ei karda seda klassi kasutada, oleme valmis neid aitama.”Annika: „ Eesti keelt võiks siin klassis õppida. Siis ei pea pakse ÕSe lappama, vaid saab kohe internetist vaadata. Karjääriõpetuse tundi võiks ka teha, siis saaks internetis kohe ka vaadata, mis töökohad reaalselt üldse saadaval on ja mis nõudeid esitatakse.“Õppealajuhataja Riina Valdmets ütles aga järg-nevat: „Infotehnoloogiast me ei pääse. Varem või hiljem tuleb kasutusele võtta uued tehnili-sed vahendid. Koolis on küll olemas tavaline arvutiklass, kuid seal me ei saa õpilasi nii hästi suunata kui uues digitaalses klassis. Siin on mugav teha tunnikontrolle, saab kohe teada ka statistika ja seda suurel ekraanil õpilastega koos arutleda. Õpetajal on näha, mida iga laps teeb ja õpetaja saab igat last eraldi aidata ja

õigesse kohta suunata.”Kõnealuse digitaalse klassi lahendus loob interaktiivse õppekeskkonna ning innustab õppetöös rohkem osalema ja seeläbi ka mees-konnatöösse rohkem panustama. Digitaalsed lahendused julgustavad ja toetavad suhtlust õpilaste ja õpetaja vahel läbi kaasavate tege-vuste ning võimaldavad lihtsat ligipääsu õppe-materjalidele. Uus lahendus võimaldab õpetajal ja õpilastel paremini suhelda, kasutades selleks näiteks digitaalsete õppematerjalide jagamise funktsioone, ekraanide jälgimist, interaktiivset testimist, küsimustike koostamist jms. Õpilas-tel on võimalus esitada küsimusi, millele saab õpetaja koheselt vastata ja jälgida iga õpilase ekraane, et neid vajadusel edasi juhendada.Tehnilise poole pealt sisaldab Samsungi digi-taalne klass järgmisi asju:• klaviatuuriga varustatud 31 Samsung Galaxi

Note 10.1'te• üks puutetundliku ekraaniga 75-tolline inter-

aktiivne tahvel• Samsung School tarkvara, mis võimaldab

tunde interaktiivselt läbi viia• ML Novator'i laadimisjaam-transpordikäru,

mis võimaldab laadida korraga kõiki seadmeid• 2 wifi ruuterit, et tagada klassis kvaliteetne

internetiühendusProjekti maksumuseks kujunes ligi 27 000 eurot.

Kadi Sumberg / Fundriser

SOS Lasteküla ja Samsungi koostöös avati jaanuaris Põltsamaa Ühis-gümnaasiumis, Eestis ainulaadne, 30-kohaline Samsungi digitaalne klass, kus kaasaegne infotehnoloogia aitab muuta õppeprotsessi noorele õppu-rile atraktiivsemaks. SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro ütles kin-gitust üle andes, et neil on suur rõõm näha, kuidas tänu heale koostööle Samsungiga saavad lapsed kogeda kaasaegseid õppimisvõimalusi.

10

Asendus- hooldusest

Eestis. Põhjalikult.

Kõnealused juhised kinni-tati 2009. aastal ning nen-de eesmärgiks on aidata kaasa ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste instrumen-tide asjakohaste sätete

rakendamisele, et tagada nende laste heaolu, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest või kelle puhul selline risk eksisteerib. Juhised ise, on jagatud mitmeks osaks: enne-tustegevus, asendushoolduse erinevate vormide kättesaadavus, teenuse kvaliteet, lapse õiguste tagamine, järelevalve ning iseseisvumine. Samu

Julia Kovalenko / Lapse õiguste nõunik

SOS Lasteküla Eesti Ühingu läbiviidud uuring “ÜRO Laste asendushool-duse juhiste rakendamine Eestis” näitas, et vanemliku hoolitsuseta lastele pakutava sotsiaalteenuste kvaliteet on Eestis ebaühtlane ning rohkem tuleks arvesse võtta laste vajadusi ja vastavalt sellele teha muudatusi seadusandluses.

LAPSE ÕIGUSED

11

Maikuus toimus SOS Lasteküla emadepäeva kampaania „Rõõmusta ema“, mille raames kirjutasid paljud inimesed meile imearmsaid mõtteid oma emadest. Tule ja loe neid lähe-malt meie Facebooki lehel!

teemasid kajastati ka uuringu raames.Uuringut viisid läbi Piia Tammpuu ja Kersti Puhm, kes analüüsisid selleks nii Eestis kehtivat seadusandlust, kui ka muid poliitilisi dokumente. Samuti analüüsiti viimase kümnekonna aasta ta-guseid statistilisi andmeid ning küsitleti valdkon-naga kursisolevaid spetsialiste: asenduskodude töötajaid, kasuperede liikmeid, lastekaitsetööta-jaid, asenduhoolduse kogemusega noori.Muuhulgas tuli välja, et 2012. aasta lõpu sei-suga oli Eestis 2618 asendushooldust vajavat last. Võrreldes 2005. aastaga, mil' asendus-hooldust vajas kokku 3864 last, on rõõm tõde-da, et aastatega on see arv vähenenud.Paraku on eelnimetatud tendentsi üheks pea-miseks põhjuseks laste koguarvu vähenemine rahvastikus (lapsi sünnib vähem) aga ka vähe-mate laste perekonnast eraldamine ja asendus-hooldusele määramine. Mainimata ei saa (ega tohigi) jätta ka hästi tehtud ennetustööd.Uuring näitas ka, et ennetustegevuste tase on Eestis endiselt väga ebaühtlane ja paljust-ki sõltub nii tegevus ise, kui ka selle tulemus sellest, kas kohalikul omavalitsusel on piisvalt ressursi selleks, et tagada kvaliteetseid ja vajalikke teenuseid riskigrupis olevatele pere-dele või mitte. Näiteks lastekaitsetöötajad, kui ühed ennetustegevuse läbiviijad, on korduvalt rõhutanud seda, et neil ei ole piisavalt aega, et tehtav ennetustöö oleks kvaliteetne. Oluline on ka see, et probleemi varajane märkamine Ees-tis veel nii hästi ei toimi, kuigi tendents liigub paremuse poole. Nimelt nähakse lastekaitsetöötajas tihti ametnikku, kelle ainuke eesmärk on vanemaid karistada ja laps perest eraldada ning seepä-rast pöördutakse tema poole väga hilja. Tihti alles siis, kui perel on tõsised probleemid juba tekkida jõudnud.Uuring näitas ka, et olulisemateks põhjusteks miks laps perest eraldatakse, on seotud ees-kätt vanemate alkoholisõltuvuse aga ka laste põhivajaduste mitterahuldamisega: mittepiisav söök, koolikohustuse mittetäitmine, halvad elutingimused jne. Lisaks on jätkuvalt suur murekoht lapse üksin-da jätmine ajaks, mil' vanemad töötavad kas

välismaal või mujal Eestis, kuid on kodust ja lapsest eemal. Ka laste väärkohtlemine on asi, millega tuleks rohkem tegeleda. Peale lapse perest eraldamist, töö perega üldjuhul lakkab või jätkub vähesel määral ja ainult siis, kui pere ise on asjast huvitatud. Selle tulemuseks on see, et kui laps on korra juba asendushooldusele suunatud, jääb ta sinna kuni iseseisvumiseni. Statistika näitab, et kõi-gest alla 5% lastest naaseb oma pere juurde.Uuringus eksperdina osalenud Sotsiaalministee-riumi spetsialisti Piia Tammpuu sõnul on oluline, et vanemliku hoolitsuseta jäänud ja seetõttu asendushooldusele paigutatud lastel oleks võimalus kasvada peres või võimalikult pere-sarnastes tingimustes. Selleks on ühelt poolt vajalik arendada hooldusperede süsteemi, teisalt muuta asenduskoduteenust peresarnasemaks nii teenuse osutamise füüsilise keskkonna kui ka teenuse sisu ja korralduslikus mõttes.Lisaks peremajade ehitusele on vaja suurenda-da just perevanemaga asenduskoduteenuse kättesaadavust, kus vahetustega kasvatajate asemel hoolitseks laste eest üks perevanem, kes elaks nendega ka püsivalt ja päevast päeva koos.

LAPSE ÕIGUSED

„Kõik mu lapsed on andekad ja armastatavad teineteist!“

LASTEKÜLAD12

Aleksandra Degterjova

Narva-Jõesuu SOS Lasteküla on meie küladest kõige noorem, see avati alles 2 aastat tagasi. Küla on koduks 38 lapsele. Viimase aastaga on laste elu muutunud palju stabiilsemaks, lastel on nüüd kas SOS pereva-nemad või SOS ema, ja lapsed on muutunud palju avatumaks. SOS-ema Galina räägib oma lastest särasilm-selt: “Kõik minu lapsed on pärit erinevatest peredest ja seetõttu väga erinevad. Aga kõik on andekad ja armastatavad teineteist.Ühele pojale meeldib laulmine, septembrist hakkas ta akordioni mängima. Üks poistest tantsib hästi. Kuna ta on veel pisike, siis on see rohkem väikese lapse tants, mis teeb iga ema rõõmsaks. Kuna talle meeldib ka klaveri-mäng, siis koos arutades jõudsime otsusele, et tema hakkab käima klavertunnis. Täna käivad mõlemad lapsed muusikakoolis ning kogu aeg on väiksed kontserdid. Ka kodus on meil

klaver, tõin selle oma päriskodust kaasa, sest igapäevane harjutamine on väga tähtis. Ma alati mõtlesin, et kinniste silmadega pilli mängimine on pigem selline teatraalne žest. Nüüd aga näen, et minu laps on muusikasse nii keskendunud, et kõik muu kaob ta ümbert. Minu lapsed on ka väga sportlikud. Vanem poeg mängib jalgpalli, aga kõige rohkem meel-dib talle ujumine. Ujumas käimine on lastele kui perekondlik pidu.Meie pere lapsed on kogu aeg tegevuses. Kui ei ole muusikat või sporti, siis nad meisterda-vad. Ei tea, kas jõuan kõik laste kingitud ehted ära kanda. Kõige rohkem aga rõõmustan selle üle, et lap-sed on õppinud oma muresid jagama. Nendes on tekkinud kindlustunne, et kodus ootan neid mina ja olen neile alati toeks. Vaatan uhkusega neid ja näen, et nad on õnnelikud.”

Lapsed on Narva-Jõesuu lastekülas hästi kohanenud

PERETUGEVDAMISE PROGRAMM 13

Avatud Eesti Fondi abiga toetati Narva riskiperesid

Tänaseks on SOS Lasteküla Eesti Ühing oma peretugevdusprogrammidega olnud Ida-Viru-maal juba rohkem kui 10 aastat. Ennetustege-vusele on rohkem rõhku pandud alates 2008. aastast, mil Narva linnas alustati kompleksse peretugevdusprogrammiga.2012 aasta suvel tuli Narva peredele appi Avatud Eesti Fond, kelle abiga said kahe aasta jooksul abi ligikaudu 120 peret.Pere tugitöötaja abiga lahendati koos prob-leeme, mis takistavad igapäevast toimetulekut ning võivad viia olukorrani, kus lapsed tuleb perest eraldada. Lisaks sellele vajasid pered ja lapsed regu-laarset psühholoogilist nõustamist, tugiõpet ja logopeedi abi. Toetati ravikulude katmist ning kompenseeriti transpordikulusid, mis olid vajali-kud arsti juurde sõiduks. Heade toetajate abiga rõõmustasime lapsi ka jõulude ajal ning suveperioodil töötasid lastega noorsootöötajad, kes aitasid laste suve mitme-kesisemaks muuta. Ühe programmis osale-nud ema sõnul on projekt vajalik just eelkõige selleks, et lisaks erinevatele teenustele on alati

võimalus pöörduda inimese poole, kes ei asu koheselt pere probleeme hukka mõistma, vaid aitab probleemidele koostöös lahenduse leida. See inimene - pere tugitöötaja - leiab alati aega vestlemiseks, kui sõltuvushäirega üksikemal tekib jälle kange kiusatus pudeli järele haarata või kui ema suhted oma teismelise lapsega on karile jooksmas. Ja kuigi emotsionaalselt on pere tugitöötaja töö raske, annavad lisaks supervisioonidele jõudu liigutavad edulood oma hoolealuste käekäigust. Nii näiteks kirjeldas meie perede tugitöötaja isa ja tütre emotsio-naalset taaskohtumist, mille teostumisele aitas kaasa tüdruku osalemine programmis.Lähiajal valmib peretugevdusprogrammi mõju uuring, mille tulemusi tutvustame kõikidele oma senistele koostööpartneritele. Avatud Eesti Fondi abi sai küll selleks korraks läbi, kuid see ei tähenda, et pered edaspidi hätta jäävad - koostöös Narva linnaga püütakse peredega tööd edasi teha ning suure osa perede toe-tamise jätkamisse on andnud ka eraisikutest annetajad, toetades programmi Swedbanki annetuskeskkonna kaudu.

Elmet Puhm / Teenuste arendusjuht

Juba kolmandat aastat on SOS Lasteküla Ma armastan aidata keskkonnas Narva peretugevdusprogrammiga. Läbi Swedbanki Annetuskeskkonna saavad kõik Swed-banki kliendid annetada nii preemiapunkte kui ka raha hätta sattunud laste ja perede heaks. Sinu annetusega saame Ida-Virumaa riskiperedele võimaldada sotsiaalabi, psühholoogilist abi, logopeede ja terapeute ning vajadusel ka materiaalset tuge, kas laste ravimite või lasteaiakohta-de tasumisel. Preemiapunkte saab annetada iga kuu.

Ma armastan aidata

HARIDUSPROJEKT14

Haridusprojekt “Koostöö kvaliteetsehariduse tagamiseks riskilastele“Ingrid Sindi / Põltsamaa SOS Lasteküla programmijuht

Põltsamaa SOS Lasteküla osaleb projektis, mille sisuks on luua võrdsed võimalused ebasoodsa-mas olukorras lastele ja noortele, et aidata neil kogukonnaellu paremini integreeruda ja panus-tada nende edukasse osavõttu ühiskonnaelust. Kõnealune projekt kannab nime “Koostöö kvali-teetse hariduse tagamiseks riskilastele.“, inglise keeles „Cooperation for quality education for children at social risk“- EDU no borders. Projekti kestvus 29.mai 2013 – 31. detsember 2014Alates eelmise aasta oktoobrist on lapsed, noo-red ja ka perevanemad saanud osa mitmetest tegemistest. On toimunud välimatkad vaheldu-misi koolituste ja tugiõppe ringidega lastele. On seistud silmitsi oma hirmude ja eelarvamustega.

Mängude kaudu on noored õppinud mees-konnaloomist ja koostööpõhimõtteid. Samuti käsitlema teemasid nagu "Minu parim sõber" ja "Sõbra sünnipäev". Nii valmisid kaks lühifilmi. Toimus ka koolitus „Elusse armunud“. Koos mõtestasime aega, kui väärtust ning unista-sime. Mis on see, millest vaimustun? Mis on minu kirg? Millele kulutan oma aega? Kes on minu sõbrad- kas mina valin neid või nemad mind? Mida tähendab aeg ning kui palju mak-sab aeg – üks aasta, üks kuu, üks tund? Rollimängu ajal on käidud unistuste reisil ning jagatud oma kaaslastega seda, mida teeks igaüks meist oma elu parimal aastal ning milline on tuleviku kodu.

Lapsed osalemas koolitusel „Elusse armunud“.

LASTEKÜLAD 15

Üks kevadine pühapäev

Plaan oli fotod raamidesse panna ning selle jaoks korjasime kõik koos männimetsast oksi ja muud materjali. Mererand andis vahvat lisa meie materjali kotti. Pajuvitsad läksid munade-pühaks pesa punumiseks. Männiokstest said liimipüstoli abiga originaal-sed pildiraamid pere lastele. Tuli välja, et mater-jal sai väga kiirest otsa, kuna meisterdamine on ülimalt kaasahaarav tegevus. Pesapunumine võttis pisut enam aega, aga eks see olegi loogiline, kuna pesast saab munade kodu ja ükski kodu ei kerki sekunditega. Pesas leidsid endale kodu väikeste poiste endi kätega voolimissavist voolitud pesamunad. Meie kodupesa sai oma kätega kaunimaks ja munadepühad võisid tulla!

Tegime lõket ja grillisime vorstikesi. Mängisime ka erinevaid mänge. Köievedu toimus poiste ja tüdrukute vahel ja võitjateks osutusid seekord tüdrukud (neid oli rohkem kui poisse). Veel tegime vägikaika vedu, kus lapsed said jõudu proovida kasvatajatega. Toimus veel saapa viskamine ja luua loopimine, parimatele olid ka auhinnad. Väga tore üritus oli ja nalja sai palju. Lastel oli vahva näha SOS emasid nõiakostüü-mides kaasa lustimas.

Katre Sosi / SOS ema

Erik Mäekivi – Keila SOS Lasteküla kasvataja-noortejuhendaja

Kuidas kaunistada kodu oma kätega ning teha praktiliselt mitte millestki midagi? Pereema Katre lapsed käisid kevade hakul mere ääres ning met-sas loodusmaterjali korjamas.

Volbripäeva õhtul pidasime lastekü-las Volbripidu. Kõik lapsed ja emad olid ennast ilusti nõiakostüümides-se riietanud.

Koos lastega valmistatud munadepüha kaunistused

Volbripäev lastekülas

SOS emad maskeerusid vahvateks nõidadeks

16

Tavaline, aga samasKui alustasin tööd Põltsamaa SOS Lastekülas, siis ega ma eriti palju sellele ei mõelnud, et mida ma sotsiaaltöötaja-na täpselt tegema pean. Tegin seda tööd, nagu seda ikka

tehakse: käisin peredes, rääkisin perevanema-tega, tädidega, ka laste ja noorte endiga. Vahel istusin tund, vahel kauemgi. Sotsiaaltöötajana alustades, oli minu üheks töövaldkonnaks perede heaolu tagamine. See on minu jaoks kombinatsioon eri tahkudest: ai-tamine, nn "kohalolek", usaldus, suhtlemine, ka teatud põhimõtete eest seismine. Nagu näiteks see, et last (noort) peab tõsiselt võtma. Kõlab ehk leierdatult, aga nii on.

Kuidas ma täpselt aitan? Ja mida tähendab "kohalolek"? Need on küsimused, mis on tek-kinud minu jaoks peale pooleteiseaastast tööd Põltsamaa SOS lastekülas. Ühest küljest mõtlen aitamise töö eripärale. Ning teisalt tekitab küsimusi SOS pere, kui nähtus, meie SOS Lastekülas ja ühiskonnas – see on tavaline, aga samas ka natuke teistmoodi. Kui vaadata pere igapäevaelu, siis suures osas on elu nagu igas teiseski peres – argitoimetu-sed, alates söögi tegemisest kuni majaümbru-se korrashoiuni. Samas on SOS pere omapärane. See on minu arvates see, et pereks ei sünnita niiöelda iseenesest, vaid pereks tuleb kasvada. See on töö ja eraelu kombinatsioon, mis ehk ongi üks suurimaid väljakutseid selle SOS vanemaks olemise ja SOS pereks kujunemise juures.Üsna palju räägitakse SOS emade, SOS perevanemate või ka peretädide tööst. Ja see on ka õige. Nemad on just need inimesed, kes

loovad meie lastele ja noortele kodu ja pere – selle keskkonna, kus on kodune õhkkond ja peretegemised või nagu sätestab meie tegemisei SOS Lastekülade visioon: iga laps kuulub perekonda ning kasvab üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas. Aga vähem on olnud juttu SOS peretöö ja las-tega töö tegemistest perede aitajate vaatenur-gast. Püüan seda tühimikku pisut täita. Nähtavasti tekitan küsimusi juurde, kui vas-tuseid leian, kuid oluline on siinkohal arutelu, mitte põhjapanevad vastused.Minu meelest on SOS peretöö kahetasandili-ne: on pere ja on tugisüsteem perele. See on see, mis on Eestis puudu näiteks kasuperede jaoks. Koolitused, vestlusringid, arenguvestlu-sed, väljasõidud, ümarlauad, puhkused. Seda nimekirja saaks veelgi täiendada. Ja meil on see olemas. Justkui suurepärane. Samas on ka küsitavusi: milline on pere ja tugisüsteemi suhe, kes mille eest vastutab? Näiteks, kui tekib probleem, siis kust maalt lõppeb pere roll ja algab aktiivne tugisüsteemi tegevus? Vahel seisavad meie SOS pered silmitsi muredega, mis on tõsised ja kurnavad. Ja kuidas siis aidata?Kui ma kaksteist aastat tagasi ühte Eestimaa lastekodusse tööle läksin, siis esimese tööpäe-va varahommikul, lastekodu peaukse poole kõndides, nägin enda poole kõndimas üht naist ja väikest poissi. Lähenesime teineteisele, teretasime ja vestlesime. Mõistsin, et naine oli kasvataja ning laps, umbes 6-7 aastat vana, oli uus poiss lastekodus. Nad olid teel lasteaeda. Siis poiss vaatas minu poole alt üles ja küsis ootamatult: „Kas teie tulite siis meie pärast?” Olin küsimusest üllatunud ja segaduses ühel ajal. Ma ei mäleta, mida täpselt vastasin. Õieti, ei osanudki ma midagi vastata. Mul ei olnud aimu, kes on need lapsed lastekodus või milline on üldse elu lastekodus. Ma ei teadnud täpselt, et

Ingrid Sindi / Põltsamaa SOS Lasteküla programmijuht

LASTEKÜLA

17

ka natuke teistmoodimille või kelle pärast ma sinna tööle läksin. Sellest ajast on mul kaks väärtuslikku koge-must: üks seotud lastega ning teine abistamise fenomeniga. Esiteks lastest. Kui nad aktsepteerisid täiskasvanut, siis nad olid ausad ja siirad. Selle saavutamise eeldu-seks oli aga see, et täiskasvanu ise, pidi akt-septeerima last. Teame ju, et lapse ja täiskas-vanu suhtes on vastutav pool alati täiskasvanu. Seega, mida külvad, seda lõikad.Ja teiseks. Kui töötad aitajana, siis pead tead-ma, keda ja kuidas aidata? Vahel võib juhtuda ka nii, et aitaja aitab eeskätt iseennast. Kuigi mured alati lahendust ei saa, siis aitaja tunne on ikka see, et „aga mina teen niigi kõik ja annan endast kõik”. Selline iseen-dast kõikandmise nähtus on vale ja isegi ohtlik. Abistada saab vaid siis, kui oled ise „vormis”. Tuleb teadvustada ka oma tegevuse sisu. Siis on võimalik aidata nii, et säilib see vajalik rahu-lik hoiak. See on see kaaslast (ka last) arvestav ja rõõmsameelne hoiak, et „Nohnii, tulgu mis tuleb. Vaatame koos.” Aitajate töö kohta öeldakse, et teise probleemi ei tohi endale võtta. Kuid siin on üks "aga": mis

hetkest on mure (probleem) pere ja mis hetkest tugisüsteemi oma? Muidugi, mõnes mõttes ole-me üheskoos kaastegutsejad ja kaasvastutajad, nagu ütleb see tore Aafrika vanasõna: on vaja küla, et üles kasvatada laps. Aga samas peaks kuidagi ka piiritlema, sest on ka teine tabav ütlus: kui kõik vastutavad, siis ei vastuta keegi. Mul puudub vastutuse jagamise piiridest selge nägemus. Ka ei ole selle teema kõiki tahke võimalik avada lühikese artikli ridade kaudu. Ehk mõtleksime sellele koos? Mulle nimelt tundub, et siin on ülesanne meile mõlemile – nii SOS vanematele, kui ka tugisüs-teemis tegutsevatele aitajatele (ka juhtidele), kuid lähtekoht peaks olema see: kui SOS vane-mate fookus aitajatena on suunatud eeskätt pere lastele, siis tugisüsteemis tegutsejate ai-tamisfookus on vanematel. Ehk et tegemist on selgete rollidega ning kahetasandilise osalemi-se, kuulamise ja huvitundmisega. Et nii lapsed kui ka täiskasvanud tunneksid mõlemad, et neid võetakse tõsiselt. Nii saab teostuda ja edasi areneda idee perest, SOS perest, mis on ühest küljest tavaline aga samas natuke teist-moodi ka. SOS pereks peab kasvama!

LASTEKÜLA

Rahvusvaheline Naisteklubi president Eva Koep-Schlaga allkirjastamas lepingut, millega anti SOS Lastekülale üle eelmise aasta lõpus toimunud Jõulubazaari raames kogutud toetus-summa 15 500 eurot.

18

Meil on väga hea meel, et SOS Laste-küla "Sõprade Klubi" on suurenenud jõudsalt. Seda kõike tänu teile, head annetajad. Aitäh teile! "Sõprade Klubis" on toredad inimesed, kes soovivad kaasa aidata SOS laste-külade laste heaolule ning tänu kõikidele püsiannetajatele saame aidata ka rohke-maid Eestimaa lapsi. "Sõprade Klubisse" kuuluvad püsianne-tajad on need, kes aitavad meil lastele vajalikke lisateenuseid pakkuda, mida riiklikud asenduskodud ei paku. SOS Lastekülas on esimesel kohal pere ja see, et meile jõudnud laps saaks oma raskest minevikust palju parema tule-viku. Anname endast parima, et aidata lapsi nii psühholoogilise nõustamisega, muusikateraapiaga, huviringidega aga ka palju muuga, mis meie laste meeled positiivsed hoiavad. Lisaks sellele on SOS Lastekülade süda-meks meie SOS pereemad. Emad, kes on laste jaoks olemas 24/7 ning naised, kes on lastele elu lõpuni ema eest - SOS emad on meie liikumise kõige suurem väärtus.Tänu meie teavitustööle Tallinnas ja Tartus, oleme saanud juurde palju püsi-annetajaid - nüüdseks on meil "Sõprade Klubis" üle 1200 püsiannetaja. See number on suur, kuid meie eesmärk on seda veelgi suurendada. Meile ei olegi esmane annetuse suurus, vaid see, et annetus oleks regulaarne. Seepärast kutsumegi teid kõiki rääkima püsiannetusest ka oma perele, sõpra-dele ja tuttavatele sest nii saame kõik aidata!Suur tänu kõikidele "Sõprade Klubi" liikmetele ning koos teiega saame seda veelgi suurendada.

PÜSIANNETUS

Tänu püsianne-tajatele saame aidata rohkem Eestimaa lapsi

Veronika Vikkisk / Fundriser

Kutsu ka sõpru SOS Sõprade Klubisse www.sos-lastekyla.ee/heategu

TÄNUSÕNAD 19

Tänamised

SOS Lasteküla tänab:

Aitäh ka kõigile teistele toetajatele. Te toote sära laste silmadesse!

Täname meie perede RISTIVANEMAIDEast Capital on meie kõige kauaaegsem partner ja hoolitseb ema Erika pere eest, kus kasvab 5 last vanuses 9-16aastat.Trigon Capital on enda õlule võtnud ema Maie pere aitamise, kus kasvab 5 last, vanuses 3-17aastat. Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi korraldab igal aastal jõulubasaari ja seal

kogutud raha eest aitavad nad ema Urve peret, kus kasvab 6 last, vanuses 9-16aastat.Terje Aru hoolitseb ema Mare pere eest, kus kasvavad Keila küla kõige pisemad lapsed, kokku 6 last, vanuses 2-15aastat.Keila SOS Lasteküla sponsor Oriflame; Narva-Jõesuu SOS Lasteküla sponsor Sillamäe Sadam

SOS Sõprade Klubisse kuuluvad ettevõt-ted: Baltinstall Grupp OÜ, Kattex Grupp OÜ, Lindersen OÜ, Merit Tarkvara AS, Myhome OÜ, OÜ AC Hector, OÜ Dorida, OÜ Huppa, OÜ Projektum, OÜ Viraito, Puidu Taavet OÜ, SMPK OÜ

Sünnipäeva annetused: HP – oma kliendiüritusel palusid teha an-netuse Keila SOS lastekülade laste heaks ja toetavad meie peresid uute arvutitega Morek IT – oma sünnipäeval palusid kin-gituste asemele teha annetus Keila SOS lastekülade laste heaks

Täname ettevõtteid, kelle kliendid saavad toetada SOS lastekülade lapsi: Allegro Baltics OÜ (osta.ee), Danske Bank AS Eesti Filiaal, Narva-Jõesuu SPA, Norstat Eesti AS, Ocean Air OÜ, OÜ Ungru Restauraator, Piletilevi AS, Swedbank AS, Turu-Uuringute AS

FB emadepäevakampaania „Rõõmusta ema“ tänusõnad lähevad Nele-Liis Vaik-soole ja tema pojale Ronile. Kampaania valmis koostöös Dreamgrow’ga. Kingi-tused osalejatele panid välja Oriflame, Piletilevi, Selver, Radisson Blu Sky ja Sparkling Group.

Täname kõik ettevõtteid, kes on juba toetanud SOS lastekülade remondifondi, et aastaga kokku koguda 75 725 eu-rot. Erilised tänud MTÜ Southwestern, Capfield OÜ, OÜ Estmare Logistika, Lindersen OÜ, OÜ Fund Ehitus, Pelton Capital OÜ´le.

Narva-Jõesuu SOS Lasteküla soovib tä-nada Facebooki kogukonda Südamete Soojus

Suured tänud meie vabatahtlikule keele-toimetajale George Zhordaniale

SOS Lastekülana oleme võtnud endale suure vastutuse – kasvatada suureks vanemliku hooleta lapsed, kes on ilma jäänud kodust ja emaarmastusest. Meie juures on neil lastel SOS-perevanemad, kes annavad lastele tule-vikuks kaasa õiged väärtushinnangud. Ainult tänu lahketele toetajatele nagu Teie, saame seda tööd teha ning jõuda igal aastal aina rohkemate abi vajavate lasteni Eestis.Tänaseks elab SOS peredes 146 last, kellest noorim on 1-kuune. Meie tiiva alt on ellu astu-nud enam kui 80 noort, kelle elu oleme saanud

üheskoos paremaks muuta. Meil on rõõm kogeda, et väga paljudel neist on juba oma pere ja lapsed. See annab meile kindlustunde, et teeme oma tööd õigesti.Me ei ole veel jõudnud nii kaugele, et ainuüksi riigi toest ja rahastamisest piisaks vanemliku hooleta laste kasvatamiseks. Nendel lastel ei ole vanemaid, kes nende eest seisaksid. Nad on justkui meie kõigi omad. Seepärast palume-gi Teie abi, et teha kõigis majades hädavajalik remont. Oleme tänulikud iga toetussumma eest majade remondifondi.

HEA TOETAJA,

SOS Lastekülana oleme võtnud endale suure vastutuse – kasvatada suureks vanemliku hooleta lapsed, kes on ilma jäänud kodust ja emaarmastusest. Meie juures on neil lastel SOS-perevanemad, kes annavad lastele tulevikuks kaasa õiged väärtushinnangud. Ainult tänu lahketele toetajatele nagu Teie, saame seda tööd teha ning jõuda igal aastal aina rohkemate abi vajavate las-teni Eestis.

Tänaseks elab SOS peredes 146 last, kellest noorim on 1-kuune. Meie tiiva alt on ellu astunud enam kui 80 noort, kelle elu oleme saanud üheskoos paremaks muuta. Meil on rõõm kogeda, et väga paljudel neist on juba oma pere ja lap-sed. See annab meile kindlustunde, et teeme oma tööd õigesti.

Me ei ole veel jõudnud nii kaugele, et ainuüksi riigi toest ja rahastamisest piisaks vanemliku hooleta laste kasvatamiseks. Nendel lastel ei ole vanemaid, kes nende eest seisaksid. Nad on justkui meie kõigi omad. Seepärast palumegi Teie abi, et teha kõigis majades hädavajalik remont. Lisasime kirjale ülevaate külade vajadustest. Palun valige, millise küla remondifondi soovite toetada. Oleme tänulikud iga toetussumma eest.

Ükski annetus ei ole liiga väike. Kõigile toetajatele anname tagasisidet ning paneme Teie nimed tänutäheks kodulehele.

Margus OroTegevdirektorSOS Lasteküla Eesti Ühing

SOS Lasteküla Eesti ÜhingPärnu mnt 130-30, Tallinn 11317 • Tel: 65 66 958offi ce@sos-lastekyla.ee • ww.sos-lastekyla.eeFacebookis SOSlastekylaIBAN: EE062200221001178590

Margus OroTegevdirektor

EELARVE

KEILA SOS LASTEKÜLA REMONDIFOND

majade värvimised, põrandate, elektrisüsteemide hooldused, eraldi vee- ja elktrimõõdikute paigaldamine majadele ja palju muud

58352 €

KEILA SOS NOORTEKODU REMONDIFOND

värvimistööd, aia parandus ja palju muud 8210 €

TALLINNA SOS NOORTEKODU REMONDIFOND

vannitubade ja noorte tubade remont 4000 €

PÕLTSAMAA SOS LASTEKÜLA REMONDIFOND

värvimistööd ja pisiremont 4163 €

NARVA-JÕESUU SOS LASTEKÜLA REMONDIFOND

pisiremont 1000 €

KOKKU REMONDIFOND 75725 €

ÜKSKI ANNETUS EI OLE LIIGA VÄIKESOS Lasteküla Eesti ÜhingEE062200221001178590

Selgitusse: küla nimi, toetaja e-mail ja aadress(kui soovite anonüümsust, siis andke teada)

900 66 90 5 € 900 66 70 25 €900 66 80 10 €

Aitäh!

Ükski annetus ei ole liiga väike! EE062200221001178590 SOS Lasteküla Eesti Ühing, www.sos-lastekyla.ee/anneta