Eesti sündmuste ajakiri Nr 4, sügis-talv 2014/2015 | tasuta

pöff

Ooperisse kinnoGO-Vanemuine!

Talveöö unenägu

Uus jõuluturg Viljandis

32 esietendust

Aastalõpu Tartu

Lastele jõuludeks

Sarah Brightman21. novembrilSaku suurhallis

Sisukord Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 3

Ajakiri Kultuurikava.eeEesti suurim sündmuste ajakiri, mis ilmub 3 x aastas Postimehe vahel.Tiraaž 51 000Väljaandja OÜ KultuurinetTrükk KroonpressJärgmine Kultuurikava ilmub märtsis.Suurim sündmusteportaal veebis www.kultuurikava.ee

Toimetus:

Leo Ariva Vastutav väljaandja leo.ariva@kultuurikava.ee

Reklaam:

Kristi Kõll tel 5344 5028 kristi@kultuurikava.ee

Kirkke Uudla tel 5663 2655 kirkke.uudla@kultuurikava.ee

Kuhu minna? Mida teha?

Hoia Kultuurikava tegijad oma uudiste, ettevõtmiste ja üritustega kursis – siis oled nähtav üle kogu Eesti ja sellest saavad teada kõik. info@kultuurikava.ee

Katariina Leon Kujundus / makett

Riina Tobias Korrektuur

Soovime sündmusterohket sügistalve!Värske Kultuurikava pakub Sulle ideid süvakultuuri nautimiseks ja meelelahutuseks novembrist märtsini. Nagu sügisel ikka, annavad erilist tooni teatrid, kus iga nädal tuleb lavale uusi esietendusi. Koondasime kokku suure valiku uuslavastustest, mida saab lugeda ülevaateartiklist lk 10. Lastelehekülgedel on mitmeid ideid pisematele kultuurihuvilistele vaatamiseks jõulu- ja koolivaheajal. Siin jagub elamusi esimestest teatrikogemustest kuni Jääaja suure uisu- ja tsirkuse-show’ni. Detsembris külastab Eestit kaks huvitavat tribute-projekti. Taas on kogunenud muusikud ja tantsijad Michael Jacksoni ning ABBA originaaltiimidest, kellega on liitunud üllatavaid soliste. Neid projekte nimetatakse peaaegu sama headeks, kui olid originaalid. Ning november on teadupoolest filmikuu. PÖFF toob Eesti kinodesse 500 väärtfilmi. Pimedatel öödel löövad ekraanid helendama Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis.

Jälgi täpseid kavasid veebiportaalis www.kultuurikava.ee!

9

4

Tähtsündmused 4–5Sarah Brightman 6PÖFF 8Ooperikino 9Esietendused ja teatrikavad 10–20Kultuurireis Viljandisse 20–21Lastele aasta lõpuks ja koolivaheajaks 22–23Kontserdid/festivalid 24–26Heade mõtete linn Tartu 27–29Näitused 30

1027

6

22

Info ja piletid: kultuurikava.ee4 sügis-talv 2014/2015 Tähtsündmused

Maailma tippfestival –

PÖFF! Selle sügise Pimedate Ööde filmifestival ehk PÖFF rõõmustas oma sõpru uudi-sega suure unistuse täitumisest: Tallinn astus nüüd maailma 15 tippfestivali ni-mekirja, kus ees ootasid Berliin, Cannes, Shanghai, Moskva, Karlovy Vary, Locarno, Veneetsia, San Sebastian, Varssavi, Tokyo, Cairo, Goa, Mar Del Plata ja Montreal.

14.–30. novembriltallinnas, tartus,

PÄrnus, narVas ja jÕHVis

Viini Straussi festivali orkester Kuulsa Peter Guthi juhatusel aastast 1978 tegutsev Viini Straussi festivali orkester on Viini muusika omapärase esitajana pälvinud kõrge rahvusvahelise tunnustuse. Esitata-vate teoste nimekiri on pikk, kuid eelkõige domineerib selles Straussi dünastia ja Viini koolkonna operetimeistrite helilooming. Säilitades truudust Strausside eluaja tradit-sioonidele, dirigeerib Peter Guth orkestrit viiuliga käes. Iga aasta 1. jaanuaril avab orkester kuulsa Viini balli, aga meie saame sellest meele-olust aimu.

4.–6. detsembril nordea, PÄrnu ning

Vanemuise kontserdisaalides

Kultusfilmi „Bluusivennad” järgi tehtud tuntud show koos oma hittide ja koreograa-fiaga jõuab Eestisse. Muusikali „Blues Brothers. Approved!” kangelased, bändi solistide alter ego’d Jake ja Elwood mängivad Tallinnas oma parimaid bluusirütme. Bluusivennad on kahe kultusfilmi, raamatu ja arvutimängude kangelased. Liialdamata võib öelda, et bluusi võidukäik sai alguse just Dan Aykroydi ja John Belushi populaarsusest. Isegi tüüpilise imago bluusimehest – kaabu, ülikond ja tumedad prillid – lõid Dan Aykroyd ja John Belushi. Produtsendid ja muusikali loojad on legen-daarses filmis ühte venda mänginud Dan Aykroyd ja John Belushi lesk Judith

Belushi.

31. jaanuaril nordea kontserdimajas

BLUES BROTHERSApproved! Live on stage

15.–16. novembriltartu ülikooli aulas

estonia kontserdisaalis

1944. aastal Gustav Ernesaksa asutatud Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Kindlasti on RAM üks Eesti koorimuusika ja rahvuskultuuri järjepidevuse sümboleid. Koor lubab serveerida ainult parimat, pan-nes menüüsse oma viimaste aastate muusikalised lemmikud Schuberti, Grigorjeva, Ešenvaldsi, MacMillani, Bonato, Tulevi jt.

RAM 70

SAViSAAR Semper/OjasooLavastus „Savisaar” on poliitiline muusikal tänasest maailmast. Suured otsused on asendunud väikestega. Plahvatused on asendunud kääksatustega. Demokraatia on uinunud. Meie lapsed hakkavad elama halvemini kui meie. Maailm põleb vaikse leegiga tuhaks ja seda vaatab pealt keegi, kelle käeviibutuse peale vakatasid kunagi sajad tuhanded. Ta tahaks, et aeg oleks endiselt selles kohas. Kuid ei ole. Maailm keerleb pöörase kiiru-sega kataklüsmide tsentrifuugis. Kunagi tundsime kaastunnet sitika vastu. Nüüd ei saa me hakkama isegi inimesega. Laval Teater NO99 trupp ja Vox Populi.

Esietendus 6. veebruarilnordea kontserdimajas

Talverõõme ootavatele lastele on tulekul jääetendus „Jääaeg Live! – Mammuti seiklus” . Elusuuruses filmitegelased Scrat, Manny, Diego, Sid, Ellie, Virsik, Buck, Eddie ja Mürts koos mitmete uute tegelaskujudega asuvad avastamislusti täis teekonnale täis kaasahaaravat muu-sikat, ülemeelikuid nalju, iluuisutamist, tantsu- ja õhuakrobaatikanumbreid, kung fu võistluskunsti, pürotehnilisi efekte ja videoinstallatsioone. Võimas lavakujundus manab silme ette filmidest tuttava maailma, kus on esindatud maa, jää ja õhk – Saku suurhalli tekivad kaljud, koopad, jäämäed, luhad ning muinas-jutulised salud.

Tähtsündmused Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 5

JääAEg LiVE 16.–18. jaanuarilsaku suurHallis

Jacksoni ULTiMATE THRiLLERAutentseim Michael Jacksoni loomingu muusikaline lavastus pärast staari lahku-mist jõuab 19. detsembril Saku suurhalli lavale. The Ultimate Thriller on loodud Michael Jacksoni maailmaturneede Bad ja Dangerous parimatest etteastetest popiidoli kauaaegsete lavapartnerite ja koreograafide poolt. Michael Jacksoni koreograaf LaVelle Smith ja lähim tantsija Mick Thompson on lavastanud kahetunnise live-show, mille iga liigutus on originaali täpne koopia. Laval on lisaks tantsijatele veel täiskoosseisus bänd ja Michael Jackso-ni rollis nii laulja kui ka show ‘ staarina astub üles paljukiidetud Fabio Morda – itaalia soost tantsija, kes on üle kümne aasta esinenud Jacksoni lavateisikuna.

19. detsembril saku suurHallis

Vladimir Spivakov Spivakovi nimi on juba ammu olnud Venemaa muusikakultuuri sümbol, nagu ka tema loodud orkester Moskva Virtuoosid. Kuulsa David Oistrahhi õpilast on panuse eest maailma muusikakultuuri arengusse autasustatud paljude riikide kõrgeima-te riiklike autasudega. Spivakov juhib rahvusvahelisi festivale, osaleb mainekate võistluste žüriide töös. Spivakovi hea-tegevusfond aitab haigeid lapsi ja toetab andekaid noori muusikuid. 35 aasta jooksul on Moskva Virtuoo-sid ja Vladimir Spivakov, üks maailma olulisemaid dirigente ja viiuldajaid, loonud kammermuusika esitamise kuldstandardi.

„Waterloo” 40 ja ABBA „The Show” Kaks päeva pärast Jacksoni austuskontserti näeme Saku suurhallis kummardust teiselegi eelmise sajandi popmuusika nurgakivile – ABBAle. Tegemist on „Waterloo” Eurovisioni läbimurdehetke 40. sünnipäeva tähistamisega. Ka siin on ametis ABBA originaalbändi muusikud, keda on saatmas Londoni riiklik sümfooniaorkester. Kor-raldajate, fännide ja publiku arvates on see parim ABBA austuskontsert, mis kunagi on tehtud. Ehk nagu fänniklubi teatas: vaieldamatult parim ABBA pärast ABBAt!

21. detsembril saku suurHallis 16. märtsil

nordea kontserdimajas

Info ja piletid: kultuurikava.ee6 sügis-talv 2014/2015 Intervjuu

Sarah Brightman alustas oma karjääri teatrinäitlejana. Tänu kõlavale häälele, suurepärastele näitlejaoskustele ja paljudele viisitöötlustele sai temast laulja, kes suutis konkureerida maailma kõigil muusikaturgudel. Tal õnnestus saavutada edu žanris, millel ta ei arvanud kunagi müügiedu olevat, saades oma aja enim plaadistatud esinejaks. Sarah Brightmani peetakse classical crossover’i leiutajaks – selle stiili omapäraks on klassikalise ja täna-päevase muusika ühendamine. Tema karjäär sai hoo sisse Andrew Lloyd Webberi muusikalides „Cats” ja „Ooperi-fantoom”. Osatäitmise eest „Requiemis” oli ta Grammy nominent parima uue klassika-artisti kategoorias. Muljetavaldava ja särava karjääri vältel on ta esinenud koos José Carrerasega, Placido Domingoga ja Andrea Bocelliga. 1980. aastate lõpus alanud soolokarjääri jooksul on Sarah Brightman välja andnud 11 albumit ja neli kogumikku, mida on kokku müüdud üle 30 miljoni plaadi, lisaks seitse DVDd, mida on müüdud üle kahe miljoni koopia. Brightmani plaadid on saanud 180 kuld- ja plaatinaplaadi staatust rohkem kui 40 riigis. Duett „Time To Say Goodbye” koos Andrea Bocelliga on kantud Guinnessi rekorditeraamatusse kui läbi aegade enim müüdud singel Saksamaal. Sarah Brightmani imeline hääl on toonud talle mitmeid auhindu, sealhulgas Grammy, Echo ja Golden Lioni. Pärast viieaastast vaheaega pakub Sarah Brightman oma fännidele taas midagi uut: müügile on jõudnud uus album „Dreamcha-ser”. See album on kantud laulja sõna otse-ses mõttes kinnisideest – reisist kosmosesse, mille ta järgmisel aastal plaanib teoks teha.

Kas võiksime Teie uut albumit nimeta-da senistest eksperimentaalsemaks?Eksperimentaalne? Jah, võib ka nii öelda. Ma ise pean seda oma kõige olulisemaks albumiks. Albumit inspireeris miski, millest olen alati unistanud – reis kosmo-sesse. Ma suutsin isegi luua heli, mis on täielikult inspireeritud kosmosest, samuti hetkedest minu varajases nooruses. Et sellist isiklikku albumit välja anda, pidin isegi produtsenti vahetama. Minu eelmine

produtsent ei tahtnud töötada kosmo-seteemaga, seetõttu alustasin koostööd Mike Hedgesiga. Uude albumisse sisse kootud ebamaise energeetika loomine oli vägagi põnev.

Kas albumisse laule valida oli lihtne?Üldiselt jah. Tahtsin jäädvustada univer-sumi hinge, ideid ja visioone, mida tajute kosmoses, kui vaatate sealt alla Maa poole. Mina ise ei ole nende laulude helilooja, ma vaid laulan laule, mis on mulle kirjutatud. Selle albumi ettevalmistamise ajal, kuulates

sellele varem loodud muusikat, tabasin end mõtlemast: „Kui suurepärane!”

Uuel albumil „Dreamchaser” on midagi väga vaimset. See on lugu teekonnast kosmosesse. Millegi-pärast on esimeseks lauluks „Ingel”. Kas seostate kosmost ja universumit teekonnaga paradiisi?Valisin selle albumi esimeseks lauluks laulu nime pärast. Kaua aega tagasi, kui ma olin laps, vaatasin sageli tähistaevast... ja tajusin selle kaitset. Olen taevast kogu elu kaits-

jaks pidanud. Kui vaatate tähti ja mõtlete planeetidele, töötab teie kujutlusvõime uskumatult elavalt! Te vaatate taevasse ja teate, et tähed on igavesed: neid on mainitud piiblis, nad on alati olemas. Nad on kusagil kaugel, nad viivad meid kuhugi edasi ja me teame, et meie teekond on turvaline.

Intervjuu autor: Jose Solis [popmatters.com]

21. novembrilSAKU SUURHALLIS

Sarah Brightman – laulja tähtede seasSarah Brightman tuleb Eestisse koos bändi ja tantsijatega, et tuua kuulajateni paremik oma loomingust ja viimaselt albumilt „Dreamchaser” („Unistustepüüdja”).

Sarah Brightmani peetakse classical crossover’i leiutajaks – selle stiili omapäraks on klassikalise ja tänapäevase muusika ühendamine.{

OTSI VEEBIST XC60

Väike, jõuline ja uskumatult tõhus Drive-E mootor pakub kiiremaid käiguvahetusi.

Tema eeskujulik heitmetase paneb teised häbenema

PÜÜA TUNNET.DRIVE-E MOOTORIGA TUNDLIK XC60.

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Info-Autowww.infoauto.ee

Pildid on illustratiivsed. CO2 heide: 117-249 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,5-10,7 l/100 km

Uue Volvo XC60 nüüd kaasa5000-eurone Volvo ostupreemia.Uue Volvo XC60 nüüd kaasa5000-eurone Volvo ostupreemia.

VOLVOOSTUPREEMIA

5 000 €

Info ja piletid: kultuurikava.ee8 sügis-talv 2014/2015 PÖFF

Rääkides juba konkreetselt programmist, siis nagu ikka, on PÖFFil neli võistlusprog-rammi ja hulganisti eri- ja alaprogramme, mis kokku moodustavad umbes viiesaja-ühikulise filmide hulga, mida vist polegi nii vähe, mida 17 festivalipäeva jooksul vaadata. PÖFFi iseloomustab võrdluses teiste festivalidega just autorifilmide suur osakaal. Kokku on filme programmis ca 70 erinevast riigist. Fookuses on tänavu Poola film ja kino-kunst. Festivali avafilmiks on režissöör Jan Komasa „Varssavi 44”, mis on kodumaal tõusnud juba praegu läbi aegade üheks ar-mastatumaks Poola filmiks. Ühtekokku linas-tub festivalil ligi 15 Poola filmi. Ühtlasi täitub tänavu 25 aastat Berliini müüri langemisest – sellele sündmusele on pühendatud samuti eraldi filmiprogramm. Eesti olümpiakomi-tee esitleb eriprogrammi spordifilmidest, juba traditsiooniks on kujunenud Moekino eriprogramm, ära tasub märkida ka eraldi fookuses olevad arengumaade filmid ja äärmiselt tugevat dokumentaalfilmide programmi, kus jagub filme nii melomaani-dele, spordifännidele kui ka filmitegemise tagatubasid uurida armastajaile. Sama olulised nagu filmid on PÖFFile ka inimesed, kes on filmide taga. Eelmisel aastal pälvis PÖFFi elutöö auhinna Ungari filmirežissöör István Szabó, tänavu saab auhinna legendaarne Poola filmi- ja teatri-näitleja Maja Komorowska. PÖFFil antakse sel korral esimest korda välja ka Eesti–Poola filminäitleja ja laulja Bruno Oja nimeline auhind, mille taga seisab omakorda legen-daarne Poola näitleja Daniel Olbrychski, kes teinud koos Ojaga ka mitu filmi. Äärmiselt hea meel on mul Screeni kriitikute valiku üle, siia on tõepoolest koon-dunud kogu tänavuse aasta koor, alustades Cannes’i filmifestivalil parima režissööri tiitli pälvinud „Foxcatcheriga” ja lõpetades Veneetsiast võidu koju toonud Roy Anders-soni ääretult vaimuka absurdi komöödiaga „Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksis-tentsi üle”. Loomulikult ei ole mul programmi ühe kokkupanijana eetiline siin eelistada ühte filmi teisele, aga minu subjektiivne poole-hoid on kaldu ikka nooremate tegijate poo-le, kes alles oma esimeste filmidega suurde filmiärisse sisse murravad. Võtame kas või

tänavusel Cannes’i festivalil linastunud Ukraina tummfilmi stilistikaga üles võetud „Hõim”, mis lihtsalt võtab sõnatuks, sama-suguse energiaga on üles võetud ka Vene film „Katse”, mis viib vaataja Nõukogude Liidu esimese tuumapommikatsetuse järgsesse steppi, kus inimesed elavad ikka oma elu. See film on kindlasti neile, kes hindavad nii pildi ilu kui ka värvimaagiat.

Soovitaksin silmad lahti hoida dokumen-taalfilmide huvilistel, sest kas või selline dokk nagu „Jodorowsky „Düün”” tõestab veel kord, et miski pole võimatu ja unistama peab lihtsalt oskama. Lõpetaksin soovitusnimekirja ühe oma selle aasta suurema lemmikuga, milleks on hispaan-lase Sergio Caballero „Vahemaa”. See on justkui unenäoline ja kuhugi liigitamatu

reis režissööri enda universumisse, mis on avatud neile, kelle pole võõras Tarkovski „Stalker” ja David Lynchi nihestatud sürreaalsus.

14.–30. novembriltallinnas, tartus,

PÄrnus, narVas ja jÕHVis

PÖFF: 500 filmi tulekulKui peab kuidagimoodi välja tooma tänavuse PÖFFi suurimad erinevused varasematega, siis tahaksin rõhutada fakti, et rahvusvaheline produtsentide liitude föderatsioon FIAPF kinnitas Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali alates 2014. aastast temaatiliselt ja geograafiliselt piiramata võistlusprogrammi koostamise õigusega festivalide hulka, mida sadade filmifestivalide hulgas on õigus korraldada vaid 15 festivalil kogu maailmas. Kirjutab PÖFFi pressijuht Helmut Jänes.

Helmut JänesPÖFFi pressijuht

Ukraina erakordne debüütfilm „Hõim”

Sõnatuks võtva energiaga üles võetud Vene film „Katse” viib vaataja Nõukogude Liidu esimese tuumapommikatsetuse järgsesse steppi, kus inimesed elavad ikka oma elu. See film on kindlasti neile, kes hindavad nii pildi ilu kui ka värvimaagiat.

Kultuur kinossügis-talv 2014/2015 9

National Theatre Live:„Aarete saar” 22. jaanuaril

Otseülekandena jõuab vaatajateni Bryony Lavery põnev lavastus mõrvast, rahast ja mäs- sust, mis põhineb Robert Louis Stevensoni sama- nimelisel seiklusjutul. Pimedal ja tormisel ööl avab võõrastemaja pidaja lapselaps Jim ukse hirmuäratavale võõrale. Lävel seisab vana meremees, kellel on kaasas saladustest pungil kirst. Jim kutsub mehe sisse, ja nii algab tema ohtlik seiklus…

Moskva Suure Teatri ballett: „Pähklipureja” 21. detsembril

„Pähklipureja” on üks maailma suuremaid klas-sikateoseid. Tšaikovski muusikal põhinev ning võluvate lavakujundustega lavastus vaatleb universaalseid teemasid nagu armastus, võim ja kurjus. See Juri Grigorovitši Suurele Teatrile loodud versioon on tulvil romantikat ning filo-soofilisi mõtisklusi ideaalsest armastusest. Keegi ei ole liiga noor või liiga vana, et mitte lasta „Pähklipurejal” end võlumaailma kaasa võtta.

National Theatre Live: „Hiirtest ja inimestest” 11. novembril

Broadway menuetenduse „Hiirtest ja inimestest” peaosades säravad Kuldgloobuse võitja ja Osca-ri nominent James Franco („127 tundi”) ja Tony auhinna nominent Chris O’Dowd („Pruutneit-sid”). Nobeli kirjanduspreemia laureaadi John Steinbecki lavastuse uues dramatiseeringus portreteeritakse ameerikalikku hingestatust ja sõprussidemete püsivust läbi maailma minimu-delina loodud väikese rantšo ja seal toimuva.

MET Ooper: „Sevilla habemeajaja” 22. novembril

Tallinna, Tartu ja Narva kinodes toimub ooperimaailma kuulsaimatest meloodiatest tulvil Gioachino Rossini komöödia „Sevilla habe-meajaja” otseülekanne New Yorgi Metropolitan Operast. Teost peetakse kõigi aegade parimaks koomiliseks ooperiks, mis on olnud ligi kaks sajandit vahetpidamata maailma teatrite mängukavas ja kuulub tänaseni kümne enim esitatud ooperi auväärsesse nimekirja.

„David Bowie Is”8. detsembril on Tallinnas ja Tartus harukordne võimalus saada osa dokumentaalsest teekon-nast läbi jalustrabava näituse David Bowiest. Film koosneb tähelepanuväärsest hulgast fotodest, kostüümidest ja muudest erakord-setest esemetest, mis on David Bowie arhiivist lagedale toodud. See võeti üles Londoni Victoria & Alberti näituse viimasel päeval ja lavastajaks on 2012. aasta Londoni olümpiamängude avatseremoonia lavastaja Hamish Hamilton.

Moskva Suure Teatri ballett: „Vaarao tütar” 23. novembril

Tallinnas, Tartus ja Narvas näitame üht Suure Teatri tähelepanuväärsemat lavastust „Vaarao tütar”. Selle suurejoonelise 19. sajandi orienta-listliku fantaasia täis eksootilisi tegevuspaiku, muljetavaldavaid paraade ja massistseene peaosades on esitantsijad Svetlana Zahharova, Nina Kaptsova ja Ruslan Skvortsov. See on 2000. aastal koreograaf Pierre Lacotte’i poolt taaselus-tatud lavastuse uusversioon.

MET Ooper:„Nürnbergi meisterlauljad” 13. detsembril

Pärast kaheksa-aastast pausi etendub taas Wagneri legendaarne komöödia renessansi-ajastu meisterlauljate gildist, kelle korraldatud võistulaulmine ühendab tervet linna. Johan Reuter, Johan Botha ja Annette Dasch moodus-tavad suurepärase trupi, et anda edasi võluv kombinatsioon muusikast ja kujutavast kunstist. Etendust dirigeerib James Levine. Näitame Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Moskva Suure Teatri ballett:„Bajadeer” 7. detsembril

Tallinnas, Tartus ja Narvas näeb „Bajadeeri” , mis kuulub klassikalise repertuaari võtmetööde hulka ning on suurejooneline lavastus. Marius Petipa koreograafia, siinkohal Juri Grigorovitši kaunis versioonis, on peenetundeline; „Varjude kuningana” tuntud stseen on üks balletiajaloo enim hinnatuid. Suure Teatri esitantsijad Svet-lana Zahharova ja Maria Aleksandrova äratavad selle romantilise balleti tegelased ellu.

MET Ooper: „Lõbus lesk” 17. jaanuaril

Franz Lehári operett pani aluse helilooja popu -laarsusele ja rahvusvahelisele tuntusele. Algu-sest peale sensatsiooniliselt edukas etendus, mida hinnatakse kogu operetitoodangu naudi-tavaimaks teoseks. Peaosas Renée Fleming, kelle kehastatav veetlev ja saatuslik seltskonnadaam suudab Pariisi meeste pead segi ajada. Opereti lavastaja ja koreograaf on Susan Stroman („The Producers”, „Oklahoma!”, „Contact”).

Moskva Suure Teatri ballett:„Luikede järv” 25. jaanuaril

Tšaikovski tuntud lüürilise muusikaga „Luikede järv” toob vaatajani loo traagilisest armastusest printsess Odette’i ja prints Siegfriedi vahel ning kindlasti esitab Vene suurepärane Suur Teater seda täiuslikult, võrreldamatu virtuoossusega. Tuntud legend mõistatuslikust luiknaisest on üks romantilisemaid klassikalisi ballette. Tege-vus toimub õukonnaromantika ajastul ning lugu iseloomustab elegantsus, stiil ja harmoonia.

FORUM CINEMAS KINODES Vaata lisainfot www.forumcinemas.ee

Info ja piletid: kultuurikava.ee10 sügis-talv 2014/2015 Teater

Rahvusooper Estonia• 14. novembril esietendub Estonias Pjotr Tšaikovski ballett „Uinuv kaunitar”. Igi-haljas muinaslugu saab alguse päevast, mil sündis printsess Aurora, kellele kuri haldjas Carabosse pani needuse: ühel päeval torkab printsess värtnaga sõrme ja sureb. Hea Sire-lihaldjas pehmendab needust ja printsess vajub sajaks aastaks unne, millest suudab teda äratada vaid prints Désiré suudlus. • 26. novembril saab lavaküpseks „Väike prints Hamlet”, Maria Suomineni näidend William Shakespeare’i „Hamleti” ainetel. Lavastusel on esmapilgul uskumatuna näiv ülesanne: jutustada Hamleti lugu koolilastele arusaadavas keeles ainult ühe tunniga. Teatraalse fantaasiamängu kõrval jääb lavastusest kõlama jõuluaega sobiv mõte: kuigi me ei saa kogu maailma muuta hetkega, võime seda tasapisi paremaks teha vähemalt enda ja oma lähedaste jaoks.

• 3. jaanuaril esietendub opereti hõbeajastu meistriteos, Imre Kálmáni operett „Tsirkus-printsess”. Sellest on saanud Kálmáni üks kõige enam esitatud operette, mis lõi laineid ka Broadwayl. Viimati lavastas „Tsirkus-printsessi” Estonias hooajal 1963/64 Georg Ots, kes mängis ühtlasi Mister Xi.• John Cranko ballett „Onegin” Aleksandr Puškini ainetel esietendub rahvusooperis 19. märtsil. Ballett jutustab kõrgist ja blasee-runud aristokraadist Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse. Alles kümme aastat hiljem Tatjanaga taas kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võima-luse olla tõeliselt armastatud.

Endla• 1. novembril toob Endla lavale „Meie aja kangelase”. Lavastuse tegevus toimub paralleelselt kahes ajas – meie ajas ja Lermontovi ajas. Nagu ka tollal, lahendavad peategelased au, südametunnistuse ja elu mõtte probleeme. See on lugu armastusest ja aadetest. • Põnevusloo „Gaasivalgus” tegevus

toimub Londonis Bella Manninghami kodus, kellele tundub pidevalt, et gaasivalgus võbeleb, põrandalauad krigisevad ja kellegi sammud kõnnivad ta pea kohal. Kas õudus eksisteerib ainult Bella enda kujutluses või peidab maja tõepoolest endas tume-daid saladusi, saame teada esietendusel 22. novembril.• Endla toob aastalõpuks lavale lastelavas-tuse „Kaunitar ja koletis”. 11. detsembril esietenduv tuntud lugu räägib varanduse kaotanud isast, kes elab oma kolme tütrega tagasihoidlikku elu. Kuuldes heast võimalu-sest oma rahalist seisundit parandada, asub ta teele tähtsale kohtumisele, lubades tü-tardele kingitusi tuua. Noorim tütar soovib ühtainsat roosi. Sellest soovist saavad alguse muinasjutu dramaatilised sündmused.• Endla toob 7. märtsil muusikalise suurla-vastusena välja lastekirjanduse klassikaks saanud loo Peeter Paanist – poisist, kes keel-

dub suureks kasvamast. „Peeter Paan” on oma võlumaailmaga lapsi ja täiskasvanuid lummanud juba üle saja aasta.

Vanemuine• Teatri Kodus teevad igal aastal tuhanded lapsed oma esmatutvuse teatriga. 15. novembril esietendubki seal üks igihaljas klassikaline muinasjutt, mis on tehtud ausalt ja südamest. Vanemuine kutsus „Puna-mütsikest” lavastama Veikko Tääri, kes on lastele etendusi andva Teatribussi eestveda-ja ja Vanemuises peaaegu omainimene.• Valgustab vana ja valgustab last – hästi valgustab Estoplast! Pildikesi kunagise suurettevõtte argi- ja pidupäevadest ehk „Estoplast” on värske näidend, mille teemaks lambivabrik ja selle inimesed. Noor dramaturg Andra Teede kogus lambitegijate mälestusi ja lugusid ning sidus need kokku võluvaks oma ajastu portreeks. Lamp süttib Sadamateatris 29. novembril.• Sellest, kui tore koht oli Tartu 1970ndatel, laulavad ja räägivad Vanemuise draama-näitlejad, kui 6. detsembril esietendub

„Minu veetlev Tartu”. See oli levimuusika hiilgeaeg nii Eestis kui ka Idas ja Läänes. Aega on nii palju mööda voolanud, et võib juba vaadata tõele näkku ning teha ka omapool-seid kokkuvõtteid. „Minu veetlevat Tartut” mängitakse talvekuudel vähestel kordadel. • „La Dolce Vita / The Great Gatsby” – nende lühiballettide atmosfäär kannab en-das siiraid tunded segatuna peene irooniaga ja nii lugude huumoris kui ka optimismis on üksjagu melanhooliat. Esietenduvad 25. jaanuaril.• Tähtsa sõnumiga „Sööbik ja Pisik” on saanud lastekirjanduse klassikaks paljude põlvkondade laste jaoks nii Skandinaavias kui

ka mujal. Õpetlik lugu Urmas Sisaski laulude-ga tuleb Teatri Kodus lavale 7. veebruaril.• Lavastaja Tanel Jonas ja dramaturg Urmas Lennuk võtavad käsile Tammsaare „Tõe ja õiguse” esimese osa. Viimati esietendus Vanemuises „Tõe ja õiguse” esimene osa 1987. aastal, kui Ago-Endrik Kerge pani lavastusele nimeks „Aeg tulla, aeg minna”. 1995 jõudis lavale Mati Undi lavastus kogu epopöast pealkirjaga „Taevane ja maine armastus”. Nüüd on jälle saanud kokku õige aeg ja head tegijad, kelle elutõe otsingud lavastuvad 19. veebruaril Sadamateatris.• Sofi Oksanen on maailmakirjanik, kes leiab oma teemad Eesti lähiajaloost. 28. veeb-

Esietendused!

Kultuurikava teeb ülevaate peaaegu kõikide Eesti teatrite rohkem kui kolmekümnest uus-lavastusest, mis lähikuudel lavaküpseks saavad.{

Foto

: Hei

go Te

der

Soomlaste „Amalia” hakkab jaanuari lõpus otsima õnne ja armastust Ugala laval.

Teater Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 11

ruaril esietenduv „Kui tuvid kadusid” on antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänase Eestini. Peategelased on verinoored naised ja mehed, kelle eludele lööb pitseri sõda. Loomulikult on mitmes peaosas noo-red näitlejad. Teatrile on tähtis olla kohaks, kus kaalutakse eri tõdesid nii kunstilises kui ka ajaloo mõttes.• Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist „Meister ja Marga-rita” tuleb väikeses majas lavale 7. märtsil. Iga kord on „Meistri ja Margarita” erinevate tõlgendamistega midagi veel ütlemata jää-nud ja võib-olla oleks seekord parem, kui vaataja on raamatust midagigi kuulnud.

Tallinna linnateater• 15. novembril teeb oma Linnateatri-debüüdi Eesti Draamateatri vana kala Hendrik Toompere, kes valis lavastamiseks Nikolai Gogoli ühiskonnakriitilise satiiri „Surnud hinged”.• 31. jaanuaril esietendub Põrgulaval lavastus Otfried Preussleri musta maagia teemalise noorteromaani „Krabat” ainetel. • Märtsis toob Madis Kalmet lavale praeguse hetke tuntuima norra näitekirjaniku Jon Fosse poeetilise draama „Sügisnägemus”. • 8.–13. detsembril korraldab Tallinna Linnateater kaheksandat korda rahvusva-helist teatrifestivali „Talveöö unenägu”. Saksamaalt, Soomest, Ameerika Ühendriiki-dest ja Prantsusmaalt kutsutud lavastused on mängulise, mitmekülgse teatrikeelega ning puudutavad ühtaegu mõnd aktuaalset

nähtust nagu näiteks tehnokraatia, naiste vabadused või elu etendamisühiskonnas. Festivali alapealkirjaks on „Tõsised mängud”.

Kuressaare linnateater• 16. novembrist alates tegutseb Sepo Seeman Kuressaare linnateatris etendu-ses „Eesti mees ja tema naine”, mille autor ja lavastaja on Tiit Palu. Keskendudes naise ja mehe suhetele, on võimalik ritta seada sadu kõnekaid fakte, mida omavahel võrrelda.• 28. novembril esietendub lastele „Otsi-des varandust”. Lugu otsimisest ja leid-misest, et kui suur üks varandus on ja mis on maailma tähtsaim varandus? Varandust lähevad otsima Triin Lepik ja Rauno Kaibiai-nen koos kahe nukuga – tüdruku ja poisiga. Loo on kirjutanud ja lavastanud Aarne Mägi.

POINT• Eesti lavalaudadele värsket kodumaist stand-up-komöödiat pakkuv kollektiiv Point pakkus hiljuti Peeter Oja tõekuulutust „Kui loll võib inimene olla!”. 14. novembril teeb aga avapaugu Ott Sepp oma esimese stand-up-etendusega „Ott Sepp tõuseb üles!”, mis käsitleb ilma igasuguse häbita olulisi elulisi küsimusi ja miks mitte ka surma…

VAT teater• 6. novembril esietendub Hobuveskis VAT teatri ja EMTA lavakunstikooli ühistööna William Shakespeare’i „Torm”. • Veebruari alguses toob itaalia lavastaja

Giorgio Bongiovanni maailmakuulsast Milano Piccolo teatrist Kumu laval välja Carlo Goldoni klassikalise komöödia „Mi-randolina”. Giorgio Bongiovanni oskab suurepäraselt tuua commedia dell’arte  teatrilaadi tänasesse maailma.• Lavastaja Margo Teder ja näitekirjanik Tiina Laanem esitlevad märtsi lõpus uut noorsoolavastust pealkirjaga „Estonian hikikomori”. See lavatekst on sündinud koostöös Drakadeemiaga ning lugu käsitleb noorte inimeste identiteediprobleeme.

Ugala• 15. novembril esietenduv Bengt Ahlforsi „Illusionistid” on vaimuka dialoogi ja vär-vikate karakteritega komöödia, kus põrkuvad noore näitekirjaniku naiivne usk teatrikunsti ja vanema kogenud näitleja küünilisus.  • Ugala teatris trallivad jõulukuul hiired. 8. detsembril tuleb välja Liis Aedmaa ja Oleg Titovi jõulumuusikal „Hiired on hiired”. Aga need pole tavalised hiired, vaid hiired, kel meeldib laulda ja juustukabet mängida. Hallid ja valged hiired on aastaid olnud omavahel vaenujalal, ent kui üks hall hiire-poiss ja valge hiiretüdruk otsustavad sõpra-deks saada, ei jää sekeldused tulemata. • 31. jaanuaril esietendub Kati Kaartineni „Amalia”. See on helge ja südamlik lugu, mille keskmes on väikelinna haiglas töötav keskealine üksikisa ja tema 17aastane tütar, kelle maailmatunnetus erineb sellest, mida ollakse harjunud pidama normaalseks. Aga kas õnn ja armastus on tema maailmas olemas samaväärsena kui meie omas?

  • 12. veebruarist asub Ugalas seiklema sibulapoiss Cipollino. Maailma lastekir-janduse kullafondi kuuluva Gianni Rodari lasteraamatu „Cipollino seiklused” peategelane elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ja rüütel To-mati juhtimisel. Cipollino isa ja tema sõbrad mõistetakse ebaõiglaselt eluks ajaks vangi ning sibulapoisil tuleb hakata nuputama, kuidas neid välja päästa.

Rakvere teater • 21. novembril lavaküpseks saav „Maaler-meister” on inglise komöödia armukestest, remondist ja armuremondist. Kus tegijaid, seal nägijaid, öeldakse. Nii ka selles loos: ühes kohvikus nähakse üht naist ja üht meest toredasti aega veetmas. Ainult et see naine pole selle mehe naine ja nägijate seas on lahkeid inimesi, kes mehe abikaasale nähtust teada annavad.  • Aleksandr Ostrovski kaunis ja ehe muinas-jutt „Lumehelbeke” jutustab Külmataadist ja tema tütrest Lumehelbekesest, kes otsib suuri tundeid. Oled sa laps või täiskasvanu, igaüks meist vajab muinasjuttu. 9. detsemb-ril esietenduval lool on ilus sõnum, et meil peab alati leegike südames põlema.• tšehhovi „3 õde” on draamaklassika tüvi-tekst noortest naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks ja pea ringi käima - päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku rail balticut. Esietendus 10. detsembril.

Comedy Estonia: EsImENE EEsTI KEElEs!

Comedy Estonia toob suurele lavale parimad Eesti noored stand-up-koomikud. Vaba Lava prožektorite all saavad kokku seitse eestlast, kes kõik esitavad oma parimaid nalju emakeeles.Etendus toimub 26. novembril kell 20 Vaba Lava suures saalis. Lavale astuvad Sander Õigus, Elen Veenpere, Karl-Alari Varma, Tigran Gevorkjan, Ardo Asperk, Daniel Veinbergs ja Mikael Meema. Õhtut juhib Stewart Johnson.

3 õde

rakvere teatris 10. detsembril esietenduv 3 õde on draamaklassika tüvitekst naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks – päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku rail balticut. näod ja jaamad vilksatavad mööda – ainult unistused ja lootused jaksavad kaasa kumi-seda. lavastaja andres noormets (vanemuine).

EEsTI mEEs jA TEmA NAINE

Alates 16. novembrist teeb Sepo Seeman koostööd Kuressaare linnateatriga. Seda nimelt seoses looga „Eesti mees ja tema naine”, mille autor ja lavastaja on Tiit Palu. Keskendu-des naise ja mehe suhetele, on võimalik ritta seada sadu kõnekaid fakte, mida omavahel võrrelda.

stand Up Comedy with louis & Elen: mARCEl lUCONT & DANA AlExANDER

Comedy Estonia „Stand Up Comedy with Louis & Elen” kutsub kõiki oma jõulu-show’le, mille peaesinejaks on üks meie kõige omapärasemaid koomikuid – fenomenaalne prantslane Marcel Lucont! Etendus toimub 10. detsembril kell 20 Vaba Lava suures saalis. Lavale astuvad Marcel Lucont (FR), Dana Alexander (CAN), Elen Veenpe-re ja Louis Zezeran. Etendus on inglise keeles.

Teater Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 13

Rimini Protokoll (GER)

REMOTE TALLINN

„Remote Tallinn” rajab tee läbi linna. See on mere, mänguväljakute, kaubamajade, kirikute ja bussisõitude Tallinn. Sünteetiline hääl kõrva-klappides (sarnane GPSi või lennujaama teadustaja häälega) juhib meie liikumist läbi talvise linna. Lavastus on ühtepidi kaasahaarav mäng ja teistpidi intrigeeriv mõtteharjutus. Mil määral lased sina end tänapäeva tehnikal kontrollida? Autor: Rimini Protokoll.

Antti Mikkola (FIN)

KUNINGANNAMÄNGUD

Pealkiri kõlab nagu üks kaardimäng, aga tegelikult püüavad kuningannat mängida kolm soome naist. Tegemist on noore soome näitleja-näitekirjaniku-lavastaja Antti Mikkola musta komöödiaga, kus naised peavad ühel või teisel moel loobuma naisest iseendas. Kas ühiskond suhtub naiste tehtud vigadesse teisiti kui meeste omadesse?

Julien Schwab (USA)

ROGERANDTOM

„rogerandtom” kujutab endast intrigeerivat puslet, mille tükid ootavad kokkupanemist etenduse vaatajate poolt. Kõige pealiskaudse-matel tasanditel räägib „rogerandtom” teatrist, kuid lavastuse tuumas on palju rohkem: armastus ja surm, allakäik ja üleloomulikkus. Ja seda kõike napi pooleteise tunni jooksul. Autorit Julien Schwabi on võrreldud moodsa näitekirjanduse suurkuju Tom Stoppardiga.

Jérôme Bel (FRA)

CEDRIC ANDRIEUX

„Cédric Andrieux” on sooja huumoriga autobiograafiline lugu, kust saame teada, et ka maailma kuulsaimas tantsutrupis võib tunda igavust. See on võimalus kuulda sisekaemust inimeselt, kes tavaliselt väljendab end keha-keeles, illustreerituna maailma tippkoreograa-fide soolodega. Ka tantsija on inimene! Inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega.

Teatrifestival „Talveöö unenägu” 2014: Tõsised mängudKord kahe aasta jooksul korraldatav põnevat ja olulist välismaist teatrit tutvustav festival toimub seekord 8.–13. detsembril. Kuraatoriks on Tallinna linnateatri noor dramaturg-lavastaja Paavo Piik, kes on välja valinud neli lavastust saksamaalt, Prantsusmaalt, soomest ja usAst. Kõik on mitmekülgse teatrikeelega tükid, kus tegeldakse mõne aktuaalse nähtusega, olgu selleks tehnokraatia, elu etendamisühiskonnas, naiste vabadused või mõni muu õhus olev teema. Laval mängitakse mänge, üpriski tõsiseid mänge. Kokku toimub festivalil 20 etendust nii

linnaruumis, Tallinna Linnateatris kui ka Vene kultuurikeskuses. Piletid on müügil Piletilevis. Rohkem infot: festival.linnateater.ee.

Ivan Võrõpajev

JOObNUD

Võrõpajevil on õnnestunud ehmatava selgusega, samas valusa kaasatundmise ja vabastava huumoriga väljendada tänase päeva inimeste hingeseisundeid: allakäiku ja vaimseid püüdlusi. Lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld.7., 8. novembril ning 11., 12., 13., 14. detsemb-ril kell 19; 6. detsembril ööetendus kell 22. Mängupaik: Theatrumi saal (Vene 14)

T.S. Eliot

KOKTEILIõhTU

Detektiivromaani põnevust pakkuv näidend, mis on saanud suure lavamenu osaliseks tänu oma ootamatutele tegevuskäikudele ja vaimu-kale dialoogile ja sisusügavusele, käsitleb abi-elukriisi ületamise teid ja võimalikkust, inimese üksinduse ja identiteedi, valikute ja otsustuste, kutsumuse ja ohverduse teemasid.17., 18., 21., 22. ja 24. novembril kell 19 Theatrumi saalis

Improteater Impeerium

LAvAL KOOs KüLALIsEGA

Sel hooajal annab improteater Impeerium eten-dusi tuntud Eesti näitlejatega. Lavale astuvad Indrek Ojari, Anne Veesaar, Marilyn Jurman, Indrek Taalmaa, Egon Nuter, Veikko Täär ja Liina Tennosaar, kellega alustame juba novembris.11.11 Tartus Genklubis, 14.11 Tallinnas Kammer-teatris. 7.12 Tartus Genklubis ja 8.12 Tallinnas Kammerteatris koos Marilyn Jurmaniga.Lisainfo: improimpeerium.ee

Tartu Uus Teater

LIhA LUUDEL

Soovime selgitada, miks on parem pidu alati kusagil mujal ja kuidas luua endale vahel ikkagi mõni pidupäev, kõrgendatud moment ajas, mil olemine ja elu väärib tähistamist.Lavastaja: Kertu Moppel kunstnik: Arthur Arula Laval: Maarja Mitt, Katariina Ratasepp, Liisa Pulk, Jüri Tiidus, Roland Laos, Hendrik Toompere jr jr, Lauri Kaldoja. Tartu Uues Teatris 5/6/7.12Tallinnas Vaba Lava saalis 21/22/29/30.11

Info ja piletid: kultuurikava.ee14 sügis-talv 2014/2015 Vanemuine 145

Teet, oled „GO – mäng kahele” lavas-tamisel aluseks võtnud enda loodud meetodi „tantsija kui meetod”. Kui-das see töötab?Meetod kujunes välja ajal, mil tegelesin magistriõpingutega City University Londo-nis. Meetod seisneb selles, et artisti eripära (liikumise dünaamika, iseloomujooned jne) arvesse võttes hakkab ülesannete ja ana-lüüsi tulemusel välja kujunema viis, kuidas saavutada originaalne liikumiskeel, arves-tades lavastatavat temaatikat. Tulemuseks on originaalne, tantsija individuaalsust arvestav ja arendav koreograafia. Esineja saab autentse väljendusmaterjali, mida on võimeline esitama meisterlikult ja sisimast tuleva väljendusrikkusega.

Lisaks loojatele ja interpreetidele oled oma lavastusse kaasanud ka iid-se hiina strateegiamängu go. Miks?Go on sajanditevanune Hiinast pärit intellektuaalne lauamäng, mille reeglid on küll kiiresti omandatavad, kuid vilumuse saavutamiseks kulub eluaeg. Go on harmoonia kunst. Mänguplatsil tuleb kahel partneril liigutada musti ja valgeid kive, piirata oma mõjuala. Nii nagu inimestevahelistes mängudeski, on küsi-mus tasakaalu leidmises – kui kaugele võib mänguga minna, millal pakub see rõõmu ja millal muutub fataalseks? Go-mängu puhul on võitmise asemel tähtsam mängu protsess – kõrgemaks astmeks on see, kui mängija tahtlikult loob

endale napi kaotuse ning kingib partnerile võiduvõimaluse. Go lavastusse kaasamise mõte tekkis mul, kuulates Sumera muusikat, mis on mänguline, mitmekihiline ja väljendusrikas. God ja Sumera muusikat ühendab ka see, et mõlemast naudingu saamine eeldab täielikku tähelepanu ja kohalolekut.

Miks otsustasid Sumera muusikat la-vastada just nüüd ja just Vanemuises?Sumera muusika on mind jälitanud aastaid. Olen kuulanud ta teoseid, need aitavad häälestuda seisundisse, mis on mind alati inspireerinud. Koos muusikaga laval olemine eeldab küpsust. Tundsin, et olen oma oskustes tantsukunsti alal jõudnud

nn selgroopuudutuseni ja valmis Sumera muusikaga partnerluses olema. Olen ka inimesena arenenud mõistma Sumerat kui inimest ja heliloojat ning sedagi, kuidas tema isiksus ja looming on rikastanud elu. Kui Vanemuine pöördus minu poole pakkumisega lavastada uus kaasaegne ballett, oli mulle kohe selge, et nüüd on tulnud õige aeg.

Uuslavastuse visuaalsest küljest rää-gib teatrikunstnik Madis Nurms:Olen toonud go liikuvate mängukivide kujundi ka lavastusse: eritellimusena on valmistatud 180 läbikumavat sfääri – valget kivikest, mis üha laskudes ja tõustes erine-vaid mänguruume loovad. Lõpp kujuneb

25. oktoobril esietendus Vanemuise väikeses majas ballett „GO – mäng kahele”. Lavastaja-koreograaf Teet Kask on loonud balleti Lepo Sumera muusikale ja üheteistkümnele balletiartistile, kasutades

impulsina go – iidse hiina lauamängu – reegleid ja mängutaktikaid. Lavastuse muusikajuht on Erki Pehk, kelle dirigeerimisel kannab Vanemuise sümfooniaorkester koos solistidega ette kümme Sumera teost.

Lavastuse kunstnik on Madis Nurms ja valguskujundaja Trui Malten (Holland). Lisaks tantsijatele on laval Lepo Sumera tütred – pianist Kadri-Ann ja viiulisolist Eva-Maria.

Sel hooajal etendub „GO – mäng kahele” veel vaid viiel korral.

Vanemuine 145 Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 15

nagu go-mänguski klaustrofoobseks – lava on täidetud kivide ja tantsijate massiga, teha pole enam ühtki käiku. Ometi jääb lootus, et mängude lõppedes algab miskit uut, midagi tegelikku. Kordused ja kontrastid Sumera muusikas ja teoste mitmetahuline ülesehitus toovad mulle meelde möödunud sajandi alguse avangardistide, futuristide ja konstrukti-vistide katsetused teatri vallas ja sellest lähtuvalt on lavagi üsna geomeetriline. Kolmanda Internatsionaali monumenti me muidugi Vanemuise väikesele lavale ei püstita, küll aga on muidu tühja lavapõ-randaga harjunud tantsijate partneriks mitmetasandiline lava ja treppidega täidetud ruum. Teet alustas selle lavastuse koreograafia loomist Vanemuise trupist, lähenedes indi-viduaalselt igale tantsijale. Ka kostüümid on loodud samast põhimõttest lähtuvalt – iga artisti kostüüm esimestest visandi-test viimaste nõelapisteteni on tugevalt mõjutatud tema isikuomadustest. Tantsijad kannavad go-mängu põhivärve musta ja valget, millele lisasin hõõguvoranži – algu-se ja lõpu, päikesetõusu ja -loojangu värvi. Kuigi ballett kannab nimetuses laiendit „mäng kahele”, on see minu jaoks pigem lugu üksindusest. Lugu sellest, kuidas me leiame uusi partnereid, mängime nendega suhtemänge ja võitleme oma territooriumi eest, ent kõige olulisematel hetkedel, ka lõpus, oleme üksi vaid iseendaga.

Vastavad Kadri-Ann ja Eva-Maria SumeraOma liig lühikeseks jäänud loomepe-rioodil jõudis Lepo Sumera luua roh-kelt teoseid, mis kuuluvad eesti muu-sika paremikku. Lisaks ka selliseid teoseid, mis kusagil arhiivides alles ootavad avastamist. Lepo Sumera

loomingu austajad on nurisenud, et Sumera muusika kõlab häbematult harva (T. Mattisen, Sirp). Kas teilegi tundub, et teie isa pärandis on veel palju avastamist ootavat?Kadri-Ann: Ma loodan küll. Eks see on paljude erinevate asjade, muuhulgas ka nootide kättesaadavuse taga, et ta muusika ei kõla nii sageli, kui ehk võiks (ka välismaal). Eriti sümfoonilise muusika osas loodan, et seda hakatakse laiemalt üles leidma. Isa oli oma põhiolemuselt süm-foonik, tema kuus sümfooniat, instrumen-taalkontserdid ja väiksemad orkestriteosed vääriksid kahtlemata rohkemaid esitusi. Eva-Maria: Arvestades seda, kui palju ta loonud on ja kui harva seda ette kantakse, loodan, et enamik alles ootab avastamist ja esitamist. 

Kadri-Ann, oled öelnud ühes interv-juus, et head muusikat võib peaaegu alati lavastada koos tantsuga. Kas Teet Kask on teie meelest valinud Lepo Sumera loomingust selles mõt-tes õiged palad?Kadri-Ann: Ma arvan, et Teedul on väga selge oma nägemus ja suhtumine, millest lähtuvalt ta teosed balletti valis ning ma ei tahaks seda kuidagi vaidlustada. Loomuli-kult võiks kõiki teoseid esitada koos tantsu, kujutava kunsti või veel millegi muuga. Vil-jaka filmiheliloojana oli mu isa muusikaline mõtlemine kahtlemata küllalt pildiline ja paljudes instrumentaalsetes teoses ilmub motiive ja katkeid, mis on algselt pärit mõnest tema helindatud filmist. Miks mitte see visuaalne meedium sinna teisel kujul uuesti tagasi panna?!Eva-Maria: Minu meelest Sumera muusi-ka ja Kase koreograafia võimendavad tei-neteist ning moodustavad kokku suurema terviku, kui nad ehk eraldi oleksid.

Kui inimene pole harjunud taolist muu-sikat kuulama ja võib-olla jääbki midagi mõistetamatuks, siis tants pakub mingi teistmoodi meediumi. Või ka vastupidi, et kui päris täpselt ei kuma läbi, miks tantsijad just niimoodi liiguvad, siis muusika võib viia mõtteni, mis haakub vaatajaga. Peaasi, et publik saaks heli-pildi kooslusest emot-siooni ja/või see paneks mõtisklema tantsu ja muusika üle. 

Teid pole interpreetidena sellesse lavastusse juhuslikult palutud. Juhus pole ka see, et teid on harjumus-pärasest orkestriaugust koos tantsi-jatega lavale kutsutud. Mida see teie meelest lavastusele annab? Mida see annab teile?Eva-Maria: Kuna me mõlemad oleme helilooja tütred ja praegusel hetkel ka Tar-tus, siis eks see meie kutsumine lavastusse tundus lihtne ja lööv valik. Muusikute laval olemine annab lavastusele minu arvates üpris palju juurde. Muidugi teavad kõik, kes on kunagi muusikateatris käinud, et kusagil on orkes-ter ja tüüp, kellest paistab vaid peanupp ja kes vehib kepiga ning et nad on kindlasti tähtsad. Aga see, et publik ka näeb (ilma orkestriauku küünitamata), et laval on keegi, kelle iga liigutust saab jälgida, mär-gata seda hetke, et nüüd see käsi langeb klahvidele/keeltele ja tuleb muusika – vahetevahel vaid üksainus tähendusrikas noot –, et see kõik juhtub tõesti selsamal hetkel, annab palju intiimsema, vahetuma ja siirama kontakti. Nii muusiku ja tantsija vahel kui ka muusiku-tantsija ja publiku vahel.  Minul isiklikult on väga põnev olla iga etendusega nii lähedalt seotud, saan hoopis uutlaadi lavakogemuse. Kadri-Ann: Olgem ausad, esmajoones valiti meid lavastusse ikka nime pärast –

kena ju, kui lavateoses Sumera muusikale Sumera järeltulijad kaasa löövad. Ja klaver on laval sellepärast, et ta orkestriauku lihtsalt ei mahu. :) Ka pillimäng on tegeli-kult küllaltki koreograafiline tegevus ning selles suhtes ongi ehk loogiline, et see on tantsuna lavale tõstetud.  Loodan, et meil saab uues ja harjumatus olukorras olema huvitav. Teater ja lavalisus on mind alati paelunud ja nüüd ongi või-malus seda natuke lähemalt näha ja selles kaasa teha. 

Kas Lepo Sumera noote ette kandes interpreteerite te neisse oma isa või iseennast? Või hoopis midagi kolmandat?Kadri-Ann: Eks meis ole ju lausa füüsiliselt päris suur osa isast, nii et need piirid – kus lõpeb tema iseloom, maailmatunnetus ja musikaalsus ning kus algab meie oma – on kindlasti hägusamad kui siis, kui mängi-me näiteks Mozartit. Ühtki teost ei saa esitada autori arvatavaid soove ja püüdlusi arvesse võtmata, nagu ka iseenda maitset, veendumusi ja kas või hetkemeeleolu. Isa lugusid on mul kergem ette kanda kui muud muusikat, sest atmosfääri loomine on lihtsam (kuigi noote õppida on sageli üsna vaevaline ja ebamugav). Eks see isa muusika hinguse mõistmine on päritud, aga kindlasti annab esinemisel julgust juurde ka teadmine, et sul on autori tüt-rena rohkem publiku usaldust kui muidu. Kes julgeks kahelda nii lähedase sugulase interpretatsiooni õigsuses?! Eva-Maria: Esitan muusikat alati nii, nagu mina sellest aru saan. Mängin seda, mida ma nootidest välja loen. Interpretatsioo-niga on alati nii, et igaüks mängib oma näo järgi. Küllap ka seda teksti siin lugedes paneb iga inimene lauses rõhuasetuse erinevasse kohta. 

Lavastust tutvustavad koreograaf-lavastaja Teet Kask, kunstnik Madis Nurms ning interpreedid Kadri-Ann ja Eva-Maria Sumera.

Info ja piletid: kultuurikava.ee16 sügis-talv 2014/2015 Kultuur

VEEL ÜKS PILETAutor: Peter QuilterPeaosas: Terje PennieLavastaja ja muusikaline kujundaja: Andres Dvinjaninov

Etendused Karlova teatris (Tähe 66, Tartu): 4., 6., 7., 11., 12., 14. detsembril algusega kell 19Lisainfo www.suveteater.ee

KAUNIMAD JÕULUD ME ELUSSel aastal vaatab Kaunimate Aastate Vennaskond tagasi. Kevadel kõlasid kuldsed meloodiad kuue-kümnendatest, jõulukuul meenutavad Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste (Vanemuine), Indrek Kalda jaToomas Lunge aegu, mil lumi oli valgem ja tali talvisem.

„Veel üks pilet” on monokomöödia krooniliselt kohmaka suhtlemismaneeriga keskealisest ekstsentrikust nimega Susan, kes on otsustanud oma 50 aasta juubeli tähistamiseks võtta ette reisi Austraaliasse. Peter Quilteri kirjutatud ja Andres Dvinjaninovi lavastatud lugu koomikust, kes ei näi oma traagikat aduvat, jõuab lavale Emajõe suveteatri talvekodus – kammerlikult õdusas teatri-majas nimega Karlova teater. Dvinjaninovile on „Veel üks pilet” teine kohtumine Quilteriga, 2012. aastal lavastas ta Endlas Quilteri popmuusikali „Boyband”, mis vapustas Eesti teatriilma ja sai suure publikumenu osaliseks. Näitlejana soleerib Terje Pennie, kes viib vaatajad kaasa humoorikale ja äratundmist pakkuvale teekonnale. Nagu ütleb Susan: „Meil kõigil on aeg-ajalt seiklust vaja, kas pole?”

Kontsertetendusel „Kaunimad jõulud me elus” heidab vennaskond koos kuulajatega musikaalse pilgu lapsepõlve: esimesele kohtumisele nääri- ja jõuluvanaga, esimesele ehtes kuusele elutoas, väikesele küünlale kuuseoksal, saanisõidule lumetuisus. Kaunid möödunud ajad loovad õhtu õdusaks, tunde toasoojaks ja silmad säravaks ka tänavusel talvel! Kaunimad jõulud me elus loob Kaunimate Aastate Vennaskond.

Kontserdid15. detsember Tallinn Kaarli kirik 19.00, 16. detsember Tartu Karlova teater 19.00,17. detsember Rakvere Kolmainu kirik 19.00, 20. detsember Tartu Karlova teater 19.00, 21. detsember Tartu Karlova teater 15.00, 29. detsember Võru kultuurikeskus Kannel 19.00 Lisainfo www.suveteater.ee

KARID JA KÕRGUSEDKaunimate Aastate Vennaskonna kummardus Edgar Valterile.

Tekstid valinud ja lavastanud: Margus Kasterpalu Laval: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Jüri Lumiste (Vanemuine), Andres Dvinjaninov, Indrek Kalda,Toomas Lunge ning Ann Kuut.

Sel sügisel oleks Edgar Valter saanud 85aastaseks. Edgar Valteri illustratsioonid on enamat lugusid kaunistavatest pildijadadest. Pintsli- ja pliiatsijoontega on ta andnud Eesti laste-kirjanduse kangelastele ilmed ja loomuse, kuid milline inimene oli autor ise? Mõne viite leiame, lehitsedes tema elulooraamatut „Karid ja kõrgused” (autor Külli Leppik). Kaunimate Aastate Vennaskond ja Margus Kasterpalu teevad Meistrile muusikalise kummarduse, õnnistades sisse Emajõe suveteatri talvekodu kammerlikult õdusa teatrimaja nimega Karlova teater. Etendused Karlova teatris (Tähe 66, Tartu) 8., 12., 14., 20., 29. novembril algusega kell 19 ja 15. novembril kl 15 Lisainfo www.suveteater.ee

Kultuur Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 17

KVARTETT10.11 Tartu Sadamateater13.11 Räpina Rahvamaja14.11 Otepää Gümnaasium18.11 Palamuse Rahvamaja19.11 Järvakandi Kultuurihall20.11 Türi Kultuurimaja25.11 Tamsalu Kultuurimaja09.12 Salme Kultuurimaja, Tallinn

See on liigutav ja koomiline lugu neljast inglise ooperitähest, kes satuvad taas kokku muusikute vanadekodus. Meenutatakse huvitavaid seiku säravast karjäärist ja pinnale kerkib ka omavaheline rivaliteet. Kunagised armumised ja lahkuminekud annavad nüüdki veel põhjust õhkamiseks ja kemplemiseks. Kired löövad jälle lõkkele, nii et hädiste vanurite lõputust heietamisest on asi päris kaugel. Üle pika aja mängivad laval koos Estonia suured staarid Helgi Sallo ja Katrin Karisma, lisaks neile veel lavastaja Endrik Kerge ja Estonia endine solist Hans Miilberg. Kunstnik on Riina Vanhanen ja helilooja Jaak Jürisson. Etenduste algus igal pool kl 19.

ARMASTUS EI hÜÜA TULLES09.11 Vaba Lava Teatrikeskus10.11 Salme Kultuurikeskus11.11 Salme Kultuurikeskus15.11 Rakvere Teater18.11 Haapsalu kultuurikeskus23.11 Vaba Lava Teatrikeskus04.12 Sadamateater, Tartu

Meil on valminud terav lugu, mis on mõeldud eeskätt noortele aastates 16–26. Loomulikult võivad seda vaadata ka vanad ja lahedad, aga rõhk on varase nooruse keerulistel probleemidel. Lavastus „Armastus ei hüüa tulles” on koomilises võtmes ja keskendub noorte suhtlemis-raskustele. See on tõeliselt tänapäevane portree kahe noore inimese / tudengi pingelisest tee-konnast teineteisemõistmiseni. Äratundmisrõõmu on küllaga ja naerda saab täiega. Kõik tabuteemad – vaba kooselu, seks, suhtlus vanematega – on laval olemas ja enamgi veel: otsekohesusega ei koonerdata! Mängime seda lavastust üle Eesti ja loodame, et kohtume peatselt. Lavastaja Roman Baskin

Info ja piletid: kultuurikava.ee18 sügis-talv 2014/2015 Teater

Teater Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 19

GAASIVALGUS

Bella Manninghami käitumine on muutunud järjest ebastabiilsemaks. Talle tundub pide-valt, et gaasivalgus võbeleb, põrandalauad krigisevad ja kellegi sammud kõnnivad ta pea kohal. Kas õudus eksisteerib ainult Bella enda kujutluses või peidab maja endas tõepoolest tumedaid saladusi?Mängivad: Kadri Adamson, Ireen Kennik, Lii Tedre, Sepo Seeman ja Ago Anderson. Endla Küünis 22.11 (esietendus), 26.11, 28.11 ja 04.12

Komöödia

MAAILMA Lõpp

Jack Londoni ja Jevgeni Griškovetsi ainetel teh-tud lugu räägib kahe mehe polariseerunud maailmakäsitlusest – üks on paadunud pessi-mist ja teine lõputu optimist. Lapsepõlvest algavad ja tänapäevas lõppevad mälestused on vürtsitatud pikantse huumoriga. Kaks Andrest – Tabun ja Lepik – on pikaajalised lavapartne-rid ja sõbrad. Etendused 15., 21., 22., 29., 30. novembril ja 6.detsembril kl 19.

MEIE AJA KANGELANE

Autor: Mihhail Lermontov Dramatiseerija ja lavastaja: Galina Polišuk (Läti) Kunstnik: Aigars Ozolins (Läti) Kostüümikunstnik: Liene Rolšteina (Läti)Endla lavastuse tegevus toimub paralleelselt kahes ajas – meie ajas ja Lermontovi ajas. Nagu ka tollal, lahendavad peategelased au, südame-tunnistuse ja elu mõtte probleeme.Endla teatri suures saalis 1.11 (esietendus), 7., 22. ja 28.11

(T)öö KLUbISKomöödialavastus kirevast elust ööklubides

Reedel on see öö, kui kogu maailma töölisklass rõivastub paljastavatesse toppidesse ning tee-nistujad liibuvatesse pükstesse. Reede on öö, kus saab ennast lõdvaks lasta! Lavastaja Sander PukkMängivad: Tõnis Niinemets, Kait Kall, Karl-Andreas Kalmet ja Veiko Tubin.Etendused 2., 9., 16., 28. ja 29. 11 kell 19 Tallinnas klubis Club Factory (Madara 22a).fb.com/tooklubis, piletid Piletilevis

TITANIC Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid

Elli ja Alberta on sööklatädid, kelle lemmikfilm on „Titanic”. Oscarite jagamise õhtul haarab neid mängulust ning nad asuvad filmi võtmestseene läbi mängima. Nii saavad nemadki tunda end ilusatena ning kogeda suuri tundeid. Mängivad: Kadri Adamson ja Merilin KirbitsEndla teatri suures saalis 13.11, 12., 18., 20. ja 29.12; Aruküla rahvamajas 24.11; Võru kultuuri-majas Kannel 15.12

Martin Alguse

VääVELMAGNooLIAd Polygon Teatris

Sa oled just saavutamas kõike: ideaalne suhe, kaunis kodu, unistuste töö. Mis juhtub aga siis, kui su minevik sind taas kätte saab? See kõik, millest arvad, et oled üle saanud, lükatakse ühel päeval ratastoolis su ukse taha. Lavastaja Tamur Tohver.Mängivad: Karin Rask, Anti Kobin, Eero Spriit. Etendused 24., 25. ja 30., 31.10 ning 1., 6., 7. ja 8. 11 kell 19, Rävala 8. Piletid Piletilevis, poly.ee

Info ja piletid: kultuurikava.ee20 sügis-talv 2014/2015 Ugala

Liis Aedmaa ja Oleg Titov

Hiired on hiiredTekst ja laulusõnad: Liis Aedmaa Lavastaja ja idee autor: Oleg TitovMuusika: Peeter Konovalov Koreograaf: Kadri Sirel Kunstnikud: TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehno-loogia tudengid Liina Tepandi ja Eve Komissarovi juhendamisel. Osades: TÜ VKA 11. lennu näitlejatudengid

Peter Quilter

Eesriie avaneb!Lavastaja: Madis Kalmet (külalisena)Kunstnik: Jaanus Laagriküll (külalisena)Muusikaline kujundaja: Peeter KonovalovLiikumisjuht: Oleg TitovOsades: Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külalisena), Luule Komissarov ja Vilma Luik

Rainer Werner Fassbinder

Hirm sööb hinge seestLavastaja ja muusikaline kujundaja: Taago Tubin Kunstnik: Liisa SooleppOsades: Ene Järvis (külalisena), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill, Klaudia Tiitsmaa, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Tarvo Vridolin ja Kiiri Tamm

Bengt Ahlfors

IllusionistidLavastaja: Janek VadiKunstnik: Marion Undusk (külalisena)Muusikaline kujundaja: Peeter KonovalovOsades: Peeter Jürgens, Marika Palm ja Janek Vadi

Kati Kaartinen

AmaliaLavastaja: Tanel IngiKunstnik: Jaanus Laagriküll (külalisena)Muusikaline kujundaja: Taago TubinOsades: Klaudia Tiitsmaa, Terje Pennie (külalisena) ja Andres Tabun

Armastuslugu, mis ulatub üle rahvuslike, keeleliste, rassiliste, kultuuriliste ja vanuseliste piiride. Lugu vanema proua ja temast 30 aastat noorema tumedanahalise võõrtöölise armas-tusest on üldinimlik. Tänapäeva maailmas on üha enam vaenulikkust kõige võõra vastu, ning Lääne-Euroopa näib oma multikultuursuse poliitikaga tupikusse jooksvat. Kes tegelikult hirmu tunneb ja mille ees?

Mänguajad: 23. oktoober kell 19 – esietendus! 24., 30. oktoober kell 19; 14., 28. november kell 19; 12. detsember kell 19; 29. jaanuar kell 19RingReisieTendused: 20. november kell 19 Salme kultuurikeskus; 16. jaanuar kell 19 Vanemuise suur maja

„Illusionistid” on vaimuka dialoogi ning värvikate karakteritega komöödia, kus põrkuvad noore näitekirjaniku naiivne usk teatrikunsti ja vanema kogenud näitleja küünilisus. „Juhuslikult” saavad ühes väikeses korteris kokku noor näitekirjanik Charlotta (Marika Palm) ja vananev näitleja Kasimir (Peeter Jürgens). Kuigi viimane on otsustanud näitlemisega lõpparve teha ja pensionile jääda, soovibCharlotta talle siiski ette lugeda endakirjutatud näidendi, sest Kasimiril oleks selles täita ei rohkem ega vähem kui Jumala roll.

Mänguajad: 15. november kell 17 – esietendus! 19., 20. november kell 19; 29. november kell 17.00; 4. detsember kell 19; 9., 22. jaanuar kell 19RingReisieTendused: 25. november kell 19 Kumu auditoorium; 6. detsember kell 19 Vanemuise väike maja

Soome näitekirjaniku Kati Kaartineni näidend „Amalia” (originaalpealkirjaga „Samanlainen onni”) on helge ja südamlik lugu, mille keskmes on väikelinna haiglas töötav keskealine üksikisa ja tema 17aastane tütar. Amalia on tüdruk, kes näeb maailma teistmoodi, kui ollakse harjunud. Aga kas õnn ja armastus on tema maailmas samamoodi olemas kui „meie” omas? Kas me oleme valmis aktsepteerima teise inimese õnne ja tema viisi õnne näha, kui meie ise näeme seda teisiti? Kes ütleb, mis on kellelegi parim? Need on ainult mõned küsimused, millele selles loos vastuseid otsitakse. Aga kui küsimused kõrvale jätta, on „Amalia” eelkõige lihtne ja soe lugu lihtsatest inimestest elamas oma mitte just kõige lihtsamaid elusid.

MänguKOhT: Ugala väike saalMänguajad: 31. jaanuar kell 17 – esietendus!

Ugala teatris trallivad jõulukuul hiired. Aga need pole tavalised hiired, vaid hiired, kel meeldib laulda ning juustukabet mängida. Hallid ja valged hiired on aastaid olnud omavahel vaenujalal, ent kui üks hall hiirepoiss ja valge hiiretüdruk otsustavad siiski sõpradeks saada, ei jää sekeldu-sed tulemata. Ugala teatri ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia loominguline koostööprojektUgala jõulumuusikali „Hiired on hiired” mängitakse ainult detsembris ja ainult Ugala teatris. Pilet ühendab endas nii teatrielamust, jõuluvana, kingitust kui ka jõulumaad.

Mänguajad: 8. detsember kell 11 – esietendus! 8. detsember kell 15; 9. detsember kell 11/15; 10. detsember kell 10/15; 11. detsember kell 10/15/19; 12. detsember kell 10; 15. detsember kell 11/15; 16. detsember kell 11/15; 17. detsember kell 11/15; 18. detsember kell 11; 19. detsember kell 11/15; 20. detsember kell 15

Viiele naisele sajab ühel päeval nagu selgest taevast kaela pärandus, aga mitte mingi tava-line pärandus vaid – TEATER! Naised, keda ühendab armastus ühe mehe vastu, otsustavad vaatamata erimeelsustele vana teatrimaja päästa ja selle kunagise hiilguse taastada. Peter Quilteri komöödia „Eesriie avaneb!” on hullult naljakas ja samas pisarateni liigutav lugu naiste pühendunud võitlusest ühe teatri säilitamise ja ellujäämise nimel. Mänguajad: 12. november kell 19; 13. detsember kell 14; 15., 28. jaanuar kell 19RingReisieTendused: 28. november kell 19 Rae kultuurikeskus; 23. jaanuar kell 19 Salme kultuurikeskus

Viljandi Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 21

JõuLuHAnsA 19.–20. detsemberHubases Viljandi vanalinnas asuv raekoja plats muutub pühade eel jõulutuledes säravaks muinasjutumaaks. Just nagu kunagisel hansaajal, saab kingid osta otse käsitööliselt, kes need on valmistanud. Samuti müüakse turul jõuluehteid. Neile, kes kannatavad kingiga jõuluõhtu-ni oodata, on avatud kirjapunkt, kust saab oma kirja või postkaardi jõuluvanale teele panna. Saladuskatte all võib öelda, et ka jõu-lumees ise võib pühade eel Viljandit väisata. Jõuluturul on palju tegemist ja põnevat vaatamist kogu perele. Kohal on ka sepp, kelle haamer taob linlaste ja külaliste jõu-lusoovid kaunitesse metallesemetesse, mis sünnivad otse laadaplatsil. Mõlemal päeval toob turuplatsile tõelise jõulumeeleolu elav muusika. Kindlasti ei puudu Viljandi jõuluturult kuumad joogid ja kohalikud pühadehõngulised suupisted, mida tuledesäras linna imetledes kaasa haarata.

Heategevusloterii aitab viia jõulurõõmu nendeni, kes jääksid sellest muidu ilma.Talvise linna imetlemiseks sõidab tänavatel ringi jõulurong. Laadal on kohal käsitöölised, sepp, postkontor kaartide saatmiseks, muusikud, jõuluehete turg, heategevusloterii, kohalikud maiustused ja jõulutoidud.Jõuluhansa on 2015. aasta rahvusvaheliste hansapäevade avaüritus.www.viljandi.ee/jouluhansa

35. RAHvusvAHELIsEd HAnsAPäEvAd vILJAndIs 4.–7. juunil 2015Neljal päeval täidab vaikse Lõuna-Eesti väikelinna hansaajastu elu ja melu: Viljandist saab suure keskaegse kaupmeesteühenduse maailma naba. Külalistele kaugelt ja ligidalt pakub Viljandi uhket kultuuriprogrammi, mis koondub lossivaremete ääres asuvale kaunile laululavale. Seal toimuvad nii ava-tseremoonia, Viljandimaa laulu- ja tantsu-pidu kui ka hansapäevade lõpetamine.

Popfestivali melu toob Ivo Linna ja külaliste galakontsert. Viljandi sümboliks saanud folk toob Kaevumäe lavale eesti ja välismaised artistid. Maalilise Viljandi järve ääres põlevad igal öösel lõkked, mille ääres võib kohata uusi ja vanu tuttavaid ning nautida päikesetõusu koos tule ümber kogunenud muusikutega. Hansamelu hõlmab kogu linna: tornid ja kirikud, hoovid ja väljakud, rõdud ja ranna. Viljandi kesklinn on palistatud ligikaudu 80 hansalinna esindustega. Rikkalikku valikud

pakuvad käsitöölisted ja kaupmehed, terve südalinn muutub hiiglaslikuks kohvikuks. Viljandi rahvusvaheliste hansapäevade tunnuslause „Loomiseks loodud” kutsub külalisi kõigest pakutavast aktiivselt osa saama ja koos looma.hansa.viljandi.ee

Hansahõnguline pühadeaeg Viljandis tuleb koos ehtsa jõuluturuga

Foto

: Jaa

n M

änni

k

Info ja piletid: kultuurikava.ee22 sügis-talv 2014/2015 Lastele

LUMEHELBEKE

Rakvere teatri detsembris esietenduv kogu-perelavastus „Lumehelbeke” on kaunis mui-nasjutt Külmataadi tütrest Lumehelbekesest, kelle südames süttiv armastuse leegike toob ta ellu suure pöörde. Pärast etendust kutsub Lumehelbeke seiklema teatrimajja loodud Lumemaale. Just sellist nime kannab selle-aastane jõulumaa ning nimele kohaselt leiab seal lund ja lusti nii suurtele kui ka väikestele muinasjutusõpradele.

KAUNITAR JA KOLETIS

Jõululavastus lastele. Ühe murtud roosi pärast peab kaunitar Bella Koletise lossi elama minema. Esialgu on Koletis hirmutav, ent pikapeale saavad neist sõbrad. Kui Kaunitari isa haigestub, lubab Koletis Bellal ajutiselt lahkuda, seades sellega ohtu ka oma elu. Kas neiu naaseb lossi, et päästa Koletis?

Endla teatri suures saalis 11.12 (esietendus), 12., 13., 15., 16., 17., 18., 20., 27.12

Lastele Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 23

Jõululavastus „Lumejänesed” Polygon TeatrisJõululavastus, kus ka täiskasvanutel igav ei hakka.

Mängivad: Karin Rask, Tarvo Krall, Maarius Pärn, Harri Ausmaa, Henri Kuus jtKunstnik: Ellen-Alice HasselbachMuusika: Tarvo KrallLavastaja: Tamur Tohver

Õpetlik lugu, millel on ilus vaatemäng ja palju muusikat. See räägib lumevalgetest lumejänestest, kes korraldavad maailmaasju: tuult, vihma ja lund, ööd ja päeva, valgust ja pimedust. Ja siis korraga hakkab Kõvajänes sel-lele kõigele vastu. Ühel õhtul jätab ta valguse välja lülitamata!Etendused detsembris: E.8.12 kell 18 - esietendus, T.9.12 kell 11,K.10.12 kell 11, N.11.12 kell 11, R.12.12 kell 11, L.13.12 kell 12, L.13.12 kell 16, E.15.12 kell 11K.17.12 kell 18, N.18.12 kell 11 Alates 5. eluaastast, etenduse kestus 1 tund. poly.ee

Uus jõulumuusikal „KOERHALdJAS MIA”Detsembri alguses etendub Tallinnas ja Tartus muinasjutt-muusikal „Koerhaldjas Mia”, kus peaosi mängivad Getter Jaani, Kaire Vilgats, Emil Rutiku, Kaarel Orumägi, Contra ning Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateatri lapsed. „Koerhaldjas Mia” on südamlik ja seiklusrikas jõulujutt koerhaldjas Miast, kes elab jõulumemme ja jõulutaadiga paksus metsas väikeses majas ning läheb ühel päeval maailma parimat kingitust otsima. Muusikal põhineb 2013. aastal ilmunud eesti autori Kadi Urbase raamatul „Mia muinasjutud”. Etendused toimuvad 2. ja 3. detsembril Tallinnas Nordea kontserdimajas ning Tartus 5 . detsembril Vanemuise väikeses majas. Pileteid saab soetada Ticketpro kassadest.Muusikali „Koerhaldjas Mia” korraldaja on MTÜ Noor Ise-Loom. Eesmärgiks on pakkuda vähemalt kolmandik kohtadest tasuta vähekindlustatud peredest lastele. Tasuta pileteid jagatakse lasteaedade ja koolide kaudu. Loodud on tehnilised võimalused, et etendusi saaksid jälgida ka vaegkuuljad ja -nägijad. Rohkem infot: www.koerhaldjasmia.eu ning Facebooki-lehekülg www.facebook.com/koerhaldjasmia

Tartu Uus Teater

SIIL UdUS

Udus või laiemalt tingimustes, kus nägemine on piiratud, teravduvad muud meeled. „Siil udus” on lavastus helide, nukkude, varjude ja uduga, kus helid ja valgused on samaväärsed peatege-lased kui Siil ja Karupoeg. Alates 4. eluaastast.Lavastaja: Leino Rei Kunstnik: Kristiina PõlluMuusika: Ardo Ran Varres Mängivad: Helgur Rosenthal, Janek Joost. Etendused Tartus25.11/ 11:00 ja18:00 ja 26–27/ 11 /11:00

Info ja piletid: kultuurikava.ee24 sügis-talv 2014/2015 Muusika

Eesti Jazzliit esitleb: džässiklubid Tallinnas ja üle Eesti!

Eesti Jazzliit alustas hoogsalt oma sügishooaega. Häid džässiklubisid toimub Tallinnas ja üle Eesti iga nädal. Kord kuus viib Teletorni džäss publiku kõrgustesse, et pakkuda nii kuulamismõnu, kaunist vaadet kui ka restorani võlusid. Samuti teeb Eesti Jazzliit koostööd džässiklubiga Philly Joe’s, kus toimuvad kord kuus intiimses ja õduses olustikus koostöökontserdid. Igal reedel on Teater NO99

Söörömöö & The Fews Reedel, 14. novembril kell 19 esinevad Lavendel Cafés (Sõpruse tee 9, Haabneeme) kaks suurepärast vokaalansamblit – Söörömöö ja The Fews. Vokaalansamblis Söörömöö laula-vad noored andekad pop- ja džässlauljad Tuuli Rand, Maria Väli, Maarja Aarma, Mari-Liis Aljas ja Teele Viira. The Fews koosseis: Anette Sepp, Kaija Pook, Teele Palumaa, Mihkel Annus, Karl Juhkami ja Kaspar Karus. Pilet 5.- Piletilevist ja kohapealt.

J.S. Bach

JÕULUORATOORIUM

13. detsembril kell 17.00Narva Mihkli kirikus14. detsembril kell 17.00Tartu Pauluse kirikus15. detsembril kell 18.00Tallinna Püha Vaimu kirikus

Ansambel Cantatores Narvensis, projektkoor ja -orkester, dirigent Kai Krakenberg (Saksamaa).

5. Viimsi JazzPopFestViimsi koolis

 Laupäeval, 15. novembril toimub Viimsi koolis juba viies Viimsi JazzPopFest: 11.00 suur kooride kontsert, 15.30 vokaalansamblite võistlus, 19.00 lõppkontsert. Esinevad 9 koori ja 11 vokaalansamblit Keilast, Kuressaarest, Põlvast, Räpinast, Sakust, Tallinnast ja Viimsist!Piletid 2–7 eurot Piletilevist ja kohapealt.www.viimsivald.ee/jazzpopfest

Kadri-Kantri Viljandis

Esimest korda toimub pärimusmuusika aidas pidu, kus otsitakse ühiseid punkte kantri- ja pärimusmuusika vahel. Üles astuvad Curly Strings – neli omapärast isiksust ja head sõpra – ning Robirohi – neljaliikmeline ansambel Tallinnast, kes mängib akustilistel keelpillidel (ehk näppepillidel) bluegrass’i ehk traditsioo-nilise kantri laadset muusikat.Viljandi pärimusmuusika aidas 22. novembril kl 19.

džässiklubisse oodatud kõik muusikasõbrad. Traditsiooniline džässireede toob nii uusi koosseise kui ka kahurväge. Programm pakub alati üllatusi.

6.11 kl 20 Teletorni džäss: Tuule Kann – Jaak Sooäär ja Riho Sibul7.11 kl 22 Teater NO99 džässiklubi: Ara Yaralyan Trio14.11 kl 22 Teater NO99 džässiklubi: Kullerkupp – Sooäär Kvartett & Helin-Mari Arder21.11 kl 22 Teater NO99 džässiklubi: Teremoi 4 (Soome-Eesti)22.11 kl 21 Džässiklubi Philly Joe’s: Mother Jack + Kadri Voorand Trio28.11 kl 22 Teater NO99 džässiklubi: Rauno Pella Project 5.12 kl 22 Teater NO99 džässiklubi: Tesla (Rootsi)12.12 kl 22 Teater NO99 džässiklubi: New Nordic Sounds26.12 kl 20 Teletorni jazz: Sooäär – Vaigla – Ruben trio Vaata lähemalt: www.jazz.ee

Muusika Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 25

Missa Solemnis

Pärnu Linnaorkestri kontsert „Missa Solemnis” toimub 21.11 kell 19 Tallinna Metodisti kirikus ja 22.11 kell 18 Pärnu kontserdimajas. Esinevad Pärnu Linnaorkester ja Estonia Seltsi Segakoor. Solistideks on Elina Shimkus (Läti), Helen Lepa-laan, Oliver Kuusik ja Kalvis Kalninš (Läti). Dirigendipulti astub Erki Pehk. Kavas Schuberti Missa As-duur nr 5, D. 678. Piletid müügil Pileti-levis, Piletimaailmas ja Eesti Kontserdi kassades. Lisainfo: www.plo.ee

Tšehhi tšellist Petr Nouzovsky

Pille Lille Muusikute Fondi kontserdid on kogu-nud populaarsust juba üle 10 aasta.9. novembril kell 17.00 astuvad endise Matkamaja lavale (Raekoja plats 18) kolm Eesti tippsolisti kõrvuti karismaatilise Tšehhi tšellisti Petr Nouzovskyga. Kavas kuuleb väga eriilmelist tšehhi muusikat, sh Tallinna kammermuusika festivalil suure menuga vastu võetud Andreas Lendi ja Petri esitatud tšelloduot. Pileteid on Piletilevis veel saada. Lisainfo: www.plmf.ee

ARSISE kellade ansambli jõulukontserdid

Arsise kellade ansambli jõulukontserdid toimuvad 20.–26. detsembril Võrus, Viljandis, Haapsalus, Türil, Tallinnas, Pärnus, Valgas ja Tartus. Arsis on olnud kellamuusika lipulaeva rollis alates 1993. aastast, mil loodi Eestis esimene kellade ansambel. Praegu tegutsevad lisaks

põhikoosseisule kellade koolid Tallinnas ja Tartus ning mitmed noorte kontsertansamblid. Arsis saab uhkeldada muljetavaldava nimekirjaga kontsertreisidest, mis 21 tegevusaasta jooksul toimunud. Sel hooajal lisandus nimekirja Hiina. „Inspireerituna tänavustest kontserditurneedest viime oma publiku maailmamuusika radade-le,” sõnab Arsise kunstiline juht Aivar Mäe. Nii kuulebki kontsertidel muusikat eri maadest ja kultuuridest. Kõlavad meloodiad hiina rahvamuusikast, särtsakad lood Ameerika tuurilt ning südamlikud jõululaulud meilt ja mujalt. Viljandis toimuv kontsert on aga märgilise tähendusega, sest Arsise jõulumuusikaga avatakse Jaani kiriku projektiaasta „Kirikukellad kõlama”, toetamaks kellamängu ja uute kirikukellade soetamist.

Lisainfo: www.arsis.ee / www.piletilevi.ee

Jõulumuusika festival

„Kirikupühad Maarjamaal” 30. november 2014 – 7. jaanuar 2015

Jõulufestivali kavas on kontserdid „Suur eeskuju – Hugo Lepnurm 100” 30.11 Tallinnas, „Jõuluootus” 7.12 Viljandis, Charpentier’„Te Deum” 28.–29.12 Tartus ja Tallinnas, „Uus täht klassikataevas!” 3.01 Mustpeade majas ja „Jõulud õigeusu vaimulikus muusikas” 5.01 Jõhvis ja 7.01 Tallinnas.

Corelli Music jätkab kümnendat, juubelihooaega ja rõõmustab publikut taas jõulumuusika festi-valiga „Kirikupühad Maarjamaal”, mis kestab kogu pika pühadeaja alates esimesest advendist 30. novembril läbi jõuluootuse, aastalõpu ja piduliku uusaastakontserdi kuni kolmekuningapäe-va ja õigeusu jõuludeni jaanuari alguses. Festivali avakontserdiga tähistab Corelli Music maestro Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäeva ja lõppkontsert alustab järgmise aasta pidusündmuse „Maarjamaa 800” tähistamist. Pühadehõnguliselt sätendavaid muusikaelamusi pakuvad Kristel Aer maestro Lepnurme mä-lestusorelil, Eesti Kammerkooride Liidu koorid, säravad vokaalsolistid, segakoor K.O.O.R., Corelli Barokkorkester, dirigent Martin Sildos, Estonian Cello Ensemble ja Orthodox Singers. Festivali kava vaata www.corelli.ee ja piletilevi.ee.

Osaluskontserdid: mängi, mõista, koge, kuula

Tarmo Johannes, flöödid, helimängude tarkvara

Tammo Sumera, helindus

Osaluskontserdid on kontserdisari, kus publikul on võimalik osaleda interaktiivsetes helimän-gudes ja olla üheks osaks tekkivas muusikas. Hooaja jooksul toimub 5 kontserti, igaühel on teatud teema või aspekt helist, mida lähemalt uuritakse. Kontsert koosneb kolmest osast: interaktiivne helimäng, tutvustav loeng ning teosed flöödile ja elektroonikale. Helimängudes osalemiseks on vaja nutitelefoni või sülearvutit. Helimängud on jõukohased kõigile, eelnev muusikaline haridus pole vajalik. Küll aga valmidus tähelepanelikult kuulata!Kontserdid toimuvad kinokohviku Sinilind saalis (Tallinn, Müürivahe 50) algusega kell 19.

Sissepääs 8/5 eurot kohapeal

E 24.11.14 kl 19Teema: Müra, ribafiltrid, subtraheeriv sünteesE 26.01.15 kl 19Teema: Kordused, delayE 16.02.15 kl 19Teema: Ruum, reverbE 30.03.15 kl 19Teema: Kuula!

Lisainfo: www.tarmo.uuu.ee/osaluskontserdid

Tartu Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 27

Sama pika traditsiooniga on jõulueelne küünalde süütamise tava. Neljal advendi-pühapäeval oodatakse tartlasi Raekoja platsile kell 16 küünalt süütama ja koju advendituld viima. Linlasi tervitavad ja

advendiküünla süütavad linna juhid ja kiri-kute esindajad, tavakohaselt saadavad sünd-must jõulu- ja talvelauludega Tartu koorid ja laululapsed koolide ühendkooridest. 30. no-vembril laulavad Tartu koolide ühendatud mudilaskoorid, 7. detsembril poistekoorid ja 14. detsembril lastekoorid. Viimasel advendil esineb laulustuudio Vikerkaar. Jõuluootuse meeleolude keskmes ongi Raekoja plats, kuhu tänavu maabub taas lodi Jõmmu, mille ümber ja sees jätkub tegevusi ja saginat kõigile. Jõulueelsetel nädalavahe-tustel loovad lodjalaval meeleolu lauljad ja tantsijad, kes detsembriilma ei pelga. Kõige suuremat sebimist on südalinn täis laadapäeval, 13. detsembril. Siis on hetkeks tunne, nagu oleksid sattunud vanale Suurturule, kuna peale jõululaada toimub samal päeval talvine tantsupidu. Triibuseelikud vilguvad vammuste alt, sest talviselt tantsupeolt ei saa puududa ükski Tartu rahvatantsija. Samal päeval toimub lodjaseltsi ja RMK korraldatav puuteo-triatlon, kus võistkonnad võtavad üksteiselt mõõtu kolmel alal: kahemehesaagimises,

puude lõhkumises ja riita ladumises. Pühade-eelsetesse toimetustesse kuuluvad ka jõuluroad. Kuidas katavad eri rahvad oma jõululauda, õpetavad kokad ja toovad huvilistele maitsmiseks rahvaste jõululaua 6. detsembril. Eesti omad kombed ja tavad saavad kinnitust eesti jõululauas 14. detsembril, samuti pühapäeviti vanas jõulukohvi-kus, kus nädalavahetustel võõrustavad linnarahvast põllumajandusmuuseum, Uhti kõrts ning pühade eel ka jõuluvana päkapikuga. Muidugi ei puudu Jõululinnast jõulu-muusika ja piparkoogilõhn, Raekoja platsi kaunistavad jõulutuled. Loodetavasti pa-neb 30. novembrist alates nädalavahetuste õhtupoolikutel raeplatsil toimuv päkapiku-disko jalad liikuma nii, et külma ei tunnegi. Ka mujal linnas kostab muusikat, on ju Tartus samal ajal Jõulujazz, jõulumuusika festival ja palju muud toredat. Tegevust leiab ka õdusates kambrites – isetegemise rõõmu kutsuvad jõuluootuse töötubades nautima kümme Tartu linna

muuseumi alates mänguasjamuuseumist 30. novembril ja lõpetades ERMi postimuu-seumiga 21. detsembril. Traditsiooniliselt lõpevad Jõululinna tegevused jõululaupäeval kell 12, kui Tartu linnapea kuulutab välja jõulurahu. Ilusaid ja rahulikke jõule! Kõigest saab lähemalt lugeda kodulehelt www.joululinntartu.ee.

Jõulueelne sagin Tartu JõululinnasSelgi aastal tervitab tartlasi ja nende külalisi „Jõululinn Tartu” –

pika traditsiooniga jõulu- ja talvefestival, mis sai alguse juba 2003. aastal.

Info ja piletid: kultuurikava.ee28 sügis-talv 2014/2015 Tartu

2014NOVEMBER

Interdistsiplinaarne festival „Hullunud Tartu”14.–15. november

kultuuriaken.tartu.ee

„Hullunud Tartu” on žanre ühendav festival, kus kohtuvad kirjanikud, muusikud ja kunstnikud. Luule, heliteoste ja visuaalse kunsti kõrval avastab üritus tavatuid paiku, kus esitletud looming saab uue hingamise. Koostöös Turu luulefestivaliga „Runoviikko” jõuavad novembrikuisesse Tartusse eriil-melised sõnasepad ka piiri tagant.

Filmifestival Tartu PÖFF15.–30. november

www.poff.ee

18. PÖFF toob Tartu publikule koju kätte parima valiku rahvusvahelistest väärt-filmidest. See üle Eesti toimuv filmipidu keskendub Euraasia mandri viimase aasta linateostele, kuid ei jäta tutvustamata ka teisi piirkondi. Kohtutakse kaugelt tulnud režissööridega, toimuvad hariduslikud üritused, viktoriiniõhtud ja kontserdid. PÖFF valgustab!

Noorte pärimuspäevad – IX Taaderandi talisted27.–29. november

www.tartu.ee/rahvakultuur

Hingedekuu viimasel neljapäeval, reedel ja laupäeval on Tiigi seltsimajas taas Taade-randi talisted, kus Tartu linna ja maakonna lapsed ja koolinoored lustivad viisil, mis on tallel meie rahvapärimuses.

DETSEMBER

Jõulujazz28. november – 12. detsember

Jõulupühade eel toob Jõulujazz kirikutesse ja kontserdisaalidesse kauneid džässi-

kontserte, kus üles astuvad silmapaistvad muusikud nii Eestist kui ka välismaalt.

Jõululaat5.–7. detsember

www.tartunaitused.ee/joululaat

Tartu linna suurim üritus Jõululaat 2014 toimub Tartu Näituste messikeskuses. Tra-ditsiooniline laat leiab aset juba 18. korda. Laadahallist leiate jõulumaa koos loomade näitusega. Jõululaadal näeme!

TänavatantsufestivalBattle of EST13. detsember

www.boe.ee

Battle of EST (BOE) on vanim ja võimsaima võistlejate nimistuga tänavatantsuvõistlus Põhja-Euroopas. Peaalaks on breiktantsu võistkondlikud mõõduvõtmised. Lisaks hiphopi, popping’u ja solo bboying’u võist-lused. Tänavu 14. korda toimuv rahvus-vaheline festival BOE on eluterve kõige sellise eitus, mis särab võltsilt, tehes tantsu-lahingus võitlejaist tõelised elukunstnikud! See on mäss end hingetuks tantsivatelt inimes-telt, kes elavad ja hingavad tantsukultuuris.

Põhjamaade sümfoonia-orkestri 17. sünnipäevakontsert „Erilisena sündinud”4. detsember

www.nordicsymphony.com

Juba 17. aastat on Eesti Põhjamaade süm-fooniaorkestri kohtumispaik. Orkestrist, mis esmalt sündis dirigent Anu Tali algatusel vaid üheks kontserdiks, on saanud maaima-lavadel hinnatud ja Eesti publiku hulgas

„Hullunud Tartu”

Jõulujazz

Taaderandi talistedBattle of EST

armastatud kollektiiv. Rahvusvaheline Põhjamaade sümfooniaorkester jätkab Anu Tali juhatusel uute ja parimate sõprade tutvustamist. Seekordsed kohtumised Tal-linnas ja Tartus on kantud jällenägemisrõõ-must ja tähistavad orkestri 17. sünnipäeva. Kavas: Arvo Pärt „Silouan’s song“, Chopin: Klaverikontsert nr. 1, Brahms: Sümfoonia nr. 4. Solist: Ivari Ilja (klaver), dirigent: Anu Tali. Kohtumiseni kontserdil!

Jõulumuusika festival5.–20. detsember

www.tmk.ee

Jõulumuusika festival toimub detsembri kahel esimesel nädalal, sisaldades peami-selt kammerkontserte, traditsiooniks on kujunenud advendikontsert Tartu Jaani kirikus Eller Sümfonieti, solistide ja koori osavõtul. Programmi kindlaks osaks on Elleri-kooli aastapäeva tähistav kontsert TÜ aulas, kus esinevad kõikide osakondade parimad õpilased, lisanduvad osakondade ja õppejõudude kontserdid.

Vanemuise aastalõpuball30. detsember

www.vanemuine.ee

Traditsiooniline aastalõpuball toimub samal ajal Vanemuise teatris ja kontserdi-majas. See on Lõuna-Eesti suurim aasta-lõpuball, kuhu oodatakse rohkem kui 1700 ballikülalist. Vanemuise aastalõpuball pa-kub võimalust nautida Vanemuise artistide ja külaliste esinemisi ning keerutada jalga hoogsate valsiviiside saatel. Kogu õhtu vältel saab ekraanidelt jälgida Vanemuise teatrisaali programmi.

2015 JAANUAR

II Tartu talvemuusika festival2.–10. jaanuar

www.kultuuriaken.tartu.ee.

Tartu talvemuusika festival on meeleolukas uusaasta muusikanädal Tartu Jaani kirikus.

Festival toob kuulajateni iga päev säravaid soolo- ja kammermuusika kontserte Tartu linna oma interpreetide esituses. Esinevad juba rahvusvaheliselt tuntud noored, andekad ja rahvusvahelistest konkurssidest osa võtnud muusikud.

VEEBRUAR

43. Tartu maraton15. veebruar

www.tartumaraton.ee

Tartu maraton on Ida-Euroopa suurim oma-taoline ning selle rada peavad asjatundjad üheks kaunimaks ja huvitavamaks kogu maailmas. Meeleolukas spordipidu toob igal aastal kokku ligikaudu 10 000 suusa-sõpra nii Eestist kui ka üle kogu maailma. Klassikalises suusastiilis sõidetaval marato-nil on võimalus valida 63 ja 31 km pikkuse distantsi vahel. Nooremate pereliikmete seas on populaarsed Tähtvere spordipargis toimuvad Tillu ja Mini lastesõidud. Tartu maraton kuulub rahvusvahelisse pikamaa-suusatajate sarja Worldloppet.

Rahvusvaheline võimlemisturniir „Miss Valentine” 201520.–22. veebruar

www.vkjanika.ee

Juba kahekümne esimest korda toovad talvisesse Tartusse sära ja graatsiat iluvõim-lejad ja rühmvõimlejad, et osaleda Euroopa ühel suuremal võimlemisturniiril „Miss Valentine”, mis on ka üheks maailmakarika

etapiks rühmvõimlemises. Tipptasemel ja publikule nauditaval võistlusel osalevad võimlejad ligi kolmekümnest riigist üle kogu maailma.

MÄRTS

Nüüdismuusika festival6.–9. märts

www.tmk.ee

Just Heino Eller oli 20. sajandi 20.–30. aas-tail oma otsese osalemisega kaasa elamas uute muusikavoolude sünnivaludele ja -rõõmudele. Ja just siis oli Eller õppejõud Tartu kõrgemas muusikakoolis, kuhu ta suunas oma uue muusika kogemuse – nii oma õpilastesse kui ka kogu muusikakooli uuenduslikku vaimsusse. Tema Tartus kooli-tatud nn Elleri koolkonna noored vihased – Tubin, Oja, Leichter, Roots, Bleive, Karindi jt – tõid eesti muusikasse värskust, mis ulatub tänasessegi päeva.

Tartumaa rahvatantsijate naistepäeva gala 8. märts kl 17.00 A. Le Coqi spordihoones

kultuuriaken.tartu.ee

12. maailmafilmi festival14.–21. märts

www.worldfilm.ee

Tartu visuaalse kultuuri festivalil „Maailma-film” linastuvad antropoloogilised ja etnograafilised dokumentaalfilmid. Need viivad publiku ühe nädala jooksul kõigile kontinentidele, kus võetakse luubi alla n-ö

võõraid, kellega aidatakse filmide kaudu tuttavaks saada. Festivali ilmestavad tee-makohased näitused, töötoad ja kohtumi-sed filmitegijatega.

Tartu vene ball21.–22. märts

kultuuriaken.tartu.ee

Igal kevadel toimub Vanemuise kont-serdimajas vene ball, mille traditsioonid ulatuvad 1930. aastatesse. Balli külastades avaneb teil suurepärane võimalus saada osa 18. sajandi Venemaa õhkkonnast. Saate tantsida ning näha ja kuulda muusika- ja tantsukollektiive nii Eestist kui ka Vene-maalt.

Tartu Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 29

Tartu maraton

Anu Tali

Tartumaa rahvatantsijate naistepäeva gala

Info ja piletid: kultuurikava.ee30 sügis-talv 2014/2015 Näitus

Õnnelik rahuaeg ja sõja eelaimdusPlakatinäitus Ungari Instituudis

Valik plakateid 1910. aastate Ungarist ehk kuidas peegeldub kahe ajastu kokkupõrge ungari modernistide kujundatud plakatitel.Koostöös Ungari Kaubandus- ja Turismitööstuse MuuseumigaNäitus on avatud 27.11.2014.–15.01.2015.Ungari Instituut, Piiskopi 2, Tallinn.Sissepääs prii.

Kutsume maalinäitusele purjelaevade kuldajastust „Merele Maalitud purjed” Paksus Margareetas on Rootsi ja Eesti meremuusemi koostöös avatud harukordne maalinäitus purjelaevade kuldajastust. Näitust saab vaadata 25. jaanuarini.  Maalid on pärit Rootsi suurima pagaritööstuse kuna-gise kaasomaniku ja juhi Erik Ekegreni erakollekt-sioonist, mille ta annetas Rootsi meremuuseumile. Kollektsiooni on varem eksponeeritud Rootsi mere-muuseumides vaid paaril korral. Tegemist ei ole tavalise maalinäitusega, sest iga maali juurde käib ka lugu sellel kujutatud laevadest, kunstnikust või tollasest ajastust.  Näituse kuraatori Urmas Dreseni andmetel ei ole nii  mitmekesist valikut 19. sajandi meremaalikunstnikelt ehk marinistidelt ja nende loodud klassikalistest kap-tenipiltidest Eestis varem väljas olnud. „Muidugi oleme väga rõõmsad, et saime killukese maailma merekultuuri pärandist tipptasemel kunstina Eestisse tuua. Esindatud on ka marinistide seas väga haruldane õrnem sugu: Anna Palm de la Rosa (1859–1924) Stockholmist, kes sai kuulsaks oma pastelselt õrnade sadamavaadetega,” lausus ta.

pärnu MuuseuMi näitused

• „11 000 aastat ajalugu – elamusi vanast ajast“ viib külastaja rännakule kiviajast tänapäeva. Igat perioodi illustreerivad ehtsad esemed ja elamus-nurgad. Muuseumi vanim ese „Kiviaja Madonna“, Soontagana linnuse makett, kuurordielu õitsen-gut sümboliseeriv mudavann ja rekonstrueeritud küüditamisvagun on vaid üksikud tähised, mis markeerivad Pärnu pikka ajalugu. • „KELIAS / CEĻŠ / KETT“ on Balti keti 25. aasta-päevale pühendatud Leedu, Läti ja Eesti kunst-nike ühisnäitus, mille eesmärk on mälestada tähtsat sündmust meie riikide ajaloos ning kajas-tada vastuolulisi situatsioone tänapäeva maailmas. Eesti kunstnikest osalevad näitusel Vano Allsalu, Siim-Tanel Annus, Jaan Elken, Inga Heamägi, Johnson & Johnson, Lauri Koppel, August Künnapu, Raul Meel jt.• „130 aastat Pärnu sõudmist”: 26. augustil 1884 asutati Pärnus kohaliku baltisaksa kogukonna poolt sõudeklubi Pernauer Ruder-Club. 2014. aastal tähistab Pärnu sõudmise 130 aasta juubelit ajaloolise ülevaatenäitusega.

Kultuur Info ja piletid: kultuurikava.ee sügis-talv 2014/2015 31