Arengu-uuringud2. Inimese areng vv

Mati Heidmets

2013 sügissemester

Vaatepunktid inimese arengule

• Evolutsiooniline – kuidas homo sapiens tekkis ja kujunes• Ajalooline – mis viisil inimese käitumine +

inimestevahelised suhted on ajaloos muutunud• Individuaalne – mis on täiskasvanuks/küpseks saamine• Sotsioloogiline – kuidas muutuvad suhted, väärtused,

hoiakud • Palju erinevaid käsitlusi. Meie – evolutsiooniloogika +

neli arengusuuna otsijat• Küsimus: mis arengu käigus muutub?

Meenutusi algsest ühiskodustSupercontinent, existed from 300 to 180 million years ago. The outlines of the modern continents and other land

masses are indicated on this map http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Earth

Meie eellugu

• .

Ühised vanaisad: homo erectus (2,0 mln),

homo neandertalensis (0,2 mln)

•

Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans.

http://en.wikipedia.org/wiki/Human_race

Homo sapiens

• Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt vähemuutuv

• Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee

• Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine.

• Käitumuslikult tänapäevane inimene ?!

• Tunnused: eneseteadvus (olen olemas), abstraktne mõtlemine (mõisteaparaat), tulevikukavandamine (eesmärgiseade), sümboolne käitumine (rituaalid)

• Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest

Antropogeneesi õiedFrom left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian.

Top row males, bottom row females.

http://en.wikipedia.org/wiki/Race_(classification_of_human_beings)

Arenguteehttp://en.wikipedia.org/wiki/Sociocultural_evolution

Arenguteemalised vaidlused

Evolutsionism vs kreatsionism. Evolutsionism valdav akadeemilises maailmas, kreatsionism tavaelus. Miks?

Inimese algkodu: Aafrika algkodu vs multiregionaalne mudel. • Aafrika algkodu hüpotees: (Recent single-origin hypothesis (RSOH), Replacement Hypothesis or Recent

African Origin (RAO) model) According to the theory, anatomically modern humans evolved solely in Africa, between 200,000 and 100,000 years ago, with members of one branch leaving Africa by 60,000 years ago and replacing all earlier human populations such as Neanderthals and Homo erectus. The hypothesis originated in the 1980s based on a study of present day mitochondrial DNA, and its proponents have since presented evidence based on physical anthropologyof archaic specimens. The recent single origin of modern humans in East Africa is currently the near mainstream position held within the scientific community.

• Multiregionaalne mudel: Advocates of the Multiregional model, primarily Milford Wolpoff and his associates, have argued that the simultaneous evolution of H. sapiens in different parts of Europe and Asia would have been possible if there was a degree of gene flow between archaic populations. Similarities of morphological features between archaic European and Chinese populations and modern H. sapiens from the same regions, Wolpoff argues, support a regional continuity only possible within the Multiregional model. Wolpoff and others further argue that this model is consistent with clinal patterns of phenotypic variation

Kas evolutsioon on lõppenud?

Arenguteemalised vaidlused

Mis on rass? Eraldi liigid, alaliigid, kohanemiserinevused, rassi pole olemas? Tänapäeval - eemaldumine rassi konstruktist. Anthropologists and other evolutionary scientists have shifted away from the language of race to the term population to talk about genetic differences, Historians, anthropologists, and social scientists have re-conceptualized the term "race" as a cultural category or social construct, in other words, as a particular way that some people have of talking about themselves and others. As Stephan Palmie has recently summarized, race "is not a thing but a social relation";

Inimese ja looma erinevused? Kus ja milles? Tööriista valmistamine ja kasutamine. Tulevikusündmuste tajumine. Eneseteadvus. Kes on õiguste subjekt – inimene, loom, taim?

Antropotsentrism vs environmentalism? Inimkeskne maailmapilt (kristlus!) vs looduskeskne maailmapilt. Inimese eneseavastamine ja eneseväärtustamine.

Arengusuuna otsingud: tsiviliseerumisteooria

• Norbert Elias, Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal• 1939 – Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-

80datel. Täna klassik• Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete

mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda

• Uurimismeetod – mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13-20 sajand. Läänemaailm.

• Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides. Varrak, Tallinn, 2005

Söömisega seotud keelud

• 13. saj: ära puhasta noaga laua ääres hambaid, ära pühi lauda käega - tee seda viisakalt varrukaga, ära topi söögi ajal sõrmi suhu, kõrva ja silma

• 15.saj: pese käsi, puhasta küünealuseid, laua ääres ei karjuta

• 17.saj: ära pane poolnäritud lihatükki vaagnale tagasi ega paku seda teistele

• 18.saj: ei ole ilus võtta vaagnast toitu, nuusutada ja siis tagasi panna, ära hoia söögi ajal nuga püsti käes, nagu külamehed teevad, ära vehi söögi ajal kätega ja torgi teisi

Nuuskamisega seotud keelud

• 13. saj: see, kes laudlina sisse nuuskab, et tee kindlasti hästi; kardinasse ja lasteriietesse ei ole ilus nuusata;

• 16. saj: ära nuuska nina sellesama käega, millega sa liha võtad; oma vesti või mütsi nuusata on talumehelik, käsivarre vastu kalakaupmehe komme, pole viisakas seda teha pihku ja seejärel kätt riiete sisse pühkida;

• 17. saj: kui näppudega nuusates midagi maha kukub, siis tuleb sellele jalaga peale astuda;

Sülitamisega seotud keelud

• 14. saj: ära sülita söögilauale või üle söögilaua, sülita viisakalt põrandale

• 18. saj: kui sülitad, siis nii, et sülg ei satuks teise inimese riiete või asjade peale; ära jää seda vahtima, mida sa välja sülitanud oled; kirikus ja aadliku juures ei sülitata põrandale; sagedane sülitamine on ebatervislik

• 18. saj: sülitamist ei pea tagasi hoidma, on väga sündsusetu alla neelata seda, mida peaks välja sülitama, see võib teistel südame pahaks ajada

• 19. saj: sülitamine on alati vastik harjumus. Ärge seda endale kunagi lubage

Veel keeldusid

• 15.saj: ebaviisakas on tervitada seda, kes urineerib või tühjendab soolestikku

• 16.saj: ei ole kohane rahuldada oma hädavajadusi naistetubade, õukonnakambrite ja eluruumide uste või akende ees

• 18.saj: on sünnis ja siivas katta kinni kõik kehaosad peale pea ja käte; loomulike vajaduste rahuldamiseks (isegi laste puhul) on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele

• Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal!

Sõnumid

• Areng - spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund

sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI

• Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus• Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud.

Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene

• Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed

• Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab.

• Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus

Norbert Elias (1897-1990)

Otsingud indiviidi tasemel

Palju erinevaid käsitlusi: • Erik Erikson's stages of psychosocial development • James W. Fowler's stages of faith development theory. • Sigmund Freud's Psychosexual stages to describe the

progression of an individual's unconscious desires. • Lawrence Kohlberg's stages of moral development

to describe how individuals develop in reasoning about morals

• Maria Montessori's sensitive periods of development. • Jean Piaget's theory of cognitive development to

describe how children reason and interact with their surroundings.

• Abraham Maslow's Hierarchy of Needs

Lawrence Kohlberg

• Arengupsühholoog Chicago Ülikoolis, J.Piaget’ järgija. • 1950-60datel pakkus välja nn moraalse arengu teooria,

aluseks viis, kuidas inimene lahendab (moraalseid) dilemmasid

• Tähelepanek – erineval küpsusastmel (arenguastmel) inimesed lahendavad vastuolulisi situatsioone erinevalt

• Idee – inimene (elukogemuse + hariduse alusel) kujundab oma otsuselangetamise viisi. On madalamad ja kõrgemad viisid!

• Arengutrend: indiviidikesksest mõtlemisest ühiskonnakesksuse, üldinimlikkuse suunas!

Heinzi dilemma1958 – Kohlbergi väitekiri: Moral Judgement Interview 45-minute tape recorded semi-structured

interview. The interviewer uses moral dilemmas to determine which stage of moral reasoning a person uses. The dilemmas are fictional short stories that describe situations in which a person has to make a moral decision. The participant is asked a systemic series of open-ended questions, like what they think the right course of action is, as well as justifications as to why certain actions are right or wrong.

Situatsioon: Heinz varastas naisele arstirohtu. Kas ta tegi õigesti?

A woman was near death from a special kind of cancer. There was one drug that the doctors thought might save her. It was a form of radium that a druggist in the same town had recently discovered. The drug was expensive to make, but the druggist was charging ten times what the drug cost him to produce. He paid $200 for the radium and charged $2,000 for a small dose of the drug. The sick woman's husband, Heinz, went to everyone he knew to borrow the money, but he could only get together about $ 1,000, which is half of what it cost. He told the druggist that his wife was dying and asked him to sell it cheaper or let him pay later. But the druggist said, "No, I discovered the drug and I'm going to make money from it." So Heinz got desperate and broke into the man's store to steal the drug for his wife. Should Heinz have broken into the laboratory to steal the drug for his wife? Why or why not?

Kohlbergi huvitas, kuidas vastajad põhjendavad oma hinnangut Heinzi käitumisele!

Vastused

Tuleb käituda nii nagu peab: Stage one (obedience): Heinz should not steal the medicine because he will consequently be put in prison which will mean he is a bad person. Or: Heinz should steal the medicine because it is only worth $200 and not how much the druggist wanted for it; Heinz had even offered to pay for it and was not stealing anything else.

Tuleb arvestada isiklikku huvi: Stage two (self-interest): Heinz should steal the medicine because he will be much happier if he saves his wife, even if he will have to serve a prison sentence. Or: Heinz should not steal the medicine because prison is an awful place, and he would probably languish over a jail cell more than his wife's death.

Tuleb olla teistele meele järgi: Stage three (conformity): Heinz should steal the medicine because his wife expects it; he wants to be a good husband. Or: Heinz should not steal the drug because stealing is bad and he is not a criminal; he tried to do everything he could without breaking the law, you cannot blame him.

Vastused

Tuleb järgida korda! Stage four (law-and-order): Heinz should not steal the medicine because the law prohibits stealing, making it illegal. Or: Heinz should steal the drug for his wife but also take the prescribed punishment for the crime as well as paying the druggist what he is owed. Criminals cannot just run around without regard for the law; actions have consequences.

Kõige tähtsamad on inimõigused! Stage five (human rights): Heinz should steal the medicine because everyone has a right to choose life, regardless of the law. Or: Heinz should not steal the medicine because the scientist has a right to fair compensation. Even if his wife is sick, it does not make his actions right.

Universaalne vaatepunkt. Stage six (universal human ethics): Heinz should steal the medicine, because saving a human life is a more fundamental value than the property rights of another person. Or: Heinz should not steal the medicine, because others may need the medicine just as badly, and their lives are equally significant.

Moraalse arengu staadiumid

1. Level 1 (Pre-Conventional) - eelkonventsionaalne1. Obedience and punishment orientation - karistus ja allumine

(How can I avoid punishment?) 2. Self-interest orientation – huvipõhine

(What's in it for me?)

2. Level 2 (Conventional) - konventsionaalne3. Interpersonal accord and conformity – head suhted

(The good boy/good girl attitude) 4. Authority and social-order maintaining orientation –

kord ja autoriteet (Law and order morality)

3. Level 3 (Post-Conventional) - postkonventsionaalne5. Social contract orientation – sotsiaalne lepe6. Universal ethical principles – universaalsed põhimõtted

(Principled conscience)

Georg Lind, Ann Higgins, Lawrence Kohlberg (1927-1987), Jim Rest, 1982 at the Moral Education Conference in Fribourg

Abraham Maslow (1908-1970)

•

Maslow vajaduste püramiid

• .

Maslow: tung eneseteostusele• “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133)

• “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116).

• “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137)

• Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism?

• Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele?

Eneseteostus

• Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “Motivatsioon ja isiksus”

• “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246)

• Maslow meetod!

• Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi?

Ennast teostavad inimesed

Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumine probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused, inimsugulus, alandlikkus ja austus, inimestevahelised suhted, eetika, abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus, vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine

Ennast teostavate inimeste armastus ja loovus

Kuidas jõuda eneseteostuseni?

Arengusuuna otsimine: väärtused

Ronald Inglehart: areng tähendab väärtuste muutumist, olulised kaks dimensiooni:

Kuivõrd väärtustatakse rühmasõltuvust - Weak vs. strong SECULAR-RATIONAL Values: with secular-rational values getting

weaker one approaches the mythical ideal of a sacred community, with these values getting stronger one approaches the rational ideal of a secular community. This polarity is about ideals of the COMMUNITY.

Kuivõrd väärtustatakse eneseväljendust - Weak vs. strong SELF-EXPRESSION Values: with self-expression values getting weaker one approaches the conformist ideal of a restrained individual, with these values getting stronger one approaches the ideal of an expressive individual. This polarity is about ideals of the INDIVIDUAL.

The Two-Dimensional Value Space in Theory

0.00

0.05

0.10

0.15

0.20

0.25

0.30

0.35

0.40

0.45

0.50

0.55

0.60

0.65

0.70

0.75

0.80

0.85

0.90

0.95

1.00

0.00 0.05 0.10 0.15 0.20 0.25 0.30 0.35 0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00

Se

cu

lar-

Ra

tio

na

l Va

lue

s

+

_

Self-Expression Values +_

CONSTRAINT

CHOICE

+

_

Piirangud vs valikud

Areng = liikumine piirangute maailmast valikute maailma!

The weak poles of the two dimensions overlap on a common emphasis on human CONSTRAINT, the two strong poles overlap , on a common emphasis on human CHOICE.

In combination, weak secular-rational values and weak self-expression values pursue an ideal in which individuals are restrained by chaining them to survival communities.

In combination, strong secular-rational values and strong self-expression values pursue an ideal in which individuals are free to express themselves by unchaining them from survival communities.

Value change progressing from constraint to choice is a central aspect of Human Development because this value change makes people mentally free, motivating them to develop, unfold, and actualize their inner human potentials.

The Two-Dimensional Value Space in Reality

HNK

ZMB

MON

SER

VTN

VEN

URU

USA

GB

UKR

UGA

TUR

TNZ

SWI

SWE

ESP

SAF

SLO

SLV

SIN

SAU

RUS

ROM

POR

POLPHI

PER

PAK

NOR

NIG

NWZ

NTH

MOR

MOL

MEX

MAL

MAC

LXMLTH

LTV

KYR

SKR

JRD

JPN

ITL

ISR

IRE

INDO

IND

ICE

HUN

GUA

GRC

GER (W.)

GEO

GER (E.)

FIN

EST

ELSEGP

DOM

DENCZE

CYP

CRO

COL

CHN

CHICAN

BUL

BRZ

BOSBEL

BLR

BAN

AZR

AUT

AUSARM ARG

ALG

ALB

0.10

0.15

0.20

0.25

0.30

0.35

0.40

0.45

0.50

0.55

0.60

0.65

0.15 0.20 0.25 0.30 0.35 0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70

Self-Expression Values

Se

cu

lar-

Ra

tio

na

l Va

lue

s

r = .50***

FRA

+_

+

_

1 SD

Kokkuvõte: mis on muutunud/muutub inimese arengus?

• Evolutsioon: võimekus, eneseteadvus, eneseväärtustamine ...

• Tsiviliseerumine: normi internalisatsioon. Spontaansest normistatuks ...

• Individuaalne areng: vaatepunkti laienemine, viis kuidas langetan otsuseid, millest selle puhul lähtun ...