Hoonete siseõhu radoon ja selle

uuringud Eestis

2012.a. novembri seisuga

Tallinn, 15.11.2012

Mis on radoon?

• Radioaktiivne gaas (Rn-222 radoon, Rn-220 toroon)

• Looduslikku päritolu

• Tekib kivimites ja pinnases sisalduva uraani (Rn-220 tooriumi) radioaktiivsel lagunemisel

• Lõhnatu, värvitu ja maitsetu

• Satub organismi kopsude kaudu

• Suletud ruumis võib koguneda ohtlikus kontsentratsioonis

Radooni lagunemisrida

Isotoop poolestusaeg lagunemisviis• Rn-222 3,82 päeva α• Po-218 3,05 min α• Pb-214 26,8 min β, γ• Bi-214 19,7 min β, γ• Po-214 0,00016 sek α• Pb-210 21,3 aastat β, γ• Bi-210 5,01 päeva β, γ• Po-210 138,4 päeva α• Pb-206 stabiilne

Mõõtühikud

• Bekerell – aktiivsuse ühik. 1 Bq = 1 lagunemine sekundis. (Nimetatud Antoine Becquerel'i järgi.)

• Bq/m³ – aktiivsuskontsentratsioon ehk eriaktiivsus

• Siivert – doosi ühik. Ühiku dimensioon Sv = J/kg Võtab arvesse eri kiirgusliikide erinevat bioloogilist mõju. (Nimetatud Rolf Sievert'i järgi.) Praktikas kasutatakse sageli mSv ja μSv. (Varem kasutati ühikut röntgen, 1 siivert = 100 röntgenit.)

Aastase kiirgusdoosi komponendid

Aastane efektiivdoos 2,4 mSv, UNSCEAR 2000

Radoon ~1,2 mSv

200 Bq/m³ -> 3,68 mSv aastas, kui viibida sellise radoonikontsent-ratsiooniga ruumis 16 tundi ööpäevas aasta jooksul (5840 tundi).

7000 tundi (arvestuslik eluruumides viibimise aeg) -> 4,41 mSv2000 tundi (arvestuslik tööruumides viibimise aeg) -> 1,26 mSv

Ioniseeriva kiirguse mõju organismile

• Deterministlikud kahjustused

- Kahjustus tekib kui otsene tagajärg kiiritusele; iseloomulik on doosiläve olemasolu (> 100 mSv), millest väiksemad doosid mõju ei avalda. Suuremate dooside korral kaasneb ka ulatuslikum kahjustus (põletikuline kahjustus, koe hukkumine).

• Stohhastilised kahjustused

- Kahjustuse tekkimine on juhusliku iseloomuga. Avaldub suurenenud tõenäosusena haigestuda eluaja jooksul vähki või saada defektidega järglasi. Haiguse kulg ei sõltu doosi suurusest, küll aga sõltub doosi suurusest haigestumise tõenäosus.

Stohhastiliste efektide tõenäosus

Rahvusvaheline Kiirguskaitse Komisjon (ICRP) on üle maailma teostatud teadusuuringute üldistamise tulemusena avaldanud (publikatsioon 103, 2007. a.) nn stohhastiliste efektide tõenäosuskordaja väärtuse 5,7·10-5/mSv, ehk doosi 1 mSv saanud 100 000 inimesest võib kõige tõenäolisemalt eluaja jooksul haigestuda vähki 5-6 inimest.

200 Bq/m³ -> ~ 4 mSv -> ~ 20 – 25 kopsuvähi juhtumit 100 000 inimese kohta (eluaja jooksul).

Võrdluseks: kiirgustöötajale lubatud kiirgusdoos 100 mSv 5 aasta jooksul, kusjuures mitte üle 50 mSv ühel aastal; Fukushima tagajärgede likvideerijatele lubatud doos 250 mSv (viimaste andmete kohaselt praeguseks sellise doosi saanud 8 inimest).

Radooni mõju teadvustamise ajalugu

1979: WHO siseruumide õhu kvaliteedi töögrupp juhtis esmakordselt tähelepanu eluruumide õhus sisalduva radooni mõjule elanikkonna tervisele. Varemalt teati radooni mõjust kaevurite tervisele.

1988: IARC, WHO vähiuuringute agentuur klassifitseeris radooni kui kantserogeeni.

1993: WHO organiseeritud rahvusvaheline ekspertgrupp töötas välja ühtsed lähenemisteed radooni mõju kontrollimiseks ja seonduvatest terviseriskidest teavitamiseks.

2005: Käivitus WHO rahvusvaheline radooniprojekt efektiivsete strateegiate leidmiseks radooniga seonduvate terviseriskide vähendamiseks ja laia üldsuse teadlikkuse tõstmiseks pikaajalise radooniga kokkupuutumise võimalikest mõjudest.

Miks on radoon rahvatervise probleem?

• Teaduslikud uuringud viitavad, et 3-14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast radoonist. Tekkepõhjuste pingereas on radoon suitsetamise järel teisel kohal. NB! Eriti tugev on suitsetamise ja radooni koosmõju.

• Ülemaailmselt põhjustab siseõhu radoon aastas hinnanguliselt 70 000 – 170 000 uut kopsuvähki haigestumise juhtumit.

• Ka tegelemine keskmiste (100 – 400 Bq/m³) ja madalate (alla 100 Bq/m³) radoonikontsentratsioonidega on tähtis, sest suured elanikegrupid elavad just neis tingimustes ja absoluutarvudes on vähijuhtumite arv neis elanikegruppides suurim.

Olukord Eestis

• Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeritakse Eestis aastas umbes 650 – 700 esmast kopsuvähki haigestumist. Umbes 70 – 100 võib seostada radooniga.

• Surma põhjuste registri andmetel suri 2010.a. Eestis 15782 inimest. Neist hingamiselundite pahaloomuliste kasvajate tõttu 686 ehk 4,3%. Üldse kasvajatesse 3605 ehk 22,8%.

• Vastavad arvud 100 000 inimese kohta aastas on 1178, 51 ja 269.

• Liiklusõnnetustes hukkub aastas keskmiselt 100 ja saab vigastada üle 2000 inimese; 100 000 elaniku kohta ~14 ja ~200.

Radoon ja suitsetamineSuitsetamine on radooni kopsukudedesse sattumist soodustav tegur, kuna

radooniaatomid „kleepuvad“ suitsus sisalduvatele nõeosakestele, mille kops edukalt enda pinnale filtreerib. Seega hingab suitsetaja märksa vähem radooni välja kui mittesuitsetaja.

•

WHO 2009.a. andmetel on suitsetaja ja eluaegse mittesuitsetaja tõenäosu-sed 75ndaks eluaastaks kopsuvähki surra elukoha radoonikontsentrat-sioonist sõltuvalt järgmised http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241547673_eng.pdf:

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

Suitsetamine on radoonist ~ 20 korda tõsisem rahvatervise probleem!

0 Bq/m³ 100 Bq/m³ 800 Bq/m³

Mittesuitsetaja 0,4 % 0,5 % 1 %

Suitsetaja 10 % 12 % 22 %

Suitsetaja/mittesuitsetaja 25 24 22

Radooniuuringud Eestis 1989-1991Tegevused: mõõdeti radooni taset elamutes ja looduslike radionukliidide sisaldust pinnases ja

Eestis toodetud ehitusmaterjalides.

Teostaja: Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ehitusfüüsika osakond.

Mõõdetud hoonete arv: u 400 (90 % elamud, 10 % lasteasutused ja haiglad).

Tulemused:● 72 % hoonetes Rn tase alla 100 Bq/m³;● 4 % hoonetes Rn tase üle 800 Bq/m³;● max. tulemus 6700 Bq/m³;● ei tuvastatud kõrgenenud siseõhu radoonitasemeid, mis võiksid olla põhjustatud kraaniveest

või ehitusmaterjalidest.

Järeldused: põhiline radooniallikas on pinnas hoone all ja ümber.

1994-1998Tegevused:

● Käivitus Eesti-Rootsi radooniuuringute programm.● Mõõtmisi viidi läbi riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi raames.● Radooni seire läbiviimise süsteemi loomine ja spetsialistide koolitamine.● Eesmärgiks uuringutega tuvastada Rn-riskiga alad ja hoonetetüübid, millele on iseloomulik

kõrgem Rn-sisaldus.

Teostajad:

EMHI, Rootsi Kiirguskaitse Instituut, Eesti Kiirguskeskus.

Mõõdetud hoonete arv:

u 700, peamiselt elamud.

1994-1998Tulemused:

● Rootsi abiga saadi radoonidetektorite mõõtesüsteem.● 65% hoonetes Rn tase alla 100 Bq/m³.● 3 % hoonetes Rn tase üle 800 Bq/m³.● Uuringu tulemuste arit. keskmine 102 Bq/m³.● Max. tulemus 12 000 Bq/m³, Kundas.● 1999. a. esitati Eesti projekteerimisnormis EPN 12,2 „Sisekliima“ elu-, puhke- ja

tööruumides õhu Rn-sisalduse normväärtuseks 200 Bq/m³.

Järeldused:

● Ühepereelamutes kõrgemad Rn tasemed kui korterites.● Keldri olemasolu vähendab Rn taset I korruse ruumides.● Rn tasemed on kõrgemad enne 1960ndaid ehitatud hoonetes.● Potentsiaalsed Rn-ohtlikud piirkonnad on Toila, Kunda.

1998-2001Tegevused: kogu Eestit hõlmavate mõõtmistega määrata ära radoonitasemed elamutes ning

siseõhu radoonist tulenev terviserisk. Pakkuda kaitsemeetmeid radooni vastu.

Teostajad: Eesti Kiirguskeskus, Rootsi Kiirguskaitse Instituut. Töid finantseerisid Eesti Keskkonnafond ja Rootsi Välisministeerium.

Mõõdetud hoonete arv: 515 juhuslikult valitud maja üle Eesti.

Tulemused: keskmine Rn tase ühepereelamutes 103 Bq/m³, korrusmaja esimesel korrusel 78 Bq/m³. Üle kõigi majade keskmine Rn tase 95 Bq/m³.

● 67 % hoonetes jäi Rn tase alla 100 Bq/m³.● 1 % hoonetes Rn tase üle 400 Bq/m³. Max. tulemus 1040 Bq/m³.● Valmis valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Kõrgeimad valla keskmised Rn-tasemed:

Haljala, Kaiu, Jõelähtme, Vihula, Märjamaa, Kernu, Luunja.

Järeldused: Keskmine inimese poolt saadav radoonist põhjustatud efektiivdoos on 1 mSv/a.Radoon meie elamutes põhjustab igal aastal ~90 uut kopsuvähijuhtu (10 neist mittesuitsetajatel).

2002-2004Tegevused:

● Eesti alade radooniriski kaardi koostamine.● KIK projekt “Radoon majades”.● Elanikkonna, omavalitsuste, tervisekaitsjate ja projekteerijate teavitamine Rn seonduvatest

probleemidest.● Mõõtepiirkondadeks valiti perspektiivsed elamuehituspiirkonnad, karstialad,

radooniohtlikud alad.● Üleminekukoefitsientide leidmine üleminekuks lühemaajalistelt mõõtmistelt aasta

keskmistele tulemustele.

Teostajad:

Eesti Kiirguskeskus, Rootsi Kiirguskaitse Instituut, OÜ Eesti Geoloogiakeskus ja Rootsi Geoloogiateenistus.

2002-2004Tulemused:

● 33% tulemustest jäi vahemikku 100-200 Bq/m³.● Kõrged Rn tasemed (üle 800 Bq/m³) on seotud diktüoneemakilda avamusaladega.● Väga kõrge Rn sisaldusega pinnastel esineb maju, kus Rn tase jääb alla 100 Bq/m³.● Aladel, mis pinnase Rn sisalduse järgi piiritletud normaalsena võib esineda tulemusi, mis

ületavad 400 Bq/m³.● Valmis teabematerjal “Radooniohutu elamu “.● Keskmine üleminekukoefitsient on 0,85.● Tõi välja uusi piirkondi, kus Rn tase kõrge – Harku, Jõelähtme, Kuusalu, Haljala, Aseri,

Kohtla, Lüganuse.

Järeldused:

Uuringu tulemused viitasid sellele, et Eesti kuulub kõrge siseõhu Rn-tasemetega riikide hulka ja ehitus- ning planeerimistegevuses tuleks arvestada radooniohuga.

2005-2006Tegevused:

● Uurimisprojekt „Radoon radooniohtlike alade lasteasutustes“.● Radoonist põhjustatud efektiivdooside hindamine lastele ja töötajatele.● Seoste leidmine radoonisisalduse ja hoone ehituslike parameetrite vahel.● Ülevaate andmine radoonitõkestusmeetmetest ja nende maksumusest.

Teostaja:

Kiirguskeskus (KIK finantseering).

Mõõdetud hoonete arv:

208 lasteasutust radooniohtlikel aladel (30 vallas ja linnas).

2005-2006Tulemused:

● probleeme radoonisisaldusega eksisteeris 49 % hoonetest.● 9 % hoonetes Rn tase üle 400 Bq/m³.● Keskmine Rn tase 191 Bq/m³. Max tulemus 3850 Bq/m³ (Vaivara vallas).● 81 lasteasutuses saadav efektiivdoos suurem, kui Eesti keskmine radoonist põhjustatud

efektiivdoos.● Kõrgeimad keskmised tulemused – Vaivara, Mäetaguse, Aseri, Viru-Nigula, Lüganuse,

Harku ja Tamsalu vallas ning Toilas ja Maardus.

Järeldused:

● Keskmine Rn-tase lasteasutustes on enamjaolt madalam kui elamutes.● Vanemates hoonetes ja keldrita majades on Rn-tase kõrgem.● Odavam on Rn tõkestamisega arvestada juba ehitise projekteerimise käigus.

2007-2008Tegevused:

● Uurimisprojekt “Radoonikaardi lõpetamine – radoon hoonete siseõhus piirkondades, kus andmed radoonitasemete kohta puuduvad“.

● Vallaametnikele juhendmaterjali “Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes” koostamine.

● Radooni uuringute tulemuste andmebaasi loomine.● Kiirguskeskuse poolsete viiteväärtuste ja tegutsemistasemete väljatöötamine.● Uue Ungari päritolu radoonidetektorite mõõtesüsteemi soetamine (firma Radosys Ltd).

Teostaja:

Kiirguskeskus (KIK toetusel).

Mõõdetud hoonete arv:

u 500 hoonet, 85 % elamud ja 15 % lasteasutused (48 vallas ja linnas).

2007-2008Tulemused:

● Kõrgeimad keskmised tulemused – Haaslava, Pöide ja Viimsi vallas ja Paldiski linnas.

Viiteväärtused ja tegutsemistasemed:

● Hoone projekteerimisel lähtuda, et radoonikontsentratsioon siseõhus ei ületaks taset 200 Bq/m³.

● Kui olemasolevas eluhoones radoonikontsentratsioon on vahemikus 400 Bq/m³ kuni 600 Bq/m³, siis on soovitatav rakendada kergemaid ja vähekulukaid radoonitõkestusmeetodeid.

● Elukohtades on radoonitõkestusmeetmed õigustatud kui radoonikontsentratsioon ületab 600 Bq/m³.

● Töökohtadel on radoonitõkestusmeetmed õigustatud kui radoonikontsentratsioon ületab 1000 Bq/m³.

2009-2010Tegevused: Radooniuuringud Eesti erinevates töökohtades – kaevandused, veekeskused,

veekäitlusettevõtted, lasteasutused.

Teostaja: Keskkonnaamet.

Mõõdetud hoonete arv: u 90

Tulemused:

● Suurimad tulemused veekäitlusjaamades, mis kasutavad põhjavett (N: Keila veetöötlusjaamas1551 Bq/m³, Matsalus 968 Bq/m³, Sillamäel 602 Bq/m³).

● Kaevandustes max. tulemuseks 290 Bq/m³.● Veekeskustes mõõdetud tulemused kõik alla 200 Bq/m³, keskmine 85 Bq/m³.● Lastekodudes mõõdetud Rn tasemed jäid enamuses normi piiridesse, kuid esines üksikuid

ületamisi Tapa, Tilsi, Tartu, Narva-Jõesuu, Nõmme ja Maarjamäe lastekodudes.● Tallinna lasteasutustes tulemused madalad.

Keila VTJ veepuhastusruum

2011-2012Tegevused: Radooniuuring Tallinna munitsipaalalluvusega koolieelsetes lasteasutustes.

Pisteline paralleeluuring lühiajalise mõõtemeetodiga radoonimonitoriga Alphaguard.

Teostaja: Keskkonnaamet.

Mõõdetud hoonete arv: 112 lasteasutust, Alphaguard'iga 16.

Tulemused:

● Kõigi mõõdetud ruumide keskmine 71 Bq/m³● 13 lasteasutust, kus vähemalt üks tulemus oli > 200 Bq/m³● 6 lasteasutust, kus keskmine mõõtetulemus oli > 200 Bq/m³, kõrgeim keskmine 328 Bq/m³● 2 lasteasutust, kus kõigis mõõdetud ruumides oli tulemus > 200 Bq/m³● Kokku 3 üksiktulemust eri lasteaedades > 400 Bq/m³, kõrgeim 840 Bq/m³● NB! Mõõtmised Alphaguard'iga näitasid, et mõõteperioodi keskmine ei pruugi õigesti

iseloomustada radoonitaset lasteaia lahtioleku ajal.

Meelespea lasteaed

Lasteaed Sipsik

Unistuse lasteaed

Lasteaed Õunake

2011-2012Järeldused: Vabariigi Valitsuse määrus nr 131, vastu võetud 06.10.2011, "Tervisekaitsenõuded

koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule", mis sätestab, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³ vajab täpsustamist:

Ei ole öeldud, millistes ruumides tuleb mõõtmisi teostada.Ei tulene, kuidas ja millise meetodiga hinnata, kas aasta keskmine radoonikontsentratsioon

ületab või ei ületa määruses toodud väärtust.Vajalik on selgem juhis määruse rakendamise kohta.

Tänan tähelepanu eest!

Thank you for attention!