AutomuuseumOldtimer Farm muuseum Tallinnas

1

2011

2

SisukordSisukord                                                                                                                                     ...............................................................................................................................   3  

Sissejuhatus                                                                                                                                   .............................................................................................................................   4  1.1. Hetke seisukord ning arenguvajadused                                                                              ........................................................................   5  

1.2.1. Visioon aastaks 2020                                                                                                   .............................................................................................   8  1.2.2. Automuuseumi arendusideed                                                                                       .................................................................................   9  1.2.3. Automuuseumi sihtgrupid                                                                                           .....................................................................................   16   1.2.4. Eesmärgid                                                                                                                  ............................................................................................................   19   1.2.5. Automuuseumi haldamine                                                                                          ....................................................................................   21   1.2.6. Tegevuskava                                                                                                              ........................................................................................................   23   

2.Finantsid                                                                                                                                   .............................................................................................................................   25   Koostööpartnerid ja konkurendid                                                                                                 ...........................................................................................   32   

3

Sissejuhatus

Käesoleva  dokumendi   koostamise  eesmärgiks  on  anda  põgus  ülevaade  MTÜ  Oldtimer Farm   poolt   loodava   Automuuseumi   ärimudelist.   Automuuseumi   puhul   on   tegemist külastuskeskusega,   kus   eksponeeritakse   vanatehnikat,   eelkõige   vanu   20.   sajandist pärinevaid   autosid   ja   mootorrattaid.   Lisaks   vanatehnika   eksponeerimisele   tegeleb muuseum ka  vanatehnika  ajaloo  uurimise,  eksponaatide  arhiveerimise   ja   säilitamisega. Muuseum on plaanis  rajada kahes etapis:  esimeses etapis avatakse 2012.aastal  näitus olemasoleva autokoguga ning teises etapis 2016.aastal laiendatakse olemasolevat hoonet muuseumi   arenguks   vajaliku   ärihoonega.   Esimeses   etapis   funktsioneerib   muuseum eelkõige   näitusekeskkonnana,   teises   etapis   lisanduvad   juurde   uued   teenused (muuseumiprogrammid, vanade autode hooldus ja müük). 

Järgnevalt   on   antud   ülevaade   Automuuseumi   ideekontseptsioonist,   sihtgruppidest, konkurentidest, investeeringuvajadustest ning toimimispõhimõtetest.

4

1. Investeeringu objekt: Automuuseum

1.1. Hetke seisukord ning arenguvajadused

MTÜ Oldtimer Farm loomine

Mittetulundusühing   “Oldtimer   Farm”   on   rajatud   selleks,   et   säilitada   ja   eksponeerida vanatehnikat, eelkõige vanu autosid ja ka mootorrattaid. MTÜ on loodud 2009.aastal.

Mittetulundusühing Oldtimer Farm asutajateks on Peeter Kalli ja Auto a´la Carte OÜ. MTÜ­d juhib 1 liikmeline juhatus ja juhatuse liikmeks on Peeter Kalli. Automuuseumi üks asutatajatest,  Peeter Kalli  on autoäris tegutsenud enam kui 30 aastat. Oma äriga tegi Hr. Kalli algust  Rootsis, seejärel  Venemaal ning Eestis. Viimased 17 aastat on Peeter Kalli  pühendunud   AS Viking Motors ainuomanikuna SAAB, OPEL ja Cadillac autokeskustekuste  juhtimisele Tallinnas  ja Riias. Hr. Kalli  on ka Eesti Vanatehnika Liidu asutajaliige. Kuna MTÜ on loodud alles paar aastat tagasi, siis pole veel organisastioonil kogunenud kogemusi   muuseumi   rajamisel.   Seega   lähtutakse   muuseumi   rajamisel   MTÜ   loojate pikaajalisele   kogemusele   autoäris   ning   kaasatakse   juurde   koostööpartnereid   avalikust (Tallinna   linnavalitsus)   ja   erasektorist   (Eesti   Vanatehnika   Liit,   vanade   autode   müügiga tegelevad ettevõtjad).

Asukohavalik – Paldiski mnt 135a kinnistu Tallinnas

Käesoleval hetkel on muuseum planeeritud rajada aadressile Paldiski mnt 135a asuvale kinnistule, kuhu on ka detailplaneeringuga ettenähtud autokeskuse rajamine. Krundil asub hoone, mis on MTÜ omanikele välja renditud. Samuti paikneb ka olemasolev autode kogu hetkel   käesolevas  hoones.  Asukohale  ei  ole   käesoleval  hetkel  otsitud  alternatiive,   sest olemasolev   krunt   on   detailplaneeringu   alusel   määratud   autokeskuse   asukohaks   ning asukoht on igati soodne Automuuseumi rajamiseks.Asukoha detailplaneering on lisatud tööle.

Asukoha eelised:­ Piirkonnas   on   mitmeid   paljukülastatavaid   turismiobjekte   (Ratsabaas,   Tallinna 

loomaaed, Vabaõhumuuseum)­ Hea ligipääsetavus ühistranspordi ja autodega (olemas parkimisvõimalused)­ Välisturistide   hulk   Tallinnas   (kruiisituristid,   omal   käel   reisijad   ja   Tallinna   linnaga 

tutvujad)

Asukoha puudused:­ Ei asu vanalinnas, kuhu koondub enamus välisturiste­ Krunt ja ehitusvõimalused on piiratud; krundil asub palju puid, mida peab säilitama

5

Arenguvajadused ja arengueeldused

Tehnika   (sh   autod,   mootorrattad)   on   osa   Eesti   ajaloost.   Vanatehnika   kogumise   ja restaureerimisega   tegelevad   üle   Eesti   paljud   huvilised,   samuti   esitletakse   vanatehnikat mõne muuseumi ekspositsioonis, kuid ainult vanatehnikat (ja eelkõige vanadele autodele ja mootorratastele) tutvustav muuseum Eestis puudub. Enamik uunikumidest seisab praegu nende staatusega sobimatutes  tingimustes ning avalikkusele näidatakse neist  uhkemaid ainult  teatud ürituste ajal.  Momendil on Tallinn ainus pealinn Balti  riikides, kellel puudub vanasõidukite   muuseum/väljapanek,   mis   oleks   statsionaarne.   Autode   ajalugu   ei   ulatu sadade   aastate   taha,   küll   aga   on   huvitavad   autod,   mis   olid   kasutusel   eelmise   Eesti Vabariigi  ajal.  Ka endise  NL periood on olnud Eesti   jaoks piisavalt  pikk,  et  on  põhjust säilitada ja eksponeerida aastate 1945 – 1991 tehnikat. Nii Läti  kui ka Soome kogemus kinnitab,   et   automuuseumil   on   tänases   kultuuriloos   oma   kindle   koht   ja   inimeste   huvi vanatehnikaga   tutvumiseks   on   suur.   Riias   külastab   automuuseumit   aastas   ligi   45   000 inimest   ja  on äärmiselt  populaarne Lätit  külastavate  turistide  ja  kohalike  inimeste seas, eelkõige kooliõpilaste seas. Vilniuses asub kuulsa rallisõitja Stasis Brundza autode kogu, mis aeg­ajalt on avatud näitusena linna näitusepaviljonis. 

Alljärgnevalt on välja toodud ettevõtmise hetkeolukorra analüüs (SWOT­analüüs).

Tugevused

­ Aktiivsete arendajate  ja vanatehnika huviliste olemasolu (MTÜ  Oldtimer Farm, Eesti Vanatehnika Liit)

­ Olemas arvestatav kogu autosid. Lisaks on Eestis mitmeid teisigi vanatehnika kogujaid, kellel puudub ekspositsioonipind (nt MTÜ Uunik Auto).

­ Väljavalitud   asukoht   (hea   ligipääsetavuse   ja   teiste   atraktiivsete   turismiobjektidega läheduses)

­ Head   koostööpartnerid   (muuseumid,   kes   eksponeerivad   vanatehnikat   –   nt Maanteemuuseum)

Nõrkused

­ Praegune tegevus on hobipõhine­ Puudub statsionaarne koht vanade autode ja tehnika eksponeerimiseks­ Puuduvad võimalused autode ja muu vanatehnika hoiustamiseks­ Tegevus nõuab täiendavaid suuri investeeringuid (kahes etapis kokku 800 000 eurot)

Võimalused

6

­ Planeeritava   muuseumi   vahetus   läheduses   asuvad   suured   külastusobjektid   nagu Tallinna Loomaaed, Vabaõhumuuseum, Ratsabaas

­ Asukoht Tallinnas, kus liigub palju inimesi ja turiste (lennuühendus, rongiühendus)­ Võimalus koondada muuseumisse ka teiste vanatehnika huviliste eksponaate­ Inimeste huvi kasv uudsete külastuskohtade vastu

Ohud

­ Tihe konkurents teiste turismiobjektidega Tallinnas­ Sarnase muuseumi rajamine mõne teise vanatehnika huvilise poolt

7

1.2. Automuuseumi ideekontseptsioon

1.2.1. Visioon aastaks 2020

Automuuseum on aastaks 2020 Tallinna linna ja seega ka Eesti   üks   atraktiivsemaid   vanatehnika   muuseume,   mis pakub huvitavat ajaveetmist erinevate huvidega külastajatele

Automuuseumi rajamise esmaseks eesmärgiks on pakkuda väärilist kaitset  ja kohtlemist ajaloohõngulistele masinatele ning samas anda huvilistele võimalus omandada teadmisi vanatehnika   (eelkõige  autode  ja  mootorrataste)   lähiajaloo  kohta.  Automuuseum alustab tegutsemist   2012.aasta   suvel   ning   esimeses   etapis   funktsioneerib   eelkõige näitusekeskkonnana,   kus   lisaks   olemasolevale   autokogule   tutvustatakse   ka   autode restaureerimist.

Automuuseumi   tegevuseesmärgiks   on   pakkuda   külastajatele   äratundmisrõõmu   vanade liikumisvahendite  kaudu,  meenutada või  õppida Eesti   lähiajalugu  läbi  autode või   saada lihtsalt positiivne emotsioon huvitava näitusega tutvumisest.

8

1.2.2. Automuuseumi arendusideed

Automuuseumi ideekontseptsiooni koostamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:• Tervikliku elamuse pakkumine• Õppimine läbi meelelahutuslike tegevuste• Spetsiifiliste huvide edasiarendamine

Terviklikku   elamust   pakub   atraktiivne   püsinäitus   ja   huvitavad   vahelduvnäitused,   mida täiendab   võimalus   jälgida   autode   restaureerimise   põhitõdesid.   Näitust   täiendavad   ka toimuvad üritused (näiteks vanatehnika huviliste kokkutulek).

Õppimine   läbi   meelelahutuslike   tegevuste   tähendab,   et   külastaja   saab   tutvuda   tehnika ajalooga   läbi   huvitavate   aspektide   (näiteks   läbi   kuulsate   inimeste   või   ajaloo   aspektist oluliste   sündmuste).   Teadmisi   omandatakse   lihtsamalt,   kui   neid   on   võimalik   siduda lihtsamini meeldejäävate faktidega.

Automuuseum   on   koht,   kus   arendatakse   edasi   vanatehnika   huviliste   võrgustikku. Automuuseumisse on oodatud kõik vanatehnika süvahuvilised, kes tahavad saada rohkem infot või kaasa lüüa valdkonna arendamises.

Ekspositsiooni koostamise põhimõtted:

­ Huvitav ja kättesaadav (kõikjalt vaadeldav) nii lapsele kui ka täiskasvanule­ Huvitav ja informatiivne nii kodumaisele külastajale kui ka välisturistile­ Võimalik ekspositsiooni uute objektidega täiendada või neid välja vahetada­ Oluline rõhk välisturistidel, peredel ja lastel ning korduvkülastajatel­ Läbi meelelahutuse ja elamuste toimub õppimine­ Lisaks ekspositsiooniga tutvumisele ja restaureerimisportsessi jälgimisele korraldatakse 

muuseumis   erinevaid   üritusi.   Näiteks   saab   muuseumis   korraldada   tooteesitlusi, koolitusi.

Muuseum pakub külastajatele infot nii giidi vahendusel kui ka eraldiseisvatel infosiltidel nii eesti, inglise, soome kui ka vene keeles.

Püsiekspositsioon

Automuuseumi püsiekspositisooni põhisuunaks on tutvustada vanu autosid läbi inimeste ja huvitavate sündmuste. Ekspositsiooni juures mängivad põhilist rolli lood, mis vanu autosid saadavad.   Igal   autol   on   oma   värvikas   ajalugu   või   omanik.   Seega   ei   eksponeerita muuseumis pelgalt mehaanilisi liikumisvahendeid, vaid autosid kui osakest ajaloost.

Automuuseumil   on   kaks   olulist   suunda   –   NSVL   autod/mootorrattad   ning   lääneriikide sõidukid (põhiliselt USA, Saksamaa, Inglismaa, Rootsi).

NSVL autod/mootorrattad

9

NSVL autode eksponeerimisel on Automuuseumis põhirõhk. NSVL autodega on sõitnud enamus nõukogude perioodil elanud inimesi ning seetõttu tuuakse külastaja ette nostalgiat tekitavad masinad.

Muuseumis planeeritakse eksponeerida eelkõige järgnevate tootjate masinaid:  - GAZ (Gorkovski Avto Zavod)

- MZMA (Moskovski Zavod Malolitraznei Avtomobilei)

- ZAZ (Zaporizhia Avtomobilny Zavod)

- VAZ (Volzhsky Avtomobilny Zavod)

Lääne autod

Lääne autode puhul eksponeeritakse eelkõige USA­st, Saksamaalt, Inglismaalt või Rootsist pärit autosid.

Muuseumi atraktiivseimad masinad on silmapaistva välimusega autod või huvitavate persoonide autod.  Näiteks eksponeeritakse muuseumis Paul  Kerese „Ramblerit“  aastast 1963,  mille  Keres sai  Los Angeles’i  võidu  puhul.  See oli  esimene uus välismaine auto tollases ENSV­s,  mida kõik   tänavatel  uudistasid.  Lisaks eelnevalt  kirjeldatud näitele  on ekspositsioonikogus ka EKP II sekretäri Lebedevi Tsaika ning samuti Volvo limusiin, mida kasutas   Eesti   Vabariigi   Välisministeerium   külaliste   vastuvõttudeks   Eesti   Vabariigi algusaastatel.

Samuti on veel huvitav Viini linna peaarhitekti "Packard" v.a. 1940, millega ta käis avamas uusi ehitusi Viinis.

Muuseumis eksponeeritakse ka erilahendusega autosid. Näiteks Packard 180, v.a.1942, mis oli  USA­s tootmises väga  lühikest aega. Kuna Stalin´le see auto väga meeldis, siis kinkis president Roosvelt selle tehase liini Stalinile ja auto tootmist alustati Moskvas nimega ZIS­110. Tegemist on suure valitsuse autoga, mida Venemaal eraisikutel polnud. Stalin ise kasutas sama auto kuulikindlat varjanti ZIS­115, mis asub Riia Automuuseumis.

Järgnevalt on esitatud galerii Automuuseumis esitletavatest autodest:

10

Pilt 1. Paul Kerese “Rambler”

Pilt 2. “Rambleri” dokumentatsioon

Pilt   3.   Paul   Kerese   autodokumentatsioon,   kirjavahetus   AMC   autotehasega   ja   tema tolleaegne portfell

11

Pilt 4. EKP II sekretäri Lebedevi Tsaika

Pilt 5. Jaguar XK­120 (1950) restaureerimine

12

Pilt 6. NSVL Moskvitši tehase toodangud

Pilt 7. NSVL Gorki autotehase toodangud

13

Pilt 8. Mercedes Benz (1959) restaureerimine

Pilt 9. Opel Kapitän (täielikus Stockholmi taksovarustuses aastast 1954) Saltsjöbadeni Grand Hotelli ees Frank Sinatra juubelil.http://www.doktorn.org/Opel/opelkapitan1954grand.htm

Vahetuvad näitused

Lisaks   püsinäitusele   on   muuseumi   ruumides   planeeritud   ruumid   ka   vahelduvatele näitustele, kus eksponeeritakse teiste vanatehnika huviliste kogusid. Vahetuvad näitused 

14

on külastajatele  tutvumiseks 1­2 kuud ning  juhinduvad enamasti  mingist   temaatikast  (nt eriliste disainielementidega autod, poliitikute autod jne).

Muud teenused

Lisaks   autode   eksponeerimisele   tegeletakse   muuseumi   juures   ka   vanatehnika taastamisega.  Restaureerimisprotsessi   on   võimalik   vaadelda   ka   külastajatel.  Muuseumi avatud oleku aegadel korraldatakse kindlatel päevadel vanatehnika taastamise päevi, kus huvilised saavad protsessi jälgida, küsida küsimusi või täiendavat infot.

Samuti korraldatakse muuseumis erinevaid üritusi nagu tooteesitlused, vanatehnikahuviliste kokkutulek, ajaloouurijate päevad, temaatilised koolitused (kuidas taastada vanu autosid) jne.

Muuseumist   saab   kaasa  osta   ka   temaatilisi  meeneid   (trükised,   raamatud,  mudelautod, tassid jne).

 

15

1.2.3. Automuuseumi sihtgrupid

Tabel 1. Automuuseumi sihtgrupidKliendid Segmendi iseloomustus Tarbitavad tooted, teenused Sihtrühma potentsiaal

Sis

etur

ist

Õpi

lasg

rupi

d

• Õpilasgrupid on huvitatud nii harivatest kui aktiivsetest tegevustest. Tahavad asju katsuda, ise proovida, mängida. 

• Infot saavad koolide kaudu, internetist, tellitakse reisikorraldaja käest. 

• Kooligrupid käivad reeglina mais­juuni I poolel ning septembris, oktoobris, pigem nädala sees.

• Koolilapsed kasutavad kõiki teenuseid – külastavad ekspositsiooni, ostavad meeneid, soovivad aktiivselt aega veeta (ise proovida, meisterdada). 

• 35% siseturistidest• Kui keskus on atraktiivselt välja 

arendatud, siis tahavad lapsed hiljem perega tagasi tulla

16

Sis

etur

ist

Per

ed 

• Töötavad inimesed, kes soovivad koos perelõõgastuda nädalavahetusel (ka pikemate pühade perioodil), eelistavad organiseeritud grupireisidele spontaansemat puhkust nt. autoga. Pereturistid soovivad aega perega koos veeta ning otsivad selleks nii aktiivseid kui harivaid tegevusi.

• Paindlikuma graafikuga, võivad kohapeal otsustada ümber ja rohkem aega viita keskuses.

• Info peamiselt teiste kogemustest, suuline ning internetist, ajakirjandus

• Ekspositsiooniga tutvumine• Meeldivad  interaktiivsed 

tegevused

• Soovivad eripakette ka sünnipäevadeks, tähtpäevadeks

• 40% siseturistidest.• Tuleb välja töötada pakette, mis on 

just suunatud pere­ ja sõpruskondadele pakette, kus kõigile pakutakse midagi ja arusaadavas võtmes (vastavalt vanusele, soole, huvile jne)

• Tähtis on suurendada korduvkülastuste arvu.

17

Sis

etur

ist

Sõp

rusk

onna

d, ju

hukü

last

ajad

, täi

skas

vanu

te 

gurp

id

• Täiskasvanud ja eriti vanemaealised on huviga kuulajad. Tähtis on äratundmisrõõm ja kogemuste vahetamine.

• Tulevad enamasti reisikorraldajaga või töö kollektiiviga, hobi, huviringide, seltside kaudu. Infot saavad/said meediakajastuse kaudu, varasemate käijate käest. Reisi organiseerija teeb tubli ettevalmistustöö enne ekskursiooni, mida piirkonnas saab vaadata, otsitakse ise üles uued vaatamisväärsused.

• Pensionäride grupid käivad pigem soojal ajal (kevad ­ sügis)

• Pigem eestikeelne • Võivad olla erivajadustega

• Ekspositsiooni huviline ja restaureerimisprotsessi jälgija, 

• Hea meene ostja

• 10% siseturistidest• On vägagi kasvav sihtgrupp 

kultuuriturismi valdkonnas, kus soovitakse just vanemale generatsioonile välja töötatud reisipakette

Väl

istu

rist

Gru

pitu

rist

id • Tutvuvad linna peamiste vaatamisväärsustega• piiratud ajaressurss•  tulevad bussiga, baltikumi ringreisil,•  saavad kulutada 1,5h• soome, saksa, vene grupid, pigem keskealised• infot saavad läbi visitestonia.ee, reisiajakirjade ja 

turismiinfopunktide kaudu. 

• Ekspositsiooni huviline ja restaureerimiprotsessi jälgija, 

• Hea meene ostja

• eesmärk on tõsta osakaalu 50%­ni kõikidest külastajatest

• 70% välisturistidest on gruppidega• Suur potentsiaal konverentsituristidel

18

Per

ed ja

 sõ

prus

konn

ad

• Venelased, soomlased, lätlased• infot saavad läbi visitestonia.ee• Tullakse lihtsalt vaatama, mida muuseum endast 

kujutab ja soovitakse linna vaatamisväärsustega tutvuda (külastavad nt loomaia külastamisega seonduvalt)

• Meeldivad  interaktiivsed tegevused, iseproovimised töötubades, 

• Soovivad reeglina ka toitlustustK

onve

rent

si 

küla

staj

ad

• Konverentside külastajate puhul tehakse kas päev enne või päev pärast konverentsi eraldi elamusüritus ning sellisel juhul võivad nad külastuskeskuses veeta ka üle 1.5 tunni.

• Tutvuvad linna peamiste vaatamisväärsustega• Infot saavad hotellidest, konverentsikeskusest, 

turismiinfopunktidest, internetist

• Tutvuvad ekspositsiooniga

1.2.4. Eesmärgid

Tabel 2. Automuuseumi külastatavuse aastaeesmärgid

Aasta 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020Piletiga külastajad 9600 15 600 17 160 18876 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000Ürituste külastajad 500 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000

19

­ Välisturistide osakaal moodustab eelduste kohaselt külastajatest 30%.

­ Sooduspileti ostab 25% külastajatest.

Külastatavamad   muuseumid   Eestis   on   Eesti   Vabaõhumuuseum   (124 000   külastajat aastas),  KUMU (111 000),  Kadrioru  Kunstimuuseum (66 000),  Kiek  in  de  Kök  (51 000), Maarjamäe   loss   (42 000).   Automuuseum   on   väike   muuseum,   mille   külastatavust   ei planeerita   võrdsele   tasemele   suurte  muuseumitega.  Külastajate  arvud  on  prognoositud vastavalt teiste muuseumide külastatavuse baasil. Näiteks külastab Vanalinnas asuvat (küll kõrvalisemas kohas paiknevat) Tervishoiumuuseumi 15 000 külastajat aastas.Külastatavuse prognoosil on eelkõige võetud aluseks Tallinna Loomaaia külastus, mis asub läheduses   ning   millega   koos   plaanitakse   pakkuda   külastajale   sooduspiletit.   Loomaaia külastatavus   aastas   on   ligikaudu 300   000   külastajat   ning   sooduspileti   pakkumisel eeldatakse, et 5% külastajatest kasutab seda võimalust.

50%   Eesti   Vabaõhumuuseumi   külastajatest   on   välisturistid.   Samasugust   proportsiooni prognoositakse ka Automuuseumisse.

Seega on eduka turunduse ja koostöö tulemusena muuseumi külastamine planeeritud siiski suhteliselt konservatiivne, aga realistlik, arvestades, et piirkonnas juba liigub palju turiste ja  külastajaid ning Eestis on palju vanatehnika huvilisi.

20

1.2.5. Automuuseumi haldamine

Muuseumi lahtiolekuajadAutomuuseum   on   avatud   kolmapäevast   pühapäevani   kell   11­18.   Madalhooaegadel võidakse rakendada ka muuseumi külastamise võimalust ainult ettetellimisel.Muuseum avatakse 1.juunil 2012.

Muuseumi piletihinnadMuuseumi   külastajale   maksab   pilet   avamisaastal   2   eurot.  Kehtib   ka   sooduspilet,  mida pakutakse koostöös Tallinna loomaaiaga (2 ühes on soodsam). Sooduspileti hinnaks on 1 euro.

Muuseumi personalAutomuuseumisse on avamisaastal (2012) plaanitud 3 töökohta: ­     ekspositsiooni tutvustav­giid (0,8 kohta)­     restauraator (0,5 kohta)­     juhataja (0,5 kohta)

Giidi  ülesandeks on ekskursioonide ettevalmistamine  ja  läbiviimine, näituste korrasoleku jälgimine. Algusperioodil müüb giid ka külastajatele pileteid.

Restauraatori ülesandeks on restaureerimistegevuste teostamine, ekspositsiooni masinate hooldamine ja tehniliste dokumentide eest vastutamine.

Juhataja ülesandeks on organisatsiooni töö eest vastutamine, turundus­ ja finantstegevuste eest   vastutamine,   teenuse   kvaliteedi   järelvalve,   infrastruktuuri   kasutamise   eest vastutamine.

Lisaks loetletud töötajatele kaasatakse tipphooajal hooajalisi abilisi (piletimüüjad, abigiidid). Samuti on muuseumis tööl koristaja.

Avamisele järgnevatel aastatel lisanduvad järgmised töötajad:­ Turundusspetsialist­ Õppeprogrammide ja näituste kuraator

EksponaadidOlemasolev autode kogu kuulub Peeter Kallile ja firmale „Auto a ’la Carte OÜ“.

21

HoonestusOlemasoleval krundil paiknev hoone mahutab ekspositsiooni 450m2 pinnale. Olemasolev hoone vajab enne muuseumi avamist renoveerimist ning ruumide ümberpaigutamist.

2016.aastal on plaanis ehitada detailplaneeringu kohaselt antud krundile ärihoone, millest pool   on   mõeldud   Automuuseumile   ja   pool   autokeskusele,   kus   toimub   nii   klassikaliste autode müük kui ka hooldus.

22

1.2.6. Tegevuskava

Tabel 3. Automuuseumi väljaarendamise tegevuskavaTegevused Ajakava RessursidTegevus Selgitus  Algus Lõpp Vastutaja/ Finantsallikas Maksumus EttevalmistustöödDetailplnaeeringu koostamine

Detailplaneering on koostatud

Automuuseum II etapi ettevalmistustööd (uue   hoone projekteerimine)

Valminud  on Automuuseumi  ehituslikud projektid   ja  ekspositsiooniprojektid  koos lisadega

2014 2015 EL   toetused;   MTÜ Oldtimer Farmer

50 000 €KOKKU 50 000 €  

InvesteeringudAutomuuseumi avamine   I   etapis   – olemasolevate ruumide renoveerimine

- Muuseumi avamiseks 2012.aastal on vajalik   olemasoleva   hoone   ruume renoveerida 2011 2012 MTÜ Oldtimer Farmer

30 000 €

Muuseumihoone sisustamine I etapis

- Infoviitade paigaldamine- Ekspositsiooni paigaldamine- Mööbli ja tehnika paigaldamine

2011 2012 MTÜ Oldtimer Farmer13 000 €

Automuuseumi   uue hoone   ehitamine   II etapis

- Uue hoone ehitamine olemasolevale krundile

2016 2016 MTÜ Oldtimer Farmer; EL toetused

800 000 €

23

KOKKU

24

2. Finantsid

Prognooside seletuskiri. Finantsprognoosid on koostatud perioodi 2012­2020 kohta aastate lõikes, eeldusel, et Automuuseum valmib 2012. aasta   kevadel.   Järgnevalt   on   esitatud   projekti   planeeritavad   tulud,   kulud   ja   puhtad   rahavood   aastateks   2011­2025.   Analüüsi   sisendid (palgamärad,   kommunaalkulud,   piletihinnad,   rendihinnad,   jms)   on   paika   pandud   kogemuste,   Rahandusministeeriumi   majandusnäitajate prognooside põhjal,  sarnaste objektide võrdlusel   ja  eksperthinnangute  tulemusena. Samade eksperthinnangute  tulemusena on sisendites määratletud ka vastavate hindade ja palkade kasvumäärad aastas. Kõik summad on kajastatud jooksevhindadena eurodes.

Tabel   4.  Finantsprognoosi   eeldused   makromajanduslike   näitajate   osas.   Aluseks   on   Euroopa   Liidu   struktuurifondide   veebilehel (http://www.struktuurifondid.ee/?id=11279) avaldatud värskeim prognoos.

NäitajaAllikas, selgitus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

MajanduskasvRahandus­ministeerium

4,8% 5,0% 4,9% 4,6% 4,3% 4,0% 3,7% 3,4% 3,1% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,5% 2,5%Keskmise palga kasv 9,2% 9,2% 8,6% 8,2% 7,8% 7,4% 6,9% 6,4% 5,9% 6,0% 5,9% 5,9% 5,7% 5,7% 5,7%SKP deflaatori muutus 3,0% 3,2% 3,3% 3,1% 3,0% 2,9% 2,8% 2,6% 2,5% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4%Tarbijahindade muutus 3,3% 3,4% 3,3% 3,1% 3,0% 2,9% 2,8% 2,6% 2,5% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4%

Reaalne diskontomäär

EL struktuurfondi programmi reeglid 6%

11. detsembril  2003.a rahandusministri  määrusega nr  105 vastu võetud riigi   raamatupidamise üldeeskiri  kehtestab pikaajaliste  nõuete  ja kohustuste nüüdisväärtuse leidmiseks ühtse diskontomäärana 6 % (vt § 36 lõige 4 ja § 48 lõige 9). Raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud 6 %­list reaalset diskontomäära tuleb kasutada ka Eestis elluviidavate struktuurivahenditest kaasrahastavate projektide analüüsimisel.

25

Rahavood:

Tabel 5. Rahavood perioodil 2012­2017AASTA 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017

TULUD KOKKU 31 767 54 550 88 845 94 858 99 159 102 778

KULUD KOKKU 35 247 73 933 79 187 84 396 89 905 95 558

VAHE -3 480 -19 384 9 658 10 462 9 255 7 220

Antud finantsprognoosid kehtivad Automuuseumi esimese etapi kohta, mil muuseum avatakse olemasolevas hoones 2012.aastal. II etapi jaoks  alustatakse 2016.aastal ehitustöid uue ärihoone ehitamiseks, mille valmimine on prognoositud 2018.aasta algusesse.Käesoleva prognoosi kohaselt on muuseumi eesmärgiks olla isemajandav üksus.

26

Kulud on liigitatud järgnevalt:Kulud kasvavad vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule. 

• Hoonete ülalpidamiskulud (kommunaalkulud):- Valvesüsteem - Elekter - Küte - Soe vesi - Prügi - Vesi - Kanalisatsioon 

Kulud kasvavad vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule. 

• MTÜ Kulud (bürookulud):- Telefon - internet - süsteemide hooldus

• Palgakulud - Juhataja (töökoormus 0,5 kohta) palgafond ühes kuus on 1773 €- Giid (töökoormus 0,8 kohta) palgafond ühes kuus on 745 €- Tehnik­restauraator (töökoormus 0,5 kohta) palgafond ühes kuus on 1430 €

• Raamatupidamisteenus- Raamatupidamisteenus ostetakse sisse. Kulu ühes kuus on 91,67€

• Turunduskulud 

27

- Turunduskulud moodustavad ostetava reklaami kulud (plakatid, reklaam kirjutavas meedias jne)

• Kindlustus

• Kulud meenete tootmisele

• Hoonestusõiguse kulud

Tabel 6. KuludAUTOMUUSEUMI KULUD

Kulud KOKKUKasvumäär 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017

kommunaalkulud eeldused 2 500 2 583 2 663 2 742 2 822 2 901bürookulud eeldused 1 000 1 033 1 065 1 097 1 129 1 160palgakulu eeldused 6 846 28 160 30 469 32 846 35 276 37 710

juhataja (0,5 kohta) 5 320 10 640 11 512 12 410 13 329 14 249giid (0,8 kohta) 4 470 8 940 9 217 9 494 9 769 10 043

tehnik (0,5 kohta) 4 290 8 580 8 846 9 111 9 376 9 638raamatupidamisteenus 550 1 100 1 134 1 168 1 202 1 236turunduskulu 6 391 7 030 7 733 8 507 9 357 10 293kindlustus eeldused 1 000 1 033 1 065 1 097 1 129 1 160meenete tootmine 2 880 4 834 5 483 5 924 6 516 7 168hoonestusõigus 9 906 9 906 9 906 9 906 9 906 9 906 KOKKU 35 247 73 933 79 187 84 396 89 905 95 558

28

Tulud on liigitatud järgnevalt:• Piletitulu.

• Täispilet 2 €• Sooduspilet 1 €

Piletihinnad kasvavad vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele.• Ürituste tulu

• Muuseumi   korraldatakse   tasulisi   üritusi,   kus   keskmiselt   osaleb   aastas 1000 inimest ja ürituse maksumus on võrdne täispileti hinnaga.

• Giiditeenuse müük• Giidi tunnihinnaks on 13 € grupi pealt• Aastas teenindab giid 580 gruppi (keskmiselt 11 gruppi nädalas)

• Meenete müükTulu meenete  müügist  on arvestatud ostjate  osakaalu   ja  keskmise meene hinna alusel. Eeldatakse, et meeneid ostab kaasa 20­30% külastajatest.

• RestaureerimineRestaureeritakse nii vanu autosid kui ka autode detaile.

Täiendavate   tuludena   saab   veel   arvestada   reklaampinna   müügitulu (autotootjate logod). 

29

Tabel 7. TuludAUTOMUUSEUMI TULUD

tulu Kasvumäär 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017Piletiga külastajaid 9 600 15 600 17 160 18 000 18 000 18 000

ürituste külastajaid 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

TULU KOKKU 31 767 54 550 88 845 94 858 99 159 102 778

täispilet 14 400 24 172 51 480 55 620 57 233 58 836

hind eeldused 2 2,1 4,0 4,1 4,2 4,4

arv75% kõigist külastajatest 7 200 11 700 12 870 13 500 13 500 13 500

sooduspilet 2 400 4 029 8 580 9 270 9 539 9 806

hind 1 1,03 2,00 2,06 2,12 2,18

arv 25% 2 400 3 900 4 290 4 500 4 500 4 500

piletiga ürituste raames 2 000 2 066 3 000 3 090 4 000 4 112

hind 2 2,07 3,00 3,09 4,00 4,11

arv 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000giiditasu 3 707 7 614 7 819 8 031 8 247 8 470hind 1h/grupp 13 13 13 14 14 15gruppe aastas 290 580 580 580 580 580meenete müük 5 760 9 669 10 965 11 847 13 032 14 335keskmine kulu 3 3,10 3,20 3,29 3,39 3,48% külastajatest 0,2 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3restaureerimisteenus 3 500 7 000 7 000 7 000 7 108 7 219restaureeritavaid autosid 1 2 2 2 2 2keskmine hind 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000restaureeritavaid detaile 5 10 10 10 10 10keskmine hind 300 300 300 300 300 300

30

31

Koostööpartnerid ja konkurendid

Erinevaid tehnikaekspositsioone on üle Eesti:• Raudteemuuseumid Haapsalus ja Lavassaares • Lennundusmuuseum Ülenurmel • Ringhäälingumuuseum Türil • Maanteemuuseum Põlvamaal Varbusel • Põllumajandustehnika väljapanek Ülenurmel • Heino Prosti põllumajandustehnika kogu Nõos • Levolli ekspositsioon Palmses • Indrek Kuke ekspositsioon Varbolas • Urmas Teearu mootorrattamuuseum Kurtnas • Militaartehnika väljapanek Lagedi Vabadussõja muuseumis • Relvaekspositsioon Tartu sõjakooli muuseumis • Muuseum­elektrijaam Hiiumaal Kärdlas

Suuremad   muuseumid   nendest   on   Maanteemuuseum   ja   Põllumajandusmuuseum. Käesoleval hetkel puudub eraldi vanaautodele pühendatud muuseum.

Alljärgnev konkurentsianalüüs käsitleb konkurente neljal erineval tasandil:

1) Erinevad vaba aja sisustajad Tallinnas On oluline, et lisaks tavapäraselt konkurentide all käsitletavatele objektidele (tavapärased turismiobjektid)   on   Automuuseumi   (muidugi   ka   teistele   külastus­   ja   turismiobjetkidele) olulisteks konkurentideks kõik meelelahutuslikku teenust pakkuvad kohad ­ teatrid, kinod, ürituskorraldajad,   spordikeskused,   kaubanduskeskused   jpm  –   põhimõtteliselt   kõik,   kes tegelevad meelelahutusega ning kaasaarvatud sessoonsed vabaõhu tõmbenumbrid nagu näiteks rand ja suusarajad.

2) Eesti sisesed konkurendid ­ tootearenduslikust aspektist lähtuvaltSelle   tasandi   konkurendid   kannavad   automuuseumi   sama   ideed,   mistõttu   saavad edastada külastajatele sarnast sõnumit. 

3) näited EuroopastRahvusvaheliste   teaduskeskustega kantakse sama missiooni  ning  neid   tuleb  vaadelda lisaks konkurentsile ka eeskujude ja oluliste koostööpartneritena.

Järgnevalt on kolme ülalnimetatud tasandi konkurendid eraldivõetuna esile toodud.

1) Erinevad vaba aja sisustajad Tallinnas

32

Tallinna Loomaaed 

Tallinna Loomaaed avati 25. augustil 1939. Selle sündmuse ettevalmistuste põhikoormus langes Loomakaitse Liidule ning Loodushoiu ja Turismi Instituudile.

Tallinna Loomaaias on üks maailma parimaid kaljukitsede ja mägilammaste väljapanekuid, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku­ ja kureliike. Muude loomarühmade osas on valik ühekülgsem. Enam kui 60­aastase eksisteerimise jooksul on Tallinna Loomaaed suutnud kokku panna põhjala põnevaima kollektsiooni ning saavutanud märkimisväärset edu ka oma hoolealuste sigimise osas. Suvekuudel on loomaaias avatud eraldi Laste Loomaaed. Loomaaias on veel mänguväljakud, kus jalutamisest ja  loomade vaatamisest   tüdinud   lastel   on   võimalik   mängida   ja   ronida. Päris   pisikeste   külastajate jalavaeva kergendamiseks on võimalik üürida järelveetavaid vankrikesi.

Tallinna loomaaia põhitegevuseks on missiooni täitmise huvides avalikkuse teenindamine rikkaliku   ja   sihipäraselt   valitud   loomakollektsiooni,   näituste,   ürituste,   loengute   ning huvialaringide   kaudu.   Loomaaias   peetav   loomkond   on   ammendamatu   uurimismaterjal üliõpilastele,   õpilastele,   teadlastele,   õpetajatele,   igat   liiki   spetsialistidele,   meediale, eraisikutele, asutustele nii meie riigist kui ka mujalt.

Loomaaeda külastab aastas ligikaudu 300 000 inimest.

Allikas: http://www.tallinnzoo.ee/

Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaAtraktiivne igas vanuses inimestele. Korduvkülastuste koht. Perekeskne ja lastele suunatud.

- Koostöö arendamine: ühispileti pakkumine või soodustuste tegemine kummagi asutuse külastamisel

- Automuuseumi reklaammaterjali jaotamine loomaaias

Eesti VabaõhumuuseumEesti Vabaõhumuuseum asub maalilises 79 ha suuruses metsapargis Kopli lahe kaldal, kus saab näha eri  ajastutest   ja  piirkondadest  pärinevaid  taluhooneid,   tuulikuid,  vesiveskit   ja palju muud. Rocca al Mares asuv külas saab tutvuda Eesti 18.­20. sajandi maa­arhitektuuri ja   eluoluga.   Külas   on   ka   siin   kirik,   kõrts,   koolimaja,   veskid,   pritsikuur,   mere   ääres võrgumajad.   Vabaõhumuuseumi   12   talus   saad   ülevaate   sellest,   kuidas   elasid   endistel aegadel   erineva   jõukusega   pered.   Vabaõhumuuseum   pakub   ajaveetmisvõimalusi   igal aastaajal.

Muuseum pakub nii vabaõhu kui siseürituste korraldamise võimalusi, näiteks kliendipäevad, suguvõsa   kokkutulekud,   sünnipäevad,   pulmapeod   vm.  Ärilõunad   ja   vastuvõtud  ehtsas 

33

külakõrtsis. Vana külakoolimaja II korrusel on kaasaegne seminariruum kuni 18 inimesele. Peoruumina on kasutusel Kolu kõrtsis kõrtsituba 30 inimesele, sakstekamber 20 inimesele, talli  alla   mahub   lahedasti   sööma   ja   pidu   pidama   100­150   inimest   (ka   talvel). Vabaõhuüritusteks on kompleksis kauni merevaatega piknikuplats, eksklusiivselt ka mõned muuseumi   taluõued  kokkuleppel.  Muuseum on   ideaalseks  kohaks  piknikupidamiseks   ja linnasagina   eest   põgenemiseks.  Muuseumis   korraldatakse   tihti   rahvatantsu­   ja rahvalauluüritusi ning tähistatakse traditsiooniliselt rahvuspühi. 

Pakutavate   teenuste   hulka   kuuluvad   veel   näitused   ja   teatrietendused,   folkloori­   ja kirikukontserdid,   looduse   õpperada,   hobusõit,   pisipõnnide   mänguväljak,   jalgrataste   ja kelkude laenutus, lastesünnipäevade korraldamine, käsitöömeistrite looming käsitööpoest, rahvuslikud road Kolu kõrtsist, koolitunnid väikestele ja suurtele Kuie koolis.  Võimalik on sõita hobusega. Muuseumi peaväravas toimub käsitöömüük.

Vabaõhumuuseumi külastab aastas ligikaudu 120 000 inimest.

Allikas: http://www.evm.ee

Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaPalju tegevusi, programme peredele ja noortele. Aastaringselt avatud.

- Koostöö arendamine ühisturunduse valdkonnas (üksteise infomaterjali edastamine)

- Tulevikuperspektiivis ja uue ärihoone avamisel ka töötubade või õppeprogrammide pakkumine külastajatele

Eesti MeremuuseumEesti Meremuuseum asub suurtükitornis Paks Margareeta, Tallinna vanalinnas ning lisaks on   muuseumil   ekspositsioon   Tallinna   lennusadamas..   Muuseumi   neljal   korrusel   saab ülevaate Eesti merenduse ajaloo kõigist tahkudest ­ laeva­ja paadiehitus, sadamad, mitme otstarbeline meresõit, navigatsioonivahendid laevadel ja tuletornid, kalandus, mereuurimine ja   ­haridus.  Lisaks põhiekspositsioonile  vahetuvad  1.  korrusel  näitused.  Meremuuseumi peamisteks   sihtgruppideks   on:  Kooliõpilased,   pered,   sõpruskonnad,   tehnikahuvilised, meremehed.  Meremuuseum  rajati   1.   jaanuaril   1935,  praeguses  asukohas  alates  1981. aastast ning tegemist on riikliku keskmuuseumiga. Meremuuseumis on 45 000 (neist 11 000 piletita) külastajat, sooduspiletiga 16 000 külastajat. Muuseum on avatud aastaringselt. Muuseumi peamised sissetulekud ­ riiklik toetus, tasulised teenused, üritused. Muuseumil on 21 + saali­ ja tehnilised töötajat, kokku üle 40 töötaja. Praegu tegeleb meremuuseum aktiivselt lennusadama arendamisega.http://www.meremuuseum.ee/ 

34

Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaHea asukoht Tallinna vanalinnas. Huvitav püsiekspositsioon.

- Koostöö arendamine vahelduvate näituste väljatöötamisel ja ühisturundamisel

3) Eesti sisesed konkurendid ­ tootearenduslikust aspektist lähtuvalt

Laitse Rally ParkLaitse   Rally   park   on   mootorispordi­   ja   vabaaja   keskus,   mis   asub   Harjumaal,   Tallinn­Haapsalu maantee vahetus  läheduses, Tallinnast umbes 35 km kaugusel.  Keskus rajati 2004.   aastal   pakkumaks   kvaliteetset   rallisõidu   võimalust.   Rallipargi   klientideks   on rallisportlased,   hobisõitjad,   kohtunikud   jt   huvilised.   Rallipargil   on   konkreetne   ja   kindel sihtgrupp ning nad on võimelised neile pakkuma nn täisteenust, motokrossi­ ja paarisrada, võistluste korraldamist jne.Rallipargis   käib   aastas   umbes   10 000   külastajat   ning   keskus   on   avatud   aastaringselt. Keskus   kuulub   eraomandisse   ning   vabaaja   keskust   aitab   toetada   remonditöökoda   ja ehitusmasinate   renditeenus.   Peamine   sissetulek   tuleb   autoremonditöökojast,   teenuste müügist ning ürituste korraldamisest. Teenuste hinnad vastavad Eesti keskmisest natuke kõrgemale   tasemele.   Tulevikus   plaanitakse  Laitse   Rally   Pargist   arendada   Eesti   ja lähinaabrite rallisõitjate hulgas populaarseks sihtkohaks. Kuna ralliteenus on oma olemuselt eksklusiivne   ja   kallis,   siis   on   sihtgruppide   osas   väga   oluline   rahvusvaheline   mõõde. Tulevikus soovitakse arendada välja laste liikluslinnak ning autode ekspositsioonihall.  Allikas. www.laitserallypark.ee

Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaKindel ja konkreetne sihtgrupp, võimelised pakkuma nn täisteenust, motokrossi­ ja paarisrada, võistluste korraldamine, hästi välja arendatud koostöövõrgustik autode edasimüüjatega.

- Koostöö tegemine näiteks vahelduvate näituste või ürituste korraldamise raames.

Järva­Jaani vanatehnika varjupaikJärva­Jaani   vanatehnika   varjupaik   on   Järva­Jaani   Tuletõrje   Seltsi   üheks   osaks.   Selle loomise eesmärgiks oli nõukogude perioodil Eesti teedel liikunud, nii endise N. Liidu kui ka teiste riikide tehastes valminud sõidukite, samuti endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning kõikvõimaliku tuletõrjetehnika koondamine huvilistele vaatamiseks. Hetke prioriteetide hulka ei kuulu sõidukite restaureerimine aja,  inimeste ja rahaliste vahendite puudumisel. Hetkel keskendutakse veel säilinud minevikutehnika korjamisele  ja eksponeerimisele nn. tulmenäitusena   ­   tehnika  eksponeeritakse   saabunud   seisundis.   Jõudu   mööda  on   siiski korrastatud nii mõnigi eksponaat. Tänaseks on kogutud üle 300 erinevas seisundis masina. 

35

Eksponaatide hulgas on nii  autosid, busse, veokeid,  traktoreid  jms. Varjupaik on avatud aastaringselt   ja   ka   ööpäevaringselt,   ning   külastajad   ei   pea   ostma   piletit,   vaid   võivad annetada annetusautosse. Kuna varjupaik on eraalgatuslik kollektsioon ning asub hetkel osaliselt   eramaal,   tuleb   nt   grupikülastuste   puhul   eelnevalt   informeerida   varjupaiga peremeest.

Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaOmapärane idee püüda päästa ja hoida Eestimaal leiduvat vanemat tehnikat.

- Koostöö tegemine näiteks vahelduvate näituste korraldamise raames või eksponaatide vahetamisel.

- Restaureerimisalase oskusteabe vahetamine.

Kokkuvõtvalt  võib  öelda,  et   tegemist  ei  ole  otseste  konkurentidega,  vaid  pigem otseste koostööpartneritega.  Laitse Rally  Parki   tuleb kaasata  ürituste korraldamisse ning Järva­Jaani vanatehnika varjupaika ekspositsiooni koostamisse ning oskusteabe vahetamisse.

Eesti MaanteemuuseumEesti  Maanteemuuseum on valdkondlik muuseum, mis omab ainulaadset rolli   tehnika  ja teedevaldkonna tutvustamisel. Muuseumi lähiaastate suurimaks arendustööks on välialade väljaarendamine.   Välialade   näol   on   tegemist   originaalse   lahendusega,   mis   võimaldab avada   teedega   seonduvat   temaatikat   huvitavas   ja   kaasakiskuvas   võtmes   ning   pakub külastajatele aktiivseid puhke­  ja  tegevusvõimalusi.  Muuseum avas välialad 2010. aasta suvel. Eesti Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Maanteemuuseumi loomine sai teoks siiski alles 1990. aastate lõpus. Muuseum asub Põlvamaal Tartu­Võru postiteel asuval   väärika   ja   pika   ajalooga   Varbuse   postijaamas.   Eesti   Maanteemuuseum   avati külastajatele   6.   juunil   2005.   aastal.   Muuseumil   on   10   töötajad.   2008.   Aastal   külastas muuseumit  ~20 000 külastajat.  Maanteemuuseumi peamiseks sihtgrupiks on pered –  ja sõpruskonnad, kooligrupid ja teedehuvilised. 

Allikas: http://muuseum.mnt.ee/

Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaToimiv muuseum, mis pidevalt täiendab oma kogusid ja muuseumiala. Täiendavad teenused lisaks ekspositsioonile.

- Koostöö arendamine vahelduvnäituste korraldamisel ja eksponaatide vahetamisel.

- Koostöö eksponaatide restaureerimisel

36

Kokkuvõtvalt   võib   öelda,   et   Eesti   sisestest   turismitõmbekeskustest   konkureerib Automuuseum erinevate ülalkirjeldatud objektidega just sihtgruppide kattumise osas. Tähtis on ka erinevate tõmbekeskuste puhul rõhuda koostööle.

4) näited Euroopast

Riia automuuseumRiga Motor Museum Riia automuuseum on praegu suurim uunikumsõidukite muuseum Baltikumis. Väidetavalt on nad saanud tunnustust üle terve Euroopa ja ka maailma. Riia automuuseum on riiklik kultuuriinstitutsioon,   mis   töötab   nii   Läti   kui   ka   rahvusvahelisel   tasemel   ning   pakub avalikkusele   ka   uurimise   ja   hariduse   võimalusi.   Muuseum   kuulub   Läti Transpordiministeeriumi alla. Tegemist on muuseumiga ning sellest johtuvalt tegeleb see vanade   sõidukite,   kui   osa   industriaalpärandist,   tarbimise   kultuurist,   kogumisega, säilitamisega,  uurimisega,   taastamisega ning avalikkusele  tutvustamisega  ja harimisega. Vanatehnikast asub Riia automuuseumis üle 200 eksponaadi. Allikas: http://www.motormuzejs.lv/pub/index.php?id=18

Soome tehnika ja transpordimuuseumidSoomes   on   kokku   umbes   12   erinevat   transporditehnoloogia   muuseumit   –   maantee, raudtee, merendus, lennundus jmsMobiliaMobilia asub Kangasalas, Lõuna­Soomes, umbes 20 km kauguselt Tamperest.. Mobilia on riiklik   muuseum,   mis   keskendub   autodele   ja   teedeajaloole   ning   väidetavalt   on   see sellevaldkonna   Põhjamaade   suurim   muuseum­   Mobilia   kogub   objekte,   kirjandust, dokemente,   fotosid   autode   ja   teedeajaloo   kohta..   Lisaks   asub   seal   iga­aasta   vahetuv hooajanäitus.  Mobilia  palub  lisaks veel  muuseumi sõidukite säilitamist,  uurimisteenuseid ning erinevaid kogemusüritusi. Mobilia kohvik asub Längelmävesi järve ääres, kus on ka rand ning suviti teatrietendused. Muuseum on avatud iga päev väljaarvatud Suurel Reedel ja Jõuluperioodi.  

Oslo tehnikamuuseumNorwegian Museum of Science & Technology Tegemist on teaduse ja tehnoloogiamuuseumiga, kus on kajastud nii Norra meditsiini ajalugu kui õli ja gaasi tootmine. Muuseumi suurim ekspositsioon on transpordi kohta. See kajastab, kuidas erinevad transpordiviisid nagu raudtee, trammid, mootorrattad, autod ja lennukid on arenenud alates esimestest pioneerimudelitest. Ka siin on kajastatud ekspositsioonis, kuidas kaasaegsed transpordivahendid on muutnud meie igapäevaelu ja mingil määral ka elust arusaamist. Muuseumi piletihinnad: täiskasvanud 144.­, lapsed, pensionärid ja tudengid 72.­, perepilet (2+4) 360.­. Aastal 2008 külastas Oslo tehnikamuuseumit 208 000 külastajat, kellest õpilasi oli 60 000.

37

Allikas:  http://www.tekniskmuseum.no/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=125&Itemid=580&lang=no

38

LISADAsukoha planeering

Joonis 1. Detailplaneering

39

Joonis 2. Paldiski mnt 135a

40