Avalik 2002. majandusaasta aruanne (vastavalt Eesti Panga Presidendi 19.oktoobri 1999.a. määrusele nr.25 ja Eesti Panga Presidendi 09.veebruari 2000.a. määrusele nr.1)

Sisukord lk.

Sissejuhatus________________________________________________________________________________ 2Juhtimisorganite avaldus______________________________________________________________________ 31. Tegevusaruanne____________________________________________________________________ 41.1. Krediidiasutuse ja kontserni kirjeldus__________________________________________________ 41.1.1. Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud_______________________________________________ 41.1.2. Aruandeperioodil toimunud muudatused kontserni koosseisus ja suundumused aastaks 2003_________ 41.1.3. Aktsiaemissioonid___________________________________________________________________ 51.1.4. Aktsionärid seisuga 31.12.2002.________________________________________________________ 51.1.5. Töötajad___________________________________________________________________________ 51.1.6. Seotud osapooled____________________________________________________________________ 61.1.7. Juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad___________________________________________ 61.1.8. Strateegia ja organisatsioon____________________________________________________________ 71.1.9. Arenduskulud_______________________________________________________________________ 71.1.10. Dividendipoliitika____________________________________________________________________ 71.2. Eesti Ühispanga 2002. aasta olulised majandussündmused_________________________________ 81.3. Eesti Ühispanga riskide juhtimise ja haldamise poliitika___________________________________ 101.4. Sisekontrollisüsteem_________________________________________________________________ 171.5. Normatiivid________________________________________________________________________ 181.5.1. Kapitali adekvaatsus__________________________________________________________________ 181.5.2. Komprimeeritud riskiga kaalutud aktivate aruanne__________________________________________ 191.5.3. Valuutade netopositsioon______________________________________________________________ 191.5.4. Likviidsus (varade ja kohustuste jagunemine järeljäänud tähtaegade järgi)_______________________ 201.5.5. Riskide kontsentreerumine_____________________________________________________________ 201.6. Suhtarvud_________________________________________________________________________ 211.7. Reitingud__________________________________________________________________________ 241.8. Kohtuvaidlused_____________________________________________________________________ 24

2. Raamatupidamise aastaaruanne_______________________________________________________ 252.1. Kasumiaruanne____________________________________________________________________ 252.2. Bilanss____________________________________________________________________________ 262.3. Rahavoo aruanne___________________________________________________________________ 272.4. Omakapitali muutuse aruanne________________________________________________________ 282.5. Bilansivälised tehingud______________________________________________________________ 292.6. Kontserni poolt hallatavad kliendi väärtpaberiportfellid__________________________________ 29Lisa 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted_________________________________________________ 30Lisad 2 - 39________________________________________________________________________________ 38Audiitori järeldusotsus______________________________________________________________________ 50Juhatuse poolt kinnitatud kasumi jaotamise ettepanek____________________________________________ 51

Sissejuhatus

Krediidiasutuse üldandmedÄrinimi AS Eesti ÜhispankAsukoht ja aadress Tornimäe.2, Tallinn 15010, EestiRegistreerinud riigi nimetus Eesti VabariikRegistreerimise kuupäev 08.12.1995Registrikood 10004252 (EV Äriregister)Telefon +372 6 655 100 Telex 173006Fax +372 6 655 102SWIFT EEUHEE2Xe-mail postkast@eyp.ee Interneti kodulehekülg http://www.eyp.ee

AudiitorAudiitori ärinimi AS PricewaterhouseCoopers Audiitori registrikood 10142876Audiitori asukoht ja aadress Pärnu mnt.15, 10141 Tallinn, EestiAudiitori nimi Urmas KaarlepAudiitori kutse andmise aeg 17.12.1990, litsents nr. 53

Aruande bilansipäev 31.12.2002Aruandeperiood 01.01.2002 - 31.12.2002Aruande valuuta ja ühikud Eesti kroon (EEK), miljonites kroonides

Juhtimisorganite avaldus

Tutvununa "Avalikus 2002. majandusaasta aruandes" esitatud informatsiooniga on juhatus"Avaliku 2002. majandusaasta aruande" avalikustamise päeval 13.02.2003.a. seisukohal, et:

1. "Avalik 2002. majandusaasta aruanne" koosneb järgmistest osadest ja aruannetest: Sissejuhatus Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus Üldkoosoleku poolt kinnitatud kasumi jaotamise otsusning sisaldab kogu Eesti Panga presidendi 19.10.1999 määrusega nr. 25 ja Eesti Pangapresidendi 09.02.2000 määrusega nr.1 "Avaliku majandusaasta aruande" kohta sätestatudnõuetele vastavat informatsiooni.

2. "Avalikus 2002. majandusaasta aruandes" esitatud andmed ja lisainformatsioon on tõenening terviklik.

3. "Avalikus 2002. majandusaasta aruandes" esitatud andmetest ja informatsioonist ei puuduega ole välja jäetud midagi, mis mõjutaks nende sisu või tähendust.

4. Raamatupidamisaruannete koostamisel on järgitud Raamatupidamise seaduse paragrahvis 5sätestatud rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtteid. Käesolev "Avalik2002. majandusaasta aruanne" vastab Eesti Vabariigi seaduste nõuetele.

2002. aasta audit on läbi viidud kooskõlas Rahvusvaheliste Auditeerimise standarditega."Avalik 2002. majandusaasta aruanne" esitatakse aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks “

1. Tegevusaruanne1.1. Krediidiasutuse ja kontserni kirjeldus1.1.1. Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud 31.12.02

Ärinimi

Reg.nr.Registree-rimis-kuupäev

Register Aadress Põhitegevusala Osalus (%)

Soetus- maksu- muses (milj.kr.)

Ühisliisingu AS 10281767 03.10.1997 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Liising 100.00% 23.4HF Liisingu AS* 10304592 07.11.1997 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Liising 100.00% -Union Kindlustuskonsultatsioonid 10723587 16.01.2001 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Kindlustusmaaklerlus 100.00% -AS Rentacar* 10303546 20.10.1997 EV Äriregister Haapsalu, Eesti Lihula mnt. 3 Liising 100.00% -

AO Russkii Obedinennoi Lizing R-6603.16 19.06.1997 Venemaa Ettevõtete Register St.Peterburg, Venemaa Pl.Konstitutsii 2 Liising 75.00% 0.6AS Ühisinvesteeringud 10282152 06.10.1997 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tartu mnt. 13 Investeerimispangandus 100.00% 34.0Ühispanga Varahalduse AS 10035169 22.05.1996 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Varahaldus ja fondijuhtimine 100.00% 42.5AS Ühispanga Elukindlustus 10525330 21.01.1999 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Kindlustus 100.00% 30.0AS Bangalo 10088272 18.10.1996 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Kinnisvarahaldus 100.00% 47.0AS PF Koda 10423249 01.04.1998 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Kinnisvarahaldus 100.00% 132.9

AS Tornimägi* 10198768 05.05.1997 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Kinnisvarahaldus 100.00% -OÜ Strongler 10141919 23.04.1997 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Kinnisvarahaldus 100.00% 35.0SEB IT Partner Estonia OÜ** 10002566 20.11.1995 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tartu mnt. 13 Konsult., programmeerimine 35.00% 0.3AS Sertifitseerimiskeskus** 10747013 27.03.2001 EV Äriregister Tallinn, Eesti Pärnu mnt. 12 Sertifitseerimis- ja ajatempliteenused 25.00% 8.0AS Intergate** 10705049 13.10.2000 EV Äriregister Tallinn, Eesti Tornimäe 2 Infotehnoloogia 50.00% 15.1Pankade Kaardikeskuse AS** 10452335 19.05.1998 EV Äriregister Tallinn, Eesti Laki 12 Kaardikeskus 41.52% 4.0AS Eesti Liisingukeskus** 10325921 17.11.1997 EV Äriregister Tallinn, Eesti Pärnu mnt. 10 Liisingkeskus 33.33% 0.4

373.2* konsolideeritud tütarettevõtjate tütarettevõtjad** sidusettevõtjadKonsolideerimisgrupp ja kontsern kattuvadKõigi investeeringute puhul võrdub osaluse protsent nii osalusega aktsiate arvust kui ka osalusega häälte arvust

1.1.2. Aruandeperioodil toimunud muudatused kontserni koosseisus ja suundumused aastaks 2003

Märtsis maksis AS Ühispanga Elukindlustus dividende 6,3 mil.kr., mille võrra vähendati investeeringut.Aprillis suurendati investeeringut AS-i Sertifitseerimiskeskus. AS Sertifitseerimiskeskus emiteeris suunatud aktsiaemissiooniteel olemasolevatele aktsionäridele 20 aktsiat, millest Eesti Ühispank omandas 5 aktsiat väärtusega 5 milj. krooni. Mais maksis AS Pankade Kaardikeskus dividende 8,2 milj, mille võrra vähendati investeeringt.Juunis muudeti Union Kindlustusmaakler AS-i nimetus Union Kindlustuskonsultatsioonid AS-ks.Juunis müüdi osa osalusest SEB IT Partner OÜ-s hinnaga 15'000 krooni, mille tulemusel saadi müügikahjumit 0,1 milj. ja vähenes Eesti Ühispanga osalus 38%-lt 35%-le.Aastaaruande avalikustamise hetkeks ei ole sündmusi või arengusuundi, mis võiksid 2003. aastal mõjutada kontserni majandusolukorda ning finantsstrateegiat.

1.1.3. Aktsiaemissioonid

Emissioon Otsuse kuupäev

Registree- rimis-

kuupäev Aktsiate arv

Aktsia- kapital

(milj.kr.)TÜ EÜP reorganiseerimine AS EÜP-ks 06.05.94 - 8,353,700 83.5Eesti Vabariik, senised aktsionärid 31.12.94 - 2,146,300 21.5Senised aktsionärid, reinvesteering 30.06.95 - 2,000,000 20.0Swedfund 15.11.95 14.06.96 2,500,000 25.0Ernesto Preatoni 29.03.96 14.06.96 2,200,000 22.0Töötajad 29.03.96 14.06.96 427,888 4.3Väikeinvestorid 29.03.96 14.06.96 5,872,112 58.7Põhja Eesti Panga liitmine 12.04.97 04.09.97 5,000,000 50.0Fondiemissioon 12.04.97 28.04.97 1,175,000 11.7Swedfund Financial Markets AB 19.12.97 04.03.98 590,406 5.9Bankers Trust Co. kliendid 05.03.98 01.04.98 11,159,592 111.6Tallinna Panga omanikud 24.05.98 29.07.98 9,726,444 97.3Skandinaviska Enskilda Banken 26.11.98 07.12.98 15,000,000 150.0Netherlands Development Finance Company 26.11.98 20.05.99 410,939 4.1Kokku 31.12.2002 66,562,381 665.6

1.1.4. Aktsionärid seisuga 31.12.2002.Aktsionäride nimed, asukohariigid ja osaluse suurus.

AS Eesti Väärtpaberikeskuse nimekirja andmed:

Riik Aktsiate arv

31.12.02% kogu-

arvust% häälte

arvustSkandinaviska Enskilda Banken (SEB) Rootsi 66,508,367 99.92 99.92LHV Arbitrage AS Eesti 54,014 0.08 0.08Kokku aktsiate arv 66,562,381 100.00 100.00

Aktsiate nominaalväärtus: 10 kr.Põhikirjajärgne aktsiate maksimaalne arv: 240,000,000

1.1.5. Töötajad Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Keskmine töötajate arv aasta jooksul 1,266 1,216 1,093 1,061Töötajate arv (perioodi lõpus) 1,289 1,242 1,104 1,082

1.1.6. Seotud osapooled(Miljonites kroonides) Grupp Pank

31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01Nõuded seotud osapooltele 10.2 7.6 3.3 7.4Nõuded tütarettevõtjatele 4,698.5 3,234.1Bilansivälised kohustused tütarettevõtjatele 165.4 285.2

Seotud osapooltele antud laenud ei erine intressimäärade osas oluliselt teistele klientidele antud laenudest.Aasta jooksul toimunud tehingud seotud osapooltega põhinevad turuhindadel.Seotud osapooled on krediidiasutuse juhatuse liikmed ja siseauditi üksuse juht ning nende lähikondlased, samuti nimetatud isikute poolt koos või üksikult kontrollitavad äriühingud.

169.531.12.02 31.12.01

Tasud Ühispangas 208.1 169.5Juhatuse liikmete tasu 10.4 7.4Nõukogu liikmete tasu 0.0 0.4Töötajate tasu 197.7 161.7

Tasud tütarettevõtjates 31.9 29.7Juhatuse liikmete (või tegevjuhi) tasu 0.0 0.0Nõukogu liikmete tasu 0.0 0.0Töötajate tasu 31.9 29.7

Kokku Grupi palgakulud 240.0 199.2

1.1.7. Juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad

AS Eesti Ühispank juhatuse ja nõukogu liikmetel ning nende lähikondlastel, samuti nimetatud isikute poolt koos või üksikult kontrollitavatel äriühingutel ei olnud seisuga 31.12.2002 Eesti Ühispanga aktsiaid.

Juhatuse liikmed: Ain Hanschmidt, Lembit Kitter, Andrus Kimber, Rein Rätsep, Tõnu Liik, Veine Svensson.

Nõukogu liikmed: Mats Kjaer, Ann Karlsson, Harald Fleetwood, Andris Berzins, Julius Niedvaras.

1.1.8. Strateegia ja organisatsioon

Eesti Ühispanga Grupp on SEB Grupi koosseisu kuuluv Eestile keskendunudfinantsgrupp, kes teenindab eraisikuid, ettevõtteid ja avalikku sektorit.Eesti Ühispank on universaalpank, kes pakub oma klientidele kõiki finantsteenuseid.Suurimaks valdkonnaks on kommertspangandus koos liisinguga, prioriteetsed on kavarahaldus ja elukindlustus.

Ühispanga Grupp viib Eestis ellu SEB Grupi visiooni, milleks on olla Põhja-Euroopapank, mis põhineb pikaajalistel suhetel, kompetentsusel ja e-tehnoloogial. Selleüldeesmärgi all on meie alameesmärkideks järjepidev kasv, kuluefektiivsus, klientiderahulolu suurendamine, organisatsioonisisese koostöö ja ristmüügi parandamine,laenuportfelli kvaliteedi parandamine ja töötajate motiveerituse suurendamine.

Eesti Ühispanga tugevateks külgedeks on kliendisõbralikkus ja paindlik teenindus,professionaalne personal, innovatiivsed tooted ja toodete arendus, kõrgeinfotehnoloogiline tase, SEB kui usaldusväärne omanik ning panga kliendibaas,turupositsioon ja kaubamärk.

Ühispanga grupi töötajate arv kasvas 2001. aastaga lõpuga võrreldes 47 inimese võrra.Töötajaid oli 2002.a. 31. detsembril 1289.

1.1.9. Arenduskulud

Asutamis- ja arenguväljaminekuid ei kapitaliseerita. Reklaami- ja uute toodete,teenuste ning protsesside käivitamisväljaminekud kantakse kuludesse tekkimisemomendil. Ettevõttesiseselt arendatavate kaubamärkide jne. seotud väljaminekudkantakse samuti kuludesse tekkimise momendil. Vt. Lisa 1 Raamatupidamisarvestusepõhimõtted, alapealkiri "Asutamise- ja arenguväljaminekud".

1.1.10. Dividendipoliitika

Eesti Ühispank on SEB 99,92 %-lises omanduses. Omakapitali juhtimise, kasumijaotamise ning reservide moodustamise strateegia väljatöötamisel juhindutakse SEBgrupi ühtsest tulevikuriskide käsitlusest ja tegevusstrateegiast.

1.2. Eesti Ühispanga 2002.a. olulised majandussündmused

Eesti alustab kiiptehnoloogia kasutamistJuhtiv maksesüsteemide firma Visa International korraldas koos Eesti Ühispanga, Hansapanga,Sampo Panga ja Pankade Kaardikeskusega pressiürituse, et näidata Eesti esimest kiip tehingut.

Ühispank pakub aktiivsetele klientidele KauplemiskontotÜhispanga Kapitaliturgude divisjon pakub USA aktsiatega kauplemisest huvitatud klientideleKauplemiskontot. Esmakordselt Eestis pakub Kauplemiskonto kliendile võimalust soetadalühikest positsiooni USA väärtpaberites, mis tähendab võimalust teenida kasumit ka langevaturu tingimustes. Esialgu saab kaubelda ainult USA väärtpaberitega, plaanis on laiendadavalikut ka teistele välisturgudele.

Toimus Eesti Ühispanga aktsionäride korraline üldkoosolek.Kinnitati AS-i Eesti Ühispanga 2001. aasta majandusaasta aruanne. Kiideti heaks AS-i EestiÜhispanga põhiaktsionäri Skandinaviska Enskilda Banken AB taotlus vähemusaktsionäridelekuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta. Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suurus on 38Eesti krooni ühe aktsia kohta.Nimetati AS Eesti Ühispanga 2002. aasta majandusaasta audiitorkontrolli läbiviijaks ASPricewaterhouseCoopers audiitor Urmas Kaarlep. Valiti AS Eesti Ühispanga nõukogu viie (5)liikmelisena.Mats Kjaer - SEB Baltic and Poland, juhatuse esimeesHarald Fleetwood - SEB Baltic and Poland, asepresident, arendusjuhtAnn Karlsson - SEB Baltic and Poland, asepresident, finantsjuhtAndris Berzins - Latvias Unibanka, juhatuse esimeesJulius Niedvaras - Vilniaus Bankas, juhatuse esimees

Kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusluba Ühispanga Varahalduse AS-ileFinantsinspektsiooni juhatus väljastas kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusloaÜhispanga Varahalduse AS-ile (Ühispanga Fondid).

Eesti Ühispank pakub soodustusi Ühispanga kaardiomanikele.Kõigil Eesti Ühispanga kaardi omanikel on võimalus võtta sularaha ilma teenustasuta väljaRootsis SEB, Leedus Vilniaus Bankase ja Lätis Unibanka sularahaautomaatides.

Eesti Ühispank korraldas peatoetajana Tallinnas, Raekoja platsil Rahvaeurovisiooni.Eesti Ühispank ja Eurovisioon on juba kolm aastat olnud lahutamatud.

Siseriiklik kiirmakse võimaldab arveldada reaalajasJuuni algusest pakub Eesti Ühispank oma klientidele võimalust algatada pankadevahelistsiseriiklikku makset ka kiirmaksena, mis võimaldab kiireloomulisi makseid teostada minutitejooksul.

Moody’s tõstis Eesti Ühispanga finantstugevuse reitingut D+-lt C- le. Deposiidireitingutenakinnitati Baa1 / Prime 2, mis on ka Eesti riigi reiting.

Ühispank toob turule kaks uut toodet, mis võimaldavad esmakordselt Eestis luuainternetipangas personaalseid kasutajaprofiile. Kõigil ettevõtte juhtidest klientidel onvõimalus luua töötajatele vajaduse korral personaalne volitus internetipangas tehinguteteostamiseks.

Eesti Ühispank pakub uudse finantslahenduse väikestele ja keskmistele äriklientideleÜhispank koostöös Ühisliisinguga pakuvad väikesele ja keskmisele ettevõttele mõeldudkombineeritud laenutootet. Ettevõtja saab nüüdsest valida tema jaoks sobivaima variandi-laenu, liisingu või faktooringu vahel.

Ühispanga deebetkaartide arvu kasv septembris oli rekordiline panga ajaloosEesti Ühispangast telliti septembri kuu jooksul 10 812 uut deebetkaarti, mis on suurim numberpanga ajaloos. Ühispanga klientide koguarv on kasvanud augusti ja septembri jooksul 5609 uuekliendi võrra.

Magnetil sai aasta täisÜhispank on krediit- ja järelmaksukaarti Magnet esimese aasta jooksul väljastanud 26 919kliendile. Suurema osa Magnetiga tehtud ostudest moodustavad kestvuskaubad.

Ühispank sõlmis krediidiliini lepingu VKE investeeringute rahastamiseksEesti Ühispank ja Kreditanstalt für Wiederaufbau allkirjastasid 15 miljoni euro suurusekrediidiliini lepingu Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete investeeringute finantseerimiseks.Krediidiliin võimaldab krediteerida nii tootmise, teeninduse, kaubanduse, turismimajandusekui ka ehitussektori ettevõtete investeeringuid.

Moody's tõstis Ühispanga reitinguidMoody's Investors Service tõstis Eesti Ühispanga hoiuste ja võlakohustuste reitingud tasemeltBaa1/P-2 tasemele A3/P-2, andes võlakohustuste reitingule positiivse väljavaate.Moody's pani Ühispanga reitingud võimaliku tõstmise ootele 14. novembril 2002 pärast Eestiriigireitingu tõstmist 3 astme võrra tasemele A1 käesoleva aasta novembris.

Esmakordselt Eestis võtab digitaalallkirja kasutusele Eesti ÜhispankEesti Ühispank ja Tallinna Tehnikaülikool allkirjastasid sponsorluslepingu digitaalallkirja abil.TTÜ spordiklubi toetav leping allkirjastati digitaalallkirjaga, et avada reaalselt teedigitaalallkirja laiemaks kasutamiseks Eestis.

Eesti Ühispank ja Hansapank pakuvad koostöös Pankade Kaardikeskusega mobiiltelefonideomanikele võimalust maksta kaupade ja teenuste eest mobiiltelefoni abil.

1.3. Eesti Ühispanga riskide juhtimise ja haldamise poliitika

Riskipoliitika ja struktuur

Oma igapäevases tegevuses puutub Eesti Ühispank kokku erinevate riskidega, milledejuhtimine on oluline ning lahutamatu osa Eesti Ühispanga äritegevuses. Organisatsioonivõime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks sisendiks koguettevõtte kasumlikkusele. Keskseteks märksõnadeks riskide juhtimisel 2002. aastalkujunesid jätkuv integratsioon SEB ning SEB gruppi kuuluvate Balti pankadega,riskimudelite arendamine ning Basel II projekti alustamine.

Risk on defineeritud Eesti Ühispangas kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavastfinantstulemusest. Peamised riskifaktorid on: krediidirisk, tururisk, operatsioonirisk jalikviidsusrisk.

2002. aastal jätkus vastavalt Riski Poliitikale riskikapitali (capital at risk – CAR)kontseptsiooni juurutamine nii panga kui ka grupi tasandil. Vastavalt riskikapitalikontseptsioonile moodustatakse pangas igale riskifaktorile piisav kogus riskikapitali, misjaotatakse erinevate panga üksuste vahel. Jaotatud riskikapitali võrreldakse pidevalttuluga, mis antud üksus riskikapitalilt genereerib.

Riskijuhtimise aluseks on Eesti Panga ja teiste regulatiivsete organite poolt seatudnõuded, üldiste raamatupidamisstandardite, sh hea pangandustava jälgimine ningorganisatsiooni sisemised regulatsioonid ning riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldiseltasandil sisaldab riskide identifitseerimist, mõõtmist ning kontrollimist.

Keskseks organiks riskide juhtimisel, riskiprotseduuride kinnitamisel ning erinevateriskilimiitide kehtestamisel ja jälgimisel on Aktivate Passivate Juhtimise Komitee(APJK). Lisaks APJK’le on organisatsioonis välja kujundatud erinevad, kuid üksteisttäiendavad komiteede süsteemid, kus toimub süsteemne riskiraportide ülevaatamine.

Krediidirisk

Krediidirisk tähendab tõenäolist kahju, mis võib tekkida klientide lepinguliste kohustusteebakorrektsel täitmisel või mittetäitmisel põhjustatuna kliendi ärilisest ebaõnnestumisestvõi muudest teguritest.

Krediidiriskide hindamise ja võtmise põhimõtted on sätestatud Eesti Ühispanga Grupikrediidipoliitikas.

Krediidipoliitika põhimõtted on alljärgnevad:a) laenuandmine peab olema vastavuses krediidipoliitikaga,b) laenuandmine peab põhinema analüüsil,c) igasuguse krediidialase tegevuse aluseks on usaldusväärsus,

d) laenu otstarve peab olema täielikult arusaadav,e) laenu andmine peab olema vastavuses laenu tagasimaksmise võimega,f) laenusaajal peab olema kindel tagasimakseallikas ning ka teine moodus laenutagasimaksmiseks,g) laenusaaja omafinantseering peab olema laenu suhtes piisav (piisavalt suur),h) laenuandmisel tuleb arvestada ka äritsükli võimalikke negatiivseid mõjusid,i) laenuandmise tegevus peab vastama panga kasumieesmärkidele.

Krediidiriski analüüs hõlmab endas mitmeid erinevaid tegevusi, nagu laenutaotleja tausta,struktuuri, juhtkonna ja omanike riski, majanduskeskkonna ja laenutaotleja positsioonihindamine; äriplaani ning esitatud kassavoogude prognooside analüüs ja hindamine;kliendi tuntuse ja usaldusväärsuse ning krediidiajaloo hindamine. Riski võtmise üleotsustamine toimub kollegiaalselt krediidikomiteedes ja vastavat pädevust omavateisikute poolt vastavalt panga juhatuse poolt kinnitatud pädevuslimiitidele.

Krediidiriskide mõõtmine toimub põhiliselt kahel tasandil. Panga laenuportfellikrediidiriski avatuse kontrollimiseks kasutab Eesti Ühispank portfelli diversifitseerimisemeetodit. Jälgitakse finantskohustuste jaotumist nii erinevate toodete, klientide kui kamajandusharude lõikes. Laenuportfelli krediidiriski analüüsi teostab igakuiseltkrediidivaldkond ning informeerib tulemustest panga juhtorganeid.

Üksiku kliendi tasandil analüüsitakse perioodiliselt laenusaajate olukorda ja hinnataksenende riskitaset. Analüüside aluseks on aasta- ning kvartaliaruanded, mille abilhinnatakse finantsmajanduslikku seisukorda, samuti krediidiajalugu ja muudest allikatestpärinev informatsioon. Olulist rolli omab hinnang laenusaajate usaldusväärsusele.Analüüsi tulemuste põhjal jaotatakse juriidilisest isikust kliendid, kelle suhtes on EestiÜhispanga grupp võtnud krediidiriski summas üle 1 000 000 EEK, üheteistkümnesseriskiklassi vastavalt Eesti Ühispanga kliendireitingule:

Riskiklass SelgitusKlass 1 Kõige madalama riskisusega ettevõttedKlass 2 Väga tugevad ettevõttedKlass 3 Tugevad ettevõtted, esimene osaKlass 4 Tugevad ettevõtted, teine osaKlass 5 Mõõduka tugevusega ettevõttedKlass 6 Piisava tugevusega ettevõttedKlass 7 Aktsepteeritava tugevusega ettevõtted, eraldi jälgimise allKlass 8 Pideva jälgimise all – suhteliselt head võimalused jätkamiseksKlass 9 Pideva jälgimise all – piiratud võimalused jätkamiseksKlass 10 Pideva jälgimise all – vähesed või piiratud võimalused jätkamiseksKlass 11 Maksejõuetus

Vastavalt kliendireitingu süsteemile ei pea riskiklassi kinnitama ettevõtetele võiettevõtete grupile, kelle suhtes on grupp võtnud krediidiriski kogusummas alla 1 000 000EEK. Nende laenusaajate hindamisel lähtutakse aga samadest alustest kui kinnitatudriskiklassiga laenusaajate puhul.

Eraisikutest kliendid jaotatakse nende maksepraktika alusel viide riskiklassi:

Riskiklass Selgitus 1 Laenusaaja tasub põhiosa ja intressimaksed õigeaegselt, eeldatavalt pole kliendil probleeme laenu tagastamisega.

2 Laenusaaja finantsseisukord on stabiilne, kuid teatud ebasoodsad aspektid võivad mõjutada laenu tagastamist.

3 Laenusaaja finantsseisukord on ebastabiilne, laenu põhiosa ja intressimaksete tasumisega esineb probleeme. 5 Laenusaaja finantsseisukord on nõrk, laenu edasise teenindamisega on

probleeme.4 Laenu edasine teenindamine on ebatõenäoline.

Eraisikute riskiklasse ajakohastatakse igakuiselt, juriidiliste isikute olukorra jariskitaseme ülevaatamine toimub regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Ülevaatusekäigus hinnatakse kliendi olukorda, riskitaset, olemasolevate finantskohustuste täitmisekorrektsust ja finantseerimisvajadust. Ühe olulise tulemusena kehtestatakse kliendileriskiklass, mis kehtib sõltuvalt riskiklassist aasta, pool aastat või kolm kuud.Krediidikomitee otsusega võib kliendile kehtestada ka muu riskiklassi kehtivuse tähtajakuid mitte pikemat kui eelmainitud tähtajad.

Esmane vastutus laenuportfelli kvaliteedi jälgimise eest lasub kliendihalduritel, kestekkivatest probleemidest koheselt informeerivad oma osakonna juhatajat ja vajaduselkrediidivaldkonda ning reageerivad vastavalt vajadusele.

Kui laenu hindamise käigus selgub, et laen või selle osa on ebatõenäoliselt laekuv ninglaenu tagatis ei kata piisaval määral laenu summat koos tekkepõhiselt arvestatud intressija viivisega s.o. eeldada võib laenukahjumit, moodustatakse sellele laenulelaenukahjumireserv e. provisjon. Eesmärk on arvestada ja kajastada laenuportfellitegelikku väärtust võimalikult õiglaselt ja objektiivselt.

Reaalsete laenukahjude vähendamiseks on krediidivaldkonna haldusalas loodud eraldiosakond, mis tegeleb probleemsete laenudega ning bilansist välja kantud nõuete tagasivõitmisega, kasutades selleks erinevaid meetodeid: läbirääkimised klientidega,saneerimine, täitev- ja pankrotimenetlus.

Regulaarset laenuportfelli kvaliteedi põhjalikku kontrolli teostab peakontoris krediidikontrolli grupp ning kontorites kontorite krediidiriski juhtimise osakond. Laenuportfelliülevaatamist ning hindamist teostavad ka panga siseaudit ja välisaudiitorid. Kontrollikäigus hinnatakse protseduuride täitmist, vajaliku informatsiooni ja dokumentideolemasolu, laenude teenindamise (tagasimaksete) korrektsust, tagatise piisavust ja muidriske mõjutavaid tegureid.

Krediidiriski vähendamiseks on pank kehtestanud laenutaotlejatele nõude esitada laenuletagatised kinnisvara, vallasvara ja/või isikuliste tagatiste näol. Tagatiseta laenudeandmise põhimõtted on fikseeritud krediidipoliitikas. Tagatisvara peab laenu kestuse

jooksul olema kindlustatud panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis vähemalt varataastamisväärtuse ulatuses. Eluasemelaenu korral on nõutav ka laenusaaja elukindlustusjuhul, kui laenusaaja teenib enamuse perekonna sissetulekutest. Nimetatud võttedvähendavad krediidiriski, kuna on pangale alternatiivseks võimaluseks laenuraha tagasisaamisel, juhul kui laenusaaja ei ole võimeline laenu tagastama.

Krediidiriskiga on osaliselt tihedalt seotud maarisk. Maariskid on põhiliselt maandatudmaalimiitide kehtestamisega erinevatele finantstoodetele. A-tsooni riikide (riikide, kellelerahvusvaheliste tunnustatud reitinguagentuuride poolt on kinnitatud riigireiting A võikõrgem) riskivõtmise piirmäärad on viidud kooskõlla Eesti Panga poolt kehtestatudpiirangutega (nt kapitali adekvaatsuse nõue). Teiste riikide, eriti endiste Nõukogude Liiduvabariikidega jälgitakse väga konservatiivset joont ning võetavad positsioonid onminimaalsed igapäevase sujuva pangandustegevuse tagamiseks.

Maariski jälgitakse Treasury ja Riskijuhtimise osakonna poolt.

Tururisk

Eesti Ühispank defineerib tururiski, kui potentsiaalset kahjumit, mis on tingitudintressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside volatiilsusest.

Tururisk võib tekkida panga tegevusest finantsturgudel ning tururiskist on mõjutatudenamus pangatoodetest: laenud, hoiused, väärtpaberid, krediidiliinid. Eesti Ühispankhindab tururiske igapäevaselt, kasutades selleks erinevaid riskihindamise ja juhtimisevahendeid vastavalt riskitüübile. Oluliseks osaks riskide ennetamisel on riskiaktivatediversifitseerimine ja positsioonide mahtude limiteerimine.

Vastavalt Eesti Panga normatiividele jagunevad riskiaktivad lühiajaliseks ehkkauplemispositisoonideks ning pikaajaliseks ehk investeerimispositsioonideks.Kauplemispositsioonide eesmärgiks on kasumi teenimine lühiajalistesthinnakõikumistest. Kauplemispositsioonidega seotud positsioonirisk koosneb üld- jaspetsiifilisest riskist. Spetsiifiline risk tuleneb emitendiga seotud teguritest. Üldrisktuleneb üldistest arengutest finantsturgudel.

Erinevate riski karakteristikute tõttu hinnatakse kauplemispositsioonide jainvesteerimispositsioonide riske eraldi. Vajadusel kasutatakse erinevaid riskidemaandamist võimaldavaid instrumente.

Erinevate instrumentide portfellide riskide kontrolli ja monitooringu põhialuseks onkomiteede poolt kinnitatud maksimaalsed limiidid, mis on vastavuses Eesti Pangapiirmääradega.

Tururiskiga seotud positsioonidele rakendatakse nominaalseid limiite, midakauplemisportfellide lõikes jälgitakse päevasiselt. Limiidiületustest raporteeritaksevastavalt riskipoliitika regulatsioonidele. Tururiskide juhtimiseks kasutatakse lisaks

eelpool mainitule ka stsenaariumanalüüsi, millega hinnatakse kauplemispositsioonidekäitumist turumuutujate ekstreemsemate liikumiste korral.Kauplemispositsioonide riskide hindamisel kasutatakse VAR metoodikat. “Value atRisk” (VAR) defineeritakse, kui maksimaalset potentsiaalset kahjumit finantsturuinstrumentidest koosnevale portfellile etteantud perioodil ja usaldusnivool.VAR arvutamisel kauplemispositsioonidele kasutatakse ühepäevast ajaperioodi ning 99%usaldusnivood, mis tähendab, et ühel päeval sajast võib kahjum ületada saadud summat.

VAR metoodika võimaldab efektiivselt hinnata tururiske erinevatele instrumentidele ningtulemused on üheselt võrreldavad.

VAR arvutamiseks on kolm põhilist meetodit; analüütiline meetod, ajaloolinesimulatsioon, Monte Carlo simulatsioon. Eesti Ühispank kasutab igapäevaselt analüütilistmeetodit, mis arvestab erinevatest finantsinstrumentidest tulenevatdiversifitseerimisefekti. Analüüs baseerub ajalooliste turumuutujate volatiilsusel ningeeldab tulususte normaaljaotust. Vajadusel kasutatakse Eesti Ühispangas samuti teisiVAR meetodeid.

VAR mudeli usaldusväärsust kontrollitakse järelkontrolliga ehk nn.“Back-testi’ga”, kusvõrreldakse tegelikult saadud kasumit / kahjumit VAR mudeli prognoositud tulemusegavastaval perioodil.

Lisaks Eesti Panga normatiividele kasutatakse intressitootvate varade ja intressikandvatekohustuste struktuurist tulenevat mittevastavuse riski hindamisel ka Delta1% metoodikat.Eesti Ühispank defineerib Delta1%, kui turu intressimäärade ühe protsendipunktimuutusest tulenevat potentsiaalset tulu vähenemist. Eeldatakse, et intressikõver nihkubparalleelselt ühe protsendi punkti võrra kõikide valuutade intressimäärade ja perioodidelõikes. Delta1% meetod võimaldab efektiivselt hinnata intressimäärade muutuste mõjuintressitundlikele varadele ja kohustustele. Delta1% limiiti jälgitakse vastavalt negatiivsevõi positiivse netopositsioonina, olenevalt kumb on suurem.

Tururiski CAR “Capital at Risk” hinnatakse panga kapitali vajadust, katmaks võimalikkeriske. CAR arvutatakse ühe aasta perioodile, kõrgemal usaldusnivool (99,97%) ning kogupanga bilansile.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on kahju võimalikkus või halvatud tuluteenimise võime Pangamaksekohustuste mittetähtaegse tasumise tulemusena.

Panga likviidsusriski reguleerimise ja juhtimise aluseks on Eesti Panga kohustuslikureservi nõue ning minimaalse ja maksimaalse nõutava likviidsuse suhtarv, mismääratakse juhatuse poolt APJK ettepanekul. Likviidsusriski juhtimisel kasutataksevarade ja kohustuste tähtaegade jaotusmudelit ning spetsiaalseid likviidsuspositsioonepeegeldavaid mudeleid.

Panga pikaajalist likviidsust planeerib ja kontrolli likviidsusriski juhtimise üle teostabAPJK. Panga likviidususjuhtimisega tegeleb tsentraalselt ja igapäevaselt rahaturgudeosakond ning analüüsimisega riskijuhtimise osakond.

Operatsioonirisk

Operatsioonirisk on kahju võimalikkus nii väliste (nagu loodusõnnetused, välinekuritegevus) kui sisemiste tegurite (nagu katkestus IT süsteemides, pettus, seadustest jasisemistest protseduuridest mittekinnipidamine ning muud sisekontrollisüsteemipuudujäägid) tõttu.

Ebaefektiivsetest protseduuridest tuleneva riski maandamiseks kasutab Pank standardsetprotseduuri, mis peab tagama toote igakülgse kaetuse lepingute (juriidiline risk),kontrolltoimingute ja tõese raamatupidamisliku kajastamisega. Peale toote juurutamistviib sisekontrolli osakond regulaarselt läbi kontrolle kehtestatud protseduuristkinnipidamise tagamiseks. Operatsiooniriskide kvantifitseerimiseks tulevikus töötabriskijuhtimise osakond erinevate metoodikatega, uurides võimalusi nende kohaldamisekskohalikele oludele.

Eesti Ühispanga suhtes kehtivad Skandinaviska Enskilda Banken AB poolt sõlmitud jaSEB tütarettevõtjatele laienevad kindlustuslepingud, millega on kindlustatud:

• panga töötaja või kolmanda isiku poolt toime pandud kuriteo tagajärjel (nt.võltsimine, röövimine, vargus, kelmus) tekkinud varaline kahju;

• panga igapäevase majandustegevuse käigus panga töötaja hooletuse, vea võitegevusetuse tõttu tekkinud varaline kahju;

• panga juhatuse liikme või töötaja ebaseadusliku teo tagajärjel tekkinud kahju;• panga tegevuse tõttu kolmandale isikule tekkinud kahju.

Infotehnoloogilised riskid

Infotehnoloogiliste riskide juhtimise eesmärk on Eesti Ühispanga informatsiooniturvalisuse tagamine ning sellega seoses panga ärikriitiliste protsesside katkemist jaärikahjude tekkimist tingivate turvasündmuste vältimine.

Eesti Ühispanga Turvakomitee on Eesti Ühispanga turvatööd, tehnoloogilise kvaliteedijuhtimist ning tehnoloogiliste riskide hindamist suunav ja koordineeriv organ, mistegutseb Eesti Ühispanga Juhatuse poolt antud volituste piires. Eesti Ühispangaandmeturbe grupp tagab riskide hindamise ja juhtimise IT valdkonnas.

Eesti Ühispanga IT infrastruktuur tagab Eesti Ühispanga andmete ja infosüsteemideturvalisuse vastavate tehnoloogiliste meetmete (tulemüürid, ründetuvastus ja –tõrje,viirusekaitse, pääsupoliitika rakendamine jmt) rakendamisega.

Eesti Ühispanga Turvapoliitika realiseerub riskianalüüsi põhjal kehtestatud turvanõuetelevastavate turvameetmete rakendamise kaudu. Kõikide uute pangatoodete evitamiseleeelneb nende toodete infotehnoloogiliste riskide analüüs, vajaduse korralmodifitseeritakse toote infotehnoloogilist tuge nii, et toode vastaks tarvilikuleturvatasemele. Infoturbe projekteerimine koosneb järgmistest etappidest:• Infovarade ja nende valdajate määramine• Infovarade turvanõuete määramine• Esmane riskianalüüs• Turvameetmete määramine – vajaduse korral detailne riskianalüüs ja turvameetmete

täpsustamine• Jääkriskide aktsepteerimine• Infoturbe käigushoid:

• Muudatuste/intsidentide seire/haldus• Infoturbe perioodiline akrediteerimine• Infoturbe intsidentide käsitlemine

1.4. Sisekontrollisüsteemid

Sisekontrollisüsteemid on osa juhtimisvahenditest, hõlmates oma ulatuselt kogupangagrupi tegevust ning olles pangas ja grupis toimivate protsesside lahutamatuksosaks. Sisekontrollisüsteemide olemasolu ning toimimise tagamine on juhtkonnavastutus, kontrollmeetmete vajaduse ja täpsuse määravad ära riskide võtmise ulatus javiis. Panga juhatus kehtestab igapäevase juhtimistegevuse toimimiseks struktuuriüksustejuhtide pädevuse ja vastutuse piirid ning töötajate ametijuhendid, tegevusi reguleerivadsise-eeskirjad ja protseduurireeglid. Panga juhatus kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjad ning aruandluse koostamise ja esitamise korrad. Riskijuhtimise osakondkoordineerib riskide mõõtmist ja raporteerimist peamisele riskijuhtimise organileAktivate ja Passivate Juhtimise Komiteele (ALCO-le).

Efektiivse kontrollikeskkonna toetamisel on lisaks grupi juhtkonnale oluline rollnõukogu, Auditi Komitee ja siseauditi osakonna tegevusel.

Nõukogu teostab järelevalvet Panga ja kogu grupi tegevuse üle, kinnitadesriskijuhtimise üldpõhimõtted ja määrates nendest tulenevalt riskikapitali vajaduse.

Auditi Komitee koordineerib (sise)auditi tööd grupi eesmärkidest lähtuvalt, kuulateskvartaalselt ära auditi aruanded ja kooskõlastades auditi plaani.

Vastavalt SEB Grupis kasutatavale integreeritud auditi mudelile kooskõlastatakse grupiauditi aastaplaan lisaks juhtkonnale Eesti Ühispanga Grupi auditeerimise eest vastutavaaudiitori poolt.Välisaudiitorid tutvuvad aastaauditi käigus sõltumatult sisekontrolli süsteemidega jasiseauditi töö tulemustega ning esitavad Eesti Ühispanga grupi omanikele ja juhtkonnaleeeltoodu osas omapoolsed tähelepanekud ja soovitused.

Riskijuhtimise ja –halduse kvaliteedi mõistes olulised tegevused s.h.sisekontrollisüsteemide kvaliteetne toimimine on suunatud Eesti Ühispanga grupijätkuvale integreerimisele rahvusvahelisse finantsgruppi ning grupi kontrollikeskkonnaja tegevusstandardite vastavusseviimisele SEB Grupis kehtivate põhimõtetega.

1.5. Normatiivid

1.5.1. Kapitali adekvaatsus(Miljonites kroonides) Grupp Pank

31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.2001

1. Esimese taseme omavahendid 2,066.7 1,657.5 2,068.0 1,657.6 1.1 Sissemakstud aktsia- ja omakapital 2,012.3 2,012.3 2,012.3 2,012.3 1.2 Üldine pangandusreserv 298.5 298.5 298.5 298.5 1.3 Muud reservid 0.0 0.0 0.0 0.0 1.4 Eelmiste aastate jaotamata kasum / kahjum -213.2 -373.8 -211.7 -373.4 1.5 Jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum 379.2 161.6 379.2 161.6 1.6 Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) 1.3 1.1 - - 1.7 Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes) -1.1 -0.7 - - 1.8 Negatiivne firmaväärtus (ainult konsolideeritud aruandes) 0.0 0.0 - - 1.9 Omaaktsiad (miinusega) 0.0 0.0 0.0 0.0 1.10 Immateriaalne põhivara (miinusega) -410.3 -441.5 -410.3 -441.4 1.11 Jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) 0.0 0.0 0.0 0.02. Teise taseme omavahendid 346.0 420.0 346.0 420.03. Kokku bruto-omavahendid (1+2) 2,412.7 2,077.5 2,414.0 2,077.64. Mahaarvamised bruto-omavahenditest 2.4 2.5 67.8 67.85. Kokku neto-omavahendid (3-4) 2,410.3 2,075.0 2,346.2 2,009.86. Kolmanda taseme omavaheendid 0.0 0.0 0.0 0.07. Riskiga kaalutud varad 16,015.7 14,125.5 15,736.2 14,007.7

7.1 I kategooria 0.0 0.0 0.0 0.07.2 II kategooria 96.6 111.5 96.4 111.57.3 III kategooria 1,047.1 837.3 1,044.6 707.47.4 IV kategooria 14,872.0 13,176.7 14,595.2 13,188.8

8. Riskiga kaalutud bilansivälised tehingud 1,515.3 1,369.3 1,432.6 1,377.78.1 Grupp I 1,506.0 1,348.8 1,423.3 1,357.18.2 Grupp II 9.3 20.5 9.3 20.6

9. Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks 0.0 0.0 0.0 0.010. Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks 13.0 0.0 13.0 0.0

10.1 Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks 7.3 0.0 7.3 0.010.2 Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks 5.7 0.0 5.7 0.010.3 Kapitalinõue kaubariski katmiseks 0.0 - 0.0 -10.4 Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks 0.0 - 0.0 -10.5 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks 0.0 0.0 0.0 0.010.6 Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks 0.0 - 0.0 -

11.0.0 0.0 0.0 0.0

12. Kapitali adekvaatsus (5.+6.)/(7.+8.+9.×10,0+10.×12,5+11.×12,5) 13.62 13.39 13.54 13.06Tier 1 kapitali suhtarv % (5.+6.-2.)/(7.+8.+9.×10,0+10.×12,5+11.×12,5) 11.67 10.68 11.54 10.33Tier 2 kapitali suhtarv % (2.)/(7.+8.+9.×10,0+10.×12,5+11.×12,5) 1.96 2.71 2.00 2.73

Märkus:Arvutamise juhendid muutunud alates 01.07.02 (Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002.a. määrus nr.12).

Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt

1.5.2. Komprimeeritud riskiga kaalutud aktivate aruanne(Miljonites kroonides)

Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Bilansikirjetel kajastatavad aktivadI kategooria (0%) 0.0 0.0 0.0 0.0II kategooria (20%) 96.6 111.5 96.4 111.5III kategooria (50%) 1,047.1 837.3 1,044.6 707.4IV kategooria (100%) 14,872.0 13,176.7 14,595.2 13,188.8

Bilansivälised tinglikud ja tühistamata kohustusedI kategooria (0%) 0.0 0.0 0.0 0.0II kategooria (20%) 8.6 7.1 8.6 7.1III kategooria (50%) 0.0 0.1 0.0 0.1IV kategooria (100%) 1,509.3 1,362.1 1,426.6 1,370.5

Riskiga kaalutud aktivate summa kokku 17,533.6 15,494.8 17,171.4 15,385.4

1.5.3. Valuutade netopositsioon1% netoomavahendite taset ületavad positsioonid 31.12.02(Miljonites kroonides)

Pank1 % netoomavahenditest: 23.5

Valuuta Bilansiline positsioon Bilansiväline positsioon Neto-Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused positsioon

USD 567.2 -1,492.7 1,174.2 -272.9 -24.2

Grupi ühegi valuuta netopositsoon ei ületa 1 % netoomavaheditest.

1.5.4. Likviidsus (varade ja kohustuste jagunemine järeljäänud tähtaegade järgi) 31.12.02(Miljonites kroonides)

Nõuded, kohustusednõud- miseni

tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta Kokku

1.Panga nõuded 1,864.3 221.6 2,391.9 1,195.1 2,690.3 2,127.5 5,603.0 4,367.2 20,460.92.Grupi nõuded 1,936.6 329.3 1,527.6 1,535.8 3,240.8 2,525.8 5,174.4 4,023.7 20,294.0

sularaha ja nõuded pankadele 1,759.2 0.0 8.3 1.9 0.0 0.0 0.0 0.0 1,769.4nõuded klientidele 0.2 328.3 692.4 920.1 2,920.2 2,469.6 5,059.2 3,696.4 16,086.4väärtpaberid 177.0 0.0 217.0 601.8 319.7 56.0 115.2 171.3 1,658.0muud nõuded 0.2 1.0 609.9 12.0 0.9 0.2 0.0 156.0 780.2

1.Panga kohustused 7,100.3 3.3 5,023.7 1,376.9 2,280.4 68.3 2,498.2 428.7 18,779.82.Grupi kohustused 7,022.9 3.3 5,179.9 1,383.0 2,291.7 83.8 2,518.7 524.2 19,007.5

võlgnevus pankadele 137.7 0.0 1,737.2 1.2 1.5 0.0 1,682.1 6.5 3,566.2võlgnevus klientidele 6,884.2 0.0 2,756.4 1,187.4 1,948.4 83.7 606.1 76.1 13,542.3emiteeritud võlakirjad 0.0 0.0 0.0 175.5 325.4 0.0 230.4 0.0 731.3muud kohustused 1.0 3.3 686.3 18.9 16.4 0.1 0.1 441.6 1,167.7

Tähtajaks tasumata veerus on näidatud nõuete ja kohustuste tähtaega ületanud osa (neto).

1.5.5. Riskide kontsentreerumine 31.12.02

(Miljonites kroonides)

Grupp Pank

arv / summa

% neto- omavahen-ditest

arv / summa

% neto- omavahen-ditest

1.Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 6 62.Suure riskikontsentratsiooniga klientide võlakohustused 1,509.8 62.64 1,231.5 52.493.Krediidiasutusega seotud isikute võlakohustused 9.2 0.38 2.3 0.10

1,518.9 63.02 1,233.8 52.59

Suure riskikontsentratsiooniga võlakohustus on ühe osapoole või omavahel seotud osapoolte võlgnevus grupi/panga ees,mis ületab 10% grupi/panga neto omavahenditest. Võlakohustuste hulka kuuluvad kõik kirjed, millega grupile/pangale kaasnebkrediidirisk. Suure riskikontsentratsiooniga võlakohustuste maksimummääraks on Eesti Panga poolt kehtestatud 800%.Ühe osapoole või omavahel seotud osapoolte võlakohustuse limiidiks on 25%. 31.12.2002 seisuga oli nii grupil kui pangal 6suure riskikontsentratsiooniga võlakohustust. Ühegi omandisuhete kaudu seotud osapoolte grupi võlgnevus ei ületanud 25%piirmäära.

1.6. Suhtarvud

12 kuud Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Kasum (kahjum) 379.2 161.6 379.2 161.6Keskmine omakapital 2,287.7 2,017.1 2,288.5 2,018.1Omakapitali tulukus (ROE), % (aasta baasil) 16.58 8.01 16.57 8.01

Varad, keskmine 19,728.7 16,921.1 19,523.4 16,622.5Keskmine omakapital 2,287.7 2,017.1 2,288.5 2,018.1Omakapitali kordaja (EM) 8.62 8.39 8.53 8.24

Kasum (kahjum) 379.2 161.6 379.2 161.6Kogutulud (milj.kr.) 1,896.1 1,801.8 1,809.7 1,808.9Puhastulukus (PM), % 20.00 8.97 20.95 8.93

Kogutulud 1,896.1 1,801.8 1,809.7 1,808.9Varad, keskmine 19,728.7 16,921.1 19,523.4 16,622.5Vara tootlikkus (AU), % (aasta baasil) 9.61 10.65 9.27 10.88

Kasum (kahjum) 379.2 161.6 379.2 161.6Varad, keskmine 19,728.7 16,921.1 19,523.4 16,622.5Vara tulukus (ROA), % (aasta baasil) 1.92 0.96 1.94 0.97

Puhas intressi kasum(kahjum) v.a. tulevikutehingud 787.7 618.5 665.9 523.4Intressitootvad varad, keskmine 17,071.3 13,819.8 17,135.4 13,978.2Puhas intressimarginaal (NIM), % 4.61 4.48 3.89 3.74

Laenukahjumitega korrigeeritud puhas intressi kasum (kahjum) 659.6 463.0 565.7 394.2Varad, keskmine 19,728.7 16,921.1 19,523.4 16,622.5Laenukahjumitega korrigeeritud netointressimarginaal (%) 3.34 2.74 2.90 2.37

Intressitulu v.a.tulevikutehingud 1,290.7 1,224.5 1,167.4 1,118.6Intressitootvad varad, keskmine 17,071.3 13,819.8 17,135.4 13,978.2Intressitteenivate varade intressitootlus 7.56 8.86 6.81 8.00

Intressikulu v.a.tulevikutehingud 503.0 606.0 501.5 595.2Intressikandvad kohustused, keskmine 16,626.3 14,086.4 16,654.0 13,963.7Võõrkapitali hind 3.03 4.30 3.01 4.26

Hinnavahe (SPREAD), % 4.54 4.56 3.80 3.74

Mitteintressitulud 431.0 443.2 343.8 351.8Varad, keskmine 19,728.7 16,921.1 19,523.4 16,622.5Mitteintressimarginaal (%) 2.18 2.62 1.76 2.12

Tegevuskulud/Tegevustulud (%) 56.20 63.03 59.83 67.74

Aktsiainfo Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Aktsiate arv perioodi lõpus 66,562,381 66,562,381 66,562,381 66,562,381Kaalutud keskmine aktsiate arv arvestades emissioone 66,562,381 66,562,381 66,562,381 66,562,381Puhaskasum/Kahjum, milj.kr. 379.2 161.6 379.2 161.6Tava puhaskasum aktsia kohta (EPS), kr. (aasta baasil) 5.70 2.43 5.70 2.43Lahustatud puhaskasum aktsia kohta, kr. (aasta baasil) 5.70 2.43 5.70 2.43

Kuna pangal ei olnud 2002.aastal ja 2001.aaastal potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid,on tava puhaskasum aktsia kohta võrdne lahustatud puhaskasumiga aktsia kohta.

Hinna/Tulude suhe (P/E) 6.67 15.64 6.67 15.64Aktsia raamatupidamisväärtus, kr. 31.05 24.89 31.07 24.90Omakapital aktsia kohta, kr. 37.21 31.52 37.23 31.53

Varade kvaliteet Grupp Pank(Miljonites kroonides) 31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Koguvarad 21,485.9 17,971.5 21,258.0 17,788.8Tähtajaks tasumata nõuded ja laenud (bruto) 412.7 494.2 305.2 389.2 suhe koguvarasse (%) 1.92% 2.75% 1.44% 2.19%Laenukahjumite eraldiste summa 265.1 273.7 202.8 217.6(ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud)

Omakapital vähendamiste järel (netoomavahendid) 2,410.3 2,075.0 2,346.2 2,009.8Kapitali adekvaatsus, % 13.62 13.39 13.54 13.06Tier 1 suhtarv (%) 11.67 10.68 11.54 10.33Tier 2 suhtarv (%) 1.96 2.71 2.00 2.73

SelgitusedOmakapitali tulukus (ROE), % Kasum(kahjum) / Omakapital, keskmine * 100Omakapitali kordaja (EM) Aktiva, keskmine / Omakapital, keskminePuhastulukus (PM), % Kasum(kahjum) / Kogutulud * 100Vara tootlikkus (AU), % Kogutulud / Aktiva, keskmine * 100Vara tulukus (ROA), % Kasum(kahjum) / Aktiva, keskmine * 100Puhas intressimarginaal (NIM), % Puhas intressi kasum(kahjum) v.a. tulevikutehingud / Intressitootvad varad, keskmineMitteintressimarginaal (%) Mitteintressitulud / Varad, keskmineVõõrkapitali hind Intressikulu v.a.tulevikutehingud / Intressikandvad kohustused, keskmineHinnavahe (SPREAD), % Intressitteenivate varade intressitootlus - Võõrkapitali hindTava puhaskasum aktsia kohta (EPS), kr. Puhaskasum(kahjum) / Keskmine aktsiate arvHinna/Tulude suhe (P/E) Aktsia hind / EPSAktsiate turuhind perioodi lõpus, milj.kr. Aktsia hind * Aktsiate arv perioodi lõpulAktsia raamatupidamisväärtus, kr. (Omakapital-Immateriaalne vara) / Aktsiate arv perioodi lõpusOmakapital aktsia kohta, kr. Omakapital / Aktsiate arv perioodi lõpulLaenukahjumitega korrigeeritud puhas intressi kasum (kahjum) =

=Puhas intressi kasum(kahjum) v.a. tulevikutehingud - Nõuded klientidele allahindlus

Intressitootvad varad: Intressi kandvad kohustused:Nõuded keskpangale Võlgnevus keskpangaleNõuded krediidiasutustele Võlgnevus krediidiasutusteleNõuded krediidiasutuse klientidele Võlgnevus krediidiasutuse klientidele Nõuded liisingettevõtjate klientidele Võlgnevus otsesest ja edasikindlustustegevusestNõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest Muud võladVõlakirjad ja fiks.tulumääraga väärtpaberid Emiteeritud võlakirjad-Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Allutatud kohustused

Kogutuludesse on arvatud Eesti Panga presidendi 19.10.1999.a. määruse nr.25 alusel:Grupi puhul: Panga puhul:

Intressitulu IntressituluKindlustuspreemiad Tulu finantsinvesteeringuteltTulu väärtpaberitest Teenustasu tulu Kapitalosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+) Kasum/tulu finantstehinguteltTeenustasutulu Tulu materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutusest (+)Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+) Kasum/tulu nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest (+) Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+) Tulu pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutusest (+) Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+) Muud tegevustulud Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+) Erakorralised tulud Muud tegevustuludErakorralised tulud/kulud (+)

Tegvustuludesse ja tegevuskuludesse ning mitteintressituludesse on arvatud järgmised tulude ja kulude liigid:Tegevustulud: Tegevuskulud:

Neto intressi kasum (kahjum) (+/-) AdministratiivkuludTulud ja kulud kindlustustegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/-)Tulu väärtpaberitest Muu tegevuskuluNeto teenustasudNeto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/-)Muu tegevustulu

Mitteintressitulud:Tulud ja kulud kindlustustegevusestTulu väärtpaberitestNeto teenustasudNeto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/-)Muu tegevustulu

1.7. Reitingud 09.01.03 12.12.02 30.09.02 31.12.01

Moody’s Investor Service Deposiidireiting (Pikaajaline / Lühiajaline) A2/P-1 A3/P-2 Baa1/P-2 Baa1/P-2Finantstugevuse reiting C– C– C– D+Reitingutasemete lühikirjeldus Internetis: http://www.moodys.com

Standard & PoorsAvaliku info reitingReitingutasemete lühikirjeldus Internetis: BBBpi BBBpi BBBpi BBBpihttp://www.standardpoor.com

1.8. Kohtuvaidlused

AS Eesti Ühispanga vastu puuduvad kohtuvaidlused, millest tulenevalt võib AS Eesti Ühispank kanda olulist kahju.

2. Raamatupidamise aastaaruanne

2.1. Kasumiaruanne Grupp Pank(Miljonites kroonides) Lisa nr. 31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

1. Intressitulu 2 1,280.6 1,230.5 1,157.3 1,124.61.1. Intressitulu krediidiasutuste tegevusest 969.0 985.1 1,157.3 1,124.61.2. Intressitulu liisingtegevusest 252.3 201.4 - -1.3. Muu intressitulu 59.3 44.0 - -2. Intressikulu 3 503.0 606.0 501.5 595.22.1. Intressikulu krediidiasutuste tegevusest 499.3 592.8 501.5 595.22.2. Intressikulu liisingtegevusest 3.7 12.7 - -2.3. Muu intressikulu 0.0 0.5 - -3. Neto intressi kasum 777.6 624.5 655.8 529.44. Tulud ja kulud kindlustustegevusest 32.1 22.4 0.0 0.04.1. Kindlustuspreemiad 96.4 67.1 - -4.2. Kindlustushüvitused ja reservide muutus -64.3 -44.7 - -5. Tulu väärtpaberitest 3.7 2.2 3.4 1.96. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/-) -0.3 3.2 97.6 80.07. Neto teenustasud 276.8 263.0 233.7 217.47.1. Teenustasutulu 4 397.0 343.2 325.8 287.67.2. Teenustasukulu 5 120.2 80.2 92.1 70.28. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt 6 76.7 98.5 85.6 101.89. Administratiivkulud 531.8 467.1 474.5 427.09.1. Palgakulu 240.0 199.2 208.1 169.59.2. Sotsiaalkindlustuse kulu 81.8 66.3 70.7 56.49.3. Muu halduskulu 7 210.0 201.6 195.7 201.110. Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/-) -120.2 -150.1 -104.4 -132.711. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/-) 8 -139.4 -163.1 -108.9 -130.912. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/-) -9.8 -72.4 -11.0 -71.813. Muud tegevustulud ja -kulud 14.5 1.3 1.9 -6.513.1. Muu tegevustulu 9 41.7 57.1 21.1 30.713.2. Muu tegevuskulu 10 27.2 55.8 19.2 37.214. Kasum enne maksustamist 379.9 162.4 379.2 161.615. Tulumaksukulu 0.3 0.1 0.0 0.015.1. Aruandeperioodi tulumaks 11 0.3 0.1 0.0 0.016. Vähemusosanike kasumi osa 0.4 0.7 - -17. Puhaskasum 12 379.2 161.6 379.2 161.6

Arvestuspõhimõtted lehekülgedel 30 - 37 ja aastaaruande lisad lehekülgedel 38 - 49 on raamatupidamiseaastaaruande lahutamatud osad.

2.2. Bilanss Grupp Pank(Miljonites kroonides) Lisa nr. 31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

VARAD1. Kassa 442.8 495.0 442.8 495.02. Nõuded 17,412.9 13,906.3 13,684.9 11,453.72.1. Nõuded keskpangale 13 1,150.4 643.8 1,150.4 643.82.2. Nõuded krediidiasutustele 14,34,35 176.2 205.0 175.5 204.02.3. Nõuded krediidiasutuse klientidele 15,34,35 13,150.7 11,214.1 12,561.8 10,823.52.4. Nõuded liisingettevõtjate klientidele 16,34,35 3,199.9 2,116.3 - -2.5. Nõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest 34,35 0.8 0.8 - -2.6. Muud nõuded 0.0 0.0 - -2.7. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 17, 18 -265.1 -273.7 -202.8 -217.63. Võlakirjad ja fiks.tulumääraga väärtpaberid 19,34,35 1,420.0 1,403.3 5,173.3 3,958.84. Aktsiad ja muud väärtpaberid 19,34,35 209.1 219.0 137.8 177.35. Sidusettevõtete aktsiad ja osad 19,34,35 28.9 32.6 27.8 31.46. Tütarettevõtete aktsiad ja osad 19,34,35 0.0 0.0 513.8 422.37. Immateriaalne põhivara 20 410.3 441.5 410.3 441.47.1. Konsolideeritud firmaväärtus 410.3 441.4 410.3 441.47.2. Muu immateriaalne põhivara 0.0 0.1 0.0 0.08. Materiaalne põhivara 21, 22 781.7 854.4 386.9 448.49. Arveldused aktsionäridega 0.0 0.0 0.0 0.010. Muu vara 23 316.3 196.0 316.3 196.011. Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 24 463.9 423.4 164.1 164.512. VARA KOKKU 21,485.9 17,971.5 21,258.0 17,788.8

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL1. VÕLGNEVUS 17,108.5 12,928.9 17,153.9 12,957.91.1. Võlgnevus keskpangale 25 6.6 6.3 6.6 6.31.2. Võlgnevus krediidiasutustele 25 3,559.6 1,212.5 3,559.6 1,165.21.3. Võlgnevus krediidiasutuse klientidele 26 13,366.3 11,524.8 13,466.5 11,639.71.4. Võlgnevus otsesest ja edasikindlustustegevusest 26 0.8 0.7 - -1.5. Muud võlad 27 175.2 184.6 121.2 146.72. Emiteeritud võlakirjad 28 731.3 1,709.3 730.2 1,691.43. Muud kohustused 29 385.9 440.7 339.6 403.24. Viitvõlad ja ettemakstud tulud 30 297.0 284.6 210.2 208.95. Eraldised 138.8 80.1 0.0 0.05.1. Kindlustustegevuse tehnilised eraldised 31 96.0 51.6 - -5.2. Potentsiaalne tulumaksukohustus 0.0 0.0 - -5.3. Muud eraldised 42.8 28.5 - -6. Allutatud kohustused 32 346.0 428.5 346.0 428.57. Vähemusosalus 33 1.3 1.1 - -8. KOHUSTUSED KOKKU 19,008.8 15,873.2 18,779.9 15,689.99.1. Aktsiakapital 665.6 665.6 665.6 665.69.2. Aazio 1,346.6 1,346.6 1,346.6 1,346.69.3. Üldine pangandusreserv 298.5 298.5 298.5 298.59.4. Reservkapital 1.4 0.4 0.0 0.09.5. Muud reservid 0.0 0.0 0.0 0.09.6. Realiseerimata kursivahed -1.0 -0.6 - -9.7. Eelmiste perioodide jaotamata kahjum 12 -213.2 -373.8 -211.8 -373.49.8. Jooksva aruandeperioodi kasum 12,39 379.2 161.6 379.2 161.69.9. Oma aktsiad või osad 0.0 0.0 0.0 0.09. OMAKAPITAL KOKKU 2,477.1 2,098.3 2,478.1 2,098.910. KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 21,485.9 17,971.5 21,258.0 17,788.8

Arvestuspõhimõtted lehekülgedel 30 - 37 ja aastaaruande lisad lehekülgedel 38 - 49 on raamatupidamiseaastaaruande lahutamatud osad.

2.3. Rahavoo aruanne(Miljonites kroonides) Grupp Pank

31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01I Rahavood äritegevusestPuhaskasum 379.2 161.6 379.2 161.6+ materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus 120.2 150.1 104.4 132.7

Tegevusaktivate suurenemine(-)/vähenemine(+):Tähtajalised jm. hoiused pankades -93.6 22.9 -93.6 18.8Nõuded klientidele -3,028.8 -2,848.1 -1,753.1 -2,073.0Väärtpaberite investeerimisportfell 11.1 567.2 -1,167.2 -310.3Muud aktivad -40.5 -121.9 0.4 78.9

Tegevusvõõrvahendite suurenemine(+)/vähenemine(-):Võlgnevus krediidiasutustele ja valitsuse laenufondidele 2,283.2 -510.0 2,305.6 -354.7Võlgnevus klientidele 1,841.6 2,075.2 1,826.8 2,102.7Emiteeritud võlakirjad -978.0 397.1 -961.2 473.2Muud passivad 71.1 31.5 1.3 5.9

Netorahavood äritegevusest 565.5 -74.4 642.6 235.8

II Rahavood investeerimistegevusest

Investeeringud tütarettevõtetesse - - -91.5 9.9Investeeringud sidusettevõtetesse 3.7 -5.9 3.6 -6.1Materiaalsed ja immateriaalsed varad, soetus/müük -16.3 327.8 -11.8 14.3Netorahavood investeerimistegevusest -12.6 321.9 -99.7 18.1

III Rahavood finantseerimistegevusestVähemusosaluse muutus 0.2 0.7 - -Realiseerimata kursivahed -0.4 0.8 - -Allutatud võlakohustuste tasumine -82.5 -56.0 -82.5 -56.0Netorahavood finantseerimistegevusest -82.7 -54.5 -82.5 -56.0

Raha ja selle ekvivalentide muutus perioodil (I + II + III) 470.2 193.0 460.4 197.9

Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 2,557.6 2,364.6 2,553.6 2,355.7

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 3,027.8 2,557.6 3,014.0 2,553.6

Grupp PankRaha ja selle ekvivalentide jääk koosneb 31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01(Miljonites kroonides)Kassa 442.8 495.0 442.8 495.0Nõuded keskpangale 1,150.4 643.8 1,150.4 643.8Nõudmiseni hoiused teistes krediidiasutustes 166.0 168.1 165.3 167.1Väärtpaberite kauplemis- ja likviidsusportfell 1,268.6 1,250.7 1,255.5 1,247.7Kokku 3,027.8 2,557.6 3,014.0 2,553.6

Arvestuspõhimõtted lehekülgedel 30 - 37 ja aastaaruande lisad lehekülgedel 38 - 49 on raamatupidamiseaastaaruande lahutamatud osad.

Rahavoo aruande lisad

1. Eesti Ühispank ei ole maksnud tulumaksu.2. Majandustehingud, mis ei kajastu rahavoogude aruandes:2.1. Mitterahalise sissemaksega investeeringuid ei ole Eesti Ühispank teinud.2.2. Mitterahalisi, muus varas makstavaid dividende ei ole Eesti Ühispank saanud.3. Eesti Ühispank ja tema tütarettevõtted ei ole soetanud vara EVP-de eest.

2.4. Omakapitali muutuse aruanne(Miljonites kroonides)

2002

Jääk aasta alguses 31.12.01

Aruande- perioodi kasum

Välistütar- ettevõtete konsoli-

deerimine

Reservkapital Jääk aasta lõpus

31.12.02

GruppAktsiakapital 665.6 665.6Aazio 1,346.6 1,346.6Üldine pangandusreserv 298.5 298.5Reservkapital 0.4 1.0 1.4Realiseerimata kursivahed -0.6 -0.4 -1.0Jaotamata kasum/kahjum -212.2 379.2 -1.0 166.0Omakapital kokku 2,098.3 379.2 -0.4 0.0 2,477.1

PankAktsiakapital 665.6 665.6Aazio 1,346.6 1,346.6Üldine pangandusreserv 298.5 298.5Jaotamata kasum/kahjum -211.8 379.2 167.4Omakapital kokku 2,098.9 379.2 2,478.1

2001

Jääk aasta alguses 31.12.00

Aruande- perioodi kasum

Välistütar- ettevõtete konsoli-

deerimine

Reservkapital Jääk aasta lõpus

31.12.01

GruppAktsiakapital 665.6 665.6Aazio 1,346.6 1,346.6Üldine pangandusreserv 298.5 298.5Reservkapital 0.0 0.4 0.4Realiseerimata kursivahed -1.4 0.8 -0.6Jaotamata kasum/kahjum -373.4 161.6 -0.4 -212.2Omakapital kokku 1,935.9 161.6 0.8 0.0 2,098.3

PankAktsiakapital 665.6 665.6Aazio 1,346.6 1,346.6Üldine pangandusreserv 298.5 298.5Jaotamata kasum/kahjum -373.4 161.6 -211.8Omakapital kokku 1,937.3 161.6 2,098.9

Selgitus emaettevõtte aktsionäridele ja töötajatele kuuluvate aktsiate kohta on esitatud Tegevusaruande osas 1.1.7. lk. 6.

Arvestuspõhimõtted lehekülgedel 30 - 37 ja aastaaruande lisad lehekülgedel 38 - 49 on raamatupidamiseaastaaruande lahutamatud osad.

2.5. Bilansivälised tehingud(Miljonites kroonides) 31.12.02

Grupp PankNõuded Kohus-

tusedNõuded Kohus-

tused1.Tühistamatud tehingud 234.7 3,064.3 234.7 2,882.11.1.Garantiid ja muud sarnased tühistamatud tehingud 0.0 1,218.3 0.0 1,235.1s.h.finantsgarantiid 0.0 343.9 0.0 359.41.2.Krediidiliinid ja arvelduskrediidid 234.7 1,846.0 234.7 1,647.02.Tuletistehingud 1,722.3 1,738.4 1,722.3 1,738.4s.h.optsioonid 5.4 9.8 5.4 9.82.1.Valuutaga seotud tuletistehingud 1,716.9 1,728.6 1,716.9 1,728.62.2.Aktsiatega seotud tuletistehingud 5.4 9.8 5.4 9.8

31.12.01Grupp Pank

Nõuded Kohus- tused

Nõuded Kohus- tused

1.Tühistamatud tehingud 220.9 2,542.2 220.9 2,440.41.1.Garantiid ja muud sarnased tühistamatud tehingud 0.0 1,044.6 0.0 1,162.8s.h.finantsgarantiid 0.0 372.7 0.0 481.51.2.Krediidiliinid ja arvelduskrediidid 220.9 1,497.6 220.9 1,277.62.Tuletistehingud 3,035.3 3,037.3 3,045.7 3,047.7s.h.optsioonid 0.4 5.3 0.4 5.32.1.Valuutaga seotud tuletistehingud 3,034.9 3,032.0 3,045.3 3,042.42.2.Aktsiatega seotud tuletistehingud 0.4 5.3 0.4 5.3

2.6. Kontserni poolt hallatavad kliendi varad

31.12.2002 seisuga oli Kontserni hallata klientide väärtpaberiportfelle 656,4 miljoni krooni väärtuses (s.h. 252,7 miljoni kroonväärtuses eraisikute privaatportfellid). 31.12.2001 seisuga oli nimetatud portfellide kogumaht 366,6 miljonit krooni, sealhulgaeraisikute privaatportfelle 143,5 miljonit krooni. Antud portfellide haldamisel saadakse teenustasu ning kontsernile nendegakrediidi- ega tururiske ei kaasne.

31.12.2002 valitses Kontserni kuuluv fondivalitseja 7 investeerimis- ja pensionifondi (s.h. 4 avatud investeerimisfondi,2 kohustuslikku pensionifondi ning 1 vabatahtlikku pensionifondi) kogumahuga 1,35 miljardit krooni. 31.12.2001 oliKontserni kuuluva fondivalitseja hallata 4 investeerimis- ja 1 vabatahtlik pensionifond kogumahuga 1 miljard krooni.

Lisa 1

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PÕHIMÕTTED

AS Eesti Ühispank (reg. Nr.10004252) on Tallinnas (Eestis), Tornimäe 2 registreeritudkrediidiasutus, kelle enamusaktsionäriks on SEB. Eesti Ühispangas kontsernis oli2002.aasta lõpus 1289 töötajat.

Üldised põhimõtted

Eesti Ühispanga emaettevõtja (pank) ja kontserni (grupp) raamatupidamisaruanded onkoostatud vastavuses Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega, hearaamatupidamistavaga ja Eesti Panga aktidega, mis on kehtivad krediidiasutustelekonsolideeritud avaliku aastaaruande koostamisel. Majandustehinguid on kirjendatudsoetusmaksumuse printsiibil nende tekkimise momendil, korrigeerides sedatuletisinstrumentide ning kauplemis- ja likviidsusportfellide väärtpaberite osasümberhindlusega õiglasesse väärtusesse. Raamatupidamise aruanded kajastavad panga jagrupi finantstulemust õigesti ja õiglaselt. Grupi emaettevõtja ja tütarettevõtjad onjätkuvalt tegutsevad. Raamatupidamise aruanded on koostatud tekkepõhisearvestusprintsiibi kohaselt.

Esitus ja võrdlusandmed

Raamatupidamisaruanne on koostatud 31.12.2002 lõppenud majandusaasta kohta.Avaldatud aastaaruandes on andmed esitatud miljonites Eesti kroonides. Emaettevõtja jakontserni andmed on esitatud kõrvuti. Vajadusel on võrdlusandmed kohandatudvastavaks käesoleva aasta esitlusviisile.

Raha ja selle ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena on kajastatud kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseidkeskpangas ja teistes krediidiasutustes ning kauplemis- ja likviidsusportfelliväärtpabereid.

Konsolideeritud finantsaruannete ulatus

Eesti Ühispanga kontserni finantsaruanded hõlmavad tütarettevõtjate finantsaruandeidseisuga 31. detsember 2002. Konsolideeritud on nende ettevõtjate aruanded, milles EestiÜhispank omab olulist osalust. Oluliseks on loetud üle 50% hääleõiguse või muul moelkontrolli omamist teises ettevõttes. Eesti Ühispanga kontserni aruanded hõlmavadjärgmiste ettevõtjate finantsaruandeid: Ühisliisingu AS (osalus 100%), AO Russkii

Objedinennoi Lizing (osalus 75%), AS Ühisinvesteeringud (100%), ÜhispangaVarahalduse AS (100%), AS Ühispanga Elukindlustus (100%), AS Bangalo (100%), ASPF Koda (100%), OÜ Strongler (100%). AS-de Ühisliising ja PF Koda tütarettevõtjatearuanded on eelnevalt konsolideeritud nimetatud emaettevõtjate finantsaruannetesse.

Eesti Ühispanga sidusettevõtjaks on äriühingud, mille hääleõigusest 20-50% kuulubkontsernile. Kontserni aruanded sisaldavad SEB IT Partner Estonia OÜ (osalus 35%), ASSertifitseerimiskeskus (osalus 25%), AS Intergate (osalus 50%), Pankade KaardikeskuseAS (osalus 41,52%) ja AS Eesti Liisingkeskus (osalus 33,33%) finantstulemusi (vt. tabel1.1.1. lk. 4)

Konsolideerimine

Tütarettevõtjate aruanded on koostatud kooskõlas emaettevõtja arvestuspõhimõtetega.Konsolideerimisel liidetakse ema- ja tütarettevõtjate bilansid ja kasumiaruanded rida-realt, elimineerides omavahelised saldod ja käibed. Vähemusosanike osalustütarettevõtjate omakapitalis on kontserni aruannetes kajastatud eraldi real“Vähemusosalus”.Tütar- ja sidusettevõtjate soetamine on kajastatud finantsaruannetes ostumeetodil.Majandusaasta kestel soetatud tütarettevõtjate tulud ja kulud konsolideeritaksekasumiaruandesse alates soetushetkest kuni majandusaasta lõpuni ning majandusaastajooksul müüdud tütarettevõtjate tulemus konsolideeritakse kasumiaruandesse kunimüügihetkeni.Välisriigis registreeritud tütarettevõtja ja tütarettevõtjate tütarettevõtjad on kajastatud kuisõltumatud. Nende kasumiaruanded on ümber hinnatud Eesti kroonidesse 2002. aastaEesti Panga keskmise valuutakursiga ning bilansid on konsolideeritud Eesti Pangavaluutakursiga 31. detsembril 2002.

Emaettevõtja eraldiseisvates aruannetes on investeeringud tütarettevõtjate aktsiatessekajastatud kapitaliosaluse meetodil.Pikaajalised investeeringud sidusettevõtjate aktsiatesse on emaettevõtja ja kontserniaruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt on suurendatud kontserniinvesteeringut sidusettevõtja kontsernile kuuluva kasumiosa võrra ja vähendatudsidusettevõtja kahjumi või kasumijaotuse kontsernile kuuluva osa võrra.

Erandina ei kajastata tütar- ja sidusettevõjate hulgas aktsiaid, mille üle pank küll omabkontrolli, kuid mis on ostetud ja mida hoitakse müügikavatsusega. Neid kajastataksesõltumata osalusest väärtpaberite investeerimisportfelli koosseisus ning hinnatakse ümbervastavalt nimetatud portfellile kehtivatele hindamispõhimõtetele.

Varad ja kohustused välisvaluutas

Välisvaluutavarad ja –kohustused on kajastatud bilansis Eesti kroonides vastavaltbilansipäeval kehtivale Eesti Panga ametlikule vahetuskursile. Kursimuutusest tulenevat,

samuti ostu-müügitehingutelt saadud tulemit näidatakse kasumiaruande real ”Netokasum/kahjum finantstehingutelt”.

Intressitulu ja –kulu

Intressitulu ja –kulu on kajastatud kasumiaruandes tekkepõhiselt. Intressitulu sisaldab kakupongiintressi fikseeritud kasvikuga investeermisvõlakirjadelt ja kogunenud tuluhinnavahe periodiseerimiselt, samuti sarnast tulu tuletisinstrumentidelt. Laenudelt,millelt ei ole kahe kuu jooskul intressid laekunud, lõpetatakse intressitulu tekkepõhinearvestus ja korrigeeritakse varem arvestatud intressitulu.

Väärtpaberid

Väärtpaberitena on kajastatud kõik panga käes olevad väärtpaberid, millele pangal onomandiõigus.Investeeringud väärtpaberitesse liigitatakse sõltuvalt omandamise eesmärgist kaskauplemis, likviidsus- või investeerimisporfelli kuuluvateks väärtpaberiteks.

Kauplemisportfellis kajastatakse aktsiad ja võlakirjad, mis on soetatud kauplemiseeesmärgil.Likviidsusportfellis kajastatakse turul kaubeldavad aktsiad ja võlakirjad, mis on soetatudlikviidsete rahaliste vahendite paigutuseks.

Börsil noteeritud kauplemis- ja likviidsusportfelli väärtpaberid hinnatakse turuväärtuses,kusjuures aluseks võetakse antud päeval börsil teostatud tehingute viimane ostunoteering.Börsil noteerimata aktsiad hinnatakse ümber turuhinda viimase teostatud tehingu hinnaalusel. Kui see hind ei ole usaldusväärne, siis hinnatakse positsioon õiglasesseväärtusesse, võttes aluseks kogu kättesaadava informatsiooni investeeringu väärtusekohta.

Kauplemisportfelli ja likviidsusportfelli kuuluvaid noteerimata võlakirju diskonteeritakseturu intressimääradega, millele on lisatud emitendi risk. Turu intressimäärana kasutatakseEesti pankadevahelist hoiuse intressi (TALIBID) ning Euroopa pankadevahelist eurolaenude intressi (EURIBOR) viimast fikseeringut.Kauplemisportfelli ja likviidsusportfelli väärtpaberite realiseerumata ja realiseerunudtulem kajastatakse kasumiaruandes real ”Neto kasum/kahjum finantstehingutelt”.

Investeerimisportfellis kajastatakse aktsiad ja osad, mis on soetatud strateegiliseleesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks ja edasimüügiks. Investeerimisportfelli aktsiad onkontserni aruannetes kajastatud soetusmaksumuses. Kui pikaajalise investeeringuõiglane väärtus on püsivalt langenud, hinnatakse investeering alla. Olukorra muutudes,varasemaid allahindlusi korrigeeritakse, kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni.

Investeerimisportfelli võlakirjadena on käsitletud fikseeritud intressiga, ujuva intessiga jadiskonto võlakirju ja muid fikseeritud tulususega väärtpabereid. Investeerimisportfelli

võlakirjad võetakse bilansis arvele soetusväärtuses. Nende hindamisel jaotataksesoetusmaksumuse ning nimiväärtuse vahena kujunev intress või kupongiintress võlakirjakestuse perioodile. Tulem kajastatakse kasumiaruandes intressituluna.Investeerimisportfelli väärtpaberite realiseerunud müügitulem kajastataksekasumiaruandes real ”Tulu/kulu väärtpaberitest” ja ümberhindluse tulem real”Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus”.

Tuletisinstrumendid

Forward-, swap ja optsioonitehingute lepingulised nominaalväärtused on kajastatudbilansiväliste nõuete ja kohustustena. Forward- ja swap-tehingud valuutas, on ümberhinnatud vastavalt kehtivale Eesti Panga kursile, mida on korrigeeritud intressimääradeerinevusega.Aktsiaoptsioonitehingud on ümber hinnatud turuhinnale. Kui usaldusväärset turuhinda eiole , baseerub optsioonide reaalväärtus Black-Scholesi mudelil. Eeldused optsiooni hinnaarvutamisel Black-Scholesi mudeli järgi on järgmised: intressimääraks on vastava valuutaturuintressimäär, volatiilsus baseerub ajaloolisel volatiilsusel, mida korrigeeritaksevastavalt turusuundumustele.

Intressid forward-tehingutelt on periodiseeritud vastavalt tehingu kestusele jaoptsioonipreemiad on kajastatud kasumiaruandes tehingu tegemise päeval.Realiseerimata ja realiseerunud tulem bilansiväliste nõuete ja kohustusteümberhindlusest kajastatakse kasumiaruande real “Neto kasum/kahjumfinantstehingutelt” ning tekkinud bilansiline vara või kohustus kajastatakse muu varanavõi muu kohustusena. Riskimaandamisinstrumente (hedge) ei tehta ühe tehingukatmiseks. Netotulem swap-tehingutelt kajastatakse kasumiaruande real “Intressitulu”.Bilansilist vara ja kohustust ei saldeerita.

Laenud

Laenud klientidele kajastatakse bilansis kuni nende tagasi maksmiseni võimahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliseltlaekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded näidataksesamanimelisel varakirjel miinusmärgiga. Laenud on bilansis kajastatud tegelikulaenunõudena, see tähendab ilma tekkepõhiselt arvestatud intresside (mis kajastatakseviitlaekumiste all) ja viivisteta. Arvelduslaenu puhul on bilansis kajastatud laenuvõtjategelik limiidi kasutus. Kasutamata krediidilimiit on kajastatud bilansivälise kohustusena.

Laenude hindamisel on konservatiivselt arvestatud mitmesuguseid riske. 2000. aastal läksEesti Ühispank ettevõtluslaenude hindamisel üle klientide klassifitseerimise süsteemile,mis on vastav SEB kliendiriski klassifitseerimise süsteemile. Klientide hindamise alusekson ettevõtte majanduslik seisund, majandusharu olukord, laenuvõtja usaldusväärsus,juhtkonna kompetents, laenulepingus fikseeritud kohustuste täitmise õigeaegsus ningmuud tegurid, mis kõik kokku aitavad hinnata laenunõude väärtust. Eraisikust

laenusaajate puhul hinnatakse klientide laenulepingus fikseeritud kohustuste täitmiseõigeaegsust, maksevõimet ja tagatisi.

Hinnanguliste laenukahjumite arvestamiseks on hinnatud laenude ja intressinõuetelaekumise tõenäosust järgnevatel perioodidel ning eeldatavate laekumiste diskonteeritudnüüdisväärtust ning samuti eeldatavaid laekumisi tagatiste realiseerimisel. Hinangulistelaenukahjumite ulatuses on moodustatud laenude allahindlus.Laenudel, millelt ei ole kahe kuu jooksul intressid laekunud, lõpetatakse intressitulutekkepõhine arvestus ja kantakse tulust tagasi tekkepõhiselt arvestatud intressid.

Liisinglaenud

Kapitalirendinõuete hulka kuuluvad kapitalirendid, tarbijafaktooringud ningjärelmaksutehingud. Kapitalirenditehinguks loetakse pikaajalist renditehingut, millekorral kõik olulised vara kasutamisest tulenevad riskid ja õigused lähevad liisingfirmaltrentnikule üle koheselt ning rentnik ei saa rendilepingut lõpetada ilma täiendavaidväljamakseid tegemata. Vara juriidiline omandiõigus läheb kliendile üle rendiperioodilõppedes. Kapitalirendilepinguist tulenevaid nõudeid kajastatakse nende liisingmakseteajaldatud nüüdisväärtuses, millest on lahutatud klientide ettemaksed, nõuete põhiosatagasimaksed ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osa. Nõue kliendi vastu kajastataksealates lepingujärgse vara kliendile üleandmise hetkest. Tehingute puhul, mille osaslepingu objektiks olev vara ei ole veel tarnimisaja pikkuse tõttu kohale jõudnud ja üleantud, kajastatakse nende lepingute osas rentnikelt laekunud summad bilansis passivasostjate ettemaksetena.

Faktooringtehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral liisingfirmafinantseerib oma koostööpartnereist müüjaid nende varaliste nõudeõiguste omandamisekaudu. Liisingfirma soetab müüjalt nõude tulevikus ostja poolt ostu-müügi lepingutealusel tasumisele kuuluvate summade osas. Faktooringtehinguid on nii regressiõigusegakui regressiõiguseta. Regressiõiguse puhul võib liisingfirma tasumata nõude müüjaleosaliselt või täielikult tagasi müüa. Faktooringvõlgnevusi kajastatakse nendesoetusmaksumuses, millest on lahutatud klientide ettemaksed, nõuete põhiosatagasimaksed ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osa. Nõue ostja vastu tekib ostu-müügilepingu faktoorimise ehk nõude soetamise hetkest.

Liisingnõuete hindamise põhimõtted on sarnased laenunõuete hindamise põhimõtetega.Nõuete hindamise aluseks on lepingus fikseeritud kohustuste täitmise õigeaegsus,liisingobjekti ja lisatagatiste eeldatav turuhind, liising- või faktooringkliendi majanduslikseisund ning kliendi usaldusväärsus. Eeldatavate kahjumite katteks on moodustatudindividuaalsed allahindlused.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalse põhivarana on bilansis kajastatud maa, hooned ja muud pikaajalisekasutuseaga varad. Immateriaalse vara hulka kuuluvad frantsiis ja firmaväärtus.

Põhivara on kajastatud jääkväärtuses, kusjuures soetusmaksumusest on maha arvestatudakumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tingituna allahindlused. Amortisatsioonihakatakse arvutama alates kasutuselevõtmise kuust kuni vara täieliku amortiseerumiseni.Materiaalsed põhivarad soetusmaksumusega alla 15 tuhande krooni ja eeldatavakasutuseaga alla ühe aasta kantakse soetamisel kuludesse.Kasutatakse lineaarset amortisatsioonimeetodit. Kulumi arvestuse aluseks on põhivarakasulik tööiga, millest lähtuvalt on kujundatud amortisatsiooninormid. Hoonedamortiseeritakse 20-50 aasta jooksul, immateriaalne vara (v.a firmaväärtus) 5 aastajooksul, muud varad 2-10 aasta jooksul. Maad ei amortiseerita.Põhivara kulum ja väärtuse langus on näidatud kasumiaruande real ”Materiaalse jaimmateriaalse põhivara väärtuse muutus”.

Firmaväärtus

Firmaväärtus (goodwill) on majandusüksuse ostmisel ostuhinna ja ostetud netovaradeõiglase väärtuse vahe.Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt, arvestades investeeringu eeldatavattasuvusaega, kuni 20 aasta jooksul. Firmaväärtuse amortisatsioonikulu kajastataksekasumiaruandes real “Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus”.

Kulude kapitaliseerimine

Pangakontorite rekonstrueerimisväljaminekud kapitaliseeritakse ja kantakse kuludesselineaarselt viie aasta jooksul.

Asutamis- ja arenguväljaminekud

Asutamis- ja arenguväljaminekuid ei kapitaliseerita. Reklaami- ja uute toodete, teenustening protsesside käivitamisväljaminekud kantakse kuludesse tekkimise momendil.Ettevõttesiseselt arendatavate kaubamärkide jne. seotud väljaminekud kantakse samutikuludesse tekkimise momendil.

Puhkusetasude kohustus

Puhkusetasude kohustus sisaldab töölepingujärgsete ja muude väljamakse aluseltöötajatele võlgu olevaid summasid, mis on kogunenud puhkusetasu ulatuses aastalõpuseisuga. Kohustuste hulka on arvestatud ka puhkusetasukohustuselt arvestatudsotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kulud.

Elukindlustuse tehnilised eraldised

Fikseeritud maksetega kindlustustoodete elukindlustuseraldis koosneb lepingute tulevikussooritatavate väljamaksete ja tulevikus laekuvate kindlustuspreemiate vahe diskonteeritudnüüdisväärtusest.Vaba maksegraafikuga garanteeritud intressiga kindlustustoodete elukindlustuseraldiskoosneb lepingute laekunud kindlustusmaksetest ja lepingutele arvestatud intressidest,millest on lahutatud lepingute haldamisega ja riskikaitsetega seotud tasud.Investeeringuriskiga kindlustustoodete elukindlustuseraldis koosneb lepingutegaarvestuslikult seotud väärtpaberite turuväärtusest.Rahuldamata nõuete eraldis koosneb teadaolevatest ja hinnangulistest väljaminekutestpeale aruandeperioodi lõppu, mis tulenevad enne aruandeperioodi lõppu esinenudkindlustusjuhtumitest, sh esinenud kuid teatamata kindlustusjuhtumitest.Boonuste eraldisena on näidatud summad, mis on aruandeaastal määratudkindlustusvõtjale või lepingujärgsetele soodustatud isikutele lisaks garanteeritudkasumiosale ja mille arvel järgneval aruandeaastal suurendatakse elukindlustuse eraldistvõi teostatakse boonuste väljamakseid.

Reservid

Vastavalt 2000. aastani kehtinud tulumaksuseadusele võisid krediidiasutused kahjudekatmiseks moodustada maksuvaba reservi 5% ulatuses laenuportfellist. Eraldised sellessereservi olid lubatud maksustavast tulust maha arvata.

Vastavalt Äriseadustikule tuleb igal aastal kanda vähemalt 5% puhaskasumistreservkapitali, kuni reservkapitali suurus saavutab 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali onvõimalik kasutada kahjumi katmiseks.

Eesti Ühispanga 1994., 1995., 1996. ja 1997. majandusaasta kasum on kantud üldisessepangariski reservi (v.a 6,2 miljonit krooni 1995. aasta kasumist) . Reservi suurus on 298,5miljonit krooni., mis sisaldab ka Äriseadustiku nõuete kohast reservkapitali. 1998, 1999.2000 , 2001 ja 2002. aastal pank reservieraldisi ei teinud. Eesti Ühispanga Grupiettevõtete poolt tehti 2001.a. kasumi arvelt reservieraldisi summas 1 milj. krooni.

Maksud

Alates 1. jaanuarist 2000 Eesti Vabariigis kehtima hakanud tulumaksuseaduse kohaseltkuulub Eestis registreeritud juriidiliste isikute puhul maksustamisele otsene kasumijaotamine dividendide kujul ja kaudne kasumi jaotamine erisoodustuste, kingituste ningannetuste ja ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. Kehtivaks tulumaksumääraks on26/74. Aastate 1994-1999 jaotamata kasumi arvelt makstavate dividendide puhul onvõimalik tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata väljamakstud dividendilevastavalt kasumiosalt varem makstud tulumaksu osa.

Eestis kehtiva Tulumaksuseaduse kohaselt Eesti juriidilistel isikutel edasilükkunudtulumaksu ei teki, kuna puuduvad erinevused varade ja kohustuste bilansiliste jamaksuväärtuste vahel. Eesti Ühispanga gruppi kuuluval, Venemaal registreeritud AORusskii Obedinennoi Lizingul ei ole 31.12.2002 seisuga edasilükkunud tulumaksukohustust.

Dividendide maksmisega kaasneks ettevõttel tulumaksukohustus summas 26/74väljamakstavatest dividendidest. 31.12.2002 seisuga kuulub 99,92% Eesti Ühispangaaktsiatest SEB-le, kes otsustab dividendide maksmise üle. SEB on otsustanud EÜParuandeaasta kasumit mitte dividendideks välja jagada.

Muudatused raamatupidamise arvestuspõhimõtetes

Võrreldes eelmise aastaga on muudetud põhivara amortisatsiooni normepangaautomaatide osas 20%-lt 15%-le, seoses nende reaalse tööea pikkusetäpsustumisega. Selle muudatuse tulemusena on aruandeaastal arvestatud amortisatsioonikulu 4 miljoni krooni võrra väiksem eelmise perioodi vastavast näitajast, mis kajastubkasumiaruande real “Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus”.

Kasumiaruandes on tehtud mõningaid muudatusi tulude ja kulude struktuuri osas,eesmärgiga neid adekvaatsemalt kajastada. Pangakaartide toorikute ja tarvikutemaksumus on aruandeaastal kajastatud kasumiaruandes teenustasu kulude all 6,3 miljonikrooni, mis eelmisel aastal oli kajastatud muude tegevuskulude all 4,4 miljonit krooni.Võlakirjade emissioonide korraldamise kulu 0,4 miljoni krooni on aruandeaastalkajastatud kasumiaruandes teenustasu kulude all, mis eelmisel aastal oli kajastatud 1,6miljonit krooni tegevuskulude all. Aruandeaastal kajastatakse selgunud väheolulisieelmiste perioodide tulusid ja kulusid analoogiliselt jooksva perioodi tulude ja kuludega.Korrigeeritud on võrreldava perioodi näitajaid, mille tulemusena on suurendatud muutegevustulu 3,5 miljoni krooni võrra.

Väärtpaberite pöördrepo tehingute tagatiseks saadud aktsiad, mida kajastati eelmiselaruandeaastal 26,1 miljoni krooni bilansis väärtpaberite all ja samas summas olevkohustus muude kohustuste all, ei ole aruandeperioodil bilansis kajastatud. Nendeväärtus oli aruandeperioodil 12,2 miljonit krooni. Muudatus on kooskõlas rahvusvahelisteraamatupidamise standardite (IAS 39) muudatustega.

Võrreldes eelmise aastaga on elukindlustuse eraldise rahuldamata nõuete koosseisuslisatud hinnangulised väljaminekud kahjudele, mis on esinenud enne aruandeperioodilõppu, kuid millest pole veel teatatud 0,3 miljonit krooni väärtuses. IBRN arvutamisekorral 2001.aasta lõpu seisuga oleks see olnud 0,2 miljonit krooni.

Lisad 2 - 39(Miljonites kroonides)

2 Intressitulu Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Laenudelt 944.0 899.4 900.8 869.8Liisinglaenudelt 252.3 201.4 0.0 0.0Deposiitidelt 24.4 53.0 24.4 53.0Väärtpaberitelt 69.9 70.5 242.1 195.6Tuletistehingutelt -10.1 6.0 -10.1 6.0Muud 0.1 0.2 0.1 0.2

1,280.6 1,230.5 1,157.3 1,124.6

3 Intressikulu Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Teiste pankade vahenditele 93.0 48.1 91.9 41.0Nõudmiseni hoiustele 91.2 124.3 93.0 126.5Tähtajalistele ja muudele hoiustele 239.2 287.3 239.5 287.4Emiteeritud võlakirjadele 56.0 105.4 55.6 102.1Allutatud võlakohustustele 21.5 38.2 21.5 38.2Muud 2.1 2.7 0.0 0.0

503.0 606.0 501.5 595.2

4 Teenustasu tulu Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Arveldustasud 64.6 61.3 64.9 61.5Väärtpaberituru tehingutelt 30.2 22.9 21.7 14.9Krediteerimisinstrumentide lepingute sõlmimise tasud* 89.3 88.3 63.3 66.6Pangakaartide teenustelt 131.8 97.7 131.8 97.8Muudelt teenustelt 81.1 73.0 44.1 46.8

397.0 343.2 325.8 287.6

* Krediteerimisinstrumentide lepingute all on mõeldud klientidega sõlmitud laenu-, akreditiivi- ja garantiilepinguid.

5 Teenustasu kulu Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Arveldustasud 11.3 8.2 11.2 8.1Väärtpaberituru tehingutele 13.7 3.6 4.6 3.5Pangakaartide teenustele 50.0 30.6 50.0 30.6Inkassatsioonitasud 14.0 13.1 14.0 13.1Muudele teenustele 31.2 24.7 12.3 14.9

120.2 80.2 92.1 70.2

6 Neto kasum/kahjum finantstehingutelt Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Kasum/kahjum likviidsusportfelli aktsiatelt 14.0 15.9 14.0 15.9Kasum/kahjum kauplemis- ja likviidsusportfelli võlakirjadelt -5.1 -0.5 -5.1 -0.5Kasum/kahjum muudelt finantsinstrumentidelt -2.8 1.4 -2.6 1.4Realiseerunud tulemus 6.1 16.8 6.3 16.8

Kasum/kahjum likviidsusportfelli aktsiatelt -4.2 -1.1 -0.9 -0.9Kasum/kahjum kauplemis- ja likviidsusportfelli võlakirjadelt -5.0 7.0 -2.2 8.3Kasum/kahjum muudelt finantsinstrumentidelt 3.4 0.4 3.4 0.4Realiseerumata tulemus -5.8 6.3 0.3 7.8

Kasum valuutatehingutelt 76.4 75.4 79.0 77.276.7 98.5 85.6 101.8

7 Muud halduskulud Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Koolitus ja komandeeringud 13.7 12.4 11.7 10.8Rent ja kommunaalkulud 29.9 34.0 50.8 55.7Valve ja turvakulud 9.2 9.9 8.4 9.0Transpordikulud 8.7 8.8 6.3 7.2Kantselei, side ja postikulud 29.4 28.8 24.6 24.4Reklaam ja marketing 47.1 40.3 32.7 35.9Muud, s.h. infotehnoloogiaalased kulud 72.0 67.4 61.2 58.1

210.0 201.6 195.7 201.1

8 Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusGrupp Pank

31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01Nõuded klientidele allahindlus -128.1 -155.5 -100.2 -129.2 - tehtud laenu allahindlusi -232.7 -229.0 -187.9 -187.2 - tagasi tulnud laenud 14.2 6.7 11.9 4.5 - allahindluste vähendamine 90.4 66.8 75.8 53.5

Muude tagamata nõuete ning tagatisvara allahindlus ja realiseerunud kahjum -11.3 -7.6 -8.7 -1.7

-139.4 -163.1 -108.9 -130.9

9 Muu tegevustulu Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Tulu viivistelt ja trahvidelt 4.6 8.5 2.1 3.9Renditulu 28.1 34.7 15.5 20.0Muud tulud 9.0 13.9 3.5 6.8

41.7 57.1 21.1 30.7

10 Muu tegevuskulu Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Kulu juriidilisele teenindamisele 5.6 17.4 3.9 16.1Kulu viivistele ja trahvidele 0.2 2.9 0.2 2.4Kulu vara müügile ja mahakandmisele 1.9 13.0 1.1 11.9Muud tegevuskulud 19.5 22.5 14.0 6.8

27.2 55.8 19.2 37.2

11 Tulumaks Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Tulumaksukulu 0.3 0.1 0.0 0.0

0.3 0.1 0.0 0.0

2002. aastal tekkis AO Russkii Obedinennoi Lizingul 0.3 miljoni Eesti krooni suurune tulumaksukohustus.Venemaal on tulumaksumääraks 29% maksustatavast tulust.

12 Jaotamata kasum/kahjum Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Eelmiste perioodide jaotamata kahjum -213.2 -373.8 -211.8 -373.4Jooksva aruandeperioodi kasum 379.2 161.6 379.2 161.6

166.0 -212.2 167.4 -211.8

* Tulu aktsia kohta on esitatud Tegevusaruande tabelis 1.6.Suhtarvud lk. 22.

13 Nõuded keskpangale Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Nõuded keskpangale 1,150.4 643.8 1,150.4 643.8Kohustuslik reserv 1,927.5 1,566.2 1,927.5 1,566.2

Eesti pangad on kohustatud hoidma Eesti Pangas olevatel korrespondentarvetel kohustusliku reservina 13% kohustusliku reservi baasist, kusjuures kuni 20% ulatuses on õigus reservina arvestada kroonikassat. Kohustusliku reservi baasi kuuluvad võlgnevus klientidele, emiteeritud võlakirjad ning netovõlgnevus (võlgnevus - nõuded) välismaistele krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele ning välismaistele krediidiasutustele väljastatud finantsgarantiid. Kohustusliku reservi olemasolu krediidiasutustele väljastatudfinantsgarantiid. Kohustusliku reservi olemasolu Eesti Panga korrespondentarvel jälgitakse kuu keskmisena.Alates 01.07.2001 on lubatud täita reservi välisvaradega 50% ulatuses kuu keskmisest kohustusliku reservinõudest.

14 Nõuded ja laenud krediidiasutustele Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Nõudmiseni hoiused 166.0 168.1 165.3 167.1Tähtajalised hoiused 9.4 3.4 9.4 3.4Muud nõuded 0.8 33.5 0.8 33.5

176.2 205.0 175.5 204.0

15 Nõuded klientidele Laenuportfell tegevusalade ja riikide lõikes on esitatud lisades 34 - 35 lehekülgedel 45 - 48.

16 Nõuded liisingettevõtjate klientidele Liisingettevõtjad31.12.02 31.12.01

KapitalirentBrutoinvesteering 3,692.2 2,454.0

Netoinvesteering 3,199.9 2,116.3kuni 1 aasta 842.4 661.61 - 5 aastat 2,104.1 1,350.4üle 5 aasta 253.4 104.3

17 Nõuete allahindlus Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Algjääk 1. jaanuaril 273.6 227.4 217.6 174.8Tehtud uusi allahindlusi 232.7 229.0 187.9 187.1Allahindluste vähendamine -90.4 -66.8 -75.8 -53.5Mahakantud laenud -150.5 -116.1 -126.6 -91.0Valuutakursi muutus -0.3 0.2 -0.3 0.2Lõppjääk 31. detsembril 265.1 273.7 202.8 217.6

Mahakantud laenudest tagasitulnud osa 14.2 6.7 11.9 4.5

Probleemnõuded* 413.5 634.7 297.6 539.1 - neist allahinnatud nõuded 108.2 254.4 84.8 212.0

* Probleemnõueteks nimetatakse nõudeid, millelt ei toimu tekkepõhiselt igapäevaseid intressi tulukandeid.

18 Koondinformatsioon 2002.a. 12 kuuga restruktueeritud laenude ja nõuete kohta

Ajutise või püsiva maksejõuetuse tõttu on jooksval aastal restruktureeritud 127 laenu summas 30,9 miljonit krooni.Restruktureerimise eesmärgiks on muuta kehtivaid laenulepingu tingimusi nii, et kliendil oleks võimalik saavutada oma tegevuses taas positiivsed rahavood.

19 Väärtpaberid Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Väärtpaberite kauplemis- ja likviidsusportfellAktsiad ja muud väärtpaberid 17.9 7.8 4.8 4.8 s.h noteeritud 7.8 4.8 4.8 4.8Fikseeritud intressiga väärtpaberid (kauplemine) 100.9 97.6 100.8 97.6 s.h noteeritud 45.0 68.6 45.0 68.6Fikseeritud intressiga väärtpaberid (likviidsus) 1,149.8 1,145.3 1,149.8 1,145.3 s.h noteeritud 957.3 502.4 957.3 502.4

1,268.6 1,250.7 1,255.4 1,247.7Väärtpaberite investeerimisportfellVõlakirjad 169.3 160.4 3,922.6 2,715.9 s.h noteeritud 70.0 32.5 0.0 0.0Aktsiad ja osakud 191.2 211.2 133.0 172.5 s.h noteeritud 68.3 54.7 11.1 43.6

360.5 371.6 4,055.6 2,888.4Sidus- ja tütarettevõtete aktsiadSidusettevõtete aktsiad ja osad 28.9 32.6 27.8 31.4Tütarettevõtete aktsiad ja osad 0.0 0.0 513.8 422.3

28.9 32.6 541.6 453.7Väärtpaberid kokku 1,658.0 1,654.9 5,852.6 4,589.8

Sidusettevõtjate, tütarettevõtjate ja nende tütarettevõtjate aktsiad 31.12.02

Tütarettevõtjad, sidusettevõtjad ja nende tütarettevõtjad

Nimi- väärtus

(kr.)Aktsiate / osade arv

(tk.)

Bilansiline soetus- maksumus (milj.kr.)

Bilansiline väärtus (milj.kr.)

Aruandeperioodil arvestatud

kapitaliosaluse kasum/kahjum

(milj.kr.)

Ühisliisingu AS 1,000 60,001 23.4 196.4 99.0HF Liisingu AS* 1,000 400 13.1 0.0 0.0Union Kindlustuskonsultatsioonid AS* 10,000 210,000 1.0 11.4 6.7AS Rentacar* 10 100 5.3 5.9 -2.6AO Russkii Obedinennoi Lizing 5 RUB 150,000 0.6 4.9 1.3AS Ühisinvesteeringud 10 100,000 34.0 36.0 0.9Ühispanga Varahalduse AS 100 300,000 42.5 35.3 -12.3AS Ühispanga Elukindlustus 10 3,000,000 30.0 35.6 4.8AS Bangalo 1,000 47,765 47.0 44.7 0.2AS PF Koda 1,000 122,963 132.9 125.6 3.7AS Tornimägi* 1,000 131,500 131.5 125.7 3.5OÜ Strongler 50,000 1 35.0 35.3 0.2Kokku tütarettevõtjad: 345.4 513.8 97.8

SEB IT Partner Estonia OÜ** 17,500 1 0.3 1.4 -0.5AS Sertifitseerimiskeskus** 100,000 8 8.0 3.7 -2.3AS Intergate** 10 1,500,000 15.1 12.3 -0.5Pankade Kaardikeskus** 1,000 3,280 4.0 10.4 3.0AS Eesti Liisingukeskus** 400,000 1 0.4 1.1 0.0Kokku sidusettevõtjad: 27.8 28.9 -0.3

* konsolideeritud tütarettevõtjate tütarettevõtjad** sidusettevõtjadKonsolideerimisgrupp ja kontsern kattuvad

Aadressid, tegevusalad, osalused ja muud olulised andmed on esitatud Tegevusaruande osas 1.1.1. lk. 4.Kontserni osa tütar- ja sidusettevõtja netovarast võrdub emaettevõtte osalusega tütar- ja sidusettevõtja bilansilisest väärtusest.AO Russkii Obedinennoi Lizing vähemusosaluse osa netovarast on 1,3 milj.kr. ja kasumist 0,4 milj.kr. Teistel tütarettevõtjatel vähemusosalust ei ole.

Muud pikaajalised investeeringud osalusega üle 10%, mida kajastatakse bilansi real "Aktsiad ja muud väärtpaberid"

AS Viljandi Erakliinik Kaarsaar OÜ Tallinna Väärtpaberibörsi ASTartu Arenduskeskus AS Baltlink-Valduse Freier Projekt OÜAS Ühendatud Kapital AS Repo Vabrikud OÜ Munga MajaAS CMF Kommerts AS Vana-Võidu Saetööstus Croneland OÜ

Silverlaw OÜNimetatud ettevõtted paiknevad Eestis.

20 Immateriaalne põhivara Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Soetusmaksumus perioodi alguseks 624.3 626.9 623.2 623.2Müüdud ja maha kantud 0.0 -2.6 0.0 0.0Soetusmaksumus perioodi lõpuks 624.3 624.3 623.2 623.2Kogunenud amortisatsioon -214.0 -182.8 -212.9 -181.8Kokku 410.3 441.5 410.3 441.4

Jääkväärtus perioodi algul 441.5 473.8 441.4 472.6Müüdud ja maha kantud 0.0 -0.6 0.0 0.0Amortisatsiooni kulu -31.2 -31.7 -31.1 -31.2Perioodi lõpul jääkväärtus * 410.3 441.5 410.3 441.4

* Perioodi lõpuks moodustab kogu immateriaalse põhivara 410.3 miljonit krooni firmaväärtus.

21 Materiaalne põhivara 31.12.02 Grupp Pank

Perioodi algul (31.12.01) Maa EhitisedMuuvara Kokku Maa Ehitised

Muuvara Kokku

Soetusmaksumus 13.7 818.3 544.1 1,376.1 2.8 402.4 505.7 910.9Kogunenud amortisatsioon 0.0 -122.3 -399.4 -521.7 0.0 -89.2 -373.3 -462.5Jääkmaksumus 13.7 696.0 144.7 854.4 2.8 313.2 132.4 448.4

Perioodi lõpuks (31.12.02)Perioodi alguse jääkmaksumus 13.7 696.0 144.7 854.4 2.8 313.2 132.4 448.4Soetatud 0.4 2.9 96.0 99.3 0.4 2.8 85.7 88.9Müüdud (jääkväärtus) -2.0 -69.0 -10.4 -81.3 -1.8 -68.3 -6.1 -76.2Mahakantud (jääkväärtus) 0.0 -0.8 -1.1 -1.9 0.0 0.0 -1.1 -1.1Amortisatsiooni kulu 0.0 -22.9 -66.0 -88.9 0.0 -12.7 -60.5 -73.2Perioodi lõpul jääkmaksumus 12.1 606.2 163.2 781.6 1.4 235.0 150.4 386.8

Perioodi lõpul (31.12.02)Soetusmaksumus 12.1 727.5 535.7 1,275.3 1.5 314.9 498.2 814.6Kogunenud amortisatsioon 0.0 -121.2 -372.4 -493.6 0.0 -79.9 -347.8 -427.7Jääkmaksumus 12.1 606.3 163.3 781.7 1.5 235.0 150.4 386.9

Materiaalne põhivara 31.12.01 Grupp Pank

Perioodi algul (31.12.00) Maa EhitisedMuuvara Kokku Maa Ehitised

Muuvara Kokku

Soetusmaksumus 9.3 1,022.1 731.9 1,763.2 1.0 461.6 493.5 956.2Kogunenud amortisatsioon 0.0 -110.3 -352.9 -463.2 0.0 -73.6 -318.4 -392.0Jääkmaksumus 9.3 911.8 379.0 1,300.0 1.0 388.0 175.1 564.2

1,300.0 564.2Perioodi lõpuks (31.12.01)Perioodi alguse jääkmaksumus 9.3 911.8 379.0 1,300.0 1.0 388.0 175.1 564.2Soetatud 5.6 7.4 55.0 68.0 1.8 4.3 48.7 54.8Müüdud (jääkväärtus) -1.2 -193.4 -198.3 -392.8 0.0 -59.7 -7.2 -66.9Mahakantud (jääkväärtus) 0.0 -0.3 -2.1 -2.4 0.0 0.0 -2.1 -2.1Amortisatsiooni kulu 0.0 -29.6 -88.8 -118.3 0.0 -19.5 -82.1 -101.6Perioodi lõpul jääkmaksumus 13.7 695.9 144.8 854.5 2.8 313.1 132.4 448.4

Perioodi lõpul (31.12.01)Soetusmaksumus 13.7 818.3 544.2 1,376.1 2.8 402.4 505.7 910.9Kogunenud amortisatsioon 0.0 -122.3 -399.4 -521.7 0.0 -89.2 -373.3 -462.5Jääkmaksumus 13.7 696.0 144.8 854.4 2.8 313.2 132.4 448.4

Pangal on 2002.a. kapitalirendile võetud varasid soetusmaksumuses 31,7 milj. krooni (2001.a. 30,2 milj.),mille kogunenud amortisatsioon on 9,5 milj.(2001.a. 8,9 milj.). Kõik varad on renditud tütarettevõttelt Ühisliisingu AS.

22 Kasutusrendile antud vara Grupp31.12.02 31.12.01

KasutusrentSoetusmaksumuses 4.1 4.1Kogunenud amortisatsioon -0.6 -1.2Jääkmaksumus 3.5 2.9

Tulud kasutusrentidelt 3.6 2.9

23 Muu vara Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Maksed teel 316.3 196.0 316.3 196.0316.3 196.0 316.3 196.0

24 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Kogunenud intress 81.4 82.6 72.4 75.7Muud viitlaekumised 382.5 340.8 91.7 88.8

463.9 423.4 164.1 164.5

25 Võlgnevus krediidiasutustele ja keskpangale Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Nõudmiseni hoiused 137.7 218.2 137.7 218.2Tähtajalised hoiused ja laenud (tähtajaga kuni 1 a.) 1,739.9 704.5 1,739.9 657.2Tähtajalised hoiused ja laenud (tähtajaga üle 1 a.) 1,688.6 296.1 1,688.6 296.1

3,566.2 1,218.8 3,566.2 1,171.5

2002.aastal kaasati SEB'lt 55 miljonit EUR-i 3 kuu Euribor tähtajaga mai 2005,25 miljonit EUR-i intressiga 5.82 % tähtajaga aprill 2007 ja 25 miljonit EUR-i intressiga 3.8 % tähtajaga detsember 2007.

26 Võlgnevus klientidele Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Nõudmiseni hoiused 6,884.2 6,401.3 6,962.6 6,496.4Tähtajalised ja muud hoiused, kindlustus 6,482.9 5,124.2 6,503.9 5,143.3

13,367.1 11,525.5 13,466.5 11,639.7

Mitteresidendid 1,677.2 1,764.4 1,674.9 1,759.0Residendid 11,689.9 9,761.1 11,791.6 9,880.7

13,367.1 11,525.5 13,466.5 11,639.7

27 Muud võlad Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Valitsuse laenu ja välisabi fondid 175.2 184.6 121.2 146.7

28 Emiteeritud võlakirjad

Ostja / Registri pidajaSumma valuutas

(miljonites)Summa milj.kr. Intress

Lõpp-kuupäev

Ühispanga poolt emiteeritud võlakirjad:AS Eesti Väärtpaberikeskus 141.6 EEK 141.6 3.55% 05.06.03AS Eesti Väärtpaberikeskus 156.8 EEK 156.8 5.15% 01.04.05AS Eesti Väärtpaberikeskus 39.4 EEK 39.4 3.45% 05.02.03AS Eesti Väärtpaberikeskus 183.1 EEK 183.1 3.50% 07.04.03AS Eesti Väärtpaberikeskus 78.7 EEK 78.7 3.42% 05.02.03AS Eesti Väärtpaberikeskus 17.8 EEK 17.8 3.38% 05.02.03EV Rahandusministeerium 39.3 EEK 39.3 3.45% 05.02.03AS Eesti Väärtpaberikeskus 73.6 EEK 73.6 5.15% 01.04.05

730.2Liisingfirmade poolt emiteeritud võlakirjadLondon Forfaiting 0.010 EUR 0.2 7.75% 18.05.03Motorcomsa 0.056 EUR 0.9 6.00% 01.12.03

1.0Emiteeritud võlakirjad kokku 731.3

29 Muud kohustusedGrupp Pank

31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01Maksed teel 314.4 403.2 339.6 403.2Faktooringu jäägid 71.5 37.5 0.0 0.0

385.9 440.7 339.6 403.2

30 Viitvõlad ja ettemakstud tulud Grupp Pank31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01

Kogunenud intress 118.3 154.3 118.3 152.8Muud viitvõlad 178.7 130.3 91.9 56.1

297.0 284.6 210.2 208.9

31 Kindlustustegevuse tehnilised eraldised

Elu- kindlustuse

eraldis

Rahulda- mata

nõuete eraldis

Boonuste eraldis

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute

tehnilised eraldised

Tehnilised eraldised

kokkuSeisuga 31.12.2000 27.3 0.5 0.7 15.1 43.6Lisatud elukindlustuseraldise koosseisu 0.7 -0.7 - 0Aruandeperioodil arvestatud 20.2 1.8 1.1 14.1 37.2Edasikindlustuse osa - -0.7 - -0.7Seisuga 31.12.2001 48.2 1.6 1.1 29.2 80.1Lisatud elukindlustuseraldise koosseisu 1.1 - -1.1 - 0Aruandeperioodil arvestatud 43.2 -0.2 1.4 14.1 58.5Edasikindlustuse osa - 0.2 - - 0.2Seisuga 31.12.2002 92.5 1.6 1.4 43.3 138.8

32 Allutatud võlakohustused

OstjaSumma valuutas

(miljonites)Summa milj.kr. Intress

Lõpp-kuupäev

SEB 17.0 EUR 266.0 EUR 3 kuu Euribor+1.75% 21.12.11EBRD 5.1 EUR 80.0 6 kuu Libor+2.12% 13.01.08

346.0

Allutatud võlakohustuste puhul on tegemist hübriidsete instrumentidega, mis nende osalise kapitali iseloomu tõttu on teatud tingimuste täitmise korral lubatud arvata panga omavahendite hulka. Kapitali adekvaatsuse arvutamisel võetakse omavahendite koosseisu 100%-liselt muudele üldtingimustele vastavad laenud, mille järelejäänud tähtaeg ületab 5 aastat ning alla 5 aastase tähtaja puhul kasutatakse igal järg-neval aastal 20%-list lineaarset amortisatsiooni nii, et kui laenu tasumiseni on jäänud vähem kui aasta, ei arvata laenu enam omavahendite koosseisu.

33 Vähemusosalus Grupp31.12.02 31.12.01

Aasta alguses 1.1 0.4Kursivahed -0.2 0.0Tütarfirmade kahjumi / kasumi osa 0.4 0.7Aasta lõpus 1.3 1.1

34 Klientide võlakohustuste kontsentreerumine geograafiliste piirkondade lõikes(Miljonites kroonides)

Grupp 31.12.02Bilansilised võlakohustused

Piirkond laenud väärt- paberid

muud nõuded

s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja

laenude jääkväärtus

bilansi- välised

võlakohus- tused

piirkonna osakaal

(%)

Austria 0.0 4.7 0.0 0.0 0.0 0.0Eesti 16,038.6 432.1 68.9 1,248.5 3,019.5 84.8Holland 4.1 118.8 0.1 0.9 0.0 0.5Inglismaa 32.4 0.0 0.0 1.3 0.3 0.1Küpros 19.5 0.0 0.1 0.0 0.8 0.1Leedu 2.4 18.1 0.3 1.5 0.4 0.1Luksemburg 9.7 18.3 0.0 0.0 0.0 0.1Läti 15.7 5.1 0.0 1.1 23.7 0.2Norra 17.5 0.0 0.0 0.0 3.2 0.1Rootsi 66.8 39.3 2.0 4.8 1,647.3 7.6Saksamaa 36.7 963.0 0.2 0.4 76.8 4.7Slovakkia 0.0 16.3 0.2 0.0 0.0 0.1Soome 66.2 10.5 1.3 2.2 11.8 0.4Taani 5.7 6.4 0.2 0.2 1.5 0.1USA 59.4 13.5 0.5 12.3 2.2 0.3Venemaa 68.9 2.3 0.1 5.1 11.8 0.4Muud riigid 84.0 9.6 7.5 6.9 3.3 0.4KOKKU 16,527.6 1,658.0 81.4 1,285.2 4,802.6 100.0

Pank 31.12.02Bilansilised võlakohustused

Piirkond laenud väärt- paberid

muud nõuded

s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja

laenude jääkväärtus

bilansi- välised

võlakohus- tused

piirkonna osakaal

(%)

Eesti 12,430.2 4,715.5 66.0 838.1 2,837.3 86.1Holland 0.1 109.2 0.0 0.0 0.0 0.5Leedu 0.2 12.5 0.0 0.0 0.4 0.1Läti 10.2 5.1 0.0 0.0 23.7 0.2Rootsi 57.9 29.4 1.5 0.1 1,647.3 7.5Saksamaa 22.4 957.4 0.0 0.1 76.8 4.5Slovakkia 0.0 11.9 0.0 0.0 0.0 0.1Soome 44.7 6.0 1.3 0.6 11.8 0.3USA 45.7 0.0 0.0 0.0 2.2 0.2Venemaa 52.8 4.9 0.1 0.1 11.8 0.3Muud riigid 73.1 0.8 3.5 0.6 9.1 0.2KOKKU 12,737.3 5,852.7 72.4 839.6 4,620.4 100.0

Tähtajaks tasumata veergudes on nende nõuete ja laenude jääkväärtus (bruto), mis ontähtajaks tasumata ja/või alla hinnatud k.a. see osa, mis ei ole tähtajaks tasumata.

Grupp 31.12.01Bilansilised võlakohustused

Piirkond laenud väärt- paberid

muud nõuded

s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja

laenude jääkväärtus

bilansi- välised

võlakohus- tused

piirkonna osakaal

(%)

Austria 0.0 82.0 0.0 0.0 0.0 0.4Belize 0.0 0.0 0.1 0.0 177.2 0.8Eesti 13,096.9 497.0 76.2 1,283.8 2,699.3 78.5Hong Kong 0.0 0.0 0.0 0.0 16.0 0.1Iirimaa 7.0 0.0 0.0 0.3 10.9 0.1Küpros 64.3 0.0 2.5 0.0 0.0 0.3Leedu 3.9 9.3 0.0 2.7 7.8 0.1Luksemburg 13.6 41.4 0.0 0.0 0.0 0.3Läti 12.7 5.2 0.0 0.3 42.7 0.3Rootsi 48.7 128.6 2.0 5.0 2,374.3 12.2Saksamaa 54.2 689.3 0.0 1.2 105.8 4.1Soome 23.2 165.1 0.0 4.7 10.0 1.0Ukraina 0.4 28.6 0.0 0.0 0.0 0.1USA 9.6 0.0 0.0 0.0 8.8 0.1Venemaa 110.1 0.5 0.4 0.3 10.2 0.6Muud riigid 91.6 7.9 1.4 7.8 116.4 1.0KOKKU 13,536.2 1,654.9 82.6 1,306.1 5,579.4 100.0

Pank 31.12.01Bilansilised võlakohustused

Piirkond laenud väärt- paberid

muud nõuded

s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja

laenude jääkväärtus

bilansi- välised

võlakohus- tused

piirkonna osakaal

(%)

Austria 0.0 82.0 0.0 0.0 0.0 0.4Belize 0.0 0.0 0.1 0.0 177.2 0.8Eesti 10,695.3 3,488.1 70.1 885.4 2,607.9 79.5Hong Kong 0.0 0.0 0.0 0.0 16.0 0.1Iirimaa 0.3 0.0 0.0 0.3 10.9 0.1Inglismaa 48.6 0.0 0.2 0.0 106.2 0.7Küpros 41.1 0.0 2.4 0.0 0.0 0.2Leedu 0.1 9.3 0.0 0.1 7.9 0.1Luksemburg 13.6 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1Läti 11.7 5.2 0.0 0.0 42.7 0.3Rootsi 37.4 122.6 1.9 0.2 2,374.3 12.0Saksamaa 46.7 684.8 0.0 0.1 105.8 3.9Soome 6.5 165.1 0.0 0.9 10.0 0.9Ukraina 0.4 28.6 0.0 0.0 0.0 0.1USA 2.8 0.0 0.0 0.0 8.8 0.1Venemaa 102.0 3.3 0.1 0.1 10.2 0.5Muud riigid 21.0 0.8 0.9 2.9 10.2 0.2KOKKU 11,027.5 4,589.8 75.7 890.0 5,488.1 100.0

Tähtajaks tasumata veergudes on nende nõuete ja laenude jääkväärtus (bruto), mis ontähtajaks tasumata ja/või alla hinnatud k.a. see osa, mis ei ole tähtajaks tasumata.

35 Klientide võlakohustuste kontsentreerumine majandussektorite lõikes(Miljonites kroonides)

Grupp 31.12.02

Bilansilised võlakohustused

Majandussektor laenud väärt- paberid

muud nõuded

s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja

laenude jääkväärtus

bilansi- välised

võlakohus- tused

majandus- sektori osakaal

(%)

Ehitus 197.5 0.0 0.8 9.6 237.5 1.9Energeetika, gaasi, veevarustus 210.6 3.2 0.7 1.7 67.5 1.2Eraisikud 4,342.5 0.0 24.6 278.6 288.5 20.2Haridus 86.4 0.0 0.2 1.6 17.0 0.4Hotellid, restoranid 235.2 0.0 0.7 12.0 2.7 1.0Hulgi- jaekaubandus 2,003.4 16.3 10.4 139.0 773.1 12.2Kalandus 41.1 0.0 0.2 2.1 8.0 0.2Kinnisvara, üürimine, äriteenindus 3,266.7 50.8 9.6 396.9 291.7 15.7Koduteenindus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0Mäetööstus 7.0 0.0 0.0 2.6 1.2 0.0Põllumajandus, jahindus, metsamaj. 425.1 0.0 1.5 44.3 78.0 2.2Rahandus 216.7 185.2 3.1 0.6 1,804.2 9.6Riigivalitsemine, sotskindl. 1,211.0 1,263.8 12.8 3.6 127.7 11.3Tervishoid ja sotsiaaltöö 243.7 0.0 0.9 1.5 46.6 1.3Tööstus 2,365.5 95.3 10.8 252.4 530.6 13.0Veondus, laondus, side 1,161.7 16.9 4.0 89.7 380.7 6.8Muu riigi, sotsiaal ja isikuteenindus 513.5 26.5 1.1 49.0 147.6 3.0KOKKU 16,527.6 1,658.0 81.4 1,285.2 4,802.6 100.0

Pank 31.12.02

Bilansilised võlakohustused

Majandussektor laenud väärt- paberid

muud nõuded

s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja

laenude

s.h. ebatõe- näoliselt laekuvad

tähtajaks tasumata

bilansi- välised

võlakohus- tused

majandus-sektori osakaal

(%)

Ehitus 64.6 0.0 0.3 3.6 1.7 3.6 228.8 1.3Energeetika, gaasi, veevarustus 171.7 0.0 0.6 0.1 0.0 0.1 67.5 1.0Eraisikud 3,794.5 0.0 23.0 212.8 3.8 212.4 288.5 17.6Haridus 73.0 0.0 0.2 0.8 0.0 0.8 17.0 0.4Hotellid, restoranid 217.6 0.0 0.7 10.0 0.1 10.0 2.7 0.9Hulgi- jaekaubandus 1,239.6 6.0 6.3 73.5 45.8 66.2 693.3 8.4Kalandus 32.6 0.0 0.1 0.8 0.6 0.8 4.4 0.2Kinnisvara, üürimine, äriteenindus 2,780.4 457.9 9.2 340.2 73.9 317.1 287.5 15.2Koduteenindus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0Mäetööstus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 1.2 0.0Põllumajandus, jahindus, metsamaj. 200.9 0.0 0.7 15.0 3.5 15.0 56.3 1.1Rahandus 495.8 4,013.5 8.0 0.0 0.0 0.0 1,904.2 27.6Riigivalitsemine, sotskindl. 933.9 1,238.4 11.1 2.1 0.0 1.0 60.9 9.6Tervishoid ja sotsiaaltöö 190.4 0.0 0.8 0.3 0.0 0.3 46.5 1.0Tööstus 1,734.5 73.9 8.6 162.4 71.2 106.8 462.0 9.8Veondus, laondus, side 656.2 3.5 2.3 7.1 4.9 7.1 369.6 4.4Muu riigi, sotsiaal ja isikuteenindus 151.5 59.4 0.6 11.0 5.8 11.0 129.9 1.5KOKKU 12,737.3 5,852.7 72.4 839.6 211.3 752.1 4,620.4 100.0

Tähtajaks tasumata veergudes on nende nõuete ja laenude jääkväärtus (bruto), mis ontähtajaks tasumata ja/või alla hinnatud k.a. see osa, mis ei ole tähtajaks tasumata.

Grupp 31.12.01Bilansilised võlakohustused

Majandussektor laenud väärt- paberid

muud nõuded

s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete

ja laenude jääkväärtus

bilansi- välised

võlakohus- tused

majandus- sektori osakaal

(%)

Ehitus 131.8 0.5 1.0 11.8 156.6 1.4Energeetika, gaasi, veevarustus 62.1 1.0 0.6 2.2 91.6 0.7Eraisikud 3,031.1 0.0 19.6 285.2 109.4 15.2Haridus 165.0 0.0 6.3 1.4 29.9 1.0Hotellid, restoranid 236.3 0.0 0.7 15.6 1.6 1.1Hulgi- jaekaubandus 1,923.2 2.2 10.5 206.3 856.7 13.4Kalandus 38.2 0.0 0.2 5.3 4.0 0.2Kinnisvara, üürimine, äriteenindus 3,316.1 51.2 16.8 406.0 511.1 18.7Koduteenindus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0Mäetööstus 2.6 0.0 0.0 0.4 2.5 0.0Põllumajandus, jahindus, metsamaj. 325.6 0.5 1.9 47.0 32.1 1.7Rahandus 229.8 302.7 2.1 0.1 2,904.7 16.5Riigivalitsemine, sotskindl. 749.7 1,139.5 3.6 1.5 32.5 9.2Tervishoid ja sotsiaaltöö 120.5 0.0 0.2 5.2 4.8 0.6Tööstus 1,823.9 101.9 10.5 163.0 393.6 11.2Veondus, laondus, side 936.3 28.6 6.2 91.9 299.5 6.1Muu riigi, sotsiaal ja isikuteenindus 444.0 26.8 2.4 63.2 148.8 3.0KOKKU 13,536.2 1,654.9 82.6 1,306.1 5,579.4 100.0

Pank 31.12.01Bilansilised võlakohustused

Majandussektor laenud väärt- paberid

muud nõuded

s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete

ja laenude jääkväärtus

s.h. ebatõe- näoliselt laekuvad

tähtajaks tasumata

bilansi- välised

võlakohus- tused

majandus-sektori osakaal

(%)

Ehitus 76.1 0.5 0.4 6.5 4.3 6.5 155.9 1.1Energeetika, gaasi, veevarustus 39.7 1.0 0.2 0.4 0.0 0.4 59.5 0.5Eraisikud 2,730.8 0.0 18.5 219.7 3.5 219.3 109.4 13.5Haridus 146.7 0.0 6.3 0.9 0.0 0.9 29.9 0.8Hotellid, restoranid 228.3 0.0 0.7 13.5 0.1 13.4 1.6 1.1Hulgi- jaekaubandus 1,339.7 1.2 6.9 132.7 51.8 132.4 699.4 9.7Kalandus 32.2 0.0 0.1 3.9 0.9 3.9 3.8 0.2Kinnisvara, üürimine, äriteenindus 3,009.0 483.3 16.9 359.0 209.1 292.4 506.0 19.0Koduteenindus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0Mäetööstus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 2.5 0.0Põllumajandus, jahindus, metsamaj. 165.2 0.0 0.7 14.5 3.3 14.5 23.0 0.9Rahandus 392.5 2,811.1 8.0 0.0 0.0 0.0 3,100.4 29.8Riigivalitsemine, sotskindl. 697.1 1,116.1 3.1 0.3 0.0 0.3 30.9 8.7Tervishoid ja sotsiaaltöö 86.2 0.0 0.3 0.4 0.0 0.4 4.8 0.4Tööstus 1,427.5 88.9 8.6 118.6 14.3 118.5 321.7 8.7Veondus, laondus, side 434.5 23.2 3.9 7.4 4.9 7.4 295.5 3.6Muu riigi, sotsiaal ja isikuteenindus 222.1 64.4 1.0 12.1 3.0 12.1 144.1 2.0KOKKU 11,027.5 4,589.8 75.7 890.0 295.2 822.3 5,488.1 100.0

Tähtajaks tasumata veergudes on nende nõuete ja laenude jääkväärtus (bruto), mis ontähtajaks tasumata ja/või alla hinnatud k.a. see osa, mis ei ole tähtajaks tasumata.

36 Tähtajaks tasumata nõuded ja laenudJagunemine tähtajast möödunud aja järgi

(Miljonites kroonides) 31.12.02Grupp Pank

Tähtajast möödunud: kuni 30 30 kuni 60 üle 60 kuni 30 30 kuni 60 üle 60Nõue: kalendri- kalendri- kalendri- Kokku kalendri- kalendri- kalendri- KokkuLaenud 589.5 170.8 437.4 1,197.7 333.4 88.7 330.0 752.1Võlakirjad 1.1 0.0 0.0 1.1 1.1 0.0 0.0 1.1Muud nõuded 0.6 0.3 0.0 0.8 0.0 0.0 0.0 0.0Kokku 591.2 171.1 437.4 1,199.6 334.5 88.7 330.0 753.2

31.12.01Grupp Pank

Tähtajast möödunud: kuni 30 30 kuni 60 üle 60 kuni 30 30 kuni 60 üle 60Nõue: kalendri- kalendri- kalendri- Kokku kalendri- kalendri- kalendri- KokkuLaenud 668.2 123.4 446.9 1,238.4 397.9 39.6 384.8 822.3Võlakirjad 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0Muud nõuded 0.5 0.3 0.0 0.8 0.0 0.0 0.0 0.0Kokku 668.7 123.7 446.9 1,239.2 397.9 39.6 384.8 822.3

Tabelis on esitatud tähtajaks tasumata nõuete jääkväärtus (neto).

37 Antud tagatised

AS Eesti ÜhispankVastavalt Eesti Ühispanga ja EBRD vahel 25.07.1997 sõlmitud eluasemelaenu lepingule (Housing Loan) on Eesti Ühispank pantinud EBRD-le oma nõuded klientide vastu, mis tulenevad Ühispanga poolt EBRD eluasemelaenu projektiraames klientidega sõlmitud eluasemelaenu lepingutest. Samuti on Eesti Ühispank EBRD-le edasi pantinud klientidepoolt Eesti Ühispanga kasuks eelnimetatud eluasemelaenude tagatiseks seatud pandid ja hüpoteegid. EBRD HousingLoan jääk seisuga 31.12.2002 on 3,609,119 EUR, intress LIBOR + 1%. 2003. aastal tasumisele kuuluvad summadon 360,912 EUR 25.01.2003 ja 360,912 EUR 25.07.2003.AS ÜhisliisingSeoses Leedu tütarettevõtte portfelli müügiga garanteeriti 17.07.2001 kliendi kohustusi UAB VB Lizingas ees. 4.11.2002on sama garantii muudetud seoses võlgniku muutumisega. Garanteeritav kohustus on 770,000 krooni, garanteeritava summa põhiosa jääk 31.12.2002 166,927 LTL, intress 6 kuu LIB+2%. 2003. aastal tasumisele kuuluv osa31,523 LTL. AS Ühisliising kui AS Rentacari omanik on Budget Rent A Cari (BRAC) International Inc.-le andnud frantsiisilepingusgarantii kõikide AS Rentacar tegevusest BRACi ees tuleneda võivate kohustuste täitmiseks. Garantii summa on 307,942 krooni; intressi ei ole. 2003. Aastal kuulub tasumisele kogu summa.

38 Sündmused peale majandusaasta lõppu

Eesti Ühispank maksis 13.01.03 ennetähtaegselt tagasi EBRD allutatud võlakohustuse (lisa 32).

39 Kasum konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete viisi

2002 2001Pangandus 281.3 85.1Liising 100.3 60.6Elukindlustus 4.8 4.5Varahaldus -12.3 3.7Muud 5.1 7.7KOKKU 379.2 161.6

AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt. 15 10141 Tallinn www.pwcglobal.com/ee/ www.pwc.ee Telefon (0) 6 141 800 Faks (0) 6 141 900

AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS AS Eesti Ühispank aktsionäridele Oleme auditeerinud AS Eesti Ühispank (emaettevõte) ning emaettevõtte ja selle tütarettevõtete (kontsern) 31. detsembril 2002 lõppenud aasta kohta koostatud emaettevõtte raamatupidamise aruannet ja kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis on esitatud lehekülgedel 25-49 ja mille eest vastutab kontserni juhtkond. Meie kohustus on avaldada auditi tulemustele tuginedes arvamust nimetatud raamatupidamise aastaaruande kohta. Sooritasime auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Nimetatud standardid nõuavad, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks põhjendatud kindlustundega otsustada, kas raamatupidamise aastaaruanne on koostatud olulises osas korrektselt. Auditi käigus kontrollitakse väljavõtteliselt tõendusmaterjale, millel põhineb raamatupidamise aastaaruandes esitatud informatsioon. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu raamatupidamise aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Usume, et audit annab meile põhjendatud aluse arvamuse avaldamiseks. Meie arvates kajastab ülalmainitud raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt emaettevõtte ja kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2002 ja 2002. aasta tegevuse tulemust ning rahavoogusid kooskõlas Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega. Urmas Kaarlep AS PricewaterhouseCoopers 27. jaanuar 2003

AS EESTI ÜHISPANKasukohaga: Tornimäe 2, Tallinn

JUHATUSE OTSUS nr. 10

Tallinn, 27.01.2003.a.

Juhindudes AS –i Eesti Ühispank põhikirja § 37 lg.-st 1 ja juhatuse reglemendi punktist2.1.4 AS-I Eesti Ühispank juhatus otsustab:

1. Teha aktsionäride üldkoosolekule ettepanek jätta 2002.a. majandusaasta kasumsummas 379’214’920 EEK (kolmsada seitsekümmend üheksa miljonit kakssadanelitseist tuhat üheksasada kakskümmend Eesti krooni) välja jaotamata.

2. Esitada käesolev otsus AS-i Ühispank nõukogule läbivaatamiseks.

Ain HanschmidtJuhatuse esimees