Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014

Eesti Panga majanduskommentaar11. juuni 2014

Esitluse teemad

11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 2

• Väliskeskkond ja selle areng• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos• Majanduspoliitilised järeldused

11.06.2014 3

Maailmamajandus tervikuna kogub aktiivsust, arenenud riikide kasvuväljavaade on tugevam

• Struktuursed probleemid ja tasakaalustamatus piiravad kasvu arenevatel turgudel• Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 98 USA dollari lähedale 2016. aastal

Eesti Panga majanduskommentaar

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5toit tööstustoore energia

euro

t

Allikas: Hamburgi Majandusuuringute Instituut

Maailmaturu toormete hinnaindeksid* (jaanuar 2007 = 1)

* viimane vaatlus 16.05.2014

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

euroala Jaapan Hiina Ameerika Ühendriigid

Suuremate majanduste majanduskasv

Allikas: IMF WEO, aprill 2014

Euroala majanduskasv jätkab taastumist

4

• Euroala majanduskasv kiireneb aegamisi• Inflatsioon on 2014. aasta esimesel poolel aeglustunud oodatust rohkem,

hinnasurve püsib ettevaates samuti vaoshoitud

Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014

ÜTHI inflatsioon, %

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Majanduskasv kvartalivõrdluses, %

2013 2014 2015 2016

1,4 0,7% 1,1% 1,4%

2013 2014 2015 2016

-0,4% 1,0% 1,7% 1,8%

Madalad intressimäärad toetavad euroala majanduskasvu kiirenemist

5

• Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade perioodi jätkumist

• Euroopa Keskpanga nõukogu alandas juunis rahapoliitilisi intressimäärasid, seejuures kehtestati kommertspankadele negatiivne hoiuse intressimäär


2011 2012 2013 2014 2015 20160.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%detsembriprognoos 2013 juuniprognoos 2014

3 kuu EURIBOR

Allikas: Euroopa Keskpank

Nõudluse kasv Eesti peamistel välisturgudel kiireneb

6

• Detsembriprognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv Eesti jaoks siiski kesisem• Eelolevatel aastatel piirab ekspordivõimalusi eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus


Allikad: IMF WEO, statistikaamet, Eesti Pank

2012 2013 2014 2015 2016-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

Leedu Läti Venemaa Soome Rootsi muud välisnõudluse kasv

Allikas: Euroopa Keskpank

Välisnõudluse kasv

2012 2013 2014 2015 20160%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

Soome VenemaaSaksamaa ülejäänud riigidLäti oktoobris 2013aprillis 2014

Välisnõudluse kasvu muutus

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

0

500

1000

1500

2000

Eesti kaubaeksport sh teistest riikidest pärit sh Eesti päritoluga

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Eesti kaubaeksport jooksevhindades

mln

eur

ot

Eri turgudel on Eesti majandusele erinev mõju

7

• Kaubaeksport Skandinaaviasse sisaldab märksa enam Eesti oma toodangut ning sealsel majandusarengul on Eestile ulatuslikum mõju


Venemaa Soome Rootsi Läti Leedu

Euro tugevnemine on mõjutanud märgatavalt Eesti kaubandustingimusi

8

• 2013. aasta algusest on euro kallinenud Vene rubla suhtes 23%, USD suhtes 4%, SEKi suhtes 5%

• Eesti eksport on muutunud suhteliselt kallimaks ja import odavamaks – see pidurdas hinnakasvu, kuid vähendas hinnapõhist konkurentsivõimet


2013 20140.95

1.00

1.05

1.10

1.15

1.20

1.25Rootsi kroon USA dollar Venemaa rubla

Allikas: Eurostat

Euro vahetuskurss (jaanuar 2013 = 1)

Tööpuudus väheneb edaspidi visalt

9

• Tööpuuduse alanemine on seiskunud• Majanduse edenemisele valmistab probleeme kõrge struktuurne tööpuudus


2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150%

4%

8%

12%

16%

20%

24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud vähem kui 6 kuud töötuse määr loomuliku tööpuuduse määr

% tö

öjõu

st


Töötuse määr

Palgakasv aeglustub

10

• Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa hõive kahanemise• Struktuurne tööpuudus ning elanikkonna vähenemine on püsivalt parandanud töötajate

positsiooni palgaläbirääkimistel


2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

40%

42%

44%

46%

48%

50%

52%tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv

Palga ja hõive kasv


Tööjõukulude ning teenuste hinnakasvu vahel valitseb tugev seos


• Eesti tarbijahindade tase oli 2013. aastal umbes 72% Euroopa Liidu keskmisest• Vahe on suurim suletud sektoris ehk teenuste puhul, kus Eesti hinnatase moodustab

umbes 60% Euroopa Liidu keskmisest

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

keskmise brutokuupalga aastakasv (vasak telg) teenuste inflatsioon ilma sideteenuseta (parem telg)

Allikad: Eurostat, statistikaamet

Palgakasvu ja teenuste hinnakasvu seos

Inflatsioon kiireneb, kuid püsib lähiaastatel mõõdukas

12

• Alusinflatsioon kiireneb teenuste ja importtoodangu hinnakasvu kiirenemise tõttu• Inflatsiooni prognoosi eelduseks on nafta maailmaturuhinna langus• Aktsiisimäärade tõstmine kiirendab toiduainete hinnakasvu


2011 2012 2013 2014 2015 2016-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

0.8%

2.4%2.7%

alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks


Tarbijahinnaindeksi kasv

2014. aasta majanduskasv tuleb oodatust väiksem

13Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014

• 2015. aasta majanduskasv on lähedane varem prognoositule• Nominaalne SKP jääb 2015. aastal umbes 500 miljoni euro võrra varem prognoositust madalamaks

2010 2011 2012 2013 2014 2015 20160%

2%

4%

6%

8%

10%

0.7%

3.9% 3.6%

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

10

11

12

13

14

15

12.913.4

13.9

juuniprognoos 2014 detsembriprognoos 2013

Eesti SKP 2005. aasta püsivhindades (mld eurot)


Eesti majanduskasv

Majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul


I II III IV I2013 2014

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

neto-tootemaksud kaubandus töötlev tööstus veondus ja laondus ehitus energeetika muu SKP turuhindades

SKP kasv tootmismeetodil

Allikas: statistikaamet

• Soojast talvest tingitud energiatootmise negatiivne panus taandub juba teises kvartalis

• Veonduse ja laonduse negatiivne panus kasvu väheneb teises kvartalis võrdlusbaasi muutumise tõttu

• Majandust elavdab välisnõudluse järkjärguline paranemine (ebapiisav nõudlus on tootmist piiranud enim)

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

maismaa-, vee- ja õhutransport laondust ja veondust abistavad tegevusalad veondus ja laondus

Müügitulu, mln eurot

Allikas: statistikaamet

Majanduse nominaalkasv on olnud jõuline


• Tootlikkuse kasvust lahknenud palgakasv on suurendanud majanduse nominaalset mahtu, majapidamiste sissetulekuid ja riigieelarve tulusid, kuid hakanud pärssima hinnapõhist konkurentsivõimet

• Majanduse edasine areng saab tugineda üksnes reaalkasvu kiirenemisele

1 2 3 4 5 6 70%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

SKP deflaatori kasv SKP nominaalkasv SKP reaalkasv keskmise brutokuupalga kasv (parem telg)

SKP ja SKP deflaatori kasv

Allikas: Eesti Pank

Investeeringute osatähtsus majanduskasvus suureneb

16

• 2014. aastal läbivad ettevõtete investeeringud madalseisu, mille on suuresti põhjustanud ebakindlus tuleviku suhtes

• Eratarbimise kasv jääb tempokaks kogu prognoosiperioodi jooksul


2012 2013 2014 2015 2016-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

0.7%

3.9% 3.6%

majapidamiste tarbimine (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) valitsuse tarbimine (pp) netoeksport (pp)

varud ning statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades

Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid


Laenukasv küll kiireneb, kuid majanduses tervikuna jätkub laenukoormuse alanemine

17

• Pankade hea finantsseis ning kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist• Laenuintressid jäävad prognoosiperioodi lõpuni madalaks


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%ettevõtted majapidamised

Allikas: Eesti Pank

Laenukasv

Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu prognoosiperioodi jooksul

18

• Eesti Panga hinnangul jääb eelarve ka struktuursesse defitsiiti


2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-1.0%

-0.5%

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%struktuurne eelarvetasakaal nominaalne eelarvetasakaal

Eelarvepositsioon (suhe SKPsse)


Majandusprognoosist lähtuvad järeldused


Üleilmne majandusaktiivsus kasvab

• Maailmamajanduse kasv on järk-järgult muutunud tugevamaks, kuid järgmistel aastatel jätkub kasvu suundumine arenevatelt turgudelt arenenud turgudele

• Euroala majanduskasv on taastunud oodatud tempos, jätkata tuleb reformidega konkurentsivõime parandamiseks

• Euroala nn kriisiriikides on majandus elavnenud silmnähtavalt• Majanduskasv on euroalal riigiti siiski ebaühtlane, Eestit on

mõjutanud ja mõjutab ka järgmistel aastatel eelkõige Soome majanduse oodatust kesisem kasv

• Vähese hinnasurve tõttu jääb euroala rahapoliitika leebeks ja majanduskasvu toetavaks pikemaks ajaks

• Venemaa ja Ukraina konflikti mõju Eestile on seni avaldunud peamiselt kindlustunde vähenemises, mõju majandusele tervikuna on jäänud väikeseks

• Venemaa kasvuväljavaade on küll nõrk, kuid sel ei ole Eesti majandusele laiaulatuslikku mõju, kuna sinna suunduv eksport on valdavalt teiste riikide toodang


Eesti majanduslangus 2014. aasta alguses oli ajutine

• Eesti majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul, kuna energiasektori ning veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus hakkab taanduma

• Tootmismahu kasvu seni kõige enam piiranud ebapiisav nõudlus leeveneb ühes välisnõudluse järkjärgulise paranemisega

• Palgakasv on selle aasta alguses püsinud jõuline ning sisenõudluse kasv jääb tänu eratarbimisele nii sel kui ka järgmistel aastatel tugevaks

• Investeerimisaktiivsus sellel aastal heade rahastamistingimuste toel suureneb, laenuintressid jäävad madalaks terve prognoosiperioodi jooksul


Majanduskasvu võtmeküsimus on tootlikkus

• Eesti majandusarengu, riigieelarve hea seisu ja majapidamiste heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu kiirenemine ning see sõltub ettevõtte võimekusest tõsta tööjõu tootlikkust

• Tootmise tõhusamaks muutmine on majanduskasvu seisukohast olulisim küsimus, sest kvalifitseeritud tööjõu puudus ja sellest tulenev surve palkadele ei leevene

• Palgakasv siiski mõnevõrra aeglustub, sest konkurentsivõimet kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, vähenenud kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel ei võimalda palgakulusid hindadesse üle kanda

• Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub toimetulek järjest keerulisemaks, tööjõud liigub sealt kõrgemat lisandväärtust loovatesse ettevõtetesse

• Majanduskasvu ja välismaise inflatsiooni kiirenemine ning maksutõusud suurendavad inflatsiooni ka Eestis, kuid hinnakasv jääb prognoosiperioodi jooksul mõõdukaks


Võimalikud ohud

• Maailmamajanduse ja euroala taastumisega seotud ohud on varasemast väiksemad, kuid kasv Eesti peamistel eksporditurgudel ning ohuallikad on polariseerunud

• Esitletav majandusprognoos ei sisalda Venemaa ja Ukraina kriisi süvenemist, kuid see on reaalne oht, mis võib Eesti majanduskasvu taastumist edasi lükata

• Ootamatute arengutega toimetulek eksporditurgudel nõuab ettevõtetelt paindlikkust toodete ja sihtturgude mitmekesisuse ja asendatavuse mõttes

• Kui majapidamised juhinduvad kinnisvara ostul liiga optimistlikest ootustest, siis pole välistatud eelmise buumiga sarnase stsenaariumi kordumine, mis päädiks taas kord hinnalangusega

• Struktuurne tööpuudus ja tööjõu nappus võivad palgakulude kasvu kohanemist lühiajaliselt edasi lükata (varasemate kasumite arvel), millele järgneks palgakasvu prognoositust järsem aeglustumine


Valitsemissektori rahandus püsib tugev, kuigi eesmärgid on varasemast lõdvemad

• Maksutulude kasv ja majandustsükli hinnang on teineteisest märkimisväärselt lahknenud, mistõttu pole Eesti Panga hinnangul struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt prognoosiperioodi jooksul saavutatav

• Valitsuse eelarve-eesmärgid peaksid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemine ei põhjustaks ootamatuid muudatusi maksupoliitikas

• Maksukeskkond peaks olema nii ettevõtete kui ka majapidamiste jaoks usaldusväärne

• Suhteliselt kõrge töötuse määra juures tekkinud palgasurved tõendavad probleeme struktuurse tööpuudusega. Selle vähendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist ning selle toetamist regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitikaga

• Kui erasektoris palgakasvu aeglustub, siis peaks selleks valmis olema ka avalik sektor


Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

25


Eesti Panga majanduskommentaar

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa

2013 2014 2015 2016

SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 18,43 19,19 20,45 21,79

SKP muutus püsivhindades (%) 0,8 0,7 3,9 3,6

THI inflatsioon (%) 2,8 0,8 2,4 2,7

Töötuse määr (%) 8,6 8,5 8,5 8,3

Keskmine brutokuupalga muutus (%) 7,8 6,0 6,2 6,7

Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,2 -0,6 -0,8 -0,3

11.06.2014

Economy & Finance

Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014