Eesti Panga majandusprognoos 2017–2020

Eesti Panga majandusprognoos2017–2020

19. detsember 2017

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

2012.-2020. aasta majanduskasv

Allikas: IMF WEO.

arenevad riigid

Maailmamajanduse kasv on kiirenemas

• Sel aastal on maailmamajandus arenenud prognoositust kiiremini, seda kõikides suuremates piirkondades, aga ennekõike arenenud riikides

prognoos

2

maailm

tume joon: oktoober 2017hele joon: aprill 2016

arenenud riigid

0

20

40

60

80

100

120

140

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

tööstustoormed, indeks, jaanuar 2014 = 100toidutoormed, indeks, jaanuar 2014 = 100nafta, USA dollarites barreli kohta

Toormete hinnaindeksid ja nafta hind USA dollarites

Allikas: Euroopa Keskpank.

Toormehinnad on seni valdavalt tõusnud

• OPECi tootmispiirangu pikendamise otsus novembri lõpus oli ootuspärane ega kergitanud nafta maailmaturuhinda

• Suurem nõudlus kergitab edaspidi toidu- ja tööstustoormete hindu

prognoos

3

-1%

0%

1%

2%

3%

-1%

0%

1%

2%

3%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020-1%

0%

1%

2%

3%

-1%

0%

1%

2%

3%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Euroala majandus kasvab edaspidi rahulikumas tempos

• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi kiireneb inflatsioon 2020. aastaks 1,7%ni ja majanduskasv langeb selle aasta 2,4%lt 1,7%ni

ÜTHI-inflatsioon

4

Majanduskasv

prognoosprognoos


Märkus. Kollane ala tähistab varasemate prognoosivigade alusel leitud usaldusvahemikku.


Märkus. Kollane ala tähistab varasemate prognoosivigade alusel leitud usaldusvahemikku.

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020


Märkus. Viimane vaatlus 03.12.2017.

3 kuu EURIBOR

Euroala, sh Eesti majanduskasvu toetavad väga madalad intressimäärad

• 3 kuu EURIBOR tõuseb turuootuste järgi üle nulli alles 2020. aastal

prognoos

5

-4

-2

0

2

4

6

8

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Venemaa pp Läti pp Leedu ppSoome pp Rootsi pp muud riigid ppvälisnõudlus kokku % Eesti eksport %

Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Pank.

Välisnõudluse kasv

Eesti peamistel välisturgudel jääb kiirem kasv lõppevasse aastasse

prognoos

6

• Eesti ekspordi kasv jääb sel ja järgmisel aastal välisnõudluse kasvule alla elektroonikaseadmete ekspordi vähenemise tõttu

• Väljaveohindade kasv, ettevõtete küsitlusandmed ja ekspordimahud viitavad Eesti ekspordi konkurentsivõime püsimisele

Paranenud väljaveovõimalused on kasvatanud tööstustoodangut

• Ettevõtete ja kodumajapidamiste ootused lähituleviku suhtes püsivad kõrgel

7

-8

-4

0

4

8

12

16

2013 2014 2015 2016 2017

mäetööstus pp energia pp õlitööstus pp muu pp kokku %

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

Tööstustoodangu aastane muutus

Potentsiaalne majanduskasv on 3% juures• Rahvastiku vananemist on tasakaalustanud suurem osalemine tööturul• Investeerimismäär on võrreldes kriisieelse ajaga madal• Järjest vähem on tehnoloogiat, mida üle võtta, suurenenud on arendustegevuse vajadus

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

kogutootlikkus kapital tööjõud potentsiaalne majanduskasv


Potentsiaalne majanduskasv

prognoos

Eesti majandus on ületamas jõukohast taset

9

• Eesti majandustsükli seis sarnaneb 2005. aastaga

-3

-2

-1

0

1

2

3

-15

-10

-5

0

5

10

15

2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

SKP lõhe (vasak telg) rakendatuse tase tööstuses (parem telg)

tööjõupuudus tööstuses (parem telg) tööjõupuudus teeninduses (parem telg)

tööjõupuudus ehituses (parem telg)

Majandustsükli näitajad

Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet, Eesti Pank.

% p

ote

nts

iaal

sest

SK

Pst

stan

dar

dis

eeri

tud

vää

rtu

s

5,7%6,5% 7,3% 7,1%

0%

5%

10%

15%

20%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Tööpuudus kestuse järgi

Tööpuudus on saavutanud kriisijärgse aja madalaima taseme

10

• Viimase kahe aasta jooksul stabiilsena püsinud pikaajalise tööpuuduse määr näitab raskusi tööotsijate sobitumisel töökohtadega

• Tööpuuduse määr kerkib järgmistel aastatel töövõimereformi mõjul

prognoos

alla 12 kuu töötudüle 12 kuu töötud

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Täitmata töökohtade osakaal

Allikas: statistikaamet.

majandus kokku (avalik ja erasektor)

Miski ei viita tööjõupuuduse probleemi kiirele lahenemisele

11

• Teenindussektoris ulatub täitmata töökohtade osakaal eelmise buumi tasemeni, kiiresti on kasvanud vabade töökohtade hulk ka tööstuses

Märkus. Andmed on hooajaliselt tasandatud.

teenindussektor (era)

tööstus

Töökohtade vahetamise aktiivsus on varasema tipu lähedal

12

• Töökohtade vahetamise sagedus on märk tööturu paindlikkusest, ent näitab ka majandustsükli suurenenud mõju

• Töötajad liiguvad paremini tasustatud tööle

0

10000

20000

30000

40000

50000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

töötaja algatusel töölt lahkunud töötajate arv tööandja algatusel töölt lahkunud töötajate arvtööle võetud töötajate arv töölt lahkunud töötajate arv

Töötajate liikumine


Märkus. Andmed on hooajaliselt tasandatud.

u 20 000inimest

u 40 000inimest

Kiire palgakasv jääb kestma ka lähiaastatel

13

0.00

0.01

0.02

0.03

0.04

0.05

0.06

0.07

0.08

0.09

0

150

300

450

600

750

900

1,050

1,200

1,350

1,500

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020


Keskmine brutokuupalk

5,4% 5,8%5,7%6,2%6,8%7,4%

5,9%5,6%7,8%

5,9%

prognoos

• Majandusele on jõukohane 5–6% palgakasv

-2

0

2

4

6

8

10

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

muude tulude muutus pp efektiivse tööjõumaksumäära muutus pp

palgafondi muutus pp kasutatava tulu nominaalkasv %


Majapidamiste kasutatava tulu kasv jooksevhinnas

Muutus füüsilise isiku tulude maksustamises kiirendab järgmisel aastal elanike kasutatava tulu kasvu

14

prognoos

• Maksumuudatus suurendab suurt osa netopalkadest, kuid suure tööjõupuuduse tõttu ei aita see ettevõtetel brutotöötasude kasvu ohjata

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

säästumäära muutus pp kasutatava tulu nominaalkasv pp hinnakasv* reaalkasv


Eratarbimise kasv

*Eratarbimise deflaatori kasv.

Eratarbimist toetab sissetulekute kasv ja inflatsiooni aeglustumine

15

prognoos

säästmine suureneb

säästmine väheneb

-2

-1

0

1

2

3

4

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

toit ppteenused ja tööstuskaubad ppenergia pptarbijahindade muutus võrreldes eelmise aastaga %tarbijahindade muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga %


Inflatsioon

Hinnakasv hakkab aeglustuma

• Maksude panus väheneb selle aasta 0,8 protsendipunktilt 0,4 protsendipunktini 2019. –2020. aastal

• Lähiajal jätkub nafta kallinemise järelmõjude kandumine soojusenergia hindadesse• Kiirem majanduskasv ja impordi kallinemine suurendavad alusinflatsiooni

prognoos

16

0,1%

3,5%3,2%

2,0%2,1%

Vajadus ja head finantseerimisvõimalused suurendavad investeeringuid

17

prognoos

• Investeeringute kasvu toetavad head rahastamistingimused, paranenud välisnõudlus ja suurenev vajadus tulla toime tööjõupuudusega

• Suur erinevus koguinvesteeringute kasvus 2017. ja 2018. aastal tuleb valitsemissektori kulutustest ja suuremahulistest laevatehingutest 2017. aastal

-15

-10

-5

0

5

10

15

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

valitsemissektor pp ettevõtted pp majapidamised pp investeeringud kokku %


Põhivarainvesteeringute muutus püsihinnas

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

tööjõu tootlikkus pp hõive pp SKP kasv püsihinnas %


Hõive ja tootlikkuse panus majanduskasvu

4,2%

Majanduskasvu veab nii investeeringute toel suurenev tootlikkus kui ka suurenev nõudlus

prognoos

18

• Tööjõu tootlikkus on kiirenenud alates eelmisest aastast ja kiireneb uute investeeringute mõjul ka edaspidi

4,3%

3,1%2,7%

Majandusprognoosist lähtuvad järeldused

• Eesti jaoks olulised välisturud on üllatanud oodatust paremate majandustulemustega

• Euroopa Keskpanga eesmärgist – veidi alla 2% keskpikas perspektiivis – allpool püsiva hinnakasvu tõttu jäävad euroala rahaturuintressid madalaks

• Euroala majanduskasv aeglustub varasemate rahapoliitiliste otsuste mõju hääbumise, kallima euro ja tööjõupiirangu tõttu

• Peamistest eksporditurgudest sõltuvalt aeglustub ka Eesti majanduskasv

Eesti jaoks olulistel turgudel on läinud hästi, ootused tulevikuks on vaoshoitumad

20

• Harud ja tegevusvaldkonnad, millel vahepeal läks halvasti, on kasvuhoo sisse saanud ja majanduskasv on muutunud laiapõhjaliseks

• Palgakulude kasv on kiire, kuid nüüdseks paremas kooskõlas majanduse üldise olukorraga

• Viimasel ajal on lisaks palgakuludele suurenenud ka ettevõtlussektori kasum, mis näitab ilmselt, et turul domineerivad tugevad ettevõtted

• Madalapalgaliste töökohtade täitmine on keeruline, sest need pole praegustes turutingimustes konkurentsivõimelised

• Ettevõtted suurendavad investeeringuid, kuna on vajadus tõsta tootlikkust ja töötajate palku

Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus

21

• Erinevalt kümne aasta tagusest ajast ei moonuta majanduse struktuuri kiire võlakoormuse kasv, erasektori vastupanuvõime riskidele on suurem

• Probleeme võib siiski põhjustada avaliku ja erasektori ehitustellimuste koondumine ühele ajale, mis suurendab tootmistsükli heitlikkust ehitussektoris

• Üha sagedasem töökohtade vahetus on märk paindlikust tööturust, aga kui töötajad hakkavad liikuma ajutiselt stimuleeritud suletud sektorisse (sh ehitusse), on selle kaugemaks tagajärjeks suurem tööpuudus ja aeglasem majanduskasv

Eestisiseseid põhjuseid majanduskasvu äkiliseks pidurdumiseks ei paista

22

-2%

-1%

0%

1%

2%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

tsükliline komponent ajutised meetmed

struktuurne eelarvepositsioon nominaalne eelarvepositsioon


Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)

Valitsuse eelarvepoliitika hoogustab tuleviku arvelt praegust majanduskasvu

• Valitsus on plaaninud suurendada majanduse nõudlust kulutuste kasvuga• Struktuursest puudujäägist väljumine võib kujuneda raskeks, sest selleks ajaks on

maksubaaside tsükliline kõrgseis möödas

prognoos

23

Väga kiire majanduskasv pole õige aeg puudujäägis eelarveks

• Olukorras, kus majandus on juba ületamas oma potentsiaalset taset ja euroala ühine rahapoliitika püsib toetav, pole valitsusel vaja majandust omalt poolt ergutada

• Lisaks puudujäägis eelarvele kiirendavad järgmistel aastatel Eesti majanduskasvu täiendavalt ka ELi siirded (ei halvenda eelarve tasakaalu)

• 2019. aasta riigieelarve peaks olema nominaalses ülejäägis ja struktuurselt vähemalt tasakaalus

• Praeguses olukorras reservide kogumata jätmine tähendab väiksemat tuge valitsuselt siis, kui majandusel peaks ootamatult minema kehvemini

• Maksukeskkonna ennustamatus raskendab erasektoril tulevikku puudutavate otsuste langetamist

24

Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad


2016 2017* 2018* 2019* 2020*

SKP jooksevhindades (mld eurodes) 21,10 22,99 24,94 26,69 28,38

SKP muutus püsivhindades (%) 2,1 4,3 4,2 3,1 2,7

SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 1,8 3,0 4,2 3,0 2,6

THI-inflatsioon (%) 0,1 3,5 3,2 2,1 2,0

Töötuse määr (%) 6,8 5,9 7,3 7,9 7,9

Keskmine brutopalk (eurodes) 1139 1217 1292 1366 1445

Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,4 6,8 6,2 5,7 5,8

Eelarvetasakaal (% SKPst) -0,3 -0,5 -0,4 -0,6 -0,6

* Prognoos

25

Economy & Finance

Eesti Panga majandusprognoos 2017–2020