AVALIK SEKTOR REKREATSIOONIKORRALDAJANA

Jane JakobsonSihtasutus Tähtvere Puhkepark

11.10.2012

Mõisted ja seosed

Vaba aeg (free time, leisure time) – Rekreatsioon Turism – Sport - Rekreatsioon – Serious leisure

Aktiivne puhkus, puhkemajandus, seiklusturism, sporditurism, elamusturism, terviseturism jne

Avalik sektor tegeleb riigi valitsemise ja haldamisega, selle rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamisega

Avaliku sektori organisatsioonid on ministeeriumid, omavalitsused, nende all-asutused ja muud avalik-õiguslikud institutsioonid

Rekreatsiooniteooria kujunemine

Turism ja vaba aja teooria sai alguse juba esimeste olümpiamängude ajal

Rekreatsioon eraldi käsitlusena ilmneb seoses tööstusrevolutsiooniga ja inimeste kolimisega tööstuspiirkondadesse, tasulise puhkuse ja vaba aja seadustamistega

Rekreatsioon algupäraselt (19.saj.) tähendab individuaalset tervise ja tööjõu taastamist (recreation, restoration to health)

1932 – rekreatsioon täidab hingelise tühimiku

1948 – rekreatsioon on kehaline nauding

1953 – rekreatsioon on kuvand õnnelikust inimesest

Rekreatsiooniteooria kujunemine (2) 1964 – rekreatsioon on isikliku heaolu allikas ja motivaator

rahulolu saavutamiseks

Järgneb arusaam rekreatsiooni ja ühiskonna seostest – terve ja rahulolev inimene on kasulik ühiskonnale. Rekreatsiooni ressursse peab juhtima, rekreatsiooni motiveerima

Torkildsen (1999): Rekreatsioon on tegevus, mis toimub vabal ajal kas individuaalselt või kollektiivis, on (tasuta,) vaba ja meeldiv, tekitab vahetu emotsiooni ning omab kohest mõju

Enam ei tegeleta rekreatsiooniga selleks, et taastada oma tööjõudu, vaid tööd tehakse selleks, et oleks võimalik tegeleda rekreatsiooniga. Rõhk on tervise hoidmisel

Rekreatsiooni trendid

Muutuv töörežiim – 24/7 töö = 24/7 avatud rekreatsioonipaigad

Vaba aeg tööl ei ole ainult kohvipaus Rekreatiivse tegevuse juures kasutatav varustus või

tegevuse harrastamise koht on sageli sissetulekute demonstratsioon

Kuuluvus harrastajate gruppi vs individuaalne rekreatsiooni tarbimine. Autoriteetide järgimine, koostegemine

Iga päev sama (nt koeraga pargis jalutamine) vs kogu aeg midagi uut (uute toodete ostmine, tegevuste vahetamine, online meelelahutus)

Rekreatsiooni trendid (2)

Rahvastik vananeb ja samas aktiivne elu kestab veel 20-30 a peale pensioni-iga

Perekonna tüüp on muutunud, paljud on üksikud, üksikvanemad või lasteta paarid

Teenuseid tarbivad puudega ja erivajadustega inimesed Tervisliku eluviisi trend – wellness kontseptsioon “Rekreatsiooniteraapia” - seikluskasvatus, eneseületus,

ahhaa-moment Töö vabatahtlikuna Tasuta asjade projektipõhine ühiskond

ootused kodulähedase hea kvaliteedi ja pidevalt avatud/hooldatud rekreatsioonipaikade suhtes

Rekreatsiooni trendid (3)

Tervisesport ja spordiüritused ei ole enam sotsiaalne tegevus, vaid ka osa majandussektorist, olles töökohtade looja ja omades kõrget majanduslikku mõju, sh: spordiprogrammide teenuste, spordikaupade tootmise, meelelahutuse, hariduse, reklaami, toitlustuse, ehitamise ja turismi näol

Sh ka negatiivsed mõjud nagu kinnisvaraspekulatsioon, hinnatõus, kohalike ettevõtete tõrjutus, müratase, reostus jms

Viide rahvusvahelistele uuringutele asub Kultuuriministeeriumi kodulehelt leitavas uuringus: “Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs”

Rekreatsiooni tarbimine

Rekreatsioonipaik peab olema piisavalt lähedal ja kergesti kättesaadav

Tegevus, mida soovitakse harrastada, peab olema jõukohane ja arusaadav, samas esitama väljakutse

Rekreatsioon ei ole üks kindel toode, vaid kombinatsioon toodetest ja kogemustest, mis vastab inimeste erinevatele vajadustele

Tarbijad ei ole alati kindlad oma isiklikele eelistustele, eelistades koostegemise vormi ja seega ühiseid valikuid

Rekreatiivne toode üldjuhul ammendab ennast aja jooksul ja soovitakse midagi uut

Universaalsed tervisespordi alad

Hoolimata pidevatest uute elamuste otsingutest, on olemas läbi aegade kestvad tervisepordialad, millega tegeletakse kodulähedase rekreatisooni põhimõttel:

Jooksmine Tervisekõnd, kepikõnd Jalgrattasõit Suusatamine Ujumine Rulluisutamine, rullsuusatamine

Milleks tegeleda oma tervisega? Vastupidavustreeningu mõjud organismile (R. Jalak)

suureneb üldine töövõime

ennetab südame- ja vereringehaigusi

tugevdab immuunsüsteemi

tagab korraliku taastumise

tõstab psüühilist taluvust

aitab langetada stressi

aitab ära hoida hirmutunnet

vähendab depressiooni

aitab unehäirete vastu parandab peaaju

verevarustust parandab

kontsentratsioonivõimet parandab mäluomadusi aitab ära hoida

veenihaigusi, sapikivide jm teket

parandab sotsiaalset seisundit

Avaliku sektori roll

Olla see, kes vaatab ja planeerib tulevikku Võimaldada inimestel oma tervise eest ise hoolitseda ja

seda propageerida (Haigekassa vs Tervisekassa)

Võimaldada ettevõtetel oma töötajate töövõime säilimise eest hoolitseda (hetkel erisoodustusmaks üle 50%)

Tagada erinevate sektorite koostöö ja seeläbi sünergia, säästev majandamine ning areng. Eesti suuremate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalne majanduslik mõju on iga euro kohta keskmiselt 4 eurot

Koondada ja vahendada informatsiooni

Avaliku sektori roll (2)

Kaitsta tarbijaid teenustele ja toodetele kehtestatavate standardite, ohutus- ja kvaliteedinõuetega

Tagada igaüheõiguse kehtivus Kehtestada kutsestandardid ja koolitada

oskustööjõudu Kasutades rekreatsiooni võimalusi, ennetada

“hukkaläinud noorte” osakaalu kasvu läbi noorsootöö ja haridusprogrammide, aga ka koostöös noorsoopolitseiga

Avaliku sektori roll (3)

Võimaldada kasutajatele linnaruumis turvalised, hooldatud, universaalsed ja avatud rekreatsioonipaigad ning ürituste korraldajatele ja teenusepakkujatele vajalik infrastruktuur

Kehtestada üheselt arusaadavad reeglid rekreatsioonipaikadele, vajadusel hajutada kasutuskoormust

Rekreatsioonipaiga loomine ei ole ühekordne tegevus

Kes vastutab? “Kasutamine omal vastutusel”?

Ürituste ja avaliku sektori koostöömõjud

Positiivsed: Piirkonna

rahvusvaheline tunnustamine

Oskusteabe kasv Koostöö paranemine Ürituste hooaja

pikenemine Ajutise tööhõive ja

majandusnäitajate kasv Iseseisvate külastuste

kasv

Negatiivsed Elitaarne sündmus on

tavaelanikule kättesaamatu

Üritus kasvab üle võimekuse piiride

Ürituse kasutamine ebapopulaarsete otsuste õigustamiseks

Üritust seostatakse parteilise tegevusega, mistõttu peale valimisi olukord ebakindel

Avalikud rekreatsioonipaigad

Terviserajad, tervisespordi harrastajate poolt kasutatavad kergliiklusteed

Pargid ja rohealad (sh koolide, lasteaedade jne ümbruses)

Matkarajad

Tänavaspordi väljakud (rulapark, tänavakorvpall jne)

Mänguväljakud

Rannaväljakud

Avalikud madalseiklusrajad

Kelgumäed, suusarajad, uisuväljakud

Kalastuspaigad

Piknikupaigad

Reeglid rekreatsioonipaikadele

Rajatise asukoha reegel - catchment area – 20-30 minutit kodust/töölt. Rajatis peab asuma hästi ligipääsetavas kohas nii ühiskondliku kui isikliku transpordivahendiga

Rajatiste tiheduse reegel – USA Michigan (2006): 1 ujula iga 20 000 elaniku kohta või 3%-5%

rahvastikule samaaegseks kasutamiseks, 1 avatud spordipark (võrkpall, korvpall jms) iga

10 000 elaniku kohta 1 jooksurada iga 20 000 elaniku kohta lastemänguväljakud vastavalt lapse vanusele 1-15

minuti kaugusel kodust (UK)

Reeglid rekreatsiooipaikadele (2)

Rajatise mahutavuse reegel – soovitused m2 vaba liikumisruumi inimese kohta rannas, pargis, spordiväljakul, terviserajal vm ning muud tehnilised parameetrid

Loodusrajal 3 inimest 50 m kohta Avalikul suusarajal kuni 5 inimest 50 m

kohta Tegevuste kompleksi reegel - rajatis peaks

pakkuma paljusid tegevusalasid erinevatele sihtgruppidele, et näiteks saatev lapsevanem saaks seni midagi teha kuni laps on oma trennis

Reeglid rekreatsioonipaikadele (3) Lisateenuste reegel

rattahoid riietusruum vahendite laenutus venitussein, jõulinnak wc, prügikastid valgustus läbimõeldud haljastus (ohtlike võsatihendike puudumine) selged viidad ja arusaadavad kasutusreeglid

Lisavõimalused – spordikaupade, sh energiatoodete müük, spordivahendite hooldus, toitlustus, saun jms, spetsiifiliste spordikaupade laenutus

Tähtvere Puhkepark

2002.a loodud linnale kuuluv sihtasutus Tingimuste loomine aktiivseks puhkamiseks ja

sportimiseks ning võimaluste loomine ürituste korraldamiseks

Tartu laululava Rulapark Lastepark Spordipark, sh 850 m rullirada, jooksurada ja Eesti

esimene ja ainuke BMX jalgrattakrossi rada Dendropargi 3-5 km terviserajad

Tähtvere Puhkepark (2)

Talveteenused: tasuta kunstlumest suusarajad + rajad looduslikul lumel ka mujal Tartus, uisuväljak laulukaare all

Platsi ja ruumide rent, spordivahendite laenutus, laste sünnipäevade korraldamine

Näiteid igapäevatööst

Rulluisuitaja kutsus jalgratturile politsei Ajakirjanikust lapsevanem ähvardas skandaaliga kui

tema laps ei saanud lume puudusel kelgutada mäel, mille peal silt Kelgumägi

Turvavarustus puudub, aga kukkudes on rada halb (kes vastutab?)

Reeglid rekreatsioonipaiga kasutajale

Rajal liikumine päripäeva Aeglasemad paremas servas ühtlasel trajektooril Möödujad ja edasijõudnud vasemas servas Turvavarustuse kasutamine tagab sinu ja teiste

sportijate turvalisuse Tutvu enne rajale minekut kodukorra ja

rajaskeemiga Veendu raja turvalisuses, nt pärast vihma- või

lumesadu kas on hake rullirajal või sula muutnud raja jäiseks

Lõpetuseks

Eesti terviseradade näitel – kui uus rada on valminud, võetakse see koheselt kasutusele

Ka Tartu linnas ootavad inimesed rohkem võimalusi turvaliseks ja kiireks ühenduseks eri linnaosade vahel nii sportimiseks kui liiklemiseks ning jõe kallas annab selleks eelise

Igal piirkonnal on oma eripära, eelised ja neid saab kasutada avalike teenuste arendamiseks. Tartu on kultuuri- ja tervisespordi-lembene linn

Algatatud projektid saavad sageli eitava vastuse, kuna taotleja on abikõlbmatu (avalik sektor) või asub abikõlbmatus piirkonnas (Tartu linn) või “saab sport juba niigi palju“

Ettepanek uueks EL toetusperioodiks: palume võimalust kujundada keskustest keskused, st rajada terviseradu ning muid avalikke rekreatsioonipaikasid

Tänan jakohtumiseni homses õpitoas!