TEATER

MUUSIKA

KööK

NäITUSED

LOOMEMAJANDUS

HARIDUS

lk. 3

KULTUUR

lk. 4-5

KONVERENTSID

KIRJA

NDUS

TASUTA

…lõpuks on see aeg käes: talv taandub ja „Saksa kevad” tuleb taas. Oleme Teile nüüdseks juba kolmandat korda põneva ja vaheldusrikka programmi ette valmistanud, millega soovime luua meeleolukat kevadetunnet.

Eesti ja Saksamaa vahelised suhted põhinevad pikal ühisel ajalool, mille jooksul arenesid lähedased kultuurilised, majanduslikud, poliitilised ja isiklikud suh-ted. Eesti taasiseseisvumisest alates on need sidemed veelgi tihenenud. Täna oleme me teineteise jaoks usaldusväärsed partnerid paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, meie mõlema riigi sõprust on eriliselt tugevdanud koostöö NATOs ja ELis.

„Saksa kevadega” soovime me Teile esitleda kaasaegset Saksa ühiskonda, kul-tuuri ja majandust. Kutsume Teid osa võtma kontsertidest, näitustest ja konve-rentsidest ja paljust muust, et avastada enda jaoks Saksamaa uuenduslik, noor ja loominguline külg. Olen veendunud, et pakume ka sel aastal igale maitsele midagi huvitavat. Selle väljaande järgnevatel lehekülgedel leiate Te „isuäratajaid” erinevate ürituste kohta, samuti lisateavet Saksamaa ja Saksa organisatsioonide kohta. Kutsun Teid samuti tutvuma meie veebilehega www.saksakevad.ee, et enda jaoks see õige pakkumine leida. Nautige koos meiega „Saksa kevadet” Eestis!

Soovin Teile sealjuures palju rõõmu ja kevade nautimist!

HEAD LUGEJAD, KALLID SAKSAMAA SÕbRAD!

Christian Matthias SchlagaSaksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis

EESSÕNA2 SAKSA KEVAD 2012

SPONSORID:PARTNERID: SÕBRAD:SÕBRAD:KORRALDAJAD:

Festival „Saksa kevad 2012” pakub Teile võimaluse Eestis tervelt kuu aja jooksul Saksamaad avastada. Kevadel virgub nii mõnigi talveunest, koos ter-momeetri elavhõbedasambaga tõuseb ka motivatsioon ja uudishimu millegi uue vastu. Seda värsket energiat soovi-me me kasutada ja Teie tärkavat huvi Saksamaa vastu õitsema panna!

„Saksa kevad” sai alguse Saksa „Kultuurikevadest”, mida 2008. aastal korraldas Goethe Instituut Tallinnas. Nüüdseks on festival tublisti kasvanud ja esitleb kultuuri kõrval ka teisi huvita-vaid teemasid majandusest, ühiskonnast ja haridusest. Saksa saatkond ja Goethe Instituut teevad festivali ettevalmistami-sel väga tihedat koostööd ja neid toeta-vad paljud uued ning vanad partnerid. Üheskoos soovime me öelda, et Saksa-maal on lisaks vorstikestele ja Wagnerile veel palju muudki pakkuda.Loomingu-lisus ja uuenduslikkus, noor kultuur ja dünaamilisus – need pole alati esimesed mõisted, mis paljudele seoses Saksamaa-ga meelde tulevad. „Saksa kevad” tahab Teid aga vastupidises veenda. Selle aasta festivali moto on „Loomemajandus”,

esitledes töötubasid jätkusuutlikust moest ja disainist kui innovatsiooni- ja majandusfaktoritest, samuti ootavad Teid elektroonilise muusika kontserdid ja kaasaegne fotokunst. Selle kevade uus võrse on Café D, mille seame sisse Solarise keskuse Apollo raamatupoe Kehrwiederi kohvikus. Üheks nädalaks saab sellest keskne „Saksa kevade” kohtumispaik, kus saab saksa originaal-retseptide järgi tehtud koogitüki kõrvale erinevaid üritusi nautida – olgu selleks siis ettelugemine, kontsert, fi lm või saksa keele tutvumiskursus. Café D-st leiate Te lisaks materjali ja kontaktisikud, kes annavad Teile teavet Saksamaa ja saksa teemade kohta. Vestelge teiste Saksamaa sõpradega meeldivad õhkkonnas ja jagage meiega enda kogemusi. Selles erilehes leiate Te infot „Saksa kevade” ürituste kohta, samuti artikleid Saksamaa kohta laiemas mõttes. Kui mõni teema Teile erilist huvi pakub ja Te selle kohta rohkem teada soovite, siis oleme iga teema kohta ära toonud ka vastavad kontaktaadressid.

„Arvan, et välisriiki minnakse õppima ikka lootusega õppida endale huvitavat eriala väga heal tasemel ning koduriigist erinevas võtmes. Lisaks põnevale õppe-tööle muutis minu kogemuse Konstanzis eriliseks see, et elasin ühika asemel WGs (ühiskorteris, toim.) koos sakslastest kor-terikaaslastega. Samuti töötasin õpingute rahastamiseks ülikoolis ja ühes kenas koh-vikus. Tänu sellele oli minu suhtluskesk-kond valdavalt saksakeelne. Alles nüüd sellele tagasi mõeldes tunnen, et see andis mulle väga erilise kogemuse, olen tänu-lik nende sõpruste eest, mis siis tekkisid ning võimaluse eest mõista saksa keelt ja kultuuri.”

Külvi Noor, läbis aastatel 2006–2008 Konstanzi ülikoolis võrdleva poliitika ja poliitikaanalüüsi magistrantuuri.

„Saksamaa on loonud ka välismaalas-tele suurepärased võimalused õpingute toetamiseks. Erinevad sihtasutused paku-vad stipendiume ja kui vähegi paberite täitmisega vaeva näha ning kandideeri-da, pole õpingute ajal tarvis majandusliku poole pärast üldse muretseda. Kõrghari-dus on üldiselt tasuta, elamiskulud on sarnased Eestiga.”

Inga Höglund, Saksa parlamendi stipendiaat 2010, praegu õpib Deutsche Welle akadeemia ajakirjandus magistrantuuris Bonnis.

Kust leida raha?• www.daad.de

toetusvõimalused kõigi erialade üliõpilastele ja teaduskraadi omandanuile koos otsingumootoriga sobiva stipendiumivõimaluse leidmiseks.

• Välistudengitele pakuvad stipendiumeid ka Saksa parlamendierakondade sihtasu-tused, kui õppe- või uurimissuund kattub sihtasutuse enda prioriteetidega. Vt. www.bundestag.de märksõna alt „Politische Stiftungen”.

• www.bundestag.de, märksõna „IPS”Saksa parlamendi rahvusvaheline stipendiumiprogramm riigi- ja demokraa-tiahuvilistele noortele (5 kuud praktikat Saksa parlamendis ja õppimine Berliini ülikoolides).

• www.bosch-stiftung.deRobert Boschi fond toetab õppe- ja teadustööd ja pakub kursuseid ka ajakirjanikele (www.medien-mittler.de).

• www.copernicus-stipendium.detudengite initsiatiiv toetab igal semestril umbes 15 Kesk- ja Ida-Euroopa üliõpilast.

Kuidas alustada?• www.daad.de

üldinfo kõigest, mis seotud õpingutega; • www.hochschulkompass.de

otsingumootor õppesuundade, kõrg-koolide, aadresside ja muu leidmiseks;

• www.studienwahl.de ülevaade erialadest;

• www.inobis.de kandideerimisabi ja teave õpingu-süsteemis orienteerumiseks;

• www.global-assess.rwth-aachen.de valik nõuandeid tehnikaerialade huvilistele;

• www.uni-assist.de dokumentide kontroll ja kandideerimine mitmesse ülikooli.

duaalne kutseÕppe-SüSTEEM SAKSAMAAL

Alternatiiviks kõrgharidusele saavad eestlased Saksamaal läbida ka kutseõppe (niinimetatud duaalne süsteem), mis ühendab praktilist õpet ja teoreetilist koolitamist. Selleks sõlmitakse leping ühe kindla ettevõttega, kes koolitab kut-seõpilast praktilises tööelus ja maksab talle selle eest ka töötasu. Selle kõrvalt täiendab õpilane oma teadmisi teoreeti-listes valdkondades kutsekoolis (raama-tupidamine, tehnilised ained jne.). See mudel annab kindla eelise tööturul ja on üks Saksa majanduse tugevuse aluseid, millega õpetatakse välja arenguvõimeli-sed ja laiemat pilti nägevad spetsialistid.Infot Saksa erialase väljaõppe kohta leiab veebilehelt www.arbeitsagentur.de – märksõna alt „Ausbildung” ja lisaks spetsiaalselt noortele suunatud veebile-helt www.ich-bin-gut.de.

Saksa keele tähtsus pole Eesti jaoks mitte kahanemas, vaid kasvamas. Selle oskamine on võtmeks nii Euroopa ajaloo, meie endi kultuuri kui ka täna-päeva majandusmaailma mõistmisel.

„Saksa keel on osutunud mulle olu-liseks kapitaliks nii sümboolses kui ot-seses tähenduses,” on öelnud üks Eesti kuulsamaid tõlkijaid Mati Sirkel, kes on eesti keelde pannud näiteks Franz Kafka ja Günther Grassi loomingut. Kui tipptõl-ked juhatavad meid saksa keele kultuuri-tippude juurde, siis kasu selle oskamisest tunnevad kõik – eriti ilmselt need, kellele saksa keel on olulisi uksi avanud. Koolis raskena tundunud keelest on hiljem üha enam ja enam kasu. Eestiski on ELiga liitumise järel saksa keele väärtust taas mõistma hakatud.

Saksa keel on meie jaoks loomulik – sajandite eest tähendaski just see keel kultuuri ja haridust.„Saksa keele ja kul-

tuuriga tekkis meil aegade jooksul tihe side. Miks seda mitte tänuga teadvusta-da ja sellest mõnu tunda?” Mihkel Mutt (Postimees, 16.03.2012).

Saksa keele ja kultuuriga on seotud kõik Eestis elavad inimesed – kui mitte muul moel, siis seeläbi, kuidas mõjutab meid Euroopa Liidu kaudu Saksamaa arvamus või läbi koduste saksapärase arhitektuu-riga ajalooliste tänavate. Saksamaal on traditsioonidega teadus-kultuur, kuid ka Euroopa suurim siseturg, kuhu ihaldavad pääsu paljud ettevõtjad. Eelise seal tööta-miseks annab keeleoskus – saksa keelega avanevad tööturul uksed tõlketööst klien-diteeninduseni või ka juhikohani mõnes Eestis tegutsevas Saksa ettevõttes.

Eestlaste võõrkeeleoskus on Euroopas keskmisest parem – Eurobarameetri küsit-luse kohaselt oskab vähemalt 58 protsenti meie elanikkonnast kaht või enamat võõr-keelt. Seega tasub saksa keelt õppida ka siis, kui kaks võõrkeelt juba omandatud, kartmata või tundmata, et sellega jäädakse millestki ilma. Ühe keele süvaoskus aitab ka teiste keelte omandamist. Seejuures ei pea esimene võõrkeel olema tingimata inglise keel. Uuringud on näidanud, et kui laps õpib esimese võõrkeelena mõnda muud keelt peale inglise keele, siis suure tõenäosusega räägib ta keskkooli lõpeta-des kahte võõrkeelt kesktasemel. Alusta-des aga võõrkeele õppimist inglise keelest, ei jõuta sageli teise keelega nii kaugele.

tippÜlikoolid, kultuur, erialane vÄljaÕpe - SAKSAMAA OOTAb

HARIDUS WWW.SAKSAKEVAD.EE 3

SAKSA KEEL – TEEJUHT GOETHEST SIEMENSINI

Õppimisvõimalused ja erialavalik on tões-ti esmapilgul nii laiad, et võivad pea pöö-ritama panna. Kogu Saksamaal on kokku peaaegu 400 erinevat kõrg- ja erialast hari-dust pakkuvat õppeasutust. Üle 13 000 eri-neva õppekava võimaldavad peaaegu iga võimalikku spetsialiseerumist. Õpingute alustajal on valida üle 5000 bakalaureuse õppekava vahel, magistriõppes on umbes 4000 võimalust. Lisaks saksakeelsetele on Saksamaal üle 700 rahvusvahelise baka-laureuse-, magistri- ja doktoriprogrammi, kus õppekeeleks on inglise või mõni muu võõrkeel – prantsuse ja hispaania keel näiteks. Meeles tasub pidada, et võrrel-des maailmas hinnatud eraülikoolidega näiteks USAs või Ühendkuningriigis, on Saksamaa haridus palju kättesaadavam ja õppimine ülikoolides üldiselt tasuta, sealsete õppekavade Euroopa-kesksus aga meile tihtipeale lähedasem ja tulevikuks tarvilikum.

Miks õppida Saksamaal?

SAKSA KEEL LASTEAIAS

Järjest enam räägitakse varajasest võõr-keeleõppest ja sellega kaasnevatest eelis-test. Goethe Instituut Eestis paneb suurt rõhku varajasele võõrkeele õppele. 2007. aastal alustati projektiga „Saksa keel lasteaias”, mil kolme Harjumaa lasteaia lapsed õppisid kaheksa kuu jooksul läbi laulude, mängude ja liikumise saksa keelt. 2012. aasta alguseks on saksa keelt õpetavate lasteaedade arv mit-mekordselt kasvanud ja lisandunud on kolm kooli, kus saksa keelt õpivad 1. ja 2. klassi õpilased. Goethe Instituudi ko-dulehelt (www.goethe.de/tallinn) leiab märksõna alt „Varajane võõrkeeleõpe” põnevaid artikleid varajase võõrkeele õppimise ja õpetamise kohta, koolitusin-fot, kasulikke materjale nii õpetajale kui ka lapsevanemale ning muud põnevat tasuta allalaadimiseks.

Saksa moelooja Magdalena Schaffrin on pühendunud keskkonnasõbrali-kule säästlikule ja ajatule moele. Sel kevadel tuleb ta taas Eestisse sääst-liku disaini põhimõtteid ja saksa disainereid tutvustama.

„Esmapilgul on moe ja säästlikkuse vahel suur kontrast, kuid vaadates lä-hemalt moe rolli maailmas, ei olegi nad üksteisest sugugi väga kaugel,” räägib Berliinis moeteadust õppinud ja keskkon-nasõbraliku ja säästliku moe eestkõneleja Schaffrin. „Mood on põnev nähtus, mis jõuab väga kiirelt paljude inimesteni, võ-tab kiirelt omaks trende, peegeldab muu-tusi ja suhtleb ühiskonnaga,” arvab ta.

Keskkonnasõbralik ehk roheline mood ongi tema sõnul samuti ühiskonna väär-tuste muutumise peegeldus. „Liikumine on ühiskonnas alanud, paljud tunnevad, et tarbimisele orienteeritud maailm ei pruugi olla lahendus ega anna elule suurt mõtet,” ütleb ta.

Schaffrini jaoks on säästlikul mõttevii-sil ja moel kolm tähtsamat aspekti: kva-liteet, heaolu puhtast südametunnistu-sest ja endale hea tegemine. Näiteks, kui toode on halva kvaliteediga, siis ei saa see olla säästlik, sest ei pea kaua vastu. Samamoodi annab nö „heade” toodete tarbimine sulle parema enesetunde ning ökoloogilised tooted on tavaliselt tervis-likumad, sest materjalide valikul ja val-mistamisel on välditud kahjulikke aineid.

Saksamaal on ökoloogilisel moel pikk ajalugu – paljud disainerid alustasid sel-lega juba 1970.–1980. aastatel ja aitasid palju kaasa sellele, et praeguseks on välja töötatud vajalikud standardid ning sertifi -kaadid. „Nende eelneva tööta ei saaks me näiteks külastada tekstiilimessi ja küsida ökosertifi kaadiga materjale. See teeb uue-le disainerite põlvkonnale kõik palju liht-samaks,” ütleb Schaffrin. Schaffrini 2009. aastal asutatud rohelise mõtteviisiga di-sainereid tutvustavas GREENshowroomis,

mis viib säästlikku disaini maailma moe-pealinnadesse, on esindatud ka eestlaste looming – näiteks läbi vastutustundlikule ja keskkonnateadlikule pühendunud Reet Ausi tööde, kelle loomingut peab Schaffrin väga põnevaks.

Saksa kevade festivali ajal tuleb Schaff-rin taas Eestisse. Nimelt korraldab Goethe Instituut koostöös Eesti Disainikeskuse ning ühendusega Loov Eesti Iida galeriis säästlike ideede ja nende kasutusviiside tutvustamiseks keskkonnasõbraliku ja säästliku disaini ürituse „Disain, loomuli-kult!” – mood ja mõnda Eestist ning Saksa-maalt. Kuraatoriteks on Magdalena Schaff-rin Saksamaalt ning Maarja Tali Eestist.

Selle raames toimuval disainimüügil esitletakse tuntud Saksa kaubamärke, nagu Alma&Lovis (mood), Alina Sc-hürfeld (kotid, kingad), Anne Gorke (mood), EKN Footwear (jalatsid), Isabell de Hillerin (mood), Sey Jeans (mood), the rooters (mood, kotid, aksessuaarid).

Eesti disaineritest on esindatud Bir-git Skolimowski (ehted), Maarja Naan (meeste aksessuaarid), Annike Laigo (padjad), Mare Kelpman (tekstiilid, rõi-vad), Erkki Engso (nahkesemed, kingad), Karl Annus (prillid).

MAGDALENA SCHAffRINSündinud Stuttgartis, üles kasvanud Konstanzis. Lõpetas 2005. aastal Berliini Kunsti-ülikooli (Universität der Künste Berlin). Kasutab ökoloogilisi ja kauakest-vaid materjale, et luua ajatuid kvaliteet-seid rõivaid. Allikas: www.magdalenaschaffrin.com

TULEVIKUMOOD ON ILUS, KVALITEETNE &LOODUSSÕbRALIKpop-up shop & seminarIida galeriis (Suur-Karja 2) aset leidev disainimüük ehk pop-up shop kestab 4.-13. maini. 4. mail toimub samas galeriis seminar „Jätkusuutlik disain: ideest eduka tooteni”, kus esinevad nii saksa kui eesti disainerid. Seminari avab Magdalena Schaffrin, kes peab ettekande turundusest.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

KULTUUR4 SAKSA KEVAD 2012

1.– Isabell de Hellerin, 2.– Alina Schürfeld, 3.– Anne Gorke, 4.– Birgit Skolimowski, 5.– Karl Annus / foto:Laura Kallasvee, 6.– the rooters

Nimelt võib 12. aprillist Tartu Kunsti-majas näha Saksa Kultuurikeskuse korral-datud näitust „Kujutis/kujutlus”. Välja on pandud 10 väga erineva saksa kaasaegse fotokunstniku tööd: Laurenz Berges, Alb-recht Fuchs, Karin Geiger, Claus Goedic-ke, Uschi Huber, Matthias Koch, Wieb-ke Loeper, Nicola Meitzner, Peter Piller, Heidi Specker. Näitus on väga mahukas ja võtab enda alla kõik Kunstimaja näitu-sesaalid koos monumentaalgaleriiga. Näi-tuse avajana on ise kohal üks kunstnikest, Claus Goedicke, kes korraldab fotograa-fi ahuvilistele ka proseminari 10. aprillil. 1966. aastal Kölnis sündinud Goedicke on fotokunstiga tegelenud aastaid. Fotograa-fi at on ta õppinud Kölnis ja Düsseldorfi s.

Claus Goedicke: Eesmärk oli eemaldu-da klassikast

Kas näituse vastuvõtt on eri kultuuri-des olnud erinev?

Suur üllatus on hoopis see, et kuigi näi-tus on käinud läbi nii palju erinevaid riike ja kultuure, ei ole vastuvõtt neid erinevusi peegeldanud. Ja ma ei tea miks.

Teie (näituse)töid on nimetatud klas-sikalisest fotokunstist väga erinevaks, kas nõustute?

Muidugi. Eesmärgiks oli eemalduda nö. klassikalisest fotograafi ast, kuigi see on keeruline termin, mida pole lihtne kasutada. Proovisin avastada võimalusi kombineerida erinevate fotograafi a vor-mide fotosid ja põimida nad narratiivsesse seosesse, mida pildid enne ei väljendanud.

Mida soovitate näituse külastajaile?Fotosid vaadates peaksid inimesed

püüdma mõista, kas nende silmaga näh-tava tähenduse taga võib peituda veel üks kiht. Nad peaksid püüdma avastada pei-detud saladusi, mis tulevad kaasa settega, mida fotograafi a vool kannab tundmatus-se deltasse.

Mida soovitaksite Teie proseminari õpilastele?

Nad võivad õppida, et pildi tajumiseks on võimalikud paljud erinevad ideed.

Näituse korraldaja on Tartu Saksa Kultuuri Instituut / Goethe Instituut

Intervjuus räägivad nad oma muusikast ja elust avameelselt, kuid peituvad nagu alati, kahe varjunime taha Eins ja Zwei ehk eesti keeles üks ja kaks. Ka esinedes varjavad nad oma nägusid ning väidetavalt pole nende tegelik identiteet teada kellelegi.

Kas te räägiksite oma muusikast? Mis teeb selle eriliseks või vastupidi, tuttavaks?

EINS: Chicago house 1980. aastatest on Snuff Crew’d palju mõjutanud, aga kuule-te ka mõjusid üheksakümnendate teknost, house’ist või vanakooli elektrost. Kui me

Snuff Crewga alustasime, oli meil plaanis rõõm ja lust tantsupõrandatele tagasi tuua, ajada inimesed taas tantsides higistama. Sel ajal oli Euroopas endiselt väga popu-laarne minimal ja meil hakkas seda stiili kuuldes alati igav. Nii et pärast esimese kahe vanakooli tantsuloo produtseerimist hakkasime ka live’is esinema. Meie esine-mised on alati rohkem jam sessionid. Kaks MacBooki, mõned kontrollerid ja metsik segu helidest, elementidest ning veel välja laskmata või lõpetamata lugudest ja frag-mentidest. Meie jaoks on live’is mängimi-ne alati lõbus, sest see on iga kord erinev ja me ei tea kunagi, mis suuna võtame. Meil on hea meel nüüd eestlastele mängi-da. Kõik, kes Eestis juba käinud, on meile lubanud: teile meeldib seal. Nii et me ei suuda ära oodata, millal oma muusika teieni saame tuua.

Teil on oma plaadifi rma, rääkige kogemustest selle loomisel.

EINS: Snuff Traxi lõime 2010. aastal. La-seme selle all välja oma muusikat, aga ka sõprade loomingut nagu KiNK & Neville

Watson, Elec Pt.1, Humandrone, Raiders of the lost ARP ja Jackee. Snuff Traxi muu-sika on peamiselt Chicago house ja acid, aga on ka meloodilist vanakooli house’i. Meile meeldib mõte, et meil on justkui oma mänguväljak, saame meile meeldi-vat suurepärast muusikat nii vinüülil, kui digitaalselt välja lasta.

Kui raske on Saksamaa muusikatöös-tuses läbi lüüa?

EINS: See pole üldse keeruline. Samas on turul tuhandeid eri fi rmasid, nii et pak-kuda tuleb midagi erilist selleks, et saada tähelepanu ja leida oma fännid.

ZWEI: Minu arust pole meil muusika-tööstusega midagi pistmist – ilmselt oleks raske, kui peaks produtseerima muusikat, mis peab hästi müüma. Muidugi on meil hea meel, kui meie väljaantud muusika hästi müüb, kuid meil on suurepärane võimalus teha muusikat, mis meile endale meeldib, mitte seda, mida muusikatööstus tahab.

SNUff CREW TOOb RÕÕMU tantsu-pÕRANDALE TAGASI

KUJUTIS / KUJUTLUSSaksa kaasaegne fotokunst on äärmiselt põnev ja eripalgeline nähtus. Saksa Kevad toob selle parimad palad Tartusse ja annab võimaluse ise meistrilt õppida.

KULTUUUR WWW.saksakevad.ee 5

Snuff Crew esineb 20. aprillil Tallinnas Von Krahli teatris Mutant Discol. Üritust aitab korraldada Goethe Instituut.

Cop

yrig

ht: S

nuff

Cre

w

Cop

yrig

ht: C

laus

Goe

dick

e

6 SAKSA KEVAD 2012

VASTUTUSTUNNE TULEVIKU EES TÕI SUWEMILE AUHINNA

Saksa-Balti Kaubanduskoda andis mullu teistkordselt Eestis välja Saksa Majanduse Auhinna. Auhinna lau-reaadiks sai omanäoline ettevõte, mis keskendub puitmööbli valmistamisele. Vahva disain ja loodusesõbralikud tooted on ettevõttele märksõnaks.

Mis veelgi parem, Suwem on välistur-gudel oma kaubamärgiga juba esindatud ning omab Saksamaal esindussalongi. Suwemi turundusjuhi Mart Nilsoni sõnul oli auhind siiski oluline tunnustus.

Miks Suwem auhinnale kandideeris?Majandusauhinnale otsustasime kandi-

deerida meie partnerite soovitusel. Soo-vitasid inimesed, kes olid käinud meie ettevõttes ja olid kursis Saksa majandusau-hinna teemaga. Saadud auhind on mõju-nud ainult positiivselt – positiivne kajastus meedias ning uute võimaluste avastami-ne Balti-Saksa Kaubanduskoja abil täien-davat informatsiooni ja kontakte saada.

Millised on Suwemi sidemed Saksamaaga?

Meie seniseid sidemeid Saksa turul saa-dud auhind otseselt ei mõjutanud, kuid meie partnerite poolt võeti uudis väga positiivselt vastu. Küll aga võib otsene

postiivne mõju meie ärile tulla tulevikus, sest selle auhinna järgse suhtluse tagajärjel on tekkinud uusi huvitavaid arenguplaa-ne ja koostöömõtteid.

Mis on Suwemile Saksamaal edu too-nud? Millist rolli mängib siin disain?

Meie tooted on Saksamaal hästi vastu võetud ning tootedisain (laiemas mõttes tootearendus) mängib sealsel turul väga suurt rolli. On selge, et me ei suuda oma tootmisefektiivsuselt konkureerida rii-kidega, kus kulude tase võimaldab n-ö odavtootmist, seega peame otsima turu-nišše, kus määravaks ei ole ainult hind. Innovaatilised lahendused nii toodete funktsionaalsuses kui ka väljanägemises võivad olla selleks võtmeks, mis aitavad turuukse lahti teha ning edaspidi seal kan-da kinnitada.

Saksamaa Euroopa suurima turu ja majandusjõuna on paljudele firmadele üle maailma väga ihaldatud turuks. See muudab konkurentsisituatsiooni mõne-võrra pinevamaks kui mõnes teises Eu-roopa riigis.

Mida soovitaksite teistele ettevõtjatele, kes sinna soovivad siseneda?

Kõigepealt soovitaks ettevõtetele, et tuleks väga hoolikalt selgeks teha, kas

on sihtturule sobivat toodet ja kas suu-detakse seda toodet piisavalt efektiivselt toota („õige hind”), et sellega Saksa turule trügida tasuks. Kui need eeldused on täi-detud, siis jääb üle soovitada ainult järje-pidevust ja eesmärgile pühendumist. Väga tugevaks abiks on, kui leitakse Saksamaalt partner, kellega koos turustustegevust pla-neerida ja läbi viia.

Mis Eesti firmasid välismaale minnes takistab?

Minu arvamus on, et Eesti ettevõtted on piisavalt innovatiivsed, kuid tihti suhteli-selt aeglase otsustus- ja tegutsemisvõime-ga. Siin on ilmselt põhjuseid palju – otsus-teks piisava informatsiooni puudumine, vähene otsustusjulgus, vähene riskijulgus ning varude puudumine võimalike vale-otsuste katmiseks, kogemuste vähesus jms põhjused. Mõnikord jääb puudu ka süsteemsusest – näiteks on huvitav toode, kuid hinnakirjade koostamise ja juhendite korrektse vormistamisega läheb lubama-tult kaua aega. Õnneks ei saa seda väita kõigi kohta.

MIS ON SAKSA MAJANDUSE AUHIND?

Auhinna väljaandja on Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus, mis kuulub Saksamaa väliskaubandus-kodade võrgustikku. Saksa Majanduse Auhind hõlmab rahalist preemiat suuruses 5000 eurot, mida saab kasuta-da kas Saksa messil osalemise finant-seerimistoetuseks, Saksamaal mõnel konverentsil osalemiseks või töötajate koolituse/ täiendõppe toetuseks. Auhinda saab välja võtta ka mõnd Saksa-Balti Kaubanduskoja teenust kasutades (personalivahendus, agendi-otsing, uute koostööpartnerite vahendamine vms). Nii võitja kui teised finalistid saavad ühe aasta olla koja liikmed ilma liikmetasuta.

KES KANDIDEERISID?

Auhinnale kandideeris 12 ettevõtet, kelle hulgast valis žürii kuus finalisti: Clyde Bergemann Eesti AS, Hekotek AS, MS Balti Trafo OÜ, Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal, Suwem AS, TBD-Biodiscovery OÜ.

Suwemi võidu kaalukaks argumen-diks olid ettevõtte tootmisprotsessi keskkonnasõbralikkus ning see, et ettevõte on Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri ning puidu kompetentsikeskuse initsiaator ja eestvedaja. Samuti toetab Suwem lapsi, kohalikke lastekodusid ja Puuetega Inimeste Koda. Seega on käesoleva aasta auhinna märksõna

”Vastutus tuleviku ees”, Suwemi tegevuses mitmekülgselt kajastatud.

AS SUWEM on rajatud 1992. Alates 1997 spetsialiseerus Suwem ainult männi-puidust lastemööbli tootmisele. Aastal 2004 kolis tööstus praegusesse asukohta. 2009 loobus Suwem viimasest suuremast allhanke ostjast ning turustab täna ainul oma kaubamärgi all võimalikult lähedale lõpptarbijale. 2010 otsus uue visuaalse identiteedi loomiseks. Uus visuaalne identiteet valmis 2011 sügisel ja see on aluseks „Suwemi” kui brändi tekitamisele. Suwem kasutab ligi 5700m2 tootmispinda (Suwem on tootja), ettevõttel on üle 60 töötaja. Suwem arendab intensiivselt netimüüki nii koduturul kui ka välisturgudel.

MAJANDUS

Mis on üldse Max Plancki instituudid?Tänapäeval tehakse Saksamaal tipptea-

dust eelkõige ülikoolidest sõltumatutes Max Plancki instituutides, mis tegelevad baasuuringutega loodus-, bio-, humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades. Instituute ühendav Max Plancki ühing tõstatab uuri-misvaldkondi, millel pole ülikoolides veel üldse või küllalt väärilist kohta. Instituutide direktorid määratakse ametisse pensionieani, varustatakse vajalike vahenditega ja neil on täielik vabadus kujundada uurimistööd. See võimaldab pühendada rohkem ressursse hu-vitavatele suurtele teadusküsimustele, kui ülikoolides või tavalistes uurimisasutustes võimalik on.

Millises instituudis teed oma uurimis-tööd ja miks?

Minu uurimistöö toimub Max Plancki aju-uuringute instituudis Frankfurdis, mil-le juhiks on rahvusvaheliste auhindadega pärjatud Wolf Singer. Tema poolt juhitud uurimustöö on aidanud kujuneda arusaa-mal, et aju on keerukas dünaamiline süs-teem, kus aktiivsusmustrid on aluseks tajule, tähelepanule ja teadvusele. Kuna mind on alati huvitanud, miks me oleme just selli-sed, nagu me oleme, ja miks üldse aju tööga kaasneb tunne „olla keegi”, siis liitusingi Singeri instituudiga. Kohalikus Max Plancki instituudis on olemas kõik võimalused teha

tipptasemel teadust, et astuda sammukesi lähemale ajuteaduse suurte probleemide la-hendamisele. Eriti tuleks toonitada, et siin töötavad koos psühholoogid, bioloogid, arstitudengid, füüsikud ja informaatikud ning teadmiste kombineerimise abil jõuab huvitavate küsimuste vastustele lähemale.

Milline tööõhkkond valitseb Max Plancki instituudis?

Töö Max Plancki instituudis on meeldiv ja üldiselt nõustutakse, et siin on vähem survet, võistlust ja tööväliseid kohustusi kui USA tippülikoolides. Enamasti saavad kraaditudengid seetõttu küsimustesse ja uurimistöösse rohkem süveneda, mis viib vahel juba noorena hämmastavate teadus-tulemusteni. Minu jaoks tuleb iga päev siin meelde, kui nupukad ja töökad on maailma tippteadlased ja kuidas keerukate problee-midega tegelemine vajab kannatlikkust pusida ühe küsimuse juures aastaid, moti-vatsiooni ka õhtutundidel probleemide üle mõelda ja kolleege, kes aitavad välja esialgu võitmatuna näivatest mõttetupikutest.

Oma muljeid Saksamaalt jagavad mitmeid kordi õppejõuna Saksamaal viibinud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teenekas elektroonika-professor Mart Min ja Frankfurdis doktorantuuris aju ja teadvust uuriv noorteadlane Jaan Aru.

TEADLASTELE ON SAKSAMAA KOGEMUS HINDAMATU

Lisainfo Max Plancki instituutide kohta: www.mpg.de

MART MIN 2007 - ... Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Thomas Johann Seebecki elektroonikainsti-tuut, Rakenduselektroonika õppetool; juhtivteadur 2007 - 2010 Bioprotsesside ja analüütilise mõõtmis-tehnika institituut, Heilbad Heiligenstadt, Saksamaa; rahvusvahelise uurimisgrupi juht 1993 - 1993 Müncheni Bundeswehri ülikool; külalisprofessor 1992 - 2006 Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Thomas Johann Seebecki elektroonikains-tituut, Rakenduselektroonika õppetool; professor1992 - 1992 Müncheni tehnikaülikool; külalisteadlane

JAAN ARU 2004 - 2008 psühholoogiaõpingud Berliini Humboldti Ülikoolis 2009 - … doktorantuur Max Plancki Aju-Uuringute Instituudis Raamatu „Tähelepanu ja teadvus” autor koos Talis Bachmanniga.

Jaan Aru: Tippteadust tehakse Max Plancki instituutides

Alustagem algusest – kuidas sattusite Saksamaale õpetama?

Esimene kord, aastatel 1992-1993, viibisin Münchenis sealse tehnikaüli-kooli DAADi (Saksamaa akadeemiline välisvahetus, Deutscher Akademische-rAustauschdienst) stipendiumiga, mis oli Eesti jaoks siis veel väga uudne asi. Selle lõppemisel kandideerisin külalis-professori kohale Müncheni Bundesweh-ri ülikoolis (Universität der Bundeswehr München), mis samuti õnnestus. Ühtlasi sain tuttavaks Münchenis asuvate Sak-sa firmade Siemens ja Rohde&Schwartz teadusjuhtidega, samuti viimati nimeta-tud firma omaniku ja juhi Dr. Hermann Schwartzi ja tema perekonnaga. Minu muljed sellest on vägevad! Sain esma-kordselt olla Euroopa tehnoloogia aren-damise katla juures. Sain kõvasti juurde enesekindlust – olin ju professor Sak-samaal. Sain tuttavaks Baieri inimeste, ajaloo ja kultuuriga. Sellega algas minu rahvusvaheline teadlase karjäär.

See ei jäänud aga ainsaks käiguks Saksamaale?

Teine kord viibisin Saksamaal aastatel 2007-2010. Olin endises Saksa Demo-kraatlikus Vabariigis, Tüüringis. Meie linnake Heilbad Heiligenstadt asus 25 km kaugusel teaduse hällist Göttingenist. Külastasin sealset ülikooli ja teaduskes-kust Max Plancki instituuti korduvalt. Töötasin neli aastat rahvusvahelise

teadlasgrupi juhina bioprotsesside ja analüütilise mõõtetehnika instituudi (Institut für Bioprozess- und Analy-senmesstechnik) juures, kus püüdsime ühendada bio- ja informatsioonitehnikat ning elektrilisi meetodeid, et luua pisike-si kiiplaboreid bioloogiliste analüüside tarvis. Mind finantseeriti Euroopa Liidu Marie Curie programmist koos lisaga kohalikust eelarvest. Töölõik oli uud-ne – tuli ennast tugevasti harida, et töö-gruppi adekvaatselt juhtida. Minu juures töötab nüüd kreeka rahvusest noormees Athanasios Giannitsis sealsest töögrupist. Oleme koos asutanud uurimislabori ka TTÜs, meil on juba esimesed rahvusva-helised koostöölepingud kiiplaborite ja raku-uuringute vallas.

Mida soovitaksite teistele Saksamaa-le siirdujatele?

Kasulik oli, tore oli. Märkus: sakslased on asjalikud, tuleb tegus olla ja kavan-datu lõpuni viia ning seda vaatamata õllejoomisele ja lustimisele (eriti just Baierimaal). Seda oli näha nii diplomi- kui doktoritööde puhul – meil jääb see lõputükk sageli tegemata ehk üle koera saba saamata. Kardan, et selliste harju-muste süvenemine kajastub ka meie ma-janduslikus arengus. Õigemini arengu pidurdumises. Aitab jutust, tegusid on vaja! (nii lõpetan ma tavaliselt suulised ettekanded – ehk on seegi minu Saksa-suhetest inspireeritud).

Mart Min: Saksamaa andis enesekindlust

ALExANDER VON HUMbOLDTI fOND

Alexander von Humboldt Stiftung toetab teadlasi üle kogu maailma sõltumata sellest, kas nad omandasid oma teaduskraadi alles äsja või on juba laialdast tunnustust kogunud. Fondi peaeesmärk seisneb tead-laste igakülgses toetamises kogu nende teadustöö ajal Saksamaal. See hõlmab stipendiaatide rahalist toetust, kuid lisaks pakub fond neile ka keelekursusi, konverentse ja seminare. Erilist rõhku pannakse sealjuu-res kontaktide loomisele stipendiaatide ja saksa teadlaste vahel. Eestist on alates 1956. aastast toetatud ühtekokku 31 teadlast. Tänu fondi abile eksisteerib tänaseks kogu maailmas aktiivne teadlaste võrgustik. Ainuke kriteerium toetuse saamiseks on silmapaistvad saavutused ühel teadusalal.

Lisainformatsiooni fondi kohta leiate veebiaadressilt: www.humboldt-foundation.de või kontaktaadressilt info@avh.de

TEADUS WWW.SAKSAKEVAD.EE 7

10. aprill-31. mai 12. aprill-6. mai 16. aprill-31. mai 17. aprill-31. mai 4. mai-13. mai 7. mai-12. maiRaamatunäitus Fotonäitus Raamatunäitus Näitus Moe- ja disaininäitus Näitus„mitme- KüLGNE SAKSA DISAIN”Eesti Rahvus- raamatukogu Saksa saal / Tallinn

Saksa Välissuhete instituudi (ifa) foto- näituse avamine „KUJUTUS – KUJUTLUS”.17:00 / Kunstimaja (Vanemuise 26) / Tartu

„KUI HäSTI SA TUNNED SAKSAMAAD?”Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu

„muinasjutu- MAAILMAD”Eesti Rahvusraamatukogu 7. korrus (Saksa saali ees) / Tallinn

„DISAIN, LOOMULIKULT!” Mood ja mõnda Eestist ning Saksamaalt4. mai / Seminar ”Jätkusuutlik disain: ideest eduka tooteni” / IIDA galerii 2. korrusIida Galerii (Suur-Karja 2) / Tallinn

„SAKSA KEEL EUROOpA LIIDUS”Loo Keskkool / Loo

10. ApRILL 17. ApRILL 17. ApRILL 26. ApRILL Töötuba Ettevõtlusseminar Arutelufoorum EttevõtlusseminarpROSEMINAR fOTOKUNSTIST. CLAUS GOEDICKE.10:00-13:00 / Tartu Kõrgem Kunstikool (Tähe 38) / TartuReg.: +372 5385 3696

„KUIDAS SISENEDA SAKSA TURULE?”09:30-13:30 / Õpetajate Maja (Raekoja plats 14) / TallinnReg.: mitglieder.ee@ahk-balt.org

„Õhtumaise kultuuri kristlike väärtuste tähtsus „globaalse küla” ajastul”18:00-20:30 / EELK Usu-teaduste Instituut (Pühavaimu 6) / Tallinn

„KUIDAS SISENEDA SAKSA TURULE?”14:00-17:30 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / TartuReg.: mitglieder.ee@ahk-balt.org

2. MAI Arutelufoorum„Ühiskond 2.0 - DIGITAALNE üHISKOND. pERSpEKTIIVID JA pIIRID”19:00-21:00 / Webmedia Group AS (Lõõtsa 6c) / Tallinn

4. MAI 4. MAI 7. MAI 10. MAISeminar Aruteluüritus Kohtumine Sümpoosion„JäTKUSUUTLIK DISAIN: IDEEST EDUKA TOOTENI”14:00 / Iida galerii 2. korrus (Suur-Karja 2) / TallinnPiletiga

„13aaasta eest sai alguse bologna – kuhu suunduvad kõrgkoolid täna?”14:00-16:30 / Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum / Tartu

Kirjandusfestival „prima Vista”: SAKSA AUTOR JA MUUSIK WOLf bIERMANN19:00 / Tartu Uus Teater

„innovatsiooni-fAKTOR DISAIN”13:00-18:00 / Iida galerii 2. korrus (Suur-Karja 2) / TallinnPiletiga

5.aprill–31. mai Fotonäitus euroopa kultuuri- pealinna aasta tagasivaates – LINNAKROONIKU SARAH JANA pORTNERI fOTODE-R 11:00–17:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

29. ApRILL 30. ApRILL 3. MAI 4. MAI 16. MAIKontsert Kontsert Kontsert Kontsert KontsertSAKSA ORKESTRITE KONTSERT EUROOpA ORKESTRITE fESTIVALI RAAMES19:30 / Mustpeade Maja (Pikk 26) / Tallinn

EUROOpA ORKESTRITE fESTIVALI LÕpUKONTSERT18:00 / Vabaduse väljak / Tallinn

Francesco Wilking - jazz-ist popmuusikani20:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

Café D avakontsert: Francesco Wilking - jazz-ist popmuusikani19:00 / Kehrwiederi kohvik & Apollo raamatupood / Solarise Keskus / Tallinn

Saksa kevade lõppkonsert: SAKSA DUO JULIAN ARp (tsello) & CASpAR fRANTz (klaver)19:00 / Pärnu raekoja kammersaal (Uus 4) / Pärnu

12. aprill-12. mai 13. ApRILL 15. aprill 15. aprill 20. ApRILLHeliprojekt Klaverikontsert Muusikavõistlus Kontsert KlubiööCROSSTALK: TARTU–bERLIINI HELISILDKesklinn / Tartu

„HINGEGA KLAVERID”18:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

pOOLfINAAL „LAUTSTARK”10:30 /Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

„MODERNISMI KLASSIKUD”14:00 / Pärnu Uue Kunsti Muuseum (Esplanaadi 10)/PärnuPiletiga

MUTANT DISCO & SNUff CREW (GER)23:00-04:00 / von Krahli Baar (Rataskaevu 10/12) / TallinnPiletiga

28. aprill Muusikavõistlusfinaal „LAUTSTARK”15:00 / Eesti Rahvus- raamatukogu / Tallinn

5. aprill 11. ApRILL 13. aprill-20. aprill 19. ApRILL 19. ApRILL Filmiõhtu Filmiõhtu Filminädal Videopärastlõuna Filmiõhtu„LICHTER” (hans-christian schmid)18:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

„LICHTER” (hans-christian schmid)19:00 / Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu

„MUSIK.fILM.WOCHE” Kino Artis / Tallinn

„bUDDENbROOKS” (heinrich Breloer)16:00 / Eesti Rahvusraamatukogu Saksa saal / Tallinn

„DIE fREMDE” (feo Aladag)18:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

25. aprill 26. ApRILL 3. MAI 3. MAI 10. MAIFilmiõhtu Videopärastlõuna Videopärastlõuna Filmiõhtu Videopärastlõuna„DIE fREMDE” (feo Aladag)19:00 / Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu

„JENSEITS DER STILLE” (Caroline Link)16:00 / Eesti Rahvusraamatu-kogu Saksa saal / Tallinn

„DIE INNERE SICHERHEIT” (Christian petzold)16:00 / Eesti Rahvusraamatu- kogu Saksa saal / Tallinn

„KEbAb CONNECTION” (Anno Saul) Filmile järgneb Francesco Wilkingi kontsert / kell 20:0018:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

„KIRSCHbLüTEN – HANAMI” (Doris Dörrie)16:00 / Eesti Rahvusraamatu- kogu Saksa saal / Tallinn

16. ApRILL 17. ApRILL 24. ApRILL 26. ApRILL 3. MAI Luulevõistlus Etlejate võistlus Võistlus Võistlus Infoüritus„KAUNILT KÕLAb SAKSA KEEL”13:00 / Pärnu Keskraamatu- kogu Saksa saal / Pärnu

„VENDADE GRIMMIDE MUINASJUTUMAA”15:00 / Eesti Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal / Tallinn

fINAAL „SAKSA KEEL HELGETELE pEADELE”12:00 / Ahhaa Keskus / Tallinn

saksamaa teema- LINE VIKTORIIN14:00 / Pärnu Keskraamatu- kogu Saksa saal / Pärnu

SAKSA KEELEDIpLOMI OMANDAMINE EESTI KOOLIDES11:00-16:00 / Raatuse Gümnaasium (Raatuse 88a) / Tartu

3.MAI 3. MAI 4. MAI 4. MAI 5. mai Infoüritus Infoüritus Võistlus Nukunäidend Teadusekskursioon„AVASTA ENDA JAOKS SAKSAMAA” – stuudium Saksamaal15:00-16:00 / Domus Dorpatensis (Raekoja plats 1/Ülikooli 7) / Tartu

„TEADUSTöö SAKSAMAAL” – doktorantidele ja teadlastele16:00-17:00 / Domus Dorpatensis (Raekoja plats 1/Ülikooli 7)/Tartu

fINAAL „JUGEND DEbATTIERT INTERNATIONAL”12:00 / Kumu auditoorium / Tallinn

„zAUbERWORT”13:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

„JOHANN MäDLERIGA KUULE!”12:00-16:00 / Tartu Tähetorn (Lossi 40) / Tartu

7. MAI LoengMuinasjututund pIRET pääRIGA14:00 / Eesti Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal / Tallinn

8. mai 10. MAI 12. MAI 15. mai Viktoriin ja orienteerumismäng Viktoriin ja orienteerumismäng Avatud uste päev Lõppaktus „KUULSATE SAKSLASTE JäLGEDES päRNUS”13:30 / Algus Sütevaka Humanitaar-gümnaasiumi juures / Pärnu

„KUULSATE SAKSLASTE JäLGEDES TARTUS”11:00 / Kesklinn ja Toomemägi / Tartu

EUROOpA päEV11:00-17:00 / Saksa saatkond (Toom-Kuninga 11) / Tallinn

SAKSA KEVADE LÕpETAMINE17:00 / Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu

WWW.SAKSAKEVAD.EE