21. märts 2013

PeasPonsorid

sPonsorid

Partnerid

MeediaPartner

EEsti EksprEsss õ l t u m a t u n ä d a l a l e h t

Saksa majanduse auhind Eestis

www.grantthornton.ee

Vaist ütleb:ainult üks neistviib kasvuni.

Mõistus ütleb:edasiminekukson mitu teed.

3

Saksa majanduse auhind Eestis

Saksa majanduse auhinnaga tunnustab Saksa-Balti Kaubanduskoda Ees-tis, Lätis ja Leedus juba kolmandat korda edukaid Eesti ettevõtteid. Sel aastal on konkursi motoks “Noor ettevõte”. Majanduse dünaamili-

seks ja jätkusuutlikuks arenguks on vaja värskeid ideid, uuenduslikke tooteid- teenuseid ning uusi ettevõtteid. Just uued tulijad tagavad arengu, annavad ma-jandusele vajalikke impulsse ja elavdavad konkurentsi. Nii soovimegi tunnusta-da noori arenevaid ettevõtteid. “Noore ettevõtte” all ei pea me silmas vaid noor-te inimeste asutatud ja juhitud firmasid, vaid lühikest aega turul (maksimaalselt viis aastat) tegutsenud ja “noorusliku” mõttelaadiga innovaatilisi ettevõtteid.

Auhinnaga soovime väärtustada noorte firmade ja ettevõtjate ärilist mõt-lemist, ideederohkust ning julget ettevõtlikku tegevust. Lisaks soovime pööra-ta avalikkuse suuremat tähelepanu äsja alustanud ettevõtetele, kel puuduvad pika aegsed äritraditsioonid ja referentsid.

Edukas ettevõtja vajab head ärivaistu, kuid ka tahet, oskusi ja teadmisi või-maluste ärakasutamiseks. Oma ettevõttega on lihtsam alustada keskkonnas, kus hinnatakse ettevõtlikkust, loovust ja valmidust riske võtta. Konkursiga soo-vib Saksa-Balti Kaubanduskoda innustada ja julgustada Eesti noori ettevõtluse-ga tegelema.

Seda, et konkursi selleaastane moto on igati ajakohane, näitab auhinnale kandideerinud ettevõtete arv. Saksa majanduse auhinnale kandideeris 20 ette-võtet, mille hulgast valis žürii (koosseisus majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium, EAS, Saksamaa Liitvabariigi suursaatkond, Germany Trade & In-vest GmbH, Eesti Arengufond, Eesti Tööstus-Kaubanduskoda, Eesti Ettevõtlike Noorte Koda, Saksa-Balti Kaubanduskoda ning konkursi sponsorite esindajad) välja kuus finalisti. Otsuse langetamine oli keeruline, sest kõik kandidaadid on tugevad ja tublid noored ettevõtted.

Võitja kuulutatakse välja 26. märtsil 2013 Kadrioru lossis. Auhinnaks on 5000 eurot ja aasta tasuta liikmelisust Saksa-Balti Kaubanduskojas.

Saksa-Balti Kaubanduskoda tänab kõiki auhinna toetajaid ja žüriid. Meie ülim lugupidamine ja tunnustus kuulub aga kõikidele ettevõtetele, kes kandi-deerisid Saksa majanduse auhinnale Eestis 2013. aastal.

Christian Matthias Schlaga Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis ja Saksa majanduse auhinna patroon.

Thomas Shöllkopf Saksa-Balti Kaubanduskoja president Eestis, Lätis ja Leedus.

SakSa majanduSe auhind eeStiS

Toimetaja lugude autor: Toivo Tänavsuu, toivo.tanavsuu@lehed.eeEE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.eeReklaam: Marit Kõrven, marit.korven@lehed.eeKujundus: Tuuli Prees

Korrektuur: Marilin LookVäljaandja: AS Eesti AjalehedTrükk: AS Printall

4

idee hakata tootma seksikat ja kva-liteetset naistepesu tekkis BonBoni praegusel peadisaineril Tiiu Roos-

mal juba aastaid tagasi. Kaubamärk pi-di olema suunatud naisele, kellel on “vaba hing ja noor süda.”

2009. aastal soetas BonBoni pea-miselt taastuvenergeetikas tegutsev ärimees Harry Raudvere. Tema poeg Gregor Raudvere on pesukaubamärki omava firma Gemhill tegevjuht, kel-le sõnul oli sellesse ärisse sisenemine emotsionaalne otsus, sest turg oli täies-ti tundmatu. Vajalikud teadmised kon-kurentsist, materjalidest ja muust vaja-likust hangiti messidelt. Juba esimesel külastatud välismessil leidis Gemhill

Saksamaalt edasimüüja, kellega kes-tab koostöö siiani.

Gemhilli peamised eksporditurud on Saksamaa ja Venemaa, müük käib nii kaubanduskettides kui ka interneti-poodides. Venemaal on BonBoni frant-siisipoed avatud Peterburis ja Novosi-birskis. Saksamaal asub üks BonBoni esinduspood Berliinis, teine avatakse järgmisel kuul Münchenis.

Venelannade ja sakslannade mait-sed olla pesu osas Raudvere sõnul küll üsna erinevad, kuid kaubamärk üritab pakkuda midagi mõlemale.

BonBoni pesu kandvaid naisi elab ka näiteks Hollandis, Rumeenias, Du-bais, Itaalias ja Rootsis. Just arengut

islamimaailma pesumoes peab Raud-vere tähelepanuväärseks ja Lähis-Ida turgu firma jaoks paljulubavaks, ol-gugi et traditsiooniliselt sealkandis naised oma kehavõlusid esile ei tõsta.

Gregor Raudvere ütleb, et Ees-tist pesukaubamärgiga maailmatu-rule minna on üsna keeruline, samas paratamatu, sest koduturg on väike. “Enamik rõivaettevõtteid toodab Sri Lankal, Hiinas, Indias, kus on odav, aga kus kannatab kõvasti kvaliteet. Turul on auk just sellise toodangu jaoks, nagu meie pakume – hea hin-naga ja kvaliteetne,” ütleb ta. Nii on-gi BonBoni pesu taotletud konkurent-sieelisteks ilu, trendikus, elegants, di-sain ja kõrge kvaliteet.

Ehkki BonBon on turul olnud ju-ba kolm aastat, peab firma ise seda alles alguseks. Ettevõte areneb: käive

Gemhill sihib BonBoni naistepesuga islamiriikeeesti pesukaubamärgi BonBon firmapoed on avatud Peterburis, novosibirskis ja Berliinis. Järgmine esinduskauplus tuleb Münchenisse.

on tänu esinduspoodidele aasta algu-ses 40 protsenti suurem kui mullu. Te-gelikult leiab firma kollektsioonidest peale naistepesu üht-teist ka lastele ja meestele.

BonBoni pesu on otsast lõpuni di-sainitud ja toodetud Eestis. Firma pal-gal töötab kümme õmblejat, kes se-da “millimeetrite mängu” hästi tun-nevad. Rinnahoidja vormid ostetak-se Kolumbiast, ülejäänud materjalid saabuvad Euroopast. Igal aastal tuleb kaks uut kollektsiooni: kevadsuvine ja sügis talvine. Firmal on olemas ka pü-siv baaskollektsioon.

“Kolme aastaga olen õppinud, et ilus pesu muudab seda kandva nai-se tunduvalt enesekindlamaks ja sä-ravamaks. Mis oleks toredam kui üks enese kindel naine!” lausub Raudvere BonBoni filosoofiat tutvustades.

Gemhill AS

Asutatud: 2009

Käive: 700 000 eurot*

Kasum: 40 000 eurot*

*2012. aastal Allikas: Gemhill

EHITAVAD NAISTE ENESEUSKU: BonBoni omanikfirma tegevjuht Gregor Raudvere ütleb, et ilus pesu muudab naised enesekindlamaks. See ongi BonBoni filosoofia.

fo

To

: E

ER

o V

Ab

AM

äG

iFinalist

üMarlaud

66

AMBITSIOONIKAD TEGELASED: BoatArti purje-tamishuvilistest tuumik (vasa-kult) Johan Rannast, Richard Murutar ja Martin Roostar oma Tartu teaduspargis asuva tootmistsehhi ees.

ehkki väikelaevast Cumulus 164 on praegu reaalselt ole-mas vaid üks prototüüp, on

12 paati BoatArtil umbes poole aas-ta jooksul juba ette müüdud. Kolme järgmise kallal käib töö Tartu teadus-pargi tsehhis. Soodsaim mudel mak-sab 9600 eurot, kalleim tippvarustu-sega mudel 24 000 eurot.

Väikelaeva idee autor on leiutaja Kalev Essenson. Tema loodud pro-jekt seisis mitu aastat sahtlis, kuni noored Tartu purjetamishuvilistest ettevõtjahakatised Richard Murutar ja Johan Rannast selle üles korjasid ning koos Essensoniga prototüübi

Rahvaauto kõrval on meil nüüd ka rahvapaat

Boatart käivitas tühja koha pealt ambitsioonika väikelaevatootmise. Juba on

ette ära müüdud 12 laevukest.

Finalist

7

MINISTER KÜLAS: BoatArti juhatuse liige Richard Murutar koos minister Juhan Partsiga Hansebooti messil Hamburgis.

RAHVAPAAT: Cumulus 164 sobib sõiduks väga madalates vetes: jõgedel, järvedel ja rannikumerel.

kallale asusid. Koos osaleti ka ette-võtluskonkursil “Ajujaht”, kus jõuti finaali. 2012. aasta lõpus käidi Cu-mulus 164 prototüübiga juba Saksa-maal Hansebooti paadimessil.

Ehkki väikelaevade turul on ti-he konkurents, usuvad BoatArti te-gelased, et nende toode paistab sil-ma. “See on rahvapaat, mis sobib mitmeks asjaks, ühtlasi heaks pur-jekaks ja kaatriks. Seda saab kasu-tada turvapaadi, kaatri, õppepurje-ka, perekonna nn päevapurjeka ja kalapaadina,” ütleb BoatArti juha-tuse liige Richard Murutar.

Iga kliendi puhul selgitab Boat Art

välja tema isiklikud vajadused ja sel-le, mis tingimustes hakatakse paati kasutama. Sellest tulenevalt valmib toode ka omas variatsioonis.

Rahvapaadiga võib sõita väga madalates vetes: jõgedel, järvedel ja rannikumerelgi. Seda on lihtne purje-paadist mootorpaadiks muuta, sest sel on näiteks teleskoop süsteemiga mast. Sadamakohta paat ei vaja, üks inimene on suuteline selle ise lihtsa vaevaga treilerile ja sealt maha või vette ja veest välja tirima. Samas on paat piisavalt suur: sinna ma-hub korraga kaheksa või rohkem-gi inimest.

Erilist hooldust alus ei vaja – se-da tuleb lihtsalt pärast kasutamist puhastada ja korra aastas mootoris-se õli valada.

Kuna paat on universaalne – so-bib pea kõigeks –, on sel ka mõnin-gad puudused. Näiteks pole Cumulus 164 eriti mugav rasketes ilmastiku-oludes, suurte ja teravate lainete kor-ral. Turvalisus on siiski tagatud kõi-kidele standarditele kohaselt.

“Cumulus 164 arendades ei ol-nud meie eesmärk luua kõige võim-samat kiirkaatrit ega kõige vinge-mat võistlusjahti, vaid pakkuda tu-rule turvalist, lihtsasti käsitsetavat ja võimekat väikelaeva, mis sobiks

hästi igasugustesse olustikesse,” sel-gitab Murutar.

Paadimehed tunnistavad, et nüüd, kus esimesed kliendid juba oma tel-litud aluseid ootavad, on ka üks jagu ootusärevust. “Kui paadi kliendile kät-te anname, peab olema seda toodet uhke tunne vaadata ka veel kümne aasta pärast. See tähendab, et pea-me pakkuma tippkvaliteeti kõiges,” räägib BoatArti müügijuht Martin Roostar.

Algse toore prototüübiga oli üks-jagu muret ka. Kui omal ajal esime-sed pildid sellest avalikkuse ette jõud-sid, ei olnud tagasiside just eriti mo-tiveeriv. “Tänaseks oleme seisus, kus meiega juba arvestatakse, oleme tõ-siselt võetavad tegelased. Käime koos teiste laevaehitajatega mööda mes-se. Meil on kõvasti enesekindlust juu-res, et viia Eesti lipp taas üle maail-ma!” ütleb Murutar.

Sellest johtuvalt on BoatArt en-dale seadnud ülimalt ambitsioonikad eesmärgid. Kui mullu müüdi pea aegu kümme rahvapaati, siis tänavu on kavas müüa koguni viiskümmend!

Praegu ehitatakse hoolega üles rahvusvahelist müügivõrku. Teis-te hulgas on sihikul Skandinaavia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollan-di väike laevalembesed turud.

BoatArt OÜ

Asutatud: 2011

Käive: 64 000 eurot*

Kahjum: 35 000 eurot*

*2012. aastal Allikas: boatArt

foto: toivo tänavsuu, erakogu

Finalist

8

Juustupakendid ärkavad ellu hobutalli seinteks

Rexest Grupp OÜ

Asutatud: 2009

Käive: 596 000 eurot*

Kahjum: 2150 eurot*

*2012. aastal Allikas: Rexest Grupp

jäätmed pole tänapäeval enam lihtsalt praht, mis kusagile maa alla maetakse, vaid kallis toor-

aine. Eesti Energia, nagu teame, too-dab prügist elektrit ja soojust, aga Mäos tegutsev firma Rexest Grupp valmistab plastisodist uuenduslikku materjali Plastrex ning sellest oma-korda mitmesuguseid valmistooteid, näiteks punnlauda põllumajandus- või hobuehitiste tarvis, müratõkke-seinu (tänavu paigaldatakse Kose-Aru-valla teelõigule üks kahekilomeetri-ne sein), terrassilaudu ning mitme-suguseid aiatooteid (kasvatus-, lille- ja liivakaste).

Miks tehakse hobustebokse just plast-punnlauast? Rexest Grupi juha-tuse liige Aivo Käsnar selgitab, et puit on ebahügieeniline ja hobune sööb sel-le lihtsalt ära. Võib mõelda, et tallid on üsna kitsas turunišš, ent Käsna-ri sõnul on Euroopas hinnanguliselt kuus miljonit hobust, kellest igaüks vajab umbes 50 meetrit punnlauda. “Nii saame kokku 300 miljonit meet-rit teoreetilist turgu – me ei jõuaks se-da terve oma eluajal ära varustada!” märgib Käsnar.

Käsnar kinnitab, et Rexesti teh-

noloogia on Soome, Rootsi ja Sak-samaa konkurentide omast parem: kui teised pressivad lihtsalt tööstus-likke jäätmeid kokku, siis eestlastel on materjalikulu väiksem, seetõttu ka tooted kergemad ja vastupidava-mad, lisaks vähem robustsemad ehk siledama pinnaga. Rexes ti toodang on konkurentide omast ka tundu-valt soodsam.

Rexesti asutanud Aivo Käsnar ja Andrus Valdmaa alustasid eri plas-tide kokkusulatamisega eksperimen-teerimist 2008. aastal. Kaheaastase pingsa testimise ja nokitsemise tule-musena jõuti unikaalse tehnoloogia-ni, kuidas valmistada Plastrex-nime-

ära, kuumutab- jahutab ning teeb veel üht-teist “hookus pookust” – tootmis-ahela lõpus seisab virnade viisi punn-laudu, valmis sõiduks kliendi juurde.

Innovatsioon “sitast saia tegemi-sel” jätkub Mäos täie auruga. Käsna-ri sõnul lisandub tooteportfelli lähi-ajal plastist terrassilaud, mida ei pea iga kevad peitsima ega lihvima. Paist-ku päike või sadagu vihma – jäätme-test tehtud terrass püsib oma parimas kvaliteedis aasta ringi.

Kesk-Eesti plastimeeste tähtsamad sihtturud on Skandinaavia riigid, Ing-lismaa ja Saksamaa. Paralleelselt ehi-tatakse üles müügivõrku, otsitakse uusi turge ja tooteid ning laiendatak-se tootmist. Viimane nõuab aina roh-kem toorainet – jäätmeid. Käsnari sõ-nul ringleb Eestis aastas 60 000 ton-ni Rexesti huviorbiidis olevaid plast-jäätmeid. Ka tublisti laienedes suudaks Rexest aastas uuesti ringlusse võtta vaid 5000 tonni.

“Näeme asjas omamoodi missiooni: enam ei maeta plasti maapõue. Me tee-me prügist midagi uut,” räägib Käsnar.

Seda ilmaimet olla hiljuti märgatud isegi Brasiilia televisioonis, kus Rexesti tegevust kajastati.

list materjali. Selle kohta ütlesid Tal-linna tehnikaülikooli teadlased oma eksperthinnangus küll esiti, et nii po-le võimalik. Aga oli!

Rexest kasutab tooraineks kodu-majapidamises tekkivaid juustu-, vorsti- ja singipakendeid ning kile-kotte. Sellist sodi nimetatakse madala-kvaliteediliseks kodumajapidamis-jäätmeks. Esmalt jõuavad need Ees-tis Väätsa prügilasse, kus nad Rexes-ti (kui Eesti ainsa kodumajapidami-se plastjäätmete ümbertöötleja) tar-vis välja sorditakse. Lisaks saabuvad Mäosse tööstuslikud plastjäätmed: praaktooted, katkised plastalused, kanistrid, purgid jms.

Enne veel, kui Rexest tegevust alus-tas, ladestati plastjäätmed maapõue või pressiti kokku ja müüdi Hiinasse või Ma-laisiasse. Nüüd, kus see kraam Mäosse jõuab, sordib ja purustab Rexest selle

firma rexest grupp valmistab plast-olmejäätme test mitmesuguseid vastupidavaid tooteid. see pole taaskasutus, vaid veelgi hinnatum jäätmete uuesti ringlusse võtmine.

KINDEL MATERJAL: Firma toode-tud punnlaud on peaaegu sama vastupidav kui puitlaud, kuid ei idane ega mädane.

fo

to

d: t

oiv

o t

än

av

su

u

PLASTIMEHED: Rexest Grupi asutajad Aivo Käsnar (vasakul) ja Andrus Valdmaa näitavad tooraineks kasutatavat plastipuru.

Finalist

info@sophisticated.eefacebook.com/elegantneelustiil

Oleme avatud tööpäeviti 10–18, laupäeviti 10–16.Info tel 670 3838, 5912 3822.

Pärnu mnt 139c/3, Tallinn(parkimine sisehoovis tasuta)

Mööblisalong Sophisticated Living – elegantne elustiil

www.sophisticated.eewww.sophisticated-living.de

M Ö Ö B L I S A L O N G

Diivanid, nurgadiivanid, diivanvoodid, voodid, tumbad, tugitoolid, madratsid, padjad.

10

saadaval. Saaremaa tamme on firma siiski töödelnud. “Valdavalt on meil kasutusel tammepuit, aga põhimõt-teliselt võime põranda teha ka sinu vanaema õunapuust, kui selle mei-le tood,” räägib Tarn.

Samas pole Bole toodang mitte ilmtingimata ainult miljonäridele. Pal-diski tehasest saab loodusliku joone ja kontuuriga põranda alates 75 eu-ro eest ruutmeeter, Euroopas alga-vad Bole toodete hinnad 120 eurost

ruutmeeter. Ettevõtja Kuldar Leis, kes ehitab praegu Põlvasse passiiv-maja, tõi Bolesse põranda tarvis näi-teks Ukraina jalaka.

Bole alustas põrandate tootmist kaks aastat tagasi kaubamärgi all Bolefloor. Lisaks toodetakse sarna-seid pinnakatteid. Edaspidi üritab Bole aina rohkem kanda kinnitada ka mööblitootmises.

Paldiskist on põrandad rännanud kõikidele kontinentidele, sealhulgas

Apple’i tippjuhi kodu sai Paldiskis toodetud puitpõranda

unikaalse loodusliku joonega põrandaid tootev Bole müüb kõikidele kontinentidele. edaspidi sisenetakse ka mööbliärisse.

Bole OÜ

Asutatud: 2010

Käive: 964 000 eurot*

Kahjum: 240 000 eurot*

*2012. aastal Allikas: bole

Bole on üks väga eriline puidu-tööstus. Kui tavalises saekaat-ris või parketitehases on kõik

tööpingid sätitud tootma identseid plankusid, siis Bole tsehhis Paldis-kis oleks justkui iga plangujupp peo peremees: neid töödeldakse ja lõi-gatakse vastavalt nende loodusli-kule joonele.

Iga plank skaneeritakse sisse 3D-na, talle antakse unikaalne QR-kood ning tema parameetrid fikseeritakse arvu-tis. Selle järgi sobitavad disainerid ar-vuti abil need täpselt “ansamblisse” – iga plangu kõrvale just sinna sobi-va teise, nagu laoks puslet, et klient saaks ilusa ja omanäolise põranda. Seal-juures on eesmärk planke võimalikult vähe saagida, et tooret maksimaalselt ära kasutada.

Bole juhatuse liige Hannes Tarn ütleb, et protsess nõuab rohkem aega kui tavalises puitutööstuses, eriliselt põhjalik on Boles kvaliteedikontroll. Mitte keegi maailmas ei tee loodusli-ku servajoonega põrandalaudasid ja pinnavorme nii nagu Bole.

“Me ei valmista siin kõveraid põ-randaid, nagu mõned teised firmad. Eesmärk on, et põrand oleks maas sama nägu, nagu oli plank looduses – oma loodusliku joone ja võimali-kult naturaalse ilmega,” räägib Tarn.

Bole kasutab puiduna tamme, saart, vahtrat ja pähklit. Kogu toor-aine ostetakse sisse, sest Eesti kliima-vöötme väärispuitu ei ole piisavalt

Aasiasse ja Ameerikasse. Näiteks ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioo-ni (FAO) peakontoris Roomas sai hiljuti Bole põranda “Etioopia tuba”. Frank-furdi lennujaamas laoti aga looduslik põrand “Made in Estonia” maha koh-vikutele ja restoranidele uues ekstra-suurte Airbusi lennukite terminalis. Bolefloor on maas ka Californias ühe Apple’i tippjuhi kodus, Hongkongi eks-klusiivkorterites ja ühes Saksamaa ho-tellis. Eestlased on käinud põrandaid mõõtmas ja paigaldamas veel Taiwa-nis, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Marokos, Mehhikos ja Norras.

Bole suhtleb suuremate tellijatega üldiselt otse – kunded leiavad firma üles meedia ja interneti vahendusel. Osa müügist toimub ka edasimüüja-te kaudu. Tarn ütleb, et edasimüüjadki on väga erinevad: näiteks Saksamaal Stuttgartis müüb Bole põrandaid üks “high-end Porsche-mees”, Norras käi-vad aga paigaldajad tuttmütsides ja dressides. Saksamaa on Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Venemaa kõrval Bole suurim eksporditurg.

Uudse välimusega põrandate toot-mise idee tekkis Tarnil pärast seda, kui oli näinud üht sarnast käsitööna val-minud põrandat Moskvas ning soovis sellist endalegi koju. Äripartner Rain Eisler veenis, et seesuguseid põran-daid on mõtet teha maailmatasemel ja – mis väga tähtis – tööstuslikult. Kulus hulk aega turu, tehnoloogia ja muu säärase väljaselgitamiseks. Sel-gus, et kõike – lõikamistehnikat, CADi programmi, pinke jm – on tarvis na-tuke arendada.

Koostöös Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlaste ning Soome mehhatroonikainseneridega töö-tati välja unikaalne ökoloogiliselt sääst-lik tootmisviis ja masinapark.

EI OLE KÕVER: Bole kaasasutaja Hannes Tarn ütleb, et firma too-detud laud ei ole mitte kõver, vaid loodusliku joonega.

PEEN TÖÖ: Bole tootmine on kui täppisteadus. Iga plank saab oma unikaalse QR-koodi.

foTod: TiiT bLAAT

Finalist

12

tallinna mehi Roman Lushni-kovi ja Alexandr Belovi paelu-sid metalli- ja puidutööd. Neil

tekkis idee asutada äri ja hakata toot-ma elustiilikaupa või midagi lõõgas-tuseks. Sündis firma Baltresto, mil-le tünnid ja saunad rändavad Tallin-na külje alt lõviosas Skandinaavias-se ja Lõuna-Euroopasse. Eelmisel aas-tal valmistati ligi 500 toodet, täna-vu juba 700.

Firma toomistsehhis Betooni täna-val võib näha mitut komplekteeritud ja kiletatud valmistoodet, mis on ad-resseeritud konkreetsetele kundede-le Saksamaal. Kuller viib tooted Ees-tist kliendi koduukseni, kus tahes see ka asub. Saunade ja tünnide hinna-klass küündib lõppkliendi jaoks ole-nevalt mudelist kuni paari tuhande

euroni (edasimüüjad on selleks ajaks otsa pannud kopsaka marginaali), kuid see on sakslastele üsna taskukohane.

Firma reklaamib, et nende jaapani-pärane naturaalsest puidust Ofuro kümblustünn on parim viis pingete ja tervisehädade leevendamiseks oma kodu või suvila aias. Tünn täidetak-se soojuse ja veega ning tervis tuleb – see on sajandivanuste traditsiooni-dega idamaades tõestatud!

Baltresto müüb välisturul kaupa

otse, kuid kasutab ka edasimüüjaid – enamasti on nendeks aiakauba majad. Tooteportfell on lai: umbes 70 erine-vat tünni, paarikümne ringis mini-saunasid.

Roman Lushnikov räägib, et eks-pordiga alustamine oli paras pähkel. Paar aastat kulus klientide otsimise-le, nende tundmaõppimisele ja õppe-tundidele. Kord saadeti üks tünnisaun Eestist vahendaja kaudu Slovakkiasse. “Seal oli üks hotell, kus meie toodet

olla proovinud isegi Slovakkia presi-dent. Mõned huvitavad kliendid on lõuna pool veel, näiteks oleme müü-nud Hispaaniasse,” räägib Lushnikov.

Baltresto ei ole Eesti ainus tünni-saunade tootja – konkurentsi paku-vad mitmed firmad Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust. Aga Lushnikovi sõ-nul tahetakse tihedas konkurentsis eristuda parema kvaliteedi, isikupära ja keskkonnahoidlikkuse poolest. Ka valik on Baltrestol suurem kui teistel.

Muuhulgas kasutatakse ökoloo-giliselt puhast puitu, mis tuleb pea-miselt Venemaalt või Põhja-Skandi-naaviast, sest Eestis kõrge kvalitee-diga puitu napib.

Eksport Saksamaale moodustas Baltresto müügimahust eelmisel aas-tal ligi veerandi. Kui seni müüdi sin-na interneti või müügipartnerite kau-du, siis tulevikus tahetakse osaleda rohkem erimessidel ning luua oma esindus.

Baltresto OÜ

Asutatud: 2008

Käive: 663 000 eurot*

Kasum: 183 000 eurot*

*2012. aastal Allikas baltresto

Slovakkia president kümbles Eesti tünnisaunas firma Baltresto jõudis kümblustünnide ja tünnisaunadega edukalt välisturgudele ning kasvab nüüd 50 protsenti aastas.

FIRMAJUHT: Baltresto asutaja Roman Lushnikov.

TÜNNID SAKSAMAALE: Need Baltresto kümblus-tünnid rändavad Betooni tänavalt Saksamaale, kuller viib nad otse klientidele koju.

fo

To

d: T

iiT

bL

AA

TFinalist

TULE ÕPPIMA TTÜ TALLINNA KOLLEDŽISSE!

TTÜ Tallinna Kolledžis on võimalik õppida tasuta õppes neljal õppekaval:

Bakalaureuseõpe: Maastikuarhitektuur (3 a.);

Rakenduskõrgharidusõpe: Kinnisvara korrashoid (3,5 a.);

Majandusarvestus (3,5 a.); Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus (3,5 a.)

Kõigi õppekavade õppeaineid on võimalik õppida ka AVATUD ÕPPES, valides oma tempo ning koostades isiklik õpingukava, jõudes nii TTÜ diplomini! TTÜ Tallinna Kolledži avatud

õppes saab teatud õppeaineid õppida ka vene keeles. Avatud õppes õppimine on tasuline.

VASTUVÕTT 2013 Tasuta üliõpilaskohtadele : 26. juuni – 5. juuli

Avatud õppesse: 11. märts – 29. august

TEEL TIPPU TTÜ DIPLOMIGA! Loe lisaks sisseastumisest ja avatud õppest: http://www.tk.ttu.ee.

Tule kohale või helista 6 272 686 ning kindlasti külasta ka meie Facebooki lehte!

14

F irmat Yep võiks muidu pida-da tavaliseks IT-konsultatsioo-ni ja tarkvarateenuste pakku-

jaks, mille on asutanud noored ette-võtjahakatised. Selliseid suurte am-bitsioonidega noorettevõtjaid on Ees-tis kümneid. Ent noorest east hooli-mata on Yepi meeskonnal väärt ko-gemused tuntud Eesti firmadest Nor-tal, Voicecom, Cannedapps jt.

Yepi tuumik Olavi Soosaar, Ind-rek Ots ja Henri Veidenbaum on lõ-petanud IT kolledži ja jäänud endis-te kursusekaaslastena kokku ühiselt äri ajama. Vähem kui aasta tõsise-malt tegutsevas ettevõttes on täna-seks üle kümne spetsialisti, lisaks di-sainerid Londonis.

Ometi pole Yep päris tavaline fir-ma. Esiteks on sel väga atraktiivne ja hästi tehtud veebileht. Ent teiseks – mis mõistagi tähtsam – on Yep kes-kendunud udupeentele uutele tehno-loogiatele, nagu pilgujälgimine või kontaktivabad tehnoloogiad. Teisi-

Yep kompab kontaktivabade tehnoloogiate rindeleksperimentaalne it-stuudio Yep pürib euroopa tunnustatuimaks kontaktivabade tehnoloogiate pakkujaks. see ambitsioonikas eesmärk peaks täituma 2015. aastal.

sõnu, tulevikumuusikale meie iga-päevaelus.

Selline turunišš on alles uus ja vä-hese konkurentsiga, mistõttu peab Yep end siin regioonis üheks esimeseks tee-nusepakkujaks kontaktivabade tehno-loogiate alal.

Jutt käib asjadest nagu RFID (raadio-lainetel põhinev tuvastamine), NFC (lähi-väljaside) ja QR (telefoniga skaneerita-vatel, ruudukujulistel graafilistel ele-mentidel põhinev lähiväljaside). Neist tuntuim ja levinuim on ehk viimane – ka Tallinnas võib paljudel reklaami-del ja kaupluste ustel skaneeritavaid QR-koode märgata.

NFCst kuulsime hiljuti muuhulgas EMT-lt, kes tahab hakata pakkuma tee-nuseid, kus autentimiseks või maks-miseks piisab telefoniga märgise puu-dutamisest. Kujutatakse ette, et võime tulevikus kaupluses maksta mobiili-ga – telefon on meie “rahakott” ja te-hingu sooritame lihtsalt ühe puutega.

Uued kontaktivabad tehnoloogiad

peaks plaanide järgi alles hakkama Ye-pile raha sisse tooma. Seni tuleb äsja Tehnopoli kolinud firmal raha teenida konsultatsiooni ja tarkvaraarendusega.

Ettevõtte tegevus jagunebki het-kel kaheks: esiteks tootearendus ja eks-perimenteerimine, teiseks konsultat-sioonid. Yepi töötajad käivad sageli ka arendajate suunatud üritustel tehno-loogiatest ning nende kasutamisest rääkimas.

Üks Yepi toode on Yepify, mida tut-vustati ka veebruaris Barcelonas toimu-nud suurmessil “Mobile World Cong-ress”. Yepify on ettevõtjatele suunatud kontaktivabade märgiste platvorm: kõik-ühes-lahendus, mis võimaldab firma-del oma reklaamikampaaniate tarvis

soetada NFC-, RFID- või QR- märgiseid e-poest, need registreerida ning lõpp-klientide tagasisidet saada.

Märtsis turule jõudnud Yepify võiks olla kasulik näiteks reklaami- ja tootmis-ettevõtetele, kes on huvitatud märgis-te kasutamisest oma välireklaamikam-paanias ning kes tahavad tagasisidet selle kohta, kus, millal ja milliste sead-metega kunded märgiseid kasutasid.

Kasulik võiks ta olla ka turvafirma-dele, kelle jaoks on tähtis tõestada, et vahetuse jooksul on kusagil kohapeal käidud ja visuaalset vaatlust tehtud. Turvamees paneb mobiili märgise vas-tu ja kontakt fikseeritakse ära.

Yepi poisid kirjeldavad oma firmat kui eksperimentaalset IT-stuudiot, kus uued tehnilised ideed avasüli vastu võe-takse. Missioon on tutvustada inimes-tele uuenduslikke tehnoloogiaid ja se-da, kuidas need aitavad igapäevaelu lihtsustada.

Samas tunnistavad nad, et kõik eel-mainitu on uus ja keeruline valdkond ning praegu pole selge, kui palju ja kui-das uued tehnoloogiad meie igapäeva-elu mõjutama hakkavad.

Yepi peamised sihtturud on Ing-lismaa, USA ja Austraalia.

Yep OÜ

Asutatud: 2011

Käive: 2500 eurot*

Kasum: 1200 eurot*

*2012. aastal Allikas: Yep

YEPIKAD: Vasakult Kaspar Peek, Indrek Ots, Olavi Soosaar, Martin Leppik ja Henri Veidenbaum.

TULEVIK: Telefoniga märgiste ska-neerimine tuleb järjest enam meie argipäeva.

fo

To

d: T

iiT

bL

AA

TFinalist

,

Sinu parim peatuspaik Riias!Tallink Hotel Riga

Ta l l i n k Ho t e l s • ( + 3 7 2 ) 6 3 0 0 8 0 8 • h o t e l b o o k i n g @ t a l l i n k . e e • w w w. t a l l i n k h o t e l s. c o m

VAATA LÄHEMALT JA BRONEERI:www.tallinkhotels.com

hotelbooking@tallink.ee