ilu tervisja Suvi 2016

Inga Lunge Elutargalt mõistlik

Tunne haigust!Salakaval puukborrelioos

10 ideed, mida võtta ette suvisel Eestimaal

www.benu.ee

KliendikaartHind 1.00 €

Ilmub 4 korda aastas

BENU kliendikaardiga on ajakiri tasuta

BEN

U A

PTE

EGI A

JAK

IRI

2

Lk 6–10

Lk 14–17

Lk 20–23

Lk 24–27

Lk 48–53

SisukordInga Lunge – kallistav, kuid samas range ema

Lk 6–10BENU uudised

Lk 12Nele-Liis Vaiksoo: kosmeetikaraport on kui teejuht

Lk 14–16Lapse suvevarustuses olgu prillid, päikese kreem ja mütsike

Lk 18–19Liina Kippasto sukeldub argipäevast värvilisse veemaailma

Lk 20–23Salakaval ja ohtlik puugihaigus borrelioos

Lk 24–27Lapse suuhooldusega tuleb algust teha beebieas

Lk 28–30Eesti naise südamemured vajavad eraldi tähelepanu

Lk 32–35Haavad paranevad valuta

Lk 36–38Kõnni ennast terveks ja ilusaks!

Lk 40–4210 ideed, mida ette võtta suvisel Eestimaal – ikka koos perega!

Lk 44–47Kerged ampsud puhkuseajaks

Lk 48–52Säästa lemmikut parasiitidest!

Lk 54–56Lastele

Lk 58

©iS

tock

.co

m/E

rikK

arit

s

3

4

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Hydrocortisone DAK 10 mg/g salv (hüdrokortisoon) 10 g tuubis. Näidustus: nahaärrituse või sügeluse lühiaegseks raviks.

Ainus allergilist nahaärritust leevendav ravim käsimüügis Ainus allergilist nahaärritust

PUTUKA-HAMMUSTUSED

KODU-KEEMIA

KODU-LOOMADKOSMEETIKA

TOIDU-ALLERGIALATEKS METALLID

EE-230315-412

Toimetus: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeE-post: toimetus@meediapilt.eeAjakirja toimetaja: Kristina TraksAjakirja kujundaja: Marju PottisepTrükk: AS KroonpressAjakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik Tamro Eesti OÜ nõusolek.

Nii leiab ka meie seekordne kaanekangelane, armasta-tud näitleja Inga Lunge. Inga parimad suvised het-

ked mööduvad koos perega Emajõel – igal vabal hetkel lüüakse paadile hääled sisse, laetakse lapsed ja õn-ged pardale ning ongi minek! Tuleb vaid piisavalt palju aega varuda, sest aeg möödub veel olles teistmoodi kii-rusega ning paariks tunniks polevat üldse mõtet jõele minnagi.

Kui ühtäkki terendab ees pikk puhkus, võib tekkida küsimus, mida sellega teha. Pakume välja 10 ideed tegevustest ja seiklustest, mida suvisel Eestimaal kogu perega ette võtta. Ehk on just praegused ärevad ajad maailmas parimad meie oma

ilusa Eestimaa (taas)avastamiseks. Miks mitte osaleda kaugele piiri taha rändamise asemel hoopis mõnel kodusel külajaaniku köietõmbamis-võistlusel, võtta osa mõnest toredast folgiüritusest või ööbida metsas RMK matkaonnis?

Suvisel ajal, kui looduses on roh-kem liikumist, tasub tunda ka vaen-lasi. Sellepärast kirjutamegi käesole-vas numbris põhjalikumalt ohtlikust ja ebameeldivast puukide poolt levita-tavast haigusest, borrelioosist. Seda tõbe tuleb ikka ette ja ega muud en-netust tema vastu pole, kui tuleb end puukide eest kaitsta. Õnneks on sel-leks mitmesuguseid vahendeid, mida saate küsida apteegist. Kaitske tüü-tute puukide eest ka oma lemmikut

Mõnusat puhkust!

ning leidke temalegi sobiv vahend apteegist!

Et teie puhkus saaks veelgi mõ-nusam, pakub toidublogija Mari-Liis Ilover välja mõned kerged ja lihtsasti valmistatavad suvised road. Proo-vige grillida räimesid või valmistage kukeseentest vahelduseks tavalisele seenekastmele hoopis toekas frit-tata. Maasikatega jäätisetordi val-mistamisest pole aga samuti ilmselt pääsu, eriti kui teie peres on väikesi maiasmokki!

Saagu see suvi pikk ja soe!

Kaidi KeltBENU Apteek Eesti OÜ jaemüügidirektor

Suur suvi on kohe algamas ja meie ajakirigi sai seekord puhkuse- ning perekeskne. On ju suvi aeg, kui peredel on rohkem võimalust koos toimetada ning ühiseid hetki koguda. Need viimased on kaht-lemata hindamatu väärtusega.

5

Persoon

Inga Lunge – kallistav, kuid samas range emaTekst: KrISTINa TraKS Fotod: KaIrI NaHa, TeeT malsroos / sCaNPIX

6

„Olen väga kodukeskne inimene ja meie Karlova kodu on maailma parim paik olemiseks,“ ütleb näitleja Inga Lunge (35). Vabakutselisena on tal muidugi aeg-ajalt kiireid aegu, kus päevade kaupa koju ei jõua, kuid üldiselt annab elu väga hästi sättida nii, et kodusolemise aega jääb pä-ris palju.

Inga ja ta kaasa, muusik Toomas Lunge, on mõlemad hästi koduarmastavad inimesed. Ja just Tartu tundub neile olevat parim paik elamiseks. Tõsi küll, töö tõttu sõidavad mõlemad mõnikord mitu korda nädalas Tal-

linna vahet, kuid mõte kolidagi päriselt Tallinna ei tule kõne allagi. „Olen elanud Tallinnas erinevates kohtades ja tean, et ei puhka end selles linnas välja. Mingi ärev tik-sumine on kogu aeg sees. Lisaks see, et Tallinnas ringi liikudes kulub ainuüksi ühest paigast teise sõitmisele väga palju aega, Tartus aga pole seda muret. Rasmuse (12) kooli on viis minutit minna, Nora (4) lasteaeda sama palju. Päeva jooksul jõuan rahulikult kõik toimetused ära teha ja aega jääb veel ülegi. Tartus on hoopis teine rütm,“ räägib Inga. „Mulle on oluline, et lastel oleks turvaline kasvada ja kõik asuks käe-jala juures. Ja mind ei häiri sugugi see, kui pean paar korda nädalas Tallinnas käima. Paar tundi bussisõitu on just hea aeg iseendale – tegelen tekstidega, vaatan mõne filmi, mõtlen omi mõtteid.“

Inga tüüpiline päev võiks välja näha um-bes nii: hommikul saadab Rasmuse kooli. Muretult, sest poisil on vaja vaid ühes kohas üle tee minna. Natu-kese aja pärast jookseb päike-sekiir Nora va-nematele kaissu. Varsti jalutatakse temaga lasteaeda ja pärast jalutab Inga koju. Võtab Toomasega ühe mõ-nusa kohvi ja koos arutatakse läbi päevalogistika ning hakatakse tööga pihta. Kui on tahtmist ja vajadust, saavad mõlemad hoopiski vaba päeva organiseerida ja näiteks lüüa oma paadile hääled sisse, laadida pardale lapsed ja õnged ning minna Emajõele. Vee peal kulgeb aeg hoo-pis teistmoodi ja ei pane tähelegi, kui õhtu juba käes on. „Paariks tunniks pole üldse mõtet minnagi ja parem on, kui seal kella ei vaata,“ ütleb Inga.

Vabakutselise elu võib pealiskaudsel pilgul tunduda idüllilise õilmitsemisena, kuid tegelikult on päris tihti aegu, kus üks töö ajab teist taga ja asjad kipuvad kuh-juma. Aga siingi on oma rutiinivabadus, mis just Ingat

Inga parim puhkus on Emajõel veedetud

aeg. Loodusesse kisub teda igal vabal

hetkel.

7

Persoon

Inga naudib väga vabakutselise elu, kui saab ise oma aega planeerida või vajadusel päeva hoopiks vabaks teha.

köidab. Ta naudib väga seda, et saab teha erinevaid asju. Koos Toomase ja Tõnu Raadikuga tehakse kontserte, Inga teeb hääle- ja avaliku esinemise teemalisi kooli-tusi, tegutseb päeva- ja õhtujuhina, kirjutab laulutekste, osaleb erinevates teatriprojektides ja ühe peaosalisena seriaalis Pilvede all. Kas seda kõike paljuks ei lähe? „Ei, tööd on just parasjagu. Olen ka märganud, et asjad lä-hevad nii, nagu sa endale neid mõtled. Kui jäin Norat ootama, siis mõtlesin, et kui ta on umbes 3-aastane, siis võiks juba rohkem tööd olla. Nii ongi läinud. Nora sai nüüd neli ja tööd on mõnikord nii palju, et ma olen isegi pidanud asju ära ütlema. Mul on ka väga sellega vedanud, et saan teha niivõrd erinevaid asju ja et ma saan oma tööd ning aega suhteliselt vabalt ise planee-rida,“ räägib Inga.

Suvi jõelSuveplaanidest rääkides ütleb Inga, et puhkus kuluks

ära ja tahaks rohkem olla Emajõel. Lungesid kisub loodu-sesse igal vabal hetkel. Mõnikord on Ägedal (nii on nende paadi nimi) korraga peal koguni kolm kapten Lunget – Inga, Toomas ja Andres, Toomase vend. „Kui Toomas on kaasas, lasen temal sõita ja saan ise kala püüda. Toomas nimelt kalamees pole, aga minule meeldib see tegevus üliväga. Paistab, et haug on põhiline, mis mulle landi otsa jääb,“ räägib Inga. Väike Nora on imikust peale harjunud paadi-sõiduga ja kui seni meeldis talle niisama veel solberdada,

siis algavaks suveks soovis ka tema endale õnge, et ema moodi „kala otsida“.

Kalapüüdmist võtab Inga kui viisi jätta selja taha iga-päevamured ja ennast laadida. Selle tegevuse avastas ta

enda jaoks umbes 5–6 aastat tagasi sõpradega Soomes olles. Mehed teinud aina järve jääle auke ja Ingalegi pis-teti sikuti pihku. „Ma muudkui istusin. Lõpuks kokku kolm päeva ja kogu selle aja jooksul sain ühe kiisa. Ja nii imelik, kui see ka ei tundu, polnud üldse pettunud nõnda vähese saagi üle. Vastupidi – ülihea oli istuda keset suurt valget välja, lasta pilgul rännata ja meelel puhata,“ meenutab Inga.

Lapsi tuleb hellitadaja kallistada kogu aeg.

Ei ole võimalik neid sellega ära hellitada

või rikkuda.

8

Luksust suvi läbi puhata ilmselt siiski pole. Kasvõi sel-lepärast, et sügisel on Ingal algamas mõned suuremad projektid, milleks on vaja ette valmistada. Samuti algavad peatselt Pilvede all võtted. „Aga seda ma ei peagi enam tööks, sest see on nii tore ja sissetöötatud asi. Lähen ko-hale, olen rollis ja nii ta tuleb. Meil on ka väga-väga tore seltskond. Jah, võttepäevad venivad mõnikord päris pi-kaks, aga kõik on üleelatav ja lõppkokkuvõttes meeldiv,“ ütleb Inga.

Ei ühtki päeva kallistusetaKui küsin Ingalt, milliseid põhimõtteid ta oma lastele

ellu kaasa tahaks anda, siis ütleb ta, et neid on palju, kuid ehk kõige tähtsam on lähedus ja hellitamine – alati tuleb kallistada, kui kodust ära minnakse. „Lapsi tuleb hellitada ja kallistada kogu aeg. Ei ole võimalik neid sellega ära hel-litada või rikkuda. Ma tahan, et nad pidevalt tunneksid, et nad on meile väga olulised ja tähtsad,“ ütleb ta.

See kõik ei tähenda muidugi, et Lungede kodus puu-duksid reeglid ja rutiinid laste kasvatamisel. Vastupidi, Inga on küllalt range ema põhimõtteid järgima. „Ma ei luba lastel kaua üleval olla. Meil on põhimõte, et lapsed lähe-vad vara magama. Söögiajal on telekas kinni ja telefone ei näpita. Koolipäeval ei luba ma ka arvutis olla rohkem, kui on kooliasjade tegemiseks tarvilik. Ma näen, et laps on niimoodi rahulikum. Täiskasvanuna on oluline mõista, kui kerge on arvutisõltuvus tekkima ja aidata lapsel sellest hoiduda. Samas ma ei nõua ainult lastelt reeglite täitmist, vaid kontrollin ka ennast. Kui oleme õhtul kõik koos kodus, siis ma ei näpi samal ajal oma telefoni. Selle asemel, et kõik virtuaalmaailma kaduda, mängime me palju lauamänge, mida on meil kodus hästi palju. On nii ägedaid mänge ja ka selliseid, kus kõik saame kaasa lüüa ja on huvitav,“ rää-gib ta.

Lapsi tuleb kaasata kõigesseVeel on Ingal kindel põhimõte, et lapsi tuleb kaasata

võimalikult paljudesse tegevustesse. Kui neid kogu aeg köögist jalust ära ajada, siis ei õpi nad midagi ning neist saavad abitud täiskasvanud, kes külmkapi kõrval nälga su-revad. „Ma tahan kasvatada oma lastest elus hästi toime-tulevad inimesed. Ja selleks on vaja neile õigel ajal anda vastutust ja lubada neil asju teha. Näiteks kui Nora tahab praegu noaga tomateid lõigata, siis jah, on küll hirmus seda toimetamist pealt vaadata, aga kui ma tal praegu ei lase seda teha, siis mõne aja pärast pole tal selle vastu enam huvi,“ toob Inga näite. „Kahjuks ma näen palju oma põlvkonna inimesi, kes ikka elavad vanematega ja kellel vanemad endiselt teevad kõik ette-taha ära. Võimalik, et neil pole õigel ajal lastud asju teha. Sest, olgem ausad, lapsega koos söögi tegemine või koristamine võtab ju tõe-poolest palju rohkem aega, kui see ise siuh-säuh ära teha.“

Tegemisejulgust on Noral ja Rasmusel küll ja küll. Nora on sotsiaalne, julge ja tubli. Hiljuti otsustas, et kiirkursuse korras tahab minna kohe viiendasse klassi, sinna, kus suur vend Rasmus käib. Nelja-aastase kohta on ta väga järje-kindel ja püsiv. „Ta paneb mind imestama. Praegu näiteks on tal vaimustus eelkooliealistele mõeldud töövihiku-test, täidab neid erilise hoolega. Kahe päevaga täitis ära

9

JUUNI

Pakkumine kehtib 1.06-30.06.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-50%

HESPIDIN TABLETID N10 Veenidele, kapillaaridele. Aitab säilitada normaalset vereringet.

JUUNI

Pakkumine kehtib 1.06-30.06.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-25%

BIODERMA PHOTODERM AR SPF50+ TOONIV NÄOKREEM PUNETAVALE NAHALE 30ML

JUUNI

Pakkumine kehtib 1.06-30.06.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

NUK FC + PUDEL CLASSIC LATEKSLUTIGA 0-6 kuud, 150ml N16-18 kuud, 240ml N1

JUUNI

Pakkumine kehtib 1.06-30.06.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

ONE TOUCH CLASSIC KONDOOMID N3

JUUNI

Pakkumine kehtib 1.06-30.06.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-50%

MARSIMEHE LACTOBACILLUS PUUVILJAMAITSELINE PULBER N7 Probiootikum.

Kupongipakkumisedjuunis

ESPIDIN TABLETID N10

D

i d hi

-25%

-30%

68-leheküljelise vihiku ja mitte kuidagi üle jala, vaid väga korralikult,“ sõnab Inga.

Rasmuse puhul imetleb ta poja abivalmidust, mis selles vanuses laste puhul nii väga tavaline ju polegi. Poiss õpib väga hästi, laulab Tartu Poistekooris, mängib puhkpillior-kestris, käib kossutrennis, loeb huviga raamatuid. Kusjuu-res ükski neist asjadest pole sunduslik, vaid Rasmus teeb seda täiesti vabatahtlikult. Inga arvab, et raamatuhuvi aluseks on õhtujutu traditsioon – vähe on olnud õh-tuid, kus jutt jääb lugemata. Nii on praegu ka Noraga.

KirjutamisteraapiaNäitleja jaoks on vaimne

vorm kindlasti sama oluline nagu sportlasele jõud, kiirus ja vastupidavus. Igal inimesel on vaimu toonuses hoidmiseks omad meetodid, aga Inga avastas juba lapsena kir-jutamise teraapilise mõju. Ta justkui põgeneks kirjutamise juurde ning see aitab mõtteid korrastada. Laulutekstide loomist ei võta ta enda jaoks kui tööd, vaid see on puhas rõõm ja lõbu. Need lihtsalt tulevad kuskilt tema juurde.

„Mulle meeldib asjade üle mõelda ja nii tekivadki seo-sed, mida saab väljendada tekstides,“ ütleb ta ja lisab, et kirjutamine on tema jaoks sama loomulik tegevus nagu söömine või joomine. Juba lapsena lõi Inga raamatuid – kirjutas ise jutud sisse ja joonistas pildid. Inga hakkas ka varakult luuletusi kirjutama. Ta meenutab lugu, kui kord 5. klassis palus õpetaja kirjutada lastel luuletusi ja teha seda nii, et sõnadest moodustuks vastav kujund. „Teistel olid mõnerealised luuletused näiteks pallist, aga mina kirjutasin poeemi mõõtu luuletuse kassist ja see

kass joonistus tohutu suurele paberile. Olin ise oma saavu-tuse üle väga uhke. Kui selle klassis ette lugesin, ütles minu lemmikpoiss aga kõva häälega, et ta ei usu, et mina selle kir-jutasin. Õpetaja hakkaski kaht-lema ja pani mulle nelja. Olin väga nördinud,“ räägib Inga. Luuletamist ta siiski veel selle vahejuhtumi pärast ei jätnud ja juba keskkoolis taipas, et kirjutamine on suurepärane viis elada välja oma mured ja probleemid.

Mõistlikkus kõigesInga jutust kumab läbi elu-

tarkus. Kuigi Inga kehastatav Piret seriaalis Pilvede all on küll vist maailma suurim as-jade ülemõtleja ja pabistaja, siis Inga suhtumine stressi on hoopis teine. Ta on küll suur asjade analüüsija, kuid samas

annab ta endale aru, et (ette)muretsemisel pole üldjuhul mingit mõtet. Pigem püüda anda endast võimalikult pa-rim. „See ei tähenda aga, et ma peaksin tingimata kõiges olema parim. Alati ei ole vaja luuletada hiigelsuurt kassi,“ sõnab ta.

Või suhtumine trenni ja liikumisse. Inga on suur korv-pallifänn ja on seda ka aastaid mänginud. Nüüd enam

mitte, sest põlv teeb natuke liiga. Aga kui võimalus oleks, mängiks jälle. Toomasega

käidi vahepeal hommikuti ujumas ja see oli tore ühine traditsioon. Rattasõit ja

palju kõndimine on nii tavalised as-jad, et neid Inga trenni alla üldse ei liigita. Ja oma lapsi ta ka väga ta-gant ei sunni. Nora tahtis hakata käima „ilusas võimlemises“ ja nüüd

lasteaias toimuvatest iluvõimlemis-trennidest osa võtabki. Ilma sunduseta,

rõõmuga. Ka tervisliku toitumisega võib täiesti liiale minna, kuid

Inga on siingi mõistlik. Möödunud kevadel avastas ta, mil-line imemaitsev söök on kevadine naat. Inga tehtud naa-dipirukat sõi ja kiitis terve pere. Mingeid erilisi dieete ta aga ei järgi, kevadel teeb vaid paar nädalat omal kombel paastu ehk sööb kergemalt ja püüab rohkem vett juua. „Tasub ka tähele panna, kuidas ja mida sööd. Siin on kerge libastuda ning ühel hetkel avastadki, et päev läbi aina näksid,“ ütleb ta. Veel soovitab ta kuulata oma keha, sest keha on tark ja teab, mida ta vajab. „Näiteks minul hakkas pärast teist last olema nii, et nahk läks aeg-ajalt käest ära ja tekkisid kõhuvalud. Märkasin, et see oli siis, kui olin rohkem nisujahutooteid söönud. Nüüd ma siis jälgin, et ei sööks neid ülemäära palju. Ma ei jälgi täiesti gluteenivaba dieeti, aga seda küll, et päev läbi saia ei sööks,“ ütleb ta.

Persoon

Inga ja Toomas Lunge Eesti Muusikaauhinnad 2016 galakontserdil.

Kirjutamine on suure pärane viis ela-da välja oma mured ja probleemid, teab

Inga.

10

Vabasta oma silmad

Kohene leevendus ja püsiv niisutus enamiku kuiva silma põhjustavate tegurite puhul Turustaja Eestis: Pharmaswiss Eesti OÜ

Kiire ja looduslik niisutus keskkondlikest teguritest tingitud

kuivadele silmadele.

Püsiv niisutus ja selge nägemine kogu päevaks pidevalt kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.

Sügav niisutus ööseks krooniliselt kuivadele, väsinud ja

ärritunud silmadele.

ART-EE-1604-01

11

Vabasta oma silmad

Kohene leevendus ja püsiv niisutus enamiku kuiva silma põhjustavate tegurite puhul Turustaja Eestis: Pharmaswiss Eesti OÜ

Kiire ja looduslik niisutus keskkondlikest teguritest tingitud

kuivadele silmadele.

Püsiv niisutus ja selge nägemine kogu päevaks pidevalt kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.

Sügav niisutus ööseks krooniliselt kuivadele, väsinud ja

ärritunud silmadele.

ART-EE-1604-01

Uudised

Kontrolli tervist BENU tervisebussis!

Jalahooldus vahenditesortiment laienes

BENU tervisebussis saad kontrollida olulisi tervisenäitajaid nagu vererõhk, vere suhkru- ja kolesteroolitase. Meie hoolime sinu tervisest!

Laiendasime jalahooldusvahendite sortimenti ning BENU omatoodete valikusse lisandusid viil, raspel ja pimsskivi. Lisaks on varasemalt sor-timendis maniküüri/pediküüri va-hendid küünekäärid, küünetangid, küüneviilid.

BENU apteegid uuenevadUuendame apteeke pidevalt ja reno-veerimisjärg on jõudnud Loksa ning Alma apteegi kätte. Uued BENU ap-teegid saavad olema heledad, valgus-küllased ning avatud riiulitega.

BENU Loksa apteek asub aad-ressil Loksa, Papli tn 2 , BENU alma apteek Tallinnas Põhja pst 17.

Uus tootesari juustele

Tervisebuss osaleb järgmistel jooksuüritustel:

5. juunil Selveri Suurjooksul raplas

11. juunil Narva Energiajooksul2. oktoobril Viking Window

Paide-Türi rahvajooksul

Natur Vital uued juuste välja langemis vastased šampoonid, palsam, toonik ja mask sisaldavad efektiivseid toimeaineid, toimivad tõhusalt juuste hõrene-mise ja väljalangemise vastaselt ning ennetavad ka katkemist.Toodetes kasutatavad taime ekstraktid – aloe vera, ženšenn, salvei ja laim – on pärit orgaanilisest põllumajandusest.Natur Vital Sensitive sarja tooted on hüpoallergeenilised ning ei sisalda vär-vaineid, parabeene, silikoone, sünteetilisi pesuaineid ega mineraalõli.Tootesari on saadaval alljärgnevates BENU Apteekides:

z Sikupilli Apteek, Tartu mnt 87, Tallinn z Koduapteek, Aia tn 7, Tallinn z Papiniidu Apteek, Papiniidu 8/10, Pärnu z Rapla Apteek, Hariduse 3, Rapla z Postimaja Apteek, Narva mnt 1, Tallinn z Mustika Keskuse Apteek, Tammsaare tee 116, Tallinn z Viimsi Marketi Apteek, Randvere tee 9, Viimsi z Narva Kesklinna Apteek, Puškini 13, Narva z Tapa Maxima Apteek, Rakvere mnt. 29, Tapa z Rannarootsi Apteek, Rannarootsi tee 1, Ridala vald

12

13

Nele-Liis Vaiksoo: kosmeetikaraport on kui teejuhtTekst: KrISTINa TraKS Fotod: aLLaN LEPPIKSoN

Laulja Nele-Liis Vaiksoo (32) on kogu elu oma naha eest eeskujulikult hoolt kandnud ja teadnud, et tema nahk on

pigem kuiv. BENU kosmeetikarapor-tit tehes sai aga Nele-Liis oma naha kohta teada selliseid asju, mille peale ta ise poleks tulnudki.

„Ma pidasin oma nahka kuivaks ja kombineerituks, kuid testimisel selgus, et ta on täiesti kuiv. Samuti üllatas mind, et naha bioloogiline va-nus on minu vanusest natuke suurem. Lootsin selle koha peal väiksemat numbrit näha,“ ütleb Nele-Liis. „Õn-neks on vahe vaid kaks protsenti ja

Kosmeetikaraporti tege-mine võtab aega vaid mõne minuti, kuid tulemusena saad teada palju uut oma naha kohta ning pika soo-vitusnimekirja nahahool-dusvahenditest. Võib juh-tuda, et saadud nõuanded erinevad sootuks sellest, kuidas oled seni oma naha eest hoolt kandnud.

mind lohutati, et selle saab korda, kui juua rohkem vett ja nahka korralikult niisutada.“

Ka raporti soovitatud päikesekait-setoodete suur faktor üllatas Nele-Liisi. See oli koguni 40–50 ehk et ilma päikesekaitsekreemita tohiks Nele-Liis ohutult päikese käes olla vaid 10 minutit. „Ega ma ei armasta ennast päikese käes praadida ja alati olen kasutanud ka päikesekaitsekreemi, kuid, tõsi, mitte nii suure numbriga. Mul on tavaliselt olnud 10–15 SPF kreem ja et on olemas nii suure kait-sefaktoriga kreemi, nagu raport soo-vitas, ma ei teadnudki,“ ütleb ta.

14

Ilu

Käisime Nele-Liisiga kaasas kos-meetikaraportit tegemas. Esmalt si-sestab kosmeetikakonsultant Sandra Maria Kaer arvutisse Nele-Liisi täpse vanuse ja siis algabki diagnostika. Kõi-gepealt tehakse spetsiaalse aparaa-diga kindlaks naha niiskustase. Seda mõõdetakse näolt kolmest kohast ning saadud näitajate puhul arvutab programm välja keskmise.

Paar minutit ja selgus käes Järgmisena mõõdetakse melanii-

nitaset nahas. „See näitab, kui kaua võib inimene olla päikese käes ilma päikesekaitsekreemi kasutamata,“ selgitab Sandra Maria Kaer. Melanii-nitaset mõõdetakse käsivarre sise-küljelt ehk sealt, kus on nahk kõige õrnem ja heledam.

Viimasena võetakse kerge vaa-kumi abil silma alt naha elastsuseta-seme näit, mille järgi teeb programm kindlaks, kas sinu nahk on tegelikust vanusest noorem või vanem. Seejä-rel kulub paar minutit andmete tööt-lemiseks ning juba ongi teada kogu tõde naha kohta. Ja mitte ainult – just

nende individuaalsete andmete põh-jal paneb programm kokku mitme le-hekülje pikkuse soovitusnimekirja eri-nevatest nahahooldustoodetest. Pikk nimekiri ei tähenda muidugi seda, et peaks endale kogu selle arsenali koju muretsema, vaid nende soovituste abil on lihtsam teha valikuid.

Nele-Liis on tähele pannud, et suvel on tema nahk tunduvalt pa-rem. Paljudel inimestel muutub naha seisukord seoses aastaaegade vaheldumisega ning sellepärast va-jatakse ka erinevaid hooldusvahen-deid. Sandra Maria Kaer soovitab, et sellisel puhul oleks mõtet teha

Kosmeetikakonsultant Sandra Maria Kaer mõõdab Nele-Liisi silma alt tema naha elastsust ja saab teada naha vanuse.

15

kosmeetikaraportit vähemalt 2 korda aastas. Ikka selleks, et omast tarkusest mitte valesid hooldusva-hendeid osta.

raport on sobilik ka meesteleMuide, tegemist ei ole vaid naiste

pärusmaaga, vaid julgelt on raportit tegema oodatud ka mehed. Sugugi ei pea kartma, et programm mehi-sele mehele silmameigiee-maldajat soovitab, sest paljudel brändidel on olemas spet-siaalselt meestele mõeldud tooted. „Ka meeste nahk vajab niisutust, kaitset ja seda on vaja puhastada,“ selgitab Sandra Maria.

Nele-Liis uurib, kas ka teisemeeas lapsele võiks olla tänu raportile lihtsam näohooldusva-hendeid leida ning vastus on, et kosmeetikaraport sobib ka noor-tele ning kui juba esineb akneprob-leeme, siis on võimalik ka sellisele nahale täpse diagnostika abil leida sobilikud hooldusvahendid.

Nahatüüpi ise keeruline määrataMeikar Loore Härmat ütleb, et

on kohanud palju inimesi, kes oma nahka veidi valesti hooldavad. Sageli ei teata täpselt, milline on nahatüüp. Segadust põhjustab näiteks kuiva ja rasuse naha äratundmine. Rasune nahk võib olla pindmiselt nii kuiv, et inimene peab seda hoopis kuivaks nahaks ja hooldab seega valesti. Siingi on abi täpsest diagnostikast, mis must-valgel kätte näitab, kuidas lugu tegelikult on.

Segadust suurendab meie muut-lik kliima, mille mõjul on ka naha olukord muutuv – suvel on nahk tih-tipeale parem kui sügistalvel. „Ena-masti peetakse nahamurede põhju-seks sisemisi organismist tulenevaid probleeme, kuid väga vabalt võib põhjuseks olla ka vale ja mittesobiv kreem,“ selgitab Härmat. Nahahool-dusest rääkides ütleb Loore Härmat, et hästi tähtis on meigi eemalda-mine. Meigieemaldustooteid on väga erinevaid, erineva koostisega ja erinevatele nahatüüpidele ning selles virr-varris võib olla keeruline

orienteeruda ja sellepärast tasuks nõu pidada spetsialistiga.

Kokkuvõttes pole endale sobiliku kreemi leidmine Loore Härmati sõnul sugugi lihtne ja ka kosmeetikavallas kogenud inimene võib siin mööda panna. „Seda on minulgi juhtunud, sest valik on tõesti suur. Kosmeeti-karaport annab kaasa reaalsed soovi-tused ja teeb valiku palju lihtsamaks,“ lisab ta.

Sõbranna soovitusest pole abiKa Nele-Liis on kosmeetikava-

hendite ostuga eksinud: „Ükskord mulle soovitati kuiva naha kreemi,

mis oli hästi rasvane ja raske. Ost-sin ära, määrisin kodus peale ja see kreem oli nagu kitt. Võimatu oli seda päevakreemina kasutada ja pidin ta ära viskama. Mulle üldi-selt meeldivad kergemad kreemid, mis on küll niisutavad, kuid ei tee olemist raskeks. Alt olen läinud ka silmameigieemaldajaga. Mõni on küll kirjade järgi mõeldud kuivale nahale, kuid paneb ikkagi silmad punetama. Samuti ei saa loota sõb-rannade soovitusele – ühele võib kreem sobida suurepäraselt, kuid minul pole selle soovitusega midagi peale hakata, sest minule lihtsalt ei

Nele-Liis Vaiksoo sõnab, et sai tänu kosmeetikaraporti tegemisele oma naha kohta teada palju uut informatsiooni.

Nahamurede põhjuseks võib olla

ebasobiv kreem.

16

Ilu

sobi. Kõik tuleb omal nahal järele katsetada.“

Nele-Liis saab raporti tulemu-sena mitu lehekülge soovitusi, millised tooted sobivad just tema nahale. Eraldi on välja toodud hü-gieenitooted, kreemid, päikesekait-sevahendid ja muud hooldustooted.

„Nüüd peaks sul olema lihtsam va-lida ja kindlasti ei tähenda pikk ni-mekiri seda, et oleks vaja palju too-teid. Piisab paarist, mis toimivad õigesti ja hästi,“ selgitab Sandra Maria. Nele-Liis lisab, et tunneb nüüd ennast kosmeetikariiulite va-hel kindlamalt ning hea on ka see,

et raport pakub erinevate brändide vahel valikuvõimaluse. „See on nagu teejuht,“ ütleb ta. Sandra Maria li-sab, et dermakosmeetika on väga turvaline valik, koosneb kõige puh-tamatest koostisosadest, kõik vaja-lik on sisse pandud, samas midagi üleliigset pole.

Kosmeetikaraporti tegemine võtab apteegis aega vaid mõne minuti ja tulemuseks on põhjalik nimekiri just sinu nahale sobivatest toodetest.

Meikar Loore Härmat ütleb, et on tihti kohanud inimesi, kes ei teagi oma nahatüüpi.

17

PREMIUMERAKORDNE NAHAHOOLDUSABSOLUUTNE VANANEMISVASTANE TOIME

INNOVATSIOON

INSPIREERITUD TAASTAVAST MEDITSIINIST

Ma jumaldan, kui inimesed muvanust küsivad

PREMIUM on uue põlvkonna nahahooldus, mille tootevalemites on kontsentreeritult kvintessents LIERAC´i vananemisvastase uurimistöö tulemustest. Sisaldades suurtes kontsentratsioonides hüaluroonhapet ja „Premium Cellular“ kompleksi, töötavad need erakordsed kosmeetikatooted nahakudesid taastades kõikide vananemise ilmingutega: sügavad kortsud, naha lõtvus ja – tiheduse kadumine, tumedad laigud, suured poorid, naha tekstuuri muutused.

Hübriidkosmeetika – looduse ja teaduse saavutuste parim sünergia.

Küsi apteekrilt testrit. Ühine meiega Lierac EstoniaKüsi apteekrilt testrit. Ühine meiega Lierac Estonia

Lapse suve-varustuses olgu prillid, päikese- kreem ja mütsike

Tekst: BENU Fotod: IsToCk.Com

Enne, kui oma põnnid veepiirile liivalosse ehitama lubad, kreemita neid hoolikalt päikesekaitsekreemiga – lastel on nende õrna naha tõttu päikesepõletus eriti kerge tulema.

Üldiselt peavad nahaarstid otsest päevitamist lausa kahjulikuks, kuid lühiajaline ja kaitstult päikese käes vii-

bimine nahale veel kahju ei tekita. Seda enam, et päikesekiirgus on olu-line D-vitamiini sünteesimise seisu-kohast ja päikesevalgus turgutab ka meie immuunsüsteemi.

UVA-kiirgus levib päeva jooksul suhteliselt ühtlasel tasemel ja läbib ka osoonikihti. Ta toimib naharak-kude DNA-le kaudselt kahjustavalt ning soodustab naha vananemist. Seevastu UVB-kiirgusel on otseselt naharakkude DNA-d kahjustav toime. Tema toime tekitab enam päikese-põletusi, soodustab neevuste ehk

rahvakeeli sünnimärkide teket ja kartsinogeneesi (protsess, mille tu-lemusena normaalne rakk muutub kasvajarakuks – toim). Kahjulik on juba ühekordne päikese üledoos.

Ohupiirkonnad sünnimärkide tekke osas on need kohad, mis suvel palju päikest saavad ehk jalad ja selg. Tohtrite soovitus on, et kui kehal on palju sünnimärke, siis ei tohiks kat-mata päikese käes olla kauem kui 5–10 minutit.

„Mida madalam on melaniinisi-saldus nahas, seda väiksem on naha loomulik kaitsevõime,“ selgitab BENU kosmeetikakonsultant Kristi Mehine. „Tavaline heledanahaline Eesti ini-mene peab ilma kaitseta päikese käes

vastu umbes 10 minutit ja siit edasi võib saada juba päikesepõletuse. Sellepärast peaks heledanahaline ini-mene kasutama päikese kreemi, mille kaitsefaktor on 40–50. Sageli on laste nahk veelgi õrnem kui täiskasvanutel. Samas ei kaitse ükski kreem 100-prot-sendiliselt nahavähi eest ning kõige targem oleks keskpäevast päikese käes viibimist vältida.“

Kreemita iga 2 tunni tagantKui laps viibib riieteta päikese

käes, siis soovitab Mehine kindlasti kasutada päikesekreemi ja valida just suure kaitsefaktoriga toode. Eriti suur on päikesepõletuse oht lap-sel, kes mängib mere ääres veepiiril

©iS

tock

.co

m/

Chr

isti

nLo

la

18

Tervis

– päike kõrvetab ülevalt ja veelt pee-gelduvad päikesekiired omakorda alt üles. „Kui kasutada 40–50 faktoriga kreemi, siis iga 2 tunni tagant tuleks kindlasti last kreemitada ning ega en-nastki ei maksa unustada. Ka pärast ujumist tuleb kreemi lisada,“ ütleb Mehine. „Ei maksa karta seda, et nii kõrge päikesekaitsefaktorit kandes üldse mingit jumet ei tule – tuleb ikka, aga järk-järgult. Seevastu sügi-sel kaob nõnda saavutatud päevitus ka aeglasemalt, sest nahk on olnud kaitstud.“

Muidugi võib kasutada ka väik-sema kaitsefaktoriga kreeme, kuid siis tuleb teada, et mida väiksem kait-sefaktor kreemil on, seda vähem on ajaliselt ohutu päikese käes viibida. Näiteks kui 50 SPF kreem lubab ohu-tult päikese käes viibida kuni 8 tundi, siis 10 SPF kreemi kaitse kestab vaid tunni. „Täiendav kreemitamine ei lisa ka väiksema faktoriga kreemile nö li-savõimsust, sellepärast väikeste laste puhul soovitan kindlasti võtta tuge-vama kreemi,“ ütleb Mehine.

Pärast päikese käes vii-bimist võiks nahka niisu-tada spetsiaalse päevitus-järgse kreemiga, mida saab samuti küsida apteegist.

Igal aastal uus kreemTasub ka teada, et

päikese kaitse tooted ae-guvad üldjuhul ühe aas-taga ehk et kuigi sul võib eelmisest suvest olla veel pool pudelit head kreemi alles, siis tõenäoliselt on selle mõju kadunud ning peaksid muretsema uue toote.

Lisaks päikese-kaitse kreemile peaks lapse suve-varustusse kind-lasti kuuluma ka päikeseprillid, sest silmadki vajavad kaitset, ning mütsike. Unustada ei tohiks ka rohket veetarbimist. On aga ilm tõeliselt

troopiline, v õ i k s k õ i g e k u u m e -

mal kesk-p ä e v a s e l

ajal kella 11–15 vahel hoopiski varjus püsida ning

minna randa hoopis õhtupoolikul.

Päevitunud jume tekib ka kõrge

kaitsefaktoriga kreemi kasutades.

©iS

tock

.co

m/M

arK

ord

19

Persoon

Liina Kippasto sukeldub argi-päevast värvilisse veemaailmaBaltimaade suurima ravimite jae- ja hulgi-müügiettevõtte Tamro Baltics ja Tamro Eesti personalijuhil Liina Kippastol õnnestub ini-meste üllatamine hästi – igapäevaselt kontoris personaliküsimustega tegelev Liina on kirglik sukelduja, kes on vee-alust maailma käinud uurimas nii 200 korda.

Tekst: agE MaISTEFotod: JulIa-marIa lINNa, EINarI TaLVISTE, ÜLar TIKK

20

Sukeldumise juurde jõudis ta üsna hiljuti ja täiesti juhus-likult. „Kohtasin viis aastat tagasi üht väga head noor-

põlvesõpra, kes juhtumisi osutus sukeldumise instruktoriks,“ räägib Liina. „Ta kutsus mind basseini asja proovima ja ma läksin. Edasi leidsin end juba kursustelt.“

Esimese tunni kohta ütleb Liina, et „jube raske oli“. „Inimene pole loodud vee all elama, maa peal tead, mida sa teed, kindel pind on jalge all,“ muigab naine. Niisama ujudes saad pea vahe-peal veepinnale tõsta ja olukorda hin-nata, sukelduja seda teha ei saa. Liina polnud enne esimest tundi proovinud isegi mitte snorgeldamist.

Ilma koolitust läbimata ja ek-samit tegemata sukelduda ei tohi. Õpitakse teooriat ning samaaegselt harjutatakse sukeldumist basseinis, järgnevad avaveetunnid. Liina tegi neid Rummu järves, mis on Eestis üks sukeldujate meeliskohti. Sukeldujal peab olema ette näidata litsents, kus on näha, kas tegemist on n-ö hobisu-kelduja või siis juba tõsisema tehnilise

sukeldujaga. Liina tegi eksami ära ja sai litsentsi 2011. aastal.

Siinmail on sukeldumiseks võima-lused piiratud – meri on külm ja Eesti vetes on ka väga pime, nähtavus on vilets. „Kui teine sukelduja on sinust kahe meetri kaugusel, siis sa teda ei näegi. Aga näiteks Punases meres o n n ä h t a -vus kuni 50 m e e t r i t , “ räägib Liina. R u m m u järve vee alla tõmbab sukeldujaid vee all asuvad va-nad vanglahooned ja ka üllatavalt rikas vee-elu. Veel käivad sukeldujad Eestis Äntu järves, Saad-järves, meres aga on tuntumad ko-had laevavrakkide poolest rikas Tal-linna laht, väga kaunis Pakri saarte kant ning Vilsandi saare lähedus, kus saab näiteks hüljestega juttu pu-huda (maski tagant muidugi). Kel aga tahtmist, saab ka Eestis aastaringselt

sukelduda, vaja on vaid sobivat varustust.

Lilled, liblikad ja ilusad värvidPäris esimest korda soojas lõu-

namaa meres käis Liina Kippasto sukeldumas Egiptuses. „Sharm

el Sheikh on üks sukel-dujate lemmikpaiku

terves maailmas, seal on hea ja

mõnus,“ rää-gib ta.

H o b i s u -ke l d u j a t e l

on nii, et iga läbitud kursus ja

saadud litsents annavad õiguse sukelduda järjest sügavamale, kuid siiski vaid lubatud piirini. „Ja nii ongi, et ehkki põhjast pole veel märkigi, tuleb vajadusel ots ringi keerata,“ räägib ta. Mõnikord patus-tatakse ka, ütleb Liina, kuid see on paras risk, sest kunagi ei tea, millal sind kontrollitakse. Kuid kontrolli-misest veelgi tähtsam on oma elu ja tervise ohtu seadmine. Reeglid on

Ilma koolitust läbimata ja eksamit

tegemata sukelduda ei tohi.

21

Persoon

karmid ja sukeldujatele järgimiseks. „Et kui palju siis üle?“ küsimusele vas-tab ta suunurgast, et eks ikka saab mõned meetrid n-ö varastatud, aga reeg-lid on siiski järgimiseks. Sügavusest tähtsam on emotsioon.

„Ses mõttes on sukel-dumine tore ala, et saad valida just endale sobiva taseme: kas siis open wa-ter ehk avaveesukelduja taseme, mis lubab las-kuda kuni 18 meetrit, või taseme, mis lubab sukel-duda kuni 40 meetri süga-vusele või siis juba tehni-lise sukelduja taseme, et minna 100 meetri sügavu-sele,“ selgitab Liina. Ta üt-leb, et viimane talle huvi ei paku, nagu ka vrakid pimedas ja külmas vees. Teda ahvatlevad „lilled ja liblikad“ ehk veealune värvikirev maailm. Seepä-rast ta Eestis väga sageli sukeldumas ei käi – veealuseid „lilli ja liblikaid“ on vähevõitu. „Aga muidu sukeldutakse küll siin aktiivselt, aastaringselt. See on nii, et kuidas kellelegi meeldib.“

Vee alla ei minda kunagi üksiSukeldujate raudreegel on see,

et vee alla ei minda kunagi üksi. Alati on sukeldujal kaasas nn body ehk kaaslane. Eelkõige on see vajalik tur-valisuse pärast. Kaaslane kontrollib kaldal sinu varustuse üle ja temaga on vee all pidevalt silmside. Vee all on kommunikatsioon äärmiselt oluline ja alati pead olema valmis kaaslast abistama. „Sukeldumine on paarisala, jooksmas võid üksi käia, isegi korvi võid üksi visata, kuid su-kelduma ei lähe üksi keegi. Kes läheb, riskib eluga, sest kunagi ei tea, mis võib juhtuda, näiteks hakkab voolik lekkima või tekib ootamatuid tervi-seprobleeme. Kui sul on vaja mingil põhjusel väga kiiresti pinnale tõusta ja kaldal kedagi sind abistamas pole, on lugu halb,“ selgitab Liina. „Paaris tegemise asi on väga lahe, sest nii saab sõpradega koos olla ja vastuta-takse üksteise eest. Olen saanud palju uusi tuttavaid ja sõpru. Tore on kaas-lastega jagada seda, mida sa vee all nägid. Minu abikaasa sukeldumisega

ei tegele ja teda need asjad suurt ei köida, nii ongi hea sukeldumissõpra-dega rääkida.“

Kauged maad vee alt vaadatunaViimati käis 20-pealine sukeldu-

mishuviliste seltskond koos Filipii-nidel, kus kahe nädala jooksul sõna otseses mõttes aina sukelduti ning reisi lõpuks tuli Liinal kokku oma 20 vee alla minekut.

Enamasti on nii, et sukeldumis-reisilt koju tulles teeb Liina juba peas mõtteid, kuhu veel võiks minna. Nüüd mõlgub tal meeles Vietnam, et sealsed paigad üle vaadata. Suvel pe-rega reisides püütakse ikka ühitada rannapuhkus, vaatamisväärsused ja Liina sukeldusmishobi. Varustus on tavaliselt ikka kaasas.

Liina on sukeldumishobiga naka-tanud ka oma 12-aastase tütre, kes sai samuti hiljuti sukelduja litsentsi. „Kui ta Rummu järves eksamit tegi, olin mina ka vee all,“ räägib Liina uh-kusega. „Ta on tubli. Selle võrra oli tal kergem, et ta on aastaid käinud ujumistrennis ja vett ei karda.“

Füüsilist tippvormi pole vajaMilline peab olema sukelduja füü-

siline vorm? „Mina aktiivselt trenni ei tee,“ naerab Liina. „Olen tavaline kontoritöötaja, kelle tööpäevad lähe-vad mõnikord pikaks. Erilist füüsilist ettevalmistust sukeldumine ei nõua. Olen näinud ka ülekaalus sukeldujaid,

füüsilise puudega sukeldujaid. Ene-setunne peab olema normaalne. Kes tunneb end kehvasti, see vee alla minna ei tohiks. Mingil juhul ei tohi end vee alla pressida valuga, eriti kõr-vavaluga. Ikka mõistlikkuse printsiibil peab kõik käima.“

Küsimusele, mida sukeldumine talle annab, vastab Liina nii: „Esiteks palju uusi sõpru. Teiseks suure hulga uusi positiivseid emotsioone, sest vee all lülitad end sada protsenti argipäe-vast välja, koged veealust maailma, selle ilu ja vaikust. Töömõtted seal ligi ei tule. Sukeldumine hoiab vaimu terve.“

Sukelduja tasemed:Open Water Diver – algaja hobisukelduja

Advanced Open Water Diver – edasijõudnud hobisukelduja

PADI Deep driver – süvavee hobisukelduja

Järgnevad erinevad koolitused oskuste täiendamiseks, mis võimaldavad hakkama saada järjest keerulisemate olukor-dadega ning ka ise sukeldujaid välja õpetada.

Foto: Einari Talviste

222222

Sukelduja miinimumvarustus:

z Märg- või kuivülikond, sukeldumisvest, bal-loon, hingamisreduktor, kompuuter, mask, lestad, raskused, saapad, kompass. Varustust annab alati tuunida, olenevalt sellest, kui sügavale on plaanis minna.

z Varustust saab sukeldumisklubidest laenu-tada, kuid paljud alaga tegelejad muretsevad endale isikliku varustuse.

Eesti sukeldumisklubisid:Tallinnas Waterworld Expedition, Barrakuuda, Ees-ti Sukeldujate Klubi, Maremark, Sebak, Merihundi sukeldumisklubi, LiveHouse sukeldumisklubi;

Saaremaal Barrakuuda, Pringeldivers;

Tartus sukeldumiskeskus Maremark, sukeldumisklu-bi 232bar Estonia.

Foto: Einari Talviste

Foto: Ülar Tikk

JUULI

Pakkumine kehtib 1.07-31.07.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-25%

JUULI

Pakkumine kehtib 1.07-31.07.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-25%

LIERAC SUNIFIC1 PÄEVITUST SOODUSTAV SPREI SPF30 150ML

JUULI

Pakkumine kehtib 1.07-31.07.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

LACTACYD PHARMA SENSITIVE INTIIMHOOLDUSVAHEND 250ML

JUULI

Pakkumine kehtib 1.07-31.07.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-25%

DUREX PLAY PERFECT GLIDE LUBRIKANT GEEL, PUMBAGA 50ML

JUULI

Pakkumine kehtib 1.07-31.07.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-25%

NOSWEAT KAPSLID N30Liighigistamise vähendamiseks.

Kupongipakkumisedjuulis

6 või kuni soodush

S -25%

16 või kuni soodushin

EI

LIERAC SUNIFIC PÄEVITUSJÄRGNE VÄRSKENDAV PALSAM 125ML

016 või kuni soodushin

E

Tervis

Salakaval ja ohtlik puugihaigus borrelioosNahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid kurnavat puukborrelioosi hakati diagnoosima umbes 40 aastat tagasi. Ajakirjas Historical Biology ilmunud uurimus näitas, et seda tõbe tekitavad bakterid olid aga olemas juba 15 miljoni aasta eest.

Tekst: HELo TaLVaFotod: BeNu, IsToCk.Com

©iS

tock

.co

m/E

rikK

arit

s

24

„Leidsin kõhult kaks puuki, ühe juunis ja teise juuli-kuus. Kuna töö juures oli kiire aeg, polnud aega

arsti juurde minna. Läksin perearsti juurde alles augusti lõpus, kui kehale tulid punased laigud ja algasid pea-valud. Ka kehas oli valud, liigesed ja parem kehapool valutas, parem käsi oli nõrk ega suutnud asju kinni hoida,” meenutab Kolus elav Ülo Ormus na-katumist puukborrelioosi kolm aastat tagasi. Perearst saatis mehe närviarsti juurde, kes sai haigusele kinnitust vastava vereprooviga. „Enesetunne oli ääretult kehv, kehas olid värinad. Valud taandusid talve poole, peavalu aga juba antibiootikumikuuri jooksul.”

Puukborrelioosi põhjustab bak-ter, mida leidub puugi seedekanalis. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreeliabakterit kannab kuni 30 protsenti puukidest. Hoolimata sel-lest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haiges-tuda ainult üks sajale.

„Kui puukentsefaliidi puhul an-takse viirus edasi kohe puugi ham-mustuse hetkel, siis borrelioosi saa-miseks kulub enamasti paar ööpäeva või kauemgi, kuni sisseimenud puugi pisikud inimesele üle kanduvad. Hai-guse tunnused ilmnevad tavaliselt 7–14 päeva jooksul, kuid vahel isegi kuude möödudes,” ütles Lääne-Tal-linna Keskhaigla nakkushaiguste arst Leelo Moosar.

Haiguse diagnoosimineNakkushaiguste arstid on hästi

tuttavad puukborrelioosi diagnoosi-misega, mis toimub eelkõige iseloo-muliku haiguspildi ehk siis hammus-tuskoha ümber tekkiva punase laigu ja patsiendi kaebuste alusel. Vereana-lüüs on abistav diagnostiline meetod.

„60–80 protsendil borrelioosi nakatunutel tekib hammustuskoha ümber iseloomulik nahalaik, mis võib suureneda ja kahaneda, kuid on ka neid, kel tekib selline laik al-les kuu aja möödudes ja osadel ei tekigi laiku,” selgitas dr Moosar. Iga-suguse putuka hammustusest võib ju tekkida punetus, kuid nakatunud puugi hammustuse puhul peaks laik olema vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga, et kahtlustada borre-lioosi. Haiguse levikuks erinevatesse

organsüsteemidesse kulub keskmi-selt 2–10 nädalat.

Puugid lähevad liikvele juba märt-sis–aprillis. Paraku on puugi ham-mustus valutu ja nii ei ole inimene tihtipeale teadlik, et puuk on teda hammustanud. Seda enam, et puu-gid püüavad end naha külge kinnitada sellistesse kohtadesse, kuhu silm nä-gema ja käsi katsuma ei ulata või pole harjunud seda tegema. Sellised kohad on kukal, kõrvatagused (eriti lastel), kaenlaalused ja kubemevoldid ehk karvadega kaetud alad.

„Inimesi tabab periooditi meele-olu langus ja väsimus ning nii võiks arvata, et tegu ongi näiteks puukbor-relioosiga. Tegelikult ei ole vaja üle reageerida,” märkis tohter.

Jälgi ennast kuu aegaKui sind hammustas puuk, jälgi

oma tervislikku seisundit vähemalt kuu jooksul. Punase nahalaigu tek-kides pöördu perearsti poole, sest varases staadiumis allub haigus väga hästi ravile.

Mis saab aga siis, kui arsti poole pöördumine venib nii, nagu juhtus Üloga? Kui ravi jääb õigeaegselt saamata, võib haigus levida närvi-süsteemi või näiteks liigestesse ning harvadel juhtudel ka südamesse. Euroopa erialakirjanduse andmeil tekib närvisüsteemi vorm 20-l ja liigesekahjustus 10-l protsendil juh-tudest. „Närvisüsteemi vormi korral on sümptomiteks peavalu, tekib äge ajukelmepõletik ehk meningiit, vä-simus, iiveldus, kehakaalu langus,

mõõdukas palavik, valud kätes, jal-gades, kuklas või seljas, täiskasvanu-tel ka tugevate valudega radikuliit. Mõnikord esineb, eriti lastel, ühe- või kahepoolset näonärvi halvatust, kus haigestunud näopool vajub alla ning silm ei sulgu kahjustunud poolel,” kirjeldab dr Moosar.

Kui kahjustatud on liigesed, väl-jendub see enamasti valuliku tursena kas ühes või mitmes haigestunud liigeses. Enamasti on haaratud suu-red ehk põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed.

„Kuna puugihammustused on las-tel rohkem kaela- ja peapiirkonnas, siis lastel tekitab borrelioos laigu ase-mel näopiirkonda ülalt alla kulgeva punetava viiru,” märgib tohter.

ravitakse antibiootikumidegaKindlakstehtud borrelioosi ravi-

takse antibiootikumidega. Borrelioosi ravi ei nõua üldjuhul haiglaslesimist, antibiootikume võib võtta ka kodus. Neuroborrelioosi ravitakse enamasti haiglas, sest ajukelmepõletiku puhul on vaja teha veenisisest ravi.

Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks eluaegset immuunsust, inimene võib uuesti nakatuda, kuid mitte kohe, antikehad annavad mõ-neks aastaks kaitse nakatumise vastu. Vereanalüüs aga võib näidata IgG-tüüpi positiivseid antikehasid, mis tä-hendab, et inimene on haigustekita-jaga varasemalt elus kokku puutunud, kuid haigus ise pole enam aktiivne. Vaktsiini puukborrelioosi vastu pole ei Eestis ega ka mujal maailmas.

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 (2 kuud)

1721

2303

1546

11321289

1402

66

Allikas: Terviseamet

Puukborrelioosi haigusjuhud

25

Tervis

Puugi saad kätte puugieemaldajagaKui on juhtunud, et puuk on end naha külge haakinud, siis võiks käe-pärast olla vastav puugieemaldaja, mille otsas kaks haara. Puuk jääb haarade vahele ning suunaga ülespoole tõmmatakse rahulikult puugi pea välja. Veel on müügil puugieemaldaja, mille otsas on tamiilist silmus. See pannakse ümber puugi, keeratakse ning tõmmatakse puuk välja.

Puugi eemaldamisel tuleks kindlasti vältida puugi pigistamist.

Peale eemaldamist puhastada nahk ja puugieemaldaja desinfitseeriva vahendiga. Punetuse korral pöörduda arsti poole. Mõlemad nimetatud puugieemaldajad sobivad kasutamiseks ka lemmikloomadel.

Kui on kahtlus, et puuk võis olla nakatunud ja andnud borrelioosi ka eda-si, siis võib teha koduse kiirtesti, mis tuvastab hiljutist infektsiooni (2–4 nädalat oletatavast puugihammustusest). Testis kasutatakse sõrmeotsa verd, tulemus selgub 10 minutiga. Testi täpsus on 91% ning see on müü-gil apteekides.

Apteegist saab abi

Triin Speek BENU apteegi kategooriaspetsialist

BENU apteek pakub puu-gitõrjevahendeid kolmelt usaldusväärselt brändilt – tuntud autan ja Diffusil ning uuena innovatiivne sari Free.

autani sääse- ja puugitõrje-aerosool ja -sprei sisaldavad biot-siidse toimeainena 20% ikaridiini, mis annab laiaspektrilise kaitse ver-dimevate, hammustavate putukate eest. Puukide vastu kaitseb vahend kuni 4 tundi ja seda võib kasutada alates 2. eluaastast.

Diffusil aerosoolid toimivad puukide, sääskede ja parmude vastu. Tootel on inimesele meel-div, kuid putukatele eemaletõukav lõhn. Diffusil laste aerosool kasuta-miseks alates 3. eluaastast, toode sobib ka tundlikule nahale.

Free putukatõrjevahendid si-saldavad innovatiivset toimeainet IR3535®, mis on struktuurilt amino-hape, mida esineb inimkehas loomu-likul moel. IR3535® on üks kolmest toimeainest, mida WHO soovitab kasutada kui turvalist ja efektiivset putukatõrjevahendit kõikide verd-imevate putukate vastu.

Free putukatõrjevahendid on ilma lõhnata, kuni 8-tunnise toi-mega. Tooteid on turvaline kasu-tada beebidel, lastel, allergikutel, astmaatikutel, rasedatel ja imetava-tel naistel, igas vanuses inimestel.

Lemmikloomale võiks apteegist küsida puugi- ja kirbutõrjerihma või täpilahust.

Kuidas kasutada?Putukatõrjevahendi puhul on oluline jälgida, et seda oleks kasuta-tud kogu riietega katmata nahal, kuna juba paari millimeetri kau-gusel vahendi mõjualast võib putukas siiski hammustada. Kandes õhukesi riideid, tuleb kaitsta ka riietealust nahka. Puugitõrjeks tuleb pihustada vahendit üle kogu naha, riietele ja jalatsitele. Üldjuhul ei kahjusta tõrjevahendid villast, puuvillast ega nailonistmaterjale, kuid mõju teistele sünteetilistele materjalidele tuleb eelnevalt tes-tida mittenähtaval kohal, et mitte riideeset rikkuda.

Higistades, niiskes või tuulises paigas viibides tuleb tõrjevahendit uuendada nahal tihedamini, kuna vahend lahustub higis ja lendub tuulega ning seetõttu väheneb ka tema toime. Ka peale pesemist ja ujumist tuleb vahend uuesti nahale kanda. Kasutades päikese-kaitsekreeme, tuleb putukatõrjevahend kanda nahale viimasena. Putukatõrjevahendit ära kanna õrnale nahale, nagu huuled, silmade ümbrus, haavad, päikesest põlenud või muul moel (näiteks habeme-ajamisejärgselt) kahjustatud nahk.

Lastele kannab tõrjevahendi peale täiskasvanu. Kui putukatõrjeva-hendi toimet nahal enam vaja pole, siis pesta nahk jooksva veel all pesuvahendiga puhtaks.

©iS

tock

.co

m/M

icha

ł Lud

wic

zak

26

Kuus müüti puukborrelioosist z Mu sõber põdes borrelioosi,

see pole tõsine haigus.

Haiguse kulg võib olla erinev ja mõnel inimesel võib haigus ker-gemalt kulgeda ning hästi ravile alluda. Kuid on inimesi, kes on selle haiguse tagajärjel aastaid põdenud või koguni invaliidistu-nud. Mida varem borrelioosi diag-noosida ja raviga alustada, seda väiksem on tüsistuste tekkimise risk.

z Sügisel borrelioosi ei saa, sest puugid on ohtlikud ainult mais–juunis.Puugioht püsib kuni külmade saa-bumiseni. Sama kaua püsib ka risk saada puukborrelioos. Puugid on aktiivsed siis, kui õhutemperatuur on üle +5 kraadi.

z Puugisüst hoiab ära ka borrelioosi.

Sa võid olla vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu, kuid borrelioosi vastu ei ole võimalik vaktsineerida.

z Kehale oli kinnitunud puuk, kuid ei ole mingeid sümp-tomeid (klassikalist punast sõõri hammustuse ümber vm). Järelikult ei saa olla ka borrelioosi.

Umbes poolte juhtumite puhul ei avaldu klassikalisi esmasümpto-meid (punane sõõr, gripilaadsed tunnused jm). Seetõttu võib nak-kus organismis üsna kaugele pää-seda ja palju pahandust teha (när-visüsteemi- või liigesekahjustused,

mäluprobleemid jm). Borrelioos ehk Lyme'i tõbi võib avalduda isegi aasta pärast puugihammus-tust.

z Linnas pole võimalik puuki saada.Puugi võid saada linnas elades koduaiast, pargist, tervisejooksu tehes või naabri koeralt. Puuk ei ela ainult metsas, võsaveerel või heinamaal! Puuki on saadud ka rannaliival pikutades ja sealt, kus liiguvad hiired, siilid, reba-sed jne.

z Mul juba oli borrelioos, järelikult olen immuunne.

Borrelioosi võib korduvalt põdeda.

Allikas: www.tervisetestid.ee

27

Lapse suuhooldusega tuleb algust teha beebieasLapse hammaste eest hoolitsemine algab tegelikult juba enne lapse sündi, sest tulevase ilmakodaniku hammaste tervis sõltub suuresti sellest, kuidas toitub ja jälgib oma suuhügieeni lapseootel naine.

Tekst: agE MaISTEFotod: IsToCk.Com

Tervis ©

iSto

ck.c

om

/ W

aveb

reak

med

ia

28

„Hambapesuga tuleb algust teha kohe, kui esimene hammas on lapse suus lõikunud,“

paneb suuhügienist Marju Luht ema-dele-isadele südamele. Tõsi, ham-bapesuks on beebi suupuhastust esialgu raske nimetada, kuid sel on siiski tähtis eesmärk – hambakaariese ja igemehaiguste ennetamine.

Esialgu on hea väikest suud pu-hastada pehme näpuharjaga, mida saab osta apteeki-dest või beebitarvete poodidest. Puhtas vees niisutatud harjaga on hea puhastada nii üksikuid kikusid, keelt kui ka mas-seerida õrnalt igemeid – need ki-puvad hammaste lõikumise aegu pa-kitsema ja sügelema.

Päris palju on rää-gitud sellest, et suu-õõnt peaks tital puhas-tama hakkama kohe, kui ta oma esimese söögikorra on lõpe-tanud. „Selleks küll vajadust pole, suu puhastab end keele ja süljega ise,“ üt-leb Marju Luht. „Kui hambaid pole, pole ka kahjustuste ohtu. Näpuhar-jaga võib mõnel korral päevas keelt ja igemeid masseerida – nii harjub laps suus toimetamisega. Marlisse keeratud näpuga (nii on soovitatud vastsündinu igemeid puhastada – toim.) võime viia beebi suhu rohkem mustust ja baktereid, kui sealt ehk välja pühime. Lisaks ärritab see lapse suulage ja võib põhjustada refluksi.“

Soor vajab ravi Iseasi, kui beebi suus on näha soori

– valget kihti suu limaskestal ja keelel. Siis tuleb suuõõnt puhastada ja vaja-dusel viia keelele ravisalvi, milleks sobivad kas hästi puhas marli (eeldab emalt korralikku kätepesu ja lühikesi küüsi) või näpuhari. Kuid kogu see te-gevus ei tohi seisneda hõõrumises – ikka õrnalt, silitades ja masseerides.

„Pole vahet, mida beebi sööb – kas üksnes rinnapiima või juba ka li-satoitu või sööb hoopis lutipudelist, oluline on hoopis see, kas hammas on juba lõikunud või mitte,“ ütleb Luht.

Hea tava on puhastada hambaid kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Eriti oluline on hambapesu enne ööund. Et sel oleks tõesti hammaste tervi-sele positiivne mõju, ei tohi lapsele anda öösel piima või muud süüa, ka mitte maitsestatud vett. „Joogiks so-bib öösel üksnes puhas vesi,“ rõhutab Marju Luht. „Hammastel ja igemetel peab olema võimalus puhata. Ei ole nii, et iga väikese nutu peale antakse lapsele piima. Piim on toit.“

Hambapesu raudne rutiinKui vanalt võiks laps juba ise ham-

baid pesta? „Kuni 10-aastaseks saami-seni peaks seda tegema lapsevanem,“ soovitab Luht. „Harjamisel pole olu-line mitte tugev nühkimine, vaid põh-jalikkus ja õige tehnika, osav kätetöö.“

Hambapesu algab kõige tagumise hamba tagumisest küljest ning lühi-keste pehmete edasi-tagasi või ring-jate liigutustega liigutakse ettepoole. Lapse esimene hambahari peaks olema pisikese peaga ja pehmete harjastega.

Kuidas aga hakkama saada siis, kui laps hambapesust keeldub – ei tee suud lahti ja kõik! Siin on suuhügienist

järeleandmatu: „Lapse tervise ja ka suutervise eest vastutab lapseva-nem!“ Ta soovitab kasutusele võtta kõikvõimalikud trikid, et hambad saaks puhtaks pestud. Kui vaja, tuleb põgenev laps kinni püüda ja otsekui müramise käigus hambad puhtaks pesta. Kogu jant peab siiski käima mängeldes ja naljatades, vastasel ju-hul hakkab laps hambapesu kartma ning seda kohe päris kindlasti pole vaja.

Kui laps kardab hambaarstiKui hammaste lõikumine läks

probleemideta, siis hiljemalt kol-mandaks eluaastaks võiks hambaarst lapse suu siiski üle vaadata. Ning kui hambad on terved ja ravi ei vaja, jä-tab esimene visiit lapsele igal juhul positiivse kogemuse. Tutvutakse arsti ja kabinetiga, proovitakse tooli, vaadatakse tööriistu, loetakse koos hambad üle ning pannakse kirja. Hea, kui lapsel on võimalus pealt näha ema või isa hambaravi.

Väiksemad lapsed käivad regu-laarselt perearsti või -õe juures, seal vaadatakse alati ka suhu ning antakse suuhoolduseks soovitusi. „Midagi kahtlast märgates võiks lapsevanem sellest kohe ka arstile rääkida ja vaja-dusel hambaarsti vastuvõtule minna,“ ütleb Marju Luht.

Ometi ei kasva kaugeltki mitte kõik lapsed üles tervete piimaham-mastega. Sel juhul tuleb läbi teha ka esimene ravikogemus, sest ekslik on arvata, et piimahambaid ravima ei pea. Peab küll, sest vastasel juhul kandub kaaries edasi ka jäävham-mastele, rõhutavad hambaarstid.

Kuni 19-aastase lapse hambaravi katab haigekassa, kuid suu-

hügienisti ja ortodondi vastuvõtu ja nende mää-ratud ravi eest tuleb ise

maksta. Haigekassa hüvitab vaid eriti rasked

ortodontiajuhtumid.

Esimesel hambaarsti visiidil uuritakse, mida tohter teeb ja kuidas näeb välja tema kabinet.

©iS

tock

.co

m/

PIK

SEL

29

Tervis

Apteegist leiab hambaharja ka juba päris pisikesele lapsele

Päris esimeste hammaste puhastami-seks on olemas apteekides nii silikoo-nist näpuharjad kui ka hambapasta, mis sobib kasutamiseks juba alates neljandast elukuust.

spetsiaalsed hambaharjad ja siis on kindlasti vajalik kasutada ka väike-seid hambavaheharju, et saada kõik toiduosakesed kätte nii hammaste kui ka breketite vahelt.

Lastele on olemas ka suuveed, mis sobivad kasutamiseks alates 6. elu-aastast. Hambaniidi kasutamist võib samuti hakata lapsele õpetama ning sel puhul võib kasutada täiskasvanu-tele mõeldud hambaniiti. Söögikor-dade vahel võib kasutada ksülitooli sisaldavaid närimistablette, mida saab samuti soetada apteegist.  

Huvitav toode on hambakattu vär-vivad ja esile toovad närimistabletid. Need märgistavad hamba pinnal ära bakteriaalse katuga kohad ja näi-tavad ära piirkonnad, kus hambaid oleks vaja hoolikamalt harjata. 

Virge Sokk, BENU Tõrva apteegi proviisor

Kui lapse võtab vastu professio-naal, kes teab, mida ta teeb ning oskab lapsega koostööd teha, jääb ilmselt visiidist alles hea mälestus. Kuidas aga toimida edasi siis, kui esimene ravikogemus lõppes pisara-tega, laps kardab valu ja pole rohkem nõus suud avama?

„Sellist olukorda ei tohiks üldse tekkidagi,“ laidab Luht. „Etteheidet on väärt nii vanemad kui ka esimest ravi teinud hambaarst. Väga oluline on, et esimene visiit toimuks enne, kui suus on probleemid tekkinud. Kui laps saabub ravikabinetti hambavaluga, siis on keeruline tulevikus hambara-vihirmust üle saada. On neid, kellele jääb hirm kogu eluks.“

Hambatuimestus lastele Mida siis teha? „Kui vaja, tuleb va-

hetada hambaarsti,“ ütleb Luht. „Kui lapsega kontakti ei saa ning n-ö mär-kamatult kas või hammast tuimes-tada pole võimalik, ei saagi midagi teha. Karjuva lapse jõuga kinnihoid-mine on vale.“

Tänapäeval tehakse vajadusel hambatuimestust ka lastele, vane-mad peaksid seda julgemalt küsima ja

nimelt esimese hamba-ravi eel – paljud arstid ei kipu seda võimalust ise pakkuma. Ka ar-vatakse, et piimaham-maste ravi pole valus. On küll, teavad seda omal nahal kogenud lapsevanemad hästi.

Mudilase ja kooli-ealise lapsega tuleb hambaarsti külastada igal aastal, et suu olu-korda kontrollida ning vajadusel ravi teha. Kui hambaid parandada pole vaja, võib paluda suuhügienistil lapse hammastele nn suurpuhastust teha. Seda tehakse näiteks spet-siaalse poleerpasta ja pehme elekt-riharjaga. Vajadusel kaetakse ham-bad hambaemaili tugevdava lakiga. Suuhügienist annab lapsele ja lap-sevanemale nõu, kuidas suuhaigusi ennetada, selgitab kaariese ja igeme-haiguste tekkepõhjuseid, aitab valida sobivad suuhooldustooted ja õpetab neid õigesti kasutama.

Ortodondi juurde võiks esimese visiidi teha siis, kui laps on umbes

seitsmeaastane. Siis vaadatakse üle hambumus ja vajadusel määratakse ravi. Enamasti seisneb see breketite kandmises. Et breketeid panna, peab laps oskama ise korralikult hambaid puhastada ning vanem peab olema valmis vastutust võtma, et laps tõesti neid hambaid õigesti puhastab. Kor-ralikult hooldamata hammastele jätavad breketid inetud jäljed, mille kohta suuhügienist Marju Luht ütleb: „Ei teagi, mis oleks parem, kas puse-riti hambad või inetute laikudega hambad.“

Samas ei pea ilmtingimata esi-mesi kikusid kohe hambapastaga puhastama ning alguses võib vabalt piirduda hammaste harjamisega. Kui aga siiski otsustatakse pasta kasuks, siis esialgu on soovitatav kasutada beebidele ja väikelastele mõeldud hambapastat, sest need on allanee-lamisel ohutud.

Apteegist leiab ka minimõõdus hambaharju, mida saab laps ise käes hoida ja hammaste harjamist proo-vida. Leidub ka harju, millele saab kinnitada n-ö stopperi. See aitab väl-tida olukorda, kus laps endale harja liiga sügavale kurku lükkab.

Edasi on saadaval hambahar-jad vastavalt vanusele: 4–24 kuud, 2–4 aastat, 5–7 ja 8+ aastat. Bre-ketikandjatele on samuti saadaval

©iS

tock

.co

m/

a-lig

ht

30

31

Gum aftaClear suuhaavanditele Suuhaavandid on väga ebameeldivad, kuna häirivad nii söömist-joo-mist, rääkimist kui ka inimese keskendumisvõimet. GUM AftaClear kolmeosaline tootesari sobib nii täiskasvanutele kui lastele. Sari pakub täielikku kaitset välisfaktorite eest ja aitab seeläbi kaasa kiirele ja tõhusale paranemisele. Leevendus ja kiire valuvaigistus on tagatud juba esimesel kasutuskorral ning see omakorda aitab kaasa paranemis-protsessile. GUM AftaClear geeli, suuloputusvedeliku või pihusti abil kaob haavandi põhjustatud ebamugavustunne ruttu ning haavandid paranevad kiiresti ja ohutult.

Scholl küüneseene eemalduskomplekt Scholl küüneseene eemaldusvahend on „kõik ühes“ komplekt, millega saab lihtsalt ja ohutult peatada infektsiooni, hoida ära uuesti nakatumise ja parandada küüne väljanägemist. Ühes pakendis on olemas kõik, mida selleks vaja – sealhulgas ka viilid ja küünelahus, millega hävitada küüne sees elavad seened.

Suur suvi on lõpuks ukse ees, mis juba esimeste soojade ilmadega paneb meid kibelema kiiresti päi-kese kätte ja loodusesse. Päike-sest saadava energia, rõõmu ja kauni pruuni jume kõrval peab aga meeles pidama, et see on ka omamoodi katsumuseks nii na-hale kui juustele. Et päikeseval-gust tervislikult nautida, säilita-des samas särava välimuse, tuleb suvekuudel naha- ja juuksehool-dusele erilist tähelepanu pöörata. Samuti ei tohiks suvesooja saa-budes ära unustada küünte ter-vist. Palavatel ilmadel ja umbse-tes ruumides kinniseid jalanõusid kandes võib kimbutama hakata inetu küüneseen. Seetõttu on ülimalt oluline pöörata erilist tähelepanu oma jalahügieenile ning juba tekkinud küüneseen välja ravida.Paraku ei säästa soe puhkuste-aeg paljusid meist ka ebamuga-vatest ja valulikest suuhaavan-ditest, mis enim esinevad just naistel, noortel ja väikelastel. Need tihtilugu stressist, hormo-naalsetest muutustest või eba-tervislikust toitumisest tingitud haavandid segavad söömist, rää-kimist ja mõnusat enesetunnet. Ka siin leiab koduapteegist abi.

Liia Saava, proviisor

apteeker soovitabBio oil nahahooldusõliPole saladus, et ebameeldivad venitusarmid tekivad nais-tel just raseduse ajal või kaalukõikumiste tõttu ning kah-juks sunnivad tihti ka suvepäikese eest oma keha paksu riietekihi alla peitma.

Venitusarmid tekivad naha sügavamas kihis kollageenkiu-dude liigsest venitusest ja nende rebenemisest.  Kui armid on juba tekkinud, siis neid kahjuks enam ära kaotada ei saa, küll aga saab muuta neid vähem märgatavamaks. Tõhus armide teket ennetav ning ka hilisemaks hooldamiseks sobiv vahend on Bio-Oil. Regulaarne Bio-Oili kasutamine aitab ühtlustada venitusarmide ja arme ümbritseva naha värvust ning struktuuri.

Bio-Oil on ohutu nahahooldusõli, mida võib kasutada kogu raseduse vältel ja selle järel. Regulaarne Bio-Oili kasutamine vähendab naha kuivusest tingitud sügelust ja pinguloleku tunnet. Ka Eesti Ämma-emandate Ühing soovitab kasutada Bio-Oili, et vähendada venitusarmide nähtavust ning nende tekkevõimalust!

Curaprox hampapastad ja hambaharjadCuraprox hambaharjas on kuni 7–10 korda rohkem harjaseid, mis puhastavad põhjalikult hambad ja igemetasku, kaheksanurkne käepide tagab õige harja käeshoidmise. Superduo komplektis on ham-bahari ja hambavaheharjad suuruses 0,6 ja 0,7 ja 0,8 mm.

Curaprox 5460 harja 5460 harjast on ülipehmed, hari sobib täiskasvanutele. Curaprox 7600 Smart harja 7600 harjast on ülipehmed ja üliõhukesed, hari sobib tänu väiksemale peale nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Curaprox hambapastad sisaldavad ensüüme, mis tu-gevdavad suu limaskesta, suurendavad sülje kaits-vaid omadusi ning vähendavad kuivust. Fluoriidiga 1450 ppm ja fluoriidivaba pasta.

Tervis ©

iSto

ck.c

om

/Dus

anM

anic

32

Eesti naise südamemured vajavad eraldi tähelepanuViimasel kümnendil on üha enam hakatud tähelepanu pöörama naiste südametervisele – sellele, millised prob-leemid naiste südameid ohustavad ning kas ja kuidas on neid võimalik ennetada.

Tekst: KaDrI PENJaMFoto: BeNu, IsToCk.Com

Ida-Tallinna Keskhaigla südame-keskuse juhataja dr Tiina Uuetoa selgitab, et suhtumise muutust naise südametervisesse pee-

geldavad kõige ilmekamalt viimasel dekaadil nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides käivitatud arstkonnale ja elanikele suunatud programmid, millel on mitu eesmärki: suurendada üldist teadlikkust naiste südame-haigustest ja nende tekkimise meh-hanismidest, samuti tagada võrdne ravikäsitlus.

Euroopa suremuse statistika ra-port eelmisest aastast näitab, et sü-dame-veresoonkonna haigustesse sureb 49 protsenti naistest ja 40 protsenti meestest. Kõrvuti südame-infarktiga surevad naised ajuinsulti ja seda esineb naistel sagedamini kui meestel. Statistika on karm, näidates, et iga teine inimene Euroopas, kes sureb südamehaigustesse, on naine ja et iga teine naine sureb südame-infarkti või insuldi tõttu. Meestega võrreldes kimbutavad südamehaigu-sed naisi vanemas eas – kui keskmine südameprobleemidega patsient on tööealine mees, siis südamehaige naine on pigem eakas. Nõnda on

infarktihaigete hulgas Eestis naise keskmine vanus 10 aastat kõrgem kui meestel – meestel 67 aastat ja naistel 77 aastat. Tõsiasi on, et erinevusi on ka naiste ja meeste südamehaiguste mehhanismides, samuti kaebustes, mis nende haigustega kaasnevad.

Hormoonid kaitsevad naise südantMiks põevad naised meestest va-

nemana südameinfarkti? Dr Uuetoa sõnul on südamehaiguste esinemis-sageduse märgatava tõusu põhju-seks keskea ületanud naistel nais-suguhormoonidest saadud kaitse kadumine menopausiga. „Paraku pean kurvastama neid naisi, kes loo-davad kaitset hormoonasendusra-vist teatud eluperioodil. Uuringud on näidanud, et südamehaiguste riski eest hormoon asendusravi ei kaitse ja seda ei soovitata infarkti ennetuseks. Küll saavad paljud nai-sed sellisest hormoonravist kasu kli-makteeriumiga seotud vaevuste lee-vendamiseks ja sellise näidustusega nende kasutamine on õigustatud,“ lisab südamearst.

Tüüpiline infarkti põdev naine on pensionär. Eestis on infarktiga

haiglasse sattuvatest naistest üle 60 protsendi vanemad kui 75-aasta-sed. Infarktiga seotud kaebused on naistel ja meestel erinevad. Meestel esineb juhtiva kaebusena tugev valu rinnus, mida tänasel päeval inimesed Eestis teadvustavad kui infarktikae-bust ja suure ohu märki. Naiste in-farktist tingitud vaevused on sage-damini ebatüüpilised ja salalikumat laadi.

Erinevad kaebused „Infarktiga esineb naistelgi valu

rinnus, kuid meestest enam on in-farkti sümptomiteks õhupuudus ja üldine väsimus,“ selgitab südamekes-kuse juhataja. Ebaselgete kaebustega patsientide hulka kuuluvad naised, dia beetikud, vanemad inimesed. Näi-teks võib südameinfarktiga haiglasse sattuda eakas suhkruhaigust põdev proua. Kui tegemist on igapäevaselt vähese füüsilise koormusega tubase 75-aastase naisega, kellel on nädala jagu olnud üldine halb enesetunne väsimuse ja õhupuudusega, siis ainult kaebuste põhjal infarkti esimese hai-gusena ei kahtlusta patsient ise ega tarvitse seda teha ka kiirabibrigaad.

33

Ebatüüpilised kaebused on kindlasti arvestatavaks põhjuseks, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivi-tusi infarkti diagnoosimisel ja haigla-ravi alustamisel.

Vahel juhtub ka, et väikesekolde-line ehk mikroinfarkt põetakse läbi püstijalu. Dr Uuetoa sõnul võib see sündida, kui kaebused on vähesed ja inimene nendega arstile ei pöördugi.

Naiste infarkti ravimisel ja prog-noosis edasiseks eluks on oluline seegi, et naistel esineb kõrgema vanuse tõttu ka rohkem kaasuvaid haigusi. „On loomu-lik, et vanuses 75+ infarkti põdeval naisel on arvestatavalt kaasuvaid hai-gusi nagu diabeeti, vererõhuhaigust, kopsu- ja liigeshaiguseid. Neidki haigu-seid ravitakse ja seetõttu on igapäe-vaselt tarbitav tabletikoormus sageli märkimisväärne. Vanusega „kuluvad“ paljud elundid, näiteks esineb kõr-gemas eas sagedamini neerupuu-dulikkust. Kõik need tegurid loovad infarkti põdeva eakama naise jaoks

taustsüsteemi, mida iseloomustab kõrgem risk infarkti raskemaks kul-gemiseks haiglaperioodil.

Millised on aga olulisemad riskifak-torid südameinfarkti tekkimiseks? Dr Uuetoa sõnul on nendeks soost sõltu-matult vanus, kõrge vererõhk, normist

kõrgem kolesteroolitase, ülekaal, suhkruhaigus,

suitsetamine, istuv eluviis. Kõrge

infarktiriskiga on kõik need,

kellel on juba diagnoosi-tud südame

isheemiatõbi (see on süda-

meinfarkti alushaigus – toim.) või tehtud varasemalt südame veresoontel erinevaid protseduure (operatsioon, sondeerimisel vere-soonte laiendamine).

Naistel tasub teada ka seda, et mitmete riskifaktorite mõju erineb sooliselt ja seda õrnema soo kahjuks – näiteks suitsetamisega ja diabee-diga seotud riskid toimivad nendel kestvamalt ja jõulisemalt. Nagu juba märgitud, suureneb naise risk haiges-tuda infarkti menopausi tekkimisega.

Euroopa südamearstide viimane ennetusjuhend 2012. aastast soo-vitab naisi südamehaiguste suhtes skriinida alates 50. eluaastast. „Et naise risk haigestuda infarkti kasvab hüppeliselt menopausi tekkimisega, siis soovitatakse skriinida kindlasti ka neid naisi, kellel on tekkinud menopaus.

Lisaks tasub teada, et mitmete südameinfarkti riskifaktorite mõju erineb sooliselt ja seda naiste kahjuks – näiteks suitsetamisega ja diabee-diga, ka vererasvade ainevahetuse häirumisega seotud riskid toimivad nendel kestvamalt ja jõulisemalt. Pal-jud ei tea, et infarktiriski suurendab ka passiivne suitsetamine. Suitseta-misest loobumisest saame rääkida siis, kui ei ole suitsetatud vähemalt 1 aasta. Siinkohal ei räägi me mõne-päevasest suitsuta olemisest, nagu patsiendid ekslikult vahel arvavad,“ lisab dr Uuetoa.

Teadlikkus hoiab tervena Dr Uuetoa sõnul on tänaseks jõu-

tud selleni, et riskiteadlikkus pole kitsalt arstlik probleem, vaid eel-kõige patsient ise peab teadma oma südame-veresoonkonnahaiguste

Liikumine, kehakaalu normis hoidmine, mittesuitsetamine ja tervislik toitumine on infarkti ennetuses võtmetähtsusega. Ela tervislikult!

Infarktile viitavad kaebused on

naistel ja meestel erinevad.

©iS

tock

.co

m/O

JO_I

mag

es

34

Tervis

riskifaktoreid. Teadlikkus tervise suhtes ja toitumist puudutavad aru-kad valikud on tervena elatud elu alus. Ennetus tõesti toimib – süda-meinfarkti tekkimist suudetakse ris-kifaktorite õigesuunalise mõjutami-sega vähendada koguni 50 protsendi võrra!

Kindlasti tuleb arvestada võima-lusega, et elu jooksul võib südamein-farkt korduda. See on haigus, mida on võimalik põdeda ka teist, kolmandat või enamgi kordi. Kusjuures alati ei pruugi ajavahe kahe infarkti vahel olla mitte aastates, vaid mõnikord saab seda lugeda kuudega. Korduva süda-meinfarkti ennetamiseks tuleb tingi-mata järgida arsti soovitusi ja haiglas paikaseatud raviplaani.

ravimitest ei tohi loobuda „Kindlasti rõhutaksin siinkohal, et

igal infarktihaigel seisab peale haiglat ees elukestev ravi. Südametüsistuste kindel riskifaktor on elutähtsatest ra-vimitest loobumine. Miks nii juhtub? Ajendina nimetavad meie patsiendid

Milliste südame-probleemidega tullakse kõige enam EMo-sse?Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Märt Põlluveer

Tüüpiline kaebus, mille puhul kindlasti abi saamiseks meie poole pöördutakse, on rind-kerevalu. Valu tuntakse kõige erinevamates kohtades nagu kael, õlaliigesed jne. Kurde-takse, et jõud on kadunud ja süda lööb liiga aeglaselt. Kae-bused on meeste ja naiste osas ligikaudu ühesugused, kuid loomulikult on iga patsient oma kaebustega individuaalne ning vajab tähelepanu, et välistada või kinnitada üks või teine diagnoos.

eeskätt enesetunde paranemist, ka hirmu liigse „keemia“ ees. Infarkti-järgselt on tähtis tarvitada koduseks raviks väljastatud ravimeid. Seda tuleb teha vastavalt korraldatud ra-viskeemile, mitte enesetunde alusel,“ ütleb dr Uuetoa. Südamearst tuletab ka meelde, et väikeses doosis nn sü-dameaspiriin on nendel, kes on põ-denud infarkti, kindel kaaslane kogu eluks.

Kardioloogi sõnul esineb südame-veresoonkonnahaigusi Eesti elanikel palju, kuid elus õigeid valikuid tehes saab nende tekkimist ennetada. „Sü-damesõbralike valikute tegemine ei pruugi olla alati kallis, alustada saab lihtsatest sammudest – mitte suitsetada, liikuda piisavalt, toituda tervislikult ja hoida oma kehakaal optimaalsena. Kindlasti ei tohi una-russe jätta infarkti riskifaktoreid ja neid peab ravima – eeskätt puudutab see kõrgvererõhktõve ja kolesterooli ainevahetuse häireid, aga ka suhkru-haigust. Nii ei pruugi esimene infarkt tekkidagi.“

35

Haavad paranevad valutaHaavaravi ei tähenda automaatselt suure valu kannatamist, vaid tänapäevaseid plaastreid kasutades paranevad ka raske-mad haavad ja haavandid kiiremini ning vähema valuga.

Tekst: KrISTINa TraKSFotod: IsToCk.Com

©iS

tock

.co

m/m

arti

ned

ouc

et

36

Tervis

ja kiiritusjärgse nahaärrituse raviva-henditest. Kuna eakate ning diabee-dihaigete arv Eestis aina kasvab, siis suureneb ka haavade ja haavandite hulk. Eriti just nende esimeste puhul nähtub haigekassa statistikast, et la-matistega patsientide arv suureneb ja üsna jõudsalt. „Lamatiste ravi on kallis, pikk ja ajamahukas, kuid samas on lamatised just selline probleem,

mida saaks ennetusega ära hoida,“ ütleb Lehari.

On hea teada, et lamatiste en-netuseks ja raviks on välja töötatud spetsiaalsed plaastrid. Jah, muidugi tuleb voodis lebavat inimest keerata, kuid näiteks raske operatsiooni järel pikalt lamamisrežiimil olles on abi justnimelt eriplaastritest, mis vähen-davad survet ja hõõrdumist kriitilistes

Üldlevinud arvamus on see, et haavale tuleb panna rohtu, plaaster või paks side ning et kindlasti peab haava peale

tekkima koorik. Tänapäevane medit-siin on aga vastupidisel seisukohal – kooriku all haav ei parane, samuti tekib sellele kohale märgatav arm. Suure-mate haavade ja haavandite ravis on soovitus kooriku teket pigem vältida, selgitab BENU Pärnu Papiniidu Ap-teegi proviisor Margot Lehari.

Sellepärast tuleks ka keerulise-mad ja spetsiifilisemad haavandid, nagu lamatised, venoossed ja diabee-tilised haavandid, põletushaavad ja kiiritusjärgsed nahaärritused, katta plaastriga. Kaasaegsed Safetac-teh-noloogiaga plaastrid hoiavad haavas niisket keskkonda, kuid samas lasevad nad üleliigsel niiskusel aurustada. Te-gemist on nö nutikate toodetega, mis aitavad haaval paraneda.

Keeruline lamatiste raviHaigekassa katab 50 protsenti

lamatiste, säärehaavandite, diabee-tiliste haavandite, põletushaavade

Lamatisi on lihtsam spetsiaalplaastrite abil ennetada, kui neid hiljem ravida.

©iS

tock

.co

m/T

rish

233

3737

Panthenol Spray JojobaHooldusvaht kuivale ja kahjustatud nahale. HÜPOALLERGEENNEEriti sobiv allergilistele inimestele. Provitamiin B5 (dekspantenool) ja jojobaõliga. Teie nahka toimivad iga päev välised mõjud (nt UV-kiirgus, kuiv õhk), mis võivad nahka ärritada ning tekitada selle pinguloleku tunnet. Nahk muutub kuivaks ja karedaks. Õrnatoimeline hooldusvaht Panthenol Spray Jojoba niisutab ja hooldab nahka väärtusliku provitamiin B5 (dekspantenool) ja jojobaõliga. Naha niiskussisaldus paraneb märgatavalt ja samal ajal avaldab vahu koostisosade kombinatsioon nahka pinguldavat toimet. Panthenol Spray Jojoba muudab teie naha pehmeks ja elastseks ning toetab naha loomulikku uuenemist.

Pihustage nahale värskust ja nautige Panthenol Spray Jojoba õrna aroomiKasutamineKuiva ja kahjustatud naha parimaks hooldamiseks pihustage hooldusvahtu Panthenol Spray Jojoba ühtlaselt nahale kaks korda päevas, näiteks pärast duši all käimist. Pehmet vahtu on lihtne nahale kanda. Enne pihustamist loksutage pudelit hoolikalt ja hoidke seda pihustamise ajal püstiasendis. Vältige sattumist silma. Ärge pihustage ninna või suhu.

Panthenol Spray Jojoba - müügil apteekidesOhutusjuhisedSurvepakend. Kaitsta päikesevalguse eest.Mitte lasta kuumeneda üle 50 °C. Mitte lõhkuda ega põletada ka tühjalt. Visata ära ainult täiesti tühi spreipudel. Mitte pihustada lahtisesse tulle ega hõõguvale pinnale. Hoida eemal süttimisallikast – mitte suitsetada! H222 VÄGA TULEOHTLIK AEROSOOLMitte anda laste kätte. Enne iga kasutamiskorda loksutada hoolikalt.Säilitada hooldusvahtu temperatuuril kuni 25 °C. Partiinumber ja säilivusaeg vt välispakendil.

PAN-EE-1604-01 P h a r m a c e u t i c a l s I n t e r n a t i o n a l , I n c .

Tervis

piirkondades, nagu näiteks ristluu piirkonnas ja kandadel.

Safetac-tehnoloogiaga plaastrid kleepuvad õrnalt nahale ning nende eemaldamine pole valus, kuna tege-mist on silikooni kleepuvusega. Ka ei esine erinevalt tavaliselt kasutata-vast haavakattematerjalist silikoon-plaastrite ja hüdrokolloidplaastrite vastu allergiat. Tasub ka teada, et lamatised on kiired tekkima – vaid mõne tunniga tekib juba I astme lamatis, mis märkamatuks jäädes kiiresti edasi areneb. Arvamus, et lamatiste saamiseks on vaja lamada päevi, on täielikult vale.

Diabeetikud on riskirühmUmbes igal kuuendal diabeetikul

esineb jalahaav, mis tuleneb sellest, et haigus on kahjustanud närve ning perifeerset vereringet. Tavaline on jalgade tundlikkuse vähenemine – ini-mene võib jala villi hõõruda või klaasi-killu jalga astuda nii, et ta ise midagi seejuures ei tunne. Haavandid on seega kerged tekkima ja nende ravi on keeruline ning pikaajaline. Selle-pärast oleks igati mõistlik haavandite teket vältida, näiteks kanda sokke ja igapäevaselt oma jalgu kontrollida. Kui on tekkinud kasvõi väike haavand, panna kohe peale plaaster ja pöör-duda spetsialisti poole.

Kroonilised säärehaavandid või-vad tekkida inimestel, kellel vereringe jalgades on mingil teisel põhjusel hal-venenud. Ka siin on abi silikoonplaast-rist, mida haavandi tekkimise puhul võiks kohe kasutada.

Kuidas valida õige plaaster?Kirjelda apteekrile oma haava või-

malikult täpselt ja ta aitab sul leida sobivaima toote. Plaastreid on müü-gil väga erineva kuju, suuruse ja ka imavusega ning need valitakse vas-tavalt haavast eralduvale eksudaa-dile, haava suurusele ja sügavusele.

Haavaravi aBC z Haavad paranevad kõige paremini kergelt niiskes keskkonnas.

Ära jäta haava lahtiseks ja kaitse teda põletiku eest. z Puhasta haav leige voolava vee või soolalahusega (NaCl 0,9%). z Puhasta värske haav võõrkehadest (muld, liiv, riidetükid jne). z Kaitse puhastatud haava plaastriga, mis katab kogu haava ja

seda ümbritseva naha. z Jälgi haava paranemist igapäevaselt. z Vaheta plaastrit siis, kui haavale on sattunud mustus või kui

imav padi on täitunud haavast eralduva eksudaadiga. Plaastrit ei pea vahetama igapäevaselt.

z Ära kasuta vatti või kreeme lahtisel haaval. Lahtisele haavale sobivad niisutamiseks ja paranemise kiirendamiseks spetsiaal-sed haavageelid.

z Ära kasuta jooditinktuuri ega vesinikulahust haava puhastami-seks – see traumeerib haava ja paranemine on aeglasem.

z Kui haava tekib põletik, konsulteeri arstiga.

„Oluline on, et plaaster oleks pii-savalt suur ja ka-taks haava täieli-kult,“ sõnab Lehari.

Leidub nii ise-kleepuvaid kui ka padjaga plaastreid. Safetac-tehnoloo-giaga plaastrid on taaskleepuvad ja valuvabad, mis tä-hendab, et plaastrit on võimalik haavalt selle kontrollimi-seks eemaldada ja pärast uuesti tagasi panna. Mingit valu plaastri eemalda-mine haavale ja seda ümbritsevale nahale ei tekita ning see on ka üks olulisemaid erinevusi võrreldes nö tavaliste plaastritega.

Enneta armi teket!Maksimaalselt võib sama plaaster

haaval olla 7 päeva, kuid sõltuvalt ve-deliku eraldumisest haavast võib olla tarvilik seda tihemini vahetada. Lei-dub ka veekindlaid plaastreid, mida saab kasutada näiteks dušši all käies. Ja pindmistele põletustele või mar-rastustele näiteks ka haavakile, mis vähendab valu ja hoiab hõõrdumise eest.

Kui haavas ei ole põletikku ega infektsiooni, siis ei ole sellele vaja midagi määrida, vaid tänapäevased plaastrid teevad haaval oma tööd ja loovad paranemiseks soodsa kesk-konna. Plaastri all paraneb haav kii-remini ja ka väiksema armiga.

Apteegist võid küsida ka spet-siaalset silikoonist armi plaastrit, mis pannakse haavale pärast selle täie-likku paranemist. Seda soovitatakse kasutada 3–4 kuud ning ta teeb armi madalamaks, siledamaks, pehmendab operatsioonijärgset kudede pinget, võtab ära lillaka tooni ning arm jääb seetõttu vähem näha. Plaaster toimib nii värsketel kui ka vanematel armi-del, sest armistumine kestab kuni kaks aastat. Kuid arm peaks olema veel tumedamat tooni. On küll ole-mas ka spetsiaalsed armidele määri-tavad geelid, kuid kasutusmugavuselt on plaaster parem.

Kui haav hakkab punetama, tundub kuum, turses ja eritab halba lõhna, siis see tähendab, et haava on tekkinud põletik. Sellisel puhul küsi apteegist hõbedaga plaastrit. See võtab üsna kiiresti põletiku maha. Tõsi, võid see-juures tunda haavas kipitust, kuid see ongi märk, et vahend töötab. Kui aga haava olukord ikkagi ei parane, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

©iStock.com/VladimirFLoyd

©iS

tock

.co

m/c

hoja

38

KITO-KIT® kitosaan suktsinaat geel on steriilne valuvaigistav ravigeel haavade kiireks, valutuks, tõhusaks ja armivabaks paranemiseks.

Geeli võib kasutada kõikvõimalike haavade, ka diabeetiliste, suureulatuslike ja infekteerunud haavade ravis.

KITO-KIT® - UUS PÕLVKOND HAAVARAVIS

39

Tervis

Kõnni ennast terveks ja ilusaks!

Tekst: KaDrI KÜTTFotod: IsToCk.Com Kõndimine on inimesele omane loomulik liikumis-

viis, mis täidab mitmeid praktilisi rolle. Enese vor-mishoidmise ja treenimise eesmärgil on kõndimise kohta paraku levinud kuvand, justkui poleks see piisavalt tõhus tegevus. ©

iSto

ck.c

om

/do

lgac

hov

40

Mõõdukas treening on tervisele väga kasulik ja kõndimine on siinkohal parimaks tegevuseks.

Käimisel saadavate vigastuste oht on võrreldes jooksmisega pea olematu. Kuidas nii? Jooksu puhul toetutakse kordamööda nii ühele kui teisele jalale, olles sealjuures kuni 45 prot-senti ajast justkui õhus. Iga kord taas jalale maandudes on seeläbi avalduv koormus võrdne ligi kolmekordse keharaskusega. Poolteise kilomeetri läbimisel mõjub jooksja kehale umbes 100 tonni kokkupõrkejõudu. Neisse numbritesse süvenedes tundub jooksmine kehale arvatust koorma-vam ja lausa ohtlik, kuid võtmesõna on siinkohalgi teadlik treening.

Kõndimise tõestatud kasuFüüsilise aktiivsuse kasu sõltub

enamasti kolmest aspektist – inten-siivsus, kestus ja sagedus. Kuna kõndi-mine ei ole nii intensiivne kui näiteks jooksmine, tuleb sarnase efekti saa-vutamiseks läbida pikemaid distantse ja sagedamini liikuda. Täiskasvanu-tele soovitatakse mõõdukas tempos 30-minutiline kerge jalutuskäik ette võtta nädalas viiel korral või kõrgema intensiivsusega aeroobne 20-minuti-line treening kolmel päeval. Selliselt võib jooksmine tunduda oluliselt efektiivsemana, samas kärbivad ka-sutegurit soojendus, lõdvestus, eraldi varustus, vigastused jm aspektid.

Kõndimise tasakaalukalt kasulikku mõju kinnitavad ka sel teemal läbi vii-dud uuringud. Jalgsi liikumine vähen-dab kardiovaskulaarse haigestumise riski 31 protsendi võrra ja seda nii meeste kui naiste seas. Kasu on juba sellest, kui jalutad tõeliselt rahulikus tempos (3 km/h) 9 kilomeetrit, pike-maid distantse läbivate ja kiiremas tem-pos liikuvate inimeste tervisenäitajad näitasid aga veelgi paremaid tulemusi.

Iga päev vähemalt 30-minutilise jalutuskäigu tegemine vähendab 18 protsenti südame pärgarteri haiguseid ja nädalas vähemalt 3 tundi kõndimist kahandab südameataki ja -seiskumise ning insuldi riski ligi 35 protsenti.

Kõndimine avaldab positiivset mõju just südamega seotud terviseris-kide ennetamisel. Juhul, kui inimesel on juba terviseprobleemid avaldunud, ei ole ka veel hilja midagi ette võtta.

Sellistel juhtudel vähendab mõõdu-kas kõndimine või statsionaarsel rat-tal sõitmine haiguse süvenemise riski ja suremust. Seega mõjub kõndimine eelkõige kardiaalsetele riskiteguritele nagu kolesterool, vererõhk, diabeet, rasvumine, vaskulaarne jäikus ja ka vaimne stress. Lisaks kaitseb liikumine ka dementsuse, perifeersete arterite haiguste, depressiooni, käärsoolevähi ja isegi erektsioonihäirete eest.

Kalorid põlevadKõndimine on lihtne ja loomupä-

rane, ei nõua juhendamist ja sobib igas vanuses, kehakaalus ning tervise-seisundis inimestele. Kõndida saab nii väljas, siseruumides kui spordiklubis lindil. See on hea võimalus suhtlemi-seks kui sõbergi jalutama kutsuda. Kõikidel juhtudel tasub eelkõige läh-tuda enesetundest ja vajadusel spet-sialistide soovitustest.

Liikumine ja sealt edasi treenimine põletab kaloreid ning tagab füüsilise vormi hoidmise või parandamise. Ka-lorite hulk sõltub eelkõige läbitavast vahemaast ja kehakaalust, vähem tempost. Poolteise kilomeetri läbimi-sel kõndides kulutatakse umbes 100 kalorit. See võib tunduda väike number, aga arvestades võimalusi, kuidas lisaks treeningkõnnile saab ka argitoimetus-tes jalgsi liikuda, on tulemused märki-misväärsed. Enam lõikavad kõndimisest kasu suurema kehakaaluga inimesed ja neil juhtudel on keha vormimise tule-mus ka kõige paremini silmaga nähtav.

Kõndimise sportlikum versioon – kepikõnd – ühendab endas tavapärase liikumise ja kogu keha aktiivsema kaa-samise. Keppide kasutamine paneb li-saks jalgadele hoogsalt tööle ka käed ja tulemus on efektiivsem. Kaasatud on õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased ning väheneb koormus jalalii-gestele, kuna osa kehamassist jääb

Uuring: kõndimine on eestlaste lemmiksport2015. aasta lõpus viis Valio läbi uuringu, et välja selgi-tada Eesti elanike sporti-misharjumused. Uuringust selgus, et eestlaste üks põhilisi lemmikspordiala-sid on kõndimine, millele järgnevad rattasõit, ujumine ja jooksmine. Kõndimine oli eelistatuim spordiala ligi poolte vastanute hulgas, kellest kaks kolmandikku moodustasid naised. Uuring näitas, et kõndimist harras-tavad eelkõige need, kelle eesmärgiks on turgutada enesetunnet või tervist, mitte sedavõrd füüsilist vormi, mille parendamiseks käiakse pigem jõusaalis (57 protsenti).

Valio turundus- ja tootearen-dusdirektor Krista Kalbin paneb omalt poolt inimestele südamele, et liikuma peaks igapäevaselt ja vähemalt 30 minutit järjest, eriti oluline on see istuva tööviisiga ini-meste puhul.

„Passiivne eluviis ja regu-laarne kaloririkas toitumine viib väga lihtsalt ülekaaluni, mille tulemusel hakatakse oma menüüst välistama erinevaid toiduaineid, mis aga omakorda kaalulisa ja stressi tekitab. Regulaarne füüsiline koormus võimaldab mõistlikes kogustes kõike süüa ja lõppkokkuvõttes mõjub see hästi nii organis-mile kui ka meie meeleolule ja enesetundele,“ ütleb ta.

Allikad: http://www.health.harvard.edu/newsletter_article/Walking-Your-steps-to-healthhttp://www.kepikond.ee/?page_id=129

©iS

tock

.co

m/I

go

rSo

kolo

v

41

Tervis

käte kanda. Uuringute tulemused on näidanud, et kepikõnd kulutab tava-pärase käimisega võrreldes kuni 46 protsenti rohkem energiat. Kui aga ei ole soovi endale lisavarustust soe-tada, saab sarnase efekti saavutada ka kõndides, teadlikult aktiivsemalt käsi liigutades.

oled endale ise treenerKõndimiseks ei vaja sa spetsiaal-

set ja kulukat varustust. Vaja on vaid motivatsiooni liikumiseks. Vabal ajal jalutamiseks või tempokamaks liiku-miseks on hea kasutada spordijala-nõusid, igapäevased toimetused saad enamasti teha ilma selleks konkreet-seid jalatseid valimata. Riiete puhul kehtib sama põhimõte – jalutamiseks sobib pea igasugune riietus. Kui aga soovid treenimise eesmärgil kõn-dima minna ja tempot tõsta, tasub kapist valida ilmastikule vastavad, sooja hoidvad ja õhku läbilaskvad spordiriided.

Teada-tuntud keha vormiv liiku-misviis on treppidest üles-alla kõndi-mine. Seda soovitavad nii treenerid,

Polar Loop 2 on sinu igapäevane kaaslane!

kardioloogid kui teised tervisliku eluviisi propageerijad. Treppides ei ole iseenesest midagi erilist, samas on ronimist meenutav liikumine füü-sisele väljakutsuv. Isegi sportlikud inimesed hakkavad mingist korrusest alates hingeldama. Treppidest kõndi-des võid alustada ka paarist korrusest ja siis liftiga edasi liikuda. Tempo vali enesetunde järgi, kuna isegi rahulikult liikudes põletad tavalise kõndimisega võrreldes kaks kuni kolm korda roh-kem kaloreid.

Kõndimine soovitatakse muuta igapäevaelu lahutamatuks osaks.

Kuhu kõndima minna? z Kasuta kõndimist liikumisvõimalusena igapäevastes toimetamis-

tes – ka väikeste vahemaade läbimine annab kehale hea toonuse. z Ei ole kehva ilma, on valesti valitud riided – tempokamaks

treeningu eesmärgil kõndimiseks ja looduse nautimiseks suundu lähimasse parki või metsa ning avasta sealseid põnevaid radu.

z Kui soovid vaheldust tavapärastele marsruutidele, liikuda koos suurema seltskonnaga või sportlikku väljakutset, osale mõnel rahvaspordiüritusel.

z Vaata lisa http://www.elamusretked.ee/, http://www.jooks.ee/, http://www.matkajuht.ee/et/jalgsimatkad/.

Jaluta tööle, poodi ja kui see vahemaa on liiga pikk, et kogu tee kõndida, jaga distants ühistranspordiga endale sobi-vaks. Autoga liikudes pole mõtet või-delda lähima parkimiskoha nimel. Jäta auto meelega poeuksest kaugemale ja jaluta viimane lõik sihtpunkti. Kui töö-päev möödub kontoriseinte vahel, ka-suta lõunat kohvikus istumise asemel jalutuskäiguks ja seeläbi enda värsken-damiseks. Juba Hippokrates kinnitas, et kõndimine on inimese parim ravim ja ka Albert Einstein leidis, et elu on nagu jalgrattasõit ja tasakaalu hoid-miseks tuleb olla pidevas liikumises.

Polar Loop 2 funktsioonid:

z Jälgib sinu sammude arvu ja teekonna pikkust.

z Annab iga 55 minuti järel vibreerides märku, et aeg on ennast liigutada.

z Loeb kokku kalorid, mida põletad.

z Mõõdab sinu aktiivsust kogu päeva jooksul ja an-nab näpunäiteid aktiivsuse saavutamiseks.

Stiilne aktiivsusmonitor Polar Loop 2 on sulle tõhusaks abiliseks kogu öö-päeva jooksul – elegantne randme-pael jälgib pidevalt sinu igapäevast aktiivsust ja isegi und. Seade näitab, kui aktiivne oled päeva jooksul ol-nud ning annab praktilisi näpunäi-teid päevase aktiivsuse eesmärgi saavutamiseks.

z Jälgib une kestust ja kvaliteeti. z Vibroalarm teavitab sind sisse-

tulevatest kõnedest, sõnumi-test ja kalendri meeldetuletus-test (ainult iOS).

Polar Loop 2 on saadaval järgmistes BENU apteekides:

z Koduapteek, Aia 7, Tallinn z Sikupilli Apteek, Tartu mnt 87,

Tallinn z Postimaja Apteek, Narva mnt 1,

Tallinn z Mustika Keskuse Apteek, Tamm-

saare tee 116, Tallinn z Viimsi Marketi Apteek, Randvere

tee 9, Viimsi z Papiniidu Apteek, Papiniidu

8/10, Pärnu z Ravana Apteek, Võru 77, Tartu z Tiimani Apteek, Tiimani 20,

Narva

42

apteeker soovitab

43

Proenzi Arthrostop sisaldab glükoosamiini ja india viirukipuu ekstrakti

India viirukipuu koore ekstrakt hoiab liigesed

elastsetena ning aitab säilitada nende üldist

liikuvust

Tähtsad on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik elustiil

TOID

ULI

SAN

D

Innovaatiline X-mini plus glükomeeter Võimaldab erinevate funktsioonidega muuta veresuhkru mõõtmise lihtsaks ja mugavaks. Glükomeeter on kohe kasutusvalmis ega vaja kodeerimist.

Tulemus 5 sekundiga. Vajalik verekogus ainult 0,3 mikroliitrit. Tulemuste vahemik 0,6–33,3 mmol/l. Testriba valgustus. Mälumaht on 500 tulemust, ka 7, 14, 30 ja 90 päeva keskmised tulemused.

Erinevad funktsioonid: söögiaja ja kehalise liikumise märgistus, hüpoglükee-mia alarm, mugav testriba eemaldusfunktsioon. Glükomeeter töötab koos X-Sensor testribadega.

ostes 3 karpi Glucocard X-sensor N50 testribasid, küsi apteekrilt tasuta glükomeetrit.

Sanitelle – nüüd BENUs! Hoia oma käed puhtad siis, kui vaja, mitte siis, kui sul selleks võimalus on! Sanitelle hävitab 99,9% kahjulikest bakteritest kätel, jättes käed pehmeks ja värskeks – veeta, seebita, räti-kuta. Käte hügieen on järjest olulisem tervise kaitsmisel, sest me puutume igapäevaselt kokku miljonite kahjulike bakteritega ning erineva mustusega. Uuringud näitavad, et 80% nakkushaigustest levib tänapäeval käte kaudu. Sanitelle toimeaineks on efektiivne looduslik antiseptik etanool, kõik tooted sisaldavad E-vitamiini ning vastavalt tootele erinevaid lisa-komponente, näiteks aloe vera ekstrakti.

Sinu tervis on sinu kätes!

Leia augusti kupongi-

pakkumine!

Vaba aeg

10 ideed, mida ette võtta suvisel Eestimaal – ikka koos perega!Öeldakse, et enne Pariisi käi ära Nuustakul. Sellel ütlusel on kindlasti tõe-põhi all, sest suvisel Eestimaal on küllaga tegemist kõigile. Seikle kogu perega!

Naudi folgimelu! Suvine Eestimaa kubiseb erinevatest pärimusmuusikaüri-tustest. Sa võid folkida Virumaal, Võrumaal või hoopis Viljandis. Kõik need on suurepärased kogupereüritused, kus lapsed on väga teretulnud ning paljudel üritustel on lausa oma lasteprogramm.

Vaata ka:http://www.vorufolkloor.ee/http://www.virufolk.ee/http://www.folk.ee/festival

Uuri metsloomade elu Loomaaias oled käinud ja elevanti näinud mitmeid kordi, aga kas oled näinud, kuidas looduslähedastes tingimustes hullavad pi-sikesed karupojad? Eesti metsaloomi saad näha näiteks Võrumaal Mõniste vallas Alaveskil või Elistvere loomapargis.

Vaata ka http://loodusegakoos.ee/elistvere-loomapark

44

10 ideed, mida ette võtta suvisel Eestimaal – ikka koos perega!

Tekst: KrISTINa TraKS Fotod: KrISTINa TraKS, sCaNPIX, marJu PoTTIseP

Tants ja tagaajamine küla jaanikul Jaanipäev on eestlastele rahvuspüha ja me ei kujuta jaaniõhtut ette ilma lõkke, mõnusa seltskonna, nalja ja muusika, hea suupoolise ning vihmata. Väga paljud külad korraldavad küla jaanitulesid, kus on enamasti ka eeskava ning lastele sisustatud programm.

Vaata infot oma küla veebist.

4545

Vaba aeg

roni puude otsas nagu orav! Vist ei ole ühtegi inimest, kes lapsena poleks nautinud puu otsa ronimist. Nüüd on see täiesti legaalselt lubatud ka täiskasvanu-tele. Pane end proovile mõnes seikluspargis. Neid leidub Eestis mitmel pool ja mitmesuguses eri raskusastmes ning tegevust jätkub kogu perele.

Vaata lisaks http://www.puhkaeestis.ee/et/erilised-elamused/aktiivne-puhkus-ja-seiklus/sportlikud-mangud-ja-seiklus

aHHaa – see on teadus Kas oled kunagi näinud, kuidas munast koorub tibu? Kui sul on õnne ja kannatust, siis AHHAA teaduskeskuses just seda sa näha võidki. Lisaks leiad veel väga palju põnevat avastamist nii suurtele kui ka väikestele. Päeva lõpuks oled kindlasti jõudnud järeldusele, et teadus on äge.

Vaata ka http://www.ahhaa.ee

Mõnus suvine seiklus jõel Eestimaa on täis imeilusaid jõgesid ning väga pal-judel neist korraldatakse ka kanuumatkasid. Vahet pole, kas oled kanuutamises täielik alustaja või juba kogenud matkaja, see pakub rõõmu ja põnevust igal juhul. Kanuumatkade korraldajaid on Eestis palju ning osaleda saab nii mõnetunnisel sõidul kui ka mitmepäevasel ööbimisega matkal.

Vaata lisaks http://www.puhkaeestis.ee/et/erilised-elamused/aktiivne-puhkus/veeturism-ja-veesport

Ööbi metsas! Paki seljakotti head-paremat näksimist, võta ühes magamiskott, mõ-nus juturaamat või hoopis õng ning veetke kogu perega sume augus-tiöö mõne ilusa metsajärve ääres. Ei maksa karta ebamugavusi, sest RMK on kõikjale rajanud mugavaid metsaonne ühes lõkkeplatsiga. Seega pole vaja isegi telki kaasa vedada.

Vaata infot metsaonnide kohta aadressilt www.rmk.ee.

46

romantiline ja salapärane muinastulede öö Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat ja lõkkeid süütasid nad märgutuledeks naabritele ja meresõitjatele. Kunagise traditsiooni meenutamiseks kogunevad kümned tuhanded inime-sed augustikuu viimase laupäeva õhtul päikeseloojan-gul mere äärde, et süüdata seal oma lõke. Paljudes kohtades toimuvad sel õhtul ka kontserdid.

Uuri lähemalt www.muinastuled.ee

Lähme laadale! Kogu suve jooksul toimub Eesti erinevates nurkades pea igal nädalavahetusel mõni laat, kus paljud kohalikud ja ka kaugemalt tulnud kauplejad oma kraami pakuvad. Müügil on kõike – ehetest mööblini välja. Sekka muidugi kõikvõimalikku suupärast mekkimiseks.

Vaata, kas ka sinu kodukandis toimub mõni laat: www.laadakalender.ee

retk maa alla Põlevkivi nimetatakse ka pruuniks kullaks. Kuidas pruuni kulda maa seest kätte saab ning mismoodi sün-nib sellest elekter, saab selgeks Ida-Virumaal Kohtla kaevanduspargis. Ekskursioonil allmaamuuseumisse ehk endisesse Kohtla kaevandusse kehastud ehtsaks kaevuriks – paned selga kaevuri puhvaika, kinnitad pea külge pealambi ning sõidad kitsa ja koliseva kaevuri-rongiga mööda rõskeid käike maa alla.

Uuri lähemalt http://kaevanduspark.ee/

47

AUGUST

Pakkumine kehtib 1.08-31.08.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

LIERAC SUNIFIC1 PÄEVITUSKREEM NÄOLE SPF30 50ML

LIERAC SUNIFIC PÄEVITUSJÄRGNE SIIDINE SEERUM 30ML

AUGUST

Pakkumine kehtib 1.08-31.08.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-30%NATUR VITAL SENSITIVE NIISUTAV ALOE VERA SHAMPOON 300ML

AUGUST

Pakkumine kehtib 1.08-31.08.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

OSTES 3 KARPI GLUCOCARD XSENSOR N50 TESTRIBASID KÜSI APTEEKRILT TASUTA GLÜKOMEETRIT Glükomeeter X-mini Plus hõbedane,punane, must.

AUGUST

Pakkumine kehtib 1.08-31.08.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

FREE PUTUKATÕRJEVAHEND ACTIVE SPREI 100ML

FREE PUTUKATÕRJEVAHEND AEROSOOL 150ML

AUGUST

Pakkumine kehtib 1.08-31.08.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

SLEEPGÜIDE MELTATONIINISPREI 30MLLühendab magamajäämise aega. Pihustada keele alla.

Kupongipakkumisedaugustis

-31.08.2016 või kuni soodushinnaga tootei

E INI

e a

-25%

-25%

08.2016 v

C1M

C NE

M

oodushinnavõi kkkkuni so

kuni soodushinnaga too

õi k i d

UTA

-25%

retseptid

Kerged ampsud puhkuseajaks!

Puhkuseajal ei tahaks liialt aega veeta köögis pliidi taga, kuid süüa on ju ikkagi vaja. Kasuta kindlasti hooajalisi köögivilju ja metsaande ning proovi grillida hoopis meie rahvuskala räime. Magustoiduks aga tee jäätisekooki. Maasikatega!

Retseptid ja fotod: marI-lIIs Ilover

48

Kerged ampsud puhkuseajaks!

Grillitud ja marineeri-tud räimed Miks mitte proovida vahelduseks vorstidele ja lihale grillida hoopis meie armast rahvuskala räime! Räimede grillimine õnnestub hõlpsalt grillresti vahel. Vahemerepä-rases marinaadis maitset kogunud grillräimed on mõnus hapukas amps, mille kõrvale sobivad hästi grillil kuldsed triibud ja krõbeduse saanud ciabatta-viilud.

z 500 g räimesid z soola, pipart

Marinaad: z 500 ml keedetud jahutatud vett z 3 sl kanget äädikat z 2 tl meresoola z suts suhkrut z 100 ml oliiviõli

Lisaks: z 2 küüslauguküünt z 1 sidrun z 4 loorberilehte z pool purgitäit rohelisi oliive, vedelikust nõrutatud z 10–12 musta pipra tera

Kui sul on terved räimed, puhasta need. Kui kasutad räime-rümpasid, saad nad kohe kasutusse võtta. Lao kalad ots-test kinnitatava grillresti vahele. Puista peale soola ja pipart. Grilli sütel või gaasigrillil mõlemalt poolt paar mi-nutit, kuni kaladel on grillijooned peal ja kalaliha küps. Lase jahtuda.Sega omavahel marinaadiks vesi, äädikas, sool, suhkur ja oliiviõli. Viiluta sibul, küüslauk ja sidrun. Lao räimed kihiti kaussi, kihtide vahele laota sibularõngad, sidrunilõigud, loorberilehed, oliivid ja pipraterad. Vala peale marinaad. Lase enne söömist vähemalt ööpäev seista.

Jahutav kurgi-keefirisupp Suvi on kurgiaeg! Kurki saab lisada salatisse, võileivale ja pista purki. Aga samahästi sobib kurk ka jahutava suvesupi koostisosaks. Lisaks heale maitsele on see supp ka tervislik ja taljesõbralik. Sobib kenasti kergeks suviseks lõunaks, aga samahästi ka peol või õhtusöögil saabuvatele külalistele väikestes klaasides näiteks tervitus-shot'ina rüüpamiseks.

z 1 pikk kasvuhoonekurk või vastav kogus lühikesi kurke

z pundike tilli z pundike koriandrit z 5–6 suuremat (pipar)mündilehte z 1–2 küüslauguküünt z 0,5 l keefirit z soola, musta pipart z u 1 sl sidrunimahla z oliiviõli

Kurke koorida pole vaja. Tükelda kolmveerand kurgikogusest ja tõsta blenderisse. Pikal kurgil on tavaliselt vähe seemneid ja seemnekoda pole pehme. Kui lühikesed kurgid on aga juba pontsakateks kasvanud ja seemned suured, eemalda seem-nekoda ja kasuta ainult tugevat viljaliha. Ülejäänud veerand kurki lõika pisikesteks kuubikuteks ja jäta ootele.Lisa blenderisse ürdid, küüslauk (kogust reguleeri vasta-valt oma küüslaugulembusele), vala peale keefir.Surista blenderi sisu ühtlaseks püreeks. Nüüd vala supp kaussi ja sega hulka väikesed kurgikuubikud. Maitsesta soola, musta pipra ja sidrunimahlaga. Soola võid üsna jul-gelt panna, see aitab nii kurgi kui ürtide maitsetel välja tulla.Tõsta supp külmkappi ja lase 3–4 tundi enne söömist mait-sestuda. Serveerimisel nirista supile head külmpressi olii-viõli ja jahvata värsket musta pipart, kaunista ürtidega.

49

Kukeseene-suvikõrvitsa frittata Suvistest kukeseentest ja suvikõrvitsast munaroog sobib hästi hommikuseks toekamaks eineks, vahepalaks ja miks mitte koos värske salatiga kergeks lõunakski.

z 6 muna z 1 dl piima z 1 sibul z 200 g kukeseeni z 1 sl võid z 100 g suvikõrvitsat z soola ja pipart z maitserohelist

Lülita ahi 180 kraadi peale soojenema. Löö munad vispliga lahti, lisa piim ja klopi läbi. Maitsesta vähekese soolaga.Haki sibul ja seened. Sulata pannil või. Prae sibulat-seeni keskmisel kuumusel, kuni sibul on läbipaistev ja seened pehmemad, umbes 7 minutit. Maitsesta soolaga.Vala sinnasamasse pannile munasegu. Viiluta suvikõr-vits õhukeselt. Laota viilud munasegule, vajuta veidi allapoole, nii et osaliselt oleks munaga kaetud. Jahvata peale pipart.Küpseta pannitäit ahjus 180 kraadi juures umbes 20 mi-nutit, kuni muna on hüübinud ja frittata kuldne. Jahvata peale veel soovi korral pipart ja hakitud maitserohelist.

retseptid

50

OMEGA 3+ 60 kapslitKALAÕLI STRONG

Toimed hoiab tasakaalus südame veresoonkonna

talitluse reguleerib kolesteroolitaset veres kiirendab haigustest taastumist parandab naha ainevahetust

Tõhus abi Sinu südamele

Annustamine: 1 kapsel päevas veega sisse võtta.

Tervisepüramiidi tooted on müügil apteekides üle Eesti!www.tervisepyramiid.ee

51

OMEGA 3+ 60 kapslitKALAÕLI STRONG

Toimed hoiab tasakaalus südame veresoonkonna

talitluse reguleerib kolesteroolitaset veres kiirendab haigustest taastumist parandab naha ainevahetust

Tõhus abi Sinu südamele

Annustamine: 1 kapsel päevas veega sisse võtta.

Tervisepüramiidi tooted on müügil apteekides üle Eesti!www.tervisepyramiid.ee

retseptid

Maasikajäätisekook Suvemagusatest maasikatest jäätisekook on kogu pere lemmik.

Põhi: z 150 g (10 tk) Digestive küpsiseid z 75 g võid

Täidis: z 500 g maasikaid z 200 ml 35% koort z 1 purk (400 g) suhkruga kondenspiima z 2 tl vaniljeekstrakti või -suhkrut

Sulata või. Purusta küpsised, sega saadud puru sulavõiga. Vooderda 23 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspa-beriga ja määri servad võiga. Vajuta küpsisepuru ühtlaselt vormi põhjale.Purusta maasikad ühtlaseks püreeks. Sega omavahel maa-sikapüree ja kondenspiim. Vahusta vahukoor ja sega koos vaniljega õrnalt maasika-kondenspiimasegu hulka. Vala täidis koogipõhjale. Tõsta sügavkülma. Umbes 4 tunni pärast peaks olema kook läbi külmunud ja valmis söömi-seks. Lase enne söömist koogil pool tundi toatemperatuu-ril seista, siis saab teda hõlpsalt lõigata ja süüa.Kaunista kook enne söömist soovikohaselt.

52

53

venolux jalageelSee looduslik ja kiiretoime-line geel vähendab jalgades turseid ja ebamugavust, sa-muti jahutab ja värskendab neid. Venolux on sobilik vä-sinud ja turses jalgade põh-justatud vaevuste leevenda-miseks, eriti just istuva või seisva töö tegijatele, enne pikaajalist istumist nõudvale reisile suundujatele ning töö iseloomust tingitud suure-nenud jalgade koormusega inimestele. Venolux geel ei sisalda konservante, parabeene, värvaineid ega lõhnaa ineid. 

Ecocillin oral kapslid N15Ecocillin Oral on toidulisand, mis sisaldab patenteeritud probiootikume tüvedega Lac-tobacillus plantarum P 17630, Lactobacillus pa-racasei I 1688, Lactobacillus salivarius I 1794. Need probiootikumid kaitsevad soolestiku loomulikku mikrofloorat. Soolestikust lii-guvad ECOCILLIN ORAL piimhappebakterid edasi kuse- ja suguteedesse ja vähendavad sellega tupeinfektsioonide ning teiste kuse- ja suguteede infektsioonide riske.

ENTEroL® 250 mg probiootikumSaccharomyces boulardii toimeainet sisaldav probiootiline käsimüügiravim ENTEROL® 250 mg aitab vähendada soole mikrofloora muutustest põhjustatud sooletalitlushäi-reid, sh kõhulahtisust. Kapslite või pulbri manustamine ennetab ja ravib antibiooti-kumidest põhjustatud kõhulahtisust. Täien-davalt soovitatakse Saccharomyces boulardii manustamist vankomütsiini või metronida-sooli ravi korral.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tar-vitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

HemoClin geel ja aerosoolHemoClin tuub aplikaatoriga (37ml) ning He-moClin jahutav geel aerosoolpudelis aplikaa-toriga (45 ml) on tõhusaks leevenduseks he-morroididele. HemoClin tooted toetavad ja soodustavad hemorroidide paranemist ning hoiavad ära bakteriaalse infektsiooni tekke. Geel ühteaegu nii libestab kui kaitseb. He-moClin geel aitab ka ennetada hemorroidide ja lõhede teket, see on hügieeniline, ohutu ja lihtne kasutada. HemoClin sobib kasuta-miseks ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

apteeker soovitab

Suvehooajal muutuvad üsna tun-tavalt meie toitumisharjumused, mis omakorda avaldab mõju ka meie siseorganitele. Värsked juur- ja puuviljad on küll väga tervislikud, küll aga võib äkiline „rohelise” lisandumine panna lisa koormuse meie seedimisele. Et me säraks nii väliselt kui ka seesmiselt, tuleks regulaarselt oma soolestikule tähelepanu pöörata ja selle eest sarnaselt peegliesiste iluprotseduuridega hoolt kanda. Suvi toob palju rõõmu, kuid kahjuks ka mõned negatiivsed kaasmõjud – jalaveenid laiene-vad sooja ilmaga, et jahutada verd ning suunata liigne kuu-mus kehast välja. Kuid see oma-korda toob kaasa veenilaiendite ja jalatursete ohu, kusjuures see vaevus kimbutab ennekõike just naisi ning risk on vanusega kas-vav. Ka siin on õigeaegne oma keha eest hoolitsemine abiks ning vaevused lihtsasti ja käe-päraselt leevendatavad.

Liia Saava, proviisor

Natur Vital juustehooldus Natur Vitali uued ja tõhusad šampoonid, palsam, toonik ja mask toimivad nii juuste hõrenemise kui väljalangemise vastu ja on ka katkemist ennetavad. Natur Vitali tooted annavad juustele vastupidavust ning toetavad juuste kasvu. Ženšenni ekstrakt soodustab juuksejuures paremat ainevahetust, mis tagab tugevamad juuksed.

Natur Vital Sensitive juuksehooldussari on kõige õrnem viis oma juuste hooldamiseks ning ka loodussõbralik, kuna selles sisalduvad ženšenni, salvei ja laimi taimeekstraktid on pärit orgaanilisest põllumajandusest. Natur Vital Sensitive sarja tooted on hüpoallergeenilised ning ei sisalda värvaineid, parabeene, silikoone, sünteetilisi pesuaineid ega mineraalõli.

Sarja kuuluvad niisutav šampoon orgaanilise aloe veraga, juukseid elustav šampoon ženženniga, laimišampoon rasustele juustele, niisutav palsam tundlikule peanahale salvei ekstraktiga ning niisutav juustessejäetav palsam aloe vera ja UV-kaitsega.

UUS!

Lemmikloom

Säästa lemmikut parasiitidest!Tekst: BENUFotod: IsToCk.Com

Igale loomaomanikule on tuttav suvine puuginuhtlus, kui koeralt ja kassilt võiks puuke korjama jäädagi. Puugiprobleemi saab lihtsalt ennetada, pannes loo-male kaela puugikaelarihma või kasutades täpilahust. Mõlemaid vahendeid müüakse ka BENU apteekides.

©iS

tock

.co

m/A

ndre

a G

ing

eric

h

54

Säästa lemmikut parasiitidest!

Koerad-kassidei haigestu küll

puukentsefaliiti, kuidborrelioosi võib koer

küll saada.

K adri šoti terjer Nessi näib olevat kui puugimagnet – kui loomal puugirihma parasjagu kaelas pole, siis

õnnestub tal kümne minutiga ka ko-dusest aiast Nõmmel kindlasti puuk või paar külge saada. Kadri on proo-vinud kasutada ka täpilahust, kuid ütleb, et võrreldes puugirihmaga, mille paned kevadel koerale kaela ja mis parimal juhul kestab kuni puugi-hooaja lõpuni, kipub täpilahust kasu-tades ununema aeg, kui seda on vaja loomale uuesti peale panna. „Siis äkki märkad, et koer korjab nagu rohkem puuke ja meenubki, et on aeg lahust uuesti panna. Puugirihmaga aga jälle see probleem, et nende kaotamises on Nessi meister,“ ütleb ta.

Puugid lähevad liikvele kohe, kui välistemperatuur tõuseb üle 5 kraadi ning puugi võib saada ka sügisel, kui temperatuurid ei ole veel langenud alla viie plusskraadi. Koerad-kassid ei haigestu küll puukentsefaliiti, kuid borrelioosi võib koer küll saada. Kui inimestel annab haigusest märku tekkiv punane laik, siis koera puhul

pole seda karvade seest näha. Hai-guse tunnusteks on hoopis liikumis-probleemid, loom on üldiselt loid ja tal tekib palavik. Hea uudis on see, et koertel on borrelioos hõlpsasti diag-noositav ja allub antibiootikumiravile paremini kui inimestel.

Kassid ise borrelioosi küll ei nakatu, kuid liikudes õue ja toa vahel, võivad nad oma karvastiku sees hõlpsasti puuke tuppa kanda ning nõnda võib puugi saada ka inimene, kes ise pole üldse väljas käinudki. Halvimal ju-hul toob kass tuppa mõne nakkust kandva puugi. Seega oleks väga

mõistlik kasutada puugikaelarihma või täpilahust ka õues liikuval kassil.

rihm või täpilahusTamro Eesti OÜ kategooriaspet-

sialisti Airika Mittali sõnul on aptee-kides lemmikloomade puugitõrje-

©iS

tock

.co

m/d

ora

m

55

Lemmikloom

vahenditena müügil kaelarihmad ja täpilahused. Need hoiavad eemal ka kirbud.

Puugirihmad toimivad üldjuhul parasiite peletavalt terve hooaja ehk 7–8 kuud. Rihm tulekski loomale panna kaela siis, kui ilmad soojenevad ja puugid liikvele lähevad. Võrreldes täpilahusega on rihm veidi kallim, kuid samas mugavam – seda saab näiteks toas ära võtta ja tema toime kestab lahusega võrreldes kauem.

Airika Mittal ütleb, et vaid koertele mõeldud puu-girihma ei tohi kassile kaela panna. Samas on müügil ka rihmad, mis sobivad nii koertele kui kassidele. Siiski räägib kassi puhul pigem täpilahuse kasuks asjaolu, et kassid on eriti osavad rihmasid kaotama ning aktiivne õue-kass võib rihmapidi ronides ka kuskile kinni jääda.

Puugirihma kaela pannes tuleb jälgida, et see oleks

loomal kaela ümber piisavalt tihe-dalt, sest rihm peab puutuma vastu nahka. Kui ta naha vastu ei lähe, jääb olemata ka soovitud parasiite pele-tav mõju. Sellepärast ei saa rihma kasutada väga paksu karvastikuga loomadel. Nendel tuleks jällegi ee-listada täpilahust.

Kasuta vahendit õigesti!Puugirihma kasutamise puhul tu-

leb kindlasti uurida, kas loom tohib nendega näiteks vihma kätte jääda või ujuma minna. Üldiseks reegliks on, et kui loom läheb ujuma, siis tu-leks tal rihm kaelast ära võtta.

Täpilahust pannakse koera seljale mitmesse kohta ning kassile kukla piirkonda. Seda tuleb panna nahale, mitte karvadele. Täpilahust saab ka-sutada ka pikakarvaliste loomade

puhul. „Kindlasti tuleb täpi-lahuse puhul lugeda

läbi selle infoleht ning toimida

vastavalt sellele,“ ütleb Airika Mittal. „Üldjuhul mõjub täpilahus ühe kuu, misjärel tuleb seda uuesti panna.“

Kui lemmik on siiski puugi saanud ning puuk on ennast ka juba külge imenud, siis tuleks ta eemaldada spetsiaalsete puugitangidega. Puugi peale ei ole vaja määrida võid või õli, nagu vanasti soovitati. Samuti

pole puuki vaja looma seest nö välja keerata, sest nõnda kiirendame nak-kuse edasikandmist puugilt koerale-kassile. Kindlasti tuleb katsuda puuk koos peaga kätte saada, sest kui puugi pea jääb sisse, kipuvad loomad ennast sellelt kohalt kratsima ja võivad en-dale niimoodi kergesti haava tekitada.

Nii puugirihmad kui ka täpilahused hoiavad loomadest eemal ka tüütud kirbud. Nendest tasub oma lemmik kindlasti vaba hoida, sest kirbud või-vad edasi kanda paelussi noorvorme. Kui nüüd koer või kass ennast keelega puhastab, võib ta alla neelata ka kirbu ning ongi saanud endale sooleparasii-did. On aga koeral-kassil juba kirbud avastatud, siis tuleb tõrjet teha kogu koduses majapidamises. Seega oleks parem probleemi ennetada.

regulaarne ussitõrjeSooleparasiidid võivad esineda ka

eeskujulikult hooldatud lemmikul ning sellepärast soovitatakse koertele-kas-sidele regulaarselt teha ussitõrjet. Kuidas ja millal ussitõrjet täpselt teha, tuleks küsida oma lemmiku loomaars-tilt. Tema soovitab sobivaima vahendi. Profülaktiliseks ussitõrjeks võid ravi-mit küsida ka BENU Apteegist.

Loomade siseparasiitide tõrjesse tuleb suhtuda tõsiselt, sest koera-solkmetega võivad nakatuda ka lap-sed. Koerasolge on koertel kõige tavalisem siseparasiit. Emane solge võib koera soolestikus muneda päe-vas 200 000 muna, mis levivad väl-

jaheidetega keskkonda. Nii levib nakkus hõlpsasti koeralt koerale

ning kutsikad võivad nakatuda solkmetega juba sünnieelselt emaüsas.

Vähem levinud, kuid ka üsna tavalised, on paelussid. Kirpude abil levib koeraviik

ning toorest kala süüa armastavatel kassidel-

koertel leidub tihti laiussi.

Ka hästihooldatud lemmikul võivad

olla sooleparasiidid, sellepärast tuleks koertele-kassidele

ussitõrjet teha regulaarselt.©

iSto

ck.c

om

/Tat

om

m

©iS

tock

.co

m/a

do

gsl

ifep

hoto

56

KAITSTUD!

Uus

lemmikloomade ussitõrjesLisaks lemmikutele kaitseme ka nende kõige lähedasemaid

DOLPAC 2; 10; 25 tabletid suukaudseks manustamiseks. Kahvatukollane kuni kollane, piklik, poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks osadeks. Ravim sisaldab kolme toimeainet – püranteeli, oksanteeli ja prasikvanteeli. Ravimi toimespekter on lai, suunatud otseselt seedetrakti ümarusside (solkmed, piugussid ja kidaussid) ja toimib paljudesse koerte paelusside (Echinococcus, Taenia ja Dipylidium) täiskasvanud ja vastsevormidesse. Ainult veterinaarseks kasutamiseks. Käsimüügiravim. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu veterinaararsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Vetoquinol S.A. Magny-Vernois F-70200 Lure, Prantsusmaa. Täiendav informatsioon on saadaval ravimi müügiloa hoidja esindusest: OÜ Zoovetvaru, Uusaru 5, Saue 76505. Tasuta klienditoe telefon: 800 9000. E-mail: zoovet@zoovet.ee

(Püranteel, oksanteel ja prasikvanteel)

57

KAITSTUD!

Uus

lemmikloomade ussitõrjesLisaks lemmikutele kaitseme ka nende kõige lähedasemaid

DOLPAC 2; 10; 25 tabletid suukaudseks manustamiseks. Kahvatukollane kuni kollane, piklik, poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks osadeks. Ravim sisaldab kolme toimeainet – püranteeli, oksanteeli ja prasikvanteeli. Ravimi toimespekter on lai, suunatud otseselt seedetrakti ümarusside (solkmed, piugussid ja kidaussid) ja toimib paljudesse koerte paelusside (Echinococcus, Taenia ja Dipylidium) täiskasvanud ja vastsevormidesse. Ainult veterinaarseks kasutamiseks. Käsimüügiravim. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu veterinaararsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Vetoquinol S.A. Magny-Vernois F-70200 Lure, Prantsusmaa. Täiendav informatsioon on saadaval ravimi müügiloa hoidja esindusest: OÜ Zoovetvaru, Uusaru 5, Saue 76505. Tasuta klienditoe telefon: 800 9000. E-mail: zoovet@zoovet.ee

(Püranteel, oksanteel ja prasikvanteel)

©iS

tock

.co

m/

ksen

ya_s

avva

58

Lastele

BEN KaoTaS raNNaS EMa Ära. aITa TaL TaaS EMa JUUrDE JÕUDa!

BENU LINDUDEL LÄKSID VarJUD SaSSI. MILLINE VarI KUULUB MILLISE LINNU JUUrDE?

1

2

3

4

KELLE VarI?

59

BENU APTEEGIDBENU APTEEGID TALLINNASAia 7 Kaubahalli Rimi Tartu mnt 87 Sikupilli Keskus Õismäe tee 105a Õismäe tee 1b Nurmenuku Keskus Õismäe tee 107 Järveotsa ApteekSadama 6/8 Sadamarket J. Sütiste tee 17Vesivärava 37 Torupilli Selver Madala 3 Mustamäe tee 45Narva mnt 21 Comarket Gonsiori 3 Narva mnt 7 Põhja pst 17 Põhja Rimi Supermarket Kari 3 Grossi Toidukaubad Lastekodu 11a Keskturg Pärnu mnt 326 Pärnu mnt 326 Pärnu mnt 76Sõle 63 Kopli PolikliinikPaasiku 2a Grossi Toiduaubad Tulika 31/ Endla 45a Narva mnt 1 Postimaja Vilde tee 101 Szolnok Tammsaare tee 116 Mustika keskusPärnu mnt 15 Kawe Plaza Pae 74

BENU APTEEGID HARJUMAALAruküla tee 29 Jüri Aruküla tee 25 JüriRandvere tee 9 Viimsi Rimi Nelgi tee 1 Viimsi VallamajaKaluri tee 5 HaabneemeKase 10 AegviiduKodu 2 Kose Grossi keskus Kreutzwaldi 7 Kehra Jaama 11 Keila Rae 38 Paldiski Konsum Rae 14b/14c Paldiski MAXIMA Vaela tee 4 Kiili MAXIMA Keemikute 25 Maardu turgPapli 2 Loksa Piiri 12a ArukülaVeskitammi 4 Laagri Saha tee 11 LooTallinna mnt 19 RaasikuPärnu mnt 556a Laagri RIMI

BENU APTEEGID TARTUS JATARTUMAALSõbra 56 Selver Sõbra 58 Prisma Ujula 2 Konsum Turu 14 Zeppelini Keskus Vahi 62 Vahi Selver Soola 7 Grossi Võru 77 Aardla Selver Elva tee 1 Puhja Rannu Noormaa küla Lossi 3 AlatskiviLähte Tartu valdOja 17 KallasteKesk 4 UlilaKoosa küla Vara valdSepa 21 Sepa Keskus

BENU APTEEGID NARVAS JAIDA-VIRUMAALKreenholmi pst 39f Narva Vestervalli 15 NarvaMõisa 5 Narva Pavlovi 12a SillamäeTškalovi 3 SillamäeViru pst 22/1b SillamäeKeskpuiestee 35 KiviõliSoo 3 KiviõliPuškini 13 Narva Vestervalli 15 Narva PolikliinikKerese 3 Kerese Selver, Narva Tiimani 20 MAXIMA, Narva Kangelaste prospekt 5-62 Narva Kreenholmi 50 NarvaViru 1 Püssi Rakvere mnt 71 Megamarket, Narva Kalevi 32a Kohtla-Järve Keskallee 6 Kohtla-JärveJärveküla tee 68 Selver, Kohtla-Järve Järveküla tee 62b Kohtla-JärvePõhja-Allee 4 Säästumarket, Kohtla-JärveRakvere mnt 29 MAXIMA, Jõhvi

BENU APTEEGID VÕRUS,VALGAS JA VALGAMAALJüri 85 RIMI Võru Vabaduse 10b Võru Põllu 2 Antsla Sänna mnt 4 RõugeRiia 18 RIMI, Valga Valga 3 Kevade Keskus, Tõrva Lipuväljak 28 Konsum, Otepää

BENU APTEEGID VILJANDIS JAVILJANDIMAALJakobsoni 2 Mulgi Market, Viljandi Vaksali 11a Kantremaa Apteek Viljandi mnt 6 Kolga-JaaniOru 1 Abja-Paluoja

BENU APTEEGID SAAREMAALKihelkonna mnt 3 Kuressaare SäästumarketTuru 2 Kuressaare Mustjala 3 KuressaareLossi 1 Kuressaare Aia 25 Kuressaare Liiva Muhu vald

BENU APTEEGID JÕGEVAMAALKesk 4 Selver, Jõgeva Lossi 9 Põltsamaa Kesk 6-9 Torma Pala küla Pala valdTartu mnt 3 Mustvee

BENU APTEEGID PÕLVAMAALTartu mnt 21 AhjaMäe 2a Põlva Võru mnt 1 Räpina Räpina mnt 2 VerioraPikk 30 Värska

BENU APTEEGID RAPLAS JARAPLAMAALHariduse 3 Rapla Lasteaia 12 Tervisekeskus, RaplaKasvandu tee 12 Kaiu, RaplamaaTööstuse 5 KohilaVana-Asula 2 Järvakandi Viljandi mnt 8-2 KäruPärnu mnt 12-14 Lelle

BENU APTEEGID RAKVERES JALÄÄNE-VIRUMAALLaada 27 Rakvere Kroonikeskus Tuleviku 1 Rakvere Polikliinik Pargi 26 KundaKasemäe 12 KundaRakvere mnt 3 Haljala VallamajaSalutaguse tee 6 LaekvereSõpruse 1a VinniPikk 33 MAXIMA, Tapa Jaama 1 Grossi Toidukaubad, Tapa Mere 63a Võsu

BENU APTEEGID PÄRNUS JAPÄRNUMAALPapiniidu 8/10 Kaubamajaka KeskusSuur-Jõe 57 Suurejõe Selver Linaküla KihnuPikk 11 PärnuSuur-Sepa 14 PärnuRiia mnt 17/19 PärnuKarja 4 PärnuKoonga vald KoongaKesk 7 TootsiPärnu mnt 3 ToriPärnu mnt 65 Kilingi-Nõmme

BENU APTEEGID LÄÄNEMAALJaama 1 Risti Posti 26 Haapsalu Rannarootsi tee 1, Ridala vald Rannarootsi keskus

BENU APTEEGID PAIDES JAJÄRVAMAALPärnu mnt 63 MAXIMA, Paide Vee 3 PaideKase 1 Järva-JaaniLasteaia 4 AraveteTallinna mnt 4 Türi

BENU APTEEK HIIUMAALLinnumäe küla Hiiumaa Selver

Apteekides müüdavad kosmeetikasarjadApteekides tasuta jagatav ajakiriVeterinaartoodete saadavusHaavahooldusekspert

Vichy 60+

Eucerin Bioderma Avene Lierac La Roche Posay

www.benu.ee