sõdurilehtDETSEMBER 2013 1

Omavahel võtavad mõõtu lausa kolm ajateenijat.

32

TUTVUSTAME MEEDIASÕDUREID

Nutitelefoniga lahingusse

sõdurilehtNR 18 (394) 19. DETSEMBER 2013, ISSN 1736-3411

3

Sõdurilehe toimetus jalutas koos staabi- ja sidepataljoni nooremall-ohvitseri kursuse (NAK) õppuritega kaasa nende lõpurännaku.

Olgu, tunnistame üles, et pooled meist ei teinud seda vabataht­likult, vaid osana eriala NAKi

õppest, kuhu meie, meediasõdurid, ka kuulusime. 9. detsembri hommik oli lumine. Meediasõdurite 6 tulevast nooremallohvitseri ja 4 autojuhti jao­tati sidekompanii võitlejate jagudesse. Kell 6.00 saime rännakukäsu. Meie põhiülesanne oli saada nooremall­ohvitseriks.

Järgnevad väljavõtted Sõdurilehe reporterite logidest, videoülesvõtete kirjeldustest või intervjuudest asja­osalistega.

Kell 7.15 Esimese jao motoriseeritud rännaku stardini on aega 5 minutit. Vastab õppur Ahto Järve (nüüdseks on kõik õppurid nooremseersandid – toim).

Milline enesetunne on?Jube! Hirmus!Mis seal siis hirmsat on?Ma ei tea. Ma kardan varitsusse

jääda. Kardan surma saada. Ma kar­dan, et ma ei jõua, pean pooleli jätma ja siis kõik naeravad pärast. Ja siis jään kapraliks! Olgu. Ma pean minema!

Kell 10.26Teine jagu on UNIMOGi kastis ja lii­gub Soodla metsade poole. Rahuli­kuma närviga õppur naudib veel vii­mast unenatukest ja siis see juhtub …

Oleme sattunud varitsusse ja vas­tane avab auto pihta tule.

Kell 11.36Teise jao teises punktis ootab meid kiirrünnak vastase kullerile, kes tea­daoleva info põh­jal asetseb praegu ühes metsa tukas meie lähedal. Üksus võtab end ahelikku ja meie ees on üks äärmi­selt tihe kuusenoorendik, nähtavus on peaaegu olematu. Vastane on pea­tuseks tõesti ühe suurepäraselt varja­tud positsiooni valinud. Sahinad läbi okste, vaikus, jaoülema märguanded üksusele „joon­joon”.

Vastane avas tule! Vastab rün­nakul jao vasakusse serva jäänud võit­leja õppur Peeter Rõbakov.

Kuidas rünnak õnnestus?Väga hästi läks, ei näinud kordagi

vastast.Aga siiski läks hästi?Väga hästi. Ma usun enda jakku ja

nad said oma ülesandega väga hästi

hakkama.Ka vastast imiteerinud nooremvee­

bel Imre Nemvaltsi sõnul oli rünnak iseenesest hea: „Jõudsite mu kiirelt maha võtta. Otsiti korralikult läbi ja saadi järgmise punkti koordinaadid kätte.”

Kell 13.41Jõudsime kolmandasse punkti. Teine jagu on esimese jao juba rajal kinni püüdnud ja avastasime, et üksus valmistus tegema kattetulega rünna­

kut. Üheskoos otsustati, et rün­nak viiakse läbi kahe jao koossei­sus.

Õppur Roland Roose ülestunnistus: „Päev 1. Rännak on olnud raske, šokolaad hakkab juba otsa lõppema, ma ei tea, mida ma ülejäänud päevad teen. Kohe lähme edasi rünnakule, ma ei tea, kas me sealt eluga tagasi tuleme. Kui tuleme, siis ma annan teada, kuidas mul šoko­laadiga läheb.”

Kell 13.50Avastame, et me ei peagi seda punkti ründama ja punktis on hoopis füü­siline harjutus, kus iga jao liige peab panustama ühtse lõpptulemuse nimel. Esimene jagu on oma liigse pingu­tuse pärast pettunud. Algab võistlus,

rammumeestele tuntud sangpommi hoidmine ees, sirgetel kätel. Jao kom­bineeritud aja kokkuvõttes saab parim jagu õhtuseks võistluseks eelise. Mis see eelis on? Seda ei öelda.

Emotsioon: kohati põlvini ula­tuv kohev lumi ja soised teeolud on meeste jalad muutnud märjaks. Tege­likult lausa ligumärjaks. Kes ei võt­nud piisavalt varusokke, on pettunud, kes võttis, on õnneseen.

Kell 23.10Tempo on olnud üsna hea, vaid meeste korduvad kukkumi­sed jääl tõmbavad seda alla. Õhtu­hämaruses jõudsime järgmisse punkti. Meid saadeti varitsuskohaluurele, kus teel tulid pidevalt vastu logistikapatal­joni rändajad.

Laagris pidime rühma kaitse­positsioone rajama ja telke püstitama. Kaevikutesse jäid ajateenijaid kaks, patrulli samuti kaks ja ahjuvalvesse üks. Seetõttu oli telgis justkui pidev läbikäiguhoov ja mehed said magada vast pool tundi.

Kell 4.00Äratus. Telk kiirelt kokku ja üsna krõ­beda külmaga varitsust üles seadma.

Kell 8.54Päikesetõus. Pärast kolme tundi ühel

Sõdurileht läbis nooremallohvitseride rännaku

kohal lõdisemist jõudis kohale kaua­oodatud vastase kolonn. Üks minut lahingut ja hävitustöö tehtud. Viie vas­tase võitleja läbiotsimise käigus leid­sime järgmise punkti koordinaadid.

Jõudsime järgmisse punkti. Meie ülesanne oli püstitada BICONE antenn ja oma kaasaskantava Harrise raadiojaama (11 kg) abil saata teade oma edenemistest staapi. Aega oli

ette nähtud 15 minutit. Sellele järg­nes kohe ka teadmiste

kontroll NAKis õpitust.

Kell 14.10 Relvade kokkupanekuvõistlus. Lumise telkmantli alt ilmusid sassis KSP­58, Galil AR, AK­4, USP ja M45. Kiireimate jaol kulus selleks 3 minutit 17 sekundit.

Kell 16.10 Teise õhtu pimedus on kätte jõudnud. Esimesed jõudsid taas kiirust, mälu ja tähelepanu nõudva ülesande juurde. Telkmantli all oli 20 ajateenistusega seotud objekti. 30 sekundi jooksul pidid jaoliikmed meelde jätma vähe­malt 75%, vastasel korral oodanuks mehi 24 kg raskused sangpommid. Oli õnne, sest ükski jagu sangpommi endaga kaasa ei viinud.

Teise päeva finiš! Eelmisest punktist saime ülesande liikuda mööda etteantud marsruuti mööda metsasihte ja varjatuid teid selgita­maks välja, kas Mercedes­Benz 1017 saab teed läbida.

Umbes kell 2 öösel – meid pandi maha Männiku järve lõunatipu lähedal, siht selge ja lihtne: staabi­ ja sidepataljon ning nooremseersandi triibud. Kiirrännaku pikkuseks hinna­takse orienteerivalt 15 km.

Kell 5.23Pataljoni pääsla väravad avanevad. Tulevased nooremseersandid on kohal! Ei ühtki erilist villi, ei ühtki siili, vaid ainult väsinud jalad, aga kedagi see ei huvitanud. NAK on läbi ja eesmärk täidetud!

Elister Kangur

Staabi- ja sidepataljoni nooremallohvitseri kursuse lõpetanud läbisid ligi 70 kilomeetri pikkuse rännaku Soodla metsades ja Männikul.

ILLUSTRATSIOON: KIM ÕUN

Sõdur versus sõdur on tagasi

VIDEO: KARL HANS ÕUNPUU

Õppur Roland Roose: „Šokolaad hakkab juba otsa lõppema.”

Vaata videokokkuvõtet Sõdurilehe YouTube’ist: www.bit.ly/videoNAK

Kes on need ajateenijad, kes teevad Sõdurilehte?

Õppur Peeter Rõbakov: „Väga hästi läks, ei näinud kordagi vastast.”

USA arendab välja pilve tehnoloogiat kasutavat mobiilsete seadmete võrku.

sõdurilehtDETSEMBER 20132

juhtkiri

Kui su ajateenistus algas juulis, siis juba praegu on reservi saatmiseni vähem kui viis ja pool kuud! Kohati tundub, et see aeg on veninud, samas on selle aja sisse jäänud nii palju sisutihedat väljaõpet ja metsa-elu, et poole aasta täitumine kaitse-väes tundub hetkena.

Justkui hetkena möödub ilmselt ka sinu puhkus. Olgu ülemate lahkus andnud sulle kuitahes palju lõõgas-tusaega, 2014. aasta saabub varsti. Soovitan sul juba praegu tõsiselt mõelda, mida sa oma puhkusega peale hakkad. Et plaanimine lihtsam oleks, mõtlesime välja ka kümme punkti, millega meie arvates iga sõdur hakkama saab.

Isegi meil, kaitseväe teavitus-keskuse Sõdurilehe toimetusel, on ununenud end tutvustada. Kolmanda ja sel korral kõige õhema lehe puhul likvideerime oma vea.

Ajateenistuse lõpuks on meie ees-märk viia Sõdurileht uuele tasemele. Näidata progressi, uuendusmeelsust ja seda entusiasmi, mille pärast me siia kokku tulimegi. Ühtlasi hakkame jaanuarist alates rohkem ringi lii-kuma – ei või iial teada, millal satud kokku Sõdurilehe reporteriga!

Häid jõule ja kohtumiseni uuel aastal!

ELISTERKANGURnooremseersantSõdurilehe peatoimetaja

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179Peatoimetaja: nooremseersant Elister KangurKüljendaja: nooremseersant Jaanus JaggoKeeletoimetaja: Kairi VihmanToimetajad: reamees Ruwe Saare, reamees Madis Vaher

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Kujundaja: reamees Kim ÕunFotograafid: nooremseersant Siim Teder,reamees Esper Kaar Operaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu,nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Kristjan Saar

SÕDURILEHE POSTKASTHea lugeja! Tuletan meelde, et Sõdurilehe toimetus ootab teie küsimusi. Vastused neile avaldame järgmises Sõdurilehes. Siin ei kehti printsiip „Küsida võib kõike”, ootame küsimusi ajateenistusest, Eesti kaitseväest, sõjaajaloost, tänapäeva sõjast või isegi sõjatehni-kast – seega üritame vastata kõigile teie esitatud küsimustele, mis jäävad meie väljaande piiridesse.

Võta meiega ühendust:e-post sodurileht@mil.eeaadress Filtri tee 12, 15007 TallinnSõdurilehe Facebook facebook.com/s6durileht

Tsitaat

„Alati pole see, mida sa

tahad, see, mida sa vajad.”

Liis Lemsalu soovitab poistel, kes pühadeks väeossa jäävad, mitte

pead norgu lasta, järgmisedpühad on selle võrra veelgi

ilusamad.

I rida vasakult paremale: Teder, Õunpuu, Kivistik, Kangur, Saar, Vaher, SaareII rida vasakult paremale: Jaggo, Koik, Kaar, Õun

13. detsembril jagati teavituskeskuse võitle-jatele kätte teavitustöö baaskursuse lõputunnis-tused – heidame valgust sellele, millega me need välja teenisime, kes üld-se oleme ja mida teeme.

Juulikutsest värvatud teavituskes­kuse ühine töö ja väljaõpe algas 11. novembril. Veidi rohkem kui

kuu jooksul oleme saanud uusi tead­misi hääleharjutustest ja sõjafilmide analüüsist valjuhääldioperatsiooni­deni, sealhulgas osalenud teabeohvit­seride baaskursusel kaitseväe ühen­datud õppeasutustes Tartus. Eelmisel reedel, 13. detsembril lõppes teavitus­töö baaskursus ning sellega ka teavi­tuskeskuse esialgne väljaõppeaeg.

Teavituskeskuse ajateenijad jagu­nevad põhiülesannete järgi ajakirja­nikeks, fotograafideks, operaatoriteks ja kujundajateks. Kõige rohkem on meie ridades operaatoreid, filmimise ja montaažiga tegeleb viis ajateenijat.

OperaatoridNooremseersant Karl Hans Õunpuu: „Võib öelda, et see on mul veres. Kõige varasem mälestus on seitsmendast eluaastast, kui ma olin maailma kõige lahedama kaklus­filmi režissöör. Gümnaasiumi ürituste helipuldist Balti filmi­ ja meediakooli (BFM) filmiprodutsendi õpinguteni – olen õppinud enam­vähem kõike ise tegema, aga meeskonnatööd naudin kõige rohkem. Teistelt on alati midagi uut õppida!”

Reamees Ruwe Saare: „Pärast gümnaasiumi läksin polütehni­kumi fotograafiat, kui see lõpetatud, siis BFMi audiovisuaalset meediat õppima. Raha teenisin vabakutselise fotograafi ja videomehena. Pigem mees kui orkester kui meeskonna­mängija, oskan veidi kõike, mis seda eriala puudutab. Filmipisiku sain väga ammu, kui sõbraga mõtlesime, et võiks üksteise rulasõitu filmida.”

Nooremseersant Kairo Koik: „Õpin IT kolledžis IT arenduse erialal, kus pean veel lõputöö tegema. Koo­lis asutasin koolisisese meediaklubi, mille käigus omandasin teadmised video ja meedia vallas. Teavituskes­kusest lugesin Sõdurilehest, mis enne ajateenistust koju tuli.”

R e a m e e s Kristjan Saar: „Õpin BFMis audio­visuaalset meediat, lõputöö on veel vaja teha, siis saab koo­liga otsad kokku tõmmata. Tsiviilelus löön kaasa erinevates teleprojektides. Teavituskeskusest kuulsin enda onult, kes oli ise eelmisel aastal siin ja kii­tis seda kui head võimalust erialaga tegeleda.”

Nooremseersant Kristjan Kivistik: „Õpin Mainoris ettevõtlust ja logistikat, eelnevalt tegelesin rek­laamklippide tootmisega. Teavitus­keskusesse sattusin tänu nooremseer­sant Tederile ja infole, mida jagati Viljandis haridusmessil. Töö teavitus­keskuses tähendab minule praktikat, mis tuleb edasises elus kasuks!”

FotograafidNooremseersant Siim Teder: „Pildistamisega alustasin põhikooli lõpus, nüüdseks juba seitse aastat

tagasi. Vahepeal käisin Soomes õppi­mas ning sain baasteadmised meedia alal. Isiklikult meeldib mulle kõige rohkem jäädvustada just inimesi ning nende emotsioone, aga samas otsin hea meelega ka loodusest erinevaid detaile, mida pildile püüda.”

Reamees Esper Kaar: „Enne a j a t e e n i s t u s s e tulemist töötasin Eesti rahvusring­häälingus. Mee­dia, televisioon ja film on mind juba väikesest peale huvitanud. Foto­

graafiaga olen tegelenud vähem, kuid teavituskeskuses tegutsedes loodan saada uusi teadmisi ja kogemusi, mida pärast ajateenistust oleks võimalik igapäevases töös rakendada.”

KujundajadNooremseersant Jaanus Jaggo: „Enne ajateenistusse asumist lõpeta­sin Tartu Ülikoolis informaatika eriala ning töötasin süsteemianalüütikuna. Teavituskeskuses teenimine on minu jaoks hea võimalus ennast disaini alal täiendada.”

Reamees Kim Õun: „Sotsiaal­meediaagentuuris Pingpong olin disainer, samal ajal käisin koolis ja enne kaitseväge lõpetasin reklaami ja imagoloogia eriala TLÜs. Teavituskes­

kuse kohta olin kuulnud ja mõtlesin, et see on erialaliselt kõige kasulikum võimalus aega teenida. SBK ajal osa­lesin konkursil ja osutusin üheks vali­tuks – ajee!”

Reamees Madis Vaher: „Olen pärit Saaremaalt, õppinud Kuressaare ametikoolis kunstilist kujundamist. Pärast semiootikaõpinguid Tartus läksin tagasi Saaremaale vabakutseli­seks disaineriks ja jagasin mõnikord enda teadmisi ka Kuressaare ameti­kooli õpilastele. Teavituskeskuses loo­dan leida rakendust nii disaini kui ka semiootika vallas õpitule.”

PeatoimetajaNooremseersant Elister Kangur: „Töötasin reklaamiagentuuris Ecwa­dor idee­ ja tekstikirjutaja ning sot­siaalmeedia projektijuhina. Ülikooli läbisin reklaami ja imagoloogia eri­alal, suhtekorralduse kõrvalerialaga. Sõdurilehe kohta uurisin ise, kirjuta­sin major Hannes Võrnole ja osutusin valituks. Sõdurilehe peatoimetajana on minu eesmärk viia leht mitme uuenduse abil uuele tasemele. Püsige lainel!”

Madis Vaher

Teavituskeskuses tegutsevad meediakogemusega ajateenijadFOTO: SIIM TEDER

See on iga­aastane traditsioon, mil­lele pani alguse Saaremaa naiskodu­kaitsjate varalahkunud esinaine Rita Leol. Saarlased valmistasid sellist jõu­lukinki juba viiendat korda. Sokkide sisse peideti ka midagi magusat ning peale kirjutati kuduja nimi.

„See oli meie kõigi jaoks suur ülla­tus ja see tuli väga ootamatult. Meil on siiralt hea meel selle üle, et keegi mõt­

leb ka meie peale siin kaugel Tallin­nas.” ütlesid saarlased reamees Tõnu Ilves ja reamees Kalle Kiik.

Sooja jõulukingi said ka kõikide teiste pataljonide ajateenijad, kes pärit Hiiumaalt või Saaremaalt.Ruwe Saare

Selgroog on murtud

16. detsembril esinesid vahipatal-jonis Tarmo Kruusimäe alias Koja-mees ja superstaari saate võiduga tuntuks saanud Liis Lemsalu.

Vahipataljoni traditsioonilisel jõulueelsel kontserdil tutvusid esinejad nii ajatee-nijate elukoha, varustuse kui ka relva-dega. Ajateenijate rõõmuks lõppes õhtu aga Kojamehe haarava loengu ja Liis Lemsalu kontserdiga, mida olid jälgima tulnud rohkem kui sada vahipataljoni ajateenijat.

Mida arvab Liis Lemsalu ajateenistu-sest ja milline oli kontsert, sellest saate lugeda juba järgmises Sõdurilehes!

Elister Kangur Liis Lemsalu lemmikuks osutu-nud pumppüss Benelli M3T-ga.

Järgmises lehesSoojad jõulukingid naiskodukaitsjatelt

Hiiumaa naiskodukaitsjate esin-daja jõulukinke üle andmas

FOTO: KRISTJAN SAAR13. detsembril rivistati Saa-remaalt ja Hiiumaalt pärit vahipataljoni ajateenijad spordisaali, et kätte jagada jõulukingiks kootud villased sokid.

FOTO: ESPER KAAR

Sõdurileht on väljaanne ajateenijalt ajateenijale, sõdurilt sõdurile.

Leia meid Facebookistfacebook.com/s6durileht

sõdurilehtDETSEMBER 2013 3

Seekordses „Sõdur versus sõdur” rubriigis võtavad mõõtu kolm staabi- ja sidepataljoni ajateeni-jat. Vastasidreamees Mihkel Savendi,reamees Hendrik Hunt ja reamees Gleb Butjajev.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

reameesMihkel Savendi

reameesHendrik Hunt

reameesGleb Butjajev

1. Kui kaua oled ajateenis-tuses olnud?

5,5 kuud. 5,5 kuud. ~3 kuud.

2. Milline oli viimase üldfüü-silise testi tulemus?

300 punkti. 265 punkti. 220 punkti.

3. Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Aune Surva. Naisterahvaid siin eriti ei näe, kuid nimetamist väärib naiskadett, kes staabikompanii noorte eest mõnda aega vastutas.

Kadett Nettan.

4. Mis on kõige suurem muutus, mis on sinuga ajateenistuse aja toimu-nud?

Õppisin šlangima. Hakkan vist vaikselt aru saama, mis loom see eestlane on.

Õppisin korralikult koristama ja riisuma.

5. Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

Üks. Mitte ühtegi. Kaks.

6. Kas ja kui palju suudad lõuatõmbeid teha?

12. Natuke aega tagasi tuli 5 ära. Suudan, 22.

7. Kas oled oma ajateenija-staatust kasutanud, et mõnele naisele külge lüüa?

Ei. Ei, ma ei leia, et see mind atraktiiv-semaks muudaks.

Ei ole.

8. Mitu korda päevas viksid saapaid?

Kaks. Enamik kordi enne kasarmusse sise-nemist ja enne rivistusi. 5–10 vist.

7 korda.

9. Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saa-misel?

Helistaksin naisele. Mõtlen transpordi peale. Magamine.

10. Mis on ajateenistuse ajal kõige raskem?

Hommikuvõimlemine. See, et sarnased tegevused toimu-vad päevast päeva kella pealt.

Õigeks ajaks jõudmine.

11. Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Taktikalised laskmised ja maastiku-mängud.

Kaitseväe loogika. Linnaluba, telgis magamine.

12. Mis on kõige haledam põhjus, millega oled laat-saretti pöördunud?

Nohu. Pole laatsaretis isikliku põhjusega läi-nud, kuid kohustuslikus korras kutsuti puugisüsti tegema, nõel hakati sisse pistma ja viimasel hetkel tuli välja, et vajalikud süstid on juba tehtud.

Nohu ja köha.

13. Millise ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Snaiper.

14. Mitme nööriga suudad bibi püsti panna?

Ühe.

Sõdur versus sõdur versus sõdur

1

01

0

1

0

11

Relvade pilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunsti komisjon.

Tulemus

1

Reamees Hunt peab seekord leppima tubli kolmanda kohaga, jäädes võitjale alla nelja punktiga. Hundi vastused sisaldavad aga oma-jagu huumorit, mida Sõdurileht just otsib.

Reamees Savendi relv on oma konkurenti-dega võrreldes vaieldamatult suurima kaliib-riga. Paraku jääb pildil detaile väheks ning seetõttu pole täpselt aru saada, kas tegu on moodsa granaadiheitja või hoopis Teise maailmasõja aegse kahuriga.

Reamees Hundi relv on inspireeritud auto-maadist Galil, kuid täiendustena on sellele lisatud optiline sihik ning teine vintraud.

Reamees Savendi jäi võitjast maha vaid kolme punktiga. Tugeva punktisumma tagas Saven-dile sportlik aktiivsus, mis väljendub ka viimase üldfüüsilise testi tulemuses.

9

1

10

Pataljoni korrapidaja tundub huvitav amet.

Kolme. Nii paljuga kui vaja.

0

10

1

00

0

0

1

01

1

1

1

01

1

11

0

1

1

01

1

1

0

11

Reamees Butjajev on oma relva disainimisel pööranud rõhku eelkõige praktilisusele. See-tõttu leiame selle küljest saabaste viksimi-seks mõeldud harja ning teleskoopilise harja vintraua puhastamiseks.

Seekordse võistluse võitis reamees Gleb Butjajev, kes näitas tugevat sooritust ena-mikel aladel. Võidupunkti andis Butjajevile aga hoolikalt läbimõeldud automaatrelv, mis osutus ka žürii lemmikuks.

Nutitele-fonid sõja-tandrileDARPA, USA militaar-

tehnoloogiaagentuur

arendab välja pilve-

tehnoloogiat kasutavat

mobiilsete seadmete

võrku sõduritele.

Paljude ajateenijate lemmiktege­vus on vabal ajal nutitelefoni „näppimine” ja enda maail­

mas toimuva ja sõprade­lähedaste eluga kurssi viimine. Samas on teada, et väeosades ei vaadata taolise aja möödasaatmise meetodile ülemäära soosiva pilguga, ja valel ajal telefoni kasutamisega vahelejäänul on oodata karistust. Kuid nutitelefoni­laadsed seadmed võivad lähitulevikus saada sõdurite standardvarustuse osaks ja põhiliseks sidepidamise vahendiks.

Programm koodnimega CBMEN (Content­Based Mobile Edge Networ­king) võimaldab sõjaväljal olevatel sõduritel üksteisele mobiilsete sead­mete abil värskeid luureandmeid jagada ka siis, kui pole ühendust näi­teks peakorteris asuvate keskserveri­tega. Süsteem ühendab endas selliste tavatarbijale võrdlemisi tuntud raken­duste nagu erinevad torrentiprog­rammid ja pilvejagamisteenuste nagu Dropboxi või Google Drive’i parimaid omadusi, et hõlbustada andmete jaga­mist sõjatandril. Vastava tarkvaraga seadmetega varustatud üksteisele lähedal asuvad sõdurid moodusta­vadki WiFi, raadio­ või mobiilside abil ad hoc võrgu, milles asuvad üksused vahetavad omavahel luureandmeid ja hoiavad neid automaatselt uuenda­tuna. Seega on võimalik hoida sõdu­reid ohtlikes olukordades informee­rituna isegi siis, kui nende asupaigas puudub muidu igasugune side välis­maailmaga.

DARPA andmetel näitavad katsed päris üksustega süsteemi töökindlust. Agentuuri kodulehel rõhutatakse ka, et süsteem võimaldab üksustel kaasas kanda suurt hulka luureandmeid, näi­teks üheksast sõdurist koosnev üksus võib „pilvena” kaasas kanda rohkem kui pool terabaiti (500 gigabaiti) luure andmeid.

Taolist võrku ei kavatseta kasutada pelgalt sõjanduses, vaid ka pääste­operatsioonide käigus, eriti kriisiolu­kordades, kus muud kommunikat­sioonivahendid kas puuduvad või on hävinenud.allikas: www.darpa.milMadis Vaher

FOTO: MADIS VAHER

Kasulikke rakendusinutitelefonidele leiab praegugi.

Tahaksin Eesti kaitseväe erioperat-sioonide grupis midagi teha.

15. Disaini uus relv jalaväelas-tele.

1 1 1

13

1 21

Sõdur versus sõdur on tagasi

sõdurilehtDETSEMBER 20134

ristsõna

Nüüd siis, kallis eesti sugu,hakkab jooksma minu lugu,mille tagajärjes suures

hukkus minu rühm see luures.

Juhtus kõik see kaugel ajal,hüval helgel Eesti ajal.Olles suures sissi telgis,hämaruses taevas selgis.

Ülesanne oli lihtne –lasta neid, kel keel on pehme.Tunda hea ju oli ärasõdureid, kes tegid kära.

Niisiis vastu Vene piiripalju vaenlast ringi hiilis.Meil seal kaitseks kolmnurklaager,söögiks kuivand skumbriavaagen.

Olukord seal nagu ikka,tegevused pandud ritta.Kes peab ahju valvama,kes peab ringi tallama.

Nägime me tööd ja vaeva,oodates kui valget laeva,mis ei tahtnud üldse tulla,pilv see kuuga taevas hullas.

Tundus, kisub vihmale,pilk mul üsna ähmane,uni litsub hullult ligi,nähtud palju verd ja higi.

Nõndaks kell see näitas õhtut,peagi pugeda saab põhku,kuid on teada ammu juba,vaenlane ei küsi luba.

Kui ta tahab peale tulla,sõdima ja mitte külla,siis et seda ette näha,postigraafik tuli teha.

Siis see õnnetuski juhtus, minu silmis graafik luhtus,sest et aeg, mil minna tuleb,tundus mulle üpris kole.

Nõndaks aeg, mil uni suurim,jaoülem tähtsalt uuris:

Palun andeks, Eestimaa„Kas sa lõpuks läheks sinna, kuhu aeg sul ammu minna?”

Meenus – ammu post mind ootab,terve rühm mu teenet loodab.Niisiis võttes rakmed, kiivri,vaikselt telgist välja hiilis

minu näol üks kange mees,kellel öö on pikim ees,minnes mööda tuntud rada,mõte minul alles magas.

Nähes eemalt musta auku,millest sõdur teeb vaid pauku.Märkasin ka augus nuppu,raske öelda, kas ta tukkus.

Minul aga uni suur,mida edasi käib uur.Mõte selles soojas telgis,millel säde korstnas helgib.

Nõndaks siis veel hullem juhtus,vihma sadas, sekstor tuhmus.Hopsti rakmetest siis mantel,katmas mind kui ketas Kantert.

Saadetud sai sõdur telki,kes seal augus tunde kelkind.Ütles: „Pane tähele!Nii kui ilm see taheneb,

tuleb tibla siinpool piiri,kergitab kui laev visiiri,lastes palju mehi maale,tiblasi kui me fekaale.”

Ei ma uskund tema lora,külmast mõjutatud jura,kujutab ju endal ette,tiblasi, kel peas barette.

Küllap loodavad, et looja,homseks tooks neil päevasooja,et saaks paremini ettevõtta ründamise retke.

Nõndaks hirmutunne nullis,mõtlesin, et teeks veits pulli,haaraks suitsu, süütaks ka,siis ei jääks ma magama.

Kuid oh väikest imestust,kuulsin eemal klõpsatust.Veel ei jõudnud miskit mõelda,veelgi vähem teistel öelda.

Tabas mind kui kiire tuulsnaipri väljastatud kuul.Edasi kui vana rehanägin kukkumas ma keha,

milles ise äsja olnud,ma kui viimne odratolgus.Tegin ma ju suure vea,karistuseks kaotand pea.

Nüüd ei enam maapeal nälgi,pilvepiirilt mängu jälgin.Tiblasi ju tuleb järjest,justkui mesilasi kärjest.

Võtavad nad rivis ette,telke, kus ei ole pätte,kus ei ole ludrisid,vaid on eesti sõdurid.

Viimsed hingetõmbed veel,päästmaks meie emakeelt,teevad mõned vapramad,kuid neil relvad hapramad.

Kulub veel vaid veidi aega,pikali kui mootorsaega,tõmmatud on minu rühm,süüdlaseks jääb suitsutuhk!

Õppisin ju koolis seda,suitsul otsas valguskeha,mis sai saatuslikuks siingi,eirates me distsipliini.

Nüüd siin ülal endal luban,alati mul korras tuba,eal ei riku enam reegleid,väldin purunevaid peegleid.

Sest et sellist õnnetusteales ükski suitsutuhkpõhjustada ju ei saa,palun andeks, Eestimaa!!!

Mikk Merekivi

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 119 õigelahendussõna oli INVASIOON

Õnnelikeks võitjateks olidkolonelleitnant Artur Lillenurm Kaitseliidu peastaabist jareamees Timmu Truumure Kuperjanovi jalaväepataljonist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavaltEesti Post ASi hinnakirjale.

Jõulud on juba ukse taga ning üsna varsti jagatakse sõduritele kätte väljalubamistähed kauaoodatud puhkusega. Selleks, et puhkust mitte televiisori taga maha magada, pakume välja 10 tegevust, mida võiks puhkusel ette võtta.

1. Lõõgastu. Kõige loogilisem ja tähtsam osa iga puhkuse juures! Kindel ja ühesugune rutiin viib keha tihti stressiolekusse ja jõulupuhkus on ideaalne vabastus. Ära muretse hommikuse äratuse või lõunasöögiks rivvi jõudmise pärast. Maga lõunani, söö, millal tahad, ja tee kõike seda, mis kaitseväes tegemata jääb.

2. Mine reisile. Et Eestimaa metsasid on juba omajagu nähtud, võiks vahel-duseks ka piiri taha kiigata ning võõra kultuuriga tutvuda. Puhkust plaanides aga vaata, et linna-luba taskus oleks ning kui on kavas kuhugi kaugemale sõita, tuleks see eelnevalt ka rühma-ülemaga kooskõlas-tada.

3. Tee midagi head süüa. Kuivõrd patal-joni söökla toidud on muutunud lahu-tamatuks osaks päevast, on tarvis ka puhkuse ajal leida viis kõhu täitmiseks. Miks mitte kutsuda külla sõbrad ja lähedased ning valmistada neile tõeline pidusöök. Kuna käes on jõulu- ja aastavahetuse aeg, siis teemakohastest retseptidest puudust ei tule.

4. Saunaõhtu sõpradega. Mis võiks veel parem olla, kui lõõgastuda sõp-radega kuumas saunaruumis, samal ajal kui väljas praksub karm pakane. Samuti annab see hea võimaluse oma teenistusalaseid muljeid vahetada. Selleks õhtuks jäta aga kaitseväelised tavad ja reeglid kõrvale.

5. Veeda aega pere ja lähedastega. Pühade ajal tasub meeles pidada ka vanemat generatsiooni, kes on oma sõdurpoissi kaua külla oodanud. Ilmselt on neilgi sulle häid nõuandeid jagada.

6. Mine kinno. Viimasel ajal on kinorepertuaari palju häid filme lisandunud, näiteks esilinastus hiljuti „Kääbiku” teine osa. Kinno minnes tasub kaasa võtta ka linnaluba, sest selle ettenäitamisel pakutakse tihti ajateenijale soodustust.

7. Tee midagi, mida oled juba ammu tahtnud teha. Mount Everesti otsa ei roni ja Kuu peale lennureisi ei tee, aga ka väiksemate unistuste täitmiseks leiab ikka aega. Mõtle, mida sa tahtsid SBK ajal teha, aga ei saanud – nüüd on sinu võimalus!

8. Mine pildistama. Kui sul on kaamera, siis pühi sellelt tolm ja mine välja pildis tama. Kuna sul on komme vara ärgata, kasuta seda, et jäädvustada talvist loodust hommikuses valguses.

9. Tee lähedastele kingitus. Mis võiks teha südame veel soojemaks kui väike meene kaitseväes teenivalt sõdurilt. Jäta aga metsast korjatud hülsid ja muu militaarne heaga maha, sest seda kaasa võtta ei ole lubatud.

10. Flirdi naistega. Raske töö ja vaevaga teenitud ilus treenitud keha. On aeg SBK vaev maksma panna ja enesekindlalt läheneda sellele neiule, keda sa juba ammu ihaldanud oled.

Elister Kangur

FOTO: KAITSEVÄGI

koomiks| autor: Kim Õun

Puhkus on oluline, ära maga seda maha.

Tähelepanu!Võida Sõdurilehe termokruus!

Soovitus

10 tegevust puhkuseks