DETSEMBER 2014

AKTIIVSE TUDENGI AJAKIRI

SAAB SUUREPÄRASELT HAKKAMA NII IT, SUURÜRITUSTE KUI INIMESTEGA

„F” EI OlE VABANDATAV 6-7

IDEEDE TULEPROOV - UUE ETTEVÕTTE TÕEHETK 10-11

VÄSIMATU AJUGÜMNASTIKU tarK tOIdulaud 18

SUURED VÄIKESED raHarÖÖvlId 20

2

J u h t k i r i

Peatoimetaja: Kadri OrgKeeletoimetaja: Paula Helena KaskReporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar ViinKüljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Inkeri ParmanTiraaž: 1000Trükk: Ecoprint ASFacebook: www.facebook.com/olerohkemKodulehekülg: www.olerohkem.eeIkoonid: Flaticon

TOIMETUS

Detsembrikuud võib tituleerida tarbimis-kuuks: kihisevad joogid, tohutult palju sööki ja kõrgustesse ulatuvad kingikuhjad, mis parata-matult näivad kuuluvat õigete jõulude juurde. Psühholoog doktor Gad Saad on defi neerinud mõiste homo consumericus, mis tähistab ini-meste tarbimisharjumuste ja evolutsioonilise arengu kooskõla. Tarbijateks sünnitakse ning üks peamisi rahakoti tühjendajaid - lähedastele kingi-tuste tegemine - on inimloomuse instinkt kaitsta ja edasi kanda geene. Kuigi doktor saadi uurimus jätab mulje, et oleme evolutsiooniliste tagajärgede vastu võimetud, on mitmeid mooduseid, kuidas jõuluajal massitarbimisest hoiduda ning olla oma valikutega soodsam ja keskkonnasõbralikum. Üheks selliseks on isetehtud esemete kinkimine.

Kirjanik Douglas Coupland on öelnud, et enda tehtud kingitused on hirmutavad, kuna paljasta-vad selle, et kingitegijal on liiga palju vaba aega. Kõige kallim vara, mida kellelegi tänapäeval kin-kida, on aeg. Miks mitte rakendada seda kellegi südame soojendamiseks ehedamal kujul kui kau-bamajas paaniliselt ringi joostes ning kopsaka hinnaga üürikest emotsiooni pakkuvaid „Made in China“ tooteid kokku ostes.

neli Tartu Ülikooli tudengineidu tegid koolipro-jekti raames turunduskampaania, milleks lõid novembri alguses blogi ja Facebooki-lehe nimega

„sel aastal teen jõulukingid ise“. Kampaania kogus mõne päevaga tuhandeid jälgijaid ning selle populaarsus tõestab, et inimestel on ise loomise

vastu suur huvi ning läänelik massitarbimine pole enam in.

selleks, et luua kodukootud jõulukingitus, ei pea olema kõrgema klassi käsitööhuviline või osav nobenäpp. Tihti määrab kingituse väärtuse rohkem idee kui teostus. Mõttepärle geniaalsete kinkide tegemiseks leiab eelnimetatud kampaa-nia kaudu, Pinterestist ning käsitööblogidest.

Kingitus ei pea olema alati materiaalne – ka ühiste tegevuste planeerimine on armsa üllatuse eesmärgil kindel väljapääs. Võimalusi on lõputult: teatripilet, liuvälja pääse, kutse kohvikusse.

Tõele näkku vaadates: jõulumeeleolulisi poode, mis lausa kutsuvad värvilise ja sätendava atmo-sfääri ning erinevate sooduskampaaniatega raha-kukrut kergendama, 100% vältida ei saa. selleks, et turundus meie üle võimust ei võtaks ning jääksime oma ressursside peremeheks, soovi-tan lugeda artiklit tarbimispsühholoogiast. Kuigi detsembrikuu on väljaminekute poolest esirinnas, tasub pilk peale heita ka tagakaanele, mille toel vaadata üle eelarve kulutuste pool ning mõelda iseendale antud lubadustele ja veel täitumata unistustele. Järgnevatelt lehtedelt leiab nippe ka uue aasta lubaduste planeerimiseks, et jätkak-sime arenguteed sihikindla homo sapiensi, mitte tasakaalutu homo consumericusena. Evolutsiooni vastu ei saa, kuid meie määrata on tarbimisvali-kud ja – tagajärjed.

OLE ROHKEM toimetus soovib südantsoojen-davaid jõule ja säravat uut aastat!

KINGId EI saja aINult KauBaMajadEst

Peatoimetaja Kadri Org

3

Talv on käes ja sellega koos külmetus- ja viirushaiguste laine. Siinkohal kutsun kõiki ajurakkude saatusest hoolivaid tudengeid mütsi ja salli kandmise aktsioonile (kanname ära!) ning jagan mõned nipid, kuidas end haigustest säästa või turgutada, kui juba haigus kallal.

Kristel-Maria Kadajane

EnnETaVa meetodina immuunsüsteemi tugev-damiseks sobivad hästi erinevad taimeteed,

näiteks punase päevakübara tee. Päevakübarat saab tarbida ka tinktuurina, mida saab apteegist. Lisaks immuunsuse tõstmisele kiirendab see imepärane taim haigustest paranemist, leeven-dab nohu, kurgupõletikku, palavikku ja peavalu. Organismi toonust tõstavad ka hariliku võilille, pune, salvei ja põdrasambliku ravimteed, samuti pärnaõie- ja vaarikatee ning roheline tee. süüa tasub antioksüdante sisaldavaid marju nagu astel-paju (mille head omadused toimivad manustades seda ka mahla või pulbrina), jõhvikad või mustikad. Võimsad antioksüdantidest tulvil viljad on ka greip ja apelsin. Profülaktilise vahendina on tuntud vana hea küüslauk ja ingver. ingveri- ja sidruniviilud ning lusikatäis mett tee sees on hea viis haiguste peletamiseks. siiski ei ole valusa kurgu puhul soo-vitatav juua väga tulist teed, sest see kõrvetab niigi põletikulist limaskesta. Mett tuleks lisada juba natuke jahtunud tee sisse, et selle raviomadused liigkuuma vee sees ei häviks.

Organismi tugevdamisel ja viirustelaineks val-mistumisel on märksõnaks ka probiootikumid, mida leiab nii hapendatud piimatoodetes kui kaps-lite kujul. Probiootikumid takistavad tõvebatsil-lide kinnitumist sooleseinale ehk kaitsevad meid haigusetekitajate eest, tugevdavad organismi ja

aitavad vastu seista viirushaigustele. Juhul kui külmetussümptomid hoolimata kõi-

kidest pingutustest neist hoiduda siiski painavad, proovi jalgadele sinepivanni teha — kodune, kuid üllatavalt tõhus vahend tervise turgutamiseks. Haiguse korral on oluline ka dehüdratsiooni väl-timine, juua tuleks palju puhast vett ja taimeteed, kuid vältida kofeiini sisaldavaid jooke, sest need viivad vedelikku kehast hoopiski välja. Kinnise nina ja köha puhul aitab kuuma auru sissehinga-mine, kusjuures vee sisse lisatud eukalüpti eeter-liku õli tilgad aitavad külmetuse korral, tugevda-vad hingamisteid, leevendavad köha ja omavad antiseptilist mõju.

Paljudele lapsepõlvest tuttav ja loodetavasti positiivsete mälestustega seostuv kurguvalu-vastane meetod on kurgu kuristamine soolveega, mis aitab röga ja valuliku paistetuse ning kraa-piva tunde korral. soolvee multitalent aitab ka tilkuva või kinnise nina korral. ninaloputamiseks on mugavam osta vahend apteegist, kurgu jaoks saab ise vee kokku segada: selleks kulub veerand teelusikat soola ning klaasitäis sooja vett.

Kui aga üldine elustiil on kaootiline, uneaega napib ning vaimne või füüsiline stress tahab maha murda, ei aita tassike ravimteed ega küüslauk, vaid tuleb aeg maha võtta ja lasta kehal kosuda. Puhkus ja uni on üks parimaid (ja nauditavamaid) viise haigusega võitlemiseks. Tervise hoidmisel on oma koht ka toitumisel ja trennil, seega tasub ka kõige pingelisemal ajal pühendada kasvõi natuke aega ja tahtmist eluviisi tervislikumaks muutmisele ja tervislikuna hoidmisele.

Lisaks eeltoodule on veel üks tõde, mida tõenäo-liselt iga tudeng omast käest teab – läheneva ses-siperioodi tõttu pole nagunii lihtsalt aega haige olla.

HOIduMaKs aPtEEGIst, NEljast sEINast ja

VOODIREŽIIMIST

4

Evert Nõlv on täiskohaga IT-tudeng, kes juhendab matemaatika-informaatikateaduskonnas praktikume ja täiendab ennast IT-õiguse valdkonnas. Evert oli möödunud kevadel Tartu Ülikooli Karjääripäeva pea-korraldaja ning on mitmel sügisel aidanud vedada teaduskonna Rebasekonverentsi. Lisaks jõuab ta samal ajal seista tudengite arvamuse eest üliõpila-sesinduses ja tegeleda rahvatantsuga.

Kadri Org

Üsnagi kõnekas fakt Everti kohta on see, et arvutiteaduse instituudi juhataja kutsub

teda valvetudengiks, millega märgib noormehe esindajastaatust tudengkonna hulgas. „Taoline termin on läbi käinud, kui on vaja uurida tuden-gite arvamust või kedagi teaduskonnast näiteks Teeviidale või Robotexile meid esindama saata, siis küsitakse minult ja ma kas lähen ise või leian inimesed, kes lähevad,“ räägib Evert.

Kirg avada uksi Evert alustas aktiivse õppevälisetegevusega gümnaasiumi ajal, mil Tallinnas Vanalinna Hariduskolleegiumis loodi õpilasfoorum. „Mulle meeldis, et see polnud harilik õpilasesindus, kus on president ja asepresident, vaid kõik liikmed olid võrdsed ja rollide puudumise tõttu oli täht-sam see, kes oleme inimestena. saime kord kahe nädala jooksul direktoriga kokku ning arutasime, kuidas koolielu veelgi paremaks muuta.“ Kuna Evert oli aktiivne noortefoorumi liige ning tundis huvi infotehnoloogia vastu, tehti talle ettepa-nek kooli iT-spetsialistile abiks olla. Tol ajal 11. klassi õpilane, palgati ta osalise koormusega tööle.

„Tegin vahetundide ajal tööd ning õpet see ei sega-nud,“ selgitab Evert.

Hetkel õpib noormees magistriõppe esimesel aastal ingliskeelsel õppekaval tarkvaratehni-kat ning võtab lisaaineid iT-õiguse õppekavast. samuti töötab ta arvutiteaduse instituudis info-tehnoloogia spetsialistina, viies läbi ka prakti-kume. Juhendajaks sai Evert juba bakalaure-use kolmandal aastal. „Kuna teaduskonnas on

õppejõudude puudus ning suur vajadus praktika-juhendajate järele, siis tehakse tihti tudengitele, kes on mõne aine väga hästi läbinud või muul moel õppejõududele silma jäänud, pakkumine praktikume anda.“ noormees kommenteerib naljatamisi, et kui keskkoolis läks aega aasta, et saada endale võti, mis avaks kõik uksed, siis ülikoolis läks kaks aastat, et teaduskonna uksi ise avada saaks.

Hunt kriimsilma loendamatu arv tegevusi Vastukaaluks stereotüüpsele iT-tudengile, keda arvatakse olevat pigem endasse tõmbunud ja passiivne, on Evert avatud loomuga ja armastab inimestega suhtlemist. Tänu laiale sotsiaalsele võrgustikule on Evert olnud kahe suure ürituse – Rebasekonverentsi ja Karjääripäeva – peakor-raldajaks. Esimest, loodus- ja tehnoloogiatea-duskonna ning matemaatika-informaatikatea-duskonna ühist esmakursuslastele suunatud konverentsi on noormees korraldanud kaks aastat. Üritus toimub terve päeva, mille jooksul kuulevad tudengihakatised, kuidas ülikoolis hakkama saada, kohtuvad teadlaste, firmade ja organisatsioonide esindajate ning õppejõududega.

„Konverentsi kaudu saavad esmakursuslased üle-vaate võimalustest, mida ülikool neile pakub ja kuidas sellest maksimum võtta,“ kommenteerib Evert, kel on ka kolmeaastane staaž tuutorina rebaste abistamisel.

Tartu Ülikooli Karjääripäeva eesmärk on kokku tuua erinevaid firmasid ja tudengeid, et arutada ja mõista, millised võimalused on tööturul ning mil-liste oskuste ja omadustega potentsiaalsed tööta-jad sinna sisenevad. „Karjääripäeval osales kokku umbes 900 tudengit ning 30 firmat, „Aktuaalne kaamera“ tegi kohapeal intervjuu ning tagasiside oli igati positiivne – kõik see valideeris mulle, et üritus läks korda,“ kommenteerib Evert suursünd-muse korraldamise kogemust.

Lisaks ürituste korraldamisele on Evert oma teaduskonna tudengiseltsi loomise initsiaatoriks.

„Otsustasime paari sõbraga luua organisatsiooni, mis ühendaks teaduskonna tudengeid omavahel

EvErt Nõlv:valvetudeng, kes tahab IT abil inimeste elu paremaks muuta

5

P e r s o o n

rohkem, kuna usume, et mida rohkem inimestega suheldakse, seda suurem on motivatsioon ülikooli jääda. Loodame tudengiseltsi kaudu vähendada teaduskonna suurimat probleemi, milleks on tööle suundumine ning ülikooli pooleli jätmine. Järgmisel aastal on meil plaanis sisse viia men-toriprogramm, mille kaudu saavad esmakursus-lased vanemate tudengite käest abi ja nõu küsida. samuti on plaan korraldada loengusarju ning kohtumisi õppejõududega.“ Lisaks ehitas tuden-giselts õppehoonesse euroalustest puhkenurga, kus tudengid saavad pehmetel patjadel jalgu ja meelt puhata.

Peale kõige eelneva tegeleb noormees juba kaheksandat aastat rahvatantsuga, täidab Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses matemaatika-infor-maatikateaduskonna saadiku rolli ning võitis hiljuti meeskonnaga esimese TransferWise Challenge´i võistluse.

Protsess kaalub üles nähtud vaeva Küsimusele, mis iseloomuomadused aitavad tal olla hea juht, vastab noormees, et avatud meel ja sõbralik suhtumine. Meeskonnatööga seotud huvitav fakt on see, et Evert korraldas Karjääripäeva vaid kahe koosolekuga, ülejäänu sai korda Skype´i vestluste teel. „Mitmetes fir-mades on traditsioon, et ´a la kolmapäeva õhtuti kell kuus on koosolek, kuid mina pooldan pigem efektiivsust, rääkides asjasse puutuvate inimes-tega individuaalselt ja sobival ajal.“

Evertit teeb aktiivne olemise juures kõige õnnelikumaks protsess, mil lahedate inimes-tega vahvaid asju ajada. „Tulemus on samuti tähtis, kuid protsessi kõrval pigem teisel kohal,“ nendib ta, ning tsiteerib mõttetera Vanalinna Hariduskolleegiumi direktori avakõnest aastal, mil Evert gümnaasiumiteed alustas: „Kahekümne aasta pärast te ei mäleta, mida siin õppisite ning kui hea tuju oli teil keerulise matemaatikaüles-ande lahendamise tõttu, vaid õpetajaid ja kaaslasi enda ümber ja üritusi, mis toimusid. Te pole siin ainult riigieksamite pärast, vaid selleks, et ka protsess eksamiteni oleks tähendusrikas.“

Põdemise ja tegutsemise vahekord „Tudengid, kes pole väga palju teinud, aga taha-vad uusi asju teha, peaksid kõigepealt ütlema „jah“, kuni ühel hetkel tuleb hakata ütlema „ei“ ning siis välja filtreerima tegevused ja projektid, mis meeldivad kõige rohkem,“ soovitab aktiivne

noormees. Evert nendib, et ta ise on seisus, mil on uutele projektidele väga raske „jah“ öelda. „aega planeerides on üks aspekt see, mida plaanid ja teine, mille päriselt ära teed. Minu jaoks on olu-line saada ülevaade, kui palju need omavahel kattuvad. Kasutan Eesti startupi ajajälgimise tarkvara rakendust Toggl. Olen terve käesoleva semestri, septembrist alates, pannud taimeri tööle, kui lähen loengusse või teen kodutööd,“ kirjeldab Evert efektiivselt ajaga ümberkäimise nippi.

noormees selgitab kiirete arvutustega, et näda-las on 168 tundi, millest umbes 60 magame, alles jääb sadakond tundi, millega midagi tarka peale hakata. „Tihti võtab kohustuse täitmisele mõtle-mine rohkem aega kui ülesande tegelik ajakulu. Kui nädalas on neli tööd ning kurdad pool tundi, kui palju teha on, pole tulemuseks midagi muud, kui pool tundi vähem aega õppimiseks.“

näitena Karjääripäeva korraldamisest, mil teha oli palju, soovitab Evert alati suured kohustused väikesteks tegevuste jupiks jaotada. „Listis peavad olema täidetavad ülesanded: suurt üritust ühe-korraga ei korralda, kuid kohustused nagu helis-tamine ühte ja teise kohta viivad suure ülesande täitmisele aina lähemale.“

It pole väärtus iseeneses Põhjust, miks Evert ei piirdu iT-õppega, vaid pühendab end ka juurale, selgitab noormees sel-lega, et tema jaoks ei oma iT väärtust iseeneses, vaid selles, kuidas toetab teisi valdkondi. „iT on abistav jõud, mis proovib elu erinevates aspekti-des mugavamaks muuta. Õigusteadus võimaldab mul näha maailma teise nurga alt ning arendada erialadevahelisi oskusi.“

Evert kummutab arusaama, et infotehnoloo-giat õppima tulemiseks peaks olema eelnevaid oskusi ja teadmisi programmeerimisest. Teisalt kinnitab, et stereotüüp dressipluuse kandvatest arvutifanaatikutest peab paika, kuna on märga-nud, et võrreldes õigusteaduskonnaga on mate-maatika-informaatikateaduskonna riietumise etikett palju vabam.

Everti tulevikuplaan on luua midagi lahedat, mis inimesi aitaks või neile kasu tooks. „iT-s on taastootmise kuluks vaid üks klikilevajutus ning ressursid toote reprodutseerimiseks peaaegu et olematud. Esialgne arendus, turundus ja müük on need, mis on kulukad,“ idee arendada midagi sellist, mis leviks üle maailma, paneb noormehe silmad särama.

Tüdruksõber Teili Toms: Teistele on teada, et Everti huvid küündivad IT-st

juurani, kuid tegelikult on ta haare palju laiem. Ta tahab tõesti teada, kuidas maailmas asjad käivad ning see köidab mind Everti kui inimese juures kõige enam. Evert on inspireerinud ka mind rohkem tegema ja teada tahtma.

Arvan, et Evertil on silme ees laiem ja õilsam pilt sellest, milline peaks tulevik välja nägema. Iga hommik ärkab ta tahtega olla õnnelik, rõõmus ja terve. Muuhulgas on ta ka hea kuulaja ja vestlus-kaaslane ning salsas professionaalne partner!

Foto: Heidi Rüütli

6

õ P P i m i n e

Kas Sind kummitab küsimus, kuidas küll teistel õnnestub saada sedavõrd häid hindeid, aga Sind tabab sessi saabudes ebaõnn ning hinded pole suu-repärased ja jäävad loodetule alla? Taolise olukorra välti miseks jagan mitmete üliõpilasaastate jooksul kogunenud tähelepanekuid õppimise kohta.

Ingvar viin

MinU tähelepanekud põhinevad enamasti Priidul. Priit ei ole fi ktiivne superkange-

lane, ta on päriselt olemas. Priit oli nimelt mu kursusekaaslane, kes lõpetas TÜ majandustea-duskonnas bakalaureuseõppe keskmise hin-dega 5,0 ja on nüüdseks new York University (makroökonoomikas hinnatud maailma neljan-daks ülikooliks Harvardi, MiT ja Princetoni järel) doktorant. Mis eristas tema õppimismetoodikat teiste omast?

õpik on lugemisekssemestri jooksul imestasime pidevalt, kuidas küll Priit kõiki asju teab. Kui sess kätte jõudis ja viimases hädas õpikut lugema hakkasime, saime aru, et Priit, erinevalt meist kõigist, oli seda juba ammu lugenud. Viimasel päeval kii-resti õpikut lapates mõistsin, et targem oleks

olnud lugeda seda juba varem, sest siis oleksin kulutatud ajast ja vaevast rohkem kasu saanud. nõnda talitades sain trükipaberilt omandatud teadmisi rakendada vaid eksamil, enne oleksin loetud informatsiooni kaasabil ka kodutöödest, seminaridest ja loengutes läbivõetud materjalist paremini aru saanud. Liiatigi on tõestatud, et mida rohkem õpitut kasutatakse, seda pikemaks ajaks see meelde jääb.

Tundub ju igati mõistlik – kui teatud hulk tööd (siinkohal õpiku läbilugemine) tuleb nii-kuinii ära teha, siis tasub sellest saadavat tulu maksimeerida, sest nii suurendame tegevusest saadavat kasu. Usun, et lugejatest paljud noogu-tavad hetkel kaasa ja sõnavad mõttes: „Jaa, olen isegi seda mõelnud!” iga semestri alguses ongi suured kavatsused. Miks sina selle eesmärgini pole jõudnud, aga Priit jõudis?

laenamine on tore tegevusErasektoris ärianalüütikuna töötades puutun sagedasti kokku kiirlaenuäriga. Kõlab uskuma-tuna, aga inimesed toovad lepingu sõlmimise päeval klienditeenindajale šokolaadi! nad on äärmiselt õnnelikud, sest usutavasti lahen-das tänane päev homsed probleemid ja see, et ülehomme on veel suurem probleem, nende

„F” EI OlE vaBaNdatav - YOU BETTER WORK B**CH

Foto: Maanus Kullamaa, Tähe

Foto- ja Filmiring

7

õ P P i m i n e

teadvustesse ei jõua. Õigemini nad ilmselt ei taha, et jõuaks, sest klienditeenindaja on kohus-tatud ütlema, mis kuupäeval peavad nad veelgi suurema summa laenufirma arvele kandma.

inimestes on kummaline usk, et homme ollakse tublimad ja jõutakse rohkem kui täna.

„Paistab sedasi, et sel nädalavahetusel ei jõua õpikut lugeda, aga järgmisel nädalavahetusel loen topelt,“ ütleb hääl peas. Mis alusel seda endale väidetakse? aeg, täpselt samamoodi nagu rahagi, on piiratud ressurss. nädalast nädalasse kohustusi edasi kandes käitutakse sarnaselt kiirlaenuvõlgnikuga. sess on lõplik tähtaeg, mil enam kusagilt laenu ei saa ja kohtutäitur arestib arved.

seetõttu pooldangi pidevaid tunnikontrolle ja minimaalset osatähtsust eksamitööle – nii karis-tatakse laenutegevust. Võib eeldada, et tudeng on piisavalt vana ja tark, et sellist tegevust ise piirata, aga nähtavasti ei ole. Kui semestri algu-ses ütleb õppejõud, et loengutes käima ei pea ja eksam annab lõpphindest 80%, tuuakse õppe-jõule šokolaad. Jaanuaris palutakse kolmandat korduseksamit ja nutetakse krokodillipisaraid. Priidu eriomadus oligi see, et ta ei petnud ennast inimlike järelandmistega. Priit ei visanud täna-sida toimetusi homse varna.

Facebook toob F-i lähemalePriidul oli Facebook ja on siiani. Priit aga ei passi chatis ega uudista kümme korda päevas, mis sõprade seintel uus ja huvitav. Chatis passimisel on ainult ressursikulu. Palju ohtlikum kululiik tekib aga teiste inimeste järgi uudistamisest – alternatiivkulu. alternatiivkulu on tulu, mis jääb saamata, sest valisid kahest võimalikust valikust teise.

Millised on kõige tavalisemad, kergesti tek-kivad alternatiivkulud? Kui Facebooki ajajoon töönädala alguses lahti teha, näeme lõbusaid pilte pidudest, armsaid fotosid vastarmunud paa-rikestest või veelgi armsamaid pilte pisiperedest. Tihti hakkab kahju, et veetsid oma nädalavahe-tuse mingi paganama õpikuga, mitte ööklubis

neidusid või noormehi hullutades. Peoinimeste sage õigustus on vajadus sot-

siaalse kapitali suurendamiseks. Üks finants-kriisi kaasa toodud muutus on see, et n-ö sõb-ramehe ametipositsioone on kõvasti vähemaks jäänud, sest tööjõud on enamikele tööandjatele üheks kallimaks kululiigiks. Liiatigi seepärast, et tänapäeval on kohustus kõik töötajad maksua-meti registri tõttu ametlikult palgale võtta. Tuleb osata ka midagi enamat kui olla ilus ja särav, et hästi tasustatavat tööd saada.

tee aine ise huvitavaksPriit ei kurtnud mitte kunagi õppejõu üle.

Tavaline tudeng hakkab aga tihti enda väheses võimekuses ja laiskuses süüdistama just õppe-jõudu – käiksin loengutes, kui õppejõud ei räägiks nii monotoonselt ja nii igavatel teemadel. suurel osal juhtudest on puudulikus kommunikatsioo-nis süüdi siiski tudeng, kes ei mõista, mida ja miks talle räägitakse. siinkohal aitab tihti eelnev soovitus lugeda õpikut, proovida räägitut päriselt mõtestada ja sellest aru saada.

Kui aine tundub siiski jätkuvalt teoreetiline ja kasutu, võta appi internet - otsingumootor, mitte Facebook! sulle avaneb täiesti piiritu teadmiste ja ideede maailm. Võid avastada, et inimesed arut-levad loenguteemadel oma kirjutistes ja leiavad üllatavaid reaalelulisi paralleele, mille peale ise ei tulekski. Priit rääkis loengute vahepeal täiesti uskumatuid lugusid ja see entusiasm ja fanatism nakatas meidki. nakatas tihti õppejõudugi ja motiveeris teda oma tavalisest loengurutiinist välja tulema.

Enesepetmise lõppOma hädades saab süüdistada vaid iseennast. Enesepetmine toob alati kaasa probleemide süve-nemise, sest süüdistamine ei saa muuta olukorda paremaks. seega kui järgmine kord mõtled õpiku lugemise asemel laupäeva lulli lüües sisustada, ole resoluutne – enesepetmistel on nüüdsest lõpp. isegi Britney spears on armastuse asemel haka-nud lõõritama töötamisest: „You better work...”

POlE NII rIKas, Et Osta OdavaId asju

9

P s ü h h o lo o g i a

Mäletan algklasside lugemikust juttu poodlevast vana-emast, kes ostis kokku õllekappasid, meeste sokke suuruses 45 ja muudki kila-kola, mis sest, et tal neid asju vaja ei olnud. Lapselapse küsimuse peale, miks vanaema kasutuid asju kokku ostab, kostis memm: „Aga ma sain need ju nii odavalt!“

Maili tirel

KEs meist poleks poes kilomeetreid maha kõn-dinud, et läbi kõigi teiste osakondade lõpuks

soovitud piimapakini jõuda? alatuid reklaamite-gijaid ja jultunud turundajaid on lihtne häbiposti seada, ent raskem on tunnistada, et nipid toimi-vad. Külmade ilmade saabumisega on alanud ka iga-aastane jõulukampaaniate hooaeg, mistõttu on paras aeg mõelda enda rollile tarbijana.

Emotsioonid – inimese võimsaimad valitsejad Enne rüperaali, kaamera või telefoni ostmist teeme tavaliselt põhjaliku eeltöö – võrdleme omadusi ja hindu, loeme arvustusi ja käime kaupa poes uurimas. Ka toidupoes rakendame sama meetodi lihtsustatud versiooni – võrreldes kahte juustu-pakki, valime pigem selle, millega saame vähema või sama raha eest rohkem toodet. selline otsuste tegemise viis tundub igati loogiline ning raske on uskuda, et reklaamid meie tervet mõistust eriti mõjutada suudavad.

selle mõtteviisi puhul jäävad, aga arvesse võt-mata emotsioonid. Ühes 2010. aasta turundusuurin-gus leiti, et ka millegi nii lihtlabase kui pastapliiatsi valikut saab mõjutada emotsioonidele rõhudes. Uuringus osalejatele tutvustati kahte pastakat, mil-lest üks oli omaduste poolest selgelt parem kui teine. Osasid katseisikuid mõjutati, näidates neile objektiivselt halvemat pastapliiatsit koos eseme-tega, mille kohta oli inimestel juba eelnevalt posi-tiivne hinnang. Tundub loogiline valida paremate omadustega pastakas, kuid ometi valisid mõjutatud osalejad pigem halvema pliiatsi.

siinkohal tulevad ilmselt nii mõnelegi meelde pesupulbrireklaamid, kus pesuvahendit esitletakse koos kevadiste lillede ja armsate lastega. Kuna lilled ja lapsed tekitavad inimestes sooja tunde, siis kandub positiivne arvamus edasi ka reklaamitavale tootele. samal põhjusel kasutatakse reklaamides kuulsusi – peale taotluslikult tekitatud soovi sar-naneda loob see ka seose armastatud kuulsuse ja toote või kaubamärgi vahel. näiteks novembri lõpus tänavatele ilmunud reklaamid, mis seostavad üht parteid armastatud kirjanikuga, mõjutavad inimesi just selle taktika kaudu.

Mõistab meid paremini kui me ise nii kaua, kui on olnud tarvis kaupa müüa, on olnud tarvis seda ka reklaamida. Täpselt samamoodi, nagu on arenenud lihtne ,,kurgid sulle, raha mulle’’ turundus, on ka reklaamid muutunud keerulise-maks ja täiustatumaks. Enam ei müü rohkem see, kes toodet kõige valjemalt kuulutab, vaid see, kes kasutab kavalamat reklaaminippi. sealkohas tuleb appi neuroturundus.

,,neuroturundus’’ kõlab küll futuristlikult ja kutsub esile pigem ettekujutusi aastat 2114, mil kõigil on ajus kiip, mille kaudu edastatakse infot, sealhulgas ka reklaame. Ometi on tegu aastal 2014 laialt kasutatava meetodiga, mille juured ulatuvad

juba eelmise sajandi viimasesse kümnendisse. neuroturunduses kasutatakse ajukuvamismee-todeid ja biomeetrilisi teste, et uurida tarbijate reaktsioone reklaamidele ja tarbimisega seotud otsustusmehhanisme. Traditsiooniliselt küsitakse turu-uuringute käigus tarbija käest, mida ta toote-margist arvab ja milliseid tooteid eelistab, aga kuna suur osa meie mõtetest ja tunnetest on alateadlikud, ei anna selliste küsimuste esitamine sageli õigeid vastuseid. inimene ei pruugi osata oma tundeid väl-jendada ega otsuste tagamaid selgitada. siin pakub neuroturundus suuremat seletusjõudu. Muuhulgas on neuroturunduse abi kasutanud ka google ja intel.

Muusika kui emotsioonide heli Vahel pole klientide mõjutamiseks tarvis nende ajusid pildistada, vaid piisab ka kaupluses män-gitava muusika vahetamisest. näiteks on leitud, et kui mängida kaupluses prantsuse muusikat, ostavad inimesed rohkem prantsuse veine, kui aga saksa muusikat, siis rohkem saksa omi. seejuures on mõju alateadvuslik, sest kui inimestelt nende veinivaliku kohta pärida, on põhjused seotud pigem hinna ja tootemargiga kui tootjariigi ja poes kõla-nud muusikaga. Muusika tempo mõjutab eelkõige kaupluses või kohvikus mööda saadetud tunde ja minuteid: inimesed veedavad poes rohkem aega, kui mängib aeglane muusika ja vähem, kui mängib kiire. Mida kauem poes aega veedetakse, seda suurem on võimalus, et kulutatakse rohkem. Ühes veinipoes uuriti, kuidas mõjutab ostmiskäitumist muusikažanr. Selgus, et kui poes mängis klassika-line muusika, ostsid kliendid kallimaid tooteid kui popmuusikalise taustheli korral. Läheneva jõulu-ajaga seoses on huvitav märkida, et poes kõlavad jõululaulud panevad ostma vastava temaatikaga tooteid.

Enesedistsipliin – pääsetee ajupesust Kui tundub, et tarbimisest pole pääsu, sest reklaa-mitegijad on (kujundlikult) meie ajus püsivalt kohta kinnitanud ja kaubanduses kasutatakse kõikvõima-likke nippe, et meid ostma meelitada, siis ei tasu karta: kõik ei ole veel kadunud. Kõige lihtsam on siinkohal rahulikult läbi mõelda ja kasutada oma tervet mõistust. Mitte ükski reklaam ei saa sundida ostma seda, mida osta ei taha − reklaamid saavad mõjutada otsustusmehhanisme, kuid lõplik otsus jääb meie enda teha.

Laialdased uurimused reklaamipsühholoogia alal on ka tarbijatele kasulikud, kuna mõistmine, kuidas meid mõjutatakse, aitab sellele vastu seista. näiteks on leitud, et kui inimesed toodet puuduta-vad, ostavad nad selle tõenäolisemalt ka ära. seega ei tasu ahvatlevat šokolaaditahvlit poes kättegi võtta.

allahindluste ja kampaaniate ajal ei tasu pead kaotada. Levinud nipp on enne allahindlust tava-hinna tõstmine ning siis samale tasemele lan-getamine. Tähtis on keskenduda tootele, mitte hinnale (aeg-ajalt tasub meelde tuletada eespool mainitud lugu vanaemast). Meeles tuleb pidada ka lihtsat tõsiasja, et odavalt ostmine on kallis. Mida odavam kaup, seda suurem tõenäosus, et see vajab varsti parandamist või väljavahetamist. Kui asi pole pakiline, tasub raha koguda kallima, kuid kvaliteetsema toote jaoks, mis võib pikas perspektiivis hoopis odavam tulla.

Tartus]. Praegused lahendused on [tur-vakaamerad, hoiuruumid ühiselamutes]. Noormehe pakutud uudseks lahenduseks on [GPS jälitusseadmed], need on paremad teistest, kuna [aitavad kadunud rattad üles leida - praegused lahendused on vaid ennetavad]. Hüpoteeside testimisel tuleb eelnevalt panna paika, mida ja kuidas hin-nata. Antud näite puhul otsitakse sihtgru-pilt kinnitust, et jalgrataste turvalisus on niivõrd oluline probleem, et tudengid oleksid nõus selle eest maksma, et varastatud jalgrattaid jälgida saaks.

Ideeivaga tudengi esimene ülesanne võiks olla välja selgitada, kas mõttel on potentsiaali turul läbi lüüa. Siinkohal tuleb nentida, et käesolevas loos välja toodud nipid toimivad nii ärisektoris kui kodanikuühis-konnas. Ideede testimisel on peamine eesmärk leida vastus järgmistele küsimustele: kas see idee on juba tehtud? Kas kellelgi on reaalselt selline probleem, mida minu idee lahendab? Kas minu lahendus on selleks otstarbeks parim?

IDEEDE TESTIMINE

Kõige lihtsam viis teada saada, kas idee on juba kellegi teise poolt teostatud, on guugeldada. Alustada võiks internetiavarustes surfamisest ja tasub otsida nii sarnaseid kui ka erinevaid meetodeid sama probleemi lahendamiseks. Otsingumootorite kasutamise juures tuleb meeles pidada, et Google on täpselt sama tark kui tema kasutaja, kuna otsimoo-tor teostab päringu kasutaja sõnavara ja teadmiste tasemel. Seetõttu peaks abi küsima paarilt sõbralt või tuttavalt, kes aitaksid teostada laiapõhjali-semat uurimistööd. Kui ideede otsimisel selgub, et midagi ligilähedast on juba ellu rakendatud, siis tasub mõelda, kas seda saaks teha paremini või odavamalt. Kui juhtub, et mõte tuleb kohe maha kanda, siis on abiks oktoobrikuu OLE ROHKEM ajakiri, kust leiab teavet uute ideede genereerimiseks.

Idee genereerija peas on mõte probleemist, lahen-dusest ja võimalikust kasutajast. Nüüd on vaja teada saada, kas teooria peab ka pärismaailmas paika. Teooria kontrollimiseks kasutatakse eksperimente, mida saab teisiti nimetada kui minimum viable product ehk MVP. Nimetatud “toodet” kutsub ekspe-rimendiks teiste seas ka maailmakuulus ettevõtluse õppejõud ja sariettevõtja Steve Blank. Seda see-tõttu, et MVP kasutamine idee testimiseks tähendab potentsiaalse toote või teenuse erinevate osade, funktsioonide, omaduste, aga ka ärimudeli eelduste valideerimist. Nende eksperimentide läbiviimiseks võib tudeng võtta aluseks näiteks oma bakalaureusetöö. On olemas mingi teooria (idee), püsitatakse hüpoteesid, prognoositakse tulemused ja teostatakse empiirilised katsed.

Idee originaalsus

Õppetunnid uurimistöödest

Idufi rmade esimene reegel on, et plaan A kukub alati läbi. Moto “kuku läbi ja kiiresti” on aga pärit neilt ettevõtjatelt, kes kulutasid liialt palju aega ja raha oma algse idee täiustamisele.

Heili Ollin

Oletame, et praeguseks on olemas idee ja Google on kinnitanud, et sellel on jumet - vähemalt siiani. Edasi tuleb püstitada hüpoteesid. Võtame vaatluse alla kujutletava Dima*, kes on kolmanda kursuse filosoofiateaduskonna tudeng. Kui noormees zoosemiootika loengust ülikooli peahoone ette jõudis, oli tema retrohõnguline jalgratas kadunud. Tagasi ta seda ei saanud, kuid meelt heitmata otsustas hakkajast Dima kaastudengeid sarnasest kogemusest säästa ja alus-tada oma ettevõttega. Dima arvab, et klientideks on [tudengid vanuses 19-23], kellel on probleem [jalgrataste turvalisus

Eelduste kontrollimiseks saab rakendada erinevaid eksperimente, siin on mõned näited:

“Majast välja!” on üks osa igast startup-laagrist või -koolitusest. Seda heal põhjusel: mitte ükski toode ei ela üle esimest kokkupuudet kliendiga. Alati leidub miski, mida paremaks muuta. Pea meeles, et keskenduda tuleks individuaalsele suhtlusele, aktiivsele kuulamisele ja lahtiste küsimuste esitamisele.

Küsi näiteks: mis on su päeva raskeim osa? Millised tegevused võtavad sinult kõige rohkem aega? Mis muudaksid need tegevused lihtsamaks ja paremaks? Millal oli viimane kord, kui sul oli probleeme jalgrataste turvalisusega? Mida oled siiani teinud selleks, et seda probleemi lahendada?

Ära küsi: kas oleksid huvitatud suuremast turvalisusest? Kas saaksid mulle rääkida oma probleemidest seoses jalgrataste turvalisusega? Mida sa mu ideest arvad? Kas sa ostaksid GPS jälitusseadme oma rattale? Eelnevad küsimused annavad reeglina mittemidagiütlevaid vastuseid nagu: “Hmm, väga tore jah, võib-olla ikka ostaksin.”

Inimesed kipuvad olema tuleviku suhtes peamiselt optimistlikud ehk järgmisel aastal teevad kõik sporti, söövad tervislikult ja käivad igas loengus kohal. Enamikel tudengitel juhtub sellele vaatamata apsakaid ja kõik ei lähe ootuspäraselt, seetõttu on küsitledes kindlam toetuda olemasolevatele käitumismustritele kui "homsetele kavatsustele“.

1. 2.

3.

Potentsiaalsete klientide käest on võimalik tagasisidet küsida ka online-kanalite kaudu. Oma ideele saab veebipõhise kanali luua ka enne, kui on olemas ettevõte. Kodulehe loomiseks on üks lihtsa-maid platvorme Wordpress, kuid kui terve lehe jaoks pole võhma, saab hakkama ka maandumislehega. Maandumislehtede ehitamiseks on mitmeid rakendusi, näiteks Instapage.com, kus saab oma idee tutvus-tuse kokku panna minutitega. Veebipõhise nähtavuse peamine eesmärk on koguda subscribe’ijaid või juba tellijaid. Kasutatakse nupukesi nagu “Pane ennast tellimuse järjekorda” või “Osta kohe”, et näha, kas klientide huvi jätkub ostuni. Intervjuude ja küsitluste korral võivad inimesed olla ebakonkreetsed, kuid maandusmisleht kutsub neid kohe tegutsema.

Sarnast funktsiooni täidavad ka crowdfundingu platvormid nagu Kickstarter.com ja kodumaine Hooandja.ee, kus inimesed saavad neile meeldivaid projekte rahaliselt toetada. Taolist lahendust kasu-tades saab seada endale eesmärgi ning koguda idee käivitamiseks kohe ka raha. Kui idee autor suudab leida inimesi, kes on nõus selle toote ära ostma puhtalt kirjelduse ja pildimaterjali baasil, on idee tulevik helge.

Paljude toodete ja teenuste puhul saab koguda väärtuslikku

infot esialgsete kasutusvõimaluste demonstreerimise kaudu. Steve

Blanki ettevõtluskursuse läbis üks tudengitest koosnev meeskond,

kelle idee oli toota droone, mis eristaksid põldudel vilja umbrohust

ning eemaldaksid viimase mehaaniliselt. Kahe nädalaga nad drooni

ehitada ei jõudnud, küll aga tõstsid nad kasutatava kaamera koos

tarkvaraga käru peale ning demonstreerisid sellega põllumeestele,

et nende tehnoloogia on niivõrd võimekas, et suudab põhifunkt-

siooniga toime tulla. Arvutirakendustele saab prototüübi meisterdada paberi või

Powerpointi abil, kujutades ekraani väljanägemist ja põhifunktsioone.

Toodetele saab prototüüpe teha paberist, papist või savist - tuleb

olla lihtsalt loominguline. Riias noorte ettevõtjate suvekoolis testis

tudengimeeskond näiteks oma rakenduse ideed meeldetuletuste

imiteerimise kaudu telefonikõnede ja SMSide abil.

Eksperimentide kasutamise peamine

eelis on ajavõit: meetodite rakendamine

toimub väga kiiresti ja seetõttu saab

kiirelt läbi kukkuda, õppida ning uuesti

proovida. Idee testimine ei pea olema

pikk ja aeganõudev protsess. Vähemalt

ühte meetodit saab katsetada paari

nädalaga, küsitleda võib isegi vaid ühe

päeva. Kokkuvõttes võib säästa kuus

kuud aega ja raha, mis muidu oleks

idufirmasse investeeritud.

*Nimi Dima on väljamõeldud.

imiteerimise kaudu telefonikõnede ja SMSide abil.

Küsitlused ja intervjuudNähtavus veebis.

Kodukootud prototüübid.

12

r a h v u s va h e l i n e ko g e m u s

Kas oled kunagi mõelnud prakti kavõimalusele välismaal? Kas Sul on soov lisaks tööalaste oskuste arendamisele ka silmaringi laien-dada? Kolm noort, Ave, Alo ja Erik, väljusid oma mugavustsoonist ja võtsid vastu otsuse asuda avastama laia maailma, kasutades organisatsiooni AIESEC ülemaailmset prakti kavahetuse prog-rammi GLOBAL TALENT. Lugejate inspireerimiseks ning taolise võimaluse tutvustamiseks jutustavad kolm ett evõtlikku noort loo oma erialastest prakti kakogemustest.

Keyt uudeküll

AIESECi GLOBAL TALENT programm annab võimaluse täien-dada ennast erialasel töökohal välismaal kolmes valdkonnas: iT, majandus ja inglise keele õpetamine. Pakkumised on saadaval eri riikides üle maailma ning kõik töökohad on tasustatud.

PROGRAMMI KASU: » Täienda oma erialaseid teadmisi ja oskusi » Täiusta oma CVd ja väärtust tööturul » Tööta rahvusvahelises keskkonnas, reisi ja koge uut kultuuri » Lihvi erialast inglise keelt ja õpi uusi võõrkeeli » arenda oma ettevõtlikkuse ja enesejuhtimise oskust

NÕUDMISED KANDIDAATIDELE: » Tudeng või vähem kui kaks aastat tagasi ülikooli lõpeta-

nud; sobivad erialad on seotud majanduse, iT või inglise keele õpetamisega (erialased piirangud seab globaalne tööturg – just vastavatele töökohtadele on ettevõtete seas kõige suurem huvi värvata)

» Vanus 21-29 aastat » Vähemalt kuus kuud erialast töökogemust » suurepärane inglise keele oskus » Hea kohanemisvõime ja avatus väljakutsetele

MILLIST TUGE PAKUB AIESEC? » Isiklik profi il ja kasutajakoolitus globaalses tööpakkumiste

andmebaasis kuueks kuuks » soovitused ja tugi töökohtadele kandideerimisel » Ettevalmistav seminar enne välismaale siirdumist » Viisa taotlemine võõrustatava riigi aiEsECi esinduse abiga » Kohaliku aiEsECi osakonna tugi uues riigis sisseelamisel » sihtriigi keskmine palk sind tööle võtnud organisatsioonilt,

mis katab kõik elamiskulud » Lisaks erialasele tööle pakub aiEsEC ka välismaal

vabatahtlikuna töötamise võimalusi ning arendavaid liikmekogemusi.

ERIALASED KOGEMUSEDMAAILMA ERI PAIKADEST

Foto: aiEsEC international

13

r a h v u s va h e l i n e ko g e m u s

ErIK POOlasErik on praegu aiEsECi välispraktika

raames tööl Poola kaubandusettevõttes, mis tegeleb erinevatele veokitele, bussidele ja teistele suurematele autodele mõeldud varuosade müügiga. Tema töökohustuseks on skandinaaviast koostööpartnerite leid-mine, toodete müümine ja ostmine, hindade jälgimine ning turuülevaadete koostamine. Lisaks töökogemuse saamisele on Erik välis-praktikal olles mõistnud, kuivõrd lihtne on Eestis võrreldes teiste riikidega asju ajada. Kuna Erikul varasem kokkupuude kauban-duse valdkonnaga puudus, tõdeb ta, et iga töövaldkond annab juurde uusi kogemusi ja erinevaid oskusi.

avE HIINas

ave kirjeldab oma praktikakogemust palju-del toodetel leitava ingliskeelse fraasiga „Made in China“. Hiinasse praktikale inspireeris teda kandideerima eelnevalt omandatud majandus-alane haridus ning isiklik huvi näha ja tutvuda selle mitmekülgse Kaug-ida riigiga. Positiivne vastus kandideerimisele tekitas aves suurt vai-mustust ning kuu aega hiljem pakkis ta kohvrid ning guangzhou, suuruselt kolmas linn Hiinas, oli koht, mida ave hakkas kutsuma koduks.

Varasem turunduskogemus tuli avele väga kasuks – tema töökohaks sai Hiina suurim ja tuntuim internetiturunduse monitooringu ette-võte. Peamiseks töökohustuseks oli täita sot-siaalmeediast kõneleva väliskoolitaja roll – ta pidi koostama koolitusplaani, viima läbi kooli-tusi, koostama uudiskirju, tutvustama ettevõtte püsiklientidele varasemaid kogemusi ja näiteid sotsiaalmeediast väljaspool Hiinat ning aitama ülesannetega, mida talle jooksvalt toimetati.

Lisaks tutvustas ave oma kolleegidele Eestit, millest olid praktikandi üllatuseks noored hiin-lased väga huvitatud. Mõeldes tagasi oma koge-musele, tuleb ave näole siiras naeratus ning tal meenub Hiina hullumeelsus ja kaootilisus, mille juurde tõdeb, et tegelikult pole talle kunagi kord ja korrapärasus meeldinud.

avet ajendas Kaug-idasse reisima soov leida seiklusi, omandada erialaseid kogemusi ühes maailma juhtivas firmas ning panna end proovile igapäeva mugavustsoonist väljaspool. Hiina pakkus talle seda kõike unustamatul moel. Kodumaale naasnuna kirjeldab ave end kogu maailma suhtes oluliselt avatuma ning mõistvama inimesena. Hiina tornid on eest-lanna sõnul ka päriselt kõrged ning piiritagune elu on teda endasse rohkem uskuma pannud. ave iseloomustab oma kogemust tabava ütlu-sega: „Of all the books in the world, the best sto-ries are found between the pages of a passport.“

alO KOluMBIasalo sooritas oma praktika Kolumbias

Barranquilla nimelises kahe miljoni elani-kuga linnas ning töötas seal õppejõuna, viies läbi arvutiriistvara ja süsteemihalduse loen-guid ning praktikume. Ta töötas kohati kuni 12 tundi päevas, juhendades tudengeid ja tehes lisaks ka teadustööd. alo toob välja, et oma aiEsECi välispraktika kogemusest õppis ta iseennast tundma, sai igas olukorras hak-kama saamiseks juurde enesekindlust ning õppis heal tasemel selgeks hispaania keele. süsteemihalduse kursust koostades leidis noormees, et kuna teema oli värskelt üle vaadatud, siis miks mitte sooritada ka vas-tavad sertifitseerimiseksamid. Seega tuligi ta Kolumbiast tagasi lisaks kogemustepaga-sile ka oma ala spetsialistina – alo on nüüd-seks Microsoft Certified Trainer ehk ametlik koolitaja.

alo meenutab, et enne Kolumbiasse minekut rääkis ta ainult paar sõna hispaania keelt. alles kohapeal selgus, et inglise kee-lega antud kultuuriruumis hakkama ei saa ja alo oli sunnitud kiirkorras hispaania keele selgeks õppima. Esimesed kolm kuud läksid selle jaoks, et midagigi aru saada, kuid ta ei andnud alla ning peagi hakkas iseseisvalt läbi viima hispaaniakeelseid loenguid. sealjuures mõistis ta, et igal pool võib ette tulla probleeme ja ettenägematuid olukordi, kuid olulisim on see, kuidas neile reageerida. alo sõnul näeb ta nüüd probleeme väljakutsetena ja kartmise asemel üritab neist õppida.

noormees kirjeldab oma kogemust sõna-dega põnev ja raske. Ta tõdeb, et kõik hir-mutav, mida välispraktika kogemuse kohta räägitakse, on enamasti tõsi, seega tuleb alati valmis olla plaanide muutusteks, katsumus-teks ja üllatusteks. inimesed on loomupäraselt laisad ning uudishimu ei kaalu tihti üle vaja-dust kindluse järele – see on ka alo arvates põhjus, miks inimesed ei julge välispraktikale minna. Kõigele vaatamata soovitab ta noortel oma mugavustsoonist väljuda ja minna laia maailma elu nautima ja kogemusi koguma.

Küsimusele, miks minna Eestist nii kau-gele, vastas alo, et kodus olles ei tundnud ta enam motivatsiooni pingutada ning otsus-tas minna ükskõik kuhu paremat elu otsima. Pärast mõningast otsimist saigi ta sobiva pak-kumise Kolumbiasse minekuks. Ta lõpetas oma praktikakogemuse kolmekuuse seljako-tireisiga Ladina-ameerikas ja Eestisse tagasi jõudes oli töö teda juba ootamas, kuid mis kõige olulisem – ta mõistis lõpuks, peale pikka eemalolekut, et Eestis on hea elada ning tema teadmiste ja kogemuste pagasiga on võimalik head tööd saada ükskõik millises riigis. Hetkel töötab alo TÜ protokeskuse tehnikajuhina ja juhendab Tartu Ülikoolis kursusi.

Vaata lähemalt www.aiesec.ee

14

Nemad teevad kõik, et Eesti arstkond oleks ühtehoidev ning tegutseks ühiselt parema Eesti tervishoiu nimel. Nad tahavad töö-tada tervishoiusüsteemis, mis arvestab nii patsienti de kui ka töötajate vajadustega. Nemad tegutsevad selle nimel, et tuleva-sed Eesti arsti d oleksid professionaalselt veelgi kõrgemal tasemel. Nad on EAÜS ehk Eesti Arsti teadusüliõpilaste Selts. Küsimustele vastab EAÜSi pressiesindaja Priit Tohver.

laura PorovartMillega EAÜS tegeleb ning mida endast kujutab?EaÜs on peamiselt arstitudengitest koosnev vabaühendus, mis tegutseb Eesti tervishoiu arendamise nimel. Üldisemas pildis on meie tegevused üles ehitatud soovile, et Eestis elaksid maa-ilma kõige tervemad ja õnnelikumad ini-mesed. Esiteks püüame arendada tuden-geid, et neist saaksid arstid, kes lisaks ravimisele oskaksid ka suhelda, mees-konnas töötada ja meditsiinisüsteemi edendada. Teiseks tegeleme tervisliku eluviisi soodustamise ja inimeste hari-misega: mõõdame igal aastal tuhandete isikute veresuhkrut, anname arvukalt seksuaalhariduslikke loenguid ja kum-mutame vaktsineerimismüüte. Lisaks eelnevale tegeleme ka tervist puudu-tavate valdkondade seadusandlusega. nii on näiteks EaÜsil oma seadus, tänu millele võivad arstitudengid alates nel-jandast kursusest haiglas abiarstidena töötada. samuti püüame arendada riigi alkoholipoliitikat ning oleme aktiivselt

osalenud kooseluseadust puudutava-tes aruteludes, kuivõrd diskrimineeri-mise vähendamine on otseselt seotud meie sooviga näha eestlasi tervete ja õnnelikena.Kuidas näeb välja seltsisisene tööjaotus?seltsis on kaheksa töögruppi, kaks amet-nikku (veebihaldur ja pressiesindaja) ning juhatus. Juhatuses on president, kaks asepresidenti (sise- ja välisasjade), laekur ja peasekretär. igal töögrupil on juht ning koos juhatuse ning ametni-kega moodustavad nad juhtkonna. nii töögrupijuhid kui ka juhatus valitakse EaÜsi üldkoosolekul üheks aastaks.

Töögruppideks on rahvatervis, sek-suaalharidus, Curare (arstiteaduskonna ajakiri), sport, jätkusuutlikkus, teadus, haridus ja välisvahetus. Lisaks on alko-holiprobleemiga tegelev algatus ning vaktsineerimisgrupp, mis on samuti võtmas töögrupimõõtmeid.

seltsi liikmetel on väga suur liikumis-vabadus, fi kseeritud meeskondi meil ei ole, seega võib iga liige osaleda just täp-selt nii mitme grupi töös, kui ise jõuab. Lisaks on võimalik abistada juhatust või korraldada seltsiüleseid ettevõtmisi. Praktikas on igas töögrupis väljakujune-nud tuumik inimesi, kellele sobib koos töötada ning väikeste muudatustega kujundavad nad töögrupi tegevust mit-meid aastaid. Milline on EAÜSi loenguväline tegevus?Kord aastas toimub kõikidele seltsi liikmetele kahepäevane üldkoolitus, mille eesmärk on lisaks teadmiste ja

inspiratsiooni jagamisele ka uute ja vanade liikmete vahel tutvuste loomine. Väiksemad koolitused, mille temaatika ulatub ajajuhtimisest esmaabini, leiavad aset aasta ringi. Meil toimub vähemalt korra aastas ka mõni suurem konve-rents, mis pole ainult EaÜsi liikmetele, vaid mõeldud ka seltsi- ja meditsiini-välistele inimestele. Heaks näiteks on eelmisel aastal toimunud iT ja tervis-hoiu teemaline konverents. igal aastal toimuvad ka Eesti arstiteadusüliõpilaste päevad.Milline on vilistlaste panus EAÜSi töösse?selts on viimastel aastatel alustanud vilistlaskogu ülesehitamisega, mille liikmed on arstiteaduskonna lõpeta-nud vilistlased, kes on soovinud seltsis kaasalöömist jätkata. Vilistlased panus-tavad EaÜsi tegevustesse eelkõige oma kogemuste ja teadmistega. Osa neist näeme sageli üldkoosolekutel sõna võtmas ning vahel ka tegevuste juures abistamas. näiteks seltsi eelmine presi-dent aitas sel aastal üldkoolituse prog-rammi koostada.Kui tugev on rahvusvaheline suhtlus teiste arstitudengite organisatsioonidega?selts kuulub katusorganisatsiooni international Federation of Medical students’ associations, millel on liikmeid 116 riigist. seega on iFMsa maailma üks suurimaid tudengiorga-nisatsioone ühendav liit. Kaks korda aastas toimuvad iFMsa peaassamb-leed, kuhu püüame lähetada ka oma

Nemad unistavad, et EESTIS ELAKSID MAAILMA

KÕIGE TERVEMAD INIMESED

15

o r g a n i s at s i o o n

delegatsiooni. Lisaks osaleme igal aastal Põhja-Euroopa seksuaalhariduse kon-verentsil, mille tänavu korraldame ise. Rahvusvaheline suhtlus käib ka kliini-lise ja teadusliku välisvahetuse kaudu, tänu millele saavad arstitudengid end välismaal täiendamas käia. Mil määral toimub EAÜSi-poolne sek-kumine riigitasandil? nagu varem mainisin, siis on EaÜsil oma seadus, mis sündis aastatepikkuse töö tulemusena. sellesama seaduse kaitsmine ja täiendamine on juhatuse ülesanne, mis eeldab pidevat koos-tööd meditsiiniasutuste ja valitsusega. Tänaseks toimuvad Hea Tahte Leppe koosolekud, mis meid kõiki regulaarselt kokku toovad ning kus saame osaleda ka muudes Eesti tervishoidu puuduta-vates aruteludes. samuti proovime orga-niseerida regulaarseid kokkusaamisi sotsiaalministriga, et oma prioriteedid kuuldavaks teha ka kõige kõrgemal tasandil. Lisaks otsesele suhtlusele oleme sõna võtnud ka meedias ning seeläbi püüdnud kujundada avalikku arutelu riiklikel teemadel. Kas Teie arvates peaks igal teaduskon-nal olema EAÜSi sarnane selts ja miks? Kuidas muudab teaduskonnapõhine selts tudengi elu sihtotstarbelisemaks?Ma arvan, et võiks olla küll. Kui on olemas erialainimestest koosnev ühen-dus, mis tegeleb sihilikult üliõpilasaas-tate mitmekesistamisega, saavad tuden-gid sellest ainult võita. näiteks on üheks arsti eriala miinuseks piiratud koguses suhtlemisõpetust. selle parandami-seks oleme viimastel aastatel asunud

arstiõpet täiendama, korraldades eri-nevaid suhtluskoolitusi. Lisaks suht-lemisoskustele läheb tänapäeval vaja ka oskust töötada meeskonnas: üksiku hundi ajad on meditsiinis suuresti möödas ning parima ravi pakkumine eeldab koostööd erinevate spetsialisti-dega. Ent kui tahame parimal viisil töö-tada, peame arendama endas ja teistes oskusi üksteisega arvestada, aidata ja paluda abi, kritiseerida ja võtta vastu kriitikat - võimeid, mida iga meeskond oma liikmetelt eeldab.

Muidugi ei pea erialaseltsi väljund olema vaid sihtotstarbeline - eks me tahame lisaks hädavajalike oskuste omandamisele ka lõbutseda, lõõgastuda ja silmaringi laiendada. seetõttu kor-raldame ka kõikidele arstitudengitele vastavaid üritusi. näiteks oleme mitu aastat korraldanud Meditsiiniteemaliste Filmide Festivali (MEFF), arstiteadus-konna kevadpidu, Valge Kitli Jooksu ja arstiteaduskonna treeningpäeva. Kui suur osa on EAÜSil tudengite motiveerimisel?Motivatsiooni dünaamikat on üsna kee-ruline mõõta, aga loodan, et meie liik-med oskavad tulevikus hinnata, kuidas EaÜs on nende arengut mõjutanud. Just isiklik areng on minu meelest see, mida üks vabaühendus peaks edendama ja propageerima. Püüame näidata oma liikmetele, et arst ei pea ainult inimest ravima, vaid võib oma oskusi rakendada ka meditsiinisüsteemis ja ühiskonnas. soovime, et nad leiaksid endas lisaks õpilasele ka avastaja, kelle teadmised ei piirdu etteantud raamatutega, vaid kel

jagub silmaringi ka õpikuid ümbritsevas keskkonnas tähelepanekuid teha ning seeläbi uusi seoseid luua - miks ka mitte selliseid, mida keegi teine pole suutnud veel luua. Proovime liikmetes juurutada motivatsiooni, et nad julgeksid teha asju, mida nad poleks osanud endast varem uskuda.

Loomulikult loodame, et suudame silmaringi avardavate ürituste ja ringi-dega aidata tudengitel leida ka oma koht meditsiinimaastikul. Vähe on asju, mis motiveerivad rohkem kui see hetk, mil mõistad, millele end pühendada tahad.EAÜS on tegutsenud pea 25 aastat. Mil määral on seltsi tegevus selle aja jook-sul muutunud ning kuidas täiustunud?Oskan rääkida vaid viimase kolme aasta ja varasemast kuuldu põhjal, aga mulle on jäänud mulje, et selts on viimasel ajal teinud läbi väga suure arengu-hüppe: oleme kasvanud ja mitmeke-sistunud. Minu teada põhines seltsi tegevus varasematel aastatel suuresti rahvusvahelisel suhtlusel ja välisvahe-tuse programmil, mis on jätkuvalt meie jaoks äärmiselt olulised, ent tänapäeval tegutseme märgatavalt rohkem ka kodu-maal. Loodetavasti oleme selle kaudu õppinud natukene paremini end defi-neerima ja oma positsiooni Eesti ühis-konnas tajuma. Võime väita, et me ei ole ainult arstiteaduskonnasisene selts, vaid jõuame oma tegevustega teadus-konnast väljapoole ning seisame lisaks arstitudengite huvidele ka üldisemate ühiskondlike huvide eest. Intervjuu täisversiooni loe internetist: www.olerohkem.ee.

Ülal vasakul: Tallinna lasteaedade südamepäev - foto: Kaisa Kask

All paremal: Muusikaõhtu - foto: Krõõt Aab

16

Kuidas käituda, kui peas keerlevad mõtt ed viimati kõhtu pistetud šokolaadiruu-dust, pilk peatub kõhul ning enesetunde parandamiseks isu trenni minna on suur? Lahendus on kaunis lihtne: mine trenni ja higista. Meie mõtt ed ja soovid muutuvad iga päev, mistõtt u ei tohiks olla imelik, kui mõnikord tekib tahtmine tavapärase pal-litrenni asemel kaotada kaloreid hoopiski rütmikas rühmatreeningus. Seelik seljas, pole muret, kuid mis saab siis, kui soovin noormehena minna kilosid kaotama kohta, mis pole juba pikemat aega ühtegi mees-soost hingelist näinud?

uku lilleväli

OTsUsTasin minna just selli-sesse rühmatrenni ning viia läbi

eksperiment, mis näitaks teiste tren-niliste, neidude ja naiste reaktsiooni ning suhtumist ainsasse meeshinge ja minu muljet treeningust, kuhu kogene-matuna esimest korda jõudsin. Lisaks – mis on võib-olla et tähtsamgi – soovisin mõista, kas harjutuspaika otsides peak-sid mehed jääma oma kujuteldavate liistude juurde või võiks katsetada ka midagi pealtnäha teistsugust, et mitte öelda naiselikku.

Treeningutega tutvudes leidsin küm-neid erinevaid programme, alustades klassikalisest joogast ja pilatesest ning lõpetades strippaeroobika ja zumbaga. Pärast kirjelduste lugemist mõistsin,

et esimese kahe puhul ma kõhtu piste-tud šokolaadiruudust nii efektiivselt ei vabaneks; taipasin, et peaksin otsima pigem midagi füüsiliselt väljakutsuva-mat, et hiljem oleks mõnus trenniväsi-mus sees. Tulemus? Kaalukauss langes Ladina-ameerika rütmide saatel keha hööritamise ehk zumba kasuks.

„see on pigem ikka naistele. Üks mees on registreerunud, aga minu meelest on see veidi imelik.“ Kui mitte päris sõna-sõnalt, siis mõtte poolest just sedaviisi vastas MyFitnessi klien-diteenindaja telefonitsi küsimusele, missugune on zumbas meeste-naiste vahekord.

Üks klimp supi sees Kolm päeva hiljem, spordiriided seljas, suundusin oma elu esimesse rühma-trenni. Olgu mainitud, et ma polnud 21 eluaasta jooksul sarnaseid spordiklubi-sid mitte kordagi külastanud, mistõttu oli iga samm zumba suunas midagi täiesti uut.

Riietusruumist väljudes oli mu ees ligi 40 neiut ja naist, kes – nagu arvata oli ja üsna pea ka selgus – ootasid seda-sama tantsutrenni, kuhu olin end jul-gesti kirja pannud. Olgugi et eelnevalt olid mul peast läbi käinud uitmõtted, kui veider on minna vähemalt näili-selt niivõrd naiselikku trenni, oli esi-mene kokkupuude zumba-rahvaga igati positiivne ja meeldiv. Enne treeninguga

pihta hakkamist mainisin ka kaas-lastele oma plaanist tulla vaatama ja uudistama, mida zumba endast kuju-tab. Kerge ärevusega seadsin kahtluse alla, kuidas saan võrdlemisi kandilise kehakontrolliga noormehena sedavõrd dünaamilise tantsuga hakkama, mis-peale olid trennilised vägagi toetavad ja isegi positiivselt üllatunud, et üks

„minusugune“ sinna ära eksis.

Eesti mees on tantsulõvi Trennis osalejate utsitamisel koht esireas sisse võetud, vajutas treener play-nupule ja kõrvadesse jõudsid rüt-mikad taktid, millest igaüht täitsid arvu-kad liigutused. Paindlikud puusanõk-sud, kiired ja oskuslikud liigutused nii käte kui jalgadega ning algajale üsnagi keerukad kombinatsioonid – kõikide nendega läks mu kehal kohanemiseks aega päris mitu tantsu. Erinevalt varem ennustatud kohmakusest tuli iga uus tants ja kombinatsioon loomutruumalt ja lõbusamalt, nii et isegi naiseliku-mad liigutused polnud mitte veidrad, vaid lustlikud ja meeleolukad. Kuna kogemus oli esmakordne, ei suutnud ma algusest peale ühtegi liigutust ega tantsu mööda saata ilma naeruväärselt laia naeratuseta.

Pärast teist tantsu esimesi higi-mulle pühkides tõdesin kõva häälega, et zumba on vinge, aga võtab ikka läbi. Piinlikul kombel sain vastuseks, et

Eesti mees, 40 naist ja zumba – KatastrOOF võI ParadIIs?

Fotod: Laura Kabonen

17

e k s P e r i m e n t

tegemist on alles sissejuhatusega, mil-lega eesolevatele veelgi kiirematele tantsudele „üles köetuna“ vastu minna. Hea on tõdeda, et kui alguses olin muga-vustsoonist täiesti väljas, siis tants-tant-sult asendus esialgne kandilisus aina osavamate zumba-võtetega, nii et trenni lõpus tundsin end neiude ja naistega juba peaaegu et võrdväärsena.

tähelepanu rohkem kui küll Zumba-järgne emotsioon oli hea, sest – nagu MyFitnessi kodulehelgi kirjas – „vormisin oma keha ja kuluta-sin kaloreid nii, et ise ei märganudki!“ Rohkem kui tund aega intensiivset hüp-pamist ja kehaväänavat kargamist väsi-tas korralikult isegi mind kui (vähemalt enda arvates) hästi treenitud noormeest.

Tantsutrenni saab kokku võtta sõna-paariga „tähelepanu keskpunkt“. nagu eeldada võis, oli sedalaadi rühmatree-ning ainsa poisslapsena tulvil uudis-himulikke, kuid igati julgustavaid pilke, mis tundusid mu sooritust või vähemalt esimest zumba-katsetust justkui kiitvat. Olgugi et taoline nn rambivalguses ole-mine võib esmapilgul tunduda heidutav, muutis see trenni tublisti lõbusamaks ja näitas kaastrenniliste heakskiitva suh-tumise näol, et zumbatama on vägagi teretulnud ka mehed.

julgus tasub ära suundudes tagasi esialgse küsimuse juurde: mis saab, kui soovida noorme-hena minna trenni, mis pole juba pike-mat aega ühtegi meessoost hingelist näinud? Ohter lõbu, märg selg, tublisti laienenud mugavustsoon ja kindlasti rohkesti tähelepanu nii trennikaaslan-nadelt kui treenerilt. Ei tasuks muret-seda, mida üks või teine arvab või mis juhtuda võib, kui mehena zumbast või mõnest teisest pigem justkui naistele sobivamast trennist osa võtta. Tuleb minna ja proovida, sest kõige hullem, mis juhtuda saab, on hea enesetunne ja palju naeratavaid pilke vastassoo esindajatelt!

LAVASTAJA TIIT PALU — MUUSIKAJUHT ELE SONNOSADES MARIA SOOMETS — LINDA KOLDE — MARIAN HEINAT — PRIIT STRANDBERG

RIHO KÜTSAR — TANEL JONAS — STEN KARPOV BÄND KARL LAANEKASK — MARGUS TAMMEMÄGI — INDREK MÄLLO — ELE SONN

ESIETENDUS 6.12 VANEMUISE SUURES MAJASAINULT 9 ETENDUST!

LAULUDE JA LUGUDE ÕHTU

Minu veetlev Tartu

„Pärast teist tantsu esimesi higimulle pühkides tõdesin kõva häälega, et zumba on vinge, aga võtab ikka läbi - piinlikul kombel sain vastuseks, et tegemist on alles sissejuhatusega.“

18

t e r v i s

Kristel-Maria Kadajane Pikad päevad raamatute ja arvuti

taga tuupimist on nüüdseks nii esma-kursuslastele kui staažikamatele tuden-gitele tõestanud, et tähenärimine kõhtu ei täida. Ja ehkki toidujutte on kõik-võimalikud roosad ja mitteroosad väl-jaanded täis, pole harilikule tudengile reaalsuses kasu lõpututest la dolce vita moodi soovitustest ja retseptidest, mis tutvustavad gastronoomiamaailma selle täies maitsekuses, kuid ei arvesta tudengi piiratud aja-, motivatsiooni- ja raharessursiga. Ometi on söömine ainus töö, mis toidab ja millest sõltub otseselt meie tervise käekäik. Mida (ja kuidas) süüa, et aju töötaks täistuuridel ja rahakott ei protestiks?

Ära usalda teisi – tee ise! Ehkki poolfabrikaadid on justkui mait-sev ja kiire lahendus tühjale kõhule, tasub enne järjekordse einevõileiva või vaakumisse pakendatud „koduse prae” haaramist lugeda tootekoostist, milles on tõenäoliselt esindatud ebatervislike koostisosade klassika: suures koguses suhkrut, soola ning teisi säilitus- ja vär-vainetest paharette.

seega tee toit ise ning pööra tähele-panu esiteks tooraine kvaliteedile ja see-järel toidu valmistamisviisile. Esimese puhul on tähtis jälgida koostist. Esialgu tüütu, kuid kujuneb kiirelt harjumuseks,

mis muudab oluliselt toitumise kvali-teeti. Eelista võimalusel alati võimali-kult väikese kahjulike lisaainete sisal-dusega toiduaineid; teraviljatoitude (riis, pasta, leib, hommikuhelbed jne) puhul aga täisteraviljast tehtud produkte.

Valmistamisviisiga on lugu liht-sam – võimalikult vähe praadimisteh-nikat, rohkem keetmist ja aurutamist; rafineeritud toiduõlid vahetada vähe-rafineeritud õlide vastu (oliiviõli, koo-kosõli jms) ning toidu maitsestamisel taltsuta soolatopsi järele haaravat kätt. Köögiviljade valmistamisel töötle neid nii palju kui vaja ja nii vähe kui või-malik, et kasulikud ained söögitegemi-sele kuluva aja jooksul ära kõrvetatud ei saaks.

ravim tuleviku vaevuste tarbeks söömine viisil, mil lisaks naudinguli-sele aistingule oleks toidust reaalselt kasu ka kehale, on paradoksaalne ettevõtmine, mis kulutab palju ener-giat, kuid annab tagasi veelgi rohkem. Ehkki rangelt seatud toitumisplaani pole tüüpjuhtudel tudengil aega ega tahtmist järgida, tasub tervist silmas pidades süüa selliselt, et organismi efektiivseks tööks nõutud ainete vaja-dus oleks kaetud. Tudeng, väsimatu ajugümnastik, peab arvestama, et mälu tööks on väga olulised valgud ja oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped,

samuti tsink, B-grupi vitamiinid ning antioksüdandid. Rasvhapete saamiseks arva oma toiduainete hulka kala (või eelarve kontrolli all hoidmiseks kalaõli, mida saab apteegist) ning oliivi-, päe-valille-, seesami-, kookos- või kõrvit-saõli (võid neist ühiselamu köögiruumi kokkuhoiule mõeldes valida ka ainult ühe); B-grupi vitamiine ja tsinki saab näiteks täisteratoodetest, pähklitest, mandlitest, seemnetest ning munast. antioksüdante leiab lisaks rohelisele teele ka vikerkaarevärvi toidust ehk värsketest ja vähetöödeldud juur- ja puuviljadest, mida tasub süüa nii vahe-palana kui põhitoidu osana.

Üldiselt toitumist silmas pidades on õigeks lähenemiseks mitmekesisus ehk nädal aega makarone süüa pole väga optimaalne valik. samas tuleb tõdeda, et tervislik toit ja tudengi söögile mõel-dud eelarve lähevad materiaalsetel põh-justel tihti eri suundades. seepärast tulebki teha teadlikke valikuid, et oma võimalusi maksimaalselt kasutada ja tervist toitumisega toetada, mitte rik-kuda. Rämpstoit ja alkohol on paljude tudengite kõige suurem kuluartikkel, mida võiks vähendada, asendades eba-tervislikud valikud tervislikega – näi-teks vitamiinide või kvaliteetsemate toiduainetega. Taolise asendusmeetodi rakendamine nõuab küll pingutust, kuid tasub pikemas plaanis ära.

aju vajaB tOItu

Üldine eesmärk Konkreetne eesmärk

Käin rohkem trennis. Osalen kahel korral nädalas judo trennis.

söön tervislikumalt. söön igal hommikul hommikusööki.

Käin tihedamini koolis. Osalen sellel semestril vähemalt üheksas „Käitumise füsioloogia“ seminaris.

Hoian raha kokku. Panen iga kuu 80 eurot eraldi hoiusele.

suhtlen rohkem. Vähemalt korra nädalas teen midagi järgnevatest:• kutsun sõbra välja• käin kultuurisündmusel • osalen kursuse üritusel

Olen õnnelikum. Vasta sellele, mõeldes, mis sind õnnelikuks teeb…

19

e n es e J u h t i m i n e

Mirjam OolUue aasta tulekuga on hea mõelda,

mida enda juures arendada, uut proo-vida ning elult soovida. Vanale aastale tagasi vaadates näeb, millega on liial-datud ning mida oleks võinud rohkem teha. Enamasti antakse seejärel kerge-käeline lubadus olla alates esimesest jaanuarist tugevam, targem ja parem inimene. Pärast esimest kuud trennis enam ei käida ning aasta möödudes tundub, et lubadustest ei ole midagi välja tulnud. Eks saab needsamad luba-dused jälle järgmisesse aastasse edasi vedada. Milliseid eesmärke tuleks endale seada ja mida teha, et need ka reaalselt täidetud saaksid?

Mõtle järele, milliseid lubadusi annadKui järjekordsed tühised uusaastaluba-dused on tüütuks muutunud, siis tuleks mõelda, mida tegelikult soovid saavu-tada. Uusaastaööl emotsionaalselt sõp-radele antud lubaduste asemel võiks pikemalt mõelda enda eesmärkide üle. Mida erinevates eluvaldkonda-des muuta või arendada, milline võiks olla elu, kui kõik isiklikud probleemid oleksid lahendatud? Eesmärgiks tuleks seada midagi endale olulist ja kasu-likku, mitte seda, mida teised inimesed ootavad.

sõnasta konkreetsed eesmärgidEesmärgid tuleks sõnastada võimali-kult täpselt, et nende täitmist oleks või-malik mõõta. Üldistest eesmärkidest

on kerge mööda hiilida. „Käin rohkem koolis, söön tervislikumalt, käin tihe-damini trennis,“ on väga üldised ees-märgid, mida on pea võimatu saavu-tada – millal saab „rohkem, tervisli-kum ja parem“ täidetud? Üldisel kujul sõnastatud eesmärgid on need, mida saab igal aastal uuesti lubada, sest alati saaks veel parem ja tervem inimene olla. Tuleb mõelda, mida täpselt soovid saavutada – milline olla, kuidas end tunda, mida kogeda ja mida konkreet-selt tegema peaks.

jää kahe jalaga maa pealeEesmärkide seadmisel tuleks arves-tada, et need oleksid ka reaalselt saa-vutatavad. Käitumist ei saa muuta järsku ja äärmuslikult. Tuleks vältida eesmärgi „käin kolm korda nädalas jõusaalis“ seadmist, kui kordagi varem pole seal käinud. Mõistlik pole ka lemmikmagustoidu söömist täielikult lõpetada või näiteks arvutimängude mängimist asendada igaõhtuse raama-tulugemisega. Kõiki halbu või vähem mõistlikke harjumusi ei pea kohe välja vahetama. selle asemel võiks lisada soovitud tegevused praegusesse päeva-kavasse ning harjutada end uute tege-vustega − aegamööda saab hakata vanu harjumusi vähendama.

tee oma eesmärgid nähtavaksEesmärgid, eriti pikaajalised, ununevad kergesti. Eesmärkide meeleshoidmi-seks tuleks panna need kirja ning leida

nähtav koht igapäevaelus: kasutada eesmärkidega kalendrit, tõsta need arvutiekraanile või maalida toaseinale. Eesmärke tuleks hoida silmapiiril ja jälgida nende suunas liikumist. Vahe-eesmärkide seadmine ning saavutatust kokkuvõtete tegemine aitavad eesmär-giga järjepidevalt tegeleda ning indu üleval hoida.

vii ellu üks muutus korragaEesmärkide elluviimisel on kasulik võtta ette üks eesmärk korraga. Ei ole mõistlik ühel hommikul ärgates muuta enda ümber kõik, alates jooksma mine-misest ja suitsetamisest loobumisest kuni igaõhtuse õpikute lugemise ning uue hobi harrastamisega. inimene ei suuda pikaajaliselt rakendada vara-semast täiesti erinevat käitumist. Muutustega tuleks harjutada end rahu-likult ja aegamööda.

Ära karda ebaõnnestumistMuutuste rakendamine on raske ning ebaõnnestumine loomulik. ainult kor-damisega on võimalik tegevust har-jumuseks ning enda jaoks lihtsamini teostatavaks muuta. Kui ühel päeval jääb eesmärk täitmata, tuleb lihtsalt järgmisel päeval uuesti alustada. Oma eesmärgi täitmisega tuleks olla paind-lik. Kui eesmärgi saavutamiseks on aega 365 päeva, siis ei ole oluline, kui viiendal päeval libastutakse. Uuesti alustamiseks ei pea jälle järgmist esi-mest jaanuarit ootama.

tÜHjadEst luBadustEst uutE vÄljaKutsEtENI

illustratsioon: sirli Ruus

Kas järgmise suve roadtripi fond ei taha kuidagi kasvada, sest tundub, et kuu lõpus ei jää midagi üle? Ehk on asi neis väikestes igapäevastes peaaegu et märkamatutes kulutustes, nagu näiteks...

Maili tirel ...Kohv? Kohvipausist, Wernerist,

R-Kioskist või Coffee inist on mugav soe jook kaasa haarata, eriti kui väljas on külmavõitu. sel mugavusel on aga loomulikult hind, mis pole kuu lõikes üldsegi mitte odav. Kui päevas ei tundu 1,5 või 2 eurot suur kulutus, siis juba nädala peale teeb see üle 10 euro ning ühe kuu väljaminekutest moodustab ligi poolesaja eurose summa. Ka 60-sendine kohv õppehoonete kohviautomaatidest tekitab kuu lõpuks väljaminekutesse piinlikkust tekitavalt kopsaka summa. Hoopiski nutikam on kohvi kaasa ost-mise asemel investeerida kvaliteetsesse

termostassi ja soe joogipoolis kodust kaasa võtta.

...Lõuna? söömata ei saa, see on selge. Ent ükskõik, kas ostad poest salati või lõunatad restoranis, maksab kõhutäis märkimisväärselt palju. Kuigi tegu on vajaliku kulutusega, on ka siin võimalik kokku hoida, võttes kodust toidu kaasa. Kui tundub, et võileivad valmistavad tüdimust, tasub uurida oma õppehoone tudengitoa võimalusi: üpriski mitmes on olemas mikrolaineahi, kus saab näiteks eelmise päeva õhtusööki soojendada.

...Snäkid? Odavad maiustused on kas-sade lähedale paigutatud põhjusega – järjekorras seistes on lihtne üks šokolaad haarata, sest mis kulutus see 50 senti ikka on. Ometi koguneb 50-sendiste saia-keste ja näkside pealt kuu lõpuks kokku päris kopsakas summa. Taolise olukorra vältimiseks aitab kahjuks vaid inten-siivne meelekindluse trenn: tuleb harjuda

iseendale „ei” ütlema. samuti aitab tühja kõhuga poodimineku vältimine.

...Transport? sõidud koju vanemate juurde või kaugemal elava sõbra sünni-päevale kipuvad olema kallivõitu, üks-kõik, kas sõidad bussi või isikliku nel-jarattalisega. Kui 7 eurot pealinna sõidu eest tundub üle jõu käivat, tasub uurida Facebookis asuvaid Punkt a - Punkt B - Punkt a gruppe, kus pakutakse küüti sümboolse summa eest või päris tasuta. näiteks Tartu-Tallinn suunal alla 6 euro bussipiletit ei leia, kuid Tartu-Tallinn-Tartu grupis pakutakse autokohti 5 euro eest. Hea rahakotile ja loodusele!

...Peod? Raha säästmiseks ei pea end koju lukustama, kuid siiski tasuks väl-jaskäimisel tehtavad kulutused kriitilise pilguga üle vaadata. Kõikide kokteilide ja Metro wrappide peale kokku kulub ühe peoõhtu jooksul kenake kopikas, rääki-mata summast, mis koguneb kuu jooksul.

suurEd vÄIKEsEd raHarÖÖvlId