EL koostööst hariduse- EL koostööst hariduse- ja noortevaldkonnasja noortevaldkonnas

Ülle KurvitsÜlle KurvitsNõunik (haridus, noored)Nõunik (haridus, noored)EV Alaline Esindus EL juuresEV Alaline Esindus EL juures

31.mai 2010. a31.mai 2010. a

Millest täna räägime?Millest täna räägime?

Eesti osalemine EL otsustusprotsessisEesti osalemine EL otsustusprotsessis

EL hariduspoliitika alane koostöö ja LLLEL hariduspoliitika alane koostöö ja LLL Koostöö prioriteedid ja haridustähisedKoostöö prioriteedid ja haridustähised HK2010 ja HK2020 strateegiaHK2010 ja HK2020 strateegia

Eesti osalemine EL Eesti osalemine EL otsustusprotsessisotsustusprotsessis

EL Komisjoni roll EL Komisjoni roll haridusvaldkonnasharidusvaldkonnas

Euroopa Komisjon kui koostöö mootorEuroopa Komisjon kui koostöö mootorHariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noortevolinik Hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noortevolinik Androulla VASSILIOU (CY)Androulla VASSILIOU (CY)Teaduse- ja innovatsioonivolinik Teaduse- ja innovatsioonivolinik Maire GEOGHEGAN-Maire GEOGHEGAN-QUINN QUINN (IE)(IE)

EL Nõukogu e Justus Lipsiuse hooneEL Nõukogu e Justus Lipsiuse hoone

Eesti esinduse ja Eesti esinduse ja esindajate roll esindajate roll protsessisprotsessisKKuni 2004. a kevadeni uni 2004. a kevadeni asus Eesti esindus EL juures asus Eesti esindus EL juures Rue Marie Therese'i tänava Rue Marie Therese'i tänava büroohoone ühel korrusel büroohoone ühel korrusel

Eesti lipp Brüsselis, Eesti lipp Brüsselis, 1. mail 20041. mail 2004

EL koostöö lisaväärtusEL koostöö lisaväärtus Rhv koostöö - võimalus EL poliitikate kujundamisel Rhv koostöö - võimalus EL poliitikate kujundamisel

kaasa rääkidakaasa rääkida

Kontaktid - tihendada koostööd teiste EL riikide ja 3. Kontaktid - tihendada koostööd teiste EL riikide ja 3. riikidegariikidega

Inspiratsioon – uued nägemused, õppida teiste Inspiratsioon – uued nägemused, õppida teiste liikmesriikide kogemustest, jagada enda häid liikmesriikide kogemustest, jagada enda häid praktikaidpraktikaid

Lisaressursid - arendada EL ühiste ressurssidega Lisaressursid - arendada EL ühiste ressurssidega Eesti haridus- ja teadussüsteemiEesti haridus- ja teadussüsteemi

Võimalus rääkida Brüsselis eesti keelesVõimalus rääkida Brüsselis eesti keeles

Muudatused haridussüsteemis?Muudatused haridussüsteemis?

Iga Iga liikmesliikmesriik riik vastutab isevastutab ise oma riigi oma riigi haridussüsteemi korralduse eest ning haridussüsteemi korralduse eest ning otsustab õpetuse sisu üle otsustab õpetuse sisu üle

ELEL ei teeei tee liikmesriikidele täpseid ettekirjutusi liikmesriikidele täpseid ettekirjutusi

EL EL aitab kaasa,aitab kaasa, soodusta soodustabb ja toeta ja toetabb liikmesriikide koostöödliikmesriikide koostööd haridusehariduse valdkon valdkonnas, nas, sh sh keeleõpet, samuti õppurite ja töötajate vaba keeleõpet, samuti õppurite ja töötajate vaba liikumistliikumist

Eesti on väike riik EL tohutus otsustus-Eesti on väike riik EL tohutus otsustus-protsessi mehhanismis, protsessi mehhanismis, seega on meie jaoks oluline:seega on meie jaoks oluline:

Tagada koostöö ja koordinatsioonisüsteemide stabiilne Tagada koostöö ja koordinatsioonisüsteemide stabiilne ja tõhus toimimine ja tõhus toimimine Tugevdada poliitilise analüüsi võimekustTugevdada poliitilise analüüsi võimekustMääratleda prioriteedid (oluline, vähemoluline, Määratleda prioriteedid (oluline, vähemoluline, neutraalne)neutraalne)

mh olla proaktiivne ka Euroopa jaoks laiemates olulistes mh olla proaktiivne ka Euroopa jaoks laiemates olulistes küsimustes (kliima, energia, arenguabi jms)küsimustes (kliima, energia, arenguabi jms)

VV kinnitatud EE eesmärgid eesistumise kontekstisVV kinnitatud EE eesmärgid eesistumise kontekstis

Elukestev õpe ja Elukestev õpe ja hariduskoostöökavad EL-ishariduskoostöökavad EL-is

““Learning is not a product of schooling but the lifelong Learning is not a product of schooling but the lifelong attempt to acquire it” – A.Einsteinattempt to acquire it” – A.Einstein

Euroopa Liit 2010. aastalEuroopa Liit 2010. aastal Majanduskasv on üleilmses konkurentsis madal Majanduskasv on üleilmses konkurentsis madal

(madalam tootlikkus; teadus- ja arendustegevuste ning (madalam tootlikkus; teadus- ja arendustegevuste ning innovatsiooni (TAI) investeeringute väiksem maht jm)innovatsiooni (TAI) investeeringute väiksem maht jm)

Madal tööhõive Madal tööhõive Kiiresti vananev rahvastikKiiresti vananev rahvastik Tehnoloogia areng ja pidevad muutusedTehnoloogia areng ja pidevad muutused Kliimaprobleemid ja ressursside nappusKliimaprobleemid ja ressursside nappus Euroopa riikide majandused on üksteisega üha enam Euroopa riikide majandused on üksteisega üha enam

seotud, konkurents muu maailmaga muutub seotud, konkurents muu maailmaga muutub tihendamakstihendamaks

Vajadus tugevdada finantssüsteemide tõhusust ja Vajadus tugevdada finantssüsteemide tõhusust ja jätkusuutlikkustjätkusuutlikkust

EL ja maailma rahvastik 2025.aEL ja maailma rahvastik 2025.aSuurimad riigid aastal 2025 (Suurimad riigid aastal 2025 (100 miljonit) – Hiina 100 miljonit) – Hiina (1453), India (1431), EU-27 (517), USA (358), (1453), India (1431), EU-27 (517), USA (358), Indoneesia (263), Pakistan (246), Brasiilia (214), Indoneesia (263), Pakistan (246), Brasiilia (214), Nigeeria (210), Bangladesh (195), Venemaa (132), Nigeeria (210), Bangladesh (195), Venemaa (132), Mehhiko (123), Jaapan (120) – mitte ühtegi üksikut EL Mehhiko (123), Jaapan (120) – mitte ühtegi üksikut EL riiki!riiki!Maailma rahvastik kasvab kuni 8 miljardini – 61% Maailma rahvastik kasvab kuni 8 miljardini – 61% Aasias, 6,5% ELis sh 35% Euroopa rahvastikust on Aasias, 6,5% ELis sh 35% Euroopa rahvastikust on vanemad kui 60a (2008.a 65.-a osakaal 26%)vanemad kui 60a (2008.a 65.-a osakaal 26%)30% maailma SKPst toodab Aasia, EL-20%; Aasia kui 30% maailma SKPst toodab Aasia, EL-20%; Aasia kui suurim eksportija (35%, EL-32%)suurim eksportija (35%, EL-32%)Immigratsioon kasvab, Euroopas u 9% rahvastikustImmigratsioon kasvab, Euroopas u 9% rahvastikust

““The World in 2025, Rising Asia and Socio-Ecological Transition”, The World in 2025, Rising Asia and Socio-Ecological Transition”, European Commission, 2009European Commission, 2009

Eesmärgid (1)Eesmärgid (1)EL eesmärk:EL eesmärk:

Pikaajaline –muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava Pikaajaline –muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse taseja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase Lühiajaline – väljuda kriisist ja taastada kasvLühiajaline – väljuda kriisist ja taastada kasv

EL hariduskoostöö eesmärgid:EL hariduskoostöö eesmärgid:Aidata kaasa EL pikaajalise eesmärgi saavutamiseleAidata kaasa EL pikaajalise eesmärgi saavutamisele

Aidata kaasa hariduse kvaliteedi tõstmisele EL Aidata kaasa hariduse kvaliteedi tõstmisele EL liikmesriikidesliikmesriikides

Soodustada liikmesriikide haridussüsteemide arengut, Soodustada liikmesriikide haridussüsteemide arengut, eelkõige läbi liikmesriikide kogemuste ja hea praktika eelkõige läbi liikmesriikide kogemuste ja hea praktika vahetuse vahetuse

LLL kontseptsiooni arengLLL kontseptsiooni areng

UNESCO 1960dUNESCO 1960dKultuurKultuurÕppimineÕppiminePersonaalne areng ja Personaalne areng ja kasvkasvHumanistlikud Humanistlikud ideaalidideaalidElusituatsioonElusituatsioon

EL 2000dkonkurentsivõimekoolitustööhõiveMajanduslik

ratsionaalsusAktiivne kodanikuks

oleminetööturg

EL hariduskoostöö prioriteedid kuni EL hariduskoostöö prioriteedid kuni aastani 2020aastani 2020

Euroopa hariduskoostöö uuendatud strateegiline Euroopa hariduskoostöö uuendatud strateegiline raamistik aastani 2020 – 4 strateegilist eesmärki:raamistik aastani 2020 – 4 strateegilist eesmärki:

Elukestva õppe ja õppurite Elukestva õppe ja õppurite liikuvuseliikuvuse reaalsuseks muutmine reaalsuseks muutmine Hariduse ja koolituse Hariduse ja koolituse kvaliteedi ning tõhususekvaliteedi ning tõhususe parandamine parandamine Võrdsete võimalusteVõrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja , sotsiaalse ühtekuuluvuse ja

kodanikuaktiivsuse edendaminekodanikuaktiivsuse edendamine Loovuse ja innovaatilisuse, sh ettevõtlikkuse suurendamine Loovuse ja innovaatilisuse, sh ettevõtlikkuse suurendamine

kõikidel haridus- ja koolitustasanditelkõikidel haridus- ja koolitustasanditel

Meetodid:Meetodid: ühised võrdlusnäitajad (tähised); vastastikkune õppimine ühised võrdlusnäitajad (tähised); vastastikkune õppimine ja heade tavade vahetamine (töörühmad, võrgustikud, ja heade tavade vahetamine (töörühmad, võrgustikud, konverentsid); perioodiline aruandlus; elukestva õppe programmkonverentsid); perioodiline aruandlus; elukestva õppe programm

Knowledge System for Lifelong Knowledge System for Lifelong LearningLearning (KSLL) (KSLL) www.www.ksllksllll.net.net

Education and Research 200Education and Research 20077-20-201212. Development Plan. Development Plan (2007, 84 lk) (FI)(2007, 84 lk) (FI)The Strategy of LLL in the CZThe Strategy of LLL in the CZ (2007, 92 lk) (2007, 92 lk)DK’s Strategy for LLLDK’s Strategy for LLL – Education and Lifelong Skills – Education and Lifelong Skills Upgrading for AllUpgrading for All (2007, 37 lk) (2007, 37 lk)Skills for Scotland: A Lifelong Skills StrategySkills for Scotland: A Lifelong Skills Strategy (2007, 61 lk) (2007, 61 lk)National Education Strategy 2003-2012National Education Strategy 2003-2012 (LT) (2003, 17 lk) (LT) (2003, 17 lk)Lifelong Learning Strategy Lifelong Learning Strategy iin Slovenian Slovenia (2007, 59 lk) (2007, 59 lk)

• EL toetus LLS koostamiseks ja rakendamiseks + EL toetus LLS koostamiseks ja rakendamiseks + teadlikkuse tõstmiseks (projektitaotluste esitamine kuni teadlikkuse tõstmiseks (projektitaotluste esitamine kuni 16.juuli 2010): 16.juuli 2010): http://eacea.ec.europa.eu/llp/funding/2010/call_ecet_2010_en.phphttp://eacea.ec.europa.eu/llp/funding/2010/call_ecet_2010_en.php

Vähemalt Vähemalt 15%15% täiskasvanuid vanuses 25-64 peaks osalema täiskasvanuid vanuses 25-64 peaks osalema elukestvas õppes elukestvas õppes

Varakult koolist lahkunute (põhiharidus või madalam haridustase) ja Varakult koolist lahkunute (põhiharidus või madalam haridustase) ja mitteõppivate noorte osakaalmitteõppivate noorte osakaal vanusegrupis 18-24 peaks olema vanusegrupis 18-24 peaks olema väiksem kui väiksem kui 10%10%

Vähemalt Vähemalt 40%40% 30-34-aastaste vanuserühmast peaks omama 30-34-aastaste vanuserühmast peaks omama kõrgharidust.kõrgharidust.

Põhioskuste (funktsionaalne lugemisoskus, matemaatika ja Põhioskuste (funktsionaalne lugemisoskus, matemaatika ja loodusteadused) osas madala saavutustasemega 15-aastaste loodusteadused) osas madala saavutustasemega 15-aastaste noorte osakaal peaks olema alla noorte osakaal peaks olema alla 15%15%

Vähemalt Vähemalt 95%95% lastest vanuses 4 aastat kuni kohustuslik kooliiga lastest vanuses 4 aastat kuni kohustuslik kooliiga peaks osalema koolieelses haridusespeaks osalema koolieelses hariduses

Haridustähised aastaks 2020Haridustähised aastaks 2020

Estonia EU average EU Benchmarks ESTONIA 2000 2008 2000 2008 2010 2020 Participation in early childhood education (4 years old - year before start of comp. primary) 87.0% 93.6%07 85.6% 90.7%07 - 95%

Reading - 13.6%06 21.3% 24.1%06 17 % 15%

Mathematics - 12.1%06 - 24.0%06 - 15% Low achievers (15 year-olds; PISA study results)

Science - 7.7%06 - 20.2%06 - 15%

Early leavers from education and training (age 18-24) 15.1% 14.0% 17.6% 14.9% 10 % 10%

Upper secondary attainment (age 20-24) 79.0% 82.2% 76.6% 78.5% 85 % -

Increase since 2000 - 79.8%07 - 33.6%07 +15 % - MST graduates (higher education) Share of females 35.7% 38.7%07 30.7% 31.9%07

Improve gender balance

-

Higher education attainment (age 30-34) 30.8% 34.1% 22.4% 31.1% - 40%

Adult participation in lifelong learning (age 25-64; 4 weeks period) 6.7%03 9.8% 8.5%03 9.5% 12.5 % 15%

Investment in education Public spending on education,% of GDP 6.10% 4.80%06 4.91% 5.05%06 - -

Võimalikud uued haridustähisedVõimalikud uued haridustähised MobiilsusMobiilsus Haridustaseme seos tööhõivelisusegaHaridustaseme seos tööhõivelisusega Loovus ja innovatsioon: kajastada seda, kuidas Loovus ja innovatsioon: kajastada seda, kuidas

haridussüsteem edendab innovatsiooni ja loovust, sh haridussüsteem edendab innovatsiooni ja loovust, sh ettevõtlikkust.ettevõtlikkust.

ÕppimisoskusÕppimisoskus Keeleoskus / vähemalt 80% põhikooli III astme Keeleoskus / vähemalt 80% põhikooli III astme

õpilastest peaks õppima vähemalt 2 võõrkeelt. --- õpilastest peaks õppima vähemalt 2 võõrkeelt. --- 2008: Eestis 94,7%; 2006: EL keskmine 52,3% 2008: Eestis 94,7%; 2006: EL keskmine 52,3%

……Council conclusions of 25 May 2007 on a coherent framework of Council conclusions of 25 May 2007 on a coherent framework of

indicators and benchmarks for monitoring progress towards the indicators and benchmarks for monitoring progress towards the Lisbon objectives in education and trainingLisbon objectives in education and training

Oskuste- ja tööturupõhine Oskuste- ja tööturupõhine läheneminelähenemine

Võtmepädevused elukestvaks õppeks, dets 2006Võtmepädevused elukestvaks õppeks, dets 20061)1) Emakeeleoskus;Emakeeleoskus;2)2) Võõrkeelteoskus;Võõrkeelteoskus;3)3) Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja

tehnoloogia alustest;tehnoloogia alustest;4)4) Infotehnoloogiline pädevus;Infotehnoloogiline pädevus;5)5) Õpipädevus (learning to learn);Õpipädevus (learning to learn);6)6) Sotsiaalne ja kodanikupädevus;Sotsiaalne ja kodanikupädevus;7)7) Algatusvõime ja ettevõtlikkus;Algatusvõime ja ettevõtlikkus;8)8) Kultuuriteadlikkus ja -pädevus.Kultuuriteadlikkus ja -pädevus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus,Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. detsember 2006,18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppesvõtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ)(2006/962/EÜ)

Oskuste ja tööturupõhine Oskuste ja tööturupõhine läheneminelähenemine

Uued oskused uute töökohtade jaoks, alates 2007Uued oskused uute töökohtade jaoks, alates 2007Oskuste taseme tõstmineOskuste taseme tõstmineOskuste pakkumise ühildamine nõudmisega (matching)Oskuste pakkumise ühildamine nõudmisega (matching)Hindamine ja tulevikuoskuste prognoosimine Hindamine ja tulevikuoskuste prognoosimine

Nõukogu Nõukogu 15. novembri 2007. a resolutsioon, mis käsitleb 15. novembri 2007. a resolutsioon, mis käsitleb uusi kutseoskusiuusi kutseoskusi uute töökohtade jaoksuute töökohtade jaoks

CEDEFOP 2009, prognoos 2010-2020CEDEFOP 2009, prognoos 2010-2020Kõrge kvalifikatsiooniga töökohad 29%Kõrge kvalifikatsiooniga töökohad 29% 35% 35%Madala kvalifikatsiooniga töökohad 21%Madala kvalifikatsiooniga töökohad 21% 15% 15%Keskmise kvalifikatsiooniga töökohad u.50%Keskmise kvalifikatsiooniga töökohad u.50%

EL2020 kvantitatiivsed peaeesmärgidEL2020 kvantitatiivsed peaeesmärgid

1)1) TööhõiveTööhõive - 75 % elanikkonnast vanuses 20-64 a (EL - 75 % elanikkonnast vanuses 20-64 a (EL 69%);69%);

2)2) 3 % ELi SKPst tuleb investeerida TjaAsse3 % ELi SKPst tuleb investeerida TjaAsse (Euroopa (Euroopa Komisjon töötab lisaks välja näitajat, mis kajastaks TAI Komisjon töötab lisaks välja näitajat, mis kajastaks TAI intensiivsust);intensiivsust);

3)3) täita tuleb kolm kliima- ja energiaalast eesmärki (20 %, täita tuleb kolm kliima- ja energiaalast eesmärki (20 %, 20 %, 20 %);20 %, 20 %);

4)4) koolist väljalangenute osakaal peab jääma alla 10 % koolist väljalangenute osakaal peab jääma alla 10 % ning vähemalt 40% uuest põlvkonnast peab omandama ning vähemalt 40% uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda taseme hariduse (ISCED 5 ja 6)kolmanda taseme hariduse (ISCED 5 ja 6);;

5)5) vaesuse ohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada vaesuse ohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni (inimese) võrra.20 miljoni (inimese) võrra.

NB! Komisjoni ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid NB! Komisjoni ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid nende põhjal seadma oma eesmärgid.nende põhjal seadma oma eesmärgid.

Early school-leavers

(% population aged 18-24 with at most lower secondary education and not in further education or training)

0

5

10

15

20

25

30

35

AT BE BG CY CZ DE DK EE ES FI FR GR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK

20052008

EU target

Haridustee katkestanute osakaal 18-24-aastaste vanusegrupis 2000-2008, %

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008EL 27 17,6 17,2 17 16,6 16,1 15,8 15,5 15,1 14,9Eesti 15,1 14,4 13,2 12,9 13,1 13,4 13,5 14,4 14

Tertiary education (Population aged 30-34 having completed tertiary education)

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

AT BE BG CY CZ DE DK EE ES FI FR GR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK

20052008

EU target

30-34-a kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal Eestis 2000-2009 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

I taseme haridus või madalam 6,7 5,5 7,6 8,1 8,0 10,8 11,0 11,7 14,5 15,5

II taseme haridus 62,4 64,6 64,3 64,3 64,8 58,8 56,5 55,0 51,5 48,8

III taseme haridus 30,9 29,9 28,1 27,6 27,3 30,4 32,5 33,3 34,0 35,7KOKKU 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

Siseriiklikud lisaeesmärgidSiseriiklikud lisaeesmärgid Vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta Vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64a) osakaalu alla 30%. täiskasvanute (25-64a) osakaalu alla 30%.

Täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määr Täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määr peab aastaks 2020 suurenema 17%-nipeab aastaks 2020 suurenema 17%-ni

LLL osalejate osakaal 25-64-a hulgas. EL keskmise ja Eesti võrdlus 2000-2009

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009EL 27 7,1 7,1 7,2 8,5 9,3 9,8 9,7 9,5 9,6 N/AEesti 6,5 5,4 5,4 6,7 6,4 5,9 6,5 7,0 9,8 10,6