Töövõime reform – koostööst kasvanud muudatused

Külli Kröönstöm

Sotsiaalministeerium 03.04.2014

EPIKojas

1

Töövõime reform

• Iga inimese elus võib juhtuda olukordi, kus ta on töövõimetu, kas siis ajutiselt või pikaajaliselt

• Põhiseaduse § 28 sätestab:

– Õiguse riigi abile töövõimetuse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.

• Pikaajalise tervisekahjustusega inimestele abi saamise korda hakkab reguleerima töövõimetoetuse seadus

• Lisaks mahukad muudatused: tööturuteenuste- ja toetuste seadus, sotsiaalhoolekande seadus

2

Töövõime toetamise reformi eesmärgid

• Vähenenud töövõimega inimeste töötamise toetamine

• Vähenenud töövõimega inimeste töölesaamise toetamine

• Sissetuleku tagamine osalise või puuduva töövõime korral

3

Vähenenud töövõimega isikute toetamise kehtiv kord (1)

• Vähenenud töövõimega isikutele makstakse töövõimetuspensioni

• Maksmise alus on riikliku pensionikindlustuse seadus pluss eriseadustes ettenähtud pensionid ja hüvitised

• Selle seaduse alusel kehtestatud määrused, näiteks – Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja

kestuse tuvastamise tingimused ja korra ning töövõimetuse põhjuste loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

– Töövõime kaotuse protsendi määramise korra ning püsiva töövõimetuse ekspertiisiks vajalike dokumentide loetelu ja vormid kehtestab sotsiaalminister.

4

Vähenenud töövõimega isikute toetamise kehtiv kord (2)

• Süsteemi sisenemine vaba

• Otsuse teeb sotsiaalkindlustusamet

• Hinnatakse töövõimetuse ulatust diagnoosipõhiselt protsentides 10 – 100 (nulliga lõppev arv)

• Vähenenud töövõimega isik saab pensionäri staatuse

• Töövõimetuspensioni maksmine (40 % kuni 100 % töövõime kaotuse korral)

• Passiivne makse (töövõimetuspension)

• Makstakse koos näiteks töötuskindlustushüvitisega, töötasuga mistahes suuruses

5

Reformi tulemusena

• Süsteemi sisenemine vaba • Otsuse töövõime ulatuse kohta teeb töötukassa • Hinnatakse säilinud töövõimet: a) inimene on töövõimeline; b) inimesel on osaline töövõime; c) inimesel töövõime puudub. • Kohustus täita aktiivsusnõudeid osalise töövõime korral • Koos teiste toetuste ja hüvitistega (töötuskindlustus- ,

vanemahüvitis) ei maksta • Point – vähenenud töövõimega inimestega hakatakse

tegelema ühes kohas – Töötukassas, eesmärgiga tööle aidata, meetmete läbi paraneb ka tervis

6

Õiguslik regulatsioon

• Töövõimetoetuse seadus

– Töövõime hindamise hindamise tingimused (sotsiaalministri määrus)

– jt määrused

• II seaduste pakett (sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmise seadus)

7

Osalise töövõimega inimesele pakutakse

• Tööturumeetmeid, mis vastavad tema terviseseisundile

• Kohandused töökohas

• Töötamiseks sobiv abivahend

• Tööalane rehabilitatsioon

• Töövõimetoetus 180 eurot kuus või inimese varasema töövõimetuspensioni suuruses

8

Osalise töövõimega inimese kohustused

• Osaleda aktiveerivates meetmetes

• Otsida sobivat tööd

• Töötada

• Aktiivsuseks loetakse ka õppimist, alla 3 a lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist

• Töövõimetoetuse vähendamine töötasu saamisel teatud piirist (640,2 eurot, 1005 eurost alates

ei maksta) 9

Puuduva töövõimega inimene

• Võimalus osaleda tööturumeetmetes

• Töövõime toetus 320 eurot kuus

• Rehabilitatsiooniteenus sotsiaalkindlustusameti kaudu

10

Rehabilitatsiooni korraldus

• Rehabilitatsioon jaguneb kaheks

– Töötukassa osutab tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel osalise töövõimega inimesele eesmärgiga säilitada või leida tööd

– Sotsiaalkindlustusamet osutab sotsiaalhoolekande seaduse alusel puuduva töövõimega inimestele, lastele, eakatele eesmärgiga parandada toimetulekut igapäevases elus (kodune toimetulek, liikumine, orienteerumine, suhtlemine, osalemine ühiskonnas, teadlikkus)

11

Soodustused tööandjatele

• Pensionärile/vähenenud töövõimega inimesele ei kohaldu sotsiaalmaksu miinimumkohustus

• Riik (Sotsiaalkindlustusamet) maksab sotsiaalmaksu tööandja eest töövõimetuspensionäri/vähenenud töövõimega inimese kohta töötasu kuumääralt

• Sotsiaalmaksu maksmine läheb üle Töötukassale

12

Soodustused tööandjatele

• Otseselt tööandjale suunatud Töötukassa teenused on:

• * Tööruumide ja –vahendite kohandamine. Puudega, pikaajalise tervisehäirega töötu töölerakendamise korral töötukassa maksab kuni 100% kohandusest; töötava puudega, pikaajalise tervisehäirega inimese töö jätkamiseks hüvitatakse tööandjale kuni 75% kohanduse maksumusest.

• * Koolituskulude osaline hüvitamine. Töötaja eest, kes ei tule toime enda seniste tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu ning tööandjal on pakkuda töötajale teist töökohta samas ettevõttes, kuid ta vajab selleks koolitust, hüvitatakse eelneva kokkuleppe alusel töötukassa poolt koolituskulud 50% ulatuses (kuid mitte rohkem kui 1250 eurot).

• Lisaks teenused, mis on tööandjale abistavaks, toetavaks meetmeks, kuid osutatakse inimesele:

• * Tugiisikuga töötamise teenus (töökohal töötaja juhendamine, abistamine tööülesannete täitmisel) puudega, pikaajalise tervisehäirega töötajale ja puudega, pikaajalise tervisehäirega töötu tööle rakendamiseks. Maksimum on 1000 tundi 12 kuu jooksul. Varasemad ajalised piirangud sellest aastast tühistasime ja suurendasime mahtu 300 tunni võrra.

• * Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine puudega ja pikaajalise tervisehäirega töötajale ja puudega, pikaajalise tervisehäirega töötu tööle rakendamiseks. Kui inimesel on töökohal töötamiseks spetsiaalset abivahendit vaja (mitte igapäevaeluga hakkama saamiseks), siis töötukassa võimaldab inimesele selle abivahendi.

• * Individuaalne töölerakendamine on isiku erivajadusest lähtuvalt tema töölesaamise toetamine juhendamise ja muude tugitegevuste vormis. Individuaalse töölerakendamise eesmärk on aidata tööle isik, kelle tööle saamine on raskendatud puude või pikaajalise tervisehäire või muude eriliste takistuste tõttu.

13

ESF vahendite taotlus

• Tööturuteenuste, rehabilitatsiooni ja abivahendite osutamiseks sihtgrupile 159,3 miljonit eurot + omafinantseering;

• Tööandjaid toetavateks tegevusteks 6,3 miljonit eurot + omafinantseering;

• Spetsialistide koolitamiseks, institutsioonidevaheliseks koostööks ja andmevahetuseks ning avalikkuse teavitamiseks 3,4 miljonit eurot + omafinantseering.

14

Kaitstud töö ja toetatud töö

• Alati jääb sihtgrupp, kes ei ole võimeline konkureerima avatud tööturul

– Kaitstud töö

• erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu

– Toetatud töö

• Juhendamine tööprotsessis, ettevalmistus avatud tööturule minekuks

15

Ajakava

• Töövõimetoetuse seaduse eelnõu Riigikogus suvel 2014

• II seaduste pakett (sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja toetuste seadus) samas ajagraafikus

• 1. juuli 2015 ainult uued taotlejad töötukassasse

• 1. jaanuar 2016 – 2020 korduvtaotlejad töötukassasse

16

Kooskõlastusringil puuetega inimeste ühenduste poolt tehtud ettepanekud

• Eesti Puuetega Inimeste Koda – 13 – neist: 5 arvestatud; 1 selgitatud; 2 arvestatud osaliselt; 5

mittearvestatud;

• Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit – 14 – neist: 1 arvestatud; 4 selgitatud; 7 arvestatud osaliselt; 2

mittearvestatud;

• Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit - 15 – neist: 1 arvestatud; 4 selgitatud; 8 arvestatud osaliselt; 2

mittearvestatud.

• Paljud ettepanekud on sisult sarnased

17

ettepanekud

• pikendada arsti juures käimise kohustust kolmelt kuult kuuele kuule enne töövõime hindamise taotluse esitamist

• Mittearvestatud

• Arsti vastuvõtul käimise kohustus kolme kuu jooksul enne töövõime hindamist on ka kehtivas RPKS-s. Ekspertarstid on leidnud, et 3 kuud on optimaalne aeg, mil andmed inimese tervisesesundi kohta on asjakohased

18

ettepanekud

• Osalise töövõimega isikutele on vaja sätestada erandid, mis võimaldavad paindlikult täita kohustust külastada Töötukassa bürood

• Arvestatud: vähenenud töövõimega tööotsijatele antakse võimalus töötukassaga paindlikuks suhtlemiseks. Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel on võimalus saada nõustamist ja tõendada tööotsinguid telefoni või iseteenindusportaali vahendusel esimesel

19

ettepanekud

• Õppimise korral vanusepiire ei rakendata

• Otsused saadetakse inimesele tähitud kirjaga

• Kui inimesele on määratud töövõimetoetus ning talle on tekkinud õigus töötuskindlustushüvitisele, saab ta neid samaaegselt, kuid töötuskindlustushüvitist hakatakse vähendama sarnaselt töötasuga

• arvestatud

20

ettepanekud

Eelnõu § 18 sätestab, et töötuna arvel olevale osalise töövõimega inimesele peatatakse töövõimetoetuse maksmine kümneks/teistkordsel juhul 30 kalendripäevaks, kui ta ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule või keeldub mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud sobivast tööst.

EPIK ettepanek: täiendada seletuskirja loeteluga, mida loetakse mõjuvaks põhjuseks ning lisada sellesse inimesest mittesõltuv põhjus. Aktiivsusnõude täitmise takistus võib sõltuda nt KOV piiratud võimekusest oma kodanikku abistada lähtuvalt seadusest.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täiendatud näidetega. Ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest ei ole võimalik tekitada, mõjuv põhjus on töötukassa hinnata.

Sobivaks tööks sellist tööd, mis muu hulgas ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Osalise töövõimega inimese puhul aitavad sobiva töö mõistet sisustada ka töövõime hindamise käigus antud töösoovitused ja töötamisega seotud piirangud. Kui inimene ei täida aktiivsusnõudeid tulenevalt tervislikust seisundist või selle halvenemisest, loetakse seda mõjuvaks põhjuseks ning toetuse maksmist ei peatata. Samuti loetakse mõjuvaks põhjuseks transpordi või muu vajaliku teenuse puudumine või ebapiisavus, mille tõttu inimene ei saa tulla töötukassasse vastuvõtule. Sobivaks tööks ei loeta tööd, kuhu inimene ligi ei pääse.

21

ettepanekud

• liikumispuudega inimesele on tegutsemis- ja osaluspiirangute vähendamiseks vaja abivahendeid ja sotsiaalteenuseid (kohandused, isiklik abistaja, invatransport jm). Kas ka nimetatud teenuste vajadust võetakse arvesse töövõime hindamisel

Arvestatud osaliselt. Töövõime hindamine peab põhinema võrdsetel alustel, teenuste olemasolu või puudumine ei saa olla aluseks töövõime hindamisele. Viimast saab aga töötukassa arvesse võtta aktiivsusnõuete kohaldamisel. Kui inimene ei saa tööle minna transporditeenuse puudumise tõttu, ei loeta aktiivsusnõudeid mittetäidetuks.

• Töövõime hindamise läbiviimisel, kas tähtaeg arvestab eriarstide järjekordade pikkustega

Töötukassa arvestab eriarstide järjekordadega. Töötukassal on õigus pikendada menetlust, kui inimene ei ole täitnud seaduses sätestatud kohustust käia eelnevalt arsti vastuvõtul.

22

ettepanekud

• Töövõime hindamine ja puude taotlemine erinevates asutustes (töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet)

Selgitus: Eelnõu kohaselt esialgu on puudega inimesel tõepoolest vaja pöörduda kahte asutusse. Teemaga tegeletakse (asutustevahelised andmevahetused, ülesannete jaotus, koostöö)

23

ettepanekud

• Ettepanek anda tõend osalise või puuduva töövõimega inimesele, mida on mugav kasutada

• Arvestatud osaliselt: eelnõu annab võimaluse kanda osalist või puuduvat töövõimet tõendavad andmed dokumendile (nt ID-kaart)

24

ettepanekud

• kas ja kuidas kavatsetakse tööandjat motiveerida võtma tööle osalise tööajaga näiteks liikumispuudega töötajaid, pakkuma paindlikku tööaega või kaugtööd.

• Selgitatud. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 4 p 6 kohaselt ei kohaldata tööandjale töövõimetuspensionäri eest sotsiaalmaksu maksmisel miinimumkohustust. Töötukassa saab nõustada tööandjat sobivate töötingimuste võimaldamisel, sh kaugtöö, paindlik tööaeg. Töötukassas olemasolevaid teenuseid arendatakse (töökoha kohandamine)

• Reformi üheks eesmärgiks on mõtteviisi muutus

25

ettepanekud

• Töövõimetoetuse suurus - 640 eurot on liiga väike sissetulek, millest hakatakse toetust vähendama. Oht, et inimesed hakkavad sissetulekut "optimeerima", st 640 eurost suuremat sissetuleku osa varjama. Ettepanek: aluseks peab olema vähemalt seaduse kehtima hakkamisel kehtiv keskmine palk.

• Mittearvestatud. Keskmise palga sidumisel on probleemiks keskmise palga andmete avaldamisele eelnev viiteaeg. Statistikaamet avaldab eelmise aasta keskmise palga andmed jooksva aasta juunikuus. Sidumine päevamääraga, mida indekseeritakse pensioniindeksiga (indeks ei saa olla negatiivne) välistab toetuse vähenemise alguspunkti languse. Ettepaneku kohaselt algaks vähendamine 80-kordsest päevamäärast e 854 eurost. 65% töötajatest saab töötasu kuni 645 eurot kuus; 80% töötajatest saab töötasu kuni 854 eurot kuus. Seega algaks ettepaneku kohaselt toetuse vähendamine töötasust, mida saab ainult 20% töötajatest. Võrdluseks, vanemahüvitist hakatakse vähendama alates hüvitise määrast, mis käesoleval aastal on 320 eurot. Töötasu varjamine ei ole tõenäoline, kuna töötasu kindlakstegemisel võetakse aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed. Töötasu varjamine toob inimesele kaasa negatiivsed tagajärjed pensioni, jm hüvitiste määramisel.

26

ettepanekud

• Kartus, et 40 % töövõimetu langeb süsteemist välja ja töötuna arvele võttes töötutoetus on väike (vaesusrisk)

• Vastus: kõik tänased 40% püsiva töövõime kaotusega inimesed ei lange automaatselt skeemist välja. Eelduslikult langevad skeemist välja inimesed, kelle töövõime ei ole vähenenud. Kui tänane töövõimetuspensionär tunneb, et ta on töövõimeline ning kardab seetõttu skeemist väljalangemist, on tal võimalus registreerida end töötukassas ja hakata otsima tööd juba enne töövõimetuse tähtaja lõppemist.

27

ettepanekud

• Abivahendid, taastusravi, rehabilitatsioon

– Hakatakse osutama eesmärgiga tööle saada, see on senisest suuremas ulatuses, uus tööturuteenus

• Puudulik haridus ja kogemus

– Töötukassa pakub sobivaid ümberõppe meetmeid

• Puudub arvuti ja interneti kasutamise võimalus

– Telefoninõustamine, avalikud internetipunktid

28

ettepanekud

• Suured puudest tingitud lisakulud, aktiivsetel töölkäivatel tervisekahjustusega inimestel kulub töövõimetuspension tööl käimisel puudest tingitud lisakulude katteks (kohandused, isiklik abistaja, invatransport)

• Vaja on kujundada ühiskonnas tervikarvamust tervisekahjustusega/puudega inimestest ja nende suutlikkusest tööl käia

• Tervisekahjustusega inimeste töölevõtmisel võiksid eeskuju näidata eelkõige riigiasutused, ametkonnad ja avaliku sektori asutused

29

Üldised tähelepanekud (EPIK)

• Mõtteviis, et „isegi terve inimene ei saa tööd“, puudega inimene võtab teise töö ära“, vajab muutmist.

• Tervisekahjustusega inimeses ei tohi näha madala kvalifikatsiooniga tööjõudu.

• Haridus peaks olema kättesaadav, vajalikud teenused peaksid olema kättesaadavad (taastusravi, rehabilitatsioon, abivahendid, kodu kohandamine, KOV-ide võimekus pakkuda sotsiaalteenuseid nt transport, viipekeeleteenus jne) on erinevad

• Teenused peaksid töövõimekaoga inimesele hakkama osutama võimalikult vara, nii et püsivat tervisekahjustust või puuet ei tulekski. See oleks eriti edukas psüühiliste- ja liigesehaiguste korral.

30

Tänan kuulamast!

Külli Kröönström

kulli.kroonstrom@sm.ee

31