E-S. Sarv. Steinerpedagoogikast TÜ tudengitele

7/23/2019 E-S. Sarv. Steinerpedagoogikast TÜ tudengitele

http://slidepdf.com/reader/full/e-s-sarv-steinerpedagoogikast-tue-tudengitele 1/13

Steinerpedagoogikast TÜ tudengitele1994

Ene-Silvia Sarv (vaba hariduse metoodik,Haridustöötajate Koolituskeskus,Pronksi 3, Tallinn EE0100, tel. 43 ! "#a$ %3& & '" 1 '&

Tallinna akalaureuse Kool,loodusteaduste )**etooli juh.+iili 14, Tallinn EE0034, tel. && 44 )

Maailma asjadele ja kasvatuselegi võib läheneda erinevaid mudeleidkujundades.

Üks v)imalik l-henemine see, mida teadus inimese ja maailma asjade kohta *rae/u tleb onvaieldamatu t)de. Hariduse lesandeks on kujundada i/as noores teaduslik maailma*ilt, v)imeorienteeruda ja toime tulla tehnika ja in2ohiskonnas. itmetes Eesti koolides s)nastub see*rae/u kasvatada l-bilöö/iv)imelist inimest, v)itjat konkurentsihiskonnas.

Teine v)imalik l-henemine see, mida me (teadus inimkond5 inimese ja maailma asjade kohta*rae/u teame on osat)de, mis ei ammenda maailma ja inimest, inimkonna kollektiivselteadvusel on ees veel *ikk arenemis*rotsess. Hariduse lesanne on avastada i/a inimesearen/u*otentsiaal, toetada i/ahe kujunemist loovaks, avatud tunde ja m)ttemaailma/a,v--rikaks kodanikuks.

Prae/u tunnustatud, re2ereeritav ja uuritav *aradi/made ja meta2ooride kom*lekt hariduses*)hineb 6--nemaailma valitsevatel m)ttelaadidel ja rii/ikoolide *raktikas tunnustatul. Pea ldseei kohta uurimusi idamaisel inim ja maailmak-sitlusel *)hinevate v)i siis l--nemaiste/ialternatiivsete, mitteriiklike, hetkel tunnustatud teadusest ja 2ilosoo2iast v-ljas*ool seisvateharidusssteemide kohta. Pole ker/e leida materjali nende 7alternatiivsete7, vaba v)i erahariduse ssteemide kohta teaduslikes ajakirjades jm. kui/i need ssteemid i/aks ise teatudsuletud terviku moodustavad, milles kirjastatakse raamatuidajakirju, tehakse uurimusi jne. 8a*aljudele tavahariduse ksimustele v)ib leida vastuseid alternatiivsetes haridusssteemides.+elleks oleks vaid vaja neid tundma )**ida enne, kui alustada nende 7kriitilise analsi/a7.

Steinerpedagoogika mõned alused: 3tine inimene tahte, tunde, m)tteinimene94tine inimene 2siline, elu, *shilisintellektuaalne, (k)r/emat5 ina kandev inimene9

ehk inimene kui 2silise, elukeha, astraalkeha ja ina kadja.

Te/elikult on inimor/anisatsioon alles oma aren/u 7kesk*ai/as7 inimene oma k)r/ema inakandjana alles kujunemisj-r/us, tulevane aren/ seostub *rae/u alles eosolevateinimor/anisatsiooni (or/anismi5 omaduste v-ljakujunemise/a aastatuhandete v)i *ikema/i aja jooksul. :luline on, et nii na/u ina on eelk)i/e moraalsete v--rtuste kandja, on seda veelenam inimese tulevikus kujunevad or/anid, tulevikuolemus. 6isaks ha suuremale vaimsuse

astmele on ka inimese ldine orientatsioon ikka enam ldsuse hvan/ule (aren/ule5, inimkonnakui terviku ja ;niversumi kui vaimse (ener/eetilismateriaalse5 terviku aren/ule.

<nimene oma k-esolevas elus on ks ketilli *ikas inkarnatsioonide ahelas, mille eesm-rk oninimese k)r/ema ina (moraalse tuuma5 t-iustamine. </a elu on ette kavandatud kuiettem--ratuse (eelmise elu tulemustest ja te/udest s)ltuv5 ja vaba otsustuse v)imaluseinte/ratsioon.

:tsustuse enese aa*ealsesse ellu tuleku ja selle elu *)himissiooni kohta teeb inimesei/avene vaimne tuum vabatahtlikult.



Kui l-htuda laltoodud mudelist=vaatest, v)ib *da 2ormuleerida k)i/e ldisema

kasvatusülesande nii )*etajale kui la*sevanemale otsides eneses vastust j-r/mistele ksimustele.

illised me ise olemeilline on laps ida me temas saame=tohime *uudutada, kujundada ida ta meilt vajabillised on need mõjurid, mille abil=kaudu toimub kasvataja ja kasvandiku=kasvandikeinteraktsioonKas minus kui kasvatajas *eitub mida/i, mille eest ma *eaksin last kaitsma

eie aja kasvatuse ülesanne erineb nendest, mida inimkond seni enese ette on seadnud. </auus ajastu inimkonna aren/us seab inimese aren/u ette uusi *robleeme ja lesandeid. >endeteadvustamiseni j?utakse alles *-rast uue e*ohhi al/ust. Kuid eriti tundlikud natuurid v)i siisetten-/emisv)imelised m)tlejad toovad nende uute vajaduste eod oma te/evusse v)i teostesse juba varakult. >ii on inimkond intuitiivselt, oma alateadvuses uue ajastu/a valmis 7jal/a k-ima7.Kas ja kui *alju v)imalikust hiljem see 7uue ajastu samm7 a/a teadvustatakse ja tunnustatakse

uutuvate kasvatuslesannete teadvustamine on oluline mitte ainult neile, kel kasvatamine

elukutseks, vaid ka vanematele, kirjanikele, massimeediumi te/ijaile. Pole ju saladus, kuist-na*aeval t-nava *raktiliselt kontrollimatule m?jule lisandub massimeediumi noort isiksustl?hkuv te/evus. itte ainult see*-rast, et kino, televisioon, teater, kirjandus enese ette noortedestruktiivses suunas kasvatamise sihi oleks seadnud (mis su/u/i alusetu v-ide *ole, sestmassikultuur on -ri ja vajab nin/ j-relikult ka kasvatab tarbijat5, vaid ka seet?ttu, et teadmised ja vaated kasvatusele nin/ eetikale on *-rit eelmisest e*ohhist. Kuni *ole teadvustatud, mil listinimest vajab tulevik, kuni *ole *iisavalt sel/ed eetilised *rintsiibid, on esikohal hetkevajadused,raha, karj--r. 8a i/a re@issör, kirjanik, la*sevanem, juhuslik möödak-ija t-naval kannab neidideid eneses nin/ oma suurtes ja v-ikestes te/udes annab neid tahestahtmata lastele edasi.

asvatuse põhisiht on teha v)imalikuks i/a la*se individuaalsuse i/akl/ne realiseerumine jakasvatada vastutusv)imelisi=vastutavaid= vastutustundlikke hiskonna kodanikke.

“...<ndiviidid, kes maksimaalselt kasutavad oma vaimseid, *raktilisi jasotsiaalseid v)imeid suudavad k)i/e *aremini teenida seda hiskonda,

kollektiivi, kus nad kord =omal ajal= töötavad ja millist *ole v)imalik ette n-haei kvalitatiivselt e/a ruumiliselt.” (Tam*ere +teinerkooli )**ekava, lk. !.)

Kasvatuse *)hisihi v)ib s)nastada ka teisiti !aldor"-kool püüab kasvatada seesmiselt vaba#väärikat ja head inimest# kes tuleks toime oma eluga tänu loomingulisusele $talle omastesvaldkondades%# paindlikule ja avarale maailma-nägemisele ning maailma- mõistmisele.Kui t-na*-eval n-hakse haridusteooriates kasvatust kui v-/ivaldset, kelle/i *oolt (*oliitik,teadlane, ametnik... 5 millekski ette*laneeritud *rotsessi (vt. +. Priim-/i, ma/istritöö5, siisAaldor2koolis v)iks s)nahendi 7*ab kasvatada7 asendada s)nahendi/a 7*ab lastakasvada7 . 6-htutakse eeldusest, et laps oma algolemuselt on hea ja selle hea tugevdamisekaudu ületab laps halva# ebasoovitava eneses. Stiimulid muutumiseks ja jõud muutusteteostamiseks on peidus lapses eneses. Kasvataja)*etaja vaid juhib la*se nende j)ududeni,k)rvaldab takistused aren/u teelt.

+ellise sihi saavutamine eeldab mitmekl/selt arendavat te/evust, mitmetahulisi protsessekoolis.

Mõned põhiprintsiibid1. 6a*se ealiste vajaduste võimalikult täpne arvestamine ja rahuldamine hea

2silise, hin/elise ja vaimse aren/u, tasakaalu nin/ elukestese tervise saavutamiseks.



&. Kasvatusvahendite valik vastavuses lapse ealise vastuvõtlikkusega.Tem*eramendikasvatus on m)jusaim 10 eluaastal, autoriteedi m)ju la*sele 1&eluaastatel. oraalsed elamused kasvavad le seesmisteks eetilisteks t)eks*idamisteks samasajavahemikus, kuid !aastane v)tab need omaks l-bi loomamuinasjuttude, valmide,loodusjuttude ja *eda/oo/iliste juttude, " 10aastane l-bi *halikkuse, reli/ioosse varjundi/aelamuse, t-hendamisloo (mis tin/ib muinasjuttude ja Bana Testamendi lu/ude k-sitlemise 3klassis5, l-bi nn *eda/oo/iliste ja moraalijuttude, kui te/emist konkreetse *ahanduse/a. urdeea eel ja al/ul on la*sele heaks toeks lood mtoloo/iast, *hakutest, avastusretkedest, rollidklassis tehtavates dramatiseerin/utes ja klassin-idendis (tavaliselt klassis5, 14 1aastastelea/a kuulsate meestenaiste bio/raa2iad.

3. Õppeainete ja nende sisu valik vastavalt klassi aren/ule ja õpilaste aren/ule, seesmisele vajadusele. Esimestes klassides tahab la*s mida/i osata, )**ida mida/i te/ema,te/ema mida/i sellist, mida ka t-iskasvanud oskavad teha. >ii k-iakse esimeste klasside jooksull-bi *)hilised inimte/evuse valdkonnad maaharimine ja viljakasvatus, looma*idamine, l)n/aniidi saamine ja kan/a kudumine, elamu ehitamine ... Cleminekuealine vajab vastuseid omahin/es kerkivatele ksimustele ja kohtab klassitoas *ers*ektiivi)*etust, mineraloo/iat,maadeavastajate ja *hakute eneseletamist... >ooruk tahab t-*set teadmist ja saab seda omaaineis erudeeritud s*etsialistide vahendusel inte/reerides teoreetilisi ja *raktilisi valdkondi

klassin-idendis, uurimuslikes v)i *raktilistes (ka kunstilistes, sotsiaalsetes jm.5 *rojektides, koolil)*u *rojektis...

4. Õppemeetodite valik ja tunni ülesehitus vastavalt sellele, mis on la*sele selleseas vastuv)etav, innustav lapse psüühilise energia kulu minimiseerimiseks. Dl/klassides on suurim roll la*se v)imel )**ida matkimise, j-ljendamise l-bi.Kuni murdeeani on heks *)himeetodiks *ildi)*etus la*sele on loomuomane eladambritsevat l-bi seesmiste *iltidena, *ildielamusena. 6a*sele vajalikud *ildid snnivadt-iskasvanu ja la*se vahelise suhte kvaliteedist, meeleolust, v-ljenduslaadist. +ellisena ei olenad asendatavad kuitahes t-iusliku helisalvestise, video v)i raamatuillustratsiooni/a.Pildimaailma t)elisuse lu/u*idav arvestamine ja sellesse svenemine v)imaldab tun/idan-htuste, t)dede olemuslikkusse la*sele kohasel viisil, tasakaalustada tema olemust, -ratadatema aktiivsust nin/ seel-bi valmistada ette intellektuaalset, m)istelist m)tlemist.Puberteedieelses eas ja selle ajal on heks oluliseks meetodiks aine esitamine bio/raa2iate

kaudu. Dvastamise, teadmise saavutamise inimlik tee vastab la*se vajadusele m)ista iseennast nin/ v)imaldab ka keeruliste teadmiste edastamise köitvalt.

. Loomulike rütmide järgimine tund *-ev n-dal *had aastaajad aasta.+iia kuulub ka *eatunni ja ainetundide lesehituses sisalduv rtmielement, )*ite/evuse kahe jakolme*-evane rtm, samuti korduvad te/evused *-evast *-eva (hommikusalm, laul, söö/isalmv)i söö/i*alve jm5, aastast aastasse (nt sama j)ulun-idend )*etajate *oolt viiendast kunikaheteistkmnenda klassi lastele i/al aastal <n/lismaa koolides5. Tin/likult lii/itaksin siia ka la*searen/u rtmide ja *erioodiliste kriiside arvestamise nin/ teadliku ettevalmistamise (" 10eluaasta kriis, 1&nda eluaasta kriis, jne5

asvataja-õpetaja jaoks on oluline teadvustada ESM&'E &S(&T)SÜ*ES&''E -

mistahes tegu ja teos kandku eneses sellist k+lbelist ja üldinimlikku väärtust# et iga laps#noor inimene v+iks seda järgida nii täna# homme kui mitmekümne aasta pärast . 8a see ei*uuduta ainult elukutselt kasvatajat. eie *rae/use elu ja suhtlemistiheduse juures on i/aks kakasvataja. +ee on suur vastutus.

Beidi lapse ealisest arengust

Esimesed kaks-pool - kolm eluaastat on eriti oluline *eriood la*se aren/us. +el ajal la*s loobk?ike eneses na/u seest*oolt, me saame vaid kujundada tin/imused, mis seda loomin/ut



soodustavad, ei se/a. 6a*s t?ukab k?rvale k?ik v-ljast*oolt tulevad m?jutused. K?ndimine, k?ne see k?ik oleks na/u la*se/a kaasas nin/ soodsatel tin/imustel ilmneb imetaolises t-iuses.6a*s on t-iuslik vastuvōtu- ja matkimisolend . itte silma ja k?rva/a, vaid ko/u omaolemuse/a tunnetab ta mbritsevat nin/ imeb seda k-snana endasse. K?ik see, mis la*selevarases eas snnib, ilmneb hiljem annete v?i *uuduj--/ina, tervise v?i hai/usena.

+iit su/eneb *eamine kasvatuslesanne olla v--rt matkimist, muutuda matkimisv--rseks.Keskkonnas, kus la*s kasvab, ol/u k?ik sedav?rd moraalne ja hin/eliselt *uhas, et la*s endohustamata v?iks alateadlikult omaks v?tta mitte ainult meie teod vaid ka tunded ja m?tted.6a*se ohutuks kasvuks ja aren/uks on vajalik vanemate ja mbruskonna *oolt tahe kujundadaselline k?lbeline keskkond, on vajalik moraalne 2antaasia.

>ii on E+<E+TE E6;DD+TDTE KD+BDT;+C6E+D>>E &S(&T&,& E'ESE&S(&T)S.K?ik mberkaudu toimuv m?jub selles eas la*sele kui tervikule. 8-tab j-lje ka tema or/anismi.Emotsionaalselt ebaterve, ahistav on keskkond, kus la*se loomulik te/evus, i/a t-iskasvanuilem)istmatu v)i tlikas im*ulss *ahanduseks ja karistusv--rseks tembeldatakse nin/ la*s eisuuda turvalisust tajuda. +elline keskkond tekitab soodumuse heks v?i teiseks hai/usekshilisemas eas. Kas *ole meie noorte ja keskealiste *aljud hai/used eostunud maimikuhirmudest ja ahistatusest eie k-itumine avaldab m?ju meie laste tervisele ko/u nende elu

jooksul.

Kahekolmeaastases la*ses snnib esimene mina-elamus, vajadus end vastu seada mbrusele,teha k?ike seda, mida suudavad teised. Kolmeaastase ne/ativism 7mina ise7 kujul on i/ale*erele tuttav. +elle ta/a on la*se 7mina7 vajadus tunnetada oma 7v)imiste7 te/elikke *iire. >iieraldub la*s sammsammult teda ilmale kandnutest alates 2silisest sndimisest, esimestestsammudest ruumi vallutamisest, ise söömisest ja 7mina7 suhte looma hakkamisestmbritseva/a.

:luline on m?ista veel ht steiner*eda/oo/ika seisukohta 2silise keha kujunemine ja aren/on *erioodiks, kus oluliselt kujuneb lapse, tulevase noore ja täiskasvanu tahe . B?imalus omatajusid, muljeid, emotsioone vahetult liikumises v?i te/evuses v-ljendada on oluline tahtearendamiseks. Prae/u muret tekitav tahtej?uetus nii noortes kui t-iskasvanutes v?ib suuresti ollatin/itud muutunud kasvatussituatsioonist koolieelses eas. Talula*s ja linnaa/uli la*ski olid k?vale

korrale vaatamata ?i/e vabad oma te/evustes. Kasvukeskkond *akkus ruumi ja v?imalust niienesesse minekuks kui aktiivseks te/utsemiseks. Prae/une kodu ja lasteaed onte/utsemisvaenulikud. Teha ei tohi *eaae/u mitte mida/i, k?nelemata aktiivsest, ko/u ihu jahin/e haaravast te/evusest. 6a*se jaoks on kivid selleks, et neid loo*ida v?i veeretada, *uudselleks, et nende otsa ronida, lombid selleks, et neis sumada see on maailma tunnetamine (kuis/av, kuidas lainetab, kui *?nevalt klee*uv *ori...5, see on enese tunnetamine (kui s/avale jul/en minna, kui k?r/ele ronida...5. B-heliikuvale la*sele teeme vaid head er/utades jaahvatledes teda te/utsema. >autides s?nakuulelikku nur/asistujat, teeme tema tulevikulekaruteene suureneb n?r/a tahtej?u/a inimese kujunemise t)en-osus.

Edu ja arengu mōōdupuu on i/as la*ses. +eda 7oma m??tu7 tunnustab i/a kasvataja?*etaja,i/a kaaslane. 6a*s kasvab 2siliselt ja areneb nin/ v?rdluse aluseks saab olla ainult tema eneseeilnet-nanehomne.

oolilaps

</a kasvataja, kes soovib anda mida/i la*se hin/ele ja teha seda tulemusrikkalt, *eaks teadma ja arvestama, et aastad kooliküpsusest murdeea lōpuni on eelkōige hinge, moraalsete ja eetiliste



tunnete kujunemise aastad . >in/ see kujunemine ei saa toimuda *el/alt ree/lite kaudu, misla*sele ette kirjutatakse.

+eitsmendast eluaastast kuni "10 eluaasta kriisini on la*s veel matkiv olend, elab rtmides,tunnetab end mbritseva maailma/a taimede ja loomade/a/i htse tervikuna, tajub erksaltv-rvi, l)hna, materjali, elab l-bi, samastub muinaslu/ude ja valmide moraalsete s)numite/a.Esiteks loob see (*)hikooli5 i/a muusikalise, s)nalise ja kunstilise elamuse kaudu t?elisevundamendi hilisemaks moraalseks eluks, enseteadlikuks ja v--rikaks isiksuseks saamiseks,m?ttete/evuse, intellekti aren/uks keskkoolieas. Kui sel ajal *uudub la*sel v?imalus n-ha eneseees v--rikat t-iskasvanut autoriteeti, *uudub v?imalus end v-lja elada seesmisele vajaduselevastavalt, kujuneb n?rk, eneseteadvuseta isik, kelle hin/es olevad thimikud t-idab murdeeasv?i kau/emas tulevikus m?ni v--rautoriteet, kiindumus narkootikumidesse v?i alkoholi.

Teine selle ea eri*-ra on autoriteedivajadus, mis ilmneb esimeses klassis, so seitsmeaastasella*sel. Kui esimesel viiel eluaastal la*s matkib alateadlikult ko/u oma olemuse/a, edasi kunikooliminekuni allub meelsasti vanema s?nale, siis seitsmendast eluaastast vajab la*s eneseees autoriteedina t?elist isiksust, *iisavalt kau/et, et tema *oole alt les vaadata harduses jaaukartuses. Enamasti kujuneb selliseks esimene ?*etaja.

Dutoriteedi kaudu loob la*s enesele selles eas tulevase eneseteadvuse ja enesev--rikuse

vundamendi. >a/u *ee/lis n-eb ta austusv--rses, *eaae/u jumaldatavas t-iskasvanus ennast sama austusv--rset, ?i/last, head, tarka ja kaunist. >ii kujuneb v-ikeses olendis tulevane isiksustoetudes esial/u kasvataja isiksusele. Kui oluline on selleealiste kasvatajale :66D BFT:6ED EE+K;8;, D;T:F<TEET. eelde on j--nud ;+D van/imajades tehtud uurimusetulemused, mis meie ajalehtedest l-bi li*sasid. Enam kui kolme tuhandet raskeid kurite/usidtoime *annud van/i ksitleti, et leida seoseid nende la*se*?lve ja hilisema kurite/eliku eluvahel. Cheks his2aktoriks osutus see, et enamusel neist *uudus la*seeas autoriteet. Klla*v?iksime oma noori ja m?nd eakamatki *?lvkonda vaadates m?elda sellise *?hjuslikkuseolemasolule. 8a kindlasti *eaksime esitama enesele kui kasvatajale n?udmise muuta endselliselt, et olla ja j--da la*sele autoriteediks ka hilisemas eas. Et see v?imatu *ole, n-itabasjaolu, et sa/eli kutsuvad keaskkoolila*sed oma l?*u*eole just esimese klassi juhataja.

- / eluaasta

8-r/misel *erioodil " kuni 1& eluaastani j-tkub la*se elu k?i/es kaunis. uusika vallas asendubrtmivajadus enam meloodilisuse tunde/a. Takt ja rtm eemalduvad la*se olemusest, ta tajubneid kui enesest v-ljas*ool seisvaid moodustisi. Hin/e tun/ib ja elamustele vastab ndmeloodia. +amuti areneb ja muutub kasvatuses nin/ ?**imises ha olulisemaks kujutlusv?ime.+ee on suur anne olla v?imeline kaasa elama, ette kujutama, kujutluses l-bi elama jakujutlus*iltideks vormima kasvataja jutustust reaalseist v?i muinasjutulistest asjadest. +ellistannet omavad selles eas k)ik la*sed. uidu/i on kujutlus*iltide loomise v?ime, na/u i/a teine/i,individuaalselt erinev, s?ltudes nii la*se tem*eramendist, iseloomust, eelnevast kasvatusest jako/emusest selles vallas.

Kodu, kus la*s *ole muinasjutte elavas esituses kuulanud, vaid aiva teleka *ealetkkiva in2o jalihtsustatud, 2ormaalse tunde*ressin/u k-tte j-etud, *ole vorminud ka kujutlusv?imet. >ende

laste hooldamata kujutluselu v?ib olla *?hjuseks hilisemale knilisusele ja kindlasti tundeeluvaesusele, *rimitiivsusele. Kui koolil ei ?nnestu la*se v?imeid ses osas arendada, saameinimese, kel *uudub t-iskasvanuna v?ime teisele inimesele kaasa elada, kaasa tunda. Ta 7eikujuta ette7 teise inimese l-bielamusi, sa/eli tal enesel sellised elamused *uuduvad hoo*iski.+ee *uudutab eriti k?r/emaid tundeid ?i/lust, armastust, halastust, eneseohverdust,moraalseid, k?lbelisi ja kunstilisi elamusi. Kuna/i ei suuda selline inimene m?ista looma e/ataime. Dlbert +chGeitseri ideaal 7aukartus elu ees7 j--b neile m?istetamatuks, sa/eli hoo*isv-lja*oole selle maailma *iire, kus need inimesed elavad.



>ii loome kooliaastatel te/eliku aluse tulevase moraalse v?i moraalitu inimese kujunemisele.Kōnelemine, sōnad moraalist ja heast-halvast kui mängureeglitest ei asenda seesmist läbielamist elava kujutluspildina.

Klla* siin on *eidus ka *?hjus, miks steinerkasvatuses karistusi (meie m?istes5 ei kasutata.6a*s on kujunev isiksus. </a tema elatud *-ev ja tehtud te/u on nö. *roovitöö. 8a kui mida/il-heb meie, t-iskasvanute, m??tu mööda valesti, siis on see sedakorda la*se eba?nnestunudkatse korraldada enese ja maailma vahekordi, sobitada end ellu. Karistuse *uhul tuleb karistuse*?hjust m?ista, a/a t)elise m?istmise ae/ on la*sel veel ees. Tulemusrikkam ja la*se loomuseleenam vastav on *?hikooli al/uses ja keskel nö. tunde e. elamusteraapia. 6a*ses tekitatakseselliseid kujutlus*ilte, kus ta elab l-bi analoo/se teo ta/aj-r/i. K?lbeline elamus j--b *sivanala*se hin/e, m?judes t-iskasvanu easki, mida he/i, kuitahes ?i/lase karistuse *uhul kll v-itaei saa. +eda enam, et ?i/lus meie, t-iskasvanute ree/listikus ei lan/e enamasti kokku la*se?i/lustunde ja m?iste/a. 6isaks sellele j--vad leastumiste ja untsuminekute te/elikud *?hjusedmeile sa/eli ebasel/eks. +ellisel juhul tekitab karistus ker/emal juhul trotsi, 7ree/lile 7 allutaksehirmust, mitte t?eks*idamisest. Halvemal juhul a/a on tulemuseks k-ttemaksuiha nin/ l-bi eluulatuv vihkamine umbm--rase 7nende7 vastu. Kas me *ole sellist taaka kandvaidkaaskodanikke kohanud

Djaj-rku " 1& eluaasta vahel v?ime nimetada moraalse "antaasia kujunemise ajaj-r/uks.

Kaheteistkmnenda eluaasta *aiku kujuneb ha enam v?ime viia 2antaasia kaudu tajutukoosk?lla m?istelise, m?tteliselt arusaadu/a. >ii na/u kllastatud lahuses kasvavad kristallid,l-bistab 2antaasiarikast la*se*?lve murdeea knnisel sel/e analtilise m?tlemise joonis.

>ende muutuste/a la*ses *eaks ?*etaja end kohandama. +eda i/a on steiner*eda/oo/idnimetanud kuldseks la*seeaks. >ii kaunis, harmoonia ja 2antaasiarikas na/u sellal, *ole la*s,v?ibolla inimene ldse, hel/i teisel oma elu*erioodil. Kes omab *iisavat tundlikkust javaatlusv?imet v?i *ab seda eneses arendada, suudab nautida selleealist last tema hin/ekujunevas kauniduses.

Kui loomin/urikkaks v?ib muutuda kasvatus ja ?*etus nii koolis kui kodus, kui kasvatajadt-iendavad la*se 2antaasia rikkust, kujutlus*iltide harmooniat omaenese te/evuseloomin/ulisuse/a.

unnikunst , mis esimestes klassides eelk?i/e ?*etajast l-htub, on neljandasviiendas klassistajutav klassi?*etaja ja neljakmneh--lse koori hisloomin/una. 6aste hul/as v?ib saada t?estilausa muusikalise elamuse, ol/u te/emist ajaloo, v??rkeele, matemaatika v?i liikumistunni/a.

Murdeiga

urdei/a on enamasti katsumuseks mitte ainult la*sele enesele, vaid ka tema vanematele ja?*etajatele. in/il m--ral aitab t-iskasvanute*oolset m?istmist suurendada ehk j-r/minem?ttek-ik.

#siline snd maailma on vaid esimene ja k?i/e lihtsam inimesekssaamise vaevadest.

+eej-rel li/ikaudu seitsmenda eluaastani on or/anism te/evuses eelk?i/e 2silisekujundamise/a. Koolieelikust koolik*seks saamine see/i on snd, snnib hin/ ja arenebedasi ko/u oma mitmekl/suses. Kolmas murdeeas toimuv vaimu, intellektimaailma astuvaisiksuse snd on vaevaline. >ii erinevana tundub reaalne maailm kuldse la*se*?lve ilmast,inimesed senisest kujutlusest, ja la*s e/a ta ise/i ole selline, na/u ta end n-ha tahaks. >eed kolm kon!likti on rohkem v?i v-hem *eidus ja tuleb varuda *alju kannatlikkust. et -ra oodatanende lahenemist.

Parim abi la*sele oleks usaldusv--rse vanema s?bra olemasolu v?i leidmine. Kui/i ree/lina?*etaja sellal oma j--/itu autoriteedi kaotab (et seda m?ne aja *-rast uuesti omada juba



ainetundjana, inimesena5, on m?nel/i la*sel kindlaim abiline tema n-ol olemas. Banemad, kelle juurde murdeealine oma *robleemide/a kordki tuleb, ol/u ?nnelikud ja m?istku need on k?i/et-htsamad asjad maailmas. 8a kui juhtub, ja seda juhtub sa/eli, et la*s, nooruk, oma vaevadestvaikib, tuleb oodata, kannatada. "saldus kas tekib v?i ei. +ee on nagu kingitus, mida ei *ressitav-lja, vaid loodetakse.

Fan/ed la*se*?lveae/sed *iiran/ud ja ar/i*-evasd ttavad kohustused on selles eassobimatud. ida tehakse, tehta/u seesmisest tundest, mitte sundusest. +nnib uus kvaliteetmitte ainult noores inimeses eneses, vaid ka tema suhetes maailma ja *ere/a. B-lise siililikkuseta/a on te/elikult kodusoojuse ja suhete v-/a k?r/e hinnan/. rme vaid sunnime last selles easkodust v??rduma. +elliseid sisuliselt kodutuid on nii *alju ma/amisase *ole veel kodu. Kui*eletame eemale noore inimese vanad ja uued s?brad, oleme kauaks ilma ka oma la*sest.+ama kehtib kooli kohta. +uuname t-rkava nooruki eeskujude ja ideaalide kllasesse kirjanduse,teaduse, reli/ioonimaailma. >a/u v-ikela*s koduneb maailmas l-bi vanemate ja teiste*ereliikmete, al/koolila*s l-bi ?*etaja autoriteedi*ee/li, nii v)ib leminekuealisele olla toeksveel/i kau/emalseisev vahendaja romaanikan/elane, teadlane, *hak. Beel kakskmmendaastat ta/asi olid just need eelistatud eeskujud. Biimase tosina aasta jooksul on mitmel *oolmaailmas leitud, et eeskujude hul/as on valitseval kohal *o*t-hed. :n see nii, tuleb ?*etajal/in-ha vaeva ja *da teadvustada eelk?i/e enesele, siis noorukitele v--rtuslik neis inimestes,nende kujunemistees. T-na*-eva tasakaalustamata ja okkalise elutee/a kuulsused on (eriti

v?rdluses eelmiste ajastute suurkujude/a5 v-/a ?*etlikud, kui vaid suudame avada nendesaatuse ja selle inimese enese nin/ ajastu t-henduse selles.

>ooruk, kes v-ljub leminekuea sulatusahjust on uus inimene. 6ihtsalt kelle/i autoriteet eimaksa tema silmis mida/i. </a t-iskasvanu *eab end n-itama kui asjatundja, v--rikas inimene.ida/i t?estada on v?imlik vaid *?hjendades, im*oneerida v?ib vaid ko/emus. Hin/ehaavad jamuhud k-ivad noorukiea/a kaasas. Toe *uudumisel v?ivad need osutuda lii/a s/avateks.

>oorukiea armastus on ldinimliku armastuse sarnane. >eiu armastab enamasti eneseloodudkujutlust, ideaali. >oormees avastamist n?udvat saladust. 8a ise/i t-na*-eval ei *ruu/iesimeses t?sises kiindumuses kahtlustada kehalise naudin/u otsimist. ;r/itsemine jakahtlustamine v?ivadki olla lii/varase 7*attulan/emise7 ajendiks. >oorukist, ka siis kui ta on omala*s v?i ?*ilane, tuleb lu/u *idada sama *alju kui i/ast tundmatust inimesest. Tal on k?i/iti ?i/usolla teiste sarnane. Kui ksida kuidas j--b siis kohustuste/a need *aneb elu ise v-hehaaval

*aika. Bastastikune lu/u*idamine sisaldab eneses ka vastastikuseid kohustusi.

>oorte omavaheline s?*rus ja armastus on k?rvaltvaatajale kaunis *ilt, mille ?rnu tundlikketoone ja sel/ust ei riku ka m?ned *aksemad v-rvi*lekid.

+elles eas ilmutab kujunev neiu ja noormees end erinevalt ja vajab erineva *)hitooni/akohtlemist. +eesmiselt on ttarla*sed tu/evamad, sotsiaalselt ja isiksusena k*semad enese elukorraldamiseks ja teiste juhtimiseks, vastutuseks. Poisid on seesmiselt hoo*is hellemad, vajavadm)istvat ja tunnustavat tu/e, kan/elaslikku eeskuju, vormivad end kord he, kord teise eeskuju j-r/i, et oma kujutluste 7*ee/el*ilte7 te/elikkuses teiste *eal kontrollida. B-lise kunstliku r-i/use ja j-meduse vastu aitab *ehme, m)istev, irooniata huumor.

0seloomutüüpidest

Koolieeliku *uhul on m--rav keha, or/anismi kujunemine, konstitutsioon, millest edas*idiilmnev tem*erament *ai/uti l-bi tun/ib. +eitsmenda eluaasta *aiku muutub valitsevakstem*erament ja on sellisena mitme aasta v-ltel kasvatajale nii heaks 7tööriistaks7 kui



7materjaliks7. +amamoodi on la*se iseloomut* aastate *ikku kujunemas tem*eramendivarjus nin/ ilmneb neljateistkmnenda eluaasta *aiku, *uberteedieas.

Karakteri aren/ on eriti intensiivne 14 &1 eluaastani. >ooruki konstitutsioon ja tem*eramentsellal taanduvad, avaldades isiksusele m?ju alateadvuslikul tasandil, tu/evdavad v?in?r/endavad teatud iseloomujooni.

+teiner*eda/oo/ikas eristatakse seitset iseloomut*i uudishimulikksitlev, j-relem?tlikhoolikas, or/aniseeriv, muretsevhoolitsev, uuendavinnovaatiline, s-ilitavkonserveeriv nin/tasakaalustatud t*. Esimesed kuus esinevad kahes modaalsuses aktiivne ja *assiivne, ehkekstravertne ja introvertne. (. v. 6ieve/oed, 7The an on the Threshold7, e.k. 7<nimene l-vel75<deaalsetes tin/imustes toimib selles eas *?hiliselt nooruki enesekasvatus. Baimne aren/,intellektuaalse, analtilise m?tlemise kujunemine on soodus *innas ka oma iseloomukujundamiseks. Paraku reaalses elus on nooruk harva sellistes tin/imustes, kus tekib v?imalusenese/a svenenult te/elda, end mitmekesistes rollides katsetada ja tulemusi analsida. </atit-nuv--rne oleks selliste v?imaluste teadlik loomine nii koolis kui kodus ja huvihariduse valdkonnas. >in/ eksimusel ei tohiks ka selles eas olla 7saatuslik7 t-htsus. Bastu*idi vead,eksimused sotsiaalses *laanis on *innaseks, millel areneb eneseanalsi ja enesekasvatusevajadus. +eda juhul, kui noore inimese loomulik analsi ja enese tundma?**imise tarve leiabtoetust ja abiliseks on asjatundlik nin/ kasvandiku heast k-eka-i/ust huvitatud autoriteetne

?*etajakasvataja. >oorte suurt huvi i/at liiki testide jms. vastu selles eas v?ib rahuldada vaidv-/a asjatundlik *shholoo/. uidu on kahju valesti t?l/endatud testist suur.

Kasvatajale oleks kasuks iseloomut*ide tundmine ja selle teadmise kasutamise oskus. Baidorienteerudes tem*eramendi ja iseloomut*ide hul/as oleme v?imelised noorukit v--rtustama ja oma kasvandikku *eda/oo/iliselt abistama.

Kasvataja ja kasvandike suhete korrastamine ja treenin/ on t-na*-evaks j?udnud *uht*shholoo/ia valdkonnast ka kooliseinte vahele. ;+Ds on teiste humanistlike haridusvooludeseas huvi*akkuv ja *o*ulaarsust v?itev Fo/ers*eda/oo/ika. itmesu/uste rhmatöö vormideabil stimuleeritakse tolerantsuse, seesmise motivatsiooni ja koostöövalmiduse kujunemisti/a*-evases ?**etöös. Hariduses n-hakse mitte v-ljast*oolt tulevat (*ealesurutud5 isiksusekujundamist, 2ormaalsete teadmisteoskustevilumuste andmist la*sele, vaid la*se seesmisearen/u toetamist. itmetes maades tehtud uurimused, *araku, n-itasid, et vaid ks kmnendik

?*etajatest on isiksusekeskse ?*etamisstiili/a, teised j-r/ivad direktiivseid ?*etamismooduseid.

asvataja-õpetaja

Kindlasti tekib ksimus kasvataja iseloomust, tem*eramendist. >aljaviluks k-ibib steinerkoolides jutt viiendast tem*eramendist kasvataja tem*eramendist. 8a t?esti kasvataja *eab helt *ooltlastele sel/esti tunda andma, et on temal/i iseloom, on temal/i tem*erament, teisalt ei tohi?*etaja tem*erament eales dikteerida talle k-itumismaneeri, sm*aatiaidanti*aatiaid klassis jm.Tuleb ju sa/eli san/viiniku/a olla san/viinik, 2le/maatiku suhtes su*er2le/maatik. v?i, juhul kuiklassis ks tem*erament *raktiliselt *uudub, kasvatuse huvides hoo*is ?*etajal enesel selletem*eramendirhma rolli kanda.</a meie kasvandik areneb ja teostab end al/ul meie *il/u ja k-e all, hiljem iseseisvalt. +eetoimub ka siis, kui meid tema k)rval ei ole, kul meid enam ei ole. 6a*s ei tohi olla meie koo*ia ajad ja olud muutuvad.T?eline kasvataja on takistuste k?rvaldaja inimvaimu vaba aren/u teelt.

:ma :$2ordiloen/utes on Fudol2 +teiner s?nastanud &S(&T)S)'ST0 1*M )*2SET 3EE4*0T,mis *eaksid l-bistama ko/u kasvataja tööd

T>;6<KK;+ ja D;KDFT;+ kosmose ees, mille elavad j?ud te/utsevad v-ikesesla*ses, ilmutades meile jumalikku saladust, mis ootab meie*oolset lahendamist9



DFD+T;+ selle vastu, mida me ise teeme, mida anname la*sele9BDD;+E tunne, mis *eab ?itsele lööma ka la*ses.

Kasvatame last selleks, et ta teadvustaks end BDD :6EB;+E>D meie k?rval.

ida vajab )*etaja Aaldor2koolis oma töö *ro2essionaalseks te/emiseks illised on needoskused, mis on i/a*-evasel tarvitusel

Suulise esituse oskuseid::skus jutustada oskus varieerida oma jutustamisviisi vastavalt laste eale, esitatavale

ainele, tem*eramenditbile suunamisele9 oskus jutustada muinasjuttu, valmi,moraalilu/u, loodusstseeni, mti, bio/raa2iat jne.

:skus iseloomustada ja oskus kirjeldada esitada n-htuseid, mudeleid ja 2akte erinevas easlastele, erinevatele tem*eramentidele suunatult, t-*sete v-ljendite valiku/a, mis

v-ldib valede kujutluste, assotsiatsioonide teket.:skus instseneerida lihtsamaid s@heesid lase/a alates muinasjuttudest nin/ lavastada v)i

assisteerida lavastavale )*etajale klassin-idendite *uhul. <m*roviseerimisv)ime ja v)ime kasutada lihtsaid nukke .:skus deklameerida, esitada *east vajalikke v-rsse, rtmisalme, *oeeme, ballaade ja

juhendada k)nekoori.

Muusikalise esituse oskuseid:7Dnda k-tte h--l7 lihtsate laulude alustamiseks.6aulmisoskus lihtsate laulude laulmiseks, ettelaulmiseks, kaasalaulmiseks.:skus & 4h--lse kaanoni laulmiseks, laulmise 7k-i/ushoidmiseks7.:skus veidi m-n/ida *lokk2lööti, viiulit, Ihoroi 2lööti vms.:skus (v)ime5 kuulda helisid, tajuda neid looduses ja erinevates materjalides.:sata rin/m-n/e, eriti 2olkloorist *-rinevaid.

unstialased oskused::skus tahvlile ilusasti kirjutada, tahvli *inda kaunilt kasutada.:skus teha kauneid tahvlijooniseid (s*etsii2iline <n/lismaa Galdor2koolides5, t-*seid

in2ormatiivseid jooniseid.:skus juhendada m-r/m-r/ tehnikas akvarellimaali.:skus juhendada joonistamist vahakriitide, *astellide ja v-rvi*liiatsite/a.:skus juhendada tskli(e*ohhi5vihiku kujundamist.:skus (mesilasvaha ja savi5voolimise juhendamiseks.

:n muidu/i m)ned h-datarvilikud harjumused, et kasvataja m)ju oleks *ositiivne, *shilistener/iat s--stev, et ta *siks heas 2silises, emotsionaalses ja vaimses vormis. <huh/ieenik)rval on v-/a oluline hin/e ja vaimuh/ieen, mille harjumused meil enamasti *uuduvad.

Tahan veel kord r)hutada olulisim on see jõud# mida õpetaja oma seesmise olemusegamistahes tegevuse kaudu õpilastele edasi annab. Aaldor2kooli )*etaja ettevalmistusek-i/us treenitakse *aljusid oskuseid ja v)imeid, et oma sisemist j)udu t)esti v)imelised oldaks*arimal ja lastele sobivaimal moel edasi andma, a/a see j)ud *eab inimeses olema headusena,

armastusena, vastutustundena.

5petajana usu, et sind usaldatakse oma klassiruumis, oma klassi/a te/utsema oma *arimasisetunde j-r/i

klassi kujundamine on )*etaja(te5 (ja ka )*ilaste5 loomin/9 mööbel klassis on kasvatus)*etus*rotsessi teenistuses, mitte selle m--raja

(laudade*inkidetoolide jal/ade alla on nende h)l*samaks nihutamiseks healiimida tillukesed mistraribad vms kaob ka toolide nihutamise kolin59

nii *alju kui v-he/i v)imalik v)ib )*etaja otsustada ajakasutuse le omaklassis, klassi siseelu ree/lite le (millal teha vaheae/u siis kui te/evus on



tehtud v)i kui la*sed on v-sinud, kas *eab AJsse ksima v)i v)ib vajadusel sinnalihtsalt minna, millal ja mis m--ral v)ib klassitoas liikuda, h*ata,

ronida ... sest m-n/ ja liikumine on eduka aren/u ja e2ektiivse tunni ks osa, jne5 koostöö laste huvides ol/u )*etaja kontaktide aluseks nii kollee/ide kui lemuste ja

lastevanemate/a9 kui mida/i l-heb esimene kord untsu siis vead just selleks on/i head, et neist

saab )**ida



M+tisklemiseks ja v+imalust m66da argipäevas kasutamiseks

Ene-Silvia Sarv

1. Suhetes lapse ja klassiga.

1.1. </a la*s on armastust, lu/u*idamist ja t-hele*anu v--riv sellisena, na/u ta on. >ii vaimseltandekas kui vaimsete *uuete/a la*s v--rib kasvataja ko/u hin/ej?udu.1.&.</a la*se i/a m?te, soov, ksimus, tunne on t-hele*anu v--riv.1.3. 6a*s *eab nii kodus kui koolis olema kaitstud nii 2siliselt kui vaimselt. Turvatundeloomiseks

kujunda ruumid nii, et neis oleks m?nus olla mahedad, la*se eale sobivad v-rvid,naturaalsed materjalid, v?imalikult v-he teravaid ja t-isnurki al/klassides9

kodus ja kooliski ol/u la*sel v?imalus soovi korral *uhata (eriti al/klassides5, tav?ib ju end halvasti tunda, olla hai/lane v?i lihtsalt v-sinud9

la*sel *eaks olema v?imalus teistest lhemaks ajaks eralduda, samuti vabaltv-ljuda tualetti, jooma kee/i meist,t-iskasvanuist, ei taluks, kui *eaksime i/a

oma elementaarse vajaduse rahuldamiseks k-tt t?stes (ja kmnete silma*aaride

t-hele*anu tajudes5 luba *aluma9 *shilise turvatunde oluliseks osaks on la*se kaitstus solvava, alandava s?na jateo eest .

6DP+ E< :6E PDHD, eba?nnestunud v?ib olla ks konkreetne te/u, m?ni töö,m)te/i, mitte la*s9

i/a la*s on hea sellisena, na/u ta on, ks *ole *arem teisest la*si ei tohiksv?rrelda ei nende omaduste e/a te/evuse tulemuste *?hjal.

1.4. </al la*sel on ?i/us kasvataja t-hele*anule koolis *eaks *dma tervitada hommikul k?iki oma klassi la*si k-tt*idi, see

annab nii *alju teada i/ahe tervisest, tujust ja loob vahetu sideme kasvataja ja la*se vahel. Kodus on selliseks kontaktiallikaks memme

hommikumusi, mis meie hin/elt urbaniseerunud *eredes sa/eli *-ristundmatukis on muutunud.

?htul oleks hea m?ttes korraks *eatuda oma lastel v?i kasvandikel, eriti neil,

kelle/a v?i kellel raskusi on, nin/ *da ko/u sdamest n-ha nende h-idomadusi ja te/usid.1.. </a kooli*-ev, i/a koolitund *eaks *akkuma mida/i hin/el-hedast i/ale la*sele. :mate/evust kavandades *a kasvatajana n-ha ette mida/i i/ale tem*eramendile. +ee, mis *akub*?nevust koleerikule, on sa/eli vastuv?etamatu, hirmutav melanhoolikule. Erinevad te/evused,tem*eramendi*-rased l?i/ud jutustuses, erinevad tunni rtmid ja muinasjutute/elased, ?*itavadloomadtainedki h--lestavad enesele erinevaid la*si.1.'. Pa luua kindel *-eva, n-dala, aasta rtm, koolis ka tunni rtm. Fahulik*halikhommikusalm, l?unasalm enne sööki, tunni ja *-eva rahuliku l?*etamise moodus, a/a kakodune ?htujutt k?i/il on la*se kujunemisel ja seda saatva ?hkkonna kujundamisel oma koht. Dasta*had loovad sideme looduse rtmide/a ja ldinimlike hin/ev--rtuste/a.1.. Kasvatus ja ?*etus ei seisne ainult s?nas ja kirjat-hes. 7*etus on see iva7, mida saabedasi anda nii joonistamisemaalimise, voolimise, laulmise ja *illim-n/u, rtmi ja liikumise/a,

ol/u siis te/u emakeele, loodus?*etuse, matemaatika v?i mistahes muu aine/a. 6a*s elab jatajub tervikuna nin/ hin/e ja tunde kaudu omandatu on *sivaim.

Ei tohi: - lapsi omavahel võrrelda- ühtki last tahtlikult solvata# tema üle ironiseerida# teda mistahes moel

alandada- seada kahtluse alla tema paremat loomust - laps oma olemuselt on hea.



/. Suhtes (ise)enese kui kasvatajaga ja kolleegidega.

&.1. +inu kui kasvataja *arimaks ?*etaja on arenev la*s. 8-l/i, vaatle oma kasvandikke, nii saadteada, mis neile hea on. ?ista last kui inimest, kes areneb.&.&. Kasvataja on la*sele inimlikkuse ja kultuuri esindaja.&.3. Kasvatus on kunst. Fee/lid ja eeskirjad kehtivad siin vaid sedav?rd, na/u maalikunstnikule

kuluvad -ra v-rvide se/amise ja kom*ositsiooni oskused. +uurema *aindlikkuse kasvatamises?*etamises, suurema tundlikkuse la*se loomuse tajumisel saavutad arendades eneseskunstioskuseid.&.4. Pa j-l/ida end kasvatajana, anda enesele aru tehtud vi/adest ja neid mitte korrata. Pasaavutada

sel/e diktsioon, rahulik k?nemaneer, vaikne meeldiv h--l9 heatahtlikult n?udlik hoiak9 *idev seesmine suundumus *ositiivsele oma kasvandikus9 et kski vajalik asi ei j--ks te/emata ebamu/avusest, laiskusest ei matk, k-sitöö,

voolimine, emal ?htujutu jutustamine, ?*etajal la*se kodu klastamine.&.. *etajana ?*i ?*etama nii *aljusid aineid kui v-he/i v?imalik. +a suudad t-iuslikumaltteostada oma kasvatajamissiooni ?*etades ise ja ?**ides ise nii emakeelt, matemaatikat,k-sitööd kui k?ike muud. Kord koolieas, nooruses, oled ju nii *aljut osanud. Too jul/esti enese/aklassi oma kiindumused ja hobid. 6a*sevanemana lase la*sel osa saada oma huvidest, osa

v?tta töödest.&.'. *etajana *a luua *ositiivne koostöö kollee/ide/a mitte laste, ?*etajate, vanematekritiseerimisena vaid hise tee loomisena *arima tulemuse saavutamiseks kasvatuses.Klassijuhatajana *a koondada oma klassi ?*etajad enese mber. Ehk aitab 7kellaviietee7 kordn-dalas, kord kuus +eal saab leida *ositiivseid hislahendusi rasketele *robleemidele,avastada head nii kollee/is kui kasvandikus, luua koosk?laline orkester klassi ?*etajatest. Emav)i isana *a luua la*se mber esimestest *-evadest alates heasoovlik, moraalselt v--rtuslikaatmos2--r. 6a*se tulevane tervis, eluj?ud ja elulesande t-itmise edu oleneb koduse ?hkkonnaharmoonilisusest, k?lbelisusest, la*se loomuliku aren/u arvestamisest.&.. *etajana *a leida kom*romissiv?imalusi *ro/rammi/a

?*eta v-hem, a/a sel/eks9 ?*eta mitmel moel, et j?uda i/a la*seni.

Kasvatajana arvesta laste erinevusi nin/ *a end harjutada i/a te/evuse juures n-/ema selle

kohasust ja m?ju erinevatele lastele. 6aste kodused tlid on sa/eli selle tulemus, et erinevadvajadused ja v?imed ei leia enesekohast rakendust. B-rvitule 7keskmisele7, 7normile7 seatudkeskkond ei sobi kellele/i te/elikkuses.&.!. Kasvatuse kuldree/lid on

k?ik, mida tled v?i teed, ol/u t?de9 k?ik, mida tled v?i teed, ol/u tehtud korralikult, hin/esoojuse/a9 ole avatud k?i/e maailmas toimuva suhtes, aktiivne suhe maailma on aluseks

loomin/ulisusele kasvatuses ja ?*etuses9 *a last n-ha, tunnetada kui tervikut, kelle keha, hin/e ja vaimu siduvaid niite

tuleb k-sitseda oskuslikult ja kahjustamata. Che/i s?na v?i te/evuse/a-ra kahjusta last.&.". Enesekasvatus ja enesearendus need on kasvataja?*etaja te/evuses edu *andiks.K?ike on v?imalik ?**ida te/ema, k?ike on v?imalik ?**ida te/ema *aremini. Eksimusedkasvatuses on kll raskesti *arandatavad, a/a nende korri/eerimise aluseks saab olla vaid

kasvataja siiras *e teha la*sele head.

7. 5petaja# kasvataja suhtes lapsevanematega.

3.1. Teil on hine missioon aidata v-ikesel inimesel areneda eluj?uliseks t-iskasvanuks, heaksinimeseks, kes on v--rikas kodanik nii homme, aasta kui ka neljakmne aasta *-rast.



3.&. 6-htu/e alati *ositiivsest la*ses, tema kodus, vanemates, kasvatajates. ;sku/e heassela*ses. Kasvatusraskused ol/u neljasilmajutt, mis l?*eb hise te/evuskava/a.3.3. ?*etaja, kasvataja , la*sevanemate koostöö on edukas, kui hised sihid on sel/ed, kuihiselt k?neldakse ja tehakse head, vajalikku (hised ?**used, *eod, majandusmuredelahendamine, matkad jms5.3.4. Pole su/u/i lii/ne vaev anda i/ale vanemale kevadel tema la*se kirjalik iseloomustus aren/ukirje koos suunitluse/a j-r/miseks aastaks. +el moel ?*itakse last *aremini, tervikunan-/ematundma, svenetakse tema olemusse.3.. 6a*sevanem, eriti ksikvanem, tundku ?*etajas liitlast. ?*etaja tundku liitlast vanemais.+elleks on eelk?i/e vajalik vastastikune lu/u*idamine, delikaatsus, hine lu/u*idamine la*sevastu.

eeldivat kasvataja)*etaja elu soovides

Ene+ilvia +arv.

Documents

E-S. Sarv. Steinerpedagoogikast TÜ tudengitele