01/14EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEABELEHT NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 Eestseisus lk 3, 22 EALi üldkogu koosolek lk 12 EALi uued liikmed lk 26Arhitektuurivõistlused lk 27 EALi teated lk 28 Eesti Arhitektuurikeskuse teated lk 31 Teated seenioridele lk 32 Juubilarid lk 32

XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Vaba ruum” kalibreerimisprotsess Noblessneri kvartalis Tallinnas. Eesti ekspositsioon avatakse biennaalil 5. juunil 2014 kl 17 (kohaliku aja järgi). Foto: Johan Tali.

arh.01/14

EALi uus esimees Indrek Allmann. Foto: EAL.

See kevad tõi arhitektide liidule taas uue esimehe. Seekord minu. Tänan teid usaldu-se eest valimistel!

Liidu üldkogul valimiskõnes puudutasin kolme põhiteemat, millega tahaksin järgmisel kahel aastal süvendatult tegeleda. Nendeks on meie arhitektide tööpõllu avardamine nii riigisiseselt kui ka väljaspool Eestit ning meile lähimate loomeliitu-dega koostöö suurendamine. Laiemalt olen neid teemasid käsitlenud oma interv-juus Veronika Valgule 4. aprilli Sirbis ja mujalgi, seega kordama enam ei hakka.

Plaanid tunduvad küllalt pragmaatilised. Kas loovus on jäänud nüüd tagaplaanile? Õnneks pole see võimalik! Loovus pesitseb meis endis, meie loomingus. Pragmaati-line saab olla vaid juhtimine.

Liikmetest sõltub, milline on meie liit. Mida saab see tehtud, milline on selle kuvand avalikkuse ees. Liikmetest sõltub, millise kvaliteediga on meie näitused, kuraatorivõistlused ja ettepanekud seadusandjale. Tahan siinkohal tänada kõiki teid, kes te olete viitsinud tulla välja oma igapäevarutiinist ning löönud kaasa eri-nevates töögruppides, pakkudes välja ideid ettevõtmisteks ja aidates neid ideid see-järel ka ellu viia.

Oleme avanud EALi kodulehel kuulutuste all üleskutse kõigile erinevates töö-lõikudes kaasategemiseks. Ära jää ootama, et ehk keegi taipab Sulle helistada ja isiklikult kutsuda – see siin ongi isiklik kutse just Sinule! Iga abiline on teretulnud. Panustame ju ühiseks hüvanguks. Mitmekesi tehes sujub töö kiiremini ja ei teki ka väsimust.

Minu esimesed töönädalad on olnud töised. Koostatud on selle aasta tegevuska-va, paika on saadud uue juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad, kohtutud on erine-vate liitude juhtidega ning kolleegidega Soome Arhitektide Liidust (SAFA). Tegeleda on tulnud ka vähem meeldivate teemadega.

Kevad on käes, peatselt saabub suvi. Ärge siis unustage, et iga ületöötunni kohta vajame kolme tundi väljapuhkamiseks. Säravat loomingut!

Indrek AllmannEALi esimees

JUHTKIRI

ARH. 1/2014. Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), kujundus ja küljendus: Madis Katz

Eesti Arhitektide Liit

Rg-kood: 80053223 Aadress: Lai 31, 10133 Tallinn Üldfaks: 611 7431 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

Pangarekvisiidid: ak EE211010022011720004, SEB

EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot.

EALi esimees on Indrek Allmann.EALi aseesimehed on Aet Ader, Jaak Huimerind, Peeter Pere ja Kalle Vellevoog.Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7435, ingrid@arhliit.eeSekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.eeProjektijuht Kairi Rand: tel 611 7433, kairi@arhliit.eeProjektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.eeKommunikatsioonispetsialist Tiina Shein: tel 611 7430, info@arhliit.eeRaamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee

EALi kontori lahtiolekuajad: septembrist juulini E–R kl 10–17. EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30.

3

arh. 01/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

Eestseisuse koosolekud

5. DETSEMBER 2013

m Eestseisus, käinud vahetult enne koosolekut Kultuurikatlas EALi võimalike ruumidega tutvumas, oli sinna kolimise suhtes endiselt hästi meelestatud.

Ingrid Mald-Villandi seisukohast võib kolimi-se puhul näha EALi jaoks siiski mõningaid ohte. Näiteks ei ole seal laopinda, mis on võistlustöö-de hoiustamiseks hädavajalik. Eestseisus otsus-tas uurida, kas Eesti Arhitektuurimuuseumil on võimalik eraldada EALile laopinda. Minimaalne ruum peaks olema 30 m2, kuiv ja lihtsasti juurde-pääsetav. Teise ajutise miinusena nimetas I. Mald-Villand ehitustegevust Kultuurikatlas, mistõttu oleks töö sujuvaks tagamiseks oluline, et EALi ruumidesse oleks normaalne juurdepääs tagatud nii külalistele kui ka töötajatele ja transpordile.

Reaalselt oleks võimalik sisse kolida 2014. a esimesel poolel, kui EAK on ruumidele saanud kasutusloa. Lõpliku kolimisotsuse jaoks peaksid renditingimused olema vastuvõetavad.

m Arhitektide kutse-eetika põhimõtete uue versiooni väljatöötamiseks moodustatud töögru-pi liige K. Vellevoog tutvustas novembris valmi-nud dokumendi põhimõtteid ja lähtekohti.

2013. aasta kevadest koos käinud töögrupi koostatud dokumendi aluseks on EALi üldko- gul 26. märtsil 1999 vastu võetud ja EALi üldko- gul 15. veebruaril 2002 redigeeritud arhitektide kutse-eetika normide dokument, samuti Soome Arhitektide Liidu (SAFA) ja Soome Arhitektuuri- büroode Liidu (ATL) ning Saksa arhitektide kutse- eetika normid. Dokumendi uus versioon tuleb kinnitamisele 2014. aasta EALi üldkogul. Enne seda peavad kõik EALi liikmed saama dokumendi-ga tutvuda. Eestseisuse ülesandeks jäi dokument põhjalikult läbi töötada.

m Otsustati, et Ene Läkil koostamise lõppjärgus olev entsüklopeedia „EAL 90” antakse välja veebiväljaandena. Selle eeliseks paberväljaande ees on asjaolu, et seda saab jooksvalt täiendada.

m „Aasta betoonehitis 2013” konkursi žüriisse määrati EALi esindajana Raivo Kotov, kes andis selleks ka nõusoleku.

m K. Rand tutvustas EALi liikmete pakutud 2014. aasta EALi õppereisi võimalikke sihtkohti:  a) Mehhiko (mis eelmisel korral kalliduse tõttu kõrvale jäeti), b) Bodensee ümbruse piirkond (Austrias Vorarlberg, Saksamaal Baden-Württem-berg, Šveitsis Thurgau ja St. Gallen) ning c) Lõu-na-Aafrika Vabariik (Durban, UIA üritusega samal

ajal, augustis). Lõplik valik otsustati teha EALi liikmete seas korraldatava hääletuse teel. Enne on vajalik, et hääletajad teaksid, milliseks kujuneb iga reisi ligikaudne maksumus inimese kohta.

m Eestseisus, vaadanud läbi Jaan Pordi EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

19. DETSEMBER 2013

m P. Pere andis ülevaate samal päeval toimunud loomeliitude esindajate ja uue kultuurimi-nistri Urve Tiiduse kohtumisest. Seal arutati päevakajalisi teemasid ja lepiti kokku edasistes regulaarsetes kohtumistes loomeliitude ja Kul-tuuri Koja esindajatega. Kultuuriminister ütles, et loomeinimeste arvamus ja koostöö loomeliitudega on väga vajalik.

Loomeliitude esindajad nimetasid järgmisi neid kõige enam puudutavaid ja riigi sekkumist vaja-vaid probleeme ja valdkondi:•autoriõiguse seadus;•valdkonna asjatundjate kaasatuse suurendami-

ne kultuurivaldkonnas tegutsevate sihtasutus-te nõukogudesse;

•streigi keelustamine (streigi korraldamine peaks olema seadustatud);

•arhitektuurivaldkonna tegevuskava koostamise taasalgatamine;

•üldised loomeliitudele muret tekitavad küsimused.

18. detsembril toimus EALis EALi algatusel loo-meliitude esindajate kokkusaamine eesmärgiga arutada loomeliitude edasist koostööd. Kokku-tulnud pidasid vajalikuks hakata korraldama loo-meliitude esindajate regulaarseid kokkusaamisi. Kultuuri Koja esindajad tegid ettepaneku kujun-dada Kultuuri Koda ümber nii, et selle tegevusse saaks kaasata kõiki loomeliite. Üldise seisukohana jäi kõlama, et luua tuleks puhtalt loomeliite ühen-dav organisatsioon, kuhu võiks kaasata ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunsti-akadeemia. Ühendus võiks koos käia kord kvarta-lis ja selle üks tulemus võiks olla kultuuriministri-ga kohtumisteks seisukohtade ettevalmistamine.

Ku

ltu

uri

katl

a ru

um

idLo

om

elii

tud

e ja

ku

ltu

uri

min

istr

i ko

htu

min

eK

uts

e-ee

tika

põ

him

õte

te u

us

vers

ioo

nE

AL

90Ž

üri

iÕ

pp

erei

s 20

14

EALi uus esimees Indrek Allmann. Foto: EAL.

4

arh.01/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

m J. Skolimowski tõstatas arhitektide seas juba pikemat aega meelehärmi tekitanud ehituslu-bade väljastamise teema. Lisaks projektide menetlemise pikale ajale on menetlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (TLPA) väga närve-sööv ja suhtlemine ametnikega keeruline. Sage-dased on juhtumid, kus kohalikes omavalitsustes töötavad arhitektid kipuvad menetluse käigus sekkuma nende projektide arhitektuurilistesse lahendustesse.

Arutelu eesmärk on soov rahumeelse arutelu teel välja selgitada, miks koostöö ei suju. Et menetle-mine kulgeks valutumalt ja kiiremini, tegi Skoli-mowski ettepaneku töötada välja strateegia ning korraldada selleks TLPA osakonnajuhatajate ja EALi esindajate kokkusaamine.

E. Mänd pidas seda vajalikuks ja oli nõus korral-damise enda peale võtma. Et kohtumine kujuneks tõhusaks ja seal saaks analüüsida reaalseid olukor-di, oleks mõistlik rääkida probleemidest näidete varal. Ühe põhjusena, miks projektide menetlemi-ne kipub venima, nimetas ta nn 20 päeva reeglist kinnipidamist.

EALi esindajate sõnul on probleemiks ka see, et sageli vaatavad omavalitsustes projekte läbi ametnikud, kellel puudub arhitekti kvalifikat-sioon. Olukorda, kus madalama kvalifikatsiooniga arhitektid vaatavad läbi kõrgema kvalifikatsioo-niga arhitektide projekte (sh avaldavad arvamust arhitektuuriküsimustes), võib pidada absurdseks. E. Mänd tõdes probleemi ja Tallinnas võiks tema sõnul olla palgal mitu kvalifitseeritud arhitekti. Kui aga seada kvalifikatsiooni olemasolu üld-nõudeks, tekib küsimus, kas praegune kvalifikat-sioonisüsteem võimaldab kohalikus omavalitsu-ses töötanud või töötaval arhitektil üldse kutset taotleda.

J. Skolimowski ettepanekut luua EALi liikmeist kolmeliikmeline komisjon, kellele võiks soovi kor-ral suunata TLPA vaidlusalused projektid, ei kiit-nud E. Mänd heaks. Nii tekitataks tema hinnangul vaid üks kooskõlastav organ juurde. EALi ja TLPA vahel sõlmitavas koostöölepingus on kirjas, et TLPA tellib vajaduse korral EALilt vaidlusalusele projektile eksperdianalüüsi eesmärgiga kontrolli-da linnaruumi kvaliteeti, mitte tegeleda juriidiliste küsimustega.

Efektiivsuse huvides võiksid EALi esindajate arvates projektide läbivaatamisel koos käia erine-vate ametkondade esindajad, st võiks moodustada komisjoni (nagu nt Kuressaares).

Projektide menetlemist käsitlev kohtumine EALi esindajate ja TLPA osakonnajuhatajate vahel otsustati korraldada E. Männi juures 2014. aasta veebruaris.

m Eestseisus, tutvunud Pärnusse aadressile Pikk 12 kavandatavale Rimi kaubandushoonele

lahenduse saamiseks ettevalmistamisel oleva arhitektuurivõistluse tingimustega, ei olnud nõus neid kooskõlastama. Et ala detailplaneering on veel kehtestamata ja eestseisusele teadaolevalt on planeeringu kohta esitatud rohkesti vastuväi-teid, tuleks võistlus korraldada pärast detailpla-neeringu kehtestamist. Eestseisuse arvates tuleks käsitada kavandatavat kaubanduskeskust hõlma-vat ala (Ringi ja Aia tn ja politseimaja vaheline maa-ala ning Aida tn) tervikuna, st hoonestus-võistlus peaks hõlmama kogu ala.

Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon ja Rimi esin-daja Kaido Koch otsustati kutsuda 2014. aastal juhatuse koosolekule tutvustama kõnesolevat pla-neeringut ja kavandatavat võistlust.

m V. Tomiste tutvustas selle võistluse tingimu-si, mis korraldatakse 2014. aasta augustis Dur-banis peetavale UIA XXVI maailmakongressile saadetava Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioo-ni (BAUA) ühisekspositsiooni idee leidmiseks.

EALi ja BAUA koostöös väljakuulutatud võistlu-sele tööde esitamise tähtaeg on 27. jaanuar 2014. Tulemused avalikustatakse 4. veebruaril. Idee-võistlus on avatud ja anonüümne. Sellel võivad osaleda Balti riikides tegutsevad arhitektid, disai-nerid ja nende valdkondade üliõpilased. Osaleja-telt oodatakse kaheosalist võistlustööd. Esimene osa peab sisaldama ühisväljapaneku või instal-latsiooni kontseptsiooni ning teine külastajatele jagatava suveniiri ideed ja tootmislahendust.

UIA maailmakongress peetakse Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis 3.–7. augustini 2014 ja selle teema on „Architecture Otherwhere”. Üritusel keskendutakse arhitektuuri arengule tänapäeva maailmas, kus kasvav elanike arv toob kaasa palju üleilmseid probleeme. Otsitakse vastust küsimu-sele, kuidas luua mõistmist, et ainus tulevikutee on säästev areng.

m 2013. aasta Eesti Vabariigi kultuuripree-miatele otsustati esitada pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest kandideerima Veljo Kaasik tema eripärase loomingu ning visionäärse ja tulemusrikka tegevuse eest Eesti Kunstiakadee-mia arhitektuuriosakonnas.

2013. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistva töö eest Viljandi Gümnaasiumi hoone projekteeri-misel otsustati kandideerima esitada Salto ab OÜ arhitektid. See hoone on linnaehituslikult julge, ent moodne lahendus harmoneerub olemasoleva keskkonnaga. Siseruumide kujundus on samuti inspireeriv.

m Vaadati läbi EALi liikme Avo Järve sooviaval-dus astuda EAList välja põhikirja p 12 koha-selt seoses pensionilejäämisega ja asjaoluga, et tal puudub elukoha tõttu võimalus osaleda EALi töös.

Arh

itek

tuu

rivõ

istl

use

ko

osk

õla

stan

min

eE

esti

Vab

arii

gi k

ult

uu

rip

reem

iad

Väl

jaas

tum

ine

UIA

maa

ilm

ako

ng

ress

i BA

UA

eks

po

sits

ioo

n

Eh

itu

slu

bad

e vä

ljas

tam

ine

5

arh. 01/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

Põ

hik

iri

ÜK

Liik

mek

sK

and

idaa

di e

sita

min

eK

oh

tum

ine

kult

uu

rim

inis

trig

aE

uro

op

as t

ehta

v u

uri

ng

Uu

e m

ääru

se e

eln

õu

A

rhit

ektu

uri

pre

emia

dLiikmemaks on Järvel korrektselt tasutud. Eest-seisus otsustas avalduse rahuldada.

16. JAANUAR 2014

m I. Mald-Villand tutvustas eestseisusele EALi üldkogu koosolekul hääletamisele tulevaid EALi põhikirja muudatusi (vt üldkogu protokolli).

Eestseisus kinnitas muudatused.

m I. Mald-Villand tutvustas eestseisusele EALi üldkogu koosoleku kava.

m Taas arutati plaani korraldada Eesti Kul-tuurkapitali arhitektuuripreemiate üleandmi-sel kevadel (nt märtsis) eraldi show koos sisearhi-tektide, kunstnike ja disaineritega. Üritus eeldab aga rahastust. Tiina Sheini ülesandeks tehti enne järgmiste sammude astumist uurida mõne analoo-gi (nt näitlejate ja sportlaste auhinnagala) põhjal, kui suure eelarvega sellise ürituse puhul arvesta-da. Show võimalikuks projektijuhiks pakuti Ü. Rajasaart.

m Eestseisus, vaadanud läbi maastikuarhitekti-de Mirko Traksi, Karin Bachmanni ja Martin Alliku EALi liikmeks astumise avaldused, otsus-tas kõik kolm liikmeks vastu võtta.

m Sihtasutus Archimedes on kuulutanud välja konkursi Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagen-tuuri (EKKA) hindamisnõukogu liikme kohale tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas.

Kandidaate võivad esitada ülikoolid, raken-duskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused ning registreeritud kutse- ja erialaliidud, tööandjate ühendused ja üliõpilaskondade liidud. Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda kuuluvad tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning arhitektuuri ja ehi-tuse õppekavagrupp. Kandidaadi esitamise kirja tähtaeg on 2. veebruar.

Eestseisus otsustas esitada kandideerima Ülar Margi, kes andis selleks ka nõusoleku.

m 15. jaanuaril kohtusid EALi juhatuse liik-med Kultuuriministeeriumis kultuuriministri Urve Tiidusega. Käsitleti järgmisi teemasid.1. Riigiarhitekti ametikoha loomise vajadus. 2. Arhitektuurivaldkonna tegevuskava koostami-

se alustamine. 3. Autoriõigus (peaks käsitlusalana olema Kul-

tuuriministeeriumi haldusalas ja sellega peaks ministeerium püsivalt tegelema).

4. Kultuuriministeeriumi poolt arhitektuurivald-konnale antava toetuse suurendamine. Loo-meliitude baasrahastamine.

5. Kitsaskohad ja probleemid Eesti arhitektuurihariduses.

Kultuuriminister jagas tõstatatud teemade edasise käsitlemise vajadust ja toetas juhatuse seisukohti.

m Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-rium (MKM) on teavitanud asjaosalisi sellest, et seoses läheneva „Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse” jõustumisega vaadatakse üle ka MKMi määrus „Majandustegevuse registris ja ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loetelu” (https://www.riigiteataja.ee/akt/13362338). MKM saatis ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks uue mää-ruse eelnõu ja üleminekutabeli majandustegevuse registris.

I. Heinsoo oli seisukohal, et määruse eelnõu tabelist „Ehitusala tegevusalade alaliikide loete-lu ning kutsenimetuste ja kutsetasemete nõude täpne jagunemine tegevusalade alaliikide kaupa” tuleks ehituse valdkonna kutsenimetuste ja kutse-tasemete hulgast kustutada volitatud arhitekt IV. Seevastu volitatud arhitekt V nimetamine tabelis on põhjendatud, kuna selle kutsetunnistused on üleminekuperioodiks võrdsustatud volitatud arhi-tekti kutsetunnistusega 7. kutsetasemel ja tõen-davad nende omajate pädevust tunnistusel märgi-tud kehtivusaja lõpuni. Eestseisus toetas I. Heinsoo seisukohta.

30. JAANUAR 2014

m Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis Euroopas tehtavast uuringust „Business Tendency Survey”, mida rahastab osaliselt Euroopa Komisjon ja Eestis ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringu tule-musi kasutatakse majandusmudelites ja -prognoo-sides. Kõik Euroopa Liidu 28 liikmesriiki teevad uuringu sama metoodika järgi ning kõigi riikide eri sektorite tulemused kajastuvad koondtabelis. Ühegi uuringus osaleva firma andmeid ei avaldata. Andmeid ei koguta mitte käibe, palkade jm arvude kohta, vaid soovitakse saada infot turul valitse-vate trendide kohta. Tulemused on huvitavad ainult siis, kui võimalikult paljud sektori firmad uuringuga liituvad. Arhitektide poole pöörduti seepärast, et projekteerimisfirmad ja arhitektuuri-bürood saavad anda infot kinnisvaraturu arengu kohta. Vastama peab igal kuul ja uue kuu alguses tuleb tagasiside eelmise kuu kohta. Küsimused on lihtsad, vastamine ei võta palju aega. Küsitluses osalevate firmade valimi aluseks on võetud Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse arengu uuringus osalenud. Josing küsis, kas inseneribü-

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

6

arh.01/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

roosid võiks käsitleda koos arhitektidega. Eest-seisus leidis, et see moonutaks arhitektide jaoks tulemusi ja neid tuleks vaadelda eraldi.

Eestseisus võttis info teadmiseks. Josing lubas, et kui süsteem hakkab tööle, teeb ta arhitektide-le tutvustuse ja näitab ka teiste sektorite tule-musi. EALi jäeti näidismaterjalid teiste sektorite tulemustega.

m Ingrid Mald-Villand tutvustas 27. veebrua-ril toimuva EALi üldkogu koosoleku kava. See otsustati kinnitada.

m Ingrid Aasoja tutvustas EALi 2014. aasta kuraatorinäituse võistlustingimusi, mis on põhimõtteliselt samad nagu eelmisel korral. Eri-nevus: kuraator ei pea olema EALi liige, kuid osa-lejad peavad olema. V. Tomiste tegi ettepaneku, et žüriis võiks olla kaks kohta EALi uuele juhatusele, kindlasti koht uuele esimehele. M. Mutso leidis, et ka eelmise aasta kuraator peaks žüriis olema. Täh-tis on, et uus juhtkond veaks projekti kuni 2014. a oktoobrini. Eestseisus otsustas žüriisse määrata EALi uue esimehe ja eelmise aasta kuraatori.

m 2013. a teenetemedalid otsustati anda järg-mistele isikutele (vt üldkogu protokolli).

m T. Paaver andis ülevaate Eesti Kunstiakadee-mia (Kotzebue 1, Tallinn) kinnistu võistlu-sest. Selle tingimusi tutvustab ta 13. veebruari eestseisuse koosolekul.

Žürii liikmed on varasema kokkuleppe kohaselt T. Tammis, A. Ojari (EKA), üks Tallinna Linnapla-neerimise Ameti esindaja (arhitekt), neli mitte-arhitekti (kaks EKAst, üks Riigi Kinnisvara ASist, üks Haridus- ja Teadusministeeriumist) ning kaks EALi arhitekti. Eestseisuse liikmed pakkusid EALi esindajateks Jüri Okast, Jaak Huimerinda ja Siiri Vallnerit. Paaver teatas, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) soovib teada eestseisuse arvamust, keda määrata žürii esimeheks. Eestseisus pakkus välja Toomas Tammise kui kooli esindaja.

Arutati, kas võistlusülesande koostaja võib olla žürii sekretär. RKAS ei taha palgata eraldi sekre-täri. Leiti, et T. Paaver saaks sekretäri rollis žüriile võistlustingimusi paremini selgitada ja võib selle rolli võtta. T. Paaver rääkis ka vajadusest teha võistlustöödele insener-tehniline ekspertiis, mis hindaks nende teostatavust. RKAS tahab selleks leida ettevõtte, märkides võistluseeskirjas üksnes ettevõtte nime. Tavaliselt on ekspertiisi teinud eraisik, mitte firma. Leiti, et RKAS võib märkida ettevõtte, kui tagatakse, et ettevõttega seotud ini-mesed ja nende lähisugulased ei osale võistlusel.

m Eestseisus, vaadanud läbi Johan Tali ja Siim Tuksami EALi liikmeks astumise avaldused, otsustas nad liikmeks vastu võtta.

Ilmar Heinsoo tegi ettepaneku, et tulevikus võik-sid liikmeks astuda soovijad esitada oma portfoo-lio digitaalselt, nagu seda teevad kutse taotlejad. Nii saaksid kõik eestseisuse liikmed juba enne koosolekut materjalidega tutvuda.

13. VEEBRUAR 2014

m 2014. aasta augustis Rahvusvahelise Arhi-tektide Liidu (UIA) XXVI maailmakongressil Durbanis eksponeeritavale BAUA ühiseksposit-sioonile lahenduse saamiseks korraldatud võistlu-se võitja Mark Grimitliht tutvustas oma tööd „Dots”.

Kolmel päeval eksponeeritav ekspositsioon on igal hetkel erinev tänu külastajatele, kes valge-le seinale märgitud täppide abil ning neid joon-tega ühendades joonistavad Eesti, Läti ja Leedu nüüdisaegseid maju. Ekspositsiooniga kaasnevaks meeneks on väike raamat, mis on sarnaselt ekspo-sitsioonile täis täpilisi lehti.

m EKA uue õppehoone ideekonkursi tingi-muste koostaja T. Paaver tutvustas ideekonkursi tingimusi. Tutvustusel ja sellele järgneval aru-telul osales ka EKA projekti Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) poolne projektijuht Ivar Piirsalu.

Ideekonkursi ülesande koostaja T. Paaveri sõnul on objekt osutunud tavalisest keerukamaks ja läh-tematerjalid puudulikuks, mistõttu on võistlus-ülesande koostamise aeg mõnevõrra pikenenud. Peaeesmärk on korraldada kvaliteetse alusmater-jaliga võistlus. Ümbritseva ala eeldatav liiklus-skeem, millega laiendatakse jalakäijate ruumi, on Tallinna Transpordiametiga kooskõlastatud. Võistluse käigus tuleb T. Paaveri sõnul säilivad hooneosad siduda uute hooneosadega tervi-kuks, mille jaoks on vajalik võimalikult põhjalik alusmaterjal. Oodatakse konstruktsiooni eks-pertiisi, muinsuskaitse eritingimusi ja vigadeta mõõdistusi.

EKA projekti RKASi-poolse projektijuhi Ivar Piir- salu sõnul jääb olemasolevale hoonele täpse ja lõp- liku ülesmõõdistuse tegemine selle projekteerija ülesandeks, kes osutub võistluse võitjaks, kuid võistluse korraldamiseks piisavad alused on juba tellitud.

Olemasoleva hoone netopindala on u 14 000 m2, ruumiprogramm on 11 500 m2 ja võistlusülesande koostajal ei ole lubatud seda muuta. Kogumahu vähendamine kinnistul ei ole tulevikku vaada-tes mõistlik, mistõttu peavad võistlejad tõenäo-liselt kavandama hoonest eraldiseisva reserv-pinna (2000–3000 m2). Võistlusülesanne valmib lähinädalatel.

Eestseisus tutvus võistluseeskirjaga ja sellega kaasasoleva hankelepingu projektiga ning tegi järgmised ettepanekud.

BA

UA

eks

po

sits

ioo

ni v

õit

jaE

KA

uu

e õ

pp

eho

on

e id

eeko

nku

rss

Ku

raat

ori

näi

tus

Teen

etem

edal

idLi

ikm

edE

KA

kin

nis

tu v

õis

tlu

sÜ

K

7

arh. 01/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

1) Vaadata üle lepingu p 11 autoriõiguse kohta ja viia see kooskõlla hea tavaga.

2) Projekteerimise hind 65 eurot m2 peab jääma kehtima ka hoone pindala suurenemise kor-ral, mistõttu koguhind 750 000 eurot peab vastavalt kasvama.

Kui tingimuste ja hankelepingu projekti tekstis korrigeeritakse probleemsed punktid, mida EAL nimetas, on eestseisus nõus need dokumendid kooskõlastama. EAList žüriisse määratavad esin-dajad valitakse koosoleku järel meili teel. Mõle-mad osapooled on valmis EKA uue õppehoone ideekonkursi tingimuste kooskõlastamise nimel lähiajal kokku saama.

m Eestseisus, tutvunud Tallinna Lubja 4 kavan-datava kohtuhoone arhitektuurse ideekon-kursi tingimustega ja nendega kaasasoleva hankelepingu projektiga, ei olnud nõus hankele-pingu projekti autoriõigusi ja litsentsi üleandmist käsitlevate punktide sõnastusega. Nende ümber-sõnastamise järel on EAL nõus ideekonkursi tingi-mused ja tingimustega kaasasoleva hankelepingu kooskõlastama.

EAList ideekonkursi žüriisse määratavad esin-dajad valitakse koosoleku järel meili teel. Mõle-mad osapooled on valmis ideekonkursi tingimus-te kooskõlastamise nimel vajaduse korral lähiajal kokku saama.

m Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitek-tuurse ideekonkursi tingimuste koostaja Mar-gus Maiste tutvustas võistlusülesannet.

Selle eesmärk on leida parim arhitektuurne ja asendiplaaniline lahendus terminali hoonele koos ümbritseva avaliku ruumi (linnapargi) ja tervik-liku liikluslahendusega ning mahuline ettepanek võistlusalale planeeritavatele hoonetele. Reisi-terminali on planeeritud Rail Balticu raudtee lõppjaam ja Tallinna ühisterminal. Võistlus peab andma etapiliselt elluviidava arhitektuurse lahen-duse. Žürii kirjalikul ettepanekul on võistluse korraldajal õigus võtta linnapargi projekteerimise aluseks esimese preemia töö asemel teise või kol-manda preemia saanud töö lahendused.

Hankemenetluse käigus sõlmitava projekteeri-mistööde töövõtulepingu eeldatav maksimaalne maksumus on 120 eurot netopinna ruutmeetri kohta, mis sisaldab kõiki vajalikke eeltöid (mh geodeesia, geoloogia) ning projekteerimist mahus (arhitektuur, sisearhitektuur, ehituskonstrukt-sioonid, maastikuarhitektuur) tööprojektini ning eriosi põhiprojektini, autorijärelevalvet kõigis osades.

Eestseisusel, tutvunud hankelepinguga, ei olnud selle autoriõigusi käsitlevate punktide suhtes pre-tensioone. Preemiafondi peeti liiga väikeseks, sest

isegi teise koha preemia ei kata võistlustöö esita-mise kulusid. Majandus- ja Kommunikatsioonimi-nisteeriumile (MKM) ning Tallinna Linnavalitsu-sele otsustati teha ettepanek leida preemiafondi suurendamiseks lisaraha. Praegu on tingimustest puudu ka nõue võistlejatelt nõutava kvalifikat-siooni kohta.

Koosolekul osalenud Rail Balticu projekti MKMi-poolse projektijuhi Andres Lindemanni sõnul hõlmab ideekonkurss suuremahulisi objekte, sh linnaparki, ja raudteeterminal moodustab sel-lest vaid ühe osa. Kui välja arvata raudteetermi-nal, mille suhtes on kahtlemata riigil konkreetne huvi, on ideekonkurss linnakeskne: nii linnapargi, bussiterminali kui ka ärikompleksi kavandamises peegelduvad linna huvid. Seetõttu läks ideekon-kursi korraldamine riigilt üle Tallinna linnale ja preemiafondi suuruse määras linn.

Ülar Mark mainis, et kõikide arhitektuurivõist-luste lähteülesandes peaks olema võistlustin-gimustega võistlejatele ette antud konkreetset võistlusala ümbritseva ala 3D visualiseering. Selles peaksid kajastuma ka objektid, mis on alale kavandatud, kuid mida veel olemas ei ole. Eestsei-sus kiitis ettepaneku heaks.

Arutati küsimust, miks ei võiks Rail Balticu sõlmjaama kavandada Balti jaamast. Rail Balticu detailplaneeringu koostaja Jaanus Aaviku (Hend-rikson & Ko) sõnul oleks see igati sobiv, kuid Las-namäe kehtivas detailplaneeringus, tööstusalade menetletavas detailplaneeringus ja Eesti üleriigi-lises planeeringus „Eesti 2030+” on sõlmjaamaks just Ülemiste. Balti jaama sõlmjaamaks kujunda-mise investeering oleks ebaotstarbekas ja projekt tehniliselt keerukas. Tallinnast märksa suurema linna puhul võiks selline investeering kõne alla tulla. Kui Rail Balticu trassikoridor siiski Ülemiste detailplaneeringut ei toeta, tulevad arutluse alla teised asukohavariandid.

m Ra Luhse tutvustas Arvo Pärdi Keskuse arhi-tektuurivõistluse teise etapi tingimusi.

Tingimuste teksti koostanud Veljo Kaasik kutsus ruumiprogrammi koostama AB Luhse & Tuhal arhitektid. Detailplaneeringu koostamine võist-lusalale on algatatud. Keskuse ruumiprogramm on väga spetsiifiline, ruumid on nt erineva kõrgu-sega. Võistlustingimustega kaasneb geodeetiline alusplaan, kus on muu hulgas peal kõik alal kasva-vad puud.

Arutati, kas kavandatava keskusehoone ja selle lähiümbruse maketi esitamise kohustus võistlu-se teises etapis on põhjendatud ja kas see nõue tuleks tingimustesse sisse kirjutada. Tõdeti, et see on vajalik. Eestseisus kiitis arhitektuurivõistluse teise etapi tingimused heaks. Teise etappi osutus valituks 20 võistlejat.

Ko

htu

ho

on

e id

eeko

nku

rss

Arv

o P

ärd

i kes

kuse

tei

se e

tap

i tin

gim

use

dÜ

lem

iste

üh

iste

rmin

ali i

dee

kon

kurs

s

8

arh.01/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

m EALi juhatuse liikmed andsid ülevaate oma kureeritud valdkondade tegevusest ajavahemi-kus 2012–2013.

Peeter Pere: arhitektuuripoliitika, sh riigiarhitekt, arhitektuurikoda, loomeliitudega suhtlus, välis-suhtlus, kontori töö

Viimaste aastate peateema on olnud riigiarhitekt. Juhatus võttis asja tõsiselt, sai kulutatud minis-teeriumide uksi, kahel korral jõudsime isegi minist-rite kabinetti ja tundus juba, et läheneb võidukas finaal. EAL jäi lootma, et ministrid täidavad vestlus-tes antud lubadusi. Siis aga kõik takerdus, sattusi-me erakondade purelemise vahele. Kultuuriministri vahetumine ei tulnud kasuks, Lang oli jõuline mootor, kes teemat vedas – Tiidus on jätnud selle justkui kellegi teise hooleks. Peaminister Ansip meid jutule ei võtnud, kuigi tema kantselei juhataja lubas teha kõik, mis võimalik. Ehk suudavad uus esimees ja uus juhatus uue energiaga midagi ära teha. Praeguse ettekujutuse kohaselt maanduks riigiarhitekt kõige tõenäolisemalt regionaalministri juurde. Kultuurikoja suurkogul leidsime endale uue toetaja, kes lubas meie teema Riigikogus ettepanekuks vormistada. Loodame parimat.

Välissuhtlus on olnud nõrk, me ei käi palju külas. Raha, võib-olla ka tahtmist, on selleks napilt. Osale-nud oleme EANi, EFAPi, BAUA üritustel. Soovisime algatada arhitektuuripoliitika ja kultuuripoliitika konverentsi, pöördusime selleks lähiriikide arhi-tektide liitude poole. Vastuse saime ainult Lätist ja Soomest.

Arhitektuurikojas toimub info ja mõtete vahetus. Kahjuks ei tule maastikuarhitektid alati kaasa, aga planeerijad ei tule üldse kaasa – see väljendus eriti teravalt riigiarhitekti teemas.

Suhtluses loomeliitudega on esil olnud Langi temaa-tika ja Sirbi temaatika. Oleme esindatud Kultuuri Kojas ja lisaks toimuvad loomeliitude kohtumised, mis osaliselt kattub Kultuuri Koja tegevusega. Kul-tuuri Koda tuleb kokku 21. veebruaril, arutusele võe-takse põhikirja muudatus, mille järgi koja juhatusse hakkaksid kuuluma loomeliitude juhid. Nüüdsest on loomeliitudel koos Kultuuri Kojaga võimalus iga kuu viimasel kolmapäeval kokku saada kultuuriministri juures.

Kalle Vellevoog: eetikanormide töögrupp, haridu-se temaatika, ekspertiisid, EAK, „Eesti Vabariik 100” projekt

Hariduses on kõige olulisem eelmisel suvel sõlmi-tud EALi, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) koostööleping, mis lahen-das vahepeal õhus olnud pinged. Koostöö on selgetel alustel. TTK lõpetajad saavad sujuvalt minna EKA

magistrantuuri, võtta selleks juba EKAs tasandus-loenguid, mille eest koguvad ka punkte. TTK lõpeta-jatele on EKA magistrantuuris ette nähtud kindel arv kohti. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektiõppe-ga seoses Haridus- ja Teadusministeeriumile edasta-tud EALi seisukoht, mis sisaldas ka Eesti Konjunk-tuuriinistituudi uuringule tuginevaid andmeid, seal tähelepanu ei leidnud. Ilmselt oli TTÜs arhitektiõppe avamine n-ö poliitiline otsus.

Eetikanormide töögrupp käis koos kümme korda, töö tulemusena valmisid arhitekti kutse-eetika põhi-mõtted, mis on liidu liikmetele tutvumiseks saade-tud. Tagasiside tuli aukohtu endiselt esimehelt Riina Raigilt, töögrupp koguneb esmaspäeval neid ettepa-nekuid arutama. Uued normid loodame vastu võtta EALi üldkogul 27.veebruaril.

Oluliseks pean arhitektuurikoja loomist, see kaasab kogu valdkonda. Koja liikmete koostöös koostasi-me kultuuripoliitikale arhitektuuripoliitika kavandi, millest dokumendi lõppversiooni läks sisse väga nadi variant. Tuleks luua valdkonna ühine tegevuskava ja sinna sisse suruda need punktid, mis kultuuripoliiti-kast välja jäid.

Eesti Arhitektuurikeskuses on probleeme olnud palju, kuid uute ruumide valmimisega on keskus just-kui selgemasse vette ujunud. Vahepealsed eksistent-siaalsed probleemid tunduvad lahenenud olevat. Kui EASi uues taotlusvoorus antakse keskusele positiivne vastus, saab jätkata sisuliste tegevustega.

Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli tehtud arhitektuurifilmid lähevad üles veebi ja neid hakkab lisanduma igal aastal.

Uus teema on „Eesti Vabariik 100”. Teema „Avalik ruum Eesti linnades” esitasime ühel arhitektuurikoja koosolekul ja see on edastatud EALi ideena Riigikant-seleile (vastuseks küsimusele, kuidas tähistada riigi 100 aasta juubelit). EAL on projekti elluviimiseks pidanud nõu EASiga ja saanud kinnituse, et EASil on toetusmeetmed linnaruumi jaoks olemas. Oleme rääkinud Eesti suuremate linnade arhitektidega ja koostanud esmase nimekirja korrastamist vajavatest avalikest ruumidest (peatänavad, keskväljakud jne), millele oleks võimalik korraldada arhitektuurikonkur-sid ja need aastaks 2018 valmis ehitada. Tagasiside kohalikelt omavalitsustelt on olnud väga positiivne.

Lisaks on algatamisel arhitektuurisaade, mis sel aastal ETVlt ilmselt raha ei saa, kuid aprillis tuleb siiski esimene osa. 30-minutiline saade võiks eet-ris olla kord kuus ja teha arhitektuuri huvitavaks tavavaatajale.

Lõpetuseks arhitektuuriauhindadest. Võiksime nende üleandmise viia välja Eesti Kultuurkapita-li üldisest auhindade jagamisest. Selle tseremoonia teleülekandes näidatakse ainult peapreemiad, kuid väiksemate preemiate saajad pressi ei jõua. Kas sidu-da auhindade üleandmine arhitektuurisaatega? Põhi-probleem on muidugi rahastamine.

Juh

atu

se li

ikm

ete

üle

vaad

e e

nd

a v

ald

kon

dad

est

9

arh. 01/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

Juh

atu

se li

ikm

ete

üle

vaad

e e

nd

a v

ald

kon

dad

est Jaak Huimerind: autoriõiguste töögrupp, arhitek-

tuurivõistluste ja riigihangete töögrupp

Autoriõiguste töögrupiga osaleme autoriõiguste kodi-fitseerimise töögrupis, mida Justiitsministeeriumis veab Aleksei Kelli. Veebruari alguses sai valmis eel-nõu uus versioon. On tehtud kindel otsus, et intel-lektuaalomandit ja autoriõigust käsitletakse eraldi. Räägime ainult autoriõiguse osast. Miks ikkagi kodi-fitseerimist tehakse? Väidetavalt on eesmärk luua innovatsiooni ja majanduskasvu toetav nüüdisaegne euroõigusega ühilduv normistik.

Põhilised teemad praegu. 1. Uue seaduse § 11 – siin on uus autoripoolse

nõusoleku instituudi sissetoomine punkti 3, mis võimaldab isiklike õiguste teatud üleandmist, aga mitte seni kehtinud litsentsimist, mis on seaduse koostajate arvates õigustühine.

2. Uue seaduse § 12, autori isiklikud õigused – uus seadus piirab neid, õigus teose puutumatusele ja õigus teose lisadele on välja jäetud (vana seaduse § 12 lg 1 p-d 3 ja 4). Meile väidetakse, et varalis-te õiguste all olev töötlemine katab eelnimetatud õigused. Miks need isiklike õiguste alt välja võeti, on küsimus A. Kellile, kuid olen nii aru saanud, et juhise need kõrvaldada andis Justiitsministeeriu-mi juures tegutsev kodifitseerimiskomisjon.

3. Uue seaduse varaliste õiguste § 13 p-s 4 töötle-misõigus – uus tekst, mis vanas seaduses puudub. See katab kindlasti ka arhitektuurilise tegevu-se. Hea on töötlemisõiguse sisu (§ 19 p 3) – nõue näidata ära algteose autori nimi. Seetõttu peame olema tulevikus väga ettevaatlikud varaliste õiguste müügiga. Praegustes lepingutes müüme varalised õigused üldjuhul maha tervikuna. Kui aga lisandub töötlemisõigus, tuleks see müüma-ta jätta, kuna lepingu sõlmimise ajal on väga raske ennustada tuleviku vajadusi ja toiminguid. Ilmselt tuleb teha meil ettepanek uue paragrah-vi lisamiseks, kus määratletakse teose muutmise menetlus ja sellega seotud õigused.

Arhitektuurse tegevuse põhiolemuse kajastus uue seaduses tekstis üldiselt puudub – tekst on pühenda-tud eelkõige audiovisuaalsele kunstile ja heliloomin-gu harudele. EALi ettepanekuid pole arvesse võetud. Oleme üsna viletsas seisus, kuigi meie töögruppi on kaasatud jurist Eeva Mägi ja oleme kõikidel koosole-kutel osalenud.

Riigihangete kohta on vastu võetud uus Euroopa riigihangete direktiiv. Mida see muudab? Direktiiv on 591 lehekülge pikk, aga teksti ees on lühike seletus-kiri, mida alljärgnevalt tutvustangi. Käsitlen ainult punkte, mis puudutavad arhitekte. •Punkt 7 – lihtsam pakkujate kvalifikatsiooni kont-

rollimise protsess. Kasutatakse rohkem pakkujate endi kinnitusi. Ainult edukas pakkuja peab oma staatuse tõendamiseks esitama mitmesugused ser-tifikaadid ja dokumendid.

•Punkt 8, suurem läbirääkimisvabadus – läbirääki-mistega menetlustele kehtinud piiranguid on lee-vendatud, nii et see menetlus on nüüd kasutatav kõigi vajaduste jaoks, mis ulatuvad kaugemale kui standardtoodete ja -teenuste ostmine.

•Punkt 9 on väga oluline – varasemate lepingute ebakvaliteetne täitmine on selgesõnaliselt lubatud kriteerium pakkuja hankemenetlusest kõrvalda-miseks. Kuidas see seadusse sisse kirjutatakse, on omaette küsimus.

•Punkt 16 – õiguslik selgus selles, et ostjad võivad võitjate valimisel arvesse võtta füüsiliste isikute vastavaid oskusi ja kogemusi, kui see on asjako-hane (nt konsultantide, juristide, arhitektide jt puhul).

•Punkt 20 – hankijatel soovitatakse lepingud osadeks jagada, et soodustada väike- ja keskmi-se suurusega ettevõtete osalemist, kuid jäetakse siiski vabadus seda vajaduse korral mitte teha. Ka osadeks jaotatud riigihangete puhul tuleb lähtuda menetlusreeglite valikul kõikide osade hankelepin-gute eeldatava maksumuse summast.

•Punkt 21 – uued reeglid soovitavad ja võimalda-vad hankijate-pakkujate vahelisi turu-eelkonsul-tatsioone, mis peaksid soodustama paremate spet-sifikatsioonide koostamist, paremate tulemuste saavutamist ja lühemaid hankeperioode.

•Punkt 22 – kehtestatud on käibepiir, et soodus-tada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osa-lemist riigihangetel. Hankijad ei saa enam seada ettevõtte käibe nõuet kõrgemaks kui kahekordne lepinguväärtus.

•Punkt 23 – kehtestatud on uus menetlus: inno-vatsioonipartnerlus. Selle eesmärk on võimalda-da otsida uuenduslikumaid ideid. Sisuliselt esitab pakkuja pakkumuse, astumaks avaliku sektori hankijaga partnerlusse, et töötada välja uus toode või teenus.

•Punkt 24 – eduka pakkuja valimisel saab arves-se võtta kogu elutsükli kulusid. See võiks soo-dustada kestlikumate ja/või parema väärtusega hanketulemuste saavutamist, mis võivad pikas plaanis raha kokku hoida, kuid nõuda suuremat alginvesteeringut.

Direktiiv jätab ELi liikmesriikidele suure vabadu-se valida, mida ja kuidas oma seaduses sõnastada ja teha. Uus Eesti seadus peab paari aasta jooksul val-mima. Hinnakriteeriumi versus majanduslikult sood-saima kriteeriumi rakendamise korra võib otsustada Rahandusministeerium ise uue seaduse raames. Seda teemat peaksime käsitlema koos Eesti Projektbüroode Liidu, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Arhitektuuri-keskusega ning igal juhul esitama oma selged ettepa-nekud. Samuti on seadusandja otsustada alltöövõtja-te kasutamisega seotud teemad. Riigil on õigus kirju-tada seadusse alltöövõtjatele otse maksmise klausel. See tooks kaasa tervikhinna väga läbipaistvaks muu-tumise, mis sageli pole aga peatöövõtja huvides.

10

arh.01/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

Tõnu Laigu: ehitus- ja planeerimisseaduse töö-grupp, energiatõhususe töögrupp, kutsekvalifikat-sioon, Kultuurikoda

Kutsekvalifikatsioon on tehtud töö kõige väärtus-likum osa, sest kvalifikatsioonide väljastamine on märgatavalt korrigeerinud tööturgu. See on olnud suur meeskonnatöö eesotsas Ilmar Heinsooga. Kutse-tunnistus on väljastatud 219 arhitektile, 69 neist on selle saanud uue, 8-tasemelise korra järgi. Valdav osa uue süsteemi järgi välja antud tunnistusi on 7. tase-mel (jaguneb omakorda volitatud ja diplomeeritud arhitekt). Soovitan 8. taseme osakaalu suurendada ja kutsun kõiki taotlust julgemalt sisse andma, sest 8. tase annab lähitulevikus suure edumaa.

Margit Mutso: võiks kaaluda võimalust, et arhi-tekt annab taotluse sisse, aga komisjon otsustab antava taseme vastavalt taotleja kvalifikatsioonile. Näiteks juhul, kui inimene on esitanud taotluse 7. taseme kutse saamiseks, võib komisjon olla veendunud, et anda tuleks 8. taseme kutse.

Planeerimisseadus on algatatud riigikogus jaanuaris. Praegu on veel võimalik esitada ettepanekuid muuda-tuste ja täpsustuste tegemiseks. EALi ehitus- ja pla-neerimisseaduse töögrupp on teinud kirjalikud ette-panekud keskkonna parandamise nimel. Neist kaks ettepanekut neist on jõudnud arvamuste tabelisse.1. Üleriigilise planeeringu koostamise (§ 15) ja riigi

nõustamise õigus planeerimisotsuste tegemisel (§ 9) on antud Siseministeeriumile. EAL on jätku-valt seisukohal, et haldusala määramine üksnes ministeeriumi tasandil on seaduses liialt üldine ja ebaisiklik, et tagada riigi alaline, pidev, jätkusuut-lik ja tõhus kohalolu kõigi nende riiki puudutavate planeerimisotsuste tegemise juures, mis on seotud ruumilise elukeskkonna kvaliteediga. Samuti ei ole võimalik seda tagada või asendada juhend-materjalidega (§ 9), mis kindlasti ei suuda katta kõikvõimalikke ette tulevaid olukordi ning mis võivad valmida ja tõenäoliselt ka valmivad siis, kui otsustamise aktuaalsus on aegunud. Seetõttu on EAL seisukohal, et planeerimisseadusesse on hädavajalik sisse viia riigiarhitekti institutsiooni põhimõte. Riigiarhitekt suudaks täita tühimiku riigikorralduses EALi varem tehtud ettepaneku-te kohaselt. Kommentaar: kui Siseministeerium peab vajalikuks oma töökorraldust muuta ja riigi-arhitekti ametikoha ette näha, siis seda on võima-lik teha töökorraldusaktidega. Seaduse tasemel ei ole vaja reguleerida Siseministeeriumi ametikoh-ti. Tõnu Laigu lisamärkus: riigiarhitektiteemali-ne töö on tehtud suure aja- ja finantskuluga ning Jüri Raidla abiga.

2. § 8 alusel on ette nähtud uue planeeringute info-süsteemi loomine ja vastutavaks töötlejaks on

määratud Siseministeerium. EAL on seisukohal, et üksnes uue planeeringute infosüsteemi loomi-ne ilma selle sidumiseta juba olemasoleva Eesti maa infosüsteemiga on käesoleva seaduse eelnõus poolik lahendus. EAL teeb ettepaneku paragrah-vi 8 laiendada. Kommentaar: märkus edastatud Siseministeeriumile alamaktide koostamiseks. Liidestamine teiste riigi infosüsteemi kuuluvate registritega reguleeritakse üldjuhul andmekogu põhimääruses.

Planeerimisseaduse uus variant ei ole iseenesest halb, küll aga võiks olla lisatud asjatundlikkuse ja pädevuse printsiibid, mis on olemas ehitusseadustikus.

Ehitusseadustik on algatatud Riigikogus jaanuaris. Praegu on veel võimalik esitada ettepanekuid muu-datuste ja täpsustuste tegemiseks. Kutseseadus on saavutamas oma jõudu. EALi ehitus- ja planeerimis-seaduse töögrupp tegi omaniku- ja autorijärelevalve kohta ettepaneku, et projekteerija järelevalve peab olema määratud seadusega kohustuslikuks osaks pro-jekteerimise ja ehitamise protsessis, ning ettepane-kule vastati „Mitte arvestatud”. Samamoodi vastati ettepanekule lisada hoone üleandmise-vastuvõtmise aktile arhitekti allkirja koht. Marika Lõokese küsimu-sele nende vastuste kohta vastas Tõnu Laigu, et prob-leem võib olla Eesti seadusloome filosoofias, mis on põimunud korruptsiooni ja tsunftidega. Marika Lõo-kese sõnul võiks ehitisregistris olla märgitud ka hoo-nete autorid. Tõnu Laigu teatas, et EAL on sellekoha-se ettepaneku esitanud, aga seda ei ole arvestatud.

Panus kultuuripoliitika arengusuundade koostamis-se oli kasulik ettevõtmine, sest sõnastati arhitektuuri-valdkonna tähtsaimad teemad. Kultuuriministeerium annab raha vaid arenduskeskusele, kuid mis see on? Tekst koostati jaanuaris 2012, peale seda kustutati EALi ettepanekud suures osas. Eile võeti kultuuripo-liitika arengusuunad Riigikogus vastu ja jätkutegevu-sena tuleks koostada tegevuskava.

Kalle Vellevoog: Kultuuriministeeriumis toimus eile kohtumine, teemaks loomeraha jagunemine aastail 2015–2012 (20 miljonit eurot). Kohtu-misel osales kümneid arenduskeskuseid, millest võib eeldada, et dubleerivaid tegevusi on suures mahus. Arenduskeskusest on saanud justkui oma-ette ettevõtlusvorm. Raul Oreškin (Kultuurimi-nisteerium) tutvustas lähiaja plaane.

Raul Järg: raha jagamine sel perioodil seotakse ettevõtluse ja ekspordiga. Arenduskeskusi on u 15, nende kaudu jagatakse raha laiali. Tegevus-te kokkupanemine, millesse EALi meelest oleks otstarbekas investeerida, peaks saama uue eest-seisuse olulisimaks teemaks. Juuniks 2014 peaks olema see teave olemas. Kindel ette teada olev otsus on, et ei toetata ehitust, küll aga põhivara soetamist (näiteks 3D-printer). Ka turu paranda-

Juh

atu

se li

ikm

ete

üle

vaad

e e

nd

a v

ald

kon

dad

est

11

arh. 01/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

mise meetmed on selle meetme alt rahastatavad. Kalle Vellevoog: Eksporditoetus võib ELi vaate-

vinklist osutuda ebaseaduslikuks.

Arhitektuurikoda: 2013. aasta detsembri alguses all-kirjastati koja seltsinguleping.

Energiatõhususe teema oli alguses nii kuum, et tek-kis vaidlus, kes sellega tegelemise õiguse endale saab. Nüüdseks on see muutunud elu loomulikuks osaks ja muutub aina ebaolulisemaks, kuigi on Euroopas kuum teema. Selles valdkonnas peavad eriti tegusad olema õpetamise ja teadusuuringutega tegelevad ettevõtted. Arhitekti ülesandeks energiatõhususega tegelemine jääda ei tohiks. Teine koolkond on passiivmaja, mis on märksa atraktiivsem ja selgem.

Ingrid Aasoja: EALi noortekogu, näitused, kirjas-tamine ja üritused

EALi noortekogu suurprojekt „Linnatänava 1 : 1 makett Mere puiestee näitel” toimus 30. augustist 1. septembrini ning sai hea meediakajastuse, ka venekeelses meedias. Minu meelest tuleks ka edaspidi kasutada info levitamiseks venekeelseid kanaleid ja tunduvalt suuremas mahus.

Toimus EALi (esimese) 2012. aasta kuraatorinäitu-se „LASN” ringreis. Näitus oli avatud Narvas (8. jaanuarist 30. jaanuarini Tartu Ülikooli Narva kolledži vana börsihoone keldris asuvates eksposit-siooniruumides), Pärnus (1. veebruarist 31. märtsi-ni Pärnu Muuseumis) ja Tartus (30. septembrist 27. oktoobrini Tartu Ülikooli Raamatukogus).

Võistluste „Eramu 2008–2012” ja „Väike 2010–2012” tulemused kuulutati välja 26. septembril Tallinnas Rotermanni Soolalaos, kaasnev näitus oli samas avatud sellest päevast kuni 17. novembrini. Näitus „Buum/ruum. Uus Eesti arhitektuur” avati 7. mail Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA. Lisaks avati 2. mail Tallinnas Disaini- ja Arhitektuu-rigaleriis näitus „Hea arhitektuurivõistlus”, mis jäi avatuks 18. maini; näituse raames toimus 16. mail samas temaatiline vestlusring.

Veebruari lõpus ilmus kogumik „NAP 02 – HG Arhi-tektuur”, mis tutvustab 2010. aasta noore arhitek-ti preemia laureaadi Hanno Grossschmidti ja tema meeskonna loomingut.

21. jaanuaril pidas ArchDaily peatoimetaja David Basulto avaliku loengu „Arhitektuur ja meedia – arhi-tektide uued võimalused muutuval meediamaastikul”. EALi ja ESLi suveseminar toimus 29.–30. juunil Lätis Jūrmalas. 4. ja 5. oktoobril peeti maakonnapäevad Ida-Virumaal ning 8.–16. oktoobril toimus rohke osa-võtuga õppereis Horvaatiasse ja Sloveeniasse.

m I. Mald-Villand andis ülevaate 2013. aasta majandusaasta aruandest, kus aastatulem on miinusmärgiga. Töögruppide töö tasustamiseks ja töögruppide assisteerimiseks EALil tegelikult raha ei ole. Praegu katab võistluste tulu projektide omafinatseeringu osa ja mõnede projektide mii-nuse, kuid töögruppide tegevust mitte. Uue juha-tusega tuleks välja töötada strateegia, mille alusel edasi minna.

m I. Mald-Villand andis ülevaate EALi kontoris ettevalmistatavatest olulisimatest sündmus-test: Rail Balticu vestlusõhtu Lähimineviku Okupatsioonide Muuseumis, EALi ja ESLi ühised suvepäevad Saaremaal Mändjalas (28.–29. juunil), 2014. aasta kuraatorivõistlus, 2014. aasta õppe-reis Portugali ning BAUA esinduse osalemine ühisekspositsiooniga UIA maailmakongressil Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis (augusti algu-ses). Tegevusplaan täpsustub ja täieneb peale uue juhatuse ja eestseisuse valimist 27. veebruaril.

m Tiina Shein andis ülevaate 2013. aasta kom-munikatsioonist ja edasisest tegevuskavast. Aasta jooksul oli u 200 meediakajastust (st 12–15 kuus), tihedamad kuud olid veebruar, august ja september. Teemade märksõnad: riigiarhitekt, võistlused, noore arhitekti preemia, arhitektuu-ripoliitika, riigihanked, näitused jne. Kodulehe kaudu info levib: uudised on esiplaanil, kalender töötab, liikmete näofotod lisatud, menüü struk-tureeritud, meediakajastused lisatud; täiendatud on näituste, arhitektuuripreemiate ja teenuste rubriiki ning galeriid. 2014. aasta eesmärgid on tugevdada EALi kui arvamusliidri positsiooni, tunnustada arhitekte ja tutvustada neid üldsusele (intervjuud), tutvustada arhitektuurivaldkonda, avaldada rohkem arvamuslugusid, edastada EALi otsuseid, arvamusi ja teavet laialt nii liikmetele kui ka avalikkusele, jätkata riigiarhitekti teemast teavitamist jm.

m Eesti Arhitektuurikeskuse juht Raul Järg tut-vustas hetkeolukorda ning võimalikku ajakava seoses EALi ja EAK kolimisega Kultuurikat-lasse. Kindlat kuupäeva ei ole veel teada, ilmselt saaks sisse kolida aprillis. Ehitustööd on lõppe-nud, ent kuna ei ole valmis liitumine küttesüs-teemiga (lubatud käimasoleva nädala lõpuks), on parkett paigaldamata ja mööbel monteerimisjärje-korras. Osalise kasutusloa taotlemine käib. Et üle-jäänud hoone jääb 2014. ja 2015. aastaks ehitus-platsiks, on turvalisust tagada keerukas (hoonesse hakkab pääsema ilmselt läbi tunneli).

m Eestseisus, vaadanud läbi Alvin Järvingu EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

Juh

atu

se li

ikm

ete

üle

vaad

e e

nd

a v

ald

kon

dad

est

Ko

lim

ine

Ku

ltu

uri

katl

asse

Liik

mek

sM

ajan

du

saas

ta t

ule

mK

on

tori

s et

teva

lmis

tam

isel

2013

ko

mm

un

ikat

sio

on

ja e

das

ine

teg

evu

skav

a

12

arh.01/14

EA

Li Ü

LDK

OG

U K

OO

SOLE

K 2

7.02

.201

4

1. ÜLDKOGU KAVA KINNITAMINE (Peeter Pere, esimees)

P. Pere esitas üldkogule kinnitamiseks koosoleku päevakorra.

Üldkogu kinnitas koosoleku päevakorra. Koosolekule registreerus 125 EALi liiget, neist

25 olid delegeeritud volitusega.

2. EALI EESTSEISUSE 2013. A TEGEVUSE KOK-KUVÕTE, ETTEPANEKUD EDASPIDISEKS JA 2014. AASTAKS (Peeter Pere)

Põhiteemadest, millega EAL viimasel aastal on tegelenud, nimetas P. Pere järgmisi.

Riigiarhitekti ametikoha sisseseadmineEALi pingutustest ja järjepidevast tööst hoolimata ei ole tulemust sündinud – Riigikogu ei ole teinud otsust luua riigiarhitekti ametikoht. Et selle loo-mine kirjutataks sisse ehitus- ja planeerimissea-dusse, tuleb tööd jätkata. EALi arvates võiks rii-giarhitekti ametis töötada ka nõustav meeskond. Riigiarhitekti üks ülesanne võiks olla Rail Balticu projekteerimisprotsessis osalemine.

Arhitektuurivõistluste korraldamine, kaas-korraldamine ja kooskõlastaminePeatselt kuulutatakse välja neli olulist arhitektuu-rivõistlust, mille lõpptähtajad langevad kahjuks enam-vähem samasse ajavahemikku. Peale selle, et arhitektidel on keeruline otsustada, millisel võistlusel osalemise kasuks otsus langetada, on raske leida žüriiliikmeid. Teisalt on just võistlus-tel osalemine üks moodus, kuidas arhitektidel on praeguses keerukas majanduslikus olukorras või-malik tööd saada.

Tuleb tõdeda, et eestseisuse töö on olnud paljuski õhinapõhine. Asjad kulgevad sageli omasoodu ja EALi ettepanekuid ei ole arvesse võetud. Vaata-mata sellele tuleb edasi tegutseda.

P. Pere tänas juhatust, eestseisust ja töörühmi tehtud töö eest.

3. ÜLEVAADE EALI 2013. A PROJEKTIDEST JA VÕISTLUSTEST (Ingrid Mald-Villand, EALi direktor)

Leinaseisakuga mälestati kahe üldkogu vahelisel ajal meie seast lahkunud EALi liikmeid.

EALi lahkunud liikmed 14.02.2013–27.02.2014

Valeri Saks 02.10.1925–08.05.2013Tiiu Argus 13.03.1925–04.07.2013Meeli Truu 27.04.1946–07.08.2013Aet Maasik 08.07.1941–20.08.2013Ilmo Liive 24.03.1936–07.09.2013Aldo Tammpere 30.01.1927–16.09.2013Uno Riga 09.09.1919–23.11.2013Arda Kullerkupp 16.09.1928–12.12.2013Tiina Orunuk 24.07.1955–08.01.2014

Ülevaade EALi liikmeskonnast ja ametitest:•389 liiget, sh 152 seeniori •39 noortekogu liiget •20 eestseisuse liiget •esimees •4 aseesimeest

EALi kontor: 3 täiskohaga, 2 osalise tööajaga ja 2 kontorivälist osalise tööajaga töötajat

EALi uued liikmed 14.02.2013–27.02.2014Vastu võeti kümme uut liiget.

EALi tegevus 2013. aastal Juhatuse, eestseisuse ja töögruppide töö •Eestseisus käis koos 21 korda. •Juhatuse koosolekud toimusid igal esmaspäe-

val, v.a juulis ja augustis. •Töögruppidest ja sektsioonidest käisid aktiiv-

selt koos – büroo-omanike sektsioon – seenioride sektsioon – autoriõiguse töögrupp – eetikanormide töögrupp – ehitus- ja planeerimisseaduse töögrupp – ürituste töögrupp – võistluste töögrupp, sh arhitektuurivõist-

luste juhendi parandamise töögrupp – Arhitektuurikoda

Kutsekomisjoni tegevus 2013. a anti välja 44 kutsetunnistust, sh •diplomeeritud arhitekt, tase 7 (3 tunnistust) •volitatud arhitekt, tase 7 (39 tunnistust)•volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (2 tunnistust)

Eestis on praegu kutsetunnistusega (sh pikenda-tud tunnistusega) arhitekte 199, sh •volitatud arhitekt IV (82 arhitekti)

EALi üldkogu koosolek27. veebruar 2014, kl 15–19

Tallinn, Kumu

13

arh. 01/14E

ALi

ÜLD

KO

GU

KO

OSO

LEK

27.

02.2

014

•volitatud arhitekt V (54 arhitekti)•diplomeeritud arhitekt, tase 7 (6 arhitekti)•volitatud arhitekt, tase 7 (52 arhitekti)•volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (5 arhitekti)

2013. a toimus EAL kutsekomisjoni korraldamisel 3 kutseandmisvooru.

2013. a EALi korraldatud ja kooskõlastatud arhitektuurivõistlusedArhitektuurivõistluste töögrupp vaatas läbi ja nõustas 11 arhitektuurivõistluse korraldamist, sh toimusid 5 võistlust EALi kaaskorraldamisel: •Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku hoonete-

kompleksi arhitektuurivõistlus •Karepa piilkonnamaja ja sadamahoone

arhitektuurivõistlus •Läänemere kunstipargi rahvusvaheline

arhitektuurivõistlus •EXPO Milano 2015 Eesti paviljoni idee-, arhi-

tektuuri ja sisekujunduskonkurss •Arvo Pärdi keskuse hoone rahvusvaheline kahe-

etapiline arhitektuurivõistlus

Välissuhted •Indrek Näkk osales Euroopa Arhitektide Nõu-

kogu juhatuse liikmena aktiivselt selle juhatuse töös ja alates 2014. aastast on ta teemavald-konna „Elukutse praktika” peakoordinaator.

•Balti Arhitektide Liidu (BAUA) president on alates 2013. aasta septembrist Hindrek Kesler, kes võttis lätlastelt juhtimise üle rotatsiooni korras.

•Euroopa Arhitektuuripoliitikate Foorum (EFAP): Peeter Pere osales septembris kon-verentsil Vilniuses ning Indrek Näkk ja Tõnu Laigu 2014. a jaanuaris üldkoosolekul Brüsselis.

Rahvusvahelistel üritustel osalemine ja nende ettevalmistamine •2013. a mais eksponeeriti EALi näitust „Buum/

Ruum” Ungaris Budapestis ja augustis Debrece-nis. Sealt rändas näitus edasi Rumeeniasse.

•Koostöös Tuglase Seltsiga on valmistatud ette arhitektuuriloengute sarja. Loengud toimuvad Helsingis 2014. aastal.

•Eesti arhitektuuri ülevaatenäitus toimub Hel-singi Arhitektuurimuuseumis 2018. a.

Välissuhtlus projektide raames•EALi-ESLi suveseminar Lätis Jūrmalas•Arhitektuurivõistlused.

EALi 2013. a olulisemad projektid•EALi-ESLi suveseminar (29.–30.06) Jūrmalas

hotellis Jurmala Spa Hotel. Teema: „Rannaala-de arhitektuur ja ehitus”. Peaesineja: Aleksandr Brodski. Osalejaid oli u 250, sh 21 leedulast, 12 lätlast, 5 soomlast ja 1 austerlane.

•Mere pst aktsioon Tallinnas (30.08–01.09).•EALi 2012. a kuraatorinäituse „LASN” ringreis

Pärnus, Narvas ja Tartus.•Uue arhitektuurivõistluste juhendi valmimine

(aprillis), esitlus.•Näitus „Hea arhitektuurivõistlus” Tallinnas

Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (mais).•Vestlusõhtu arhitektuurivõistluste korraldami-

se teemal (16. mail).•EALi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meedia-

kooli koostöös arhitektuuri lühimängufilmide tootmine (esilinastus detsembris välkloengu raames).

•Võistlused „Eramu 2008–2012” ja „Väike 2010–2012” (žürii töö ja objektidega tutvumi-ne mais). Tähtajaks esitati esimesele võistlusele 43 ja teisele 25 tööd. Võistluste ühisžüriisse kuulusid arhitektid Marika Lõoke ja Jaak Hui-merind, sisearhitekt Toomas Korb, näituse ja kataloogi kuraator Merle Karro-Kalberg ning välisliikmena Soome arhitekt Mikko Summa-nen. Parimaid töid eksponeeriva näituse ja kataloogi kuraatorid olid Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg.

•Seenioride sektsiooni väljasõit Põlvamaale ja Räpinasse (juunis).

2013. aasta tegevused, mis jätkuvad 2014. aastal•EALi vestlusõhtud. Vestlusõhtu Udo Tiirmaaga

toimus Tartu loodusmajas septembris. •EALi maakonnapäevad. Maakonnapäevad Nar-

vas ja Ida-Virumaal toimusid oktoobris. •EALi õppereisid. Horvaatia-Sloveenia õppereis

toimus oktoobris. •EAL ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meedia-

kooli koostöös arhitektuuri lühimängufilmide tootmine. Detsembris esilinastusid kuus esi-mest filmi.

•EALi entsüklopeedia veebiväljaande www.eestiarhitektid.ee koostamine.

4. EALI NOORTEKOGU UUTE LIIKMETE TUTVUSTUS (Ingrid Aasoja, EALi noortekogu esindaja ja EALi juhatuse liige)

Ajavahemikus 14.02.2013–27.02.2014 võeti EALi noortekogusse vastu 25 uut liiget.

5. BÜROO-OMANIKE SEKTSIOONI 2012/2013. AASTA TEGEVUSE KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED UUELE, VALITAVALE JUHATUSELE (Indrek Näkk, büroo-omanike sektsiooni esimees)

1) Tagasivaade büroo-omanike sektsiooni (BOS) tege-vusele praeguse juhatuse ajal

BOSi koosolekutel Tallinnas Bonaparte’i restoranis pidasid loengu Andres Viisemann teemal „Pühendu-

14

arh.01/14

EA

Li Ü

LDK

OG

U K

OO

SOLE

K 2

7.02

.201

4

mus”, Jüri Teras teemal „Eesti tervishoiu hetkeseis ja tulevikuväljavaated” ja Mart Kalm teemal „Arhitekti roll muutuvas ajas”. Toimus purjetamisüritus Tallin-na lahel ja golfiüritus Jõelähtmel, külastati Rootsi Arhitektide Liitu ja White Arkitekteri arhitektuuri-bürood Stockholmis. Kohtuti BOSi liikmetega BOSi eesmärkide seadmiseks. Osaleti Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri küsitluses, Eesti Konjunktuuri-instituudi loomemajanduse ülevaate arhitektuuriosa täiendamises, EALi uute eetikanormide redigeerimi-ses ja Välisministeeriumi korraldatud ümarlaual tee-mal „Väliskaubandus”.

BOSiga liitus kaheksa uut liiget. Praegu on liikmeid 32.Käisin koos BOSi liikme ja BAUA presidendi Hind-

rek Kesleriga 2013. aasta novembris Kiievis kohtu-mas Ülemaailmse Arhitektide Liidu (UIA) presidendi Albert Dubleri ja UIA 2. regiooni liikmetega. Side-med lõime Venemaa Arhitektide Liidu presidendi Andrei Bokovi ja asepresidendi Andrei Kaftanoviga, Bulgaaria Arhitektide Liidu asepresidendi Lyubomir Pelovskiga, Valgevene Arhitektide Liidu presidendi Korbut Alexanderiga, Rumeenia Arhitektide Liidu presidendi Serban Tiganasiga, Poola Arhitektide Assotsiatsiooni SARP presidendi Mariusz Ścisłoga, Ungari Arhitektide Liidu presidendi Ernö Kálmániga ja Ukraina Arhitektide Liidu presidendi Vladimir Gusakoviga. Kõik nad on valmis omal maal BOSi delegatsiooni vastu võtma ja ka Tallinna BOSi esine-ma tulema.

2014. aasta jaanuaris korraldas BOS Tallinnas EALi, Eesti Arhitektuurikeskuse ja BOSi juhatuste ühise piduliku lõunasöögi Soome Arhitektide Liidu SAFA presidendi Esko Rautiola, peasekretäri Paula Houtelini ja Soome Arhitektuuribüroode Liidu (ATL) direktori Vesa Joulaga. Koosolekul arutati liitudeva-helist koostööd, infovahetust ja tulevasi tihedamaid kohtumisi. SAFA nägi koostöövõimalust eelkõige võistluste korraldamisel – nad sooviksid kutsuda Eesti arhitekte oma võistluste žüriidesse. SAFA presi-dent tegi ettepaneku, et EAL võiks ühineda Põhja-maade Arhitektide Liitude ümarlauaga ja et EALi arhitektid võiksid osaleda SAFA arhitektipäevadel. SAFA peasekretär pakkus välja, et Eesti arhitek-tid võiksid osaleda SAFA elukestva õppe koolitus-tel (SAFA liikmehinnaga). Hiljem osalesid Soome külalised BOSi koosolekul Bonaparte’i restoranis, kus Vesa Joula tegi ettekande Soome arhitektuuribüroode hetkeprobleemidest ja Esko Rautiola ülevaate SAFA praegustest ja eesseisvatest ülesannetest.

2) Praeguse juhatuse plaanid

Lähiajal on kavas sõita Austriasse. Seal on plaanis kohtuda Bundeskammer der Architekten und Inge- nieurkonsulenteni presidendi Georg Pendliga, külas-

tada arhitektuuribüroosid Viinis ja Innsbruckis ning tutvuda samade linnade arhitektuuriteostega, samuti uurida passiivmaja tehnoloogiapõhiseid objekte.

EALi 2014. aasta üldkogule kutsusime külalisesi-nejaks EANi peasekretäri Ian Pritchardi, kes kõne-leb üldkogul teemal „ACE and architecture policy”. Homme esineb ta BOSis teemal „Professional mobi-lity and architectural export”.

3) Mida ootab praeguse juhatuse liige isiklikult tule-vikus BOSilt? Soovitused uuele, valitavale juhatusele tegevuste kohta•BOS peab innustama ettevõtjaid kasutama vald-

konnale omaseid tavasid, näiteks seoses töölepin-gute ja nende nõuetega.

•BOS peab rõhutama kutse andmise olulisust, kut-sekvalifikatsiooni olemasolu.

•BOS peab muutuma tõhusamaks, leidma selleks rahastuse. Tasuta töö korras põhitöö kõrvalt ei jõua vajalikuga tegelda, näiteks ajastatistikat ja kvaliteediraamatut valmis teha.

•BOS võiks teha koostööd Eesti Projektbüroode Liidu- ga (EPBL) nii hinnastatistika teemal kui ka muudel teemadel. BOSi juhatus võiks kohtuda EPBLi juha-tusega, et rääkida võimalikest koostöövormidest.

•BOS peab jätkuvalt panustama kommunikatsioo-ni oma liikmete vahel, jätkama ürituste korralda-mist, välissuhtlust ja klubilist tegevust.

Isiklikult teen ettepaneku, et BOSis, nagu EALiski, võiks esimeest valida BOSi üldkogu. Esimees võiks valida ise endale meeskonna – juhatuse, millele peab saama BOSi üldkogult kinnituse. See aitaks esimehel juhatuse tööd tõhusamaks muuta. Valitav BOSi esi-mees võiks olla EALi juhatuse liige ja EAKi nõukogu liige, siis ei tekiks infosulge ning oleks võimalik ära kasutada organisatsioonide potentsiaal.

BOSi eesmärkide realiseerimiseks oleks uue juha-tuse juhtimise ajal mõttekas kehtestada liikmemaks. Enne peab olema valmis konkreetne tegevuskava. Oluline on, et iga BOSi liige saaks midagi oma liik-memaksu eest. Eelkõige peaks keskenduma kvalitee-diraamatu ja ajastatistika tegemisele. Selleks tuleks palgata töötaja, kellele saaks töötasu maksta laeku-nud liikmemaksudest.

Mina järgnevatel valimistel BOSi juhatusse ja juhatuse esimehe kohale ei kandideeri, kuna Euroo-pa Arhitektide Nõukogu juhatuse on mind valinud ühe kolmest teemaalast („Practice”) peakoordinaa-toriks ning sellele rollile pühendumine hõlmab kogu aja. Samas olen valmis rahvusvahelisel tasandil BOSi delegatsiooniga sarnaste organisatsioonide külasta-mise korraldamisel abistama, et juba algatatud tava jätkata. Soovin BOSi uuele juhatusele edu ja jõudu!

15

arh. 01/14E

ALi

ÜLD

KO

GU

KO

OSO

LEK

27.

02.2

014

6. ARHITEKTIDE KUTSE-EETIKA PÕHIMÕ-TETE UUE VERSIOONI TUTVUSTAMINE JA VASTUVÕTMINE (Kalle Vellevoog, EALi juhatuse liige)

Avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest.

Arhitektide kutse-eetika põhimõtete uue versioo-ni väljatöötamiseks moodustatud töögrupi liige K. Vellevoog tutvustas valminud dokumendi põhi-mõtteid ja lähtekohti.

Vajadus nüüdisajastada arhitektide kutse-eetika norme, mis võeti vastu EALi üldkogul 26. märt-sil 1999 ja redigeeriti EALi üldkogul 15. veebrua-ril 2002, on olnud viimastel aastatel üsna ilmne. 2013. aasta kevadest alates koos käinud töögrupi koostatud dokumendi aluseks on seni kehtinud arhitektide kutse-eetika normide dokument ning Soome Arhitektide Liidu (SAFA) ja Soome Arhi-tektuuribüroode Liidu (ATL) ning Saksa arhitekti-de kutse-eetika normid. Dokumendi struktuur on üle võetud EANi väljatöötatud arhitekti kutse-eetika põhimõtteid esitavast dokumendist.

Uus dokumendiversioon saadeti enne üldkogu eestseisuse liikmetele läbivaatamiseks ja ettepa-nekute tegemiseks. K. Vellevoog tegi ettepaneku panna kutse-eetika põhimõtete uus versioon kin-nitamiseks hääletusele. Üldkogu kiitis ettepaneku üksmeelselt heaks.

Hääletajate arv: 100. Hääletustulemused: poolt-hääli 98, vastuhääli 0, erapooletuid 2.

Hääletustulemuste põhjal kinnitati arhitektide kutse-eetika põhimõtete uus versioon.

7. EALI 2013. AASTA MAJANDUSAASTA ARUAN-DE KINNITAMINE (Raivo Tabri, revisjonikomisjoni esimees)

Avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest.

R. Tabri andis ülevaate EALi 2013. aasta majan-dustegevuse revideerimisest. Üldkogu asus majandusaasta aruande kinnitamise küsimuses hääletama.

Hääletajate arv: 100. Hääletustulemused: poolt-hääli 99, vastuhääli 0, erapooletuid 1.

Hääletustulemuste põhjal kinnitati EALi 2013. aasta majandusaasta aruanne.

8. EALI PÕHIKIRJA MUUTMISE ETTEPANEKUTE TUTVUSTAMINE (I. Mald-Villand, EALi direktor)

Avalik käega hääletamine, vajalik 2/3 häältest

I. Mald-Villand tutvustas EALi põhikirja sissevii-miseks ettevalmistatud muudatusi.

Liikmed

1) 6. EALi liikmeskond koosneb tegevliikmetest ja auliikmetest:

6.1. EALi tegevliikmeks võib olla vähemalt kolm aastat oma erialal tegutsenud professio- naalne arhitekt või arhitektuuriteadlane;

Muuta teksti järgmiselt: 6.1. EALi tegevliikmeks võib olla vähemalt

kolm aastat oma erialal tegutsenud professio naalne arhitekt, maastikuarhitekt, sisearhitekt või arhitektuuriteadlane;

6.2. EALi auliikmeks võib olla valitud füüsi- line isik, kellel on erilisi teeneid Eesti arhi- tektuuri edendamisel või EALi tegevusele kaasaaitamisel.

2) 7. Erandkorras võib EALi tegevliikmeks vastu võtta ka vähem kui neli aastat oma erialal tegutse- nud professionaalse arhitekti ning muu arhitek- tuuriga seonduva eriala esindaja.

Muuta teksti järgmiselt: 7. Erandkorras võib EALi tegevliikmeks vastu

võtta ka vähem kui kolm aastat oma erialal tegut- senud professionaalse arhitekti ning muu arhitek- tuuriga seonduva eriala esindaja. EAL noortekogu liige võib magistrikraadi omandamise järel taotle- da EALi liikmeks vastuvõtmist koheselt.

8. EALi tegevliikmeks taotlejal tuleb esitada EALi eestseisusele kirjalik avaldus, oma senise loomingu valikkogu ja kolme vähemalt viieaastase tegevliik- mestaažiga EALi liikme soovitused.

9. Tegevliikme vastuvõtmise otsustab ja auliikmed valib EALi eestseisus salajase hääletamise teel.

3) 27. Üldkogul võib osaleda ja hääletada EALi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik voli- kiri. Esindajaks võib olla ainult teine EALi liige.

Muuta teksti järgmiselt: 27. Üldkogul võib osaleda EALi liige. Üldkogul

kandideerida ja hääletada võib EALi liige, kellel on tasutud liikmemaks üldkogule eelneva kalendri- aasta lõpuni, või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EALi liige.

Üldkogu asus EALi põhikirja muutmise ette-panekute üle hääletama. Hääletajate arv: 100. Hääletustulemused:•muudatusettepanek nr 1: poolthääli 96, vastu-

hääli 0, erapooletuid 4; •muudatusettepanek nr 2: poolthääli 92, vastu-

hääli: 1, erapooletuid 7; •muudatusettepanek nr 3: poolthääli 92, vastu-

hääli 2, erapooletuid 6.

16

arh.01/14

EA

Li Ü

LDK

OG

U K

OO

SOLE

K 2

7.02

.201

4

Hääletustulemuste põhjal kinnitati EALi põhikirja uus versioon.

9. EALI EESTSEISUSE LIIKMEKANDIDAATIDE JA ESIMEHE KANDIDAADI TUTVUSTAMINE (I. Mald-Villand)

I. Mald-Villand tutvustas EALi uue esime-he, eestseisuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni liikmekandidaate. •EALi uue esimehe (juhatuse liikme) valimine

(salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kan-dideeris Indrek Allmann.

•EALi aukohtu uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Jüri Karu, Ago Pähn, Fredi Tomps (varuliige), Tanel Tuhal (varuliige) ja Mihkel Urmet.

•EALi revisjonikomisjoni uue koosseisu valimi-ne (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Siiri Koot, Jüri Siim ja Raivo Tabri.

•EALi uue eestseisuse valimine (salajane hää-letamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Ingrid Aasoja, Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Margit Aule, Ilmar Heinsoo, Eva Hirve-soo, Jaak Huimerind, Alvin Järving, Ra Luhse, Karli Luik, Marika Lõoke, Ülar Mark, Margit Mutso, Indrek Näkk, Haldo Oravas, Toomas Paaver, Indrek Peil, Ülo Peil, Peeter Pere, Jan Skolimowski, Lembit-Kaur Stöör, Mai Shein, Villem Tomiste, Emil Urbel, Veronika Valk, Armin Valter ja Kalle Vellevoog.

10. EALI UUE ESIMEHE KANDIDAADI INDREK ALLMANNI KÕNE

Lugupeetud esimees, kolleegid

EAL on Eesti Vabariigi üks vanimaid professionaal-seid ühendusi. Tal on ajaloo vältel olnud erinevaid nägusid ja erinevaid rõhuasetusi. Organisatsiooni populaarsus arhitektide hulgas on olnud kõikuv. Vii-mastel aastatel on taas tuntud tungivamat vajadust liituda ühiste huvide kaitseks ja seetõttu on EALi liik-mete arv kasvanud sisuliselt 400 liikmeni.

Eesti Konjunktuuriinstituut koostas hiljuti arhi-tektuurisektori ülevaate. Selle alusel peab rahvaloen-duse andmetel end arhitektiks Eestis 1635 inimest. Nendest arhitektuuribüroodes töötab ca 700 ja mujal, nagu riigiasutused ja koolid, veel lisaks ca 200. Arhitektuuribüroosid on kokku ca 440. Tehes nende numbrite pealt üldistuse, võib väita, et üle poole arhi-tektidena tegutsevatest inimestest on EALi liikmed.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring toob välja veel ühe asjaolu. Viimasel 20 aastal on Eestis arhitekte koolitatud rohkem, kui siseturul nõudlust on. Buumi ajal polnud seda suurenenud nõudluse tõttu märga-

ta, aga praegu on pilt sootuks teine. Paradoksaalsel kombel on arhitektide koolitus veelgi suurenemas. Nii on lisandumas Eesti Kunstiakadeemia keskmiselt 12 lõpetajale ja Tallinna Tehnikakõrgkooli 28 lõpetajale peatselt veel Tallinna Tehnikaülikooli 20 noort arhi-tekti, kellel kõigil on õigustatud ootus erialasele tööle.

Pikaajalise eestseisuse liikmena on mul olnud või-malik näha väljakutsete dünaamikat organisatsiooni sees. Julgen väita, et pole olnud aega, mil nii kõik-võimalike seadustega, riigiarhitekti institutsiooni loomise lobitööga kui ka autoriõiguste kaitsega oleks tulnud nii palju tööd teha kui viimastel aastatel. Paratamatult on meie tegevus muutumas loomin-gulisuse kõrval järjest juriidilisemaks. Ühiskonna oodatav arhitekti materiaalse vastutuse suurenemi-ne väljendub ainuüksi viimasel aastal kogu sektorit tabanud kindlustusmakse kahekordistumises, seda ka ettevõtetele, mil pole mitte kunagi mitte ühtegi kah-jujuhtumit esinenud.

Miks ma toon välja statistika, mida te tõenäoselt juba teate? Leian, et EALi üheks oluliseks eesmärgiks on tagada liikmete ja nende hulgas tulevaste liikmete hea käekäik. Juhul, kui otsustate mind usaldada ja ma osutun valituks, sooviksin enam rõhku panna pea-miselt kolmele teemale.1. Koostöö suurendamine erinevate sõsar- ja katus-

organisatsioonidega. Pean siin silmas sisekujun-dajaid, planeerijaid, maastikuarhitekte jt. Leian, et meie ees seisvad probleemid on väga suures ula-tuses kattuvad, seetõttu oleks juba finantsiliselt mõttekas jõud ühendada. Näiteks pädeva juristi palkamine meid ühiselt esindama erinevates seadusandlikes komisjonides aitaks kokku hoida palju väärtuslikku aega muu sisulise tegevuse tar-vis. EALi võistluste töögrupi ajast kulub praegu ca 70% lepinguliste aspektide kaalumisele. See ei ole mõistlik. Analoogne tegevuse sihipärastami-ne ja siduserialade ühinemine on andnud Rootsi Arhitektide Liidule viimastel aastatel täiesti uue hingamise.

2. Arhitektuuri eksport. Lisaks rahvusvahelistel võistlustel osalemise populariseerimisele tahaksin enam tähelepanu pöörata otseste sidemete loomi-sele lähiturgudel, kuna sel viisil on võimalik kaa-sata tunduvalt enam liikmeid. Praegu moodustab eksport meie sektori käibest 7%. Stabiilsuse ja turu arengu huvides oleks vajalik, et see suure-neks vähemalt kahekordseks.

3. Uute töökohtade loomine arhitektidele sidus-valdkondades. Pean silmas seda, et riigiametites otsustaks ehitatava ruumi üle kvalifitseeritud arhitektid, mitte zootehnikud; et meie arhitek-te-urbaniste kaasataks senisest enam ka ehitus-tegevust ettevalmistavatesse ning ka suuremaid rahvahulki kaasavate ürituste korraldavatesse töörühmadesse.

Pisut ebatraditsioonilise käiguna sooviksin tutvus-tada teile ka oma meeskonda, potentsiaalseid EALi

arh. 01/14E

ALi

ÜLD

KO

GU

KO

OSO

LEK

27.

02.2

014

aseesimehi, keda ma palun samuti usaldada ja valida eestseisusse, kui te otsustate minu poolt hääletada. Põhjus, miks teen sellise käigu, on lihtne – te valite esimehe edasi viima ja juhatama oma organisatsioo-ni. Esimehe tööriistadeks ja tugevuseks on paljuski juhatus. Eestseisus on siinjuures pigem nõukogu rollis nõu andmas, aitamas ja ka kontrollimas juhatuse tööd. Seetõttu oleks esimehel lihtsam, kui ta ei peaks valima oma meeskonda n-ö tagantjärele, peale vali-misi, valituks osutunud eestseisuse liikmete hulgast, vaid teaks, et ta meeskonna liikmed osutuvad koos temaga valituks. Kas selline muudatus vajab pikemas perspektiivis ka põhikirja muudatust, võiks jääda valimistevahelise üldkogu teemaks.1. Järjepidevuse huvides ja info parema liikumise

tarvis oleks mul rõõm tervitada oma meeskonnas senist esimeest Peeter Peret.

2. Viimaks liitu edasi, püstitamaks uusi väljakutseid ja tegelema erinevate näituste ning proaktiivsete linnaruumiliste sekkumistega, oleks mul heameel teha koostööd Aet Aderiga.

3. Arhitektuurivõistluste töögrupi vedajaks ja hin-geks on olnud Jaak Huimerind. Oleksin rõõmus, nähes teda jätkamas.

4. Kalle Vellevoog on vedanud pikalt suhtlust erine-vate teiste kultuuriorganisatsioonidega. Lisaks vastutab ta „Eesti Vabariik 100” programmilis-te tegevuste eest. Need on tegevused, millel on potentsiaali anda tööd ja leiba paljudele arhitekti-dele. Sooviksin, et ta jätkaks alustatut.

11. VALIMISKORRA TUTVUSTUS JA VALIMISKO-MISJONI KINNITAMINE (I. Mald-Villand)

I. Mald-Villand tutvustas hääletus- ja valimiskor-da. Häältelugemiskomisjon kinnitati koosseisus S. Liivaleht, K. Komissarov, I. Kormašov, T. Shein ja T. Tomiste (esimees).

12. HÄÄLETAMINE. HÄÄLETUSSEDELITE TÄIT-MINE JA HÄÄLETUSKASTI PANEMINE

13. „ACE AND ARCHITECTURE POLICY” (Ian Pritchard, Euroopa Arhitektide Nõukogu peasekretär)

14. „AUTORIÕIGUSEST ARHITEKTI PROJEKTEERIMISLEPINGUTES” (Iindrek Tiigi, autoriõiguse töögrupi liige)

Üldist•Praktika kehv – käitumismallid ühtlustamata.•Bürood väikesed – ressursipuudus.•Büroode teadlikkus õigustest ja läbirääkimis-

võimekus vähene.•Projekteerimisleping kui kahepoolne

kokkulepe.•Aluseks peamiselt autoriõiguse seadus (kehtiv,

1992).•Intellektuaalse omandi kodifitseerimine (töös,

https://ajaveeb.just.ee/intellektuaalneomand).•Autoriõiguse seaduse § 4 lõikes 3 antakse täpne

loetelu teostest, millele tekib autoriõigus. § 4 lg 3 p-s 14 sätestatakse, et autoriõigus tekib arhitektuursele graafikale (joonistused, eskii-sid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavatele seletuskirja-dele, tekstilisadele, programmidele, arhitektuur-setele plastikateostele (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteostele (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), lin-naehitusansamblitele ja kompleksidele.

•Teose autoriks loetakse autoriõiguse seaduse alusel ainult füüsiline isik, seega ei saa olla autoriks juriidiline isik. Küll võivad juriidilisele isikule kuuluda seaduse või autorilepingu alusel mõningad õigused (§ 28 lg 2).

•Autoriõigus kehtib üldjuhul autori eluaja jook-sul ja seejärel 70 aastat pärast tema surma (§ 38 lg 2). Teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad kasu-tada kõik, ent tuleb kinni pidada autoriõiguse

Hääletamine EALi üldkogu koosolekul. Foto: EAL.

18

arh.01/14

EA

Li Ü

LDK

OG

U K

OO

SOLE

K 2

7.02

.201

4

seaduses ja muinsuskaitseseaduses sätestatud piirangutest (§ 45). Autoriõigus ja sellega kaas-nevad õigused päritakse pärimisseaduse või pärandaja testamendi kohaselt.

•Kui loomingulises koostöös on loonud teose mitu isikut, kuulub selline autorlus loojatele ühiselt. Kui teos moodustab jagamatu terviku, on see ühisautorlus. Kui teos koosneb osadest, millest igaühel on iseseisev tähendus, on see kaasautorlus.

•Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikult. Selles fikseeritakse vähemalt teose kirjeldus, üleantavad õigused, teose kasutamise viis ja ala, lepingu kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg ning autoritasu maksmise viis (§ 49 lg 1, 2).

•Üleantavate õiguste liigid:1. lihtlitsents – litsentsi andjale jääb õigus lit-

sentsi korduvalt edasi anda;2. ainulitsents – teost võib kasutada ainult see

isik, kellele litsents on antud; autoril puudub õigus teost kasutada;

3. all-litsents – litsentsisaajal on õigus litsentsi edasi anda.

Varalised õigused•Õigus teose reprodutseerimisele.•Õigus teose levitamisele – omandiõiguse üle-

andmine või üldsusele kasutada andmine, ren-timine, laenutamine (v.a arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose puhul).

•Õigus teose tõlkimisele.•Õigus teha teosest adaptsioone, arranžeerin-

guid, töötlusi.•Õigus teose kogumikele – õigus koostada

ja välja anda oma teose kogumikke ja süs-tematiseerida oma teoseid; õigus avalikule esitamisele.

•Õigus teose eksponeerimisele – õigus teost üld-susele näidata.

•Õigus teose edastamisele, üldsusele kättesaa-davaks tegemine.

•Õigus teostada oma arhitektuurne projekt sea-duses ettenähtud korras.

•Õigus teostada oma disaini-, tarbekunstiteos jms.

Isiklikud õigused•Õigus autorlusele – õigus esineda üldsuse ees

teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist.

•Õigus autorinimele – õigus otsustada, mil vii-sil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel.

•Õigus teose puutumatusele – õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, selle nimetuses või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada tehtud muu-datusi ilma autori nõusolekuta.

•Õigus teose lisadele – õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid.

•Õigus autori au ja väärikuse kaitsele – õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust.

•Õigus teose avalikustamisele – õigus otsustada, millal on teos valmis üldsusele esitamiseks.

•Õigus teose täiendamisele – õigus oma avali-kustatud teost täiendada ja parandada.

•Õigus teos tagasi võtta – õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist.

•Õigus nõuda kasutatavalt teoselt oma autorini-me kõrvaldamist.

Neid õigusi teostab autor enda kulul ja ta on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib teose kasu-tajal (§ 12 lg 2).

Autoriõigused projekteerimislepingus•Kirjalik (projekteerimislepingu sees).•Fikseerida vähemalt:

– teose kirjeldus, – üleantavad õigused (varalised, aga

millised?), – teose kasutamise viis ja ala, – lepingu kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg, – üleantavate õiguse liik (kas liht-, ainu- või

all-litsents?), – autoritasu suurus ja maksmisviis (kas

sisaldub hinnas või on see mõistlik eraldi nimetada?),

– üleminek (kas ja mis läheb üle projek-ti etapi valmimisel, maksumuse lõplikul tasumisel?).

NB! Head tava saame ise kujundada.•Kui suur on autoritasu protsent töö

maksumusest?•Kui suur on korduvkasutustasu järgmise pro-

jekti puhul? Kas 80, 60, 40 või 20%?•Kas autor peaks saama autoritasu? (See on

maksustatud 21/79.)•Milline on standardmudel varaliste õigus-

te üleandmisel tellijale projekti koostamise protsessis?

15. SÕNAVÕTUD TEEMAL „ARHITEKTUURI-HARIDUSE TULEVIKUVISIOON JA KOOSTÖÖ TEISTE KOOLIDEGA” (Toomas Tammis, Eesti Kunstiakadeemia; Hindrek Kesler, Tallinna Tehnikakõrgkool)

„Arhitektuuriharidusest Eestis Tallinna Teh-nikakõrgkooli (TTK) arhitektuuriinstituudi pilgu läbi” (Hindrek Kesler, TTK arhitektuuri ja keskkonna-tehnika teaduskonna dekaan)

19

arh. 01/14E

ALi

ÜLD

KO

GU

KO

OSO

LEK

27.

02.2

014

Lühidalt meist – kõigepealt mõned faktid ja numbrid.Tallinna Tehnikakõrgkoolis valmistatakse ette

arhitekte, kes on arhitektide kutsestandardi alusel 6. tasemel rakendusarhitektid. Õpiaeg on neli aastat, igal aastal võtame 1. kursusele 25–30 inimest. Kon-kurss on aastati kõikunud, kuid on viimasel kolmel aastal olnud keskmiselt kuus soovijat kohale. Lõpeta-nute arv on samuti olnud erinev: kolme aasta keskmi-ne on olnud 29 lõpetanut aastas. Oleme kogunud ka andmeid vilistlaste tööhõive kohta. Tööhõive on olnud ehk üllatuslikultki kõrge ja seda ka masu ajal 2008–2010. Viimase kolme aasta lõpetanutest töötab erialasel tööl 65% ja õpinguid on jätkanud magistri-õppes 18%. Ülejäänud töötavad muul erialal, õpivad midagi muud või on töötud. Magistriõppesse on igal aastal läinud 5–7 lõpetajat, nendest viimasel kolmel aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppesse 4–5.

Et täita ühiskonna ees seisvaid ülesandeid eriti energiasäästu valdkonnas oleme palju tegelenud õppekava arendamisega ja seda peamiselt kahel suu-nal: inseneriainete ja eriala praktiliste ainete puhul. Meie tudengid saavad nelja aasta jooksul süvenda-tud teadmised-oskused insenerdistsipliinides. Neid on viimastel aastatel moderniseeritud. Näiteks oleme liitnud ehitusfüüsika ained üheks aineplokiks, mille loogiline ülesehitus üldiselt üksikule tagab paremini üliõpilaste praktilised oskused projekteerida tulevi-ku energiasäästlikke hooneid. Suurendatud on aine „Hoonete tehnosüsteemid” mahtu ja ülesehitust, kui-võrd see valdkond on energiatõhususega kõige otsese-malt seotud.

Oluline on olnud ka spetsiifilise arhitektiõppe aren-damine, sest ka tiimiarhitektid peavad oskama teha arhitektitööd. Samuti peab TTKs antav haridus või-maldama meie parematele lõpetajatele jätkata õpin-guid magistritasemel – me ei saa andekate noorte haridusteed läbi lõigata. Oleme otsinud ja leidnud nii sisulist sünergiat kui ka aja kokkuhoidu eriala prak-tiliste ainete (kursuseprojektide) ühendamisel viisil, mis aitab näha planeerimis- ja projekteerimisprot-sessi kui tervikut ja vähendab killustatust (näiteks 3. kursuse sügissemestri planeerimisprojekt, mille põhjal lahendatakse kevadsemestril fragmendina sel-lest detailplaneeringu eskiis ja korterelamu mahuline projekt). Koostöös TTK ehitusteaduskonnaga on loo-dud uus aine „Hoone põhiprojekt”, kus arendatakse edasi eelnevalt koostatud eskiisprojekti ja mängitakse läbi reaalsed koostöömudelid arhitektide ja insene-ride vahel. Oleme otsinud partnereid ühendamaks akadeemilised projektid reaalsete projektide ja aren-dustega ning neid ka leidnud, näiteks SEVE-Ehitus, Viimsi vald.

Oleme kohendanud õppekava rohkem vastavaks vahepeal valminud kutsestandarditele, mis näevad ette TTK lõpetanute liikumise volitatud arhitekt, tase 7 kutsetasemele ka läbi praktilise loomingulise tegevuse. 2012. a sõlmisime Eesti Kunstiakadeemia-ga koostöölepingu, mille üks oluline punkt näeb ette parimate TTK arhitektuuriinstituudi lõpetajate valu-

tu ülemineku EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala kaheaastasesse magistriõppesse.

Arhitektuuri õppekava läbis 2013. a kevadel edukalt kordushindamise (meeldetuletuseks: korraline hinda-mine 2010. a lõppes sisuliselt tingimisi antud kolme-aastase õigusega õpetada arhitektuuri eriala). Meie erialaõppejõudude meeskond on tugev ja motiveeri-tud: arhitektuuriinstituuti juhi, Jaapani ja USA arhi-tektuurikoolide haridusega ja USAs töötanud arhitekt Tomomi Hayashi kõrval õpetavad meil nt veel Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kai Süda, Andres Põime, kes on kõik tegevarhitektid. Meile on mõnikord ette hei-detud, et meil peaaegu polegi täiskohaga õppejõu-dusid, kuid alati olen selgitanud, et see on tugevus, mitte nõrkus – eriti meie rakendusliku iseloomuga koolis. Siiani on see mõjunud. Ka on meie õppejõud ja üliõpilased tublid arhitektuurivõistlustel osalejad, nagu kuulajad hästi teavad. Meie lõpetajad on nõutud spetsialistid ja enamikes arhitektuuribüroodes töötab tiimiarhitektidena TTK taustaga arhitekte. TTK-l on oma kindel koht Eesti arhitektuurihariduses.

Aeg-ajalt lappan arhitektuuriklassiku E. J. Kuusiku raamatut-õpikut „Ehituskunst”, mis sisaldab hulga igikestvaid tõdesid arhitektuuri ja arhitektide töö kohta. Selle lugemine mõjub kuidagi teraapiliselt ja meenutab paljusid põhimõttelisi universaalsed tõde-sid, millele toetub arhitektuuri valdkond. See raamat tuletab meelde, kui oluline on olnud arhitektiamet, ükskõik, kuidas seda eri aegadel on nimetatud. Home-ros tundis vaid nelja vaimset eriala: arhitekti, nägija, arsti ja lauliku oma. Arhitektiks-meistriks arenemine on alati olnud kauakestev ja nõudnud asjaomastelt suurt pühendumist. Võiksime küsida, miks. Vastus sellele küsimusele on muidugi kompleksne, kuid üks oluline põhjus oli ja on ka praegu piiratud ressurssi-de kasutamises – ühiskond peab olema kindel, kelle kätte ta annab oma „varanduse”, et tema probleemid ja ülesanded saaksid lahendatud ja seda mõistliku ressursikasutusega. Ja selliseid arhitekte, keda saab igas mõttes usaldada, ei saa olla väga palju. Teki-tades arhitektide üleproduktsiooni lõikab ühiskond lõppeks iseendale näppu kasvõi juba selle pärast, et projekteerimismaksumused viiakse maksumusepõhis-te hangete kaudu allapoole igasugust normaalset piiri ning kannatab nii projektide kui ka ehituste kvaliteet. Hoopis mõistlikum on ühiskonna seisukohast selline arhitektkonna struktuur, kus staare on vähe, aga tublisid, heade oskustega tiimiarhitekte palju, mitte vastupidi (praegu liiguvad asjad arhitektuuri haridus-maastikul risti vastupidises suunas). Soomlased on sellest aru saanud, kunagi tehtud vea parandanud ja avavad rakendusarhitektide (sm rakennusarkkiteh-tien) õppe 2014. a sügisel koguni neljas kohas korra-ga: Kuopios, Tamperes, Oulus ja Helsingi Metropolia kõrgkoolis.

Lõpuks – tuleviku maailm sunnib meid kõiki tiheda-male koostööle. Eriti Eestis peaksime selles järeleai-tamistunde võtma, kuna me ikka veel õpime organi-seeruma demokraatlikul viisil. Mul on hea meel, et

20

arh.01/14

EA

Li Ü

LDK

OG

U K

OO

SOLE

K 2

7.02

.201

4

koostöö EKAga on olnud suurepärane ja ma ei kahtle, et see jätkub. Samuti loodan, et ka TTÜga tihenevad partnerlussuhted inseneeria valdkonnas.

Arhitektuuriharidusest Eestis (Toomas Tammis, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (2005/36/EÜ, 7. september 2005) kutsekvalifikat-sioonide tunnustamise kohta on kirjeldatud nõudeid arhitektuuriharidusele. Direktiiviga sätestatu on üle kantud Eestis kehtivasse Vabariigi Valitsuse määrus-se „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hamba- arstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõp-pe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” (jõustunud 29.10.2004, muudetud akt jõustunud 12.06.2010).

Nende kahe dokumendi alusel peab Eestis andma arhitektuurikoolitust ülikoolis tasemel, kus arhitek-tuur on peamine komponent. Seejuures valitseb tasa-kaal arhitektuurikoolituse teoreetiliste ja praktiliste aspektide vahel ning tagatud on järgmiste teadmiste ja oskuste omandamine:1. oskus luua nii esteetilistele kui ka tehnilistele

nõuetele vastavaid arhitektuuriprojekte; 2. piisavad teadmised arhitektuuri ja sellega seotud

kunstide, tehnoloogiate ja inimteaduste ajaloo ja teooriate kohta;

3. kaunite kunstide kui arhitektuuriprojekti mõjuri-te tundmine;

4. piisavad teadmised linnaarhitektuuri ja -planeeri-mise kohta ja planeerimiseks vajalikud oskused;

5. inimeste ja hoonete, samuti hoonete ja neid ümb-ritseva keskkonna vahelise suhte mõistmine ning arusaam vajadusest seostada hooned ja nendeva-heline ruum inimeste vajaduste ning jaotusega;

6. arhitekti kutseala ja arhitekti rolli mõistmine ühiskonnas, eriti sotsiaalset tegurit arvestavate kavandite ettevalmistamisel;

7. arusaam projekti kavandite ettevalmistamise ja selle tarvis tehtava uurimistöö meetoditest;

8. hooneprojektidega seotud ehitusliku kavandami-se, konstruktsiooniliste ja insenertehniliste prob-leemide mõistmine;

9. piisavad teadmised hoonete füüsikaliste prob-leemide ja tehnoloogiate ning funktsiooni kohta, et hoonete sisetingimused oleksid mugavad ja pakuksid kaitset kliima eest;

10. vajalikud projekteerimisoskused, et kulufakto-ritest ja ehitusmäärustest tulenevate piirangute raames oleksid täidetud hoone kasutajate esita-tud nõuded;

11. piisavad teadmised projektikontseptsioonide hoonetesse ülekandmisega ja kavandite üldises-se planeerimisse lõimimisse seotud tööstusharu-de, organisatsioonide, normatiivaktide ja korra kohta.

Selleks on vaja •kaasata parimad professionaalid;•kaasata parimad rahvusvahelised oskused ja

teadmised (EKA avalikele loengutele on kavas ka edaspidi kutsuda esinema oma ala spetsialiste välisriikidest);

•läbida tihedalt väga erinevate distsipliinidega. EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnal on suurepärane koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ), kust saadakse valdav osa inseneriainetest. EKA teeb koostööd järgmiste institutsioonidega: TTÜ ehitusteaduskond, infotehnoloogia teadus-kond, biorobootika keskus, mehaanikateaduskond, mehhatroonikainstituut, matemaatika-loodustea-duskond ja keemiainstituut; Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond ning tehnoloogiainsti-tuut; Tallinna Ülikooli (TLÜ) Eesti demograafia instituut, Eesti tuleviku-uuringute instituut ning ökoloogia instituut;

•väärtustada uurimistööd ja võimaldada sellega tegeleda igal kõrghariduse tasemel. Arhitektuuri-valdkonna teadusrahale on väga keeruline ligi pää-seda. Arhitektuur peab suutma nii kommunikee-rida kui ka reflekteerida. Praegu käib intensiivne töö arhitektuuri doktoriõppekava taasavamiseks EKAs. Allkirjastatud on ka ITN-projekt rahvus-vahelise research by design-põhise doktoriõp-pe koostöövõrgustiku rahastamiseks. Õpe algab 2013. aasta sügisel. Koostöövõrgustikus osalevad järgmised koolid: RMIT (Melbourne), Sint-Lucas (Ghent), Aarhus, Westminster (London), Macin-tosh (Glasgow), Ljubljana ja EKA (Tallinn);

•luua avaliku suhtluse platvorm nii arhitektuuri-eriala siseselt kui ka sellega seonduvate erialade vahel;

•olla nähtav ja arusaadav.

Seda aspekti silmas pidades eksponeeritakse ka sel aastal EKA lõpetanute diplomitöid Draakoni ja Hobu-sepea galeriis ajavahemikus 28. mai – 20. juuni ava-tud näitusel „Lõppmäng 2014”.

16. ÜLEVAADE EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE 2014. AASTA TEGEVUSPLAANIDEST (Raul Järg, Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) juhatuse liige)

Sündmused•Kontaktsündmused•Eesti osalemine Veneetsia XIV

arhitektuuribiennaalil•EAK ja EALi kolimine Kultuurikatlasse

NäitusedOsalemine Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsiooniga. Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksami projektis „Vaba ruum – inters-

arh. 01/14E

ALi

ÜLD

KO

GU

KO

OSO

LEK

27.

02.2

014

EALi parim publitsist Kaarel Tarand, endine esimees Peeter Pere, uus esimees Indrek Allmann ning parim ehitaja Jaan Tiidemann. Foto: EAL.

pace” uuritakse avalikku ruumi infoajastu konteks-tis. Eesti ekspositsioon tõstatab järgmised küsimu-sed: kus ja mis on avalik ruum infoajastul? Kuidas võiksid e-teenused ja sotsiaalvõrgustikud mõjutada meie ümber olevat füüsilist ruumi? Millised võiksid olla nende protsesside arhitektuursed väljundid? Eesti ekspositsioon avatakse Veneetsias 5. juunil.

Koolitused (erinevale sihtturule)•„Parameetriline disain”•„Planeerimine ja ruumikultuur”•„Riigihangete kvalitatiivsed

hindamiskriteeriumid”•„Arhitektuuri trampliin” (ärikoolitus)

Eksport•AKU kataloogi koostamine ja väljaandmine•Välisvõistlustest osavõtmise toetamine

17. EALI TEENETEMEDALITE ÜLEANDMINE 2013. AASTA PARIMALE TELLIJALE, EHITAJALE JA PUBLITSISTILE (P. Pere)

Parim tellija 2013: Viljandi Riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk, kes on edukalt seisnud selle eest, et 2013. a valminud gümnaasiumihoone oleks suurepärase ehituskvaliteediga ja vastaks maja loojate visioonile.

Parim ehitaja 2013: arhitekt Jaan Tiidemann, kes on kaheksa aastat juhendanud Eesti Kunsti-akadeemia I kursuse arhitektuuritudengite ehi-tuspraktikat ning selle tulemusel on valminud omanäoline varjualuste park Harju maakonnas Pedaspeal.

Parim publitsist 2013: kultuurilehe Sirp endine juht Kaarel Tarand, kelle eestvedamisel loodi Sirpi esmakordselt iseseisev arhitektuurirubriik, tänu millele on viimastel aastatel märgatavalt kasva-nud arhitektuuriteema kvaliteetne kajastamine.

Teenetemedalid andis kätte P. Pere ja medalisaajad tänasid tiitli eest. EALi teenetemedal anti üle ka ametist lahkuvale EALi esimehele P. Perele liidu eduka juhtimise eest aastatel 2010–2014.

18. TEOSE „SNUD. PROTOCOLS. THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS FACULTY OF ARCHITECTU-RE GUEST SPEAKER SERIES 2012-2013” ESITLUS (Veronika Valk)

Veronika Valk tutvustas oma raamatut „Snud. Protocols. The Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Guest Speaker Series 2012-2013”.

19. HÄÄLETUSTULEMUSTE TEATAVAKSTEGEMINE (Tiit Tomiste, häältelugemiskomisjoni esimees)

Hääletusel osales 125 EALi liiget (sh 25 volituste-ga) ja valimiskastis oli 125 kehtivat sedelit.

EALi esimehe ja juhatuse liikme ametikohale osu-tus valituks Indrek Allmann.

EALi aukohus osutus valituks koosseisus Jüri Karu, Ago Pähn, Mihkel Urmet, Tanel Tuhal (varuliige) ja Fredi Tomps (varuliige).

EALi revisjonikomisjon osutus valituks koosseisus Siiri Koot, Jüri Siim ja Raivo Tabri.

EALi eestseisus osutus valituks koosseisus Aet Ader, Oliver Alver, Ilmar Heinsoo, Eva Hirve-soo, Jaak Huimerind, Katrin Koov, Raivo Kotov, Tõnu Laigu, Ra Luhse, Marika Lõoke, Ülar Mark, Margit Mutso, Indrek Näkk, Toomas Paaver, Pee-ter Pere, Mai Shein, Villem Tomiste, Emil Urbel, Veronika Valk ja Kalle Vellevoog.

22

arh.01/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

Eestseisuse koosolekud

13. MÄRTS 2014

m M. Šein andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud oma 29. jaanuari koosolekul arhitekti kutse. Kutsetunnistuse saajad:

Mati Armas – volitatud arhitekt, tase 7Jaan Kuusemets – volitatud arhitekt, tase 7Karli Luik – volitatud arhitekt, tase 7Ralf Lõoke – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8Ülar Mark – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8Ove Oot – volitatud arhitekt, tase 7Peeter Pere – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8Karmo Tõra – volitatud arhitekt, tase 7Vadim Tšentropov – volitatud arhitekt, tase 7

m I. Allmann tutvustas EALi 2014. a kavanda-tavat tegevuskava.

Põhiosas jääb tegevuskava endiseks. Lisanduvad järgmised valdkonnad, millele on kavas lähiaasta-tel keskenduda: •koostöö sõsarorganisatsioonidega. Esmalt tuleb

selgitada välja ühised huvid;•juriidiline kaitse. Et EALi ettepanekutel seadus-

andluse vallas oleks rohkem kaalu ja arhitektid kaasataks otsustusprotsessidesse, tuleb palgata jurist;

•arhitektuuri eksport. Lisaks välisvõistlus-tel osalemise toetamisele tuleks aktiveeri-da ja soodustada ka mittetöiseid suhteid väliskolleegidega.

I. Allmanni ettepanekud EALi töögruppide kohta (aluseks EALi juures seni tegutsenud töögruppide loend)•Energiatõhususe töögrupp – sellest võiks loo-

buda ja anda teatepulk edasi arhitektuurihari-dust andvatele koolidele.

•Arhitektuurivõistluste töögrupp ja ekspertiisi-töögrupp – need kaks võiks liita ja jätta tegevu-sest välja riigihangetega tegelemise.

•Autoriõiguste töögrupp – aasta jooksul võiks oma tegevuse lõpetada ja anda jätkutegevus üle seadusandluse töögrupile.

•Seadusandluse töögrupp – teemade hulka võiks lisada riigihanked, autoriõiguse, riigiarhitekti jms. Tõenäoliselt vajab selline töögrupp struk-tureerimist ja seda töögruppi võiksid tulevikus juhtida juristid.

•Ürituste töögrupp – eraldiseisvana võiks kaotada.

Töölõigud, millega EALi juures tegutsevad töögru-pid võiksid tegeleda, võiksid olla järgmised:•ekspertiisid;•seadusandlus; •EALi-sisene kaasamine;•EALi-väline kaasamine;•arhitektid välisturul;•arhitektid siseturul;•eraldiseisvad suurprojektid – „EV 100” (isema-

jandav, võiks muutuda tuluallikaks).

m I. Allmann esitas EALi aseesimeeste kan-didaatideks järgmised eestseisuse liikmed: Aet Ader, Jaak Huimerind, Peeter Pere ja Kalle Vellevoog.

Hääletuse tulemusel osutusid kõik nimeta-tud valituks EALi juhatusse ja ühtlasi EALi aseesimeesteks.

m Eestseisus kinnitas EALi juhatuse liikmete kuu palgafondi järgmiselt: esimees – 1274,34 eurot (katab Eesti Kultuurkapital tegevustoe-tusest), aseesimees – 637,17 eurot (katab EAL omafinantseeringust).

m EAL pöördus Tallinna lilleturu arhitek-tuuri-ideekonkursi väljakuulutamisel tekki-nud probleemidega jurist E. Mägi poole palvega koostada Tallinna Kesklinna Valitsusele pöör-dumine. Selles käsitletakse võimalikku autoriõi-guste rikkumist ideekonkursi korraldamisel. Pöör-dumine otsustati edastada ka EALi liikmetele.

m I. Allmann tegi teatavaks EALi 2014. aasta aastanäitusele kuraatori leidmiseks korralda-tud võistluse võitjad.

Žürii otsustas esimese preemia väärtusega 1000 eurot anda võistlustööle nimega „Mängiv inime-ne”, mille autorid on Kadri Klementi ja Karin Tõugu. Võitjad saavad õiguse kureerida aastanäi-tust, mis avatakse 20. oktoobril 2014 Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. Näitus on avatud 2. novembrini. Sellega kaasneb kakskeelne kata-loog ja vestlusõhtu.

Võidutöö käsitleb moodullasteaia teemat. Auto-rid pakuvad välja praegusele ettekujutusele alter-natiivseid lahendusi, milles eelkõige pööratakse tähelepanu moodullasteaia keskkonna kvaliteedile ja laste igapäevasele heaolule. Autorite sõnul ärgi-tab aastanäitus koos kataloogiga arutelusid oma-valitsuste ametnike, lasteaiatöötajate, lapsevane-mate ja arhitektide seas ja vahel.

Võrdse preemia suurusega 500 eurot pälvisid võistlustööd märgusõnaga „Koos” ja märgusõna-ga „Eesti polaarjaam”. Võistlustöös „Koos”, mille autor on Kadri Vaher, keskendutakse Eesti elamu-ehituse ühekülgsuse probleemile. Žürii hinnangul on ka see teemakäsitlus väga ajakohane ning vajab

Ase

esim

ehed

Pal

gaf

on

dLi

llet

uru

pro

ble

emA

asta

näi

tuse

ku

raat

ori

dK

uts

etu

nn

istu

sed

2014

. a k

avan

dat

av t

egev

usk

ava

23

arh. 01/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

laiemat arutelu ja tähelepanu. Võistlustöö „Eesti polaarjaam”, mille autorid on Mari Hunt ja Henri Laupmaa, pakub välja konkreetse idee Eesti oma polaarjaama rajamise kohta.

m Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektuu-ri- ja urbanistikainstituudi esindajad I. Raid ja R. Murula andsid ülevaate arhitektuuriharidusest TTÜs. 2013. aastal avati seal viieaastane integree-ritud arhitektuuri magistriõpe, kus I kursusel õpib praegu 19 üliõpilast. Samal ajal valmistatakse ette 2015. aastal avatavat rahvusvahelise ingliskeelse magistriõppe õppekava. Selle järgi hakkab õppima kolm Eesti tudengit, ülejäänud kohad kuuluvad tudengitele TTÜ partnerkõrgkoolidest Euroopas. TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituut on muu hulgas teinud koostööd Tel Aviviga.

Instituut on võtnud endale ülesandeks mõjuta-da ka TTÜ inseneriõpet. Et inseneride ruumi- ja esteetikateadmiste tase tõuseks, on lisatud õppe-kavva loovusdistsipliinid. Nende õpetamist veab R. Murula. TTÜ ehitusteaduskonnas on doktori-õppekava „Ehitus- ja keskkonnatehnika”, kus on võimalik muu hulgas spetsialiseeruda ehitusele ja arhitektuurile ning tegeleda arhitektuuriajaloo-ga Karin Hallas-Murula juhendamisel. Praegu on seal doktoriõppes üks doktorant, kelle diplomitöö teema on „Stalinistlik linnaplaneerimine”. TTÜ sai eelmisel kevadel kolmeks aastaks integreeritud arhitektiõppe läbiviimise õiguse.

EALi esindajad rõhutasid, et selleks, et TTÜ arhitektidiplomit tunnustataks rahvusvaheli-selt, peaks TTÜ olema kantud ELi arhitektide direktiivis olevate kõrgkoolide nimekirja. Esi-mese sammuna rahvusvahelise tunnustamise poole liikumisel tuleks saada Haridus- ja Teadus-ministeeriumilt kinnitus selle kohta, et arhi-tektuuri magistriõpe vastab Vabariigi Valitsu-se 25.10.2004. a määrusele nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehi-tusinseneriõppe raamnõuded”.

Eesti Kunstiakadeemia ja TTÜ vahel on mõnin-gate erimeelsuste tõttu koostöölepe ikka veel allkirjastamata. Küll on aga kõrgkoolid üksteist vastastikku tunnustanud ja teevad avatud ülikooli raames koostööd, st tudengid võivad õppida teise kõrgkooli aineid.

Erinevalt EALi esindajaist ei näinud TTÜ esinda-jad arhitektide üleproduktsioonis probleemi. Üle-produktsiooni probleemi ühe võimaliku lahendu-sena pakkus EAL välja arhitektuuri ekspordi elav-damise. Ka seda silmas pidades on vaja saada TTÜ arhitektuuriõppele rahvusvaheline tunnustus.

Eestseisus tegi ettepaneku kaasata lõhestumi-se ärahoidmiseks EALi noortesektsiooni ka TTÜ tudengid.

m Eestseisus, vaadanud läbi EALi arhitektuuri-võistluste töögrupi märkuste ja muudatusette-panekute alusel Tartu Linnavalitsuses osaliselt

korrigeeritud Tartu (Pepleri 1a) lasteaia idee-võistluse tingimused, jäi auhinnafondi suuren-damise vajaduse suhtes oma seisukoha juurde. Lisaks tehti ettepanek võtta tingimustest välja maketi esitamise kohustus.

EALi eestseisuse uusi muudatusettepanekuid ideevõistluse tingimuste kohta otsustati arutada 17. märtsil EALis peetaval EALi juhatuse ja Tartu Linnavalitsuse esindajate nõupidamisel.

m Eestseisus, vaadanud läbi Mikk Mutso EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

m Eestseisus, vaadanud läbi Mari Hundi EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

27. MÄRTS 2014

m T. Tammis tutvustas eestseisusele Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) mõeldud ava-liku pöördumise kavandit, milles käsitletakse arhitektuuriharidust.

Eestseisus, kuulanud ära T. Tammise ja tutvu-nud kavandiga, pidas selles nimetatud seisukohti asjakohasteks. Teksti peeti vajalikuks korrigeerida ja täiendada. Selgelt tuleb sõnastada EALi põhisõ-num HTMile: Eesti arhitektuurihariduse süsteemi tuleb korrastada. Vältida tuleb arhitektide ülepro-duktsiooni, õppeasutuste õppekavade dubleeri-mist ja ressursi raiskamist. Leiti, et pöördumisele võiks alla kirjutada ka arhitektuurikoda.

Pöördumise korrigeeritud tekst otsustati kinni-tada eestseisuse 3. aprilli koosolekul. Pärast pöör-dumise väljasaatmist otsustati teha uuele haridus- ja teadusministrile ettepanek kohtuda.

3. APRILL 2014

m I. Allmann tutvustas EALi 2014. a tegevuskava. Eestseisus tegi tegevuskava kohta täiendus- ja

parandusettepanekuid. Kavva otsustati lisada tegevuse/projekti maksumuse ja rahastusallikate veerg. EALi kodulehel otsustati avaldada üleskut-se palvega liituda soovi korral EALi töögruppide tööga.

V. Tomiste avaldas arvamust, et EAL peaks enam tegelema tulevikku vaatavate uut kvaliteeti loo-vate tegevustega. Arhitektuurivõistluste „Eramu” ja „Väike” korraldamine ning nende võistlustööde näituse koostamine on ilmselgelt ületähtsustatud. Selle asemel võiks EAL kuulutada välja võistlu-se, kus otsitakse nii teemat, sisu kui ka lahendust EALi kuraatornäitusele.

Tegevuskava otsustati aasta lõpus uuesti üle vaadata, et otsustada, milliseid tegevusi jätkata ja millistega tegelemine ümber mõtestada.

(Vt tabelit lk 24–25)

Arh

itek

tuu

rih

arid

us

TTÜ

sTa

rtu

last

eaed

Uu

ed li

ikm

edA

rhit

ektu

uri

har

idu

se t

eem

alin

e p

öö

rdu

min

e20

14. a

teg

evu

skav

a

24

arh.01/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

m Eesti Kunstiakadeemia õppehoone võist-lusülesande koostaja T. Paaver ja võistluse RKASi-poolne projektijuht Ivar Piirsalu tutvusta-sid võistlusülesande korrigeeritud varianti. Võistlusülesande üldine tutvustus ja võistlus-eeskirja kooskõlastamine toimus eestseisuse 13. veebruari 2014. aasta koosolekul. Võistlus-ülesandesse on lisatud uued, äsja valminud muin-suskaitse eritingimused ning kompleksi insener-tehniline ekspertiis. Valminud on ka hoonestuse uus mõõdistus. Võistlustingimustesse on sisse kir-jutatud reservpinna projekteerimise võimalus. Kui EKA uue õppehoone ruumiprogramm on 11 500 m2, siis koos projekteeritava reservpinnaga peab kogu ruumiprogramm olema kuni 14 000 m2.

Eestseisus, kuulanud ära T. Paaveri ja I. Piir-salu tutvustuse, andis tingimustele põhimõttelise kooskõlastuse. Eestseisus oli seisukohal, et võist-lusülesandes tuleb sõnastada nõuded tööde

lahendusele võimalikult täpselt ja üheselt (nt peab olema täpselt määratletud, millised hoone osad on vaja säilitada, millised mitte). Lisaks tehti ettepanek korrigeerida võistlustingi-muste lisa 12 (osaleja täidetav konstruktsioonide ja materjalide tabel ehitusmaksumuse hindami-seks) ja esitada see lihtsamal kujul. Lepiti kokku, et kui eestseisuse liikmetel on võistlusülesande kohta lisaettepanekuid, tuleb need esitada hilje-malt käesoleva nädala lõpuks. Võistlus on kavas välja kuulutada järgmisel nädalal.

m Vaadati üle Haridus- ja Teadusministee-riumile saadetava haridusteemalise avaliku pöördumise korrigeeritud ja täiendatud tekst. Kavandit otsustati tutvustada ka 7. aprillil toimu-val arhitektuurikoja koosolekul. Kui arhitektuu-rikoja liikmed soovivad allakirjutajatega liituda, saavad nad seda teha.

EALi tegevuskava 2014

Eesmärk:tugev liit, mis on võimeline pakkuma tuge oma liikmetele ja on professionaalseks koostööpartneriks riigile

Valdkond Tegevus Vastutab

EALi koostöö riigisiseselt 1.Vaatame üle EALi ja sidusorganisatsioonide juhtimistruktuurid ja korrigeerime neid vajaduse korral

I. Allmann

2.Alustame läbirääkimisi ESLi ja EMALi majandusliku ühisosa leidmiseks

I. Allmann

3. Täpsustame EALi lähteülesannet EAK tarvis P. Pere

4.Kujundame välja EALi seisukoha EAK ja EAMi võimaliku liitumise kohta

P. Pere

5. Jätkame koostööd kodade ja liitudega K. Vellevoog

6. Räägime jätkuvalt kaasa arhitektide koolituse teemal K. Vellevoog

7. Valmistame ette „EV 100” projekti EALi-poolse tegevuskava K. Vellevoog

EALi töö liikmetega 8. Selgitame välja liikmete hetkeolukorra ja neile huvipakkuvad teemad

A. Ader

9. Aitame kaasa noorte ja seenioride sektsioonide töö korraldamisele A. Ader

10. Teeme koostööd EAKga TABi korraldamisel A. Ader

11. Jätkame suvepäevade tava koostöös ESLiga ja otsime võimalusi ka EMALi kaasamiseks

A. Ader

12. Teeme EALi õppereisi Portugali A. Ader

13. Korraldame EALi vestlusõhtuid A. Ader

Pö

örd

um

ine

EK

A õ

pp

eho

on

e võ

istl

us

Valdkond Tegevus Vastutab

EALi arhitektid välisturul 14.Loome ühtse arhitektide-ettevõtjate huve esindava struktuuri BOSi baasil

I. AllmannJ. Huimerind

15. Tõhustame koostööd lähinaabrite (Põhjamaade) arhitektidega ees-märgiga aidata kaasa liikmetevaheliste isiklike kontaktide tekkele

I. Allmann

16. Korraldame koostöös SAFA ja omavalitsuste liiduga proaktiivse töötoa väikelinnades

A. Ader

17. Koostöö UIA/BAUA ja EANiga, sh UIA kongressi teemal Durbanis (näitus)

P. PereI. Allmann

EALi arhitektid siseturul 18. Tugevdame koostööd omavalitsustega I. Allmann

19. Jätkame kutsekvalifikatsioonide väljaandmist I. Allmann

Seadusandlus 20. Leiame võimaluse kaasata jurist tegelema seadusandlusegaJ. Huimerind I. Allmann

21. Jätkame riigiarhitekti / arhitektuuripoliitika / ehitus- ja planeerimisseaduse temaatikaga

P. Pere

22. Jätkame arhitektuurivõistluste korraldamist J. Huimerind

23. Jätkame arhitektuursete ekspertiiside koostamist P. Pere

24. Valmistame ette sellise töögrupi loomise, mis oleks võimeline tegema ehitusprojektide ekspertiise

P. Pere

25. Osaleme uue muinsuskaitseseaduse väljatöötamises J. Huimerind

26. Koostöös EAK ja RKASiga otsime võimalusi, kuidas tõsta riigihangete kaudu sündiva arhitektuuri taset

J. Huimerind

Töö avalikkusega 27. Jätkame BFMiga koostöös arhitektuurifilmide tootmist K. Vellevoog

28. Jätkame noore arhitekti preemia ja „Eramu” ja „Väike” preemiate väljaandmist (tsükkel üle ühe aasta)

A. Ader

29. Aitame kaasa ERRi uue arhitektuuri telesaate loomisel K. Vellevoog

30.Mõtestame ümber Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemiate väljaandmise

K. Vellevoog A. Ader

31. Mõtestame ümber maakonnapäevade formaadi A. Ader

32. Kuraatornäitused: 2014. a teemaks „Mängiv inimene“ A. Ader

arh. 01/14

25

arh.01/14

Karin Bachmann, sünd 21.07.1976. Lõpetanud 1999. aas-tal Eesti Maaülikooli keskkonna- ja põllumajandusinstituudis maastiku- arhitektuuri eriala ja 2007. aastal Eesti Kunstiakadeemias urbanis-tika eriala. Töötab ASis K & H maastikuarhitekti-planeerijana. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 236/16.01.2014.

Johan Tali, sünd 04.09.1986. Lõpe-tanud 2008. aastal Eesti Kunstiaka-deemias arhitektuuri ja linnapla-neerimise eriala ja 2012. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikooli arhitektuu-ri instituudi (Studio Prix ja Studio Rashid). Töötab arhitektuuribüroo-des soma architecture zt gmbh ja Vaba Ruum arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 237/30.01.2014.

Alvin Järving, sünd 01.07.1986. Lõpetanud 2012. aastal TU Delft – Studio Hyperbody, 2011. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikoo-li arhitektuuri instituudi ning 2013. aastal Eesti Kunstiakadee-mias arhitektuuri ja linnapla-neerimise eriala. Töötab arhitek-tuuribüroos Arhitekt Must OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 238/13.02.2014.

Mirko Traks, sünd 15.10.1982. Lõpetanud 2005. aastal Eesti Maaüli-kooli keskkonna- ja põllumajandus-instituudis maastikuarhitektuuri eri-ala ja 2009. aastal Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri-teaduskonnas maastikuarhitektuuri eriala. Töötab OÜs Kino maastiku-arhitektid maastikuarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 236/16.01.2014.

Martin Allik, sünd 03.02.1983. Lõpetanud 2004. aastal Häme Polütehnikumis aianduse eriala ja 2008. aastal Eesti Maaülikoo-li põllumajandus- ja keskkon-nainstituudi. Töötab Götebor-gi maastikuarhitektuuribüroos Mareld landskapsarkitekter AB maastikuarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 236/16.01.2014.

Jaan Port, sünd 03.01.1982. Lõpe-tanud 2006. aastal Tallinna Tehnika- kõrgkoolis ehitusarhitekti eriala, õpib Estonian Business Schoolis rah-vusvahelist ärijuhtimist. Töötab arhi-tektuuribüroodes Funk OÜ ja PIN Arhitektid OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 234/05.12.2013.

Mikk Mutso, sünd 06.07.1970. Lõpetanud 1994. aastal Eesti Riiklikus Kunstiülikoolis arhitek-tuuri eriala. Töötab arhitektuuri-büroos Ateka OÜ arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 239/13.03.2014.

Mari Hunt, sünd 22.07.1986. Lõpetanud 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töö-tab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 239/13.03.2014.

Siim Tuksam, sünd 29.10.1986. Lõpetanud 2013. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikooli arhi-tektuuri instituudi, õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Töötab arhitektuuribüroos Vaba Ruum arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 237/30.01.2014.

EALi uued liikmed

26

27

arh. 01/14A

RH

ITE

KTU

UR

IVÕ

ISTL

USE

D

Eesti arhitektuuri-võistlused

LUBJA 4 (TALLINN) KOHTUHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Korraldaja: Riigi Kinnisvara ASToimumisaeg: 26.03.–25.07.2014 Auhinnafond 67 000 eurot jaguneb järgmiselt: 1. koht – 25 000 eurot, 2. koht – 20 000 eurot, 3. koht – 15 000 eurot ja kaks ergutuspreemiat à 3500 eurot

ARVO PÄRDI KESKUSE HOONE (HARJU-MAA) RAHVUSVAHELISE KAHEETAPILI-SE IDEEKONKURSI II VOOR

Korraldaja: SA Arvo Pärdi Keskus koostöös EALigaII etapi toimumisaeg: 01.03.–30.05.2014Auhinnafond 30 000 eurot jaguneb järgmiselt: 1. koht – 10 000 eurot, 2. koht – 8000 eurot, 3. koht – 6000 eurot ja kolm ostupreemiat

TATARI 1 (TALLINN) BÜROO- HOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Korraldaja: Kawe Ärimaja OÜToimumisaeg: 05.03.–06.05.2014Auhinnafond on 7500 eurot

PEPLERI 1A (TARTU) KUUERÜHMALISE LASTEAIA IDEEKONKURSS

Korraldaja: Tartu LinnavalitsusToimumisaeg: 25.03.–23.05.2014Auhinnad: 1. koht – 4000 eurot, 2. koht – 3000 eurot, 3. koht – 2000 eurotInfo võistluse kohta on kättesaadav riigihangete registrist viitenumbriga 149901.

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOO-NE (TALLINN) ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Korraldaja: Riigi Kinnisvara ASToimumisaeg: 11.04.–30.06.2014Auhinnafond 40 000 eurot jaguneb järgmiselt: 1. koht – 15 000 eurot, 2. koht – 10 000 eurot, 3. koht – 7000 eurot ja kaks ergutuspreemiat à 4000 eurot

Arhitektuurivõistlusedvälismaal

Täpsem info välisvõistluste kohta on EALi kodulehel rubriigi „Võistlused” alarubriigis „Välisvõistlused”.

TURISMIKESKUSE VÕISTLUS BOSNIA-HERTSEGOVIINAS

Toimumisaeg: 10.02.–30.06.2014Auhinnafond jaguneb järgmiselt: 1. koht – 30 000 eurot, 2. koht – 20 000 eurot, 3. koht – 10 000 eurot ja kolm ergutuspreemiat à 5000 eurot

LAPIMAA KESKHAIGLA (SOOME) ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Toimumisaeg: 03.03.–09.06.2014Auhinnafond 245 000 eurot jaguneb järgmiselt: 1. koht – 60 000 eurot, 2. koht – 40 000 eurot, 3. koht – 30 000 eurot ja kaks ergutusauhinda à 15 000 eurot

KUOPIO HAIGLA (SOOME) ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Toimumisaeg: 13.01.–05.05.2014Auhinnafond jaguneb järgmiselt: 1. koht – 50 000 eurot, 2. koht – 30 000 eurot, 3. koht – 10 000 eurot ja kaks ergutuspreemiat à 5000 eurot

RIIA BUSSIJAAMA (LÄTI) REKONST-RUEERIMISE JA PLANEERIMISE KONKURSS

Toimumisaeg: 25.03.–05.08.2014Auhinnafond: 20 000 eurot

28

arh.01/14

EALi teated

SOU FUJIMOTO AVALIK LOENG

12. juunil kell 19 korraldab EAL Kanuti Gildi SAA-Lis (Tallinn, Pikk 20) Jaapani arhitekt Sou Fuji-moto avaliku loengu teemal „Between Nature and Architecture”. Loeng on inglise keeles.

Sou Fujimoto on sündinud 1971. aastal Hokkai-dos (Jaapan). Peale Tokyo Ülikooli tehnikateadus-konna arhitektuuriosakonna lõpetamist asutas ta 2000. aastal arhitektuuribüroo Sou Fujimoto Architects. Tema tähtsaimate tööde hulka kuulu-vad „Serpentine Gallery Pavilion 2013”, House NA (2011), Musashino Art University Museum & Lib-rary (2010), Final Wooden House (2008) ja House N (2008).

Fujimoto viibib Eestis seoses Arvo Pärdi kesku-se hoone rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, mille teise etapi žüriisse ta kuulub.

Loengu korraldamist toetavad Eesti Kultuur-kapital ja Jaapani saatkond.

Lisainfo: Kairi Rand, 505 6723, kairi@arhliit.ee.

EALI 2014. AASTA ÕPPEREIS

Eelmise aasta lõpus korraldasime oma 2014. aasta õppereisi sihtkoha valimiseks liikmete seas inter-netiküsitluse. Selle võitis ülekaalukate häältega Portugal ning kõrvale jäid Mehhiko ja Bodensee ümbrus.

Reisi sihtpunkt on täpsustunud: keskendume Lõuna-Portugalile. Reis kestab 14.–22. septembri-ni ja kohal oleme üheksa täispäeva. Lennuk väljub Tallinnast pühapäeva, 14. septembri varahommi-kul kl 5.25 ning jõuab Lissaboni kell 8.15. Lissabo-nist tagasi tulles väljub lennuk esmaspäeva, 22. septembri õhtul kell 22 ja on Tallinnas järgmi-se päeva varahommikul kell 4.35. Lendame lennu-firmaga TAP Portugal.

Külastatavate linnade ja piirkondade hulgas on kindlasti Lissabon, Cascais, Évora, Beja ja Algarve. Üle vaatame olulisemad tööd näiteks järgmistelt büroodelt: Aires Mateus, Gonçalo Byrne Arquitec-tos, JLCG Arquitectos, Arx Portugal Arquitectos ja CVDB Arquitectos.

Võrreldes eelmise aasta reisi hoogsa tempoga tuleb seekordne käik sihtpunkti arvestades para-jalt meditatiivse loomuga.

Reisi hinnanguliseks maksumuseks kujuneb

1000–1100 eurot ja rühma suuruseks on planee-ritud 30 inimest. Täpsem reisikava ja hind selgub mai alguses.

Eelregistreerimine: Kairi Rand, tel 611 7433, 505 6723, kairi@arhliit.ee.

SUVESEMINAR 2014

EALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu suvesemi-nar toimub sellel aastal 28.–29. juunil Saaremaal Mändjalas. Seminarile oleme taas kutsunud osa-lema Läti ja Leedu arhitektid ning seekord lisaks Soome arhitektid.

Ürituse teema on avalik ruum ja kunsti osa sel-les. Peaesineja on Norra arhitekt Reiulf Daniel Ramstad (kinnitamisel) ja üks esinejatest Valdur Mikita. Päevajuht on Anatoli Tafitšuk.

Peale seminari on kavas sportlikud ja vähem-sportlikud mängud ja töötoad. Lastega mängib sportlikke mänge džuudotreener ja surfikoolitaja Marko Keskküla. Õhtuprogrammis on rannapidu (bänd kinnitamisel) ja saun. Teisel päeval teeme

Sou Fujimoto. Foto: David Vintiner.

29

arh. 01/14E

ALi

TE

ATE

D

väikse ringsõidu Saaremaal, otsides ja vaadates nüüdisarhitektuuri.

Suveseminari täpne kava selgub lähiajal ning me teavitame sellest esimesel võimalusel.

Osalustasu sisaldab bussisõitu, praamipileteid, ööbimist, kolme söögikorda, seminari, sportlik-ke mänge, õhtust pidu ja Saaremaa ringsõitu koos giidiga. EALi/ESLi liikme hind kehtib ka liikme ühele kaaslasele.

Osalustasud on EALi ja ESLi liikmetele järgmised. •Kuni 1. juunini registreerujad

– Bussiga tulija 45 € (sisaldab ka praamisõi-tu edasi-tagasi)

– Oma transpordiga osaleja 40 € – Seeniorid ja üliõpilased bussiga 30 €, oma

transpordiga 25 ۥAlates 2. juunist registreerujad

– Bussiga tulija 50 € (sisaldab ka praamisõi-tu edasi-tagasi)

– Oma transpordiga osaleja 45 € – Seeniorid ja üliõpilased bussiga 35 €, oma

transpordiga 30

Mitteliikmete hind on 5 € võrra kõrgem: kuni 1. juunini 50 € ja alates 2. juunist 55 €.

Kuni 12aastastele lastele osalustasu ei ole.Olete oodatud osalema! Eelregistreerimine aad-

ressil ingridk@arhliit.ee.

Mändjala kämpingust

Mändjala kämping asub u 15 km Kuressaarest Sõrve poole. Kompleks on rajatud 1973.–1979. aastal ja sellesse kuulub 69 hoonet. Valdava osa hoonetest on projekteerinud arhitekt Liina Jaa-nus, sisekujundaja Piret Mudist. Kompleks kuulus nõukogude ajal ENSV Turismi ja Ekskursiooni Valitsusele ja kandis nime Saare.

Kämpingu üldilmes ja väliskujunduses valitseb sarnane arhitektuurne idee. Puidust välislaudise kõrval domineerivad kõigil hoonetel osaliselt kon-soolselt ulatuvad ja otsast kaldu lõigatud viilka-tused, mis algul olid kaetud laastudega. Esialgne väliskujundus ja iseloomulikud detailid on peaae-gu kõigil kompleksi hoonetel väga hästi säilinud. Hoonetes on ühendatud modernistlik vorm ning rahvuslikkusele viitav materjali- ja detailikäsitlus.

2010.–2012. a kaardistas Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri ning selle tulemuse-na tegi ettepaneku võtta Mändjala kämping kaitse alla hoonete kompleksina.

Mändjala kämping. Foto: Mändjala kämping.

30

arh.01/14

EA

Li T

EAT

ED

ÜLESKUTSE LIITUDA TÖÖGRUP-PIDE TÖÖGA

EALi juhatus on otsustanud jätkata rea töögruppi-de tööd ja/või algatanud uute töö. Kutsume kõiki EAL liikmeid liituma järgmiste töögruppidega:•võistluste töögrupp (juht J. Huimerind),•riigihangete töögrupp (juht J. Huimerind), •autoriõiguste töögrupp (juht J. Huimerind), •muinsuskaitseseaduse töögrupp (juht

J. Huimerind), •ürituste töögrupp (juht A. Ader),•arhitektide olukorra, liikmete koostöö ja tulevi-

ku töögrupp (juht A. Ader), •arhitektuuriekspertiisi töögrupp (juht P. Pere), •riigihangete ekspertiisi töögrupp (juht P. Pere).

Sooviavalduse töögrupiga liitumiseks palume saata 30. aprilliks aadressile info@arhliit.ee.

Lisaks töötavad juba fikseeritud koosseisuga järgmised töögrupid:•riigiarhitekti töögrupp (juht P. Pere),•„Eesti Vabariik 100” projekti töögrupp (juht

K. Vellevoog).

Täpsem teave töögruppide kohta: http://www.arhliit.ee/liit/toogrupid-komisjonid/.

KOKKUVÕTE EALI VESTLUSÕH-TUST RAIL BALTICU TEEMAL

Tallinnas okupatsioonide muuseumis peeti 27. märtsil 2014 EALi vestlusõhtu „Rail Baltic – kellele, milleks ja kuidas?”. Rail Balticu ruumili-se planeerimise, trassi kulgemise ning jaamade detailplaneeringute teemal rääkisid Rail Balticu projektijuht, majandus- ja kommunikatsiooni-

ministeeriumi nõunik Indrek Sirp ning sama ministeeriumi transpordi arengu ja investeerin-gute osakonna peaspetsialist Andres Lindemann. Lühiülevaate Rail Balticu projekteerimise prae-gusest seisust andis Hendrikson & Ko detailpla-neeringute ja projekteerimise osakonna juhataja Jaanus Aavik.

Erikülalisena kõneles Soome riigiraudtee VR Group arhitekt Pirjo Huvila Soome raudtee aja-loost, tänapäevast ja arhitektide rollist raudtee projekteerimisel Soomes.

EALile teeb tõsist muret asjaolu, et Rail Bal-tic kui äärmiselt oluline Eesti elukorraldust ja elanikke mõjutav ning suuri muutusi kaasa toov planeering on teostatud ilma arhitekte kaasama-

EALi vestlusõhtu okupatsioonide muuseumis 27. märtsil. Foto: EAL.

Andres Lindemann, MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist. Foto: EAL.

Indrek Sirp, MKMi nõunik, Rail Balticu projektijuht. Foto: EAL.

31

arh. 01/14E

AK

TE

ATE

D /

EA

Li T

EAT

ED

Eesti Arhitektuuri- keskuse teated

m Arhitektuurikeskus kutsub jalutuskäiku-dele Tallinna arhitektuuripärlite juurdeEesti Arhitektuurikeskus ootab kõiki taas Tallinna arhitektuuri uurima! Alates maist kuni septemb-rini tutvustavad giidid Mihkel Karu ja Kaur Sarv esmaspäeviti Tallinna põnevamaid objekte. Iga retk on inspireeritud konkreetsest teemast.

Alustame 5. mail jalutuskäiguga Nõmme funkt-sionalistlike villade juurde. Suve jooksul võtame ette nii uuselamud Kadrioru miljööväärtuslikus piirkonnas kui ka Tallinna saatkonnahooned. Samuti otsime üles huvitavaimad stalinistliku arhitektuuri näited ja kiikame Kopli poolsaare põnevamaid asumeid. Pirita 20. sajandi arhitek-tuuripärle läheme vaatama koguni jalgratastel.

Kõik jalutuskäigud toimuvad esmaspäeva õhtul kell 18–20 ja osalustasu on 8 eurot. Ajakava leiate siit: http://www.arhitektuurikeskus.ee/category/ekskursioonid/. Küsimused ja eelregistreerumine: Jana Valliste, jana@arhitektuurikeskus.ee.

m Eesti ekspositsiooni avamine Veneetsias 5. juunilEesti ekspositsioon XIV Veneetsia arhitektuu-ribiennaalil avatakse 5. juunil kell 17 Arsenales Veneetsias. Johanna Jõekalda, Siim Tuksami ja Johan Tali kureeritud ekspositsiooniga „Inter-space – vaba ruum” uuritakse avalikku ruumi info-ajastu kontekstis. Personaliseeritud digitaalne infotulv – sotsiaalvõrgustikud ja e-teenused – on järjest kõnekamalt ümber kujundamas meie aru-saamu avalikust sfäärist.

Digisuhtluse tihenedes hakkab kohaloome muu-tuma vahetumaks ja aina vähem ehitatud ruumi keskseks. Eesti ekspositsioon autorid analüüsivad sellise ühiskondliku struktuuriga haakuvaid või-

malikke arhitektuurseid väljundeid. Siim Tuksam ütleb 20. veebruaril 2014 Sirbis: „Eesti ekspo-sitsioon astub seekord klassikalise arhitektuuri mugavustsoonist välja ja püüab sisendandmeid, et määratleda arhitekti vaatepunktist nende kasutusvõimalusi. Ehitusinseneri asemel on appi võetud programmeerija, et katsetada võimalusi, kuidas reaalaja kasutajainfo abil füüsilist ruumi manipuleerida.”

Ekspositsiooni põneva kõrvalprojektina avatak-se sel korral ka digitaalne paviljon. Projekti põhja-likum tutvustus: http://www.arhitektuurikeskus.ee/veneetsia-arhitektuuribiennaal.

m Alver Arhitektid ekspordivõrgustikus AKUAKU on Eesti Arhitektuurikeskuse juures tegutsev koostöövõrgustik, mis ühendab arhitektuurivald-konnas tegutsevaid ekspordist huvitatud ettevõt-teid. Aprillist tervitavad võrgustiku liikmed enda seas Alver Arhitektid OÜd.

AKU kohta saab lähemalt lugeda siit: http://www. rhitektuurikeskus.ee/aku/tutvustus.

m Eesti Arhitektuurikeskuse uued näodEesti arhitektuuriekspordi edendamisega tegeleb arhitektuurikeskuses 2014. aasta algusest alates Karin Kiviste. Karini kontaktandmed: karin@arhitektuurikeskus.ee, tel 515 2746.

ta. Vestlusõhtu eesmärk oli kutsuda asjaomaseid ametkondi kaasa mõtlema, kuidas arhitektide pädevust ära kasutada. Siiani on EAL kaasatud vaid Rail Balticu Pärnu ja Ülemiste terminalihoo-nete ideevõistluste ettevalmistamisse, kuid lisaks rajatakse depoosid, sildu, müratõkkeid jm objekte, mis samuti vajavad arhitektuurilahendusi.

EAL ei pea õigeks, et riik on hoolimata Rail Bal-ticu mahukast eelarvest lükanud ideevõistluste rahastamise kohalike omavalitsuste õlule. Selle tagajärjeks on võistluste alarahastamine, mille tõttu võib kannatada nendest osavõtt ja tööde

kvaliteet. Kokkuvõttes võib riigi esindusobjek-tide arhitektuurilahendus osutuda nõrgaks ja pealiskaudseks.

EAL on teinud majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumile ettepaneku jätkata konstruktiiv-set koostööd. Eelkõige soovib EAL, et arhitektid oleksid ekspertidena kaasatud meeskondades-se, kes projekteerivad depoosid, sildu, viadukte, müratõkkeid ja muid raudteeobjekte.

Kokkuvõtte koostas projektijuht Ingrid Kormašov

arh.01/14

MÄ

LEST

AM

E /

TE

ATE

D S

EE

NIO

RID

ELE

/ JU

UB

ILA

RID

Teatedseenioridele

Seeniorarhitektide traditsioonilised kohtumised Rotermannis algasid jaanuaris vahuveiniga nagu ikka ja jätkuvad samas paigas kuni suveni. Sügis-hooajal saab kohtumispäevaks praeguste plaanide järgi iga kuu esimene kolmapäev. Nii saavad soovi- jad käia samal päeval ka näitustel.

Üldkogu järel ehk vastlapäeval, 4. märtsil valis sektsioon uue juhatuse, nagu põhikiri ette näeb. Kahel järgmisel aastal on see järgmine:

Ell Väärtnõu – juhatajaMaie Penjam – kirjavahetusAnu Kotli – tervisetoetusedRiina Raig ja Krista Karu – reisid jt üritusedDmitri Bruns ja Fredy Tomps – nõustamine

Seenioride tervisetoetuse taotlus on Eesti Kul-tuurkapitali arhitektuuri sihtkapitalis otsustatud positiivselt. Kolleegide retseptiravimid on sekt-siooni juhatus kokku kogunud ja üle kontrollinud ning aprillikuus tehakse väljamaksed.

Meie kavandatud väljasõite põhjarannikule ja vast ka Lasnamäele Eesti Kultuurkapitalis aktsep-teeritakse, kuid reisiraha saamiseks tuleb teha uus taotlus järgmises kvartalis.

Kohtume kevadel veel teisipäeviti, st 6. mail ja 3. juunil kell 15 Rotermannis nagu seni. Sügis-hooaega loodame alustada samas kohas kolma-päeval, 3. septembril. Siis räägime täpsemalt ka väljasõitudest.

Ell Väärtnõuseenioride sektsiooni juhataja

APRILL

17.04 Raul Kull 5524.04 Maarja Nummert 70

MAI

08.05 Margus Pilter 6013.05 Ülo Palm 7015.05 Vadim Tsentropov 7527.05 Hain Toss 75

JUUNI

04.06 Lembit Andres Tork 5505.06 Helle-Ann Urgard 5507.06 Andres Levald 6009.06 Ilona Merzin 5512.06 Tiiu Kesküla 6017.06 Siiri Koot 6023.06 Tiina Komissarov 65

JUULI

01.07 Priit Kaljapulk 6005.07 Martti Preem 6510.07 Merike Kordemets 6518.07 Tiit Trummal 60

AUGUST

16.08 Avo Seppel 5017.08 Tiina Jaska 6527.08 Harri Kivilo 8530.08 Ra Luhse 50

Meie juubilarid

Tiina Orunuk 24.07.1955–08.01.2014Heino Kerde 30.10.1927–10.03.2014Viktor Pais 21.02.1947–16.03.2014Maire Annus 26.04.1941–22.04.2014

Mälestame