Upload
lonna
View
52
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti elanike finantskäitumisest. Lee Maripuu Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus Tallinn,15.01.2013. Paar nädalat ette. 7. Kuni 1 kuu ette. 37. Kuni 6 kuud ette. 14. Kuni 1 aasta ette. 5. Enam kui aasta ette. 1. Ei planeeri ette. 32. Kuidas juhtub, pole kindlat perioodi. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
© Swedbank
Eesti elanike finantskäitumisestLee Maripuu
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
Tallinn,15.01.2013
© Swedbank
Kuidas Eesti inimesed rahaasju planeerivad?
4
32
1
5
14
37
7
0 10 20 30 40 50
Kuidas juhtub, pole kindlat perioodi
Ei planeeri ette
Enam kui aasta ette
Kuni 1 aasta ette
Kuni 6 kuud ette
Kuni 1 kuu ette
Paar nädalat ette
%
Allikas: Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, Eesti KonjunktuuriinstituutElanike finantskäitumise uuring 2010
© Swedbank
Säästmise tähtsustamine ei too säästude kasvu• Ligi 80% eestlastest peab säästmist oluliseks. Erinevate
uuringute andmeil on sääste 55-80% eestimaalastest.
• Tegelikud säästud on väikesed ja ei ületa enamasti 1000 eurot.
• Sääste kogutakse arveldusarvele või pannakse sularahana kõrvale. Vähem levinud on raha kasvatamine, investeerimine.
• Peamised põhjused, miks ei säästeta – pole vajadust (planeerimatus), pole võimalik raha kõrvale panna (ebapiisav sissetulek).
3Allikas: Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, Balti säästu-uuring 2011
© Swedbank
Madal kindlustatus ootamatuste vastu• 30% inimestest tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse
korral toime vähem kui ühe kuu.
• 64% elanikest ei ole end kindlustanud ootamatute olukordade vastu, kui finantskohustuste täitmisel tekib raskusi. 36% inimestest on sellisteks olukordadeks plaan.
• Kui finantskohustuste täitmisel tekib raskusi, loodetakse eelkõige pere ja sugulaste peale (66%) ning säästudele ja olemasolevale varale (56%).
Allikas: Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, Eesti KonjunktuuriinstituutElanike laenud ja laenukäitumine 2012
© Swedbank
Ebarealistlikud pensioniootused
• Inimeste ootused tulevasele pensionile ebarealistlikult kõrged. Elanike hinnangul peaks tulevane pension moodustama keskmiselt 74% palgast.
• Oodatakse sissetulekute väikest langust, kuid ei teata, et I ja II sammas kokku annavad vaid umbes 40% pensionieelsest sissetulekust.
• Teadlikkus ja usaldus riikliku pensionisüsteemi osas
väga madal. Pensionieas loodetakse palju mitterahalistele teguritele (töövõime ja tervise säilimine, pere toetus).
5
Allikas: Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, Eesti KonjunktuuriinstituutElanike pensioniteemaline küsitlus, 2013
© Swedbank
Millele loodab eestlane pensionipõlves?
6
43% Plaanib pensionieas töötada
17%
17%
8%
Kogub III sambasse
Kogub raha
Ostnud väärtpabereid
36% Ostnud kinnisvara
35% Loodab abikaasa toele
29% Loodab laste toele
10% Pension välisriigist
Allikas: Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, Eesti KonjunktuuriinstituutElanike pensioniteemaline küsitlus, 2013
© Swedbank
Hoiakud vs käitumine
• Erinevad uuringud toovad välja vastuolud elanike teoreetiliste teadmiste, hoiakute ja tegeliku käitumise vahel.
• OECD finantskirjaoskuse raport: Eesti skoor positiivse finantskäitumise osas uuritud riikidest madalaim, samal ajal kui teadmiste osas on Eesti keskmisest kõrgema tulemusega riikide seas.
• Kuigi eestlastel on baasteadmised nö „õigetest“ rahaasjade ajamise ja planeerimise viisidest, ei väljendu see nende igapäevases finantskäitumises.
7
Tänan tähelepanu eest!
Lee Maripuu
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
Tel. 888 5815