EESTI ENERGEETIKA 1997 ESTONIAN ENERGY 1997EESTI ENERGEETIKA 1997 ESTONIAN ENERGY MAJANDUSLIK TAUST Economic Background Eesti majandus on läbinud sügava langusperioodi ja jõudnud

EESTI ENERGEETIKA 1997

ESTONIAN ENERGY 1997

Eessõna 2 Preface

EESTI ENERGEETIKA 1997 ESTONIAN ENERGY

EESSÕNA PREFACE

Käesolevasse väljaandesse “EestiEnergeetika 1997” on koondatud Eestienergiasektorit ja selle arengutendentseiseloomustavad statistilised andmedaastatest 1994 kuni 1997. Andmetepõhiliseks allikaks on Eesti Statistika-ameti väljaanded “Energiabilanss1994” , “Energiabilanss 1995”“Energiabilanss 1996” ja “Energia-bilanss 1997”.

Väljaanne on koostatud koostöös EestiEnergeetika Instituudi, TTÜ EestiMajanduse Instituudi, Eesti Energia AS-Ija EnPro Inseneri Büroo OÜspetsialistidega.

Loodame, et käesolev Eesti energia-sektori ülevaade on kasulik nii ener-geetikaspetsialistidele kui ka laiemalehuviliste ringile.

In the present issue of “Eesti Ener-geetika 1997” the statistical data fromthe years 1994 to 1997 describing theEstonian energy sector and its develop-ment trends is summarised. The publica-tions of the Estonian Statistical Office“Energiabilanss 1994”, “Energia-bilanss 1995”, “Energiabilanss 1996”and “Energiabilanss 1997” serve themain data source.

This issue is prepared in co-operationwith spetsialists from Estonian EnergyResearch, TTU Estonian Institute ofEconomy, Estonian Energy LT, EnProEngineer Bureau LT.

We’ll hope that the present review of theEstonian energy sector is useful both forenergy specialists and for the wider circleof interested people.

Sisukord 3 Contents


SISUKORDContents

EESSÕNA 2PREFACE 2

ÜLDANDMED 4GENERAL INFORMATION 4

MAJANDUSLIK TAUST 5ECONOMIC BACKGROUND 5

ENERGIA VOOD 15ENERGY FLOWS 15

PRIMAARENERGIA 16PRIMARY ENERGY 16

KÜTUSEVARUSTATUS 17FUEL SUPPLY 17

ENERGIA LÕPPTARBIMINE 18FINAL ENERGY CONSUMPTION 18

SOOJUSENERGEETIKA 20HEAT ENERGY 20

ELEKTRIENERGEETIKA 24ELECTRICITY ENERGY 24

PÕLEVKIVIENERGEETIKA 27OIL SHALE ENERGY 27

TURVAS JA BIOKÜTUSED 30PEAT AND BIOFUELS 30

ENERGEETIKA JA KESKKOND 33ENERGY AND ENVIRONMENT 33

HINNAD JA MAKSUSTAMINE 35PRICES AND TAXATION 35

BALTI RIIKIDE VÕRDLUS 47COMPARISON OF THE BALTIC STATES 47

Üldandmed 4 General Information


Geograafiline asend Geography

Pindala: 45 227 km2 Total area: 45 227 km2

Metsamaa pindala 20 155: km2 Forest area: 20 155 km2

Kliima Climate

Keskmine õhutemperatuurjaanuaris 1997: -3,7 0C

Average temperature,January 1997: -3,7 0C

Keskmine õhutemperatuurjuulis 1997: 18,4 0C

Average temperature,July 1997: 18,4 0C

Keskmine kraadpäevade arv 18°Csiseõhu temperatuuri korral: 4505

Degree days on average (indoortemperature 18°C): 4505

Rahvastik Population

Rahvaarv (1.jaan. 1998) 1 453 800 Population (Jan. 1, 1998): 1 453 800

Rahvastiku tihedus: 32 in/km2 Population density: 32 per km2

Haldusjaotus: 15 maakonda,207 valda,47 linna

Administrative units: 15 counties,207 municipalities,47 towns

Rahaühik Currency

Eesti kroon = 100 senti Estonian kroon = 100 sents

1 KR = 0.125 DEM KR = 0.125 DEM

Majanduslik taust 5 Economic Background


MAJANDUSLIK TAUST Economic Background

Eesti majandus on läbinud sügavalangusperioodi ja jõudnud majandus-kasvu faasi. Alates 1995. aastast onmajandus arenenud pidevas tõusu-joones. Kui 1996. aastal kasvas Eestisisemajanduse koguprodukt (SKP)võrreldes 1995. aastaga 4%, siis 1997.aastal oli SKP kasv 1996.a suhtes juba11,4% (1995.a püsivhindades). Parakuei ole 1997. aastal saavutatud kiiremajanduslik kasv stabiilne. 1998.aastamöödunud kuude jooksul on SKP kasvjärjest vähenenud ja aasta lõpuks ei oleseda oodata üle 6 protsendi. Samutipeab silmas pidama, et Eesti SKPväärtus ühe elaniku kohta on umbeskümme korda väiksem kui Lääne-Euroopa riikides.

Kõige suurema osa SKP kasvust 1997.aastal (8,3%) andis kaupu jamittefinantsteenuseid tootev majandus-sektor, mille hulka kuulub ka ener-geetika. SKP väärtus 1997.a jooksev-hindades oli 65,1 miljardit krooni. SKPstruktuur 1997. aastal on näidatudallpool toodud joonisel.

Teiseks positiivseks tendentsiks Eestimakromajanduses viimastel aastatel oninflatsiooni aeglustumine. Inflatsioonihindamiseks kasutusel olev tarbija-hinnaindeks (THI) iseloomustab tarbe-kaupade ja tasuliste teenuste hindademuutust vaadeldaval perioodil. Raha-reformi järgsetel aastatel on see näitajaolnud väga suur. Veel 1996. aastal oliTHI aastakeskmine kasv võrreldes 1995.aastaga 23,1%, 1997. aastal võrreldes1996. aastaga aga 11,2% (sealhulgaskallinesid kaubad 8,5% ja teenused14,2%).

The Estonian economy has survived theperiod of deep depression and reachedthe phase of economic growth. Since1995 the development trend of oureconomy has been continuously upward.When in 1996 the Estonian grossdomestic product (GDP) increased by4% compared with 1995, then in 1997the GDP growth was already 11.4% (at1995 constant prices). Unfortunately thefast economic growth achieved in 1997has not been stable. During the pastmonths of 1998 the GDP growth ratehas been decelerating and by the end ofthe year it is expected to be no morethan 6%. It must be also considered thatthe GDP value per capita in Estonia isabout ten times less than in West-European countries.

The main share of the GDP growth in1997 was contributed by the economicsector producing goods and non-financial services, including the energysector. In current prices GDP was 65.1billion kroons in 1997, its structure isdepicted on the figure below.

Another positive macroeconomic ten-dency in Estonia during the recent yearshas been the slowing down of inflation.The consumer price index (CPI) used forestimation of inflation expresses thechange in the prices of consumer goodsand services during the period underobservation. For the years aftermonetary reform the value of this indexwas very high. Still in 1996 the CPIgrowth compared with the average of 12months of 1995 was 23.1% and in 1997compared with 1996 11.2% (among thisgoods became by 8.5% and services by14.2% more expensive).



Sisemajanduse koguprodukti struktuur tegevusalade kaupa 1997.aGDP structure by economic activity in 1997

Metsandus Forestry

2%

Töötlev tööstus Manufacturing

17%

Mäetööstus Mining1%

Ehitus Construction

5%

Veondus, laondus, side Transport,

storage, communication

12%

Energeetika, gaasi- ja veevarustus

Energy, gas and water supply

4%

Kinnisvara, äriteenindus Real

estate and business activities

10%

Kalandus Fishing1%

Finantsvahendus Financial

intermediation5%

Riigivalitsemine Public

administration4%

Haridus Education5%

Muud Other6%

Hulgi- ja jaemüük Wholesale and

retail trade19%

Hotellid, restoranid Hotels, restaurants

1%

Põllumajandus, jahindus

Agriculture, hunting8%

Nende positiivsete tendentside kõrval onaga väga negatiivseks nähtuseks Eestimajanduses väliskaubandusbilansi suurja üha kasvav defitsiit, mis 1997. aastaloli 20,9 miljardit krooni. Selle tulemuse-na kujunenud maksebilansi jooksev-konto defitsiit ulatus 1997. aastal 12protsendini SKP-st. Niisuguse tasemegajooksevkonto defitsiit annab tugevanegatiivse signaali riigi makroökonoomi-lisest tasakaalust. Maksebilansi tasa-kaalus hoidmiseks on seni piisanudkapitali- ja finantskonto positiivsestbilansist, kus peamist rolli mängivadinvesteeringud, sealhulgas välisinves-teeringud. Paraku on aga viimastelaastatel tendents otseste välisinves-

Beside these positive tendencies there isa highly negative phenomenon in theEstonian economy: big and increasingdeficit of trade balance which in 1997was 20.9 billion kroons. As a result thecurrent account deficit of the balance ofpayments in 1997 amounted to 12% ofGDP. Such high level of the currentaccount deficit gives a strong negativesignal about the macroeconomic equi-librium of the country. Until now theequilibrium of the balance of paymentshas been sustained with the help ofpositive balance of the capital andfinancial account where investments(including foreign investments) have thedominant role. However, last years have



teeringute juurdekasvu vähenemisele japortfelli- ning krediidiliinide kaudutulevate investeeringute kiirele kasvule.Viimased ei garanteeri aga maksebilansistabiilsust.

Väliskaubandusbilansi suur puudujääkannab tunnistust Eesti kaupade mada-last konkurentsivõimest maailmaturul.Kuigi rahareformi toimumisel alla-hinnatud kroon mõjutas Eesti kaupadetootmiskulusid vähenemise suunas, eijätku sellest enam, sest Eestis raken-datavad avatud majanduse põhimõttedja kodumaise tootmise ning ekspordistimuleerimise puudumine ei võimaldakonkureerida suures osas subsideeritudimporttoodanguga. Samal ajal Eestikrooni ostujõud rahvusvahelises võrdlu-ses pidevalt tõuseb, mis tekitab survetarbimise kasvule ja suurendab importi.

Jätkuvalt kõrge inflatsiooni tasevõrreldes nende riikidega, millistegatahetakse kaubavahetust arendada(näiteks, EL riigid), ja Eesti kroonifikseeritud kursist tingitud tootmis-sisendite kallinemine tõstavad aga Eestikaupade tootmiskulusid. Seepärast onkaupade ekspordi kasv olnud aeglasemkui impordi kasv. Eestis toodetudtööstuskaupade tootjahinnad tõusid1997. aastal 8,8%, sealhulgas ener-geetikas 17,6% ja mäetööstuses 5,9%.1997. aastal ekspordi kasv siiskimõnevõrra kiirenes, võrreldes impordiga,kuid sellest ei piisanud väliskaubandus-bilansi ja jooksevkonto defitsiidi tasa-kaalustamiseks.

Eesti majanduse konkurentsivõimetõstmiseks tuleks rohkem tähelepanupöörata investeerimisele, eriti agasäästmisele ja kodumaise kapitaliinvesteerimisele. 1997. aastal inves-teeriti ettevõtete ja asutuste põhivarassekokku 11,2 miljardit krooni, sealhulgasenergeetikasse, gaasi- ja veevarustusse1,4 miljardit krooni.

Tähtsamate majandusindikaatorite väär-

witnessed the tendency of deceleratingdirect foreign investments and of rapidlyincreasing investments through theportfolio and credit lines. But the latterdo not guarantee the stability of thebalance of payments.

The great trade balance deficit testifiesto the low competitiveness of Estoniangoods on the world market. Although theunderpricing of Estonian kroon by themonetary reform reduced the productioncosts of Estonian goods, it is notsufficient any more. The principles of theopen economy used in Estonia and thelacking stimulation of local productionand export do not enable to competewith imported products which are mostlysubsidised. At the same time, thepurchasing power of the Estonian kroonis increasing in international comparison,causing the growth of consumption andincreasing import.

The continuously high level of inflation incomparison with these countries withwhom the trade is projected to grow andincreasing of the production inputs dueto the fixed rate of the Estonian kroonincrease the production costs of ourgoods. For that reason the growth ofexports has been slower than that ofimports. In 1997 the producer pricesincreased by 8.8%, including 17.6% inenergy sector and 5.9% in mining.Nevertheless, the growth of exportsaccelerated to some degree in 1997compared with imports but it wasinsufficient for equilibrating the deficit ofthe trade balance and current account.

For increasing the competitiveness ofthe Estonian economy more attentionmust be paid to investment, especiallysaving and investment of local capital. In1997 11.2 billion kroons was invested inthe fixed assets of enterprises andinstitutions, of which 1.4 billion kroons inthe energy, gas and water supply sector.

The main economic indices for 1995-



tused aastatel 1995 kuni 1997 on toodudjärgnevas tabelis.

1997 are presented in the followingtable.

TÄHTSAMATE MAJANDUSINDIKAATORITE VÄÄRTUSEDAASTATEL 1995-1997

The main economic indices in 1995-1997

NÄITAJA Index 1995 1996 1997

SKP jooksvates hindades, mlrd. krGDP at current prices, billion kr

40.7 52.5 65.1

SKP 1995.a püsivhindades, mlrd. krGDP at 1995 constant prices, billion kr

40.7 42.3 47.1

SKP reaalkasv, %GDP real growth, %

4.0 11.4

THI (aastakeskmine), %CPI (annual average), %

28.9 23.1 11.2

Kaupade eksport, mlrd. krExport of commodities, billion kr

21.1 25.0 40.7

Kaupade import, mlrd. krImport of commodities, billion kr

29.1 38.9 61.6

Väliskaubandusbilanss, mlrd. krTrade balance, billion kr

-8.1 -13.9 -20.9

Väliskaubandusbilanss / SKP, %Trade balance / GDP, %

-19.8 -26.4 -32.2

Kaupade eksport / SKP, %Export of commodities/GDP, %

51.8 47.7 62.5

Maksebilansi jooksevkonto, mlrd. krCurrent account of the balance of payments, billion kr

-1.9 -4.8 -7.8

Jooksevkonto / SKP, %Current account / GDP, %

-4.7 -9.2 -12.0

Investeeringud põhivarasse, mlrd. krInvestments in fixed assets, billion kr

8.8 12.1 11.2

Allikad: Satistikaamet, Eesti Pank Sources: Statistical Office of Estonia, Bank of Estonia



ENERGEETIKASEKTORI ARENG

Primaarenergia ressursid

Eesti energeetikasektori arengu erine-vad aspektid on üldjoontes peegeldanudmeie majanduses üleminekuperioodiltoiminud tendentse. Üsna ootuspäraselt,arvestades energeetika suhteliselt suurtinertsust, on siin tegemist siiski teatavateajaliste nihetega. Näiteks, kui majandu-ses tervikuna asendus langustendentsmajanduskasvuga 1995. aastal, siisprimaarenergia vajaduse miinimum(225 PJ) oli just sellel aastal ja stabili-seerumist 230-235 PJ tasemel võibtäheldada alles alates 1996. aastast(detailsemalt on primaarenergiagavarustatuse ja teiste kommenteeritavatenäitajate dünaamika esitatud vastavatetabelite ja joonistena allpool statistilisteandmete plokis). Teiselt poolt tuleb mär-kida, et elektrienergia tarbimise, midaküllalt õigustatult loetakse üheks riigimajanduse arengut iseloomustavaksindikaatoriks, langus peatus juba 1994.aastal. Sama toimus ka maagaasitarbimisega.

Vaatlusalusel 1997. aastal suurenesidEesti primaarenergia ressursid Sta-tistikaameti andmetel 3%, seda eeskätttulenevalt mootorikütuste impordi kas-vust. Kohalike kütuste (sh. põlevkivi)osatähtsus moodustas primaarenergiaressurssides 61%, mis on võrreldes1996. aastaga 4% vähem. Selle vähene-mise tingis põlevkivi ja kütteturbatootmise mõningane langus. Primaar-energia vajaduse katmisel jäi põlevkiviosatähtsus 1997.a praktiliselt eelmiseaasta tasemele, moodustades 62%.Jätkuvalt suurenes aga puidu ningpuiduhakke ja -jäätmete osatähtsus,ulatudes koos kütteturbaga kokku 13%-ni (1990.a 3%, 1995.a 11%, 1996.a12%).

Energy sector development

Primary energy resources

In general, different aspects of theEstonian energy sector developmenthave reflected the tendencies in oureconomy during the transition period.Taking into account the relatively greaterinertness of the energy sector it is quiteessential to notice certain time shiftshere. For example, when in the wholeeconomy the decreasing tendencychanged with the economic growth in1995, then the minimum of the primaryenergy demand (225 PJ) occurred just inthis year, and the stabilisation on thelevel of 230-235 PJ began in 1996 (amore detailed dynamics of the primaryenergy supply and other indices underobservation is given below in tables andfigures in the block of statistical data).On the other hand, it must be mentionedthat the decrease of the electricityconsumption which is quite properlyinterpreted as an indicator of economicdevelopment stopped already in 1994.The same has happened with naturalgas consumption.

In the year under observation - 1997, theprimary energy resources increasedaccording to the data of the StatisticalOffice by 3%, mainly on account of theincrease of the imports of motor fuels.The share of domestic fuels (including oilshale) in the primary energy resourceswas 61% which is by 4% less than in1996. It was caused by a moderatedecrease of oil shale and peatproduction. By covering the demand ofprimary energy the share of oil shale hasstayed on the level of 1996, amountingto 62%. The share of wood, wood chipsand waste has been increasing, andreached 13% with peat included (19903%, 1995 11%, 1996 12%).



Energiaressursside tootmine jatarbimine

Käesolevas ülevaates esitatava statisti-lise materjali põhjal energiaressurssidetootmisel ja tarbimisel 1997.a toimunutvalikuliselt kommenteerides on pööratudenam tähelepanu põlevkivile ja eritielektrienergiale.

Meie peamise kohaliku kütuseressursi -põlevkivi tootmine ja tarbimine jäi 1997.aastal ligilähedaselt 1996.a tasemele.Toodangu langus (2,4%) oli tingitudtarbimise vähenemisest, mis oli küllminimaalne (0,5%), enam aga sellest, etosa põlevkivi vajadusest kaeti impordisuurendamise (705 tuh. t võrra) jalaovarude vähendamise (50 tuh. t võrra)arvel.

Ka teiste kütuste tarbimine oli 1996.aastaga võrreldes suhteliselt stabiilne,jäädes kas samale tasemele (kivisüsi,maagaas, põlevkiviõli) või kasvadesmõõdukalt (mootorikütused 3,9%, kütte-puud 2,7%). Kiiremini on kasvanudhakkepuidu ja puidujäätmete tarbimine(9,8%). Samal ajal võib aga täheldadaraske kütteõli tarbimise jätkuvat, suhte-liselt järsku vähenemist (16,8%). Siin onalust väita, et kütuste tarbimise stabili-seerumise raames on ühtlasi toimumaska ümberorienteerumine kütuste eelista-misel. Nii on raske kütteõli asemelhakatud rohkem kasutama maagaasi japõlevkiviõli, samuti puitu. 1997.a vähe-nes ka kütteturba tarbimine (14,6%),mille võimalikuks põhjuseks oli ebasood-sast ilmastikust ja Oru Turbakombinaadisulgemisest tingitud toodangu langus.

Eesti kütuse-energeetikakompleksi põhi-lise väljundi - elektrienergia osas kasvas1997.a nii tootmine (1,3%), sisetarbimine(3%) kui ka eksport (13,2%). Sealjuuresjäi samale tasemele elektrijaamadeomatarbe osatähtsus elektrienergiabrutotoodangus (12,5%). Eriti positiiv-

Production and consumption ofenergy resources

The description of what happened inproduction and consumption of energyresources in 1997, relying on statisticaldata, has paid more attention to oil shaleand especially electricity.

Production and consumption of our mainlocal fuel resource - oil shale stayed in1997 approximately on the level of 1996.The decrease of oil shale production (by2.4%) was caused by a small decline inconsumption (by 0.5%). But a moresignificant reason here was that a part ofoil shale demand was covered byincreasing the imports (by 705 thousandtonnes) and decreasing the stocks (by50 thousand tonnes).

The consumption of other fuelscompared to 1996 was also quitestable - remaining at the same level(coal, natural gas, shale oil) or growingslightly (motor fuels by 3.9%, firewoodby 2.7%). More rapidly increased theconsumption of wood chips and woodwaste (by 9.8%). At the same time wecan notice a continuous and quite sharpdecrease of heavy fuel oil consumption(by 16.8%). Here we can declare thatthe stabilisation in the consumption offuels has been accompanied by changesin the preference of fuels. Instead ofheavy fuel oil more natural gas, shale oiland wood has been used. In 1997 alsothe peat consumption decreased (by14.6%) - a possible reason was thedecrease of production because ofunfavourable weather and closing of theOru Peat Factory.

The main output of the Estonian fuel-energy complex is electricity. In 1997,the electricity production (by 1.3%),consumption (by 3%) and also export(by 13.2%) increased. Thereby the shareof own use by power plants has



sena tuleb aga rõhutada energia-süsteemi kadude vähenemist 200 GWhvõrra ja seda tootmise kasvu foonil. Seetingis kadude osatähtsuse vähenemisevõrku antud elektrienergias (neto-toodangus) 18,7%-le (1995.a 23,3%,1996.a 21,4%). Ilmselt on siin hakanudavalduma vastava tehniliste abinõudeprogrammi rakendamise tulemused.

remained on the previous level (12.5%from the gross production). Especiallypositive has been the reduction of lossesin the energy system by 200 GWh(against the background of increasingproduction). As a result the share oflosses in the electric energy given to thenetwork (net production) decreased to18.7% (in 1995 it was 23.3%, in 199621.4%). Obviously the implementation ofthe programme of technical measureshas started to exert influence here.

ELEKTRIENERGIA BILANSS JA KADUDE OSATÄHTSUSElectricity balance and share of losses

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997

GW

h

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

%

%UXWRWRRGDQJ�*URVV�SURGXFWLRQ.RJXP��N�7RWDO�VDOHV2PDWDUYH�NDRG�2ZQ�XVH�ORVVHV2PDWDUYH�NDRG�WRRGDQJXVW�2ZQ�XVH�ORVVHV�IURP�SURGXFWLRQ2PDWDUYH�NDRG�NRJXP��JLVW�2ZQ�XVH�ORVVHV�IURP�WRWDO�VDOHV

Seoses elektrienergia sisetarbimise jaeriti ekspordi järsust vähenemisesttingitud tootmis- ja ülekandevõimsustealakoormatusega hakkas omatarbe jakadude osatähtsus viimastel aastatelmurettekitavalt suurenema. Ülaltoodudjoonisel on graafiliselt esitatud vastavdünaamika, kus on näidatud omatarbe jakadude osatähtsus nii elektrienergiabrutotoodangus kui ka kogumüügis(sisetarbimine + eksport). Sealjuures

In recent years, the share of own useand losses has grown to be a cause ofworry in connection with a sharp declinein electricity consumption and especiallyexport. The respective dynamics isdepicted on the figure above where theshare of own use and losses is shown ingross production and in total sales(internal consumption + export).

In 1995, own use and losses alreadyaccounted for about one third (32.9%) of



moodustasid omatarve ja kaod 1995.abrutotoodangust juba ligi kolmandiku(32,9%), kogumüügist aga ligi poole(49%). 1996.a hakkas omatarbe jakadude osatähtsus vähenema ning seepositiivne tendents jätkus intensiivselt ka1997.a.

the gross production and about half(49%) of the total sales. In 1996, theshare of own use and losses begin to falland this positive tendency continuedintensively also in 1997.



Seadusandlikud aktid,teadusuuringud ja arendustegevus

1997. aasta oli tähelepanuväärne sellepoolest, et valmis rida ametlikkedokumente ja samuti uuringulisi töid, mismõjutavad oluliselt ja pikema aja vältelEesti energeetikasektori arengut. All-järgnevalt esitame nendest tähtsamateloetelu:

1. Pärast pikka ettevalmistustööd jarohkeid arutelusid valmis Energia-seadus, mis võeti Riigikogu pooltvastu 11. juunil 1997.a ja jõustus1. jaanuaril 1998.a.

2. Vastavalt Energiaseaduses ette-nähtule töötati välja ja esitati VabariigiValitsusele ka “Kütuse- ja energia-majanduse pikaajaline riiklik arengu-kava”. Arengukava koostamine toimusMajandusministeeriumis Eesti Ener-geetika Instituudi koordineerimisel,kasutades paljude teadus- jarakendusuuringute ning rahvus-vaheliste uurimisprogrammide tule-musi, samuti Euroopa Liidu doku-mentide ja Eesti Vabariigi õigusaktideandmeid. Riigikogu kinnitas Arengu-kava 18. veebruaril 1998.a.

3. Phare toetusel valmis Hollandikonsultatsioonifirma Tebodin BV,Consultants & Engineers juhtimiselmahukas uurimus “Eesti energia-strateegia”, millest võttis osa ridavabariigi tunnustatud energeetika-teadlasi ja -spetsialiste. Uurimuses onvälja töötatud energeetika arendamisestrateegilised põhisuunad ningnendest tulenevad energiapoliitikarakendussoovitused.

4. 1997.a lõpul kinnitas VabariigiValitsus RE Eesti Energia ja AS EestiPõlevkivi erastamiskavad, mis nägidette nende ettevõtete jagunemiseaktsiaseltsideks.

Legal acts and R&D activities

It is remarkable that in 1997 severalofficial documents and R&D projectswere passed or finished which will haveessential and long-term influence on thedevelopment of the Estonian energysector. Some most important from themare as follows:

1. After long preparation and dis-cussions the Energy Act was com-pleted. It was passed by the Riigikoguon the 11th of June 1997 and enteredinto force on the 1st of January 1998.

2. According to the Energy Act the“Long-term national development planfor the fuel and energy sector” wasalso worked out and presented to theGovernment of the Republic. Thedevelopment plan was elaborated inthe Ministry of Economic Affairs underthe supervision of the EstonianEnergy Research Institute. Theresults of many scientific and appliedresearch works and internationalprojects as well as data of theEuropean Union documents and legalacts of the Republic of Estonia wereused there. The development planwas passed by the Riigikogu on the18th of February 1998.

3. A large-scale Phare project “Energystrategy for Estonia” was finishedunder the supervision of the Dutchconsulting firm Tebodin BV,Consultants & Engineers and with theparticipation of some our leadingscientists and specialists. The mainstrategical directions of the energysector development have beenworked out with recommendations forthe Estonian energy policy.

4. At the end of 1997, the Governmentof the Republic approved of theprivatization plans of RE Eesti



5. Koostati Äriplaan AS Narva Elektri-jaamad loomiseks koos USA firmagaNR Generating International B. V.(NRGen). Äriplaani koostamise käigustellisid Eesti Energia ja NRGen seitsetugiuuringut erinevatelt Eesti teadus-asutustelt. Äriplaan nägi ette elektritootmise lahutamise energiasüsteemimuudest osadest ning elektri-majanduse viimise kommertsalustelelepingute süsteemi loomise kaudu.Esitatud Äriplaan sai aga negatiivsehinnangu nii spetsiaalselt formeeritudekspertide grupilt, Energeetika-nõukogult kui ka Eesti EnergiaHaldusnõukogult. Sellest lähtudeslükkas Vabariigi Valitsus esialgseÄriplaani tagasi ja esitas tingimusedläbirääkimiste jätkumiseks.

6. Alustati Tallinna energeetikakontsep-tsiooni koostamist ja aasta lõpuksvalmis selle esimene redaktsioon.

Energia and AS Eesti Põlevkivi, whichprovided for the division of theseenterprises into public limitedcompanies.

5. A Business Plan was prepared for theestablishment of AS NarvaElektrijaamad with the participation ofUS firm NR Generating InternationalB.V. (NRGen). In that process theEesti Energia and NRGen orderedseven supporting surveys fromvarious Estonian research institutions.The Business Plan also provided forthe separation of the electricityproduction from the other parts of theenergy system, and subjecting of theelectricity sector to commercialprinciples by creating a system ofcontracts. However, the BusinessPlan was given a negative opinion bya special group of experts, by theEnergy Council and by theAdministrative Board of the EestiEnergia. As a consequence, theGovernment rejected the initialBusiness Plan and dictated terms tocontinue the negotiations.

6. Preparation of the energy concept forTallinn began and its first version wasfinished by the end of the year.

Energia vood 15 Energy Flows


ENERGIA VOOD 1997Energy Flows 1997

(PJ)

Varud304.4

Resources

Tarbimine 219.5

Consumption

Kaod12.8

Losses

Eksport42.0

Export.

Jääk aasta lõpuks30.1

Stocks at the endof the year

Tarbimine otstarbe järgiConsumption by purposes

Elektrienergia tootmiseks101.0For electricity generation

Soojusenergia tootmiseks 57.3For heat generation

Muundamine teisteks kütuseliikideks33.3For conversion other form of fuels

Mitteenergeetilisteks vajadusteks8.3For non-energy purposes

Vahetult tootmiseks19.6Directly for industry

Tootmine162.0

Production

Import107.9

Import

Jääk aasta alguseks

Stocks at the beginningof the year

34.5

Tarbimine majandusharutiConsumption by sector categories

Tööstus27.2Industry

Ehitus1.2Construction

Transport14.5Transport

Energeetika114.2Power engineering

Muud7.9Others

Põllumajandus3.3Agriculture

Kodumajapidamine59.1Households

Primaarenergia 16 Primary Energy


PRIMAARENERGIAGA VARUSTATUSSupply of Primary Energy

(TJ)

1995 1996 1997

Kütteõlid 12872 10363 6897 Fuel oils

Mootorikütused 30211 25720 27971 Motor fuels

Gaas 24812 27122 26526 Gas

Kivisüsi ja koks 940 1136 1202 Coal and coke

Põlevkivi 140840 145331 143730 Oil-shale

Puit 13458 15018 24503 Wood

Kütteturvas 4923 4609 4881 Peat

Elektrienergia -2726 -3087 -3494 Electricity

Kokku 225330 226212 232274 Total

Primaarenergiaga varustatus 1990-1997Supply of Primary Energy 1990-1997

-100

0

100

200

300

400

500

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997

PJ

Eksport ExportImportTootmine Production

* Tootmine + (varu aasta alguses - varu aasta lõpus)* Production +(in stocks at the beginning of the year - in stocks at the end of the year)

Kütusevarustatus 17 Fuel Supply


KÜTUSEVARUSTATUSFuel Supply

KOGU KÜTUSEVARUSTATUS 1997: 236 PJTotal Fuel Supply 1997: 236 PJ

Kivisüsi ja koksCoal & coke

1%

GaasGas 11%

VedelkütusedLiquid fuels

15%KütteturvasPeat2%

PuitWood10%

PõlevkiviOil shale

61%

Energia lõpptarbimine 18 Final Energy Consumption


ENERGIA LÕPPTARBIMINE ENERGIAKANDJATE KAUPAFinal Energy Consumption by Carrier Categories

(TJ)

1995 1996 1997

Kütteõlid 3727 2849 2793 Fuel oils

Mootorikütused 29987 26163 27673 Motor fuels

Gaas 4586 3988 3919 Gas

Kivisüsi ja koks 304 1273 1344 Coal and coke

Põlevkivi 3102 2923 2188 Oil-shale

Puit 8866 18018 18634 Wood

Turvas 1377 1971 1125 Peat

Elektrienergia 17785 17382 17675 Electricity

Soojus 40309 29593 36577 Heat

Kokku 110043 114162 111928 Total

1997

KütteõlidFuel oils

2%

SoojusHeat32%

Turvas Peat1%

Puit Food17%

Kivisüsi ja koksCoal & coke

1%PõlevkiviOil shale

2%

Gaas Gas4%Mootorikütused

Motor fuels25%

ElektrienergiaElectric energy

16%

Energia lõpptarbimine 19 Final Energy Consumption


ENERGIA LÕPPTARBIMINE MAJANDUSHARUDESFinal Energy Consumption by Sector Categories

(TJ)

1995 1996 1997

Tööstus *) 28672 12773 25994 Industry *)

Energeetika 1768 Energetics

Ehitus 1045 1262 1194 Construction

Põllumajandus 3841 3974 3283 Agriculture

Transport 22810 13901 14473 Transport

Elamumajandus 46230 57898 59053 Households

Muu tarbimine 5677 9354 7931 Other consumption

Kokku 110043 114162 111928 Total

*) k.a. energeetika*) including energetics

1997

Kodumajapidamine

Households53%

Muu tarbimineOther

consumption7%

TööstusIndustry

23%

TransportTransport

13%

PõllumajandusAgriculture

3%

EhitusConstruction

1%

Soojusenergeetika 20 Heat Energy


SOOJUSE TOOTMISEKS KASUTATUD KÜTUSEDFuel Consumption for Heat Production

(PJ)

1995 1996 1997

Muud kütused 4.2 5.2 4.8 Other fuels

Põlevkiviõli 6.1 3.8 3.8 Shale oil

Raske kütteõli 13.7 14.8 11.9 Heavy fuel oil

Maagaas 14.2 16.8 15.9 Natural gas

Turvas ja biokütused 6.5 7.4 7.7 Peat & biofuels

Põlevkivi 12.6 13.0 11.7 Oil shale

Kivisüsi 1.8 1.6 1.1 Coal

Kokku 59.1 62.6 56.9 Total

0

10

20

30

40

50

60

70

PJ

1995 1996 1997

Kivisüsi Coal

Põlevkivi Oil shale

Turvas ja biokütusedPeat & biofuelsMaagaas Natural gas

Raske kütteõli Heavyfuel oilPõlevkiviõli Shale oil

Muud kütused Otherfuels



KATELDE ARV, VÕIMSUS JA TOODETUD SOOJUSNumber of Boilers, Capacity and Generated Heat

Võimsus,kütus

Katelde arvNumber of boilers

KoguvõimsusTotal capacity

MW

Toodetud soojusGenerated heat

GWh

Capacity, fuel

1995 1996 1997 1995 1996 1997 1995 1996 1997

kuni 1 MW 4427 4051 3674 2591 2304 1812 1620 1521 1414 up to 1 MW

1–5 MW 816 815 771 2098 2003 1963 1559 1694 1892 1–5 MW

5–20 MW 374 340 295 3570 3250 2783 2912 3074 2528 5–20 MW

20–60 MW 54 44 32 1809 1570 1099 1499 1292 1130 20–60 MW

üle 60 MW 11 17 15 1184 1647 1424 1658 1980 1248 over 60 MW

Katlad kokku 5682 5267 4787 11252 10774 9081 9248 9561 8212 Boilers total

kivisüsi 1186 977 759 725 555 476 325 285 207 coal

põlevkivi 100 86 51 205 200 124 151 164 164 oil shale

turvas 172 121 96 301 439 203 319 410 367 peat

puit 908 885 792 1065 888 870 872 1032 1148 wood

raske kütteõli 723 676 558 3178 2449 2188 2485 2561 1910 heavy oil

põlevkiviõli 692 513 457 1593 1351 1315 1255 784 761 shale oil

kerge kütteõli 396 441 570 289 666 412 162 232 276 light oil

gaas 652 694 777 3423 3722 3183 2985 3372 3066 gas

elekter 843 865 722 247 279 203 131 130 105 electricity

muu kütus 10 9 5 226 225 107 563 591 208 other fuels

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

kivi

süsi

coa

l

põle

vkiv

i oil

shal

e

turv

as p

eat

puit

woo

d

rask

e kü

tteõl

ihe

avy

fuel

oil

põle

vkiv

iõli

shal

eoi

l

kerg

e kü

tteõl

ilig

ht fu

el o

il

gaas

gas

elek

ter

elec

tric

ity

muu

küt

us o

ther

fuel

s

Katelde arv Number of boilersSummaarne võimsus Total capacity, MWToodetud soojus Generated heat, GWh/a

1997



SOOJUSE TOOTMINE KATLAMAJADES JAELEKTRIJAAMADES

Heat Production in Boiler Houses and Power Plants

1995 1996 1997

Katlamajades 9.248 9.561 8.212 In boiler houses

Elektrijaamades 3.559 4.083 4.367 In power plants

Kokku 12.807 13.644 12.579 Total

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

TWh

1995 1996 1997

Katlamajades In boiler houses

Elektrijaamades In power plants



SOOJUSE TARBIMINE MAJANDUSHARUDE KAUPAHeat Consumption by Sector Categories

(TWh)

1995 1996 1997

Tööstus 3.9 3.5 3.2 Industry

Ehitus 0.1 0.1 0.1 Construction

Põllumajandus 0.2 0.2 0.2 Agriculture

Elamumajandus 6.1 5.8 5.8 Households

Muu tarbimine 0.9 1.4 0.9 Other consumption

Kokku 11.2 11.0 10.2 Total

1997

EhitusConstruction

1%

Kodumajapidamine

Households57%


2%

Tööstus Industry

31%

Muu tarbimineOther

consumption9%

Põlevkivienergeetika 24 Oil Shale Energy


TEGELIKUD TOOTMISVÕIMSUSEDInstalled Generating Capacity

(MW)

ElektrijaamPower plants

ElekterElectricity

SoojusHeat

KütusFuel

Käikuandmiseaastad

Comissioned inyears

Eesti EJEesti PP

1610 84 põlevkivioil shale

1969-73

Balti EJBalti PP


1959-65

Iru EJIru PP

190 825 gaas/raske kütteõligas/heavy oil

1980-82

Kohtla-Järve EJKohtla-Järve PP

39 534 põlevkivi/masuutoil shale/heavy oil

1948-58

Ahtme EJAhtme PP


1951-53

Diisel EJ-dDiesel plants

8 0 diislikütusdiesel oil

Kokku Total 3257 2468



ELEKTRIENERGIA BILANSSElectricity Balance

(TWh/a) (TWh/y)

1995MuutusChange

(+)%1996

MuutusChange

(+)%1997

MuutusChange

(+)%

Tootmine 8.693 -5.0 9.103 4.5 9.218 1.2 Production

Import 0.245 -22.2 0.240 -2.1 0.210 -14.3 Import

Tarbimine 5.074 -4.0 5.417 6.3 5.581 2.9 Consump-tion

Eksport 1.004 -33.3 1.100 8.7 1.184 7.1 Export

Jaamadeomatarve

1.086 -5.2 1.116 2.7 1.153 3.2 Own use inplants

Kaod 1.773 16.1 1.710 -3.7 1.510 -13.2 Losses

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

TWh

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997

Kaod LossesJaamade omatarve Own use in plantsNeto eksport Net exportTarbimine Consumption



ELEKTRIENERGIA TARBIMINE MAJANDUSHARUTIElectricity Consumption by Sector Categories

(TWh)

1995 1996 1997

Tööstus 2.087 2.243 2.488 Industry

Ehitus 0.120 0.119 0.110 Construction

Põllumajandus 0.366 0.341 0.247 Agriculture

Transport 0.191 0.105 0.108 Transport

Kadumajapidamine 1.067 1.234 1.205 Households

Muud tarbimine 1.243 1.375 1.423 Other consumption

Kokku 5.074 5.417 5.581 Total

0

1

2

3

4

5

6

TWh

1995 1996 1997

Muu tarbimineOther consumption

ElamumajandusHouseholds

TransportTransport


EhitusConstruction

Tööstus Industry



PÕLEVKIVI TOOTMINE JA TARBIMINEProduction and Consumption of Oil Shale

(PJ)

1995 1996 1997

Tootmine 122.370 133.854 130.595 Production

Import 12.507 6.907 12.727 Import

Eksport 0.064 0.029 0.145 Export

Varude muutus -6.027 4.599 0.553 Changes in stocks

Primaarenergiagavarustatus

140.840 145.331 143.730 Supply of primaryenergy

Elektrienergiatootmiseks

95.181 97.93 97.893 For electricity generation

Soojuse tootmiseks 12.607 13.04 11.74 For heat generation

Põlevkiviõli ja koksitootmiseks

28.698 30.286 30.847 For shale oil and cokeproduction

Kadu 0.168 0.008 0.003 Losses

Tarbitudkeemiatööstuses

1.084 1.144 1.059 Consumption in chemicalindustry

Lõpptarbimine 3.102 2.923 2.188 Final consumption

Tarbimine kokku 140.840 145.331 143.730 Total consumption

PÕLEVKIVI TOOTMINEProduction of Oil Shale

0

5

10

15

20

25mln. t

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997

kaevandustestfrom mineskarjääridestfrom open pits



PÕLEVKIVI JA PÕLEVKIVIÕLI TOOTMINEOil Shale and Shale Oil Production

(mln. t) (million t)

1992 1993 1994 1995 1996 1997

Põlevkivi 18.8 14.9 14.5 13.3 14.7 14.4 Oil shale

karjääridest 9.5 7.1 6.8 6.2 6.8 6.8 from mines

kaevandustest 9.3 7.8 7.7 7.1 7.9 7.6 from open pits

Põlevkiviõli 0.273 0.266 0.301 0.313 0.343 0.367 Shale oil

1997

Elektrienergia tootmiseks

For electrycity generation

68%

Soojuse tootmiseksFor heat

generation8%

Põlevkiviõli ja koksi tootmiseksFor shale oil and coke production

21%

Tarbitud keemiatööstuses

In chemical industry

1%

LõpptarbimineFinal

consumption2%



PÕLEVKIVIÕLI TOOTMINE JA TARBIMINEProduction and Consumption of Shale Oil

1997

Soojuse tootmiseks For heat generation

26%Eksport Exports

56%

Tarbitud tooraineks Consumption for non-

energy purposes 3%

Elektrienergia tootmine For electricity

generation3%

Ehitus Construction

1%

Keemiatööstuses In chemical ind.

11%

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 19970

0.05

0.1

0.15

0.2

0.25

0.3

0.35

0.4

mln. t

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997

Turvas ja biokütused 30 Peat and Biofuels


TURBA JA BIOKÜTUSTE TOOTMINEProduction of Peat and Biofuels

(PJ)

1995 1996 1997

Küttepuud 11.71 16.56 18.14 Firewood

Puidujäätmed 2.47 7.13 7.75 Wood waste

Turvas 2.54 3.63* 3.2** Peat

Turbabrikett 2.68 2.68 2.21 Peat briquette

* - s.h. freesturvast 2.57 PJ ja tükkturvast 1.06 PJ* - including 2.57 PJ of milled peat and 1.06 PJ of sod peat** - s.h. freesturvast 1.94 PJ ja tükkturvast 1.26 PJ** - including 1.94 PJ of milled peat and 1.26 PJ of sod peat

0.00

5.00

10.00

15.00

20.00

25.00

30.00

35.00PJ

1995 1996 1997

TurbabrikettPeat briquetteTurvas Peat

PuidujäätmedWood wasteKüttepuudFirewood



ANDMED TURBA- JA PUIDUKATELDE KOHTAData on Peat and Wood Fired Boilers

KATELDE ARV AASTA LÕPULNo of Boilers at the End of the Year

1995 1996 1997

Turvas 172 121 96 Peat

Puit 908 885 792 Wood

Kokku 1080 1006 888 Total

0

200

400

600

800

1000

1200

1995 1996 1997

Kat

eld

arv

Num

ber

of b

oile

rs

Puit, Wood

Turvas

KATELDE SUMMAARNE VÕIMSUSTotal Capacity of Boilers

(MW)

1995 1996 1997


Puit 1065 888 870 Wood

Kokku 1366 1327 1073 Total

0200400600800

1000120014001600

1995 1996 1997

MW

Puit, Wood

Turvas, Peat



TOODETUD SOOJUSTProduced Heat

(GWh aastas) (GWh per year)

1995 1996 1997


Puit 872 1032 1148 Wood

Kokku 1191 1442 1442 Total

0200400600800

1000120014001600

1995 1996 1997

GW

h aa

stas

G

Wh

per

year Puit, Wood

Turvas, Peat

Energeetika ja keskkond 33 Energy and Environment


ÕHU SAASTEKOGUSED PAIKSETEST ALLIKATESTPollution of Air by Stationary Sources

Saastekogused 1995 1996 1997 Emissions

CO heitmed, tuh. tonni 27.2 29.4 26.7 Emission of CO, thousand tons

SO2 heitmed, tuh. tonni 110.3 117.2 111.0 Emission of SO2 thousand tons

NOx heitmed, tuh. tonni 14.8 16.3 15.6 Emission of NOx thousand tons

Tahked heitmed, tuh.tonni

113.1 98.9 78.3 Emission of solids, thousandtons

Puuduvad andmed CO2 kohta No data about CO2

HEITMED LIIKIDE JÄRGIPollutants by Type

1997

&2��

12[��

62�

��

7DKNHG��6ROLG��

0XXG��2WKHUV��

Energeetika ja keskkond 34 Energy and Environment


ÕHKU PAISATUD SAASTEAINEDPEAMISTE TÖÖSTUSHARUDE KAUPA

Air Pollution by Main Branches of Industry

1997

Ehitusmaterjalid Building materials

3%

Muud Others20%

Põlevkivikeemia Oil shale chemistry

5%

Energeetika Energetics

72%

PEAMISED ÕHKU SAASTAVAD ETTEVÕTTEDMain Air Polluters

1997

Kiviter AS (Ltd)5%

Kohtla-Järve ja Ahtme EJ-d

(PPs)4%

Kunda-Nordic Tsement AS

(Ltd)2%

Iru EJ (PP)2%

Muud Others22%

Balti EJ (PP)32%

Eesti EJ (PP)33%

Hinnad ja maksustamine 35 Prices and Taxation


Kütuste ja energia hinnadning maksustamine

Kütuste sisseveohinnad

Vaatamata Eesti statistikasüsteemistoimuvatele olulistele ümberkujundusteletuleb nentida, et meie hinnastatistika niikütuste kui energia kohta on alles kuju-nemisjärgus.

Väliskaubandus-statistikas fikseeritakseimporditud kütuste kogused ja maksu-mused vastavalt rahvusvahelisele kaupa-de klassifikaatorile HS, mis ei võimaldaeristada mõningaid lähedaste omadus-tega kütuseid. Andmed aastatel 1995-97Eestisse imporditud põhiliste kütustekohta on esitatud järgnevas tabelis.

Development of Prices andTaxation of Fuels and

Energy

Import prices of fuels

In spite of quite radical changes made inEstonian system of statistics during lastyears it has to be stated that thestatistics on prices of fuels and energy isstill waiting for more enhancement.

In statistics of foreign trade the quantitiesand costs of imported fuels are fixed inaccordance with the international nomen-clature HS. The data on main fuelsimported into Estonia during years 1995-1997 are presented in the following table.

Eestisse imporditud kütuste keskmised hinnadThe Average Import Prices of Fuels in Estonia

KütusFuel

ÜhikUnit

1995 1996 1997

hindprice

hindprice

muutusincrease

hindprice

muutusincrease

KivisüsiHard coal

kr/tkr/t

408 515 +26.2% 540 +4.9%

MaagaasNatural gas

kr/tuh m3

kr/1000 m3 796 (859) (+7.9%) (1007) (+17.2%)

Raske kütteõliHeavy fuel oil

kr/tkr/t

840 972 +15.7% 1184 +21.8%

Diislikütus ja gaasiõliGasoil

kr/tkr/t

1613 2226 +38.0% 2460 +10.5%

MootoribensiinidPetrol

kr/tkr/t

1626 1961 +20.6% 2306 +17.6%

Allikas: Statistikaamet Source: Statistical Office



1997. aastal imporditud kivisöest toodi93.5% (osatähtsus koguse alusel) Vene-maalt keskmise hinnaga 528 kr/t. Raskekütteõli (küttemasuut) osteti sisse pea-aegu eranditult (99.8%) samuti Vene-maalt. Kerget kütteõli ja diislikütust, misväliskaubandusstatistikas on ühise nime-taja all (gaasiõli), veeti sisse põhiliseltkahest riigist - Soomest (52.9%) kesk-mise hinnaga 2727 kr/t ja Venemaalt(46.6%) 2156 kr/t. Ka mootoribensiinideosas olid Eesti põhilised tarneallikadSoomes (76.0%), keskmine hind 2.38 kr/lja Venemaal (19.9%), keskmise hinnaga2.05 kr/l. Maagaasi ainukeseks tarnijakson Venemaa. Kuna Eestis tegeleb maa-gaasi impordiga ainult üks äriühing, siisalates 1996. a loetakse gaasi naturaal-ühiku sisseveohinda kommertssaladu-seks ja seda ei avalikustata. Tabelis on1996. ja 1997. a kohta sulgudes esitatudligikaudsed hinnangud, mis on tuletatudStatistikaameti poolt koostatud energia-bilansi ja väliskaubandusstatistika and-mete alusel.

Kütuste ja energia tarbijahinnad

Eestis puudub seni ka korrektne riiklikstatistika kütuste ja energia tarbijahinda-de osas. Mootorikütuste tarbijahindaderiiklik statistika puudub Eestis seni täie-likult. Katlakütuste osas on võimalikkasutada igakuulisi andmeid elektri-jaamade ja suuremate katlamajade poolttarbitud kütuste koguste ja maksumusekohta, mille alusel saab arvutada kütustekeskmised hinnad. Sellisel meetodilarvutatud hinnastatistika on esitatudjärgnevas tabelis. Siinjuures tuleb mär-kida, et kütteturba ja puiduhakke hindvõis paljudel juhtudel olla kõrgem kuivastavat statistilist aruandlust esitavatesettevõtetes.

93.5% (by volume) of hard coal importedin 1997 was purchased from Russia withthe average price of 528 kr/t. Heavy fueloil (mazout) was imported almost withoutexception (99.8%) from Russia as well.Gasoil (light fuel oil and diesel fuel) wereimported mainly from two countries -Finland (52.9%) with the average price of2727 kr/t and from Russia (46.6%) 2156kr/t. The main sources for import ofgasoline were in Finland (76.0%) with theaverage price of 2.38 kr/l and in Russia(19.9%) the price being 2.05 kr/l. Theonly supplier of natural gas into Estoniais Russia. As there is only one companydealing with the import of natural gas inEstonia the import price of the naturalunit (m3) of gas is consideredconfidential and since 1996 notpublished. Figures in the table for naturalgas (given in brackets) for years 1996and 1997 are approximate onescalculated on the basis of published byStatistical Office national energy balanceand foreign trade statistics.

Consumer Prices on Fuels andEnergy

There is still not adequate statistics onconsumer prices of fuels and energy. Formotor fuels this kind of statistics ismissing completely. As to boiler fuels it ispossible to use monthly data supplied bypower and boiler plants on volumes andcosts of purchased fuels. These datawere used for calculation of averageprices given in the next table. It isimportant to notify that for sod peat andwood chips the prices could be in severalcases higher than in large plants whichhave supplied the data.



KATLAKÜTUSTE KESKMISED KÄIBEMAKSUTA HINNADETTEVÕTETES, MILLE PÕHITEGEVUSALAKS ON ELEKTRI JA/VÕI

SOOJUSE TOOTMINEThe Average Prices (excl. Taxes) of Boiler Fuels in Power

and Boiler Plants

KütusedFuels

ÜhikUnit

1995 1996 1997

hindprice

hindprice

muutuschange

hindprice

muutuschange

KivisüsiHard coal

kr/tkr/t

586 639 +9.0% 710 +11.1%

PõlevkiviOil shale

kr/tkr/t

79 84 +6.3% 113 +34.5%

KütteturvasPeat

kr/tkr/t

90 103 +14.4% 220* –

TurbabrikettPeat briquettes

kr/tkr/t

282 343 +21.6% 354 +3.2%

KüttepuudFuel wood

kr/tmkr/sm3 95 97 +2.1% 99 +2.1%

PuiduhakeWood chips

kr/tmkr/sm3 85 96 +12.9% 101 +5.2%

MaagaasNatural gas

kr/tuh m3

kr/1000 m3 1094 1085 – 0.8% 1123 +3.5%

Raske kütteõliHeavy fuel oil

kr/tkr/t

1010 1082 +7.1% 1123 +3.8%

PõlevkiviõliShale oil

kr/tkr/t

1182 1124 – 4.9% 1170 +4.1%

Kerge kütteõliLight fuel oil

kr/tkr/t

1988 2128 +7.0% 2709 +27.3%

Allikas: Riigi Statistikaamet Source: Statistical Office* - tükkturba keskmine hind * - the average price for sod peat

Tabelis esitatud 1997. a andmetestlähtudes ja kütuste keskmisi kütte-väärtusi kasutades on arvutatud erine-vates kütustes sisalduva energiaühikuhind (kr/MWh) tarbija juures, mis onvõrdlevalt esitatud järgneval joonisel.Seejuures tuleb arvestada, et arvutusealuseks olevad Statistikaameti andmed

The average price of energy unit(kr/MWh) presented in the next figurewas calculated using the data for 1997from the table presented above and theaverage calorific values of fuels. It has tobe noted that the data used for thesecalculations have been supplied to Sta-tistical Office mainly by larger enter-



keskmiste hindade kohta pärinevadvaldavalt suurettevõtetelt, kellel onkütusetarnijatega tavaliselt pikaajalisedlepingud ja/või võimalus osta suurikütusepartiisid.

prises who can have long-term contractswith their fuel suppliers and they usuallypurchase large quantities of fuels.

KÜTUSTES SISALDUVA ENERGIA HIND TARBIJA JUURES(KÄIBEMAKSUTA)

Consumer Prices of Energy in Fuels (excl. VAT)

�

��

��

��

��

��

��

.HUJH

�N�WWH}OL

/LJK

W�RLO

0DD

JDDV

1DWXUDO�JDV

.LYLV�V

L�+DUG

FRDO

5DV

NH�N�WWH}OL

+HD

Y\�RLO

3}OHY

NLYL}OL

6KD

OH�RLO

7XUED

EULNHWW

3HD

WEULTXH

WWHV

7�N

NWXUYD

V6RG

�SHD

W

3XLGX

KDNH

:RR

G�FK

LSV

.�WWHSX

XG)XH

O�ZRR

G

3}OHY

NLYL�2

LOVK

DOH

kr/M

Wh

Reguleeritavad hinnad

Kuni maikuuni kehtis põlevkivikeskmise hinnana 86.02 kr/t, mis olikinnitatud 1. juunist 1996. a. Alates 1.maist 1997. a kehtestati majandus-ministri määrusega põlevkivi uuekskeskmiseks hinnaks 106 kr/t (hinnatõus23.2%). Konkreetsete tariifide osas jäikasutusele tarbijate jagamine kahtegruppi - ühtlase vajadusega (kõikuminealla 15% kuus) ja ebaühtlase vaja-dusega (kõikumine 15% ja üle selle)ning põlevkivi jaotus kvaliteedigruppi-desse - tehnoloogiline ja energeetiline -lähtudes kütuse kütteväärtusest ja tüki

Regulated Prices

Up to the May 1997 the average pricefor oil shale was fixed at the level of86.02 kr/t. This price had beenintroduced on 1 June 1996. Since 1 May1997 the new average price of 106 kr/t(23.2% increase) was settled by thedecree of Minister of Economic Affairs.The structure of the tariff system was leftunchanged - the consumers weredivided into two groups - with stabledemand (with monthly fluctuations lessthan 15%) and with large fluctuations ofdemand (15% and more). The oil shaleis classified into two groups - for



suurusest.

Aasta esimesel neljal kuul olid kasutuselelektritariifid, mis hakkasid kehtima 1.Juunist 1996. a - üldine keskmine hind38.5 senti/kWh (käibemaksuta) ja kodu-tarbijale keskmine hind 38.1 (käibe-maksuga 45) senti/kWh. Alates 1. maistkehtestati Valitsuse määrusega uuedkeskmised hinnad - üldiseks keskmiseks49 senti/kWh (käibemaksuta, tõus27.3%) ja kodu-tarbija põhitariifiks 50.8(käibemaksuga 60) senti/kWh (tõus33.5%). Seega saab täheldada suundu-mist tariifisüsteemi proportsioonidenormaliseerimise suunas - madalamalpinge-tasemel varustatav tarbija peaksmaksma rohkem kui kõrgemal pingelelektrit ostev suurtarbija. Valitsuse pooltkinnitatud keskmiste hindade aluseltöötati välja uued tariifitabelid, mis kinni-tati majandusministri määrusega.

Maagaasi keskmised tarbijahinnad olidpüsinud stabiilsed alates juulist 1995. a,kui elanikele ja ka ettevõtetele, kedavarustati gaasiga rõhul alla 50. mbar,kehtestati hinnaks 1440 (käibe-maksuga1700) kr/tuh m3. Alates 1. maist 1997. adiferentseeris AS Eesti Gaas tariifisüs-teemi lähtudes tarbimisstruktuurist ja eri-nevate tarbijagruppide varustamisekstehtavatest kulutustest. Selle tule-musena tõusis hind kodutarbijatele:32.4% neile, kes tarbivad maagaasiainult toidu-valmistamiseks ja 11.8%nendele, kes kasutavad lisaks gaasi-pliidile ka maagaasil töötavat veesoojen-dit. Suur-tarbijate puhul on kasutuselkokkuleppehinnad, mis osaliselt kajas-tuvad eelpoolesitatud tabelis energia-tootjate kütusehindade kohta, kuid millekohta täpsem statistika puudub.

processing needs and for combustion -depending on the calorific value and onthe size of oil shale.

During the first four month of 1997 thetariffs on electricity introduced on 1June 1996 were in use - the generalaverage was 38.5 sent/kWh (excl. VAT)and the average price for households -38.1 (45 incl. VAT) sent/kWh. On the 1May the new average prices were fixedby the decree of Government. The newgeneral average was increased by27.3%, to 49 sent/kWh (excl. VAT) andthe tariff for households was raised by33.5%, up to 50.8 (with VAT 60)sent/kWh. These changes indicated thedevelopment towards decreasing thecross-subsidies still existing in tariffsystem for electricity. Based on thesenew average price values the new tarifftables were elaborated and thenenforced by the Minister of EconomicAffairs.

The average prices for natural gas hadbeen in force since July 1995 when theprice of 1440 (1700 with VAT) kr/th. m3had been introduced for households andfor legal entities supplied with gas at thepressure level lower than 50 mbar. Since1 May 1997 gas company Eesti Gaasstarted to enhance the tariff systemdepending on the structure of consump-tion and supply costs of natural gas todifferent consumer groups. As the result,the price for households was increased:by 32.4% for consumers using gas onlyfor cooking and by 11.8% for consumerswho have tap water heaters on naturalgas. For large consumers the negotiatedcontract prices are used. These pricesare to some extent reflected in the tableon the fuel prices at heat and powerplants but due to confidential characterthe adequate statistics is missing.



TARBIJAHINNAD MAAGAASILEEnd-User Prices on Natural Gas

Tariifimäär (kr/tuh m 3)Tariff rate (kr/1000 m3)Tarbijagrupp

Consumer group Käibemaksutaexcl. VAT

Käibemaksugaincl. VAT

Kodutarbijad Households

ainult pliidiga / gas for cooking only 1910 2250

pliit ja veesoojenduscooking and tap water heating

1610 1900

Lokaalküte Local heating

võimsusega alla 1 MWcapacity less than 1 MW

1440 1700

võimsusega vähemalt 1 MWcapacity at least 1 MW

1230 1450

Soojuse hindade kohta Eestis terviklikülevaade puudub. Kui varasematelaastatel omas soojuse hindadest ülevaa-det Majandusministeerium, siis pärastsoojusettevõtete minekut munitsipaal-omandisse ja ka hindade kooskõlasta-mise andmist kohalike omavalitsustekompetentsi puudub Eestis instants, kesomaks kaugküttest kompleksset üle-vaadet. Eesti Jõujaamade ja KaugkütteÜhingu (EJKÜ) poolt oma liikmete kohtakoostatavas andmebaasis sisaldub küllka hinnainfo, kuid kahjuks on ühingu liik-meid alla 50 Eesti mitmesajast soojus-ettevõttest.

Mitmetes kaugkütteettevõtetes jätkatikodutarbijate subsideerimist ülejäänudtarbijate arvel kehtestades viimastelekõrgema hinna. Olenevalt kasutatavastenergia-allikast (erinevad kütuseliigid,elekter), konkreetsest olukorrast soojusetootmisel, tarbimis-koormusest ja muu-dest teguritest ulatusid keskmised hin-nad 160 kuni 500 kr/MWh ja mõnel juhulisegi üle selle jäädes põhiliselt vahe-

It is not possible to give completeoverview of heat prices in Estonia. Forprevious years the Ministry of EconomicAffairs had data on prices of district heatall over Estonia, but after municipali-sation of district heating (DH) companiesand passing the price approval powersto local authorities no institution inEstonia has complete and adequatedata on DH pricing. The Association ofDistrict Heating and Power Plants com-piles annual statistics on district heatingincluding data on prices but there areonly less than 50 companies membersof this association out of total severalhundred supplying heat in Estonia.

Several DH companies continued thepractice of subsidising households at thecost of other consumers of DH. The heatprice depends on several factors - theenergy source (different fuels, elec-tricity), the state of the boiler plant, heatload of consumers, etc. The scope ofprices extends from 160 kr/MWh up to500 kr/MWh and in some cases even



mikku 350 kuni 400 kr/MWh.

Konkreetse näite soojuse hinna muutu-misest võib tuua Eesti suurimast kaug-kütteettevõttest, AS Tallinna Soojus, kus1997.a augustini kasutatud soojuse hindjuriidilistele isikutele - 439 kr/MWh olikehtestatud juba 1. jaanuarist 1995. a. jakodutarbijatele - 281 kr/MWh 1. märtsist1996. a. Viimatimainitud ajast kehtis kaühtne hind AS Tallinna Soojus lokaal-võrkudes - 317.8 kr/MWh. 1. augustist1997. a alustati kodutarbijatele ja juriidi-listele isikutele müüdava soojuse hinna-erinevuse kaotamist. Uueks soojuse hin-naks kodutarbijatele määrati 311kr/MWh (tõus 10.7%) ja ülejäänudtarbijatele 397 kr/MWh (langus 9.6%).Lokaalvõrkude uueks ühtseks soojusehinnaks kehtestati 330 kr/MWh (tõus3.8%).

Kõrged soojuse hinnad koos madalakvaliteedi ja häiretega soojusega varus-tamisel on mitmetes kaugkütte-süsteemides käivitanud ahelreaktsiooni,mis võib mõnes piirkonnas viia kaug-kütte likvideerimisele, sest investeerimis-võimelised tarbijad lahkuvad kaug-soojuse süsteemist, võttes kasutuselelokaalkütte. Selline süsteemist koordi-neerimatult lahkumine tõstab reeglinasoojuse hinda süsteemi jäänud tarbija-tele, kellest paljud on niigi makse-raskustes.

higher, the average being between 350and 400 kr/MWh.

An example of DH price developmentcan be given for the biggest in EstoniaDH company - Tallinna Soojus. UntilAugust 1997 the price on district heat forlegal entities - 439 kr/MWh - had beenintroduced on 1 January 1995 and theprice for households - 281 kr/MWh - on 1March 1996. a. On the latter date thecommon price - 317.8 kr/MWh - wasfixed for all local DH networks owned byTallinna Soojus. On the 1 August 1997the process of reducing the pricedifference between households andlegal entities was started. The new pricefor DH was fixed at the level of 311kr/MWh (increase of 10.7%) for house-holds and of 397 kr/MWh (decrease of9.6%) for all other consumers. The newcommon price in local networks was setat 330 kr/MWh (increase of 3.8%).

The high prices together with the lowquality and non-reliable supply havetriggered in several DH systems thechain reaction of consumers to dis-connect from DH systems and to installlocal boilers. The process of leaving ofcapable for new investments clients fromDH systems in an unplanned way willcause the price increase for the clientsleft with the DH system. As the rule,these clients had run into difficulties inpaying their bills already before the firstdisconnections. These factors may leadto the liquidation of DH in some regions.

Hindade areng üldmajanduslikultaustal

Kõigi reguleeritavate energiahindademääramisel, eriti aga soojuse puhul,tuleb arvestada olulise mõjurina ka niitarbijate maksujõulisust kui üld-majanduslikku tausta. Võimaldamaks

Price Development and GeneralEconomical Background

In the pricing process of energy typeswhich are regulated, especially the heatin district heating systems, the cus-tomers’ solvency and related socialproblems have to be considered as



võrrelda 1997. aastal energiamajan-duses toimunud hinnamuutusi üldmajan-dusliku taust-süsteemiga on järgnevastabelis esitatud viimase kolme aastakeskmised inflatsiooni-näitajad.

important factors. Therefore the pricedevelopment in energy sector can beanalysed only in close relation with thegeneral background of nationaleconomy. In table there are presentedthe average inflation figures for three lastyears.

AASTAKESKMISED INFLATSIOONINÄITAJAD EELMISE AASTASUHTES (%)

Annual Average Inflation Indicators (%)

Näitaja Indicator 1995 1996 1997

Tarbijahindade kasvIncrease in consumer prices

28.9 23.1 11.2

sh avatud sektoris / incl. open sector 17.4 18.6 7.8

suletud sektoris / sheltered sector 47.9 28.6 15.8

sh reguleeritud hindade kasvincl. regulated prices

49.7 26.2 14.3

mittereguleeritud hindade kasvderegulated prices

38.5 38.5 21.1

Tootjahindade kasvIncrease in producer prices

25.6 14.9 8.8

sh töötlevas tööstusesincl. processing industry

18.9 14.5 7.4

energeetikas ja mäetööstusesenergy and mining industry

56.5 15.8 14.6

Ekspordihindade kasvIncrease in export prices

15.1 11.3 7.5

Ehitushindade kasvIncrease in construction prices

34.7 18.7 10.0

Allikas: Statistkaamet; Eesti Pank Source: Statistical Office; Bank of Estonia

Teatava tinglikkusega jaotatakse kaubadja teenused nende hindade kujunemis-mehhanismi järgi kaheks suureksrühmaks – väliskonkurentsile avatudsektoriks, kus hinnad kujunevad konku-rentsis välistootjatega, ning välis-konkurentsile suletud sektoriks. Suletudsektor hõlmab mitmesuguseid teenuseidja siia kuuluvad ka need kütuse- jaenergialiigid, mille hindu reguleeritakse.

Goods and services can be divided intotwo major groups according to thepricing mechanism -- a sector open forforeign competition in which pricesdevelop in competition with foreignproducers, and a sector sheltered fromthe foreign competition. The shelteredsector involves mainly services andincludes also these fuels and energytypes prices of which are regulated. The



Eesti tarbijakorvi maksumusestmoodustavad avatud sektori kaubad jateenused umbes 71%, suletud sektorikaubad ja teenused 29%. Kuna suletudsektoris puudub hinnataset mõjutavväliskonkurents, siis enamik suletudsektori hindu ja tariife on reguleeritud(kokku 24% tarbijakorvi maksumusest)ning vaid 5% tarbijakorvi maksumusestmoodustavad vabalt kujunevate hinda-dega suletud sektori kaubad ja teenu-sed. Seejuures tuleb märkida, et kuigimootorikütuste hindu mõjutavad oluliseltmaksupoliitikaga määratud aktsiisid,kuuluvad nad avatud sektorisse.

Eesti on jõudnud arengustaadiumisse,kus hinnad avatud sektoris on rohkemstabiliseerunud kui suletud sektoris.Seda iseloomustab ka 1997. aastaltoimunud areng - kui aastakeskmisedtarbijahinnad kasvasid 1996. aastagavõrreldes avatud sektoris 7.8%, siissuletud sektoris oli hinnakasv 15.8%.Oluline osa suletud sektori hinnatõususoli ka energeetikal.

goods and services in the open sectorcomprise about 71% of the totalconsumer basket cost, the goods andservices in sheltered sector - 29%. Asthere is no foreign competition regulatingthe price level in the sheltered sector,the majority of prices and tariffs in thesheltered sector are regulated (about24% of the total consumer basket cost)and only 5% are non-regulated goodsand services. It has to be mentioned thatalthough excise taxes influence pricesfor liquid fuels these goods still belong tothe open sector.

Estonia has reached the phase ofdevelopment where the prices in opensector are more stable than in shelteredsector. This is characterised by thedevelopments in 1997 - the averageannual price increase in the open sectorwas 7.8% and in sheltered sector 15.8%.The energy sector had an important rolein the price increases in shelteredsector.

Maksupoliitika ja -määrad Eestis

Eestis kuuluvad kõik kütused jaenergialiigid reeglina maksustamiselekäibemaksuga (väärtuskasvumaks),mille määr on 18% (s.o 15.3% lõpp-tarbija hinnast). Siiski on tehtudmõningaid erandeid, mida Riigikogu onviimastel aastatel aastapikkuste peri-oodide kaupa pikendanud. Nii pikendatiajutise erandina kuni 30. juunini 1997. a.kehtinud käibemaksuseaduse sätteid,mis nägid ette 0% käibemaksumäärarakendamist soojusenergiale, midamüüakse elanikkonnale, kirikutele jakogudustele ning riigi- ja kohalikesteelarvetest finantseeritavatele asutusteleja organisatsioonidele. Juunis 1997. apikendas Riigikogu eelnimetatudsoodustust veel ühe aasta võrra. Samution elanikkonnale müüdava kütteturba,briketi, kivisöe ja küttepuidu käibe-

Taxation Policy and Tax Rateson Fuels in Estonia

As a rule all fuels and energy types inEstonia are liable for taxation withturnover tax (VAT) of 18% (i.e. 15.3% ofend-user price). There have still beensome exceptions which the Parliamenthas extended in the recent years by oneyear periods. Effective until 30 June1997 exception in the Act on TurnoverTax was extended for one more yearstarting July 1997. This exemptionprovides VAT rate of 0% for heat, that issold to the households, churches,congregations and to institutions andorganisations, which are financed fromthe state or local budgets. Additionally,the VAT rate for peat, peat briquettes,coal and fuel wood, sold to households,will be 0% until the above-mentioneddate.



maksumäär samal perioodil 0%.

Uue soodustusena võttis Riigikogu1997. a. jaanuaris vastu taastuvateenergiaressursside kasutamist toetavatäienduse käibemaksuseaduses - kuni31. detsembrini 2006. a rakendatakse0% käibemaksumäära tuule- ja veejõultoodetud elektrienergiale. Kahjuks onselle soodustuse mõju tagasihoidlik,kuna käibemaksukohustuslike äriühingu-te poolt tasutav käibemaks on tasa-arveldatav.

Spetsiifilistest maksudest rakendataksekütustele aktsiisimaksu, millega maksus-tatakse põhiliselt mootorikütuseid. Alatesdetsembrist 1997. a viidi sisseaktsiisimaks ka kergele kütteõlile. Sellistotsust ei tinginud mitte niivõrd ener-geetikapoliitikast tulenevad eesmärgidkui raskused aktsiisiga maksustatuddiislikütuse ja selle ajani aktsiisivabakvaliteetse kerge kütteõli kasutuseeristamisel.

Mootorikütuste aktsiisimaksu tõsteti1997. a jooksul kahel korral - aastaalgusest ja alates 1. detsembrist, millalmaksustatavatele mootorikütustele lisan-dus ka kerge kütteõli. Aasta jooksultõsteti aktsiisimäärasid oluliselt -autobensiinide puhul maksumäärasidisegi rohkem kui kahekordistati (kasv113%). Alanemise suunas korrigeeri-mine tehti lennukibensiini osas jakeskkonnahoiu põhimõtetest lähtudesalandati transpordis kasutatava vedel- jasurugaasi aktsiisimäärasid.

Since January 1997 there was enforceda new element of support to wider use ofrenewable resources in Estonia -according to the amendment to Act onTurnover Tax approved by theParliament there has been made taxallowance for electricity generated byhydro and wind turbines - the rate of 0%is levied up to the end of 2006. Inpractice the effect is small as VAT isrebateable for almost all companies.

Excise duty is the only specific tax that isapplied to fuels, mainly to motor fuels.Since December 1997 the excise tax islevied on light fuel as well. The tax ratesare presented in the following table.

The rates of excise duties were raisedtwice during 1997 - from the verybeginning of the year and from the 1December, when the light fuel oil wasexcised as well. The rise of excise rateswas substantial - for petrol even morethan twofold (increase of 113%). Thecorrection of rates towards decreasewas made for aviation petrol andconsidering environmental targets therates on liquefied and compressedgases used in transportation werelowered as well.



KÜTUSTE AKTSIISIMAKSUMÄÄRAD EESTISExcise Tax Rates on Fuels in Estonia

(kr/t)

Kütus Fuel Kehtestamise aeg Date of introduction

15.11.1995 01.01.1997 01.12.1997

Autobensiin Petrol 1560 2400 3325

Diislikütus Diesel fuel 850 890 1610

Lennukipetrool Aviation kerosene 1890 2870 3120

Lennukibensiin Aviation petrol 1950 3150 1500

Vedelgaas (mootorikütusena)LPG (as motor fuel)

1250 2000 1500

Surugaas (mootorikütusena)Compressed gas(as motor fuel)

1250 1100 1100

Kerge kütteõli Light fuel oil - - 240

Allikas: Riigi Teataja Source: Riigi Teataja (State Gazette)

Erinevalt 1996. aastast ei toonud 1997.aastal etapiviisiliselt teostatud mootori-kütuseaktsiisi suurendamine kaasa sala-kaubanduse osatähtsuse ja maksu-pettuste märgatavat suurenemist. Seetagas aktsiisidest saadava tulu ühtlasekasvu kogu aasta jooksul. 1997. ajooksul laekus kütuseaktsiisi kujultuludena riigieelarvesse 872.5 mlnkrooni (1996. a 525.9 mln kr), mismoodustas 97.4% arvestuslikust aasta-plaanist. Riigieelarve kogutuludest olisee 4.7% (1996. a 3.5%).

Oktoobris 1997. a võttis Riigikogu vastumuudatuse mootorikütuseaktsiisi seadu-ses, mille lisas fikseeriti mootori- jakütteõli aktsiisi muutumise regulaarsuslähitulevikus - kinnitati uued suurenevadmaksu-määrad ja nende rakendumisealgusajad kuni 2001. aasta lõpuni.

1997. a märtsis kiideti Riigikogu pooltheaks Eesti keskkonnastrateegia, mismääratleb looduskasutuse ja keskkonna-

Unlike in 1996, the gradual increase ofthe fuel excise in 1997 did not lead to asignificant increase in smuggling and taxfraud. This guaranteed the stableincrease of revenue from excise taxesthroughout the year. In 1997 therevenues from excise duties on fuels intostate budget were 872.5 million kr (in1996 the sum had been 525.9 million kr),what was 97.4% of planned figure. Theshare of fuel excise in total revenues ofstate budget made up 4.7% (3.5% in1996).

In October 1997 the amendment forintroducing some regularity in rise ofexcise duties into the Act on Excise Dutyon Fuels was approved by theParliament. In the appendix of the Actthere were fixed dates of introductionand new higher rates of excise duties onmotor fuels and on light fuel oil up to theend of year 2001.

In March 1997 the National Environ-



kaitse arengusuunad ja prioriteetsedeesmärgid uues poliitilises ja majandus-olukorras ning seab põhiülesandedaastateni 2000 ja 2010. Keskkonna-strateegias märgitakse, et Eestis onenergeetikat puudutaval maksusüsteemilloodusvarade säästliku kasutamise jakeskkonnakaitse ergutamiseks suurarenguruum. Samas rõhutatakse, etvastavalt riigi sotsiaal- ja majandussfääriarengule ning keskkonnanõuete arvesta-mise vajadusele hakatakse järk-järgultevitama aktsiise, mis on diferentseeritudsõltuvalt toodete keskkonna-vaenu-likkusest ja kvaliteedist, nt hakataksearvesse võtma mootorikütuste plii-sisaldust, diisli- ja katlakütuse väävli-sisaldust. Keskkonnastrateegiat esitavasdokumendis on maksupoliitika osasseatud eesmärgiks maksusüsteemikeskkonnasõbralikumaks muutminevältides samal ajal üldise maksu-koormuse tõusu. Selleks taotletakseselliste maksude kehtestamist, misoleksid riigi- ja kohaliku eelarvetuluallikaks ning ühtlasi mõjutaksidpositiivselt keskkonda, vähendadessamas tulu- ja käibe-maksu. Sellistevõimalike maksude seas mainitakse kann energia-maksu.

mental Strategy was approved by theParliament. This document definesdevelopment plans for the use of naturalresources and protection of environmentas well as priority list of general goals ina new political and economical situationand sets concrete targets up to the years2000 and 2010.

It is stated in the strategy document thatthe taxation system has a lot of facilitiesfor economical use of natural resourcesand encouraging environment protec-tion. Further it is stressed that inaccordance with the development of thesocial and economic sphere andconsideration of environmental require-ments, new excise duties will beintroduced gradually. It is planned tointroduce differential duties, which willdepend on the environmental hostilityand quality of the products, e.g. leadcontent of motor fuels and sulphurcontent of diesel and boiler fuels will betaken into account. It is also pointed outthat with regard to taxation policy theobjective is to make the taxation of fuelsand energy more environment friendly,whereas preventing the increase in thetotal tax burden. This is aimed atimposing such excise duties, whichcould serve as income sources for stateand local budgets and in addition wouldhave a positive effect on theenvironment, while reducing the incomeand turnover tax. Energy tax ismentioned among such possible taxes.

Balti riikide võrdlus 47 Comparison of the Baltic States


BALTI RIIKIDE VÕRDLUSANDMEDComparison of the Baltic States

1996

EestiEstonia

LätiLatvia

LeeduLithuania

Elanike arv, mln.Population, Mill. inhabitants

1.47 2.50 3.71

Sisemajanduse koguprodukt (SKP), mljr. USDGross Domestic Product (GDP), in bill. USD

4.4 5.8 8.9

Sisemajanduse koguprodukt (SKP), tuh. USDelaniku kohtaGross Domestic Product (GDP), in thsd. USD percapita

2.96 2.32 2.41

Energia kogutarbimine/SKP, PJ/mljr. USDGross Energy Consumption/GDP, PJ/bill. USD

53.8 21.7 42.0

Energia lõpptarbimine/SKP, PJ/mljr. USDFinal Energy Consumption/GDP, PJ/bill USD

26.0 19.5 20.9

Energia kogutarbimine, GJ elaniku kohtaGross Energy Consumption, GJ per capita

161 50.6 101.1

Energia lõpptarbimine, GJ elaniku kohtaFinal Energy Consumption, GJ per capita

77.7 45.4 50.4

Elektrienergia tarbimine, GJ elaniku kohtaElectricity Consumption, GJ per capita

13.3 7.0 6.3

Documents

EESTI ENERGEETIKA 1997 ESTONIAN ENERGY 1997EESTI ENERGEETIKA 1997 ESTONIAN ENERGY MAJANDUSLIK TAUST Economic Background Eesti majandus on läbinud sügava langusperioodi ja jõudnud