46

Lõhkine mokkHENNO KÄO

E t jäneste elu pole mingi meelakkumine, on ju ammugi teada. Miks peakski ole-

ma? Jänesed ei tahagi mett. Nad ei söö ka kommi ega näri nätsu. Kokakoola

poole nad ei vaatagi. Jänesed söövad tervislikult. Neile anna ainult taimetoitu

ja puhast vett.

Taimetoidust ja puhtast veest polnud vanal ajal vähimatki puudust. Nii et jänestel oleks

pidanud olema hea elu. Aga võta näpust. Nojah, jänese puhul pigem kõrvust – jänesed pol-

nud ometi rahul. Pidev tagakiusamine oli neid surmani ära tüüdanud. Kõik tegid neile liiga,

kõik! Aina lidu! Koguni konn ei kartnud neid. Jänestel oli pidevast plagamisest siiber. No kaua

võib!

Kutsuti siis kokku suur jäneste koosolek. Et ühiselt arutada, mida vägivalla vastu ette võtta.

Koguneti kenal künkal keset avarat nurme. Künkal sellepärast, et näeks kaugele. Ja et saaks

aegsasti putku pista, kui keegi tuleb.

Koosolekut juhatas vana ja hall jänes, kelle teisest kõrvast pool kadunud. Ja kadunud pol-

nud see kuhugi mujale kui hundi hammaste vahele. Seetõttu hüüti teda nimega Poolteist.

„Kulla kaaskannatajad!” ütles Poolteist väriseva häälega. „Täna on meil nii tähtis koosolek,

et tuleb teha protokoll ja...”

Edasi võis ta rääkida vaid kiiresti kaugenevatele sabatuttidele. Küngas oli tühi. Kohutav

sõna „protokoll” oli jänestele hirmu nahka ajanud ja nüüd plagasid kõik elu eest. See oli ka

arusaadav, sõna on tõesti jube. Eriti see koll seal lõpus. Vaeste jäneste närvid olid tõepoolest

päris läbi.

47Pikapeale tuldi siiski tagasi ja koosolek võis jätkuda. Ja et protokolliga enam ei kollitatud,

saadi rääkida ka asjast, milleks oldi kogunetud. Küsimus oli selles, kas minna Saksamaale või

mitte. Kes siis ei teaks, et Saksamaa on jäneste paradiis. Seal kardavad jänest isegi inimesed,

mis siis veel karudest ja huntidest kõnelda. Rebastest, mäkradest ja konnadest ei maksa rää-

kidagi. Nüüd tuli vaid hääletada, kas kõik on nõus siinse ahistamise eest Saksamaale välja

rändama.

Alguses oli küllalt neidki, kes Saksamaa hüvedes ja reisi mõttes pisut kahtlesid. Kui aga juha-

taja Poolteist neile oma poolikut kõrva näitas ja väga piltlikult hundi irevil lõugu kirjeldas, jäid

needki viimaks nõusse. Hakatigi siis üheskoos Saksamaa poole astuma, Poolteist kõige ees.

Tee ääres sõi lambakari. Nähes nii suurt hulka jäneseid tulemas, ehmusid lambad väga ja

pistsid haledasti määgides jooksu. Jänesed ei uskunud oma silmi. Kõrvu samuti mitte. Keegi

ometi kartis ka neid! See tundus nii naljakas, et jänesed purskasid naerma nagu üks mees.

Nad naersid, naersid ja naersid. Mida kauem nad naersid, seda naljakam see neile paistis. Ja

vastupidi.

Reis jäigi katki. Milleks rännata Saksamaale, kui koduski võib kõvasti nalja saada! See

ajalooline sündmus jättis aga jäneste näole jälje, mis tänase päevani näha – nende mokk on

suurest naerust lõhki.

122

123

226

Sest hirmsast nõiamärgist ta mööda ei julge minna. Prõmatab ukse uuesti kinni ja pöörab

end siis pikkamisi vaikides ootava Karutaguse pere poole.

Kusagil kümne kilomeetri taga aga istub suur ja hall Lisna-tont köökus üle kuldse kätki ja

laulab oma tõmmu-kriimule pojaraasule imelikku hällilaulu:

„Uni, tule, uni, tule huilates,

mööda mäge möirates!

Kuku lapse kulmu pääle,

veere sialt ta silma sisse!

Uni, tule, uni, tule huilates,

mööda mäge möirates!”

Vanapagan laevameheksMATTHIAS JOHANN EISEN

K ord olnud Vanapagan laevajuhtija ja sõitnud oma laevaga kuival maal niisama

hästi kui mere peal.

Ta sõitnud maailma meredel ja soojades maades. Siis tulnud lust ja tahtmine

ka külmi kohti näha saada. Tulnud siis ka Inglismaale. Ja et ta siiasaadik ilma lastita purjetanud,

võtnud ta sealt koorma kivisüsi peale ja hakanud siis edasi tolmutama. Kus kirik juhtunud ees

olema, seal käskinud peale- ehk paremat kätt pidada. Kus palvemaja, seal alla- ehk pahemat

kätt. Kus maa ees, seal – otse edasi.

Kõige esiti lõhkunud ta oma laevaga Taanimaast läbi. Sealt edasi tulles jäänud merevesi

madalaks. Ta lasknud muist lasti merre visata, nii et jälle edasi pääsenud. Aga visatud lastist

jäid suured kuivad hunnikud merre, millest saared tulid. Mõnest tükist, mille vesi edasi viis,

senikaua kui ta madala kohta kinni jäi – neist tulid vähemad saared.

227Aga et mehel laevaahi liiga tuhka täis oli, siis lasknud ta ahju ka tühjaks ajada ja tuha üle

parda merre loopida, millest aga Röa madal Pedassaare neeme otsa kohal olevat saanud.

Sealt edasi mehikesel jällegi kibe lugu käes, sest laev olnud põhjas kinni ega ole enam nii

kergelt edasi läinud kui enne süte pealevõtmist, kus ta kuival maal nii edasi tormanud, et aga

tolm taga.

Mehel polnud jällegi paremat nõu, kui lase lasti välja loopida, millest Vaindloo ja Suur-

saar ja veel Ruuskäär said. Et mehed nii palju ei ole jõudnud, hakanud ise ka appi ja visanud

kivisöekahmakad mitu versta eemale. Sellest tulnud nimelt Lavvassaar, siis Sõmera ja Närvita

ja Seitskaar.

Redusaare kohal loopinud mees aga viimase kivisöekibeme laevast välja. Ise olnud rängast

tööst nii roidunud, et higi mööda nahka maha tilkunud.

Praeguse Peterburi kohal tuli tüma soo mehele ette. Seal oli tal üsna hõlpus asi edasi saada,

nii et laevapõhi suure sügava juda järele jättis. Et aga mehikene üsna väsinud oli rängast tööst,

niisama ta abilised, siis jätnud ta laeva seisma, käskinud mehed puhkama heita, ise aga võtnud

paadi ja läinud vaatama, kas merd veel eespool näha on või peab ümber pöörama.

SISUKORD

Mõistatuslikud muistendid 4

Muistendeid maailma loomisestLoomine Friedrich Robert Faehlmann 8

Koit ja Hämarik Friedrich Robert Faehlmann 9

Emajõe sünd Friedrich Robert Faehlmann 11

Endla järv ja Juta Friedrich Robert Faehlmann 13

Vanemuise laul Friedrich Robert Faehlmann 14

Kuidas loodi maa ja mäed Henno Käo 16

Kuidas loodi tuul Henno Käo 18

Kuidas tekkisid jõed Henno Käo 19

Kuidas loodi metsad ja saared. Ja põrgu

Henno Käo 21

Kuidas loodi inimene Henno Käo 23

Kuhu pilved rändavad Henno Käo 25

Madal taevas Henno Käo 27

Lapikirja ja lastekirja Tiia Toomet 29

Päikese perekond Elar Kuus 33

Muistendeid metsaroheluse, kasside ja hiirte tekkimisest

Lehed ja okkad Elar Kuus 38

Miks paju kraavikaldal kasvab

Matthias Johann Eisen 39

Miks haavalehed värisevad Matthias Johann Eisen 40

Miks haavalehed värisevad Henno Käo 41

Sõnajalaõis Matthias Johann Eisen 42

Meelespea Matthias Johann Eisen 43

Jänes ja külm Matthias Johann Eisen 44

Miks on jänesel mokk lõhki Matthias Johann Eisen 45

Lõhkine mokk Henno Käo 46

Miks on hundi suu must Matthias Johann Eisen 48

Miks hunt inimest ei murra ja miks ta karva muudab

Matthias Johann Eisen 49

Miks lammast niidetakse Matthias Johann Eisen 50

Miks siil turtsub Matthias Johann Eisen 51

Lehmalüpsja laul Matthias Johann Eisen 52

Mehiku laul Matthias Johann Eisen 53

Kuidas kullid laulma õppinud

Matthias Johann Eisen 54

Miks kiivit iseennast hüüab Matthias Johann Eisen 55

Maarja Vannas-Raid. Muistendeid maailma loomisest Maarja Vannas-Raid. Muistendeid metsaroheluse, kasside ja hiirte tekkimisest

SISUKORD

Laul on laul Henno Käo 56

Miks ööbik laulab öösiti Harri Jõgisalu 58

Vares, vaga linnukene Henno Käo 59

Kuidas tekkisid hiired ja kassid August Jakobson 61

Soovaim ja murakad Jaanus Vaiksoo 65

Kuidas sookail endale nime sai Jaanus Vaiksoo 67

Kuidas õpiti rauda jätkama August Jakobson 70

Muistendeid rändavatest järvedest,salapärastest saartest ja kividest

Järvede rändamine Henno Käo 76

Emujärv ja Võrtsjärv Friedrich Reinhold Kreutzwald 78

Kadunud järv Matthias Johann Eisen 80

Siniallikas Matthias Johann Eisen 81

Kahala järv Matthias Johann Eisen 82

Õisu järv Heino Gustavson 83

Kirgjärv Matthias Johann Eisen 85

Tiigid Matthias Johann Eisen 86

Ristimäe kivi Matthias Johann Eisen 87

Toolse rannamehe tütar Friedrich Reinhold Kreutzwald 88

Ihaste Tondikivi Matthias Johann Eisen 90

Helme Orjakivi Heino Gustavson 91

Rahn Ülemiste järves Heino Gustavson 93

Rahakivi Anu Leppik 95

Kaarnakivi Juhan Jaik 96

Ahne jõe sünd Herta Laipaik 101

Kuidas Ohekaku Hiiemägi saanud

Matthias Johann Eisen 111

Kuidas Vooremägi on saanud Matthias Johann Eisen 112

Ussimägi Matthias Johann Eisen 113

Ussikuninga hari Mall Hiiemäe 114

Kes ussisõnu mõistab Mall Hiiemäe 116

Kust Kanamatsi künkad endale nime said

Jaanus Vaiksoo 118

Naissaare tekkimine Heino Gustavson 119

Muistendeid linnadest, lossidest ja peidetud varandustest

Kuidas Tallinn nime sai Henno Käo 124

Aga Tartu Henno Käo 126

Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada

Friedrich Reinhold Kreutzwald 127

Ülle Meister. Muistendeid rändavatest järvedest, salapärastest saartest ja kividest

Jaan Tammsaar. Muistendeid linnadest, lossidest ja peidetud varandustest

Oleviste torni ehitamine Heino Gustavson 128

Tartu võtmehoidja Heino Gustavson 130

Porkuni mõisapreili kuri saatus Heino Gustavson 133

Haapsalu aare Heino Gustavson 135

Suur valaskala Pärnu jões Heino Gustavson 137

Mäelinn Matthias Johann Eisen 139

Mis on Otepää linnamäe sisemuses

Heino Gustavson 140

Maa-alune linn Jüri Parijõgi 142

Õnnekepp Jaan Vahtra 144

Mida varjab endas Tallinna Toomemägi ja Pirita kloostri

salatee Matthias Johann Eisen 148

Maa-alune käik Pirita ja Tallinna vahel

Heino Gustavson 150

Rahakatel Jüri Parijõgi 154

Rahakatel Jaan Vahtra 155

Laiuse karjalaps Heino Gustavson 160

Õitsilise õnn Matthias Johann Eisen 162

SISUKORD

Kaupmees libahundiks Mall Hiiemäe 175

Keegi hüüab Mall Hiiemäe 176

Öö metsas Mall Hiiemäe 177

Emand kaseladvas Mall Hiiemäe 178

Pillimees põrguliste pulmas Mall Hiiemäe 179

Tonditants Jaan Vahtra 181

Tondiraamat Mall Hiiemäe 187

Varavedajad-pisuhännad Mall Hiiemäe 188

Kuidas pisuhänd koorma kaotas Mall Hiiemäe 189

Riia puuk Matthias Johann Eisen 190

Luupainaja Mall Hiiemäe 191

Noorik oherdiaugust Matthias Johann Eisen 192

Halltõbi Mall Hiiemäe 194

Külmtõbi Matthias Johann Eisen 195

Katku üle jõe viija Reet Hiiemäe 196

Puujalaga katk August Jakobson 198

Kuidas metsavaim külarahva kurgutõvest päästis

Jaanus Vaiksoo 200

Nõiutud pulmarong Jaanus Vaiksoo 202

Lehmja tammik Heino Gustavson 204

Püha Jüri – Tagametsa talu sulane Jaanus Vaiksoo 206

Soovaimu võluriik Jaanus Vaiksoo 209

Muistendeid libahuntidest, koerakoonlastestja kurjadest tõbedest

Ihasalu noorik Heino Gustavson 168

Saaremaa merilehmad Heino Gustavson 170

Rägavere näkk Matthias Johann Eisen 172

Kärnkonn Matthias Johann Eisen 173

Jüri Arrak. Muistendeid libahuntidest, koera koonlastestja kurjadest tõbedest

Jaan Tammsaar

299

SISUKORD

Muistendeid VanapaganastKarksi lossi põrguhaud Matthias Johann Eisen 214

Mäkiste põrguhaud Matthias Johann Eisen 215

Koodioru põrguhaud Matthias Johann Eisen 216

Ematondid Aime Maripuu 217

Virpel-Värpel Aime Maripuu 221

Vanapagan laevameheks Matthias Johann Eisen 226

Vanajumal ja Vanapagan Jaan Vahtra 229

Sulase kauplemine Matthias Johann Eisen 238

Võidujooks Matthias Johann Eisen 239

Karuga rammu katsumas Matthias Johann Eisen 240

Kivi pilve peale Matthias Johann Eisen 241

Nuia viskamas Matthias Johann Eisen 242

Suur tuli Matthias Johann Eisen 243

Peenrad puhtaks! Matthias Johann Eisen 244

Puuvedu Matthias Johann Eisen 245

Nisu ja naerid Matthias Johann Eisen 246

Piksega kimpus Matthias Johann Eisen 248

Vanapagan Karksi kandis silda ehitamas

Heino Gustavson 249

Kuidas Eestimaad kokku pressiti Heino Gustavson 251

Kuutõrvajad Arvo Mägi, Karl Ristikivi, Valev Uibopuu 252

Muistendeid Suurest Tõllust ja KalevipojastSuur-Tõll Eno Raud 258

Kalevi kotkalend Karl Sulev Einer 268

Kalevipoja võidukivi Karl Sulev Einer 271

Kalevipoeg ja Vanapagan Matthias Johann Eisen 273

Turje kelder Heino Gustavson 276

Kalevipoeg heinamaal Matthias Johann Eisen 278

Kalevipoeg Kuusalu kandis Heino Gustavson 279

Piirissaare tekkimine Heino Gustavson 281

Kalevipoja kivi Vanapagana pihta Else Vunderlich 283

Kuidas Kalevipoeg endale hobuse sai ja sellega

kündis Matthias Johann Eisen 284

Kalevipoja vagu Matthias Johann Eisen 285

Kalevipoja künd Karl Sulev Einer 286

Sõnaseletusi 289

Pealkirjade tähestikuline register 291

Autorite tähestikuline register 293

Illustraatorite tähestikuline register 294

Kasutatud kirjandus 295

Ülle Meister. Muistendeid Vanapaganast Jüri Arrak. Muistendeid Suurest Tõllust ja Kalevipojast