Embed Size (px)
Citation preview
1
EESTI PUITMAJU EKSPORTIVATE ETTEVÕTETE KLASTRI
RAHVUSVAHELISTUMISE
STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
TALLINN
NOVEMBER 2014 – JUULI 2015
Projekti nimi: Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster (lüh. Eesti puitmajaklaster)
Juhtpartner: Eesti Puitmajaliit MTÜ
Aadress: Toompuiestee 21, 10137 Tallinn, Eesti
Telefon: (372) 58 60 9970
E-mail: [email protected]
Juhtpartneri web: www.puitmajaliit.ee
Projekti web: www.woodhouse.ee
2
SISUKORD
Juhtpartneri baasinfo ...................................................................................................................................................................... 4
1 STRATEEGIADOKUMENDI EESMÄRK ........................................................................................................................... 5
2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ........................................................................................................................................... 5
2.1 Eesti puitmajasektori üldandmed .......................................................................................................................... 5
2.2 Eesti - Euroopa suurim puitmajade rahvusvaheline turustaja .................................................................. 5
2.3 Sektori tänased sihtturud .......................................................................................................................................... 6
2.4 Euroopa puitmajasektori langus 2008.a. ja paigalseis 2013.a. .................................................................. 7
2.5 Kokkuvõte hetkeolukorra analüüsist ................................................................................................................... 8
3 SEKTORI PEAMISED ARENGU TAKISTUSED .............................................................................................................. 8
3.1 Sertifitseerimisprotsesside vajadus ...................................................................................................................... 8
3.2 Rakenduvad energiatõhususe miinimumnõuded ........................................................................................... 9
3.3 Kasvav konkurents peamistel sihtturgudel, järjest tugevnevad konkurendid .................................... 9
3.4 Müügimahtude kasvatamise vajadus sihtturgudel ............................................................................................. 10
3.5 Sihtturgude laiendamise vajadus ............................................................................................................................... 11
3.6 Tootmissisendite järjepidev kallinemine ................................................................................................................ 11
3.7 Sektori vähene tehnoloogilne areng .......................................................................................................................... 12
3.8 Riiklike institutsioonide vähene rakendamine sektori tutuvustamiseks .................................................. 12
3.9 Vähesed riiklikud toetusmeetmed sektori arendamiseks ................................................................................ 13
3.10 Toodete vähene lisandväärtuse osakaal ............................................................................................................... 13
4 KLASTRI STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD, PROJEKTID JA TEGEVUSKAVA PERIOODIL 2015 –
2018 .................................................................................................................................................................................................... 13
4.1 Klastri missioon, visioon, eesmärk ..................................................................................................................... 13
4.2 Klastriprojekti vajalikkus ....................................................................................................................................... 14
4.3 Klastri sihtturgude valik ................................................................................................................................................. 15
4.3 Koostöö teadus- ja arendustegevusi läbiviivate asutustega .................................................................... 16
5 INNOVATSIOON ning KLASTRIPROJEKTI SIDUSUS NUTIKA SPETSIALISEERUMISE
KASVUALADEGA ............................................................................................................................................................................ 17
5.1 IT-lahenduste rakendamine puitmajasektoris .............................................................................................. 18
5.2 Ressursside säästlikum kasutamine .................................................................................................................. 18
6 PROJEKTI PRIORITEETSED TEGEVUSVALDKONNAD ........................................................................................ 18
7 KLASTRI PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE MÕÕDIKUD .......................................................................................... 19
8 TEGEVUSKAVA JA EELARVE .......................................................................................................................................... 20
8.1 Arendustegevused ............................................................................................................................................................ 20
8.2 Arendustegevuse valdkonna projektid ja abikõlblike tegevuste eelarve .................................................. 21
3
8.3 Uhisturundus ...................................................................................................................................................................... 23
8.4 Ühisturunduse projektid ja abikõlblike tegevuste eelarve .............................................................................. 24
8.5 Rahvusvahelistumine ...................................................................................................................................................... 26
8.6 Rahvusvahelistumise projektid ja abikõlblike tegevuste eelarve ................................................................. 26
8.7 Projekti juhtimine ............................................................................................................................................................. 27
8.8 Projekti juhtimisega seonduvad abikõlblikud kulud .......................................................................................... 27
9 ÜLEVAADE PARTNERITE KOMPETENTSIDEST .................................................................................................... 27
10 TOETUSE ja OMAVAHENDITE SUHE KOGU EELARVES...................................................................................... 28
11 KLASTRI TUGIFINANTSEERIMISEST VÄLJUMISE STRATEEGIA ja TEGEVUSKAVA .............................. 28
KLASTRI STRATEEGIA KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 29
4
Juhtpartneri baasinfo
Juhtpartneri juriidiline nimi ja
tegevusvorm:
Eesti Puitmajaliit MTÜ
Registrikood: 80103116
Asutamisaeg: 22.mai 1999
Asutajaliikmed: Hiiesalu OÜ
Kemba Puidutööstuse AS
Kodumajatehase AS
Mountain Log Home OÜ
Palkehtiuse AS
Palktare AS
Palmatin OÜ
Pärna Puit OÜ
Puuma AS
Rannu Bangerman OÜ
Ritsu AS
Roiu Majatehase OÜ
RPM AS
Tansar EF AS
Vaksik AS
Ökoehituse AS
F.I.E ehitusinsener Raivo Remmelg
Juhatus seisuga 28.07.2015: Sven Mats; Argo Saul; Elari Kivisoo; Andrus Prangli;
Mihkel Urmet; Kaarel Väer; Taavi Tuvike
Juriidiline aadress:
Tegevusaadress:
Toompuiestee 21, 10137, Tallinn Eesti
Toompuiestee 21, 10137, Tallinn Eesti
Telefon: (+372) 58 60 9970
E-mail: [email protected]
Veebileht: www.puitmajaliit.ee
Pangakonto: EE607700771000783232
5
STRATEEGIADOKUMENDI EESMÄRK 1
Käesoleva strateegia eesmärk on kaardistada tänased ning tuleviku trendid puitehitus-sektoris, Eesti
puitmajasektori tänane võimekus, tugevused, kitsaskohad ning eesmärgid; Anda sisend klastri
järgmise kolme aasta prioriteetsete tegevusvaldkondade ning tegevuskava loomiseks, mille
elluviimise kaudu suureneb Eesti puitmajasektori ning puitmajaklastri ettevõtete konkurentsivõime,
lisandväärtus, müügitulu nii kodu- ning rahvusvahelistel turgudel.
Puitmajaklastri eelmisel tegevusperioodil (01.07.2010 – 15.08.2015) omandatud kogemused ning
tänane tugev klastriinitsiatiiv ning valmisolek ühistegevusteks võimaldab seada ambitsioonikad
eesmärgid ning sellest tulenevad suuremahulised ühisturunduse ning tootearenduse valdkonna
tegevused, mis vähendavad sektori kitsaskohti ning suurendavad majandustulemusi.
HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 2
2.1 Eesti puitmajasektori üldandmed
2015. aastal võib puitmajade tööstuslikku tootmist Eestis käsitleda arvestatava majandusharuna, kus
tegutseb üle 150 ettevõtte. Aastane sektori müügitulu on enam kui 300 miljonit eurot ja ekspordi
osakaal ligikaudu 90%. Valdkond annab tööd 2700 inimesele (Äriregister 2013), erialaliit koondab
orienteeruvalt 25% ettevõtetest, kes moodustavad kogu sektori tõõhõivest ja käibest enam kui 50%.
Puitmajatööstused jagunevad käsitöö- ning masinpalkmajade tootjateks, element- ning
ruumelementmajade tootjateks. Vastavalt Äriregistri andmetele on viimastel aastatel püsinud sektoris
tegutsevate ettevõtete arv stabiilselt 140-150 tootja vahel.
2.2 Eesti - Euroopa suurim puitmajade rahvusvaheline turustaja
EU 28 liikmesriikide puitmajatootmist ning rahvusvahelise müügi omavahelist dünaamikat võrreldes
on selgelt näha, et Eesti puitmajatööstus paistab erandlikult silma väga kõrge välisturgudele
müümise osakaaluga (Tabel 1).
Eurostati andmetel on Eesti puitmajade rahvusvaheline müük alates 2009. aastast stabiilselt
kasvanud, saavutades 2013.a. mahu 216,6 miljonit eurot aastas. Arvestades asjaolu, et sektori
suurima puitmajatootja Kodumaja grupi ettevõtted ei tegutse EMTAK koodi 16232 all, puudub
statistikast ka nimetatud ettevõtte 52 miljoni euro suurune müügitulu, kuid ka 216 miljoni eurose
müügitulu alusel on Eesti 2013.aastal enim puitmaju ekportiv riik Euroopas. Ligilähedases mahus
suudavad puitmaju rahvusvahelisel tasandil turustada Saksamaa, Rootsi ja Soome. Euroopa
ülejäänud puitmajasektori 2013.a. üldine langus ning Eesti sektori kasv samal perioodil on loonud
klastrile väga tugeva mainekujundusliku sõnumi – Eesti on enim puitmaju rahvusvahelistel
sihtturgudel müüv riik Euroopas.
6
Tabel 1
Eurostat.com
2.3 Sektori tänased sihtturud
Eesti puitmajatootjate peamised sihtturud on tänasel hetkel Euroopas (Tabel 2). 2014.aastal müüdi
Eesti puitmaju 46 erinevasse riiki, kõige enam Norra Kuningriiki. Võrreldes 2011. aastaga on
puitmajade müük Norra suunal 2014. aastaks kasvanud 29,8% -lt 41,5%-le, saavutades müügitulu
mahu 89,8 miljonit eurot aastas. Oluliste sihtturgudena tõusevad lisaks Norrale jätkuvalt esile
Saksamaa, moodustades kogu puitmajade ekspordist 20,4%, Suurbritannia 7,5% ja Rootsi 6,8%.
Jätkuvalt on oluline sihtturg Prantsusmaa, kuhu 2010. aastal müük küll vähenes, kuid mis on 2014.
aasta seisuga taastumas, moodustades Eesti puitmajade välisturgudele müügist 6,4%.
Suurim puitmajade müügi osakaalu vähenemine Eesti puitmajatootjate prioriteetsetel sihtturgudel on
toimunud Taanis, kus müügitulude maht vähenes 2011-2013 perioodil 13,7 mln eurolt 1,5 mln
eurole. Puitmajade müük on vähenenud ka Soome suunal, säilitades kogu ekspordimahust siiski
arvestatava osakaalu 5,3%. Väljaspool EU-d asuvatest riikidest mahtus kümne suurima sihtturu
hulka Jaapan ning Venemaa.
0
200,000,000
400,000,000
600,000,000
800,000,000
1,000,000,000
1,200,000,000
1,400,000,000
1,600,000,000
1,800,000,000
2,000,000,000
Euroopa suurimate tootjate ekspordi osakaal müügitulust 2013
Müügitulu Ekspordi osakaal
7
Tabel 2 Eesti puitmajatootjate peamised sihtturud
Statistikaamet
2.4 Euroopa puitmajasektori langus 2008.a. ja paigalseis 2013.a.
2007. aastal alanud majanduslangus mõjutas sarnaselt muude majandusharudega väga tugevalt ka
Eesti puitmajasektorit, mille tulemusel langes sektori tootmismaht 2009.aastal 157 miljonilt eurolt 99
miljonile eurole. Jõuline taastumine ja kasv toimus 2010. ning 2012. aastal. 2013.a on sektori
müügitulu kasvanud võrdluses 2012.aastaga 274 miljonilt eurolt 291 miljoni euroni ehk 6,2% aastas
ning 2014. aasta prognoosides ületab 300 miljoni euro piiri.
Vaadeldes kogu Eesti puitmajatootmise sektori kasvu 2012 vs 2013 on näha, et sektori üldist kasvu
on veadanud üksikud suuremad ettevõtted, mitmete väiksemate ettevõtete müügitulud on vähenenud.
Sektori suurima kasvu 2013.aastal on teinud Kodumaja grupp, kasvatades müügitulu 41 miljonilt
eurolt 52 miljoni euroni aastas.
Puitmajaklastri liikmete müügitulu 2013.aastal võrdluses 2012. aastaga kasvas 87,3 miljonilt eurolt
89,2 miljonit euroni, suurenedes 2,1% aastas. Samal perioodil on ülejäänud sektori kogu müügitulu
ilma Kodumaja grupi ja puitmajaklastri ettevõteteta 1,7% vähenenud.
Analüüsist selgub, et 2013.majandusaasta on olnud enamus sektori ettevõtetele raske ning
müügitulud on paljudel tootjatel püsinud 2012. aastaga võrreldes samal tasemel või osadel juhtudel
vähenenud. Analoogne mahtude vähenemine toimus samal perioodil ka kogu Euroopa
puitmajatootmise sektoris, kus 2012. aasta 6.9 miljardi euro suurune tootmismaht vähenes 2013.
aastaks 6.8 miljardile eurole. See näitab, et Eesti puitmajatööstus on jätkuvalt enim mõjutatud
eelkõige Euroopa üldises majanduses toimuvatest muutustest.
Norra 41.5%
Saksamaa 20.4%
Suurbritannia 7.5%
Rootsi 6.8%
Prantsusmaa 6.4%
Soome 5.3%
Holland 2.5%
Taani 1.5%
Itaalia 1.1%
Jaapan 1.0%
Hispaania 0.9%
Tšehhi 0.9%
Šveits 0.8%
Belgia 0.7%
Venemaa 0.7%
Kõik ülejäänud 2.0%
Eesti puitmajade rahvusvaheline müük
2014
8
Puitmajaklastri ettevõtete kogu müügitulu aastatel 2014 vs 2013 on suurenenud 89 miljonilt eurolt
ligi 98,3 miljoni euroni ehk 10,8% võrra aastas, mis näitab, et puitmajaklastri ettevõtete
majandusnäitajad on pöördunud taas kasvule. Käesoleval hetkel puuduvad veel kogu sektori 2014.a.
majandusnäitajad, seega on võimatu teha järeldusi kogu sektori 2014.aasta tulemuslikkusele.
2.5 Kokkuvõte hetkeolukorra analüüsist
Eestis tegutseb stabiilselt 140 – 150 puitmaja tootmisega tegelevat ettevõtet. Enamus sektori
toodangust turustatakse Eestist väljaspool ning peamised sihtturud on Kesk-Euroopas ning
Skandinaavias. Kui Euroopa mastaabis on puitmajade turunõudlus ning tootmismahud pigem
vähenenud, siis Eesti puitmajasektor on tänaseks majanduskriisist tulenevad raskused ületanud ning
tõusnud Euroopas puitmajade suurimaks rahvusvaheliseks turundajaks. Peamist Eesti
puitmajasektori kasvu veavad puitmajaklastri ettevõtted ning klastrisse käesoleval hetkel mitte
kuuluv Kodumaja Grupp AS. Klastri tänane ettevõtete kooslus omab pikaajalisi koostöökogemusi,
sünergiat ning võimekust viia ellu klastri tegevuskava, läbi mille kasvavad nii klastri ettevõtete kui
sektori majandusnäitajad.
SEKTORI PEAMISED ARENGU TAKISTUSED 3
Kui Eesti puitmajade ekspordi algusaastatel oli Eesti konkurentsieelisteks sihtturgudel eelkõike
soodne hind, siis arvestades suurenevaid tööjõukulusid, tootmissisendeid, kulutusi tootearendusele
ning järjest tugevnevat konkurentsi, on puitmajaklastri roll sektori ühisturunduse, mainekujunduse
ning tootearenduse jätkuval elluviimisel sektori konkurentsivõime hoidmiseks ning kasvatamiseks
äärmiselt oluline.
2013.aastal läbi viidud sektori uuring toob välja, et Eesti puitmajatootjate tänane edu sihtturgudel
võrreldes konkurentidega on saavutatud eelkõige suurema tarnekiiruse ja paindlikkusega. Oluliste
kriteeriumitena tuuakse välja ka kliendile antud lubaduste täitmine, toote kõrgem kvaliteet võrreldes
teiste Ida-Europa tootjatega ning mõistlik hinnastamispoliitika. Hoolimata Euroopa ning maailma
turgudel saavutatud võrdlemisi tugevast puitmajade turustamise positsioonist, on sektori arengul ning
kasvamisel olulisi takistusi, mida käsitlevad alljärgnevad peatükid 3.1 – 3.10, ning mille
likvideerimisele või leevendamisele puitmajaklastri projekt keskendub.
3.1 Sertifitseerimisprotsesside vajadus
Arendustegevuse keeruliseim väljakutse lähiaastate kontekstis on EU turunõue, mis eeldab, et kõik
tehases toodetud puitmajad omavad CE sertifikaati. Klaster näeb seda kõige olulisema
arendusvaldkonna probleemina, sest tegemist on eeldusega, ilma milleta ei ole võimalik lähiaastatel
EU turul Eesti puitmajatootjatel oma tooteid müüa. Osade toodete ning turgude puhul on piirangud
rakendunud juba täna.
9
Kuna sertifitseerimisprotsess on äärmiselt kulukas tegevus, ulatudes puitmajade puhul kuni 60 000.-
euroni ühe ettevõtte kohta, on läbi klastri korraldatavate ühiste baasuuringute ettevõtetel võimalik
osad tegevused konsortsiumina läbida. Sertifitseerimist toetavate uuringute tegevused ning eelarve
on ka projekti üks eelarvemahukaim tegevus.
3.2 Rakenduvad energiatõhususe miinimumnõuded
Oluline rõhk tulevase turunõudluse kontekstis on energiatõhususel, mida tingib järjest kallinev
energia hind ning vajadus kasutada säästikumalt kütteks kuluvaid ressursse. See suundumus nõuab
majatootjatelt pidevat tootearendust, kuna juba 2018.aasta lõpus peavad kõik avalikud hooned
vastama liginulleneregia hoonete nõuetele, sama tingimus rakendub 2020.aasta lõpuks kõikidele
ehitatavatele eluhoonetele. Keeruliseim väljakutse energiatõhsuse miinimumnõuete rakendamisel
seisab ees eelkõige palkmajatootjatel. Klastri partnerite müügitulu (Tabel 1) ning ettevõtete profiili
analüüsides on selgelt näha, et majandustulemusi on suutnud kasvatada eelkõige puikarkassmajade
(element- ning moodulmajad) tootjad. Palkmajatootjate (tabelis punasega märgitud ettevõtted)
majandustulemused on kolme viimase aasta võrdluses kas vähenenud või jäänud samaks, üksikutel
juhtudel kasvanud. Selline muutus on tingitud eelkõige karmistuvatest energiatõhususe
miinimumnõuetest, mille tulemusel on palkmajad omandanud vähese soojapidavusega hoonete
maine ning kaotanud turuosa teistele hoonetüüpidele.
Kui puitkarkassmajade tootjad saavad energiatõhususe nõudeid täita täiendavate
soojustusmaterjalide lisamisega ning tootmisprotsesside veelgi täpsemaks muutmisega, siis
palkmajatootjad peavad arvestama oluliselt suuremate toote muutmise vajadustega ning seoses
sellega ka kulukate uuringute läbi viimise vajadusega.
3.3 Kasvav konkurents peamistel sihtturgudel, järjest tugevnevad konkurendid
Viimastel aastatel on Eesti puitmajatootjad oma traditsioonilistel sihtturgudel pidanud tegutsema
järjest tugevnevas konkurentsis. Vaadeldes Eesti puitmajatootjate põhiturge, seal tegutsevaid teisi
Euroopa puitmajatootjaid ning geograafilist asukohta, tuleb peamiste konkurentidena käsitleda
eelkõige Rootsi, Soome, Leedu, Läti ning Poola puitmajatootjaid. Euroopa suurimate
puitmajatootjate – Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Austria ja Itaalia – enda koduturud on niivõrd
suured, et kohalikud tootjad ei näe reeglina vajadust ekspordiks ning kolmandatele turgudele
konkureerima ei minda.
Arvestades Eesti puitmajade kõrget kvaliteeti ning sellega seoses ka kõrgemat tootehinda,
konkureeritakse sihttugude kohalike tootjatega (Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Norra, Soome,
Rootsi) peamiselt kvaliteedis, usaldusväärsuses ning paindlikkuses. 2010. - 2014. aastal jõulise kasvu
teinud Läti, Leedu, Poola ja Sloveeniaga (Tabel 4), kes suudavad seoses madalate tootmissisendite
ning tööjõukuludega valmistada puitmaju oluliselt väiksemate kuludega kui Eesti tootjad, toimub
tugev konkureerimine eelkõige hinnas ning just Eesti tootjate peamistel sihtturgudel – Norras,
Rootsis, Saksamaal ning Prantsusmaal.
Tänasel hetkel mõjutavad madalad tööjõukulud ning väiksemad kogemused teiste Ida-Euroopa
konkurentide puitmajade kvaliteeti, samuti ka töösse võetavate objektide raskusastet. Seetõttu naaseb
10
kvaliteeti otsiv ning keerukamaid hooneid vahendav arendaja või lõppklient sageli tagasi Eesti
puitmajatootjate juurde, kuid on üsna selge, et aja jooksul teiste Ida-Euroopa puitmajatootjate
toodete kvaliteet paraneb ning selle tulemusel muutub võitlus turupositsioonide pärast veelgi
tugevamaks.
Tabel 4 Puitmaju eksportivate riikide kasv 2010 - 2014
Trademap.org
3.4 Müügimahtude kasvatamise vajadus sihtturgudel
2013. aastal koostas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellimusel teadlastest ning sektoriga
seonduvatest isikutest koosnev töögrupp analüüsi „Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoriuuring
2012“, milles käsitletakse ka puitmajade tootmissektorit. Vastavalt sektoriuuringule peab iga neljas
tootja koostööd teiste ala ettevõtjatega üheks oma ettevõtte arengu prioriteediks. Läbi puitmajaklastri
moodustamise ja toimimise on partnerid üksteise tegevuste ning sektori arengutega võrdlemisi hästi
kursis ning klastri ettevõtted on mõistnud, et väikeste ettevõtetena on koostööst võimalik
rahvusvahelises müügis rohkem võita kui kaotada. Käesolevaks hetkeks on Eesti puitmajatootjad
teostanud ja teostamas äärmiselt keerukaid projekte (maailma kõrgeim puithoone Bergenis jm), mis
näitab, et tootearenduse valdkonnas on Eesti maailmas juhtivaim puitmajatööstusriik ning peamine
kitsaskoht on hoopis tugevnev konkurents ning vajadus tõhustada müüki.
Lähtudes sektoriuuringust võib järeldada, et Eesti puitmajatootjate lähiaastate peamine väljakutse on
sihtturgudel müügimahtude säilitamine, võimalusel nende järjepidev kasvatamine. Arvestades Eesti
puitmajatööstuse 90% suurust ekspordi osakaalu, on nii peamised ohud kui võimalused seotud
Eestist väljaspool asuvate turgude ning üldise Euroopa majanduse arengutega. Sellest tulenevalt
peavad ettevõtted eluliselt tähtsaks tegevuseks turundust ning sihtturgude mainekujundust läbi klastri
tegevuste, et suurendada toodete rahvusvahelise müügi osakaalu.
11
3.5 Sihtturgude laiendamise vajadus
Mõned aastad tagasi võis võita, et sihtturgude mahtusid arvestades Eesti majatootjad omavahelises
konkurentsis ei ole ning pigem kasutatakse üksteise suhtes koostöö- ning alltöövõtusuhteid, et
saavutada suuremate mahtude kvaliteetne tarne kiirema ajaga. Toona võis seda väita põhjusel, et
puitmajade peamised sihtturud jagunesid ekspordis proportsionaalsemalt kui täna ning konkurentide
surve ei olnud niivõrd tugev. Praeguses turusituatsioonis, kus Norra turg moodustab enam kui 40%
Eesti puitmajade ekspordist ning Ida-Euroopa tootjad on Eesti tootjate peamistele sihtturgudele
sisenenud äärmiselt jõuliselt, on ka Eesti ettevõtted muutumas peamisel sihtturul osadel
arendusprojektidel konkurentideks. Ühele turule liigne konsentreerumine on kindlasti suur risk. Ohtu
suurendab ka järjest tihenev konkurents ning võimalikud riiklikud või globaalsed majanduslangused,
mille tulemusel võivad sektori tootmis- ning ekspordimahud saada järsu tagasilöögi.
3.6 Tootmissisendite järjepidev kallinemine
Üle poole Eesti pindalast on kaetud metsaga, millest puitmajatööstuses kasutatavatest puuliikidest
moodustab mänd 33% ning kuusk 17%. 37% metsadest on majandatud Riigimetsa Majandamise
Keskuse (RMK) poolt, mis on ka peamine palkmajatootjate ning saetööstuse puitmaterjali tarnija.
Kohalik puit on küll sobilik palkmajade tootmiseks, kuid viimastel aastatel on osutunud
probleemiks äärmiselt kõrge kohaliku puidu hind. Eelmisel aastal väikse languse teinud kohaliku
puidu hind ei korva varasemate aastate kiiret kasvu, mille tulemusel puidu hind Eesti tootjatele
ületab osades kategooriates isegi Soome ja Rootsi materjalide hinnataseme. Kohaliku puitmaterjali
kõrge hind on tinginud ka toote omahinna kasvu ning konkurentsivõime vähenemis, mis sunnib
puitmajatootmisega tegelevaid ettevõtteid järjest enam puitmaterjali sisseostu teostama kas
Venemaalt, Lätist, Soomest või Rootsist.
Seoses Eesti liitumisega Skandinaavia elektrituruga on energiasektori ressursid Eesti
tööstussektorile olnud juba paar aastat samade või kõrgemate sisendhindadega kui Põhjamaade
konkurentidel. Sellistel konkurentsitingimustel tegutsemine on vähendanud taas Eesti
puitmajasektori konkurentsivõimet.
Tänane transpordi-, logistika ning muude kulde mahtu otseselt mõjutav mootorikütuse 10-25%
hinnavahe Põhjamaadega on hetkel veel võimaldanud püsida konkurentsivõimeline sihtriikide
kohalike tootjatega, kuna tööjõukulud Eestis on hetkel veel madalamad kui peamistel sihtturgudel.
Skandinaaviasse transporditava puitmaja omahinnast moodustab otsene logistika ning transpordikulu
maja lõpphinnast 8-10%. Arvestades asjaolu, et riik planeerib tõsta kütuseaktsiisi, läbi selle
suurendada ka toote oma- ja lõpphinda ning kui samal ajal peamised konkurendid kütuseaktsiisi
sellises suuruses tõsta ei kavatse, on Eesti puitmajasektori konkurentsivõime Läti, Leedu ning Poola
tootjatega taas seatud riiklikul tasemel halvemasse positisiooni. Klastri tasandil on nimetatud
probleemidega pöördutud valdkonna ministri poole, samuti on mõningate sisendhindade osas läbi
12
viidud ühishange, mis on andnud tootjatele võimaluse tarbida mootorkütust soodustingimustel, kuid
planeeritavate muutuste kontekstis on tegemist marginaalsete toetusmehhanismidega.
Puitmajade tehasliku tootmise kulustruktuuris moodustab toorme kõrval domineeriva osa
tööjõukulu. Sihtturgudel valitsev äärmiselt tugev hinnakonkurents on tingitud eelkõige just Eesti
tööjõukulude järjepidevast kasvust ning peamiste konkurentide oluliselt madalamatest
tööjõukuludest.
Kuna tehase tingimustes puitmajade tootmine eeldab struktureeritud protsesse, taristut ning tervikuna
läbipaistvat ning kontrollitavat institutsiooni, sh palgasüsteemi, ei ole Eesti puidust tehasemajade
tootjad kohalikul ehitusturul reeglina konkurentsivõimelised. Seda põhjusel, et järjest intensiivistuv
palgasurve Eesti tööjõumaastikul on stabiilselt tõstnud puidust tehasemajade oma- ja lõpphinda,
samuti võimaldab maksude optimeerimine on site ehitussüsteemis saavutada ülejäänud ehitussektoril
konkurentsieeliseid.
Kui tänased Eesti puitmajasektori tootmissisendite kõrged hinnad ei lase võistelda teiste Ida-Euroopa
tootjatega hinnatasemes, siis sama mõju on peamiste konkurentide, Läti ja Leedu, tööjõukuludel,
mis on hinnanguliselt vähemalt 25% madalamad, Poola puhul kuni 35% madalamad. Eesti ettevõtted
on kaalunud tootmiste kolimist madalamate sisendkuludega riikidesse, kuid eesmärk olla
regionaalsel tasandli oluline tööandja, pakkuda regioonist sihtturgudele kõige kvaliteetsemat toodet,
paindlikkust ning usaldusväärsust, on selle hetkel välistanud.
3.7 Sektori vähene tehnoloogilne areng
Kasvavad toorme- ja palgakulud sunnivad ettevõtjaid otsima viise, kuidas tootmist tõhustada. Selle
tulemusel on jätkunud automatiseerimine (uute seadmete soetamine) ja vanade seadmete
väljavahetamine. Pärast majanduskriisi on ettevõtted asunud taas investeerima ja nende
kapitalipaigutus ületab selgelt majanduskriisi eelset aega. Investeeringuid soodustavad nii mahu kasv
kui ka kerkivad tööjõukulud (Sektoriuuring 2013).
Paljude puitmajatehaste areng liigub järjest suurema automatiseerituse poole, kuid oluline arengu
takistus on just tänapäevase tootmistehnoloogia soetamise kõrge hind, mille tulemusel on
puitmajasektori tehnoloogiline areng keskpärane. Kuna ettevõtete tehnoloogiline areng on äärmiselt
erinevas staadiumis – osad tootjad tegutsevad täiesti uue masinapargiga ning vajavad tegevuse
kasvades täiendavaid seadmeid, osad ettevõtted ei ole soetanud veel ühtegi kaasaegset seadet - on
läbi toetava uuringu vajalik kaardistada lähiaastate tehnoloogiainvesteeringute vajadus ning hetkel
sektoris kasutusel olev masinapark, et anda läbi uuringu sisend riiklikul tasandil toetusmehhanismide
loomiseks. Aarvestades seda, et konkureerivaid Läti ja Leedu tootjaid on viimastel aastatel riiklikul
tasandil väga tugevalt toetatud läbi tehnoloogia-investeeringu toetusmeedete, on suur tõenäosus, et
konkurentide tehnoloogiline areng on Eesti sektori tehnoloogilisest arengust möödumas.
3.8 Riiklike institutsioonide vähene rakendamine sektori tutuvustamiseks
Puidupõhised tooted sh puitmajad on üks väheseid majandusharusid, mis on Eesti
väliskaubandusbilansi tasakaalustaja. Klastri ettevõtete hinnangul on oluline parendusvaldkond
koostöö tõhustamine riigiasutustega ning eelkõige Eeasti riigi välisesindustega. Klastri senise
tegevuse raames on Eesti Välisministeeriumi välisesindajatele tutvustatud klastri tegevust,
13
ettevõtteid ning Eesti puitmaja edulugu. Tulemuste saavutamiseks on klaster käesolevaks hetkeks
valmistanud sektorit tutvustavad videomaterjalid ning Eesti puitmaju maailmas tutvustava raamatu.
Samuti loonud süstemaatilist kommunikatsiooni puitmajasektorist, mis kõik peaks andma piisavat
informatsiooni riigi institutsioonidele puitmajasektorist.
3.9 Vähesed riiklikud toetusmeetmed sektori arendamiseks
Oluline sektori konkurentsivõime kitsaskoht on ebavõrdsus peamiste konkurentidega riiklike
toetussüsteemide osas. Tänase seisuga on Läti muutnud kohaliku klastriprogrammi riiklikult
prioriteetseks tegevuseks ning suure tõenäosusega planeeritakse toetusprotsenti vähendada 85
protsendilt 70 protsendile. Samuti seab Läti sisse toodete sertifitseerimismeetme toetuse suurusega
25 000 iga ettevõtte kohta 70% toetuse osakaaluga. Läti valitsus planeerib ka seadmete seotamise
meetme avamist. Leedu valitsus valmistab ettevõttetele sertifitseerimistegevuste toetustmeedet 250
000 eurot ettevõtte kohta. Sellised planeeritavad arengud peamiste konkurentide
toetusmehhanismides muudavad Eesti puitmajasektori konkureerimise Läti ja Leedu tootjatega
lähiaastatel äärmiselt raskeks.
3.10 Toodete vähene lisandväärtuse osakaal
Puitmajatootjate hulgas on ettevõtteid, kelle hoonete valmidus on 95% mis tähendab, et
ehitusobjektile tarnitakse ruum-moodul, kus on teostatud nii siseviimistlus kui paigaldatud ka
mööbel. Paljud puitmaja-tootjad reeglina sellist valmidust siiski veel ei paku ning reeglina tarnitakse
hoone karp, kus sageli siseviimistlus puudub, mis jätab kasutamata hoone lisanväärtuse tõstmise
võimaluse. Samuti on oluline arengupotentsiaal puitmajadele tänapäevaste taastuvate
energialahenduste integreerimine ning toote lisandväärtuse kasvatamine läbi „targa maja“ lahenduste
pakkumise.
KLASTRI STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD, PROJEKTID 4JA TEGEVUSKAVA PERIOODIL 2015 – 2018
4.1 Klastri missioon, visioon, eesmärk
Eesti puitmajaklastri eesmärk on suurendada klastris osalevate ettevõtete rahvusvahelist
konkurentsivõimet, suurendada lisandväärtust ning müügitulu nii kodu- kui rahvusvahelistel
turgudel. Eesmärkide saavutamise vahendiks on rahvusvaheline koostöö ettevõtete, teadus-arendus-
ja haridusasutuste vahel ühisturunduse, mainekujunduse, kompetentside arendamise ning
tootearenduse valdkonnas.
Klastri strateegiline siht: Kasvatada klastri liikmete poolt loodavat lisandväärtust.
Klastri missioon: Aidata kaasa Eesti puitmajatootjate kohaliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime
kasvule.
Klastri visioon: Klastri liikmete turuosa suurendamine nii kodu- kui välisturgudel.
14
4.2 Klastriprojekti vajalikkus
Klastriprojekti eesmärk on lahendada käsoleva strateegia punktides 3.1 – 3.10 välja toodud sektori
peamised arengu takistused:
Sertifitseerimisprotsesside vajadus – Eesti puitmajatootjate peamine sihtturg Euroopa eeldab
juba käesoleval hetkel puitmajatootjatelt ETA ja CE sertifikaate. Nimetatud sertifikaadid
tõendavad toote valmistamise protseduure vastavalt Euroopa Liidu kehtestatud
normatiividele. Enamus Eesti puitmajatootjatel nimetatud sertifikaadid puuduvad ning seega
puudub juba täna osades riikides tegutsemise õigus. Klastri projekti tegevused nr 1, 2 ja 3
keskenduvad läbi uuringute ettevõtete toodete arendamisele, et puitmajaklastri ettevõtted
läbiksid sertifitseerimisprotsessid ning omaksid puitmajade turustamise võimalust Euroopa
Liidu turgudel ka tulevikus.
Rakenduvad energiatõhususe miinimumnõuded – 2019.a. lõpus peavad kõik avalikud hooned
vastama liginullenerigia hoonete miinimumnõuetele. Sama nõue rakendub 2020.a. lõpus ka
kõikidele eluhoonetele. Klaster näeb energiatõhususe teemade tutvustamise vajadust läbi
seminaride ja konverentside nii puitmajasektorile kui avalikkusele, et ettevõtted oleksid
valmis seaduse rakendumisel tootma liginullenergiamajade miinimumnõuetele vastavaid
hooneid. Selleks on projekti raames oluline viia koostöös teadusasutustega läbi ka mitmed
palkmajatootjate tootearendust toetavad energiatõhususe baas- ning rakendusuuringud.
Samuti on oluline energiatõhususe temaatika käsitlemine klastri kommunikatsioonialases
tegevuses ning koostöös ülikoolidega uurimustööde teemade valimisel.
Kasvav konkurents – Eesti puitmajatootjate peamised konkurendid on viimastel aastatel
teinud äärmiselt tugeva kasvu ning seoses konkurentsiga on langenud puitmajade ostuhinnad
ning tellimuste osakaal. Karmistuvates konkurentsitingimustes on klastriprojekti eesmärk
jätkuvalt toetada Eesti puitmajade tootearendust, sihttugudel partnerotsinguid ning jätkata
Eesti puitmajatootjate pikaajaliste kogemuste ning kvaliteedi tutvustamist läbi laiapõhjaliste
ühisturunduskampaaniate, et tagada sihtturgudel müügimahtude säilimine ning potentsiaalne
kasv.
Müügimahtude kasvatamise vajadus – Kasvava konkurentsi tingimustes on klastril oluline
keskenduda ettevõtete müügimahtude kasvu toetamisele sihtturgudel. Projekti tegevused nr
14, 15, 16 ja 17 keskenduvad süsemaatilise kommunikatsiooni loomisele sihtturgudel, mille
eesmärk tugevdada Eesti puitmajatootjate mainet ning kasvatada müügimahtuseid võrdluses
peamiste konkurentidega.
Sihtturgude laiendamise vajadus – Tänane sektori peamine sihtturg on Norra Kuningriik.
Arvestades asjaolu, et Norra on maailmas II puitmajade importöör, on loomulik, et Eesti
tootjad vastavad turunõudlusele ning turustavad puitmaju kõige suuremas mahus just Norra.
Klastriprojekti raames on läbi ühisturunduse ning rahvusvahelistumise vajalik ettevõtetel
aidata tugevdada positsioone ka teistel sihtturgudel. Tegevuskavas toetab teiste sihtturgude
arendamist erinevad turunduskampaaniad, sihtturu partnerotsingud ning puitmajaportaali
arendamine.
15
Tootmissisendite järjepidev kallinemine - Klastri projekti raames on oluline viia läbi
baasuuring võimalikest materjalide kohalikest ja rahvusvahelistest tarneparntneritest ning
luua IT-keskkond puitmaterjalide pakkumiseks ning vahendamiseks, et vältida kohaliku
puidu kõrge hinna kaudu toote omahinna järjepidevat kasvu. Samuti arendada välja
ühisostude keskkond.
Sektori vähene tehnoloogiline areng – Käesoleval hetkel on sektori ettevõtete lisandväärtus
alla Eesti keskmise, mis on tingitud asjaolust, et endiselt kasutatakse vähesel määral uusi ja
tänapäevaseid seadmeid. Projekti eesmärk on suurendada sektori tehnoloogilist arengut ning
läbi uuringu anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vajalike
tehnoloogiatoetuste meetmete koostamiseks adekvaatne sisend. Seadmete ning tehnoloogilise
võimekuse kaardistamine toetab ka ettevõtete omavahelise koostöö arengut, tööde ning
ressursside jagamist.
Riiklike institutsioonide vähene rakendamine – Klastri tegevuse tulemusel peab Eesti
puitmajade edulugu jõudma kõikidesse Eesti riigi välisesindustesse ning sealt kaudu
võimalikele koostööpartneriteni. Oluline on klastri nõukogul jätkata süsteemset tööd ja
kohtumisi riigi tasandi otsustajatega, et anda edasi olulised sektori arengutrendid ning sektori
ootused riigi esindajatele. Klastri projekti raames on vajalik koostada sektorit tuvustavad
reklaammaterjalid ning süstemaatiliselt edastada informatsiooni välisesindustele sektori
arengutest
Vähesed riiklikud toetusmeetmed sektori arendamiseks – Eesti puitmajatootjate peamised
konkurendid on nii tehnoloogia-investeeringute toetusmeetmete ning sertifitseerimise
toetusmeetmete osas Eesti tootjatest möödumas. Äärmiselt oluline on läbi klastri võrgustiku
hankida infot konkurentide arengust ning anda läbi kommunikatsiooni tagasisidet Eesti
otsustajatele peamiste konkurentide arengust. Klastri projekti on kaasatud infopartnerina Läti
puitmajaklaster, läbi kelle on oluline olla kursis Läti puitmajasektori arenguga ning seeläbi
ennetada Eesti tootjate turupositsioonide kaotamist.
Toodete vähene lisandväärtus – Puitmajaklastri projekt suunab läbi siduspartnerite kaasamise
ning koolituste ja seminaride korraldamise ettevõtteid kasutama suuremas mahus BIM-
projekteerimist, taastuvaid energialahendusi ning “targa maja” kontseptsiooni ja IT-
lahendusi, et tõsta toodete lisandväärtust.
4.3 Klastri sihtturgude valik
Eesti puitmajade peamisi sihtturge kaardistades viis klastri initsiatiivgrupp läbi analüüsi, mille
aluseks on globaalne tehasemajade (prefabricated buildings, kood 9406) impordi statistika, nõudlus
konkreetsel sihtturul ning geograafiline asukoht.
Erinevate maade tehasemajade impordimahte analüüsides (Tabel 5) on võimalik välja selgitada Eesti
puitmajatootjate jaoks parimad sihtturud. Kuna puitmajade eripära on toote kergus võrreldes betooni
või terasest valmistatud hoonete komponentidega, kajastub tehasemajade rahvusvaehelises impordi
ning ekspordi statistikas enamuses puitmajade kaubavahetus, mis võimaldab teha relevantseid
järeldusi puitmajade potentsiaalsete sihtturgude valikul.
16
Klastri partnerite hulgas on ettevõtteid, kelle sihtturgude hulgas on nii Aasia, USA kui Aafrika riike,
kuid partnerite tagasiside põhjal on selge, et tegemist on siisik nö eksootiliste turgudega ning
põhitoodang turustatakse Eestile logistiliselt ning kultuuriliselt lähemates riikides. Arvestades
asjaolu, et alates 2010. aastast on Euroopas puitmajasektori tootmismahud püsinud võdlemisi
stabiilselt 6 miljardi euro läheduses ning rahvusvahelise kaubavahetuse osakaal on sellest kõigest 0,5
miljardit eurot, siis on Eesti puitmajatootjate suurust arvestades tegemist tohutu potentsiaaliga.
Seega otsustas klaster keskenduda järgneval tegevusperioodil eelkõige Euroopa suurte
tootmismahtudega erinevate riikide - Saksamaa, UK, Rootsi, Soome ja Norra - koduturgude osakaalu
hõivamisele.
Tabel 5
Trademap.org
4.3 Koostöö teadus- ja arendustegevusi läbiviivate asutustega
Koostöös ülikoolidega on klaster keskendunud kahele peamisele tegevusele – vajaliku tööjõu
ettevalmistamisele ning ettevõtete toodete arendamisele. Klastri peamised koostööpartnerid on
Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, SA Virumaa
Kompetentsikeskus, Tuuleenergia Assotsatsioon, Eesti Vabaõhumuuseum, Norra Palkmajaehitajate
Kool ning Vanaajamaja MTÜ.
Tööjõu ettevalmistamise osas on sektori väjakutsed erinevad. Käsitööpalkmajatootjate peamine
väljakutse on pädevate oskustööliste leidmine, kellele väljaõpet tänases haridussüsteemis ei
eksisteeri ning oskused omandatakse vaid tootmises meistrilt õpilasele edasi andes. Puitmajaklaster
17
on viiel aastal aidanud käsitöö palkmajaehitajate eriala tutvustada läbi kutsevõistluse korraldamise,
kuhu on kaasatud kompetentsikeskusena Vanaajamaja MTÜ. Tegevus jätkub ka 2015 – 2018, sest
lisaks kohalikul turul palkmajade ning eriala tutvustamise eesmärgile on võistlus saavutanud
rahvusvahelise mõõtme ning läbi selle on Eest käsitööpalkmajade tootjate positiivne kuvand jõudnud
ka Saksamaale ning Soome. Võistlus on aidanud luua ka olulisi rahvusvahelisi kontakte sihtriikide
partnerettevõtete ning institutsioonidega.
Puitkarkassmajatootjate oskustööliste leidmine on lihtsam, kuna palkamajaehitaja ning
ehituspuussepa eriala õpetatakse mitmetes kutsekoolides.
Kogu sektori ühine kitsaskoht on eelkõige pädevate eksporditurunduse ja müügitöötajate ning
insener-tehnilise tööjõu leidmises (Sektoriuuring 2013). Klaster on alustanud tihedat koostööd
Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Eesti Maaülikooli ning Eesti
Kunstiakadeemiaga. Ühisprojektidena on ellu viidud magistritööde teemade vahendamist,
praktikakohtade vahendamist ettevõtetesse, klastrit, ettevõteid ja sektorit tuvustavaid loenguid.
Klaster on alustanud ka koostööd Estonian Business Schooliga ekporditurunduse oskustega töötajate
kaasamiseks puitmajasektorisse.
Tootearenduse valdkonnas on klaster keskendunud sektori lähiaastate suurima väljakutse –
sertifitseerimise – ettevalmistamisele. Koostöös TTÜ teaduritega osaletakse IMT Institute
palkmajade rahvusvahelises töögrupis, mille eesmärk on aidata klastri ettevõtetel oma tooted
lähiaastatel sertifitseerida. Klaster on kaasanud töögruppi ja tegevusse valdkonna tugevaima eksperdi
Targo Kalamehe. Läbi vajalike spetsialistide kaasamise keskendub klastri järgmine periood
sertifitseerimisprotsse toetavate baasuuringute läbiviimisele. Energiatõhususe alase koostööna osaleb
klaster TTÜ liginullenergiamaja hoone analüüsi protsessis, vahendades läbi kaasatud teadurite
sektori ettevõtetele uurimustulemusi.
Äärmiselt olulise ning tulemusliku tegevusena käivitas klaster tehases valmistavate monteeritavate
puitmajade uurimustööde konkursi, mille eesmärk on suunata ettevõtteid ning kõrgkoole suuremale
omavahelisele koostööle ning valdkondlike probleemide lahendamisele läbi kõrgkooli kompetentside
praktilise rakendamise. 2015. aastal osales uurimustööde konkursil viis kõrgkooli kokku 17
kõrgetasemselise (eeltingimus sidusus puidust tehasemaja tootmisega ning kaitsmine hindele „väga
hea“ või „suurepärane“) insenertehnilise tööga, mis on äärmiselt oluline sisend kogu sektorile
toodete arendamiseks ning parendamiseks. Klastri seisukohast vaadates suunab uurimustööde
konkurss nii üliõpilasi kui õppejõude äärmiselt efektiivselt ning väikeste ressurssidega tegelema
klastris ja sektoris valitsevate väljakutsete ning probleemidega ning tegevust jätkatakse klastri
tegevuse raames ka edaspidi.
INNOVATSIOON ning KLASTRIPROJEKTI SIDUSUS NUTIKA 5SPETSIALISEERUMISE KASVUALADEGA
Puitmajaklastri projekt panustab nutika spetsialiseerumise kasuvalades IT-lahenduste rakendamisse
horisontaalselt läbi sektori ning ressursside säästliku kasutamise arendamisse ning edendamisse.
Projekt panustab innovatsiooni läbi hoonete energiatõhususe tõstmise ning nutikamateks muutmise.
18
5.1 IT-lahenduste rakendamine puitmajasektoris
Puitmajasektori üks peamisi väljakutseid on tootele täiendava lisandväärtuse andmine. Üks
innovaatiline võimalus selleks on rakendada puitmajasektoris tehaselist valmisolekut nö tarkade
majade tootmiseks. Selleks valmistab klaster koostöös IT-lahendusi pakkuvate ettevõtetega ette targa
maja standardpaketid ning seab eesmärgiks targa maja lahenduste välja töötamise, rakendamise ja
jätkuva propageerimise koostöös IT-ettevõtete ja SA Virumaa Kompetentsikeskusega.
Läbi koolitusprogrammide on klastri eesmärk juurutada puitmajade projekteerimisprotsessidesse
suuremas mahus IT-lahendusi (BIM, Augmented Reality; LEAN) ning panustada sektori arengusse
läbi IT-programmide (projekteerimistarkvara, juhtimistarkvara, majandustarkvara) ühishanke
koordineerimise.
5.2 Ressursside säästlikum kasutamine
Puitmaja kui toode on oma olemuselt kõige keskkonnasõbralikum ning ressursse säästvam
hoonetüüp. Parendusvaldkonnana näeb klastri initsiatiivgrupp kohaliku tellija teadlikkuse tõstmise
vajadust läbi klastri kommunikatsiooni ning koolituste puitmajade keskkonnasäästlikusest, CO2
sidumise võimekusest ning rohelisest ehitusviisist, mis võimaldaks suuremas mahus kasutada
ehituses puitu ning läbi selle vältida keskkonda saastavaid terase- ja betoonitootmisprotsesse.
Arvestades seda, et enamus puitmaja ehitamiseks vajalikust puitmaterjalist on tänasel hetkel
kasvanud Eestis ning keskkonnasäästlikult majandatud viisil, puitmajad valmistatud kohalike tootjate
ning tööjõu poolt, on vajalik luua ühiskondlik arusaam ning valmisolek puidu kui kohaliku suurima
taastuva ressursi laialdamiseks kasutamiseks kohalikul ehitusturul. Klastri eesmärk on läbi
kommunikatsioonialase tegevuse lõppkliendi, arendaja ja riigi teadlikkuse tõstmine puithoonete
energiatõhususest ning keskkonnasäästlikusest. Teadlik klient tagab ka suuremad puitehituse mahud
ning läbi selle ressursside säästlikuma kasutuse ning majanduse arengu.
Sektor panustab ressursside säästliku kasutamise valdkonda ka läbi suure osakaalu puidust
tootmisjääkide suunamise energiamajandusse.
Klaster panustab ressursside säästliku kasutamise valdkonna arendamisse tänapäevaste taastuvate
enerigalahenduste (eelkõige päikeseenerigalahendused puitmajadel) koolitusprogrammi korraldamise
kaudu ning plussenergiamajade lahenduse standardpaketi välja töötamise kaudu koostöös Eesti
Tuuleenergia Assotsiatsiooniga, mille tulemusel suureneb päikeseenergia-lahenduste pakkumine
puitmajade müügiprotsessis ning üldine päikeseenergia suurem kasutamine elamute enegriavajaduse
katmisel.
PROJEKTI PRIORITEETSED TEGEVUSVALDKONNAD 6
Eesti puitmajaklastri 2015 – 2018 tegevuskava on koostatud puitmajaklastri tänaste partnerite poolt
kolmes töötoas:
1. Tootepõhiste (käsitööpalkmajad, masinpalkmajad, puitkarkassmajad, projekteerijad, tarnijad)
probleemide kaardistamine 12. detsembril 2014 Laitses, mille kokkuvõte on välja toodud taotluse
lisas nr 11 „tootegruppide põhised sektori probleemid Laitse töötoa kokkuvõte“.
19
2. Valdkondlike probleemide ning eesmärkide koostamine 20. märtsil 2015 Põltsamaal, mille
kokkuvõte on välja toodud taotluse lisas nr 12 „valdkondlikud eesmärgid Põltsamaa töötoa
kokkuvõte“.
3. Detailse tegevuskava koostamine, selle eelarvestamine ning rahastuspõhimõtete kinnitamine
09. juulil 2015 Sauel
Klastri strateegia on koostanud projektijuht Lauri Kivil, konsultant Priit Karjus ning klastri nõukogu,
koosseisus Argo Saul, Elari Kivisoo, Sven Mats, Andrus Prangli ja Mihkel Urmet.
Taotlusele on lisatud dokument “Lisa nr 1.1 Projekti tegevused ja eelarve“, mis on klastri tänaste
partnerite poolt koostatud tegevuskava, mille elluviimist klastri partnerid uuel perioodil soovivad.
9.juulil toimunud töötoas märgiti tegevuskavas (Lisa nr 1.1 Projekti tegevused ja eelarve) punasega
need initsiatiivid, mida käesoleva projekti raames ellu ei viida ning mis klastri partnerite hinnangul
on võimalik ellu viia perioodil 2018-2021.
Tegevuskava koostamisel on lähtutud strateegia peatükkides nr 2 ja 3 välja toodud peamistest sektori
arengutest ning arengutakistustest.
Klaster on jaganud tegevused kolme prioriteetsesse tegevusvaldkonda alljärgnevalt:
1. Arendustegevused: eesmärk on aidata klastri ettevõtetel arendada välja uusi või parendatut
tooteid ning läbi selle tõsta konkurentsivõimet kohalikul turul kuid eelkõige välisturgudel.
Peamine eesmärk on tagada toodete sertifitseeritus, „targa maja“, IT-lahenduste ning
taastuvate enrgialahenduste suurem rakendatavust toodes. Tegevused on jagatud kolme
kategooriasse:
Tootearenduse valdkond;
Tõõjõu ettevalmistamise ning haridus- ja teadusasutustega koostöö valdkond;
Puitmajasektori ning klastri ettevõtete töötajate kompetetside arendamise valdkond.
2. Ühisturundus: eesmärgiks on suurendada tegutsemist rahvusvahelistel turgudel. Läbi ühiste
turundustegevuste aidata kaasa puitmajatootjate müügi edendamisele nii kohalikul kui
välisturul. Ühisturunduse valdkond on jagatud kahte kategooriasse:
Rahvusvahelist konkurentsivõime kasvu ning sektori positiivset mainet kujundavad
ning toetavad turundustegevused;
Regulaatorsuhete (nullkuluga tegevus, koostöö edendamine erinevate klastrisse
mittekuuluvate võtmeinstitutsioonidega, mis aitavad ellu viia klastri projekti ning
selle eesmärke) arendamine, mis on välja toodud taotluse lisana failis „Lisa
10_regulaatorsuhted“.
3. Rahvusvahelistumine: eesmärk on läbi sihtturu partnerotsingu ning puitmajaportaali
arendamise suurendada puitmajaklastri ning klastri partnerite rahvusvahelist nähtavust, klastri
rahvusvaheliste kontaktide ning koostöö kasvu.
KLASTRI PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE MÕÕDIKUD 7
Eesti puitmajaklastri strateegilisteks eesmärkideks 2015 – 2018 tegevusperioodil on:
müügitulu kasv
ekspordi kasv
20
kasumlikkuse kasv
tootlikkuse kasv
lisandväärtuse kasv
klastri partnerite arvu kasv
Klastri ettevõtete majandusnäitajaid on analüüsitud taotluse lisas failis “Lisa 5
klastrite_baasandmed_hindamiseks”. Lähtudes klastri partnerite esitatud andmete analüüsist seab
klaster müügitulu mahu kasvu eesmärgiks vähemalt 55% suuruse kasvu 4 aasta jooksul perioodil
2015 - 2018. Analüüsides liidu liikmete prognoose, on vastavalt tabelile 6 välisturgude müügi
osakaalu suurenemist prognoositud projekti tegevusperioodi vältel aastatel 2015 – 2018 kokku
58,7% ning lisandväärtuse partnerite keskmiseks kasvuks 65,2%. Klastri partnerid planeerivad
sektorisse täiendavalt luua 247 uut töökohta.
Tabel 6
Puitmajaklastri ettevõtete strateegiliste eesmärkide prognoosid perioodil 2015 – 2018*
Müügitulu Müügi osakaal välisturgudele
Lisandväärtus
Töötajate arv
2014 93,569,643 78,856,317 18,467.84 989.00
2018 144,979,038 125,139,851 30,508.56 1,236.00
4 aasta kasv kokku € 51,409,395 46,283,534 12,041 247
4 aasta kasv kokku % 54.94 58.69 65.20 24.97
*Prognoosis on käsitletud kõiki ettevõtluspartnereid va Akzo Nobel Baltics AS ning Optimera
Estonia AS, kuna ettevõtted tegutsevad börsil ning majandusnäitajate prognooside avaldamine ei ole
võimalik.
TEGEVUSKAVA JA EELARVE 8
8.1 Arendustegevused
Klastri arendustegevus keskendub kolmele prioriteetsele tegevussuunale – ettevõtete tootearendus,
tööjõu ettevalmistus ja koostöö haridusasutustega, klastri ettevõtete kompetentside arendamine.
Klastri ettevõtete peamised väljakutsed uuel perioodil seoses tootearenduse valdkonnaga on toodete
sertifitseerimise (hetkeolukorra analüüs punkt nr 3.1) ning EU nõuetega vastavusse viimine,
energiatõhususe miinimumnõuete saavutamine (hetkeolukorra analüüs punkt nr 3.2) ning IT-
lahenduste rakendamine nii tootmise - kui protsesside juhtimises (hetkeolukorra analüüs punkt nr
3.10). Järjest karmistuvate energiatõhususe nõuete kontekstis on palkmajade konkurentsivõime
tagamiseks vajalik viia läbi ka mitmed sõlmede energiatõhususe arendamist toetavad baasuuringuid.
Eelarvemahukaim ning prioriteetseim tegevus arenduse valdkonnas on puitmajade sertifitseerimist
toetavate baasuuringute läbiviimine.
21
Klastri ettevõtetele vajaliku tööjõu ettevalmistamiseks jätkab klaster aktiivset koostööd
kõrgkoolidega õppekavade koostamiseks, praktikakohtade vahendamiseks ning klastrit tutvustavate
loengute ning seminaride korraldamiseks (peatükk 4.4).
Klastri töötubades kaardistatud peamised probleemid seoses ettevõtete-siseste kompetentsidega on
tingitud eelkõige IT-valdkonna kiirest arengust ning rakendamise vajadusest
puitmajatootmisettevõtetes. Klaster keskendub uuel perioodil eelkõige klastri partnerite töötajate IT-
alasele koolitusele, mis käsitleb erinevate tootmisseadmete juhtimiseks vajalike tarkvarade
käsitlemist, majandustarkvaraga töötamist ning projekteerijate oskuste täiustamist
projekteerimistarkvaraga töötamiseks.
Jätkuvalt on vajalik korraldada erinevaid valdkondlikke seminare tööohutuse, energiatõhususe,
tänapäevaste materjalide kasutamise jm sektori teemadel. Olulise turundust toetava tegevusena tõid
klastri partnerid välja sihtturgude erialase keelekoolituse vajaduse.
Projekti raames viiakse igaastaselt läbi ka kutsevõistlused käsitööpalkmajade tootjatele ja
ehituspuuseppadele ning korraldatakse sektorit koondavat puitmajasõprade suvekonverentsi.
8.2 Arendustegevuse valdkonna projektid ja abikõlblike tegevuste eelarve
Projekt / initsiatiiv Aeg Eesmärk Oodatav tulemus Kulud
2015-
2018
Tootearendus
Tegevus 1:
Sertifitseerimis –
protsessi toetava
ekspertiisi ostmine
2016 -
2017
Tegevuse eesmärk on läbi
baasuuringute koostamise ning
sertifitseerimise eksperdi
kaasamise omandada
ettevõtetel piisav kompetents,
mis võimaldavad klastri
ettevõtetel viia läbi toodete
sertifitseerimise protsess
Tegevuse tulemusel on klastri
ettevõtete tooted sertifitseeritud
ning konkurentsivõime EU turul
tagatud;
Klaster omab sertifitseerimise
kompetense ning õigusi, mis on
aluseks väljumisstrateegiale ning
iseseisvale majandamisele
201 750.-
Tootearendus
Tegevus 2:
Uuringute
läbiviimine
2016 -
2018
Läbi uuringute tõsta
puitmajade kvaliteeti,
kaardistada sektoris
olemasolev tehnoloogia
Tegevuse tulemusel on läbi viidud:
Tuleohutuse uuring, palkmajade
kriitiliste külmasildade
minimeerimise uuring,
termoviisoruuringud, tehnoloogiate
ja seadmete kaardistamise uuring;
Läbi uuringu tulemuste on
ettevõtete tooted oluliselt uuenendu
ning suurenendud
konkurentsivõime.
27 000.-
22
Tootearendus
Tegevus 3:
Üritustel osalemine
2015 -
2018
IMT – institute töögrupis
osalemise kaudu palkmajade
energiatõhususe
miinimumnõuete
seadusandluse koostamises
osalemine
Tegevuse tulemusel on klastri
palkmajatootjate esindajad osalenud
töögrupis ning andnud edasi klastri
ootused seadusandlusesse;
Tegevuse tulemusel võivad
palkmajatootjad energiatõhususe
miinimumnõuete rakendumisel
jätkuvalt toota ja turustada palkidest
valmistatud elumaju kõikides EU
riikides.
3000.-
Tootearendus
Tegevus 4:
Immateriaalse vara
soetamine
2016 Tegevuse eesmärk on luua
klastri ettevõtete ühisostude
koordineerimiseks sobilik IT-
lahendus;
Klasterile turundusmaterjalide
koostamiseks vajalikku IT-
tarkvara soetamine.
Klastri ettevõtetel on võimalik
võrreldes tegevuse eelse ajaga
hankida läbi loodud IT-
keskkeskkonna parema hinnaga
tootmissisendeid
3500.-
Tööjõu
ettevalmistus
Tegevus 5:
Klastrit
tutvustavate
seminaride
korraldamine
haridusasutustes
ning õppevisiitide
korraldamine
tootmistesse
2016 –
2018
Teadusasutuste ning
puitmajatootjate vahel koostöö
edendamine, tööjõu
ettevalmistamine
puitmajatööstus-sektorile
TTÜ-s, TTK-s, TÜ-s ning EMÜ
puidueriala ning ehituseriala
tudengitele on korraldatud
puitmajaklastri tegevust tutvustavad
loengud; tegevuse tulemusel
lisandub sektorisse suuremal määral
puidust projekteerimise
võimekusega insenere
2500.-
Tööjõu
ettevalmistus
Tegevus 6:
Ekspertiisi ostmine
2015 -
2018
Kaardistada puitmajatööstuses
tööjõuvajadus 10 aasta
perspektiivis;
Suunata kõrgkoolide üliõpilasi
ning teadureid käsitlema
uurimustöödes suuremas
mahus tehases toodetud
puidamajade sektori
probleeme ning uurimusteem
asid
Tegevuse tulemusel on valminud
ekspertiishinnang, mis on sisend
ülikoolidele puitmajasektori
ettevõtetele tööjõu
ettevalmistamiseks järgmise 10 a
perspektiivis, tegevuse tulemusel
paraneb ettevõtete efektiivsus ning
toodete kvaliteet.
Tegevuse tulemusel viiakse läbi
kõrgkoolide uurimustööde
konkurss, mille tulemusel käsitlevad
erinevad teadusasutused
süstemaatiliselt puitmajasektori
probleeme. Tegevuse tulemus on
sisend ettevõtetele teadus- ja
arendustegevuseks ning toodete
parendamiseks.
9500.-
23
8.3 Uhisturundus
Lähtudes sektoriuuringust avaldavad tootjate hinnangul ettevõtete arengule ning majandustegevusele
suurimat mõju eelkõige toodete turunõudlus ning positsioon sihtturgudel. Lähtudes sellest on klastri
strateegia üks peamisi prioriteete turunduse tegevussuuna arendamine, mille eesmärgiks on aidata
kaasa puitmajatootjate müügi edendamisele nii kodu- kui välisturul. Puitmajaklastri ettevõtted
plaanivad nii uutele sihtturgudele minemist kui ka positsioonide tugevdamist juba olemasolevatel
sihtturgudel.
Turundustegevused jagunevad tegevuskavas õppereisideks, internetiturunduseks, reklaammaterjalide
valmistamiseks, koostööparterite otsinguteks, ekspertide kaasamiseks sihtturul,
reklaamkampaaniateks ning infoteenusteks. Ühisturundust toetavate tegevustena on oluline ellu viia
ka erinevate toodete ja teenuste ühisostud, tagada infoteenused ning edendada
Kompetentside
arendamine
Tegevus 7:
Seminaride
korraldamine
2016 -
2018
Tõsta klastri ettevõtete
töötajate kompetentside
pagasit
Korraldatud on vähemalt 8 seminari
keskmise osalejate arvuga 25
osalejat;
Tegevuse tulemusel on tõusnud
ettevõtete töötajate oskused
projekteerimises, erialases
keelekasustuses, energiatõhususes,
majandustarkvara käsitlemises,
targa maja ehitamises.
42 800.-
Kompetentside
arendamine
Tegevus 8:
Töötubade
korraldamine
2016 -
2018
Tõsta käsitöö palkmajade
tootjate erialaseid kompetentse
Läbi on viidud vähemalt kolm
praktilist töötuba koolitusmahuga a
24 h ning osalejate keskmise arvuga
10 spetsialisti.
8000.-
Kompetentside
arendamine
Tegevus 9:
Konverentside
korraldamine
2016 –
2018
Koondada sektori
võtmeisikud, luua suuremat
sektori sünergiat ning
ednendada omavahelist
koostööd, jagada läbi
ettekannete kõige
aktuaalsemaid sektori
arengutendentse ning
uuringud.
Korraldatud on vähemalt kolm
puidu- ning puitmajatööstuse ülest
konverentsi keskmise osalejate
arvuga vähemalt 100
21 000.-
Kompetentside
arendamine
Tegevus 10:
Kutsevõistluste
korraldamine
2015 -
2018
Propageerida palk- ning
puitkarkassmaja ehitaja
elukutset ning tõsta ameti
mainet; Tutvustada läbi
ürituste puitmajasektorit;
Suurendada läbi
võistlusformaadi ettevõtete
spetsialistide oskustepagasit.
Korraldatud on igal aastal käsitöö-
palkmajaehitajate rahvusvaheline
kutsevõistlus keskmise osalejate
arvuga vähemalt 10 ettevõtet;
Korraldatud on igal aastal
elementmajade tootjate
kutsemeistrivõistlus vähemalt 10
osaleva ettevõttega.
12 500.-
Arendustegevuste
kulud kokku
331 550.-
24
institustsioonidevahelisi suhteid (regulaatorsuhted, Lisa 10), mida koordineerib klastri nõukogu ning
mida ei käsitleta käesolevas projektis abikõlbliku kuluna.
Võttes aluseks klastri hetkeolukorra analüüsi, on klaster otsustanud perioodil 2015 – 2018 läbi
eelarvemahuka tegevuskava (toodete ja teenuste tutvustamise üritused) keskenduda kahele
prioriteetsele sihtturule: turupositsioonide kaitsmine ja tugevdamine Norras ning uute
turupositsioonide hõivamine Saksamaal. Klastri ülejäänud tegevused toetavad üldist sektori
nähtavust ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu ülejäänud EU turgudel.
8.4 Ühisturunduse projektid ja abikõlblike tegevuste eelarve
Projekt / initsiatiiv Aeg Eesmärk Oodatav tulemus Kulud
2015-2018
Tegevus 11:
Õppereiside
korraldamine
2015 –
Itaalia;
2016 –
Hollandi;
2016 –
Norra
2017 -
Soome
Õppereiside eesmärk on luua
ettevõtjatest partneritele uute
kontaktide leidmise
võimalused juba turgudel,
kuhu puitmaju eksporditakse
ning uutel perspektiivikatel
rahvusvahelistel urgudel.
Korraldatud on vähemalt 4
õppereisi keskmise osealejate
arvuga vähemalt 10 osalejat ning
5 ettevõtet;
33 000.-
Tegevus 12:
Messikülastuste
korraldamine
2016 –
Nordbygg
ja Bautec;
2017 –
Byggreis
–deg ja
Salon del
Habitat
Tegevuse eesmärk on
kaardistada ehitus- ning
puitmajaturul toimuvad
arengud, peamised
konkurendid ning külastuse
raames Eesti stendil
ärikontaktidega kohtumiste
läbiviimised.
Korraldatud on vähemalt 4
messikülastust osealejate arvuga
vähemalt 10 osalejat ning 5
ettevõtet; Suureneb ettevõtete
kompetents ning teadmine
klientide ootustest, valitsevatest
trendides, vajalikest muudatustest
enda tootearendusprotsessis
42 000.-
Tegevus 13:
Üksikvisiidid
2015 –
2018 igal
aastal üks
visiit
Esindada klastri ja sektori
huve puitmajasektoriga
sidusate Eesti
äridelegatsioonide raames
Klaster on saanud igalt ärireisilt
vähemalt 5 arvestatavat
ärikontakti; klastri esindaja on
osalenud igal aastal ühel
äridelegatsiooni visiidil.
6000.-
Tegevus 14:
Ekspertiisi ostmine
2015 -
2018
Tegevuse eesmärk on toetada
klastri ettevõtteid Norra ja
Saksa sihtturul uute
ärikontaktide leidmisel,
turunõuete kaardistamisel,
klastri partnerite tutvustamisel,
uutesse arendusprojektidesse
sisenemisel.
Tegevuse tulemusel on kaasatud
Norra ja Saksamaa sihtturule
turunduskonsultant; mõlema
sihtturu kohta on valminud
põhjalik turuturuuring.
28 000.-
25
Tegevus 15:
Klastri tegevust
ning partnereid
tutvustavate
reklaammaterjalide
valmistamine
2015 -
2018
Valmistada seminaride,
eksponentide ning messide
külastamise raames jagatavat
puitmajaklastri tegevusi ning
liikmeid tutvustav
infomaterjal;
Valmistada õppe- ja
turundusvideod Eesti
puitmajasektorist;
Tegevuse tulemusel on valminud
puitmajaklastri turundustegevust
toetavad turundusmaterjalid, mille
tulemusel on suurenenud klastri
rahvusvaheline nähtavus ja
kontaktibaas.
10 900.-
Tegevus 16:
Toodete ja teenuste
tutvustamise
turundusüritused
Süstemaa-
tiline
tegevus
perioodil
2015 -
2018
Tegevuse eesmärk on eesti
puitmajaklastri ja partnerite
toodete ja teenuste
tutvustamine võimalikele
partneritele ja klientidele
Tagatud on süstemaatiline
kommunikatsioon Norra sihtturu
meedias;
Eesti puitmajaklastri tegevust on
tutuvustatud läbi igal aastal
toimuva tehasemaja konkursi;
Korraldatud on sihtturu meediale
infopäevad Eesti
puitmajasektorist;
Ilmunud on klastrit ja partnereid
tutvustavad lood sihtturu
erialaajakirjades ning
lennukompaniide
pardaajakirjades;
Läbi on viidud klastri ja klastri
partnerite reklaamkampaania
Eesti kinnisvaraportaalides – läbi
lisanduvate tellimuste suureneb
puidu ja ressursside säästlik
kasutamine kohalikul turul.
241 500.-
Tegevus 17:
Sihtturu
seadusandluse
tõlkimine
2015 –
2018
Eesmärk on toetada ettevõtete
kompetentside kasvatamist
läbi sihtturu seadusandluse
kohandamise Eesti
puitmajasektori töökeeltesse
(eesti või inglise keel)
Tegevuse tulemusel on ettevõtted
sihtturul
konkurentsivõimelisemad, kuna
omavad vajalikes töökeeltes
sihtturul tegutsemist reguleerivaid
normatiive ning dokumente.
24 000.-
Tegevus 18:
Andmebaaside
kasutus
2015 –
2018
Suurendada klastri
usaldusväärsust ning
informeeritust
Tegevuse tulemusel on kasvanud
klastri analüütiline võimekus läbi
statistiliste baasandmete
olemasolu;
Andmete baasilt on loodud
sektori regionaalne ning
piirkondlik ülevaade.
3600.-
Ühisturunduse
kulud kokku
389000.-
26
8.5 Rahvusvahelistumine
Klastri rahvusvaheline tänane nähtavus on saavutatav eelkõige läbi ühisturunduse tegevusvaldkonna,
kuid klastri 2015 – 2018 tegevuskavas on liikmed näinud vajadust ka eraldi sihtturu
partnerotsinguteks, mis võimaldab luua uusi ärikontakte ning suurendada rahvusvahelist koostööd
ning klastri ja klastri liikmete nähtavust.
Klastri seisukohast on äärmiselt tõhus rahvusvahelistumise vahend internetiturundus läbi kaasaegse
ja kompetentse kodulehe. Projekti alguseks on klastril valminud tänapäevane nutilahendustele sobiv
ning uuenenud disainiga koduleht www.woodhouse.ee , mille eesmärk on muuta klastri kuvandit
innovaatilisemaks. Uue kodulehe arendustegevustena on oluline valmistada klastri partnerite
ülemaailmne referentside kaart, mis tagab klastri rahvusvahelise mõõtme visualiseerituse ning lisab
sekorile potentsiaalseid kliente ka väljastpoolt Euroopa Liitu. Samuti täiendada puitmajatehnoloogia
osa läbi loodava blogi ning investeerida lehe SEO tegevustesse rahvusvahelistes otsigumootorites
parema leitavuse saavutamiseks.
8.6 Rahvusvahelistumise projektid ja abikõlblike tegevuste eelarve
Projekt / initsiatiiv Aeg Eesmärk Oodatav tulemus Kulud
2015-2018
Tegevus 19:
Koostööpartnerite
otsing
2016 –
Norra;
Rootsi -
2017;
2017 –
Saksamaa
2018 -
Inglismaa
Suurendada klastri partnerite
kontaktvõrgustikku
prioriteetsetel sihtturgudel
Neljal sihtturul on läbi viidud
partnerotsing, mille tulemusel on
igale tegevuses osalevale
ettevõttele leitud vähemalt 20
unikaalset koostööst huvitatud
kinnisvara arenduses tegutsevat
ettevõtet või isikut; Tegevuse
tulemusel on ettevõtted
suurendanud toodete
rahvusvahelist turustamist.
48 000.-
Tegevus 20:
Puitmajaportaali
haldus
2016 -
2018
Suurendada klastri, klastri
partnerite ning partnerite
toodete rahvusvahelist
nähtavust ja leitavust internetis
Eesti puitmaja portaal
www.woodhouse.ee on läbi
AdWords kampaaniate
otsingumootorites kõrge
leitavusega; Klastri ettevõtete
Skandinaavia objektide
referentskataloogi koostamise
tulemusel on klastri portaalis igal
aastal uuenev objektide kataloog,
mis on taganud lehe külastatavuse
tõusu aastas vähemalt 50000
külastajale, klastri Facebooki
lehel on 2018 aastaks vähemalt
2000 jälgijat;
Lehele on loodud Eesti klientidele
mõeldud puitmajad blogi, milles
saavad osaleda nii ettevõtete
spetsialistid kui kliendid.
37 700.-
27
8.7 Projekti juhtimine
Klastrimeetme taotluses kirjeldatud tegevused on kokku pandud klastri nõukogu poolt, kes omavad
projekti strateegilise juhtimise kogemust alates 2010. aastast. Klastri projektijuhina jätkab
08.07.2013 klastri juhtimist alustanud Lauri Kivil. Kompetentne turundus- ja
kommunikatsioonispetsialist kaasatakse projekti novembris 2015.
8.8 Projekti juhtimisega seonduvad abikõlblikud kulud
ÜLEVAADE PARTNERITE KOMPETENTSIDEST 9
Käesoleva projekti partnerite ühine teadmiste- ja kogemustepagas ning profiil on eelduseks projekti
tegevuste edukale elluviimisele ja tulemuste saavutamisele.
Projekti juhtpartnerina tegutseb Eesti Puitmajaliit, kes on puitmajaklastri eestvedajaks.
Klastriinitsiatiivis osaleb kokku 36 partnerit, kellest 19 on puitmajatootmisega tegelevad ettevõtted,
kelle rahvusvahelise konkurentsivõime, lisandväärtuse ja rahvusvahelise müügi suurendamisele
klastriinitsiatiivi tegevus (sh käesolev projekt) on suunatud. Lisaks majatootjatele on kaasatud
Turundus- ja
kommunikatsioonis
petsialisti töötasu
2015 –
2018
(36 kuud)
Turundus- ning
kommunikatsioonitegevuste
elluviimine
Klastri projekti taotluses
kirjeldatud rahvusvahelistumise
ning kommunikatsiooni- ja
turundustegevused on
eesmärgipäraselt elluviidud,
seatud eesmärgid ja mõõdikud on
täidetud.
78 852.-
Rahvusvahelistu-
mise kulud kokku
164 552.-
Projekt / initsiatiiv Aeg Eesmärk Oodatav tulemus Kulud
2015-2018
Tegevus 21
Projektijuhi töötasu
2015 –
2018
(36 kuud)
Projekti ja projekti tegevuste
kvaliteetne elluviimine
vastavalt taotlusele;
Projekti aruandluse kvaliteetne
koostamine.
Klastri projekti taotluses
kirjeldatud tegevused on
eesmärgipäraselt elluviidud,
seatud eesmärgid ja mõõdikud on
täidetud.
107 940.-
Klastri töötajate
lähetusega
seonduvad kulud
36 kuud Projekti eestisiseste lähetuste
ning välislähetuste
võimaldamine
Projekti tegevuste korrektne
läbiviimine ja õnnestumine
8500.-
Projektijuhtimise
kulud kokku
116 440.-
28
projekti veel 7 haridusasutust/kompetentsikeskust, 3 arhitektuuribürood, 4 materjalitootja ning 3
erialaliitu.
TOETUSE ja OMAVAHENDITE SUHE KOGU EELARVES 10
Puitmajaklastri projekti omafinantseeringut rahastab nii juhtpartner Eesti Puitmajaliit MTÜ kui
klastri partnerid. Projekti tegevused jagunevad nö individuaalseteks kuuludeks, mis on välja toodud
konsortsiumlepingus ning mille kaasfinantseeringu tasuvad 100% ettevõtetest partnerid ning
solidaarseteks kuludeks, mis on välja toodud konsortsiumlepingus ning mille kaasfinantseeringu
tagab juhtpartner. Individuaalsed kulud tasutakse in kind põhimõttel, kus konkreetses tegevuses
osalev klastri partner tasub enne tegevuste algust tegevuskuludest 100%, peale tegevuse lõppu ning
klastri vahe- või lõpparuande läbivaatamist ning toetuse välja maksmist hüvitab klastri juhtpartner
projektis osalenud ettevõttele klastri toetuse väljamakse. Solidaarsed kulud katab klastri juhtpartner
100% enne tegevuste algust. Klastri tegevuskava rahastamise allikateks on 50 % EASi klastrite
toetamise meede, 12,63% projekti juhtpartner Eesti Puitmajaliit ning 37,37% klastri partnerid.
Toetuse ja omavahendite suhe kogu eelarves ning juhtpartneri võimekus projekti rahastada on välja
toodud taotluse lisa failis “Lisa 8 toetuse ja omavahendite suhe”. Failis on kajastatud juhtpartneri
tulud ning kulud seoses käesoleva projektiga. Juhtpartneri finantsvõimekus võimaldab kulusid tasuda
kuni aruannete läbivaatamiseni ning klastriprogrammi vahearuannete väljamakseteni.
KLASTRI TUGIFINANTSEERIMISEST VÄLJUMISE 11STRATEEGIA ja TEGEVUSKAVA
Klastrite arendamise toetamise tinimused ja kord määruse kohaselt lõpeb klastriprogrammi
Regionaalarengu Fondi toetus klastritele 2020.aastal, mis tähendab, et oluline on välja arendada
tegevused ning projektid, mis tagavad klastri jätkusuutliku ning partnereid toetava tegevuse ka peale
toetusprogrammi lõppu. Käesoleva projekti tegevuskava koostamisel on silmas peetud põhimõtet, et
projekti elluviimine valmistaks ette klastri iseseisva majandamise võimekuse. Tabelis 7 on välja
toodud projekti vältel välja töötatavad tegevused, mis tagavad klastrile peale klastrite meetme toetuse
lõppemise stabiilse tulu ning võimekuse iseseisvalt edasi tegutseda. Tabelis 7 toodud tegevused on
eelarvestatud taotluse lisa failis “Lisa 8 toetuse ja omavahendite suhe”, mis näitab klastri koosluse
ning tegevuste jätkumise võimekust ka peale tugifinantseerimise lõppu.
Tabel 7
Väljumisstrateegia
Tegevus Projekt Tulem
Teistes projektides osalemine
Interreg ning Horizon 2020 projektides osalemine; Läti klastriga ühistöö
Tegevuse tulemusel on koostatud INTERREG projekt Läti klastriga, jätkub ühisturunduse suunaline tegevus väljaspoole EU-d.
Sertifitseeriv asutus Klaster omandab CE märgise ning ETA sertifitseerimise õigused
Klastril on õigus puitmajatootjatele omistada CE sertifikaate, korraldada igal aastal märgise hindamist ning pikendamist
29
Seminaride korraldamine
tööstusjuhtide strateegiakool (efektiivsuse võti) tutvustada osalejatele näidetena meie tootjad Osalustasude laekumine
Muud koolitused ja seminarid
Energiatõhusus, projekteerimise täiendkoolitused nii partneritele kui kogu sektorile jm Osalustasude laekumine
Praktiliste töötubade läbiviimine
Käsitööpalkmaja ehitajate koolitamine; Rahvusvahelised käsitööpalkmaja kursused idabloki noortele Osalustasude laekumine
Kutseomistamine Täiendavate kutsete nõukogu poolt välja töötamine Kutse omistamisest laekuvad tasud
Termoviisromõõdistamine
Seadmete soetamine, teenuse osutamine sektori ettevõtetele toodete parandamiseks
Iga mõõdetava objekti pealt laekuv teenustasu
Ehitusjärelvalve osutamine
Eksperdi palkamine ehitusjärelvalve teenuse osutamiseks
Klaster on võimeline vahendama ehitusjärelvalve teenust, laeguv teenuse tasu
Ekspertiisi osutamine
Eksperdi palkamine ekspertiisi osutamiseks
Laekuv ekspertiisi tasu; Tagatud on sektoris toodetud puitmajade ekspertiis probleemide korral
Infoteenused
Sektori ettevõtetele statistika ning sihttururiikide seadusandluse müümine Info edastamise pealt teenustasu
Reklaami teenused Reklaami müümine klastri kodulehel
Klastri koduleht teenib kasumit ettevõtete reklaamide kuvamisega
Reklaami teenused Müügipakkumiste vahendamine liikmeskonnale
Läbi klastri kodulehe tulevad pakkumised muuta tasuliseks, iga edastatud päringu eest tasu laekumine
KLASTRI STRATEEGIA KOKKUVÕTE
Eesti puitmajaklastri eesmärk on suurendada klastris osalevate ettevõtete rahvusvahelist
konkurentsivõimet, kasvatada klastri liikmete poolt loodavat lisandväärtust, müügitulu nii koduturul
kui sihtturgudel. Klastri eesmärkide saavutamiseks keskendub puitmajaklastri projekt rahvusvahelise
koostöö arendamisele ettevõtete, teadus-arendus- ja haridusasutuste vahel ühisturunduse,
mainekujunduse, kompetentside arendamise ning tootearenduse valdkonnas.
Projekti eesmärkide saavutamiseks keskendub klastri projekt alljärgnevatele tegevustele:
puitmajade lisandväärtuse tõstmine läbi targa maja kontseptsiooni ning taastuvate
energialahenduste suurem rakendamine puitmajatööstuses;
tootmisprotsesside tõhustamine läbi IT-lahenduste rakendamise;
hoonete energiatõhususe ning tuleohutuse arendamine;
puitmajade sertifitseerimist toetavate baasuuringute läbiviimine;
rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurendamine koostöös klastri rahvusvaheliste
partneritega;
sihttrugudel süstemaatilise kommunikatsiooni ning mainekujunduse loomine;
tooteid ja teenuseid tutvustavate turundusürituste läbiviimine;
30
sektori kompetentside arendamine;
Projekti tegevused aitavad kõrvaldada sektori tänased suurimad arengu takistused:
1. Läbi sertifitseerimisprotsesse toetavate arendustegevuste on tagatud seaduslikud õigused
Eesti puitmajatootjatel Euroopa turul edasi tegutsemiseks;
2. Ettevõtte ja tooted on valmis rakenduvateks energiatõhususe miinimumnõuteks;
3. Sihtturgudel ettevõtete turundustegevuste toetamise ning ühisturundusprojektide läbiviimise
kaudu ei ole Eesti ettevõtted järjest tihenevas konkurentsis peamistele konkurentidele
turupositsioone kaotanud vaid turuosa suurendanud;
4. Kasvanud on ettevõtete müügimahud nii kodu- kui sihtturgudel;
5. Lisaks Norra turule on ettevõtete sihtturugde hulgas kasvanud ka muude riikide osakaal;
6. Ettevõtted on endiselt konkurentsivõimelised ka järjest kallinevate tootmissisendite
kontekstis;
7. Kasvanud on sektori tehnoloogiline areng;
8. Riiklike institutsioonid on rakendatud sektori mainekujunduse edendamiseks;
9. Ellu on kutsutud riiklikud toetusmeetmed sektori arendamiseks;
10. Tõusnud on toodete lisandväärtus IT-, “targa maja” ning taastuvate energialahenduste
suurema kasutuse tulemusel, kasvanud on ressursside säästlikum kasutamine läbi puidust
ehitamise osakaalu suurenemise.
Klastri tänane kooslus omab piisavalt kompetentse ja kogemusi projekti tegevuste elluviimiseks ning
juhtpartner võimekust projekti nii strateegiliselt, praktiliselt kui finantside osas juhtida. Koostatud
strateegia ning tegevuskava on kaasanud varases staadiumis kõik olulised huvigrupid
(puitmajatootjad, teadus- ja arendusasutused, siduspartnerid) ning lähtub reaalsetest vajadustest,
sektori arengu takistustest ning tulevikutrendidest.
Tegevuskava elluviimine tagab Eesti ühe edumeelseima tootmissektori järjepideva innovaatilise
arengu, majandustulemuste ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu ning panustamise nutika
spetsialiseerumise valdkonna arendamisse:
Eesti puitmajaklastri ettevõtete projekti elluviimise tulemusel kasvab puidust ehitamise
osakaal nii kodu- kui välisturgudel, läbi mille suureneb ressursside säästlikuma kasutamise
osakaal.
Läbi “targa maja”, IT-lahenduste ning taastuvate energialahenduste integreerimise
puitmajade tootmisprotsessi kasvab puitmajade lisandväärtus, ettevõtete kasumlikkus
puitmajasektori tulemuslikkus ning Eesti riigi majandus.
23.08.2015
