1

Ülikooli ja ettevõtete koostöövõimalustest

Tõnis MetsTonis.mets@ut.ee

http://www.evk.ut.ee/Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus

01. Oktoober 2007

2

Tõnis Mets, CV

• Elektroonikainsener, Tallinna Tehnikaülikool, 1976• Patendiinstituut, Moskva, 1979• 15 leiutist: digitaalne kulumõõtja & muundurid, diisel-

mootorite diagnostika, 1980-85• VEMO direktor, 1989-1991• Ettevõtja, oma firmad alates 1988, müünud 3 äri • Juhtimiskonsultant & -treener, nõukogu ja juhatuse

liige mitmes firmas, alates 1994• Dotsent, Ettevõtluskeskuse juhataja, Tartu Ülikool,

alates 2003

3

Teemad

• Eesti majandus üldiselt

• Miks teadmusmajandus

• Ülikooli roll teadmusmajanduses

• Ülikooli ja ettevõtete koostöö, kas riik on partner?

• Mis takistab koostööd?

4

Eesti SKP in. kohta EL-25 suhtes

Eurostat

5

Väliskapitali sissevool, % SKP-st

6

Tootlikkus võrreldes EL-igaAnsip 2007

7

Eesti majanduse konkurentsivõime probleemid

• Domineerib tööjõuintensiivne tootmine

• Madal lisandunud väärtus ekspordtoodangus üldiselt

• Ekspordi struktuur muutub aeglaselt

• Tootlikkus allpool EL-i taset

• Kitsasuunalised teadusuuringud

• Mõned sektorid kaotavad konkurentsivõimet juba täna (rõivatööstus, tekstiil, mööbel)

Varblane, 2005

8

Miks tootlikkus ja innovatsioon on aktuaalne?

• Odavale tööjõule üles ehitatud majanduskasv pole jätkusuutlik

• Tööviljakus ja -efektiivsus on jätkuvalt probleem

• Ettevõtlikkuse loomulikud ressursid Eestis on ammendumas

• Eelarve võimaldab teha investeeringuid tulevikku (Kas tehakse?)

• Euroopa Liidu finantsallikad

9

Väljapääsu nähakse teadmuspõhises majanduses!?

• Teadmistepõhine Eesti 2002-2006, 2007- 2014

10

Teadmusmajandusele on omane,...

• ..., et uus teadmus on tihedalt integreeritud traditsioonilise majanduse valdkondadega ja ühiskonnaga tervikuna kõigil tasanditel

Kuni uute ja traditsiooniliste majandusvald-kondade teadmus(ed) eksisteerivad sõltumatult üksteisest, pole põhjust rääkida teadmusmajandusest

11

Ülikoolide uus roll• Ülikoolid kui teadmiste jagajad – vana mudel• Teadusülikoolid kui uuringutel põhinevate

teadmiste jagajad – “esimene akadeemiline revolutsioon” 20. saj alguses

• Ülikoolid teenivad ühiskonda – “teine akadeemiline revolutsioon”, 20. saj lõpp – ettevõtliku ülikooli kontseptsioonInnovaatilise mõtteviisi kandjana toetab ülikool keskkonna loomist, kus kohtuvad ühiskonna arenguvajadused ja teadlaste oskused (TÜ koduleht).

12

MISSIOON: Ettevõtliku ülikooli loomine

• Ettevõtlusteadlikkuse kasv liikmeskonna hulgas

• Ülikooli teadussaavutuste kommertsialiseerimise toetamine

• Panus regionaalsesse arengusse

• Ettevõtluse ja innovatsiooni uurimine, ettevõtlusõppe arendamine

13

Tartu Ülikool ja koostöö ettevõtetega

• Üldharivad avalikud loengud• Täiendkoolitus• Eksperthinnangud• Koostööprojektid

Koostöö regioonides:• Kolledžid, avatud ülikool• Regionaaltalitus, alates 1995• AHHAA, jt.

14

Tartu Ülikool ja koostöö ettevõtetega

• AS Tallinna Piimatööstus: Piimatoodete sari Hellus (probiootiline piimhappebakter Lactobacillus fermentum ME-3)

• OÜ Quattromed: Nakkushaiguste (Chlamydia trachomatis) geenitehnoloogilise diagnoosimise teenus

• OÜ Müomeetria: Seade bioloogiliste kudede funktsionaalse seisundi diagnoosimiseks

15

Probleemid, innovatsiooniuuringud (CIS3 & CIS4):

Innovaatilise teadmuse allikad Eesti puidusektori ettevõtetes (3=kõrge tähtsus, 0=ei kasutata) (Varblane, et al 2007):

• Tarnija – 1.84• Firmasisene – 1.68• Kliendid – 1.58 • Konsultatsioonifirmad – 0.44

Madalaim hinnag ülikoolidel (0.2) ja T&A instituutidel (0.15)

MIKS? MIS ON PÕHJUS?

16

Kas meil mõistetakse innovatsiooni olemust?

• Kas tahame ja oskame innovatsiooni-protsesse juhtida?

17

Innovatsiooni iseloomustus:

• Ajavahe baasuuringutest rakenduseni

• Tulemuslik rakendus algab väikesest (Rootsi tuletikutööstus, Bill Gates, IKEA)

• Edukuses on määravaks organisatsiooniline võimekus kordistada teadmust ja kompetentsi

• Majanduse globaliseerumine

• Innovatsioon on ettevõtluse tuumkompetents - majanduslik ja sotsiaalne, vähem teaduslik või tehniline

18

Milline on koostööpartnerite panus: Kuidas mõõdetakse? Mida

rahastatakse?

• Valitsus: T&A-kulutused, % SKP-st

• Ülikool: bibliomeetrilised indikaatorid – artiklid (ISI Web of Science), patendid (alates 2004)

• Ettevõtted: teadmuspõhine lisandunud väärtus?

19

Eesti T&A kulud avalikus ja ärisektoris, % SKP-st

0,00%

0,10%

0,20%

0,30%

0,40%

0,50%

0,60%

0,70%

0,80%

0,90%

1,00%

2000 2001 2002 2003 2004 2005

Basic research Appled research Development Business sector

20

Publikatsioonid: ISI Web of ScienceAllik 2003

21

Millised on Ülikooli võimalused?

• Haridustellimus – riik + avalik sektor: kes oskab prognoosida vajadust? Mille põhjal?

• Teadusuuringud – Teadusfond: peamised finantseerimiskriteeriumid on bibliomeetrilised

• Rakendusuuringud – EAS, ettevõtted?

22

Millised on meie võimalused?

• Kas areng on toimunud tänu liberaalsele majanduspoliitikale või sellele vaatamata?

• Kas ja kuidas juhitakse arengut?

• Teadusuuringud ja innovatsioon

• Millised on haridussüsteemi võimalused? Ülikool?

• Kas ettevõtted on partneriks ülikoolile?

23

Milline tahame olla?

24

Tänan kuulamast!Küsimused?

Mõtted?Ideed?

Tõnis Mets

Tonis.mets@ut.ee

25

Tootlikkusest, teemad:

• Kuidas mõista? Kuidas mõõta tootlikkust?

• Tootlikkuse tähendus, tööviljakus

• Tootlikkus ja innovatsioon

• Tootlikkus ja teadmusmajandus

• Tootlikkus ja sotsiaalne kapital

• Millised on meie võimalused?

26

Tootlikkus ja sotsiaalne kapital

• Tootlikkus ja traditsioonid

• Tootlikkus ja turg

• Konkurentsivõime ja eksport

• Kas oleme konkurendid ja kellega konkureerime?

• Koostegevus ja usaldus

• Innovatsioon läbi kõigi tasandite

27

Meil on arenguruumi!

28

Ettevõtete struktuur tehnoloogiataseme järgi Balti riikides ja EL-is (2005)

12.7 8.116.9 18.0

12.1 8.2 6.915.8 10.4

14.9

25.821.1

29.9 26.5

24.214.9 18.3

27.8

18.9

28.8

55.365.9

47.6 50.561.5

73.0 70.9

49.264.2

46.5

9.86.57.26.2 4.9 5.7 5.0 3.83.82.20%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

EU-15

Estonia

Czech

Finlan

d

Greece

Latvia

Lithuan

ia UK

France

Germ

any

High-Tech Medium High-Tech Medium Low-Tech Low Tech

29

Tööjõu tootlikkus Eestis 2005

Ansip 2007

30

Kuidas mõista & mõõta tootlikkust?

• Tootlikkus ja majandusnäitajad

• Kas oskame mõõta tootlikkust?

• Mis piirab tööviljakust?

• Tööviljakus kui konkurentsivõime mõõt

• Tootlikkus ja lisandunud väärtus

• Väliskapitali sissevool ei ole kasvatanud meie tootlikkust

31

Soome kui teadmusmajanduse näide

World Bank Review Seminar, 16 May 2005, P.Ylä-Anttila and ETLA team