EEsti ElEktri-tööstusE liit

Energeetika – kindel valikEeldused ja oskused

Haridus ja palk

3

EnErgEEtika—tULEVikU aLa

ermotuumaenergia, fossiilsed

kütused, Estlink, smart grid ja

säästlik energiakasutus – kas tundub

keeruline? kõik see on tegelikult soojus

toas, tuli valgusfooris, mobiiltelefoni

laadimine ja internetis surfamine. Ener-

geetika on nendele, kes oskavad

keerulistest asjadest aru saada ja neid

igapäevaelu lihtsate toimingutega seos-

tada.

Elektrienergia tootmine. kütu-

sena on põlevkivi paljuski asendumas

puidu, tuule ja tuumakütusega.

Ülekandeliinid. Narvas toodetud

elektrienergia jõuab Põlvasse, kures-

saarde, Helsingisse ja riiga.

Smart grid (inglise keeles ‘tark

elektrivõrk’). iga Eestimaa koduni viivad

elektriliinid võimaldavad sisse lülitada

oma kodu veeboileri või elektriradiaatori

ka töö juures olles.

Avatud turg. igaüks saab ise

valida, kelle käest ja millise hinnaga

elektrit või soojust osta.

Energeetika on tulevikku suunduv

ala. Just praegu on vahetumas tehno-

loogia ja tehnika. Energeetikas on vahe-

tumas põlvkonnad, kus oskustöölised,

spetsialistid, insenerid ja teadlased

vajavad järelkasvu – noori ja nutikaid,

kes kutsekoolis või kõrgkoolis on

valinud oma eriala soojuse, kütuste,

elektri või laiemalt energeetikaga seon-

duvates valdkondades.

Lembit ValiEesti Elektritööstuse liidu

juhatuse esimees

t

Eesti Elektritööstuse Liitkadaka tee 42, 12915 tallinntel 715 1221

5

EES

ti E

LEk

trit

ÖÖ

StU

SE

Liit

4

esti energiasüsteem on keerukas

kompleks, kus töötavad koos nii

Narva põlevkivi-, iru ja mitmed väik-

semad soojusjaamad, hüdroelektri-

jaamad ja tuulegeneraatorid. Ülekan-

deliinid kannavad elektrienergia

kõrgetel pingetel üle kõigisse Eesti

linnadesse ja asulatesse. Ülekandelii-

nide kaudu on Eesti energiasüsteem

omakorda ühendatud soome,

Venemaa ja läti energiasüsteemidega,

mis üksteist vastastikku mõjutavad.

Jaotusvõrkude ülesanne on viia elekter

iga Eesti tehase ja koduni. igas majas

on omakorda keerukas juhtmete, lüli-

tite, kaitsete ja tarbijate süsteem, mis

lõpptulemusena on valgus laelambis,

soojus radiaatoris ja keedukannus

mulisev teevesi.

Energeetika on läbi põimunud

it-lahendustega. Viimase kümne aasta

jooksul on uuendatud pea kõik dispet-

šerjuhtimis- ja andmehõivesüsteemid,

samuti suur osa mõõtesüsteemidest.

keskkonnasaaste vähendamiseks

paigaldatakse Narva elektrijaamade

korstnatele filtrid suitsugaaside ja tuha

kinnipüüdmiseks, põlevkivist elektri ja

MitMEtahULinE EnErgiaSüStEEM

soojuse tootmiseks on kasutusele

võetud uus tehnoloogia, ehitatakse

loodussõbralikke ja ümbruskonda hästi

sobivaid alajaamu jne.

Energeetika alla kuuluvad elektro-

energeetika ehk soojuse ja elektri toot-

mine, ülekandmine, jaotamine ja müük.

lisaks kuuluvad energeetikasektorisse

ka erinevad alternatiivsed elektri ja sooja

tootmise viisid, samuti kütuste, näiteks

põlevkiviõli tootmine.

Eesti energeetikasektoris töötab

praegu ligi 20 000 inimest. Nagu

paljudes Eesti tööstusvaldkondades, on

ka energeetikas üks põlvkond justkui

vahelt ära jäänud ning töötajate vanus

on suhteliselt kõrge. Vajaka on headest

oskustöölistest, spetsialistidest ja inse-

neridest. Järelkasvu vähesus on

enamiku tehnikavaldkondade probleem.

tänapäevane euroopalik riik ei ole

võimeline energeetikata toimima. Mida

aeg edasi, seda olulisemaks energeetika

muutub. Olulised teemad on vabaturg,

varustuskindlus ja energiaturvalisus,

roheline energia ja energiasääst, uued

tehnoloogiad ja uued kütused – see kõik

on kõneaineks kogu maailmas.

E

6

EES

ti E

LEk

trit

ÖÖ

StU

SE

Liit

kaS tUUMa- Või tUULEEnErgia?

alik tuumajaama või mõne muu

elektritootmise viisi vahel on

eelkõige valik energiakandjate, majan-

duslike põhjenduste ja keskkonnakait-

seliste tegevuste vahel. tuumajaam

tuleb – selles võime peaaegu kindlad

olla. Praegu on veel lahtine, kas riigi või

mõne ettevõtte omanduses olev

tuumajaam hakkab paiknema Eestis,

leedus või soomes.

Fossiilsete kütuste põlemisega

kaasneb CO² eraldumine, kuid taastu-

vatest energiaallikatest tootmine ei

paku veel vajalikus mahus või vajaliku

kindlusega elektrienergia tootmise

võimalust.

tuumajaam võiks saada Eesti

jaoks reaalsuseks 2020. ja 2025. aasta

vahel. Jaama rajamiseks ja töös hoid-

miseks vajalike inimeste väljaõpeta-

mine on juba alanud. kolm noort

inimest on Eesti Energia stipendiaati-

dena lõpetamas magistrantuuri rootsi

kuninglikus tehnikaülikoolis, kus nende

erialaks on just tuumaelektrijaamad.

„samapalju on kõne all ka taastu-

vatest energiaallikatest tootmine –

tuulest, veest, puiduhakkest, turbast

või muust. tuumaenergia ja tuule-

energia pole tänaste tehnoloogiliste

lahenduste juures teineteisele siiski

alternatiiviks, teineteist täiendavateks

suures energiasüsteemis aga küll,”

räägib Eesti Elektritööstuse liidu

tegevjuht Kaie Saar.

Ükskõik, kas elekter toodetakse

tuuma-, soojuselektri- või hüdro-

jaamas, on selle jõudmiseks tarbijateni

vaja elektrivõrke. Ainus maailmas

olemasolev tehnoloogia elektrienergia

suurte koguste transportimiseks

kõrgetel pingetel vajab liine, alajaamu,

juhtmeid, automaatikat. tehnilised

ühendused annavad võimaluse

turgude ja kauplemise jaoks. Estlink ja

kavandatav Estlink 2 seovad Eesti

energiasüsteemi Põhjamaadega tehni-

liselt, kuid annavad ühtlasi võimaluse

osta-müüa elektrit Põhjamaade ener-

giaturul.

V

9

SääStLik MõttEViiS aLgab kodUSt

äästliku mõtteviisi vajalikkust on

propageeritud viimastel aastatel

väga palju. tänapäeval on võtmekü-

simus tasakaalu saavutamine majan-

dusliku efektiivsuse kasvu ja loodusva-

rade säästliku kasutamise vahel. Elame

piiratud ressursside maailmas ja tegeli-

kult saab igaüks meist oma igapäeva-

seid tegemisi sättida nii, et peetakse

silmas keskkonna taluvuspiire ning

ressursside säilitamise vajadust. Parim

viis hoida keskkonda puhtana on

säästa energiat igal võimalikul moel.

loomulikult tuleb energiahoid kasuks

ka säästja rahakotile.

Energia arukad tarbimisharju-

mused algavad kodust. Eesti kesk-

miste näitajate järgi kulub perekonna

eelarvest soojusele ja elektrienergiale

umbes 12%, Euroopa liidus 2–3%.

Perekonna elektrikuluÜldjuhul on keskmise pere aastane elektri-

kulu 3500–5500 kWh piires (siin ei sisaldu

elekterkütet), mis kululiigiti jaguneb järgne-

valt:• elektrilinesaunakeris1000–1500kWh,• toiduvalmistamine800–1000kWh,• sügavkülmik900–1200kWh,• külmik400–500kWh,• pesumasin400–500kWh,

• nõudepesumasin400–500kWh,• TVjastereoseadmed200–300kWh,• valgustus400–500kWh,• triikiminejakoristamine200–300kWh

Pere aasta jooksul tarbitud soojusest

(umbes 20 000 kWh) kulub küttele

40–50%, ventilatsioonile 20–25% ning

soojale tarbeveele 15–25%.

Kasutatud kokkuhoid.energia.ee materjale

8

EES

ti E

LEk

trit

ÖÖ

StU

SE

Liit

s

10

EES

ti E

LEk

trit

ÖÖ

StU

SE

Liit

Energeetikavaldkonnas ootab ees palju olulisi

väljakutseid ning lähiaastatel suunatakse sinna

mahukaid investeeringuid. sellega seoses on

jätkuvalt suur nõudlus ka energeetika ja sellega

seotud valdkondade spetsialistide järele. spet-

sialiste vajatakse nii põlevkivi kaevandamise,

elektri, soojuse ja õli tootmise kui ka elektri

transpordi, müügi ja lisateenuste alal. tööturul

on väga nõutud erineva energeetikaharidusega

töötajad alates kutseharidusest kuni inseneriõp-

peni. Energeetika ja sellega seotud haridus on

kindel valik edukale karjäärile alusepanekul.

tuleviku energialahendustesse on oodatud oma

panust andma vastutustundlikud ja ettevõtlikud

inimesed.

Energeetika valdkonda siirduv noor peaks

andma positiivsed vastused järgmistele küsi-

mustele:

• kastahantehaolulisttööd,

mis mõjutab inimeste elusid?

• kasmullemeeldivadpõnevadväljakutsed?

• kassoovinkindlatametitja

karjäärivõimalusi kogu eluks?

• kastahantööd,millessaanendteostada

nii oma kodukohas kui ka rahvusvahelisel

tasandil?

• kasolenvastutustundlik,ettevõtlikja

õppimisvõimeline?

• kastahanandaomapanusetuleviku

energialahendustesse?

EnErgEEtika – kindEL VaLik

Kristel LaudEesti Energia värbamise ja järelkasvu juht

EELdUSEd ja oSkUSEdENErgEEtikA nõuab tugevat tehnika-

huvi ning üle keskmise teadmisi ja huvi

loodusteaduste vastu. Valdkonnas tööta-

mine eeldab häid baasteadmisi mate-

maatikas ja füüsikas.

Et energeetikavaldkond on väga lai,

leiab sobiva töö nii täpne insener, loomin-

guliste eeldustega inimene, teadustöötaja

kui ka kuldsete kätega töömees.

ENErgEEtikAVAldkONNA iNsENErid

töötavad büroos, tsehhis, laboratooriumis

ja väliobjektidel. töökoht ja selle sisustus

sõltub suuresti töö iseloomust – mõni töö

nõuab enam väljas viibimist, mõnda tööd saab

teha ainult kindlas ruumis või kontoritingi-

mustes (näiteks dispetšer või projekteerija).

teoreetilised ettevalmistustööd, doku-

mentatsiooni kasutamine ja uurimistööd

nõuavad üldiselt head arvutikasutamise oskust

ja mitme spetsiifilise programmi tundmist.

Enamik projekteerimistöid tehakse tänapäeval

samuti arvuti abil.

ENErgEEtikAiNsENEridE töös on ülioluline

kasutada õigeid töövahendeid ja järgida töö-

ohutust.tööohutust järgitakse vastavalt isO

standardile ning tööandjad kindlustavad

töötajad isiklike kaitse- ja abistavate töövahen-

ditega.

tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas,

erandjuhtudel võib see kujuneda pikemaks.

On ametikohti, kus on vaja erilisi isiku-

omadusi. Näiteks tootmise ja võrkude juhti-

mise poolel töötavate dispetšerite töös on

väga oluline tähelepanelikkus, keskendumis-

võime ja kiire reaktsioon. dispetšeril tuleb kogu

tööaja, mis on vahetustega, jälgida andmerida-

dega arvutiekraani, reageerida iga veateate või

anomaalia korral. töö on võrreldav lennujuhti-

mise spetsialistide ametiga.

ENErgEEtikA on majandusharu, mis sobib

karjääri tegemiseks. kümne-viieteistkümne

aasta jooksul saab suur osa praegustest tipp-

ja keskastme energeetikutest pensioniealiseks.

Põlvkonnavahetus annab noortele võimalusi,

mida pole paljudes teistes sektorites.

Energeetikavaldkonna

erialad kutsekoolides

2009/2010. õppeaastal

Elektrotehnika ja energeetika

kutsekeskharidusõpe

(põhihariduse baasil)

ElEktrik

Järvamaa kutsehariduskeskus

tallinna Ehituskool

(eesti ja vene keeles)

tartu kutsehariduskeskus

Viljandi Ühendatud kutse-

keskkool

ElEktrik

(kOOstEElEktrik)

töökohapõhine ehk nn

õpipoisiõpe

tallinna Polütehnikum

(eesti ja vene keeles)

ElEktrisEAdMEd

JA -sÜstEEMid

tallinna Polütehnikum

(eesti ja vene keeles)

Elektrotehnika ja energeetika

kutseõpe (keskhariduse baasil)

ElEktrik

ida-Virumaa

kutsehariduskeskus

(vene keeles)

Narva kutseõppekeskus

(vene keeles)

Pärnu saksa tehnoloogiakool

tartu kutsehariduskeskus

Viljandi Ühendatud kutse-

keskkool

ElEktrisEAdMEd

JA -sÜstEEMid

tallinna Polütehnikum

(eesti ja vene keeles)

sOOJusENErgEEtikA

sEAdMEtE HOOldus

JA rEMONt

Narva kutseõppekeskus

(vene keeles)

Energeetikavaldkonna

erialad kõrgkoolides

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ)

ENErgEEtikAtEAduskONd

Elektriajamid ja jõuelektroonika

Elektroenergeetika

geotehnoloogia

MEHHAANikAtEAduskONd

soojusenergeetika

TTÜ Virumaa Kolledž

kütuste tehnoloogia

Energiatehnika

Eesti Maaülikooli

Tehnikainstituut

Energiakasutus

12

EES

ti E

LEk

trit

ÖÖ

StU

SE

Liit

14

EES

ti E

LEk

trit

ÖÖ

StU

SE

Liit

ektori populaarsed töökohad

on Eesti Energia As, Elering

(endine Põhivõrk OÜ), Jaotusvõrk,

Narva Elektrijaamad, ABB Eesti,

siemens, Eltel Networks, Elektri-

tsentrum, Harju Elekter, Empower,

Vkg, Fortum jpt. Energeetika erihari-

dusega inimesed töötavad ka

paljudes ehitus- ja projekteerimis-

ettevõtetes.

Energeetikas on alati olnud

Eesti keskmisest veidi kõrgem palk.

Energeetikasektor on stabiilne –

kütused, elektri- ja soojatootmine ei

kao kunagi. töö on alati olemas.

Energeetikas on tugevad

ametiühingud. töötajatel on kollek-

tiivlepingud, mis tagavad stabiilsuse

ja pakuvad erinevaid soodustusi.

Osa soodustustest tuleneb vald-

konna eri osade raskusastmest,

näiteks kaevuritel ja soojatootmises

tegutsevatel inimestel.

töö- ja karjäärialane liikumine

Euroopasse ja mujale on Eestist

suhteliselt väike, kuna inseneride ja

heade oskustööliste palgad on piisa-

valt kõrged. samas on võimalik seda

tööd teha igal pool maailmas, kuna

töö spetsiifika on kõikjal sarnane.

PaLk ja SoodUStUSEd

estis on energeetikateadmisi

võimalik saada paljudes koolides.

insenerierialade kõige laiem valik on

tallinna tehnikaülikoolis (ttÜ), kuid

sektoris vajalikke töötajaid koolitab ka

Eesti Maaülikool.

ttÜ energeetika-, mehhaanika-,

keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskonnas ning matemaatika-

loodusteaduskonnas on võimalik spet-

sialiseeruda valdkonnale, mis

võimaldab kooli lõpetamise järel leida

töökoht energeetikaettevõtetes.

Erialaõpe on kaheastmeline: bakalau-

reuseõpe kestab 3 aastat. konkreetse

eriala ja insenerihariduse saamiseks

tuleb õpinguid jätkata kaheaastases

magistriõppes. Erialasid on võimalik

omandada ka avatud ülikooli õppe-

programmis.

ElEktrOENErgEEtikA JA

sOOJustEHNikA iNsENErid on

kõrgharidusega tehnika- ja tehnoloo-

giaspetsialistid, kes töötavad spetsia-

listina, keskastme- või tippjuhina elekt-

rienergia tootmise, ülekande ja jaota-

mise valdkonnas. Elektriinseneride töö

eesmärk on tagada elektriliste süstee-

mide, mootorite ja seadmestiku efek-

tiivne ja ohutu töö. Nad tegelevad

elektriliste süsteemide, elektrimooto-

rite, elektriajamite ja muu seadmestiku

(sh ka valgustuse) väljatöötamise, hool-

damise ja parandamisega. Elektriinse-

neri töö on uurida ka oma valdkonnas

kasutatavate materjalide, toodete või

protsesside tehnoloogilisi aspekte.

soojusenergeetikaalane kõrgharidus

võimaldab saada juhiks või spetsialis-

tiks soojuse ja elektri tootmise ning

kasutamise alal.

Võimalus omandada üle-euroo-

paliselt tunnustatud inseneri kutsetun-

nistus ükskõik kummal erialal eeldab

lisaks magistrikraadi omandamisele ka

kaht aastat erialast tööd.

soojustehnika alal on inseneri

kutse omistaja Estis (Eesti soojusteh-

nika inseneride selts), elektroenergee-

tika alal EEEs (Eesti Elektroenergeetika

selts).

1990. aastate alguses toimusid Eesti

haridussüsteemis suured muutused.

Energeetika valdkonnas kadus raken-

dusliku kõrghariduse omandamise

võimalus.

Praegu annab tallinna tehnikaüli-

kool oma Virumaa kolledžis haridust

energiatehnika erialal, mille lõpetajad

saavad rakendusliku kõrghariduse.

haridUS ja tÖÖVõiMaLUSEd

Õppeprogrammi kahel viimasel

aastal spetsialiseerutakse soojatoot-

mise, elektritootmise või jaotusvõr-

kude erialale. loodetavasti kasvab

rakendusliku kõrghariduse osakaal

kõrghariduses juba lähiaastatel

tööandjate soovitud suunas.

kutseharidus on Eestis heal

tasemel. Elektrikuhariduse saab

omandada mitmes koolis. tallinna

Ehituskool annab ehituselektriku,

tallinna Polütehnikum madalpingee-

lektriku õpet. Elektrikuks saab

õppida ka tartus, Pärnus, ida-Viru-

maal, Järvamaal ja Viljandis. Elekt-

riku kutseeksamite korraldaja ja

kutse omistaja on Eesti Elektritööde

Ettevõtjate liit (EEtEl).

Pidev täiendusõpe tööandja

toetusel kuulub paljudes ametites

töö juurde. Mitmed valdkonna

tööandjad võimaldavad töötajatele

igal aastal täiendusõpet kuni ühe

kuupalga ulatuses.

E

s

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Eesti Energia AS, Elering OÜ ja ABB Eesti AS

trükis valmis Euroopa sotsiaalfondi toel