ENÜ 2007/1EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUA AJALEHT

1

17. veebruaril toimunudENÜ kokkusaamiselvõttis ENÜ vastu sisukaja mahuka tööplaani Ipoolaastaks. Südasu-veks võime tõdeda, etplaanitud töödegaoleme ka toime tulnud.

Suurimaks ürituseks 2007.aasta kevadel oli kindlas-ti meie lähisuhtevägival-la teemaline konverents14. aprillil, kus esinesidEesti, Rootsi ja Norraspetsialistid (konverentsipildid lk …).

Väga oluliseks ettevõt-

Eesti Naisteühenduste Ümar-laua tegemised 1. poolaastal

miseks on ka ENÜ koos-tatud variraporti ÜROnaiste diskrimineerimisekõigi vormide likvideeri-mise konventsiooni täitmi-se kohta Eestis, mille saat-sime ära juuni lõpus (lü-hendatud tekst lk....). Ees-ti riigiraporti arutelu ÜROCEDAW komitee 39. istun-gil New Yorgis toimub 23.-24. juulil, üritusel saabosaleda ka ENÜ esindaja.

Sel kevadel tegelesimetõsiselt kahe meie naiste-le väga olulise seaduseel-nõuga, milleks on pere-konnaseaduse (loe lähe-malt lk …) ja võrdse koht-

lemise seadus. Võrdsekohtlemise seadusest jõu-dis Riigikokku kogunikaks varianti (nii eelmise-le kui märtsis valitud uue-le koosseisule) , ENÜ esi-tas oma arvamused mõle-ma eelnõu kohta. Eelnõu-de arutelu Riigikogus jät-kub sügisel.

Oleme tõlkinud eestikeelde mitmeid EWL jateiste organisatsioonidesoolist võrdõiguslikkustpuudutavaid dokumente,mis on nüüd kättesaada-vad uuendatud ENÜ kodu-lehel www.enu.ee.

ENÜsse kuuluvad orga-

nisatsioonid on korralda-nud arvukalt üritusi, midaoleme sel aastal esma-kordselt saanud rahaliselttoetada läbi ENÜ Sihtasu-tuse HasartmängumaksuNõukogule esitatud pro-jekti. (lähemalt Saaremaaja Hiiumaa naiste tegemis-test loe lk..)

Suur tänu kõigile neile,kes tööplaani kirja pan-dud üritused ellu viisid. Jajõudu meile kõigile järg-miseks poolaastaks!

Eha ReitelmannENÜ Sihtasutuse

juhataja

Kina Sjöström Rootsist, Eha Reitelmann Eestist ning Maya B.Nielsen ja Tove Smaadahl Norrast lähisuhtevägivallalepühendatud konverentsil “Kui armastus teeb haiget”, mis peeti 14. aprillil 2007 Tallinna ülikoolis.

2

Perekonnaseaduse eelnõujätab pere vaesema osapoole

kaitseta

Perekonnaseaduseeelnõu, mida on tehtudalates 1996. aastast, onnüüd Riigikogus ja sedamenetleb õiguskomis-jon. Eelnõu algatamisepõhjenduseks, et senineperekonnaseadus onvananenud.

Eeskätt ootavad uut sea-dust eestkoste ja hooldus-küsimused.

Eelnõu autorid lubavadlihtsamat ja selgemat re-gulatsiooni, niisamutikohtute töö vähenemist jarohkem etteaimatavaidotsuseid kui seni.

Selles on tõsine põhjuskahelda ja seda eeskättabikaasade varasuhetessepuutuvates küsimustes,aga ka näiteks elatisekohta käivates sätetes onregulatsioon üldine jaebamäärane ning jätabkohtutele suure otsustus-ruumi.

Võõrad regulatsiooniduues eelnõus tulenevadsellest, et eelnõu koosta-jad on suures osas jäljen-danud saksa õigust. Ühestküljest on see loogiline,kuna Eesti tsiviilseadus-tes ongi saksa õigusestmalli võetud, kuid teisaltpeaks perekonnaseaduseeelnõu juures arvestamaenim siiski seda, millisedon meie perekonnasuhted

ja mis ootused on meie ini-mestel perekonnale jaseda reguleerivale seadu-sele.

Seda enam, et saksaõigusest mahakirjutami-sed pole ka teistes seadus-tes meile valutult läinud.Oma peaga mõteldesoleks nii mõndagi senitehtust õnnestunud pare-mini teha.

Olulisim muudatus eel-nõus on abikaasade vara-suhte regulatsiooni muu-tus.

Kui seni oli meil abielupuhul tegemist abikaasa-de ühisvaraga va enneabielu omandatu ja abi-elu ajal kingitu, päranda-tu, juhul, kui sooviti tegidabikaasad abieluvarale-pingu, kus kokku võis lep-pida teisiti (st et mingivara on abikaasa ainu-omandis).

Uus eelnõu reguleeribvarasuhte selliselt, et abi-kaasa poolt soetatud varaon tema vara. Lahutusekorral peab ta ära tõesta-ma, et on vara omanik.

Eenõu järgi ei pea see-ga abielu jooksul tehta-vaid tehinguid abikaasaenda poolt soetatud vara-ga kooskõlastama teiseabikaasaga (va eluase jaauto). Kui osapooled soo-vivad, saab vaid abieluva-ralepinguga kuulutadavara ühisvaraks, agaseljuures ka selle vara,mis oli abikaasal enneabielu olemas ja mis abi-elu ajal talle kingiti võipärandati.

Lahutuse korral tulebeelnõu järgi kummalgiabikaasal suuta tõestada,mis on nende poolt soeta-tud vara, selle vara väär-tus hinnatakse ja kummalabikaasal on väiksemnoos ette näidata, seesaab rahalises väärtuseskompensatsiooni niipalju,kuipalju teisel abikaasalvara rohkem oli.

Senine lahutatud abi-

kaasa omandinõue poole-le varast asendub võla-nõudega rahale. Mis onkahtlemata nõrgem nõueja võib tuua osapoole,kellele vara eest peaksmakstama veelkord koh-tusse juhul, kui teine poolraha üle ei kanna ja vajaon täitemenetlus e raken-damiseks kohtu täienda-vat otsust. Ka ei kuulukaugeltki kogu abikaasapoolt omandatud vara ta-saarveldamisele lahutusekorral.

Kui üks abikaasa inves-teerib enne abielu olemasolnud varasse varast saa-dava tulu või soetab akt-siaid kingitud aktsiatestsaadavate dividendidetoel ja teine abikaasakannab sel ajal rohkemhoolt oma rahadega pere-konna söögi ja lastegaseotud kulude katteks, siismingit tasearveldamist eitoimu ja pereelu igapäe-vased jooksvad kulud jää-vad lahutuse korral kom-penseerimise juures ar-vestamata.

Kui pooled on soetanudvara koos ja mõlemad onmaksnud poole selle väär-tusest, teeb kohus igapäe-vase vara osas otsuse nagusiianigi teinud on. Sedaeelnõu järgi nö õiglusepõhimõttest lähtudes.

Mis on kahtlemata samu-ti eelnõu tõsine puudus onsee, et lastega abielu puhulei arvestata kübetki taoli-se varalise kompenseeri-mise juures seda, kellelejääb laps ja lapse vara eiole ka välistatud tasaarvel-damise alt.

Kogu ülaltoodud üldi-sest suundumusest on sea-duses lubatud nii kohtutelkui osapooltel lepingute-ga teha seadusest kõrvalekaldeid – nii et tegelikulton varade jagamise tule-must väga raske ette aima-ta.

Aimata võib, et rasketelahutuste korral on seni-

sest veelgi suurem eelis-õigus suuremal rahakotil japaremal advokaadil.

Varasuhte osas tehta-vad muudatused puudu-tavad ka kõiki praeguseidabielusid.

Abikaasadel on pärastseaduse jõustumist aegakaks aastat teatada abielu-vararegistrile, et soovitak-se oma varasuhteid jätkatavanaviisi ehk abikaasadeühisvarana senise regulat-siooniga. Kes kahe aastajooksul ei teata, lähevad üleautomaatselt lahusvara su-hetele.

Juba üksnes see faktnäitab seda, et ühiskonnaspeab olema teavitustöö jadiskussioon, et abikaasadteaksid, mis kaasneb uueseaduse vastuvõtmisega.

Praeguse sisuliselt ole-matu teavitustöö puhul eiole neid inimesi palju,kes abieluvararegistrilemidagi teatavad, sest tea-tamine tähendab arusaa-mist erinevatest süsteemi-dest ja kindlasti ka diskus-iooni perekonnas. Kusjuu-res arutelu ajal, kas jää-da ühisvara juurde võiminna lahusvara ehktsekkidega tõestamisesüsteemi juurde, võivadtekkida ka lahkehelid.

Võib arutada selle üle,et vanem põlvkond soovibühisvara ja noored on roh-kem altid lahusvaral põ-hineva peremudeli loomi-sel, kuid see on üksnesoletus. Mingeid uuringuidselles valdkonnas Eestistehtud ei ole.

Väga võimalik on agahoopis see, et noored, keson otsustanud juba abiel-luda, soovivad muu jaga-mise kõrval ka varade pu-hul ühisvarasuhteid. Seeon ka loogiline, sest mida-gi turvalisemat ja ülimatperesuhetes kui abieluehk kõige jagamine ju eiole.

JÄRG LK.3

Kadi Pärnits

ALGUS LK 2

Eelnõu autorid põhjenda-vad tehtavaid muudatusiabikaasade varaliste su-hete regulatsioonis fi-nantsmajanduslike muu-datustega ühiskonnas.Kuid perekonnas, milleväärtustamist kõik valitsu-sed toonitavad on kamuud sidemed ja suhtedkui pelgalt majandusfi-nantsilised.

Perekond on ka olulinelaste ja naiste, kes on sa-geli nõrgem pool omaväiksema palga ja perele

pühendumise tõttu varadesoetamisel, turvalisuse ta-gamisel. Seetõttu on esi-teks üksjagu võimatu varakui sellist peresuhete põi-mumisel eraldi käsitleda jateiseks varaliste suheteosas suurem ebakindlusperekonnas nõrgemalepoolele ei tee perekonnaloomist läbi abiellumiseküll atraktiivsemaks.

Probleemideks eelnõuson veel see, et meil onväga palju perekondi, kuspooled ei ole abielus jataoliste vabaabieludekorral ka uus perekonna

seadus ei kaitse osapooliega reguleeri taolisi pere-kondi puudutavaid suh-teid, elatisrahade välja-mõistmist puudutavadväga ebamäärased sätted,abielu lubatud liiga vara-ne iga (15. eluaasta), isa-dusega seotud problee-mid jne.

Oluline on, et tehtaks niiolulisele eelnõule mõjudeanalüüs. Heljo Pikhof onlubanud selle tellida Rii-gikogu sotsiaalkomisjonikaudu.

Oluline on ka, et uus va-rasuhete reziim, mida tu-

leb kindlasti veel ka muu-ta, hakkaks kehtima vaiduutele abieludele, missõlmitakse pärast seadu-se vastuvõtmist ja kehtimahakkamist.

Siin on Kadride organi-satsioonil ja SDE-l töö-põld lai. Seni on teinudparema seaduse nimeltööd Eesti Naisteühendus-te Ümarlaud.

KADI PÄRNITS,ettekanne Tartus

Naiskogu SDE naiskoguKadri 16. juuni 2007

üldkoosolekul

Käesoleval aastaltoimub soolise võrd-õiguslikkuse volinikuMargit Sarve eestveda-misel Eestis pilootpro-jekt teemal „Soolisevõrdõiguslikkusesüvalaiendamine kohali-kes omavalitsustes“.

Projektis osalevad Kures-saare ja Narva linna ko-halikud omavalitsused.Projekt algas aprillis k.aja tänaseks on läbi viidudkoolitusseminarid, kokkuneli seminari.

Esimesel seminaril El-vas tutvusime projekti si-suga, soolise võrdõiguslik-kuse seaduse ja institut-sioonide ning soolise võrd-õiguslikkuse voliniku te-gevusega. Samuti soolisevõrdõiguslikkuse ja sellesüvalaiendamise mõistetesisuga ja soolise võrd-

õiguslikkuse süvalaienda-mise põhimõtetega koha-likes omavalitsustes.

Teisel seminaril Haap-salus tutvusime R3 meeto-di kui lihtsa, kuid efektiiv-se soolise analüüsi mee-todiga. Tutvusime Rootsikui soolise võrdõiguslik-kuse maailma tippriigi ko-gemustega. Koolituse vii-sid läbi Fredrik LundkvistRootsi Kohalike Omava-litsuste Liidust ja MaretPrits Mainori Kõrgkoolist.

Kolmandal seminarilViimsis oli põhiteemasootundlik eelarve. Koo-lituse viisid läbi CatharinaScmitz Stockholmi AvalikuHalduse Instituudist jaMaret Prits.

Tutvusime sootundlikeeelarvete mõistete, põhi-mõtete ja protsessidega jasugupoolte aspektiga sel-les. Tutvusime ka Põhja-maade sootundlike eelar-vete algatusega (soolisevõrdõiguslikkuse aspektiintegreerimine eelarveteprotsessi). Saime teada, etka sooliselt neutraalse-teks peetavates valdkon-dades on soolised stereo-tüübid ja mis sellest järel-dub.

Saksamaa, Poola jaLeedu soolise võrdõigus-likkuse arendamise näi-teid, samuti Eesti eelarve-te soolise võrdõiguslikku-se konteksti, õieti sellepuudumist, tutvustas Sot-siaalministeeriumi tööta-ja Gert Schultz. Tegime ja

analüüsisime rühmatöid. Juunikuus toimus õppe-

reis Rootsi, kus osaleskolm-neli esindajat kum-mastki kohalikust omava-litsusest.

Neljandal koolitussemi-naril Ida-Virumaal tutvus-tasid Rootsit külastanudKuressaare ja Narva lin-nade esindajad õpperei-silt saadud kogemusi. Nadkülastasid Rootsi Kohali-ke Omavalitsuste ja Re-gioonide Liitu, soolisevõrdõiguslikkuse ombuds-mani bürood, üht laste-aeda, naiste foorumit jt.

Huvitav oli teada saada,et kui linnu planeeriksidrohkem naised, näeksidlinnad hoopis inimliku-mad välja, sest naisednäevad asju inimlikumalt.Näiteks köögiaknad tulebteha hoovi poole, kõnni-teed värviliseks, peab kin-del olema, et kõnniteeltsaab lapsevankriga läbi,buss peaks peatuma kapeatuste vahepeal, et emasaaks lapsevankriga tallevajalikku asutusse minna.Paindlik tööaeg on vaja-lik, et väikelastega emadsaaksid samuti tööl käiajne, jne.

Külastatud lasteaias oli106 last ja 55 kasvatajat.Hoone oli väga hea sisse-pääsuga, kust lapsevank-riga takistusteta läbi saab.Suurt tööd tehakse lapse-vanematega. Lasteaiaskallistasid ka poisid nuk-kusid ja tüdrukud ehitasid

klotsidest maju ning kau-nistasid neid teokarpide-ga. Rootsi lasteaias ei olevägivalda õhutavaid män-guasju. Kui meil on arva-mus, et ainult poiss ronibpuu otsa ja ainult tüdrukmängib nukkudega, mittevastupidi, siis Rootsis te-gelevad mõlemad mõle-maga. Rootsis mõeldaksesoolisest võrdõiguslikku-sest kõikidel tasanditel janii ka tegutsetakse - tee-maga tegeletakse süs-teemselt üle riigi.

Järeldus oli, et meieEestis paneme oma ener-gia majadesse, rootsla-sed aga inimestesse.

Üldine arvamus oli, etme ei saa Euroopa ees-rindlike riikide esiviisi-kusse, kui me ei tegelesoolise võrdõiguslikkusejuurutamisega. Kuidnagu me teame, ei oleEesti Valitsus, ministee-riumide ametnikud japoliitikud sellest veelaru saanud.

Neljanda seminaripäevakorras oli veelEesti MaaomavalitsusteLiidu esindaja RiinaKüti ettekanne EuroopaPiirkondlike ja KohalikeOmavalitsuste Nõukogu(CEMR) koostatud nais-te ja meeste kohaliku ta-sandi võrdõiguslikkuseEuroopa hartast.

Soolise võrdõiguslikkusesüvalaiendamine

3

JÄRG LK 4

Laine Tarvis

4

ALGUS LK 3

Selle dokumendi tutvustu-sed kõikidel tasanditel, kameie st ENÜ ümarlauda-del, seisavad veel ees, sa-muti Eesti ühinemine sel-le hartaga.

Maret Prits tutvustassoolise võrdõiguslikkusearvestamist KOV arengu-kavade, strateegiate ja te-gevuskavade koostamisel.

Projekti käigus jaotusi-me töögruppidesse jakoostasime 3R meetodi

rakendamise mikrouurin-gud mitmetel teemadel.

Kuressaare linna üksgrupp uuris linna noortehuvihariduse teemat. Sel-gus, et 370 poissi on huvi-haridusega hõivamata.Vaja on asutada poistelemitmeid neile huvi pakku-vaid ringe, sh tehnikarin-ge. Selle teemaga on olu-line arvestada linna 2008.a eelarve eelnõu ja linnaarengukava käesolevaaasta läbivaatamise käi-gus.

Teine grupp uuris pen-sionäride huvitegevustKuressaare PensionäridePäevakeskuses. Selgus, etüks pensionäride huvite-gevusi on käsitöö, millegategelevad päevakeskusesvaldavalt naised. Mehedaga on samuti käsitöö te-gemisest huvitatud.

Uuring arutatakse läbiSihtasutus KuressaareHoolekanne Nõukogus,mille koosseisus päeva-keskus on ja tehakse kavastavad ettepanekud

päevakeskuse tegevusemuutmiseks.

Projekt jätkub kolmepiirkondliku ümarlauaga,kus meie koolituse koge-must tutvustatakse koha-likele omavalitsustele.Projekti lõpukonverentstuleb sügisel Leedus.

LAINE TARVISKuressaare Linnavoli-

kogu linnakodanikukomisjoni esinaine,

Eesti NaisteühendusteÜmarlaua koordinaator

29. juunil k.a toimusKuressaares SaaremaaNaiste Ümarlaua jaHiiumaa ÜhendusteNaiste Ümarlaua ühinekoosolek.

Päevakorras oli käesole-val ajal Euroopa Liidusväga aktuaalne teema„Sotsiaalne ettevõtlus jaselle süvalaiendamine“.Ettekannetega esinesidSaaremaa Õppekeskusejuhataja Leonora Krausja õppekeskuse juhatuseliige Valdek Kraus.

Rääkisime ka EestiNaisteühenduste Ümar-laua ja Saaremaa NaisteÜmarlaua tegevusest ningkavandati Hiiumaa jaSaaremaa ümarlaudadekoostööd.

Sotsiaalne ettevõt-lus ja selle süva-

laiendamineSotsiaalmajandus on ek-sisteerinud maailmas aas-takümneid, kuid enam onselle tähtsusest ühiskon-nas hakatud rääkima vii-masel paarikümnel aastal.On jõutud arusaamisele,et ainult turumajandus,kus on eesmärgiks kasumiteenimine omanikele, eilahenda ühiskonna prob-leeme.

Tänapäeval kujutab sot-siaalmajandus kiirelt are-nevat valdkonda. Euroo-pa Liidus on hakatud sot-siaalmajandusele suure-mat tähelepanu pöörama

alates 1990. aastast.Sotsiaalmajanduse ette-

võtted tegutsevad majan-duse ja sotsiaalvaldkonda-de kõikides sektorites.Sotsiaalmajandus hõlmabselliseid organisatsioonenagu ühistud , mittetulun-dusühingud , sihtasutused.Need tegutsevad sellistesvaldkondades nagu sot-siaalhoolekanne ja -tee-nused, tervishoid, pangan-dus, kindlustus, põlluma-janduslik tootmine, kau-bandus, käsitöö, elamu-majandus, piirkondlikudteenused, haridus, kooli-tus, kultuur, sport ja vabaaja teenused.

Sotsiaalmajanduse ees-

märgiks on elanikkonnaelukvaliteedi tõstmine,võitlus vaesuse vastu, piir-kondlik areng ja stabiilsusmajanduses.

Sotsiaalettevõtted onettevõtted, mille peaees-märgiks ei ole kasumi toot-mine omanikele, vaid sot-siaalsete hüvede loomi-ne.

Olulist kohta omavadEuroopa Liidus need sot-siaalettevõtted, mis onspetsiaalselt loodud puue-tega inimestele ja pika-ajalistele töötutele ningmis pakuvad neile võime-tekohast tööd. Kuna sellis-te inimeste töölerakenda-mine on seotud suurema-

Saaremaa-Hiiumaanaiste ühisümarlaualt

te kulude ja riskidega,hüvitatakse avaliku sekto-ri poolt osa palgakulusidvõi pakutakse maksusoo-dustusi.

Euroopa EQUALPaljudes riikides on väljatöötatud riiklikud tugisüs-teemid sotsiaalsete ette-võtete toetamiseks (kooli-tus, nõustamine, fondidjne).

2000. a käivitati Euroo-pa Komisjoni algatuselprogramm EQUAL, milleeesmärgiks oli arendadaja testida uusi meetodeidvältimaks diskrimineeri-mist tööturul.

JÄRG LK 5

Hiiumaa Ühenduste Naiste Ümarlaua aktivistid Kuressaares kuulamas loengut sot-siaalsest majandusest.

EL nooremad liikmesrii-gid, sh Eesti, on saanudvõimaluse osaleda nime-tatud programmi II voo-rus. Eestis sai toetuse 13projektile teemadel, mispuudutavad tööturule tu-lemist või naasmist neile,kel on raskusi avatud töö-turule integreerumise võirein-tegreerumisega, töö-ja pereelu ühitamist jaasüülitaotlejate sotsiaal-se integratsiooni toeta-mist.

Puuetega inimeste ette-võtlusse toomise toetami-seks viidi Eestis ellu pro-jekt HAPECO („Puuetegainimeste tööühistud“).Projekti sihtrühmaks onpuuetega inimesed ja ees-märgiks luua tööühistud,kus sihtrühma liikmedsaavad töökoha. Projektion kaasatud kuus maa-konda: Põlva (Räpinavald), Viljandi (Viiratsivald), Järvamaa (Türi),Läänemaa, Hiiumaa jaSaaremaa. Iga piirkonnasihtrühma poolt on välja

töötatud äriideed ja äri-plaanid, mida pidevalttäiendatakse.

Loodud sotsiaalettevõt-ted on mittetulundusühin-gu vormis, kuna Eestiskehtiv tulundusühistu sea-dus ei võimalda luua sot-siaalettevõtet (liialt suuromakapitali nõue, liigapalju asutajaliikmeid,diskrimineeriv protseduurühistu asutamisel, kuskõik ühistu asutajad pea-vad minema notari juurdejne.).

Loodud sotsiaalettevõt-

ted mittetulundusühinguvormis osutavad lastemängutoa teenust, valmis-tavad käsitöötooteid, osu-tavad elanikele mitmesu-guseid teenuseid nagupuude ladumine, lõhku-mine, aiatööd, lapsehoid,haljastus, matuseteenusedjne.

Kuna tegemist on puue-tega inimestega, kelletöövõime on piiratud, onettevõtte majandamineraske ilma toetusteta.

LAINE TARVIS

5

Saaremaa Naiste Ümarlaua liikmed Saaremaa-Hiiumaa naiste ühisseminaril.

ALGUS LK 4

ENÜ, Eesti Naiste Varju-paikade Liit ning ENUTkorraldasid 14. aprillilTallinna Ülikoolis lähi-suhtevägivallale pühen-datud konverentsi „Kui ar-mastus teeb haiget”. Kon-verentsil rääkisid oma rii-gi naiste varjupaikadestNorra naiste varjupaika-de katusorganisatsiooniKrisesen-tersekretariatetjuht Tove Smaadahl jaRootsi Sollentuna naistevarjupaiga tegevjuht Ka-tarina Sjöström. Sirje

Otstaveli ettekanne käsit-les lähisuhtevägivaldaEestis. Raul Heido LõunaRingkonnaprokuratuuristrääkis lähisuhtevägivaldapuudutavatest seadustestja prokuröri rollist krimi-naalmenetluse juhtimiselning riikliku süüdistuseesindamisel kohtus. MärtKõrgmaa Politseiametistvalgustas Eesti politsei te-gevust lähisuhtevägivalla-vastases võitluses. Üle-vaate lähisuhtevägivallaennetamise ja tõkestami-se arengukava ettevalmis-tamise hetkeseisust andisKatri Eespere Sotsiaalmi-nisteeriumist.

Vt ka foto lk 1

Konverentsi töölaua tagaistuvad vasakult Katri Ees-pere, Raul Heido ja SirjeOtstavel.

12. mail 2006 kuulutasCEMR, Euroopa Kohali-ke ja RegionaalseteOmavalitsuste Nõuko-gu, oma XXIII peaas-sambleel Innsbruckisvälja Euroopa hartanaiste ja meeste võrd-õiguslikkuse kohtakohalikus elus.

1951. aastal loodud CEMRon Euroopa suurim ja mõ-juvõimsaim kohalike jaregionaalsete omavalit-suste ühendus, kuhu kuu-lub 50 rahvuslikku omava-litsusliitu 36 riigist kokkuüle 100 000 omavalitsuse-ga.

Soolise võrdõiguslikku-se edendamisega onCEMR aktiivselt tegelnudjuba 1980ndaist aastaist.Alguses oli CEMRi tähele-panu keskendunud eel-kõige naiste osakaalusuurendamisele kohalikuja regionaalstasandi polii-tikas. 1991. aastal loodiCEMRi juurde Kohalike jaregionaalsete omavalit-suste valitud naisesinda-jate komitee.

Nüüd, 21. sajandi algu-ses, rõhutab CEMR, et vaa-tamata teatud edusammu-dele ja mõjukaile seadus-sätetele, on selge, et soo-list võrdõiguslikkust iga-päevaelus pole veel saa-vutatud.

Samas omistab CEMRvõrdõiguslikkuse edenda-misel suurt tähtsust justkohalikele ja regionaalse-tele omavalitsustele kuiinimesele kõige lähemalseisvale valitsustasandile,millel on parimad võima-lused võidelda ebavõrd-suse jätkumise vastu.

Sellise töö vundamen-diks on arusaamine, etebavõrdsuse tagamaid tu-leb otsida soolistes stereo-tüüpides, mida kohtab niiperekonnas, hariduses,tööturul kui meedias jne.

Ebavõrdsuse ületami-seks tuleks kohalikul ta-

Euroopa harta Naiste jameeste võrdõiguslikkuse

kohta kohalikus elussandil nii omavalitsuseenda töökorralduses kuiotsuste langetamisel süs-temaatiliselt arvestadanaiste ja meeste erinevaolukorra, vajaduste ja hu-videga. Nii sünnivad kva-liteetsed ja tasakaalusta-tud otsused ja ühiskond,kus kõigi vajadusi võrd-selt arvestatakse ja kõigilon hea elada.

Harta rõhutab, et võrd-õiguslikkus on inimesepõhiõigusi. Sellem 30 ar-tiklit nimetavad tegevu-sed ja valdkonnad, kusvõiks rakendada konk-reetseid meetmeid eba-võrdsuse vähendamiseks,sealhulgas näiteks poliiti-lises- ja majanduselus,teenuste osutamisel, ava-likes hangetes jne. Hartaläbivaks mõtteks on, etnaiste ja meeste võrd-õiguslikkuse edendami-seks on vaja tegevuskava-sid ja programme, mis ontagatud vajalike ressurssi-dega.

2006.-2008. aastatelCEMRi poolt elluviidavning Euroopa Komisjonitoetatud projekt kutsubkõiki Euroopa kohalikkeja regionaalseid omava-litsusi hartat allkirjasta-ma ja seda propageerima.Hartale allakirjutanudomavalitsus peaks võtmaendale kohustuse töötadakahe aasta jooksul väljavõrdõiguslikkuse edenda-mise tegevuskava ning seeellu viia.

Praeguseks on harta tõl-gitud juba ligi kümnesse,sh ka läti ja leedu keeldening sellele on allkirjaandnud üle 200 Euroopaomavalitsuse, kuid prot-sess on laienemas. Eritiaktiivsed on selles osasolnud Portugal, Hispaa-nia, Itaalia ja Prantsus-maa.

CEMRi projekti eesmär-giks on koguda Euroopaskokku parim hartaga lii-tumise ja selle elluviimi-se kogemus, sh tegevuska-

vade näited. Projekti kok-kuvõte tehakse 2008. aas-tal Pisas toimuval rahvus-vahelisel konverentsil.

Üle-Euroopaline oma-valitsuste tähelepanu soo-lise võrdõiguslikkuseedendamisele, harta ningkonkreetselt seatud ees-märgid peaksid olema in-nustuseks ning õppimis-võimaluseks ka Eestiomavalitsustele.

Siinkohal oleks paslikmeelde tuletada, et sea-dusandlik tugi on selleksEestis täielikult olemas -Soolise võrdõiguslikkuseseaduse §9(1) sätestab:Riigi- ja kohalike omava-litsusüksuste asutused onkohustatud soolist võrd-õiguslikkust süstemaatili-selt ja eesmärgistatultedendama. Nende üles-anne on muuta tingimusija asjaolusid, mis takista-vad soolise võrdõiguslik-kuse saavutamist.

Kuigi soolise võrdõigus-likkuse tegevuskavad

praegu Eesti omavalitsus-tes puuduvad ning nendeväljatöötamine nõuabkonkreetseid teadmisi,võiksid huvitatud omava-litsused mõelda esialgukasvõi väikestele sammu-dele võrdõiguslikkuseedendamise teel. Naisor-ganisatsioonidel on siintäita suur teadvustaja jataganttõukaja roll.

Naiste ja meeste olu-korra analüüs ja sihikin-del arvestamine avab sil-mi ja sillutab teed infor-meeritud otsustele. Kustalustada, selleks saab agahulgaliselt ideid hartatekstiga tutvudes.

Harta eestikeelne tekston kättesaadav ENÜveebilehel www.enu.ee.

Harta on avatud allkir-jastamiseks veebilehel:www.ccre.org

RIINA KÜTT

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõu-kogu liikmesriigid organisatsiooni veebileheltwww.ccre.org, kus saab allkirjastada kEuroopa harta Nais-te ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus.

6

SissejuhatusEesti Vabariik on võtnudendale kohustuse tagadarahvusvaheliselt tunnus-tatud inimõigusi siseriik-likus õiguses ja praktikas..Kõik ratifitseerinud rah-vusvahelised lepingud onvastavalt põhiseaduseleEesti siseriikliku õigussüs-teemi lahutamatu osa, ol-les kõrgemalseisvad nen-dega vastuolus olevatestsiseriiklikest õigusakti-dest.

ÜRO naiste diskrimi-neerimise kõigi vormidelikvideerimise konvent-sioon on kõige ulatusli-kum rahvusvaheline le-ping naiste põhiliste inim-õiguste tagamiseks. Eestiühines konventsiooniga26. septembril 1991. aas-tal.

Konventsiooniga ühine-des on Eesti võtnud enda-le kohustuse likvideeridanaiste diskrimineeriminekõigis eluvaldkondades,nii avalikus kui ka era-elus, kasutades naiste jameeste tegeliku võrdsusesaavutamiseks kõiki või-malikke meetmeid ja va-hendeid, kaasa arvatudajutisi positiivseid eri-meetmeid.

Konventsiooni 30 parag-rahvi toetuvad kolmelepõhiprintsiibile: võrdsus-printsiibile, diskriminee-rimise keelule ja riiklikukohustatuse põhimõttele.

Võrdsusprintsiip eeldabkõigi inimeste võrdsusetunnistamist ning sellesttulenevalt peab kaheenam-vähem võrdse grupi– naiste ja meeste puhularvestama tulemustevõrdsust. Diskrimineeri-mise keeld toetub tõsias-jale, et naiste ebasoodsamkohtlemine on sotsiaalseltkonstrueeritud ja seegakõrvaldatav. Riikliku ko-hustatuse põhimõte tä-hendab, et riik võtab en-dale juriidilise kohustuse

likvideerida naiste diskri-mineerimine, andes üht-lasi aru sellest, kuidaskonventsiooni norme jastandardeid täidetakse.

Lepingute sõlmimine janendega ühinemine oniga riigi vaba valik. Aganii rahvusvahelise õigusekui ka iga õigusriigi ideo-loogia põhimõtteks onsee, et lepinguid peab täit-ma.

Antud aruanne käsitlebneid standardeid ja tee-masid, kus riik peaks te-gutsema efektiivsemalt.

Seaduste kooskõlakonventsiooniga jaelanikkonna tead-

likkusEesti siseriiklik õigus onpõhimõtteliselt kooskõ-las konventsiooniga –keelatud on diskriminee-rimine soo alusel, isikute-le on põhimõtteliselt ta-gatud võimalus oma õigu-si kaitsta kohtu teel, luba-tud on positiivsed eri-meetmed ja ette nähtudkohustused struktuurseebavõrdsuse, sh. naistediskrimineerimise vähen-damiseks.

Alates 1. maist 2004kehtivas soolise võrd-õiguslikkuse seaduses,mis kehtib nii avalikuskui erasektoris, (RT ) onõiguslikult määratletudotsese ja kaudse soolisediskrimineerimise mõiste.

Definitsiooni kohaselton diskrimineerimisemääratlemiseks vaja kah-te võrreldavat isikut ( võiisikute gruppi) võrrelda-vas situatsioonis ja mää-ratletud õigushüve, millekasutamisel on üks poolhalvemas olukorras võimillele takistatud juurde-pääs asetab ühe poolehalvemasse olukorda.

Kuigi juriidiline definit-sioon on täpne ja ette onnähtud ka hüvitise saami-

ne diskrimineerimise kor-ral, ei pöördu inimesedoma õiguste kaitsmisekskohtusse.

Eestis avalikustataksekohtulahendid internetiselektrooniliselt – otsingkohtute infosüsteemi and-mebaasides KIS ja KOLAei näidanud ühtegi naistevõi soolise diskrimineeri-mise alast vaidlust. Eestispuudub naiste ja meestevõrdse kohtlemise alanekohtupraktika. Antud tee-mat käsitletakse vähe japaljud diskrimineeritud eijulge alustada kohtuvaid-lusi, kartes kaotada töö-alast positsiooni.

Selleks, et inimesedsaaksid oma õigusi pare-mini kaitsta, peavad nadolema oma õigustest tead-likud. Kuigi kõigil on juur-depääs eesti seadusteandmebaasile, leiame, etinimestele tuleb nendeõigusi aktiivselt tutvusta-da.

Naisorganisatsioonidise on küll seaduse sätteidarutanud, aga valitsusepoolt pole välja antud üh-tegi trükist ega bukletti,mis kõigile arusaadavaltja mõistetavalt soolisevõrdõiguslikkuse seadusesisu lahti seletaksid.

Peale soolise võrdõigus-likkuse seaduse vastuvõt-mist on silmnähtavalt vä-henenud teemakohasteseminaride ja aruteludekorraldamine.

Riiklikud institut-sioonid, mis vastuta-vad konventsiooni

sätete täitmise eest.ÜRO peaassamblee reso-lutsioon 42/60 30. nov 1987soovitas osalisriiki-delluua või tugevdada kõigekõrgemal valitsustasemelriiklikke struktuure, insti-tutsioone, millel oleksidkõik ressursid, et nõusta-da valitsust, hinnata polii-

Eesti NaisteühendusteÜmarlaua variraport

tikate mõju naistele; ko-guda süstemaatiliselt and-meid naiste olukorra koh-ta, aidata kujundada uusipoliitikaid ja efektiivseltellu viia strateegiaid jameetmeid diskrimineeri-mise elimineerimiseks.

Analoogiline kohustusvalitsustele on ka Beijin-gi tegevuskavas, kusjuu-res sellistel institutsiooni-del peab olema selgemandaat, adekvaatsedressursid, võimalus mõju-tada poliitikaid ja pakku-da koolitust.

Eestis on kolm institut-siooni, mille funktsiooni-de hulka kuulub naistediskrimineerimise vähen-damine ja soolise võrd-õiguslikkuse edendamine- õiguskantsler, soolisevõrdõiguslikkuse volinikja Sotsiaalministeerium.

Õiguskantsleril on küllõigus läbi viia lepitusme-netlust nii avalikus kui kaerasektoris tekkinud soo-lise diskrimineerimisevaidluste puhul, aga vas-tavalt õiguskantsleri sea-duses sätestatule, on seevabatahtlik ja ükskõikkumb pooltest võib lepi-tusmenetlusest loobudaigal ajal. Leiame, et või-malus, kus poolel, kelletegevuse peale kaevatak-se, puudub kohustus me-netluses osaleda, ei tagakuidagi naistele nendeõiguste kaitset.

Seni pole õiguskantsle-ri juures alustanud ühtegilepitusmenetlust soolisediskrimineerimise alusel.

Leiame, et nimetatudvõimalus ei ole kooskõlaskonventsiooni art. 2 lõike-ga c) ning ei kindlustaefektiivset kaitset igasu-guste diskrimineerimisak-tide vastu.

JÄRG LK. 8

7

ÜRO NAISTE DISKRIMINEERIMISE KÕIGI VORMIDE LIKVI-DEERIMISE KONVENTSIOONI TÄITMISE KOHTA EESTIS, JUUNI 2007

ALGUS LK 7

Soolise võrdõiguslikkusevolinik võtab vastu isiku-te avaldusi ja annab arva-musi võimaliku diskrimi-neerimise asetleidmisekohta. Lisaks sellisele nnombudsmani funktsiooni-le peab volinik jälgimakõiki soolise võrdõiguslik-kuse seaduse nõuete täit-mist, st ka seda, kuidasoma kohustusi täidavadriigi- ja kohaliku omava-litsuse asutused, haridus-ja teadusasutused, kooli-tuste pakkujad. Volinikpeab analüüsima seadus-te mõju naiste ja meesteseisundile ühiskonnas Li-saks kuulub volinikuleseadusega antud funkt-sioonide hulka soolisevõrdõiguslikkuse edenda-mine – programmide, pro-jektide käivitamine ja lä-biviimine.

Arvestades suhteliseltsuurt hulka kaebusi ja pä-ringuid ning nende kirja-likku menetlemist, ei jät-ku volinikul aega tegele-da selle jälgimisega, kui-das soolise võrdõiguslik-kuse seaduse norme täide-takse, st volinik ise polevõimeline ellu viima kõi-ki talle pandud ülesan-deid. Soolise võrdõigus-likkuse seaduse täitmiseüle puudub aga riiklik jä-relevalve – st puudub või-malus teha ettekirjutusi,kehtestada sanktsioone,trahve jms.

Volinikul on küll õigussaada menetlemiseks va-jalikku informatsiooni,aga puuduvad igasugusedmõjutushoovad ka sellekohustuse täitmiseks ko-hustatud subjekti suhtes –ettekirjutuse tegemiseõigus, sunniraha rakenda-mise õigus.

Kehtiva soolise võrd-õiguslikkuse seadusegavolinikule pandud ülesan-ded on praeguse väikesekoosseisu (2 ametnikku)jaoks niigi ülejõu käivad,sest ei piirdu ainult koda-nike kaebuste menetlemi-sega, vaid eeldavad lisaksvõrdse kohtlemise põhi-mõtte rakendamise jälgi-misele ka sugudevahelisevõrdsuse saavutamiselesuunatud muude stratee-giate järgimise jälgimist.Volinikku rahastatakseriigieelarvest, aga nii vä-

hesel määral, et tal polevõimalik lepingute aluseluurimusi või analüüse tel-lida.

Ohustatud on volinikutegevus, mis on suunatudnaiste õiguste kaitsmisele,sest valitsuse poolt Riigi-kogule esitatud vähemus-gruppide võrdse kohtle-mise seaduse eelnõu ko-haselt lisatakse soolisevõrdõiguslikkuse volini-kule kohustus menetledakaebusi ka rassi, rahvusevõi etnilise päritolu, vanu-se, puude, seksuaalseorientatsiooni, usuliste võimuude veendumuste alu-sel diskrimineerimisekahtlustuste puhul. Eel-nõu kohaselt saab volinikselleks juurde vaid kaksametnikku.

Sotsiaalministeeriu-mi ülesanneteks onnaiste õiguste taga-miseks edendada

soolist võrdõiguslik-kust, koordineeridasellealast tegevust

Alates soolise võrdõigus-likkuse seaduse kehtima-hakkamisest pole Sot-siaalministeeriumi pooltläbi viidud ega tellitudühtegi seaduste või muu-de õigusaktide soolisemõju analüüsi, kuigi seeon seadusega sätestatudkohustus.

Mõjude analüüsi sugu-poolte aspektist pole teh-tud ka Justiitsministeeriu-mi poolt välja töötatuduue perekonnaseaduseeelnõule, mis muudabtäielikult senist abieluva-ra reziimi. Eelnõu välja-töötamisel ei ole üldse ar-vesse võetud ühiskonnasoolist kihistumist, naistenõrgemat positsiooni javäiksemaid materiaalseidvõimalusi oma õigustekaitsmisel.

Valitsuse poolt ei ole kasätestatud protseduure,mille kohaselt koguda va-jalikku teavet kõigist po-liitikavaldkondadest jubanende väljatöötamise eta-pil. Soolise võrdõiguslik-kuse nõukogu põhimääruskinnitati Valitsuse poolt2005. aastal, aga seni polesuudetud nimetada jakokku kutsuda seda kol-legiaalset organit, mis töö-tab välja soolise võrd-

õiguslikkuse poliitika põ-hisuunad ja jälgib soolisevõrdõiguslikkuse printsii-bi integreeritust kõikides-se poliitikatesse ja tege-vuskavadesse.

Soolise võrdõiguslikku-se seadus kohustab töö-andjaid koguma soopõhi-seid tööalaseid statistilisiandmeid, mis suunaksidtähelepanu soolise eba-võrdsuse probleemidele.Soolise võrdõiguslikkuseseaduse kohaselt peaksandmete kogumise korraja andmete loetelu keh-testama Vabariigi Valitsusoma määrusega, aga seeon juba kolmandat aastatvastu võtmata.

Sotsiaalministeeriumipõhimääruse kohaselt onnaiste ja meeste võrd-õiguslikkuse edendamineja sellealase tegevusekoordineerimine omaettevalitsusala, ministeeriumieesmärkides pole aga sel-lega seonduvat kajasta-tud. Punkt, mille kohaselteesmärgiks on ”põlvkon-dadevahelist hoolimistsäilitav, töö- ja pereelutasakaalustav keskkondning salliv ja mõistev ühis-kond”, ei haara kogu soo-lise ebavõrdsuse vähen-damise temaatikat.

Sotsiaalministeeriumisoolise võrdõiguslikkuseosakonna tegevust regu-leerib sotsiaalministri4. mai 2004. aasta mää-rus, mille kohaselt kuulu-vad osakonna põhiülesan-nete hulka soolise võrd-õiguslikkusega seotudseadusandluse ettevalmis-tamine, meetmete kavan-damine ebavõrdsuse vä-hendamiseks ja nendemeetmete elluviimisekoordineerimine.

Viimast funktsiooni onilmselt võimatu täita, seston puudunud poliitilinetahe määrata kõigis riigi-asutustes ametikohad, misantud teema eest vastu-taksid.

Käesoleva aasta juunismuudeti Sotsiaalminis-teeriumi põhimäärust,mille kohaselt on soolisevõrdõiguslikkuse osakon-na põhiülesandeks: koor-dineerida tervikliku pere-poliitika kujundamist, si-dudes sotsiaal-, töö- ja ter-visevaldkonna vastavaidmeetmeid, kavandada jaellu viia soolise võrdõigus-

likkuse poliitikat ningkoordineerida soolisevõrdõiguslikkuse süva-laiendamise strateegiarakendamist.

Selline keeruline üles-anne lisati suhteliselt väi-kesele osakonnale ilmaigasuguste aruteludeta jaselgitusteta naisorganisat-sioonidele. Muudatus toobkaasa ka osakonna põhi-määruse muutmise.

Näeme ohtu, et ühis-konnas juurdunud struk-tuurse soolise ebavõrdsu-se probleemidega – võimutasakaalustatuma jagami-se, võrdsema poliitiliseosalemise, naiste majan-dusliku sõltumatuse, nais-te karjääri ja staatusegategelemine jääb uute üles-annete varju. Valitsuseseisukohalt on senise pe-repoliitika peaeesmär-giks nimetatud peamiseltiibe tõusu ning naistesnähtud eelkõige laste sün-nitajaid. Kokkuvõtteksvõib öelda, et Eesti riigi-asutused ei täida neid sea-dusega sätestatud kohus-tusi, mis on vajalikud nais-te õiguste kaitsmiseks,eelkõige kaudse diskrimi-neerimise ilmingute avas-tamiseks ja ebavõrdsusevähendamiseks.

Riiklikud tegevuska-vad ja naisorgani-satsioonide kaasa-

mineEesti NaisteühendusteÜmarlauda on kutsutuderinevatesse ministeeriu-midevahelistesse töö-gruppidesse, mis on posi-tiivne. Teiselt poolt onarutelude käigus selgu-nud ametnike väheneteadlikkus soolisest eba-võrdsusest, naiste ja mees-te võrdse kohtlemise nor-midest. Mõnikord on kanaiste või naisorganisat-sioonide poolt tõstatatudteemasid täielikult igno-reeritud.

Eestis on ette valmista-tud kaks riikliku tasemedokumenti, mis paljuskimääravad ära prioritee-did ja tegevused ning ra-halised ressursid järgmis-teks aastateks.

JÄRG LK 9

8

9

ALGUS LK 8

Need on Riigi eelarvestra-teegia aastateks 2008 -2011 ja “Riiklik struktuu-rivahendite kasutamisestrateegia 2007-2013”.

Riigi eelarves on ettenähtud soolise võrdõigus-likkuse strateegia raken-damine ja süvalaiendami-se koordineerimine, lähi-suhete vägivalla enneta-mise ning tõkestamisestrateegia elluviimine jainimkaubitsemise vastuvõitlemise arengukavarakendamine,

Vastuseks meie pärin-gule Sotsiaalministeeriu-mile selgus aga, et järgmi-se aasta eelarves nende-le tegevustele kindel ra-haline kate puudub.

Soolise ebavõrdsuse vä-hendamisele ja naiste jameeste õiguste, kohustus-te, vastutuste ja võimalus-te võrdsuse edendamist onkohustatud rakendamakõik Euroopa Liidu liik-mesriigid kõigis oma po-liitikates, mida rahasta-takse Struktuurifondidest– fondidest, mille eesmärkon vähendada igasuguststruktuurset ebavõrdsust.

Meie arvates, on Eestisseni seda nõuet avalikultignoreeritud, mis omakor-da võib mõjutada ka pal-jusid selliseid rahastamis-taotlusi, mis oleksid suu-natud naiste olukorra pa-randamisele.

Soolise ebavõrdsuse vä-hendamise ja võrdõigus-likkuse edendamise ko-hustus on Eestis lülitatudhorisontaalse teemana ELStruktuurifondide raken-damise tegevuskavadesse.

Horisontaalse teemagaseotuteks ja võrdseid või-malusi toetavateks meet-meteks/projektideks loe-takse selliseid, mis aita-vad kaasa: naiste ja mees-te majandusliku sõltuma-tuse tagamisele; naiste jameeste võrdsemale osale-misele otsustamisel; töö-ja pereelu ühitamisele;sooliste stereotüüpide vä-hendamisele; töö- ningharidusturu soolise segre-gatsiooni vähendamisele;naiste ja meeste palgava-he vähendamisele; eba-soodsamas olukorras ole-vate isikute ja gruppideaktiivsemale osalemiseleühiskonnas, sealhulgas

juurdepääsule koolituste-le ja tööturule.

Meile teeb muret, et ni-metatud eesmärgid on esi-algu vaid paberil ja ilm-selgelt vähe teadvustatudnende ametnike poolt, kesrakenduskavade kujun-damise ja täideviimiseeest vastutavad.

Kuna fondide rakenda-misega seotud institut-sioone ei toetata soolisevõrdõiguslikkuse alaseteabe ja informatsiooniga,vastavate koolitusteganing pole ka piisavalt erivaldkondadele suunatudjuhendmaterjale, on oht,et need eesmärgid jäetak-se arvestamata. Seda kin-nitab ka meie kogemusstrateegiliste dokumenti-de väljatöötamise käigus.

2006.a osales ENÜ ak-tiivselt riigi eelarvestra-teegia ja struktuurivahen-dite kasutamise strateegiaettevalmistamises – tehesarvukalt ettepanekuid niitaustaolukorra kirjelda-miseks, probleemide tõs-tatamiseks kui ka stratee-giliste eesmärkide lisami-seks.

Ettepanekute tegemisellähtusime CEDAW komis-jonis soovitustest, Eestisoolise võrdõiguslikkuseseadusest, Euroopa Ühen-duse Komisjoni Naiste jameeste võrdõiguslikkusejuhistest (KOM(2006)92) janaisorganisatsioonidegaühiselt arutatud teemadepriroteetsusest.

Ettepanekud puuduta-sid kõiki rakenduskava-sid (Inimressursi arenda-mise rakenduskava, ette-võtluse, infoühiskonna,transpordi ja energeetikainfrastruktuuri arendami-se rakenduskava). EestiNaisühenduste Ümarlauapoolt tehtud ettepaneku-tele saadi hämmastavaidvastuseid valitsusasutus-telt. Allpool mõned näi-ted, mis olukorda iseloo-mustavad.

Naiste ja meeste eba-võrdsust tööturul tunnista-vad juba kõik elanikud.ENÜ poolt tehtud märku-sele, et on oluline raken-dada tööturu valdkonnasmõjude hindamist sugu-poolte aspektist, teostadauurimusi ja analüüse ningtöötada välja konkreetsedjuhised soolise ebavõrd-suse likvideerimiseks,

vastas aga soolise võrd-õiguslikkuse edendamiseja selle meetmete koordi-neerimise eest vastutavSotsiaalministeerium, et“mõjude hindamise osas eiole konkreetsete teemadeväljatoomine põhjendatud,kuna see võib, arvestadespikka programmeerimis-perioodi, osutuda piira-vaks.”

Samuti vastas ministee-rium ENÜ ettepanekulearvestada tööpoliitikajuhtimisel soolise võrd-õiguslikkuse süvalaienda-mise alaste koolituste,uuringute ja analüüsideläbiviimist, et ettepanekutei saa arvesse võtta, sest“selline määratlus võib pii-rata võimalike valdkonda-de loetelu”. Meie arvateskategooria, mis läbib kõi-ki valdkondi, ei saa ju ollapiirav.

Konventsioonis rõhuta-takse, et muuta tulebmeeste ja naiste käitumi-se sotsiaalseid ja kultuu-rilisi mudeleid, et kõrval-dada eelarvamused ningkaotada tavad ja muu te-gevus, mis võivad väljen-dada seisukohta, et ükssugupool on teisest vä-hemväärtuslik või kõrge-malseisev, või kus ilmne-vad stereotüüpsed etteku-jutused meeste ja naisterollijaotusest.

Seda silmas pidades te-gime oma ettepanekudHaridus- ja Teadusminis-teeriumile, kus neid agaarvesse ei võetud. Näiteksei arvestanud Haridus- jaTeadusministeerium ette-panekut lisada tegevus-kavasse tekst: ”Haridus,koolitus ja kultuur kanna-vad edasi soolisi stereotüü-pe. Naised ja mehed järgi-vad sageli traditsioonilistharidus- ja koolitusteed,suundudes sageli vähemväärtustatud ja vähem ta-sustatud kutsealadele. Ha-ridus peaks keskendumasooliste stereotüüpidegavõitlemisele alates vara-sest east, pakkudes õpeta-jatele ja õpilastele teadlik-kust tõstvat koolitust ja er-gutades noori naisi ja mehikatsetama ebatraditsioo-nilise haridusteega”, põh-jendades, et seda ei arves-tata, sest ”sooliste stereo-tüüpidega võitlemine eiole tegevuste peamisekseesmärgiks. Vaadete ku-

jundamine on pigem teavi-tamise kui nõustamise ta-sand”.

Meie ettepanekuleMajandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumilelisada kavandatavatessetegevustesse naisettevõt-luse toetamise meetmed,vastati, et seda ettepane-kut ei arvestata, sest ette-võtluses tagatakse võrd-sed võimalused kõikideleühiskonnagruppidele.Meie järgmisele päringu-le selle kohta, millisedneed ebavõrdses olukor-ras grupid on ja midaMKM mõistab võrdse koht-lemise all, pole vastustsenini saadetud.

Ametnike seisukohad,et mõjude hindamine su-gupoolte aspektist ja vas-tavate konkreetsete juhis-te väljatöötamine nagu kasoolise ebavõrdsuse alas-te uurimuste ning analüü-side ja soolise võrdõigus-likkuse alaste koolitusteläbiviimine piirab min-geid muid tegevusi, näita-vad mitte ainult ignorant-sust ja teadmatust, vaid kapoliitilise tahte puudumistja suhtumist seaduste täit-misse. Eestis ei nähta egamõisteta, sageli lihtsalt eitaheta tunnistada, et nais-tel ja meestel on erinevstaatus, erinevad vajadu-sed ja erinevad võimalu-sed. Kokkuvõtteks võibväita, et naiste õiguste jasoolise võrdõiguslikkuseküsimused ei ole Eestispoliitikate analüüsi, ku-jundamise ja rakendami-se oluliseks osaks.

Art. 5 Soorollid jastereotüübid

Kuigi peale esimese riik-liku aruande kaitsmistsoovitas Komitee väljatöötada põhjalikud hari-dusprogrammid, mis muu-daks traditsioonilisi soo-rolle ja soolisi stereotüü-pe nii perekonnas, tööl,poliitikas kui ka kogu ühis-konnas, pole seda prob-leemi teadvustatud vastu-tavas ministeeriumis –Haridus- ja teadusminis-teeriumis.

Tartu Ülikooli teadlas-te poolt viidi õpikute ana-lüüs läbi 2002.aastal, sel-lest selgusid ürgpatriar-haati propageerivad sei-sukohad.

JÄRG LK 10

ALGUS LK 9

Näide perekonnaõpikust:“Mehe kodu on maailm,naise maailm on kodu”,mis on vastuolus demo-kraatliku ühiskonna väär-tustega, aga probleemipole avalikult tõstatatud.

Oleme mures, et Eestispuudub üldse regulat-sioon, kuidas vältida eba-sobiva õppematerjali kir-jastamist.

Haridus- ja teadusmi-nistri määrusega 2007.a.märtsist „Õpikute, töövihi-kute ja tööraamatute riik-likule õppekavale vasta-vuse kinnitamise tingimu-sed ja kord ningnõuded õpikutele, töövi-hikutele, tööraamatuteleja muule õppekirjanduse-le” on sätestatud tingimusainult õpikutele: „Õpikutekstid ja illustratsioonidväldivad stereotüüpe, misõhutavad soolisi, rahvus-likke, kultuurilisi või ras-silisi eelarvamusi”. Mää-rusega on antud kirjastus-tele kohustused ise otsidaretsensendid, viia läbikatsetused koolides, puu-dub aga igasugune võima-lus sekkuda õpikute väl-jatöötamise protsessienne, kui õpik või õppe-materjal on lülitatud ha-ridus- ja teadusministripoolt kinnitatud õppekir-janduse loetellu.

Vaid siis, kui juba sellesloetelus olevas õppekir-janduses avastatakse fak-tivigu või ebatäpsusi võileitakse, et õppematerjalei vasta määruses toodudnõuetele, saab asjast hu-vitatud isik esitada aval-duse haridus- ja teadusmi-nistrile. Vastava komisjo-ni kaasabil on ministrilseejärel õigus teha kirjas-tusele ettepanek puudus-te kõrvaldamiseks lisama-terjali avaldamisega võiarvata õpik välja kinnita-tud õppekirjanduse loete-lust.

Haridus etendab õppe-ning sotsialiseerumisprot-sessis olulist rolli soolistestereotüüpide kujundami-sel ja edasiandmisel las-tele ning noortele.

Leiame, et see teema onjuhtiva ministeeriumipoolt jäänud käsitlemata.Soolise ebavõrdsuse põh-juste ja olemuse mõistmi-seks vajalike algteadmis-

te puudumine pidurdabsoolise võrdõiguslikkusepoliitikate elluviimist.Pole suurt mõtet rääkidatöö-ja pereelu ühitami-sest, kui vanemapuhkustvõtab vaid 1,2 % isasid, sestsee ei sobi kokku etteku-jutusega „õigest eesti me-hest”.

Tunneme muret avalikuruumi pornostumise pä-rast Eestis, selle mõjustkasvavale põlvkonnale.Diskussiooni algatas küllPõhjamaade ministriteNõukogu infobüroo, agateema käsitlemine poletuge ega edasiarendamistleidnud ei poliitikute egatäidesaatva võimu esinda-jate poolt.

Meedia edastab endi-selt patriarhaalseid sõnu-meid, reklaamiseaduseeelnõu, mis ehk seda vei-di pidurdaks, keelatessoolise võrdõiguslikkusepõhimõtete eiramise, isi-kute seksuaalobjektinakujutamise või seksistlikeväljendite ja kujunditekasutamise, ootab ikkaveel vastuvõtmist Riigiko-gu poolt.

Puuduvad poliitikad japrogrammid haridussüs-teemi jaoks ja massimee-diale, mis soodustaksidhoiakulisi muutusi naiste-le ja meestele omistatudrollide ja ülesannete suh-tes.

Üksikud lühiajalisedprojektid seda ülesannetei saa täita.

Art. 6 Naistegakaubitsemine japrostitutsioon

Eestis on vastu võetudriiklik tegevuskava inim-kaubandusega võitlemi-seks aastateks 2006 – 2009.Arengukava elluviimistkoordineerib Justiitsmi-nisteerium. Arengukavaelluviimises osalevad Jus-tiitsministeerium, Hari-dus- ja Teadusministee-rium, Siseministeerium,Sotsiaalministeerium, Vä-lisministeerium koos omavalitsemisala asutustegaja MTÜ-d.

Arengukava ühe ees-märgina on ette nähtudinimkaubanduse enneta-mine avalikkuse teavita-mise ning nõudluse vähen-damise abil, sest kõikuuringud on näidanud, et

üldine informeeritus inim-kaubanduse olemusest onEestis suhteliselt madal,teadlikkus inimõigustest,soolisest võrdõiguslikku-sest, inimkaubanduse japrostitutsiooni levikukahjulikust mõjust ühis-konnale on ebapiisav võikohati olematu.

Seda hämmastavam on,et käesoleval aastal val-mis Haridus- ja Teadusmi-nisteeriumi tellimusel jahasartmängumaksu nõu-kogu rahastusel Kuriteo-ennetuse Sihtasutuse õp-pefilm „Tegi pätti 5. Pros-titutsiooni fenomen ühis-konnas” koos selle juurdekuuluvad abimaterjaliga.

Filmi on näinud ja trü-kise on läbi lugenud hulkpsühholooge, sotsiaaltöö-tajaid, koolitajaid, uuri-jaid – inimesed, kes reaal-selt igapäevaelus on pros-titutsiooni uurinud, tege-levad prostitutsiooni kaa-satud naiste abistamisega,teevad koolides ennetus-tööd jms.

Kõigi kindel seisukohton, et selline materjal ontäiesti sobimatu koolilas-tele edastamiseks, kunaedastatav info on ühekülg-ne; materjal tugevdab ste-reotüüpe prostitutsioonikohta, kinnitab vanu müü-te, mida aastaid ennetus-tööga on kummutatud,prostitutsiooni pakutaksetüdrukutele välja kui vabavalikut ja võimalust, ma-terjali sõnum läheb vastu-ollu kogu senise riigi teh-tud prostitutsiooni enne-tustöö sõnumiga.

Fakt, et üks prostituutfilmis läbivalt kinnitab kuihea elu tal on, ja endinebordellipidaja, kui nor-maalne selline tegevus on,ei võimalda noorel arusaada selle tegevuse hä-vitavatest tagajärgedestisiksusele ega ka füüsili-sele või reproduktiivtervi-sele.

ENÜ poolt saadeti kir-jad erinevatele ministee-riumidele, mille väljenda-ti oma seisukohta, et tege-mist on valitsuse poolt kin-nitatud eesmärkide eira-misega ning prostitutsioo-ni normaliseerimise japropageerimisega.

Filmi tellija – Haridus-ja teadusministeeriumoma kirjas väidab, et ne-mad ei käsitle seda õppe-

filmina, vaid lihtsalt ühealternatiivse materjaligaprostitutsiooni käsitlemi-sel.

Samas on Kuriteoenne-tuse sihtasutuse kodule-heküljel materjali ikkagitutvustatud kui sotsiaal-eetilist õppefilmi. meiearvates on prostitutsioonnaistevastane vägivald jaharidussüsteem peaks te-gema kõik, et selle nähtu-se levikut piirata.

Leiame, et riiklike res-sursside kasutamine äär-miselt vastuolulistel ees-märkidel (ühest küljestjustkui nõudluse vähen-damine ja teisalt prostitut-siooni propageerimine) eiole ühele õigusriigile ko-hane.

Art. 2 TööhõiveSooline palgalõhe

Eestis on naiste keskmi-sed tunnipalgad olnudmadalamad kui meesteomad alates iseseisvuspe-rioodist kuni käesolevaaastani. Ühesugustel ame-tialadel saavad naisedmeestega võrreldes võrd-väärse töö eest madala-mat tasu. Seega võrdväär-se tasu printsiip Eestis si-suliselt ei kehti.

Eesti ühiskonnas valit-seb hoiak, et tegemist polediskrimineerimisega, see-ga probleemi nagu ei ek-sisteerikski, pealegi pee-takse palgaerisustega te-gelemist sekkumiseks le-pingulistesse suhetesse,see on ülekohtune ja hal-vakõlaline.

Ikka veel valitsevadstambid ja hoiakud mees-te/naiste rollidest ningtööliikidest.

Ametiühingutel puudubhuvi ja ka võim tagamaksvõrdse töö eest võrdse pal-ga normi täidetavust.Kuna palga erinevust kä-sitlevaid institutsioonepraktiliselt pole ning tee-ma käsitlus leebe, siis eisuuda ka ametiühingudpiisavalt survet avaldada.

Väiksem palgaline sisse-tulek, loob sõltuvusside-me partnerist või takistabindiviidi iseseisvust ja sõl-tumatust.

JÄRG LK 11

10

ALGUS LK 10

Sissetuleku alusel kujune-vad teatud toetused (töö-tu abiraha, väikelapsekasvatamise hüvitis) ja kapensioni suurus. Madalampalk annab tulevikus väik-semaid eeliseid, seega onpalgavahe näol tegemistlubamatu soolise diskri-mineerimisega.

Naisi ei peeta palgalä-birääkimistel edukateks,sest nende madal enese-kindlus ei luba küsida kõr-get palka, kardetaksekaotada töökohta ningpalga juurdeküsimist eipeeta eetiliseks.

Eestis puuduvad spet-sialistid, kes omaks vasta-vat väljaõpet ja teadmisipalkadevahelistest erine-vustest ja kes oleksid või-melised välja töötamamudeleid ebavõrdsusekaotamiseks.

Tasu määrad ning liigidpeaksid põhinema mittetöötaja sool, vaid tehtudtöö efektiivsusel ja objek-tiivsel hindamisel, töö-efektiivsuse mõõtmisesüsteeme pole Eestis kül-laldaselt rakendatud. janende väljatöötamine onaeganõudev ning kulukas.

Eestis puudub riiklikhuvi ja pole eraldatud pii-savalt rahalisi vahendeid,mis võimaldaksid tegele-da töö väärtuse hindami-se, palgasüsteemide japalgaläbirääkimiste mõ-jude analüüsi või muudepalku kujundavate teguri-te uurimisega.

Kuigi naiste ja meesteebavõrdsed palgad takis-tavad majanduse ja koguühiskonna arengut, mõju-tavad laste vaesumist, pe-resisest vägivalda jms.,pole palgalise ebavõrdsu-se küsimusi üldse komp-leksselt uuritud, avatudega tutvustatud, poliitilis-test ettepanekutest rääki-mata.

Eesti Naisteühendu-se Ümarlaua mär-

kused-ettepanekud:ENÜ leiab, et osa Komi-tee poolt tehtud soovitusiEesti riigile peale eelmi-se aruande kaitsmist onjäänud arvestamata ningneid tuleks edaspidistessoovitustes kindlasti taasrõhutada.

Institutsionaalnesuutlikkus

Võrreldes lääneriikidegaon Eestis soolise võrd-õiguslikkuse küsimustegategeletud alates 1995-staastast, sellekohased nor-mid on aga sätestatud2004. a. Seetõttu pole täie-likult rakendunud seadus-likud alused, välja kuju-nenud institutsioonid,puuduvad nii spetsiifilineoskusteave kui ka vajali-kud uurimiskeskused.

Sotsiaalministeeriumsaab oma koordineerivatrolli täita juhul, kui teis-tes ministeeriumides onloodud vastavad ametiko-had või allüksused, millekohustuste hulka kuulubsoolise võrdõiguslikkuseedendamine ja selle print-siibi integreerimine kõiki-desse oma valdkonna po-liitikatesse, programmi-desse ja tegevuskavades-se. Vajalik on välja tööta-da ka vastav rahastamis-skeem, püsiv koolitusteläbiviimine, vajalikudteabe- ja infokeskused,mille kaudu kasutada teis-te riikide parimate prak-tikate ja kogemuste tut-vustamist. Eriti muutubsee aktuaalseks seoses ELSoolise võrdõiguslikkuseInstituudi töölehakkami-sega.

Soolise võrdõiguslikku-se voliniku efektiivsekstegutsemiseks on vajalikanda talle õigus ettekirju-tuste tegemiseks, sunnira-ha rakendamiseks. Nais-te ja meeste võrdse koht-lemise normi täitmise jär-gimine tööelus peaks kuu-luma Tööinspektsiooniülesannete hulka.

Riigi ja kohaliku tasan-di ametnikel ning sot-siaalpartnerite esindaja-tel puudub naiste õigustekaitsmiseks vajalik kom-petentsus, ükskõiksedhoiakud selle omandami-se vastu võivad olla tingi-tud ka poliitilise tahtepuudumisest tippametni-ke hulgas. Vajalik onametnike ja eelkõigestruktuurifondide raken-damises osalejate pidevteavitamine soolise eba-võrdsuse põhjustest janende kõrvaldamise või-malikest meetmetest.

Oluline korraldada soo-lise võrdõiguslikkuse sü-

valaiendamise rakenda-miseks süstemaatilisi koo-litusi avalikele teenistuja-tele, viia läbi vajalikkeuuringuid ja anda väljajuhendmaterjale, kaasa-tes neisse tegevustessemittetulundusühendusi,kelle pädevus soolisevõrdõiguslikkuse valdkon-nas mõnevõrra ületabavaliku ja erasektori pä-devust.

Leiame, et on hädavaja-lik riiklikus õppekavaskooli õppe- ja kasvatus-eesmärkides ära nimeta-da sugude võrdsuse põhi-mõtete ja inimeste põhi-õiguste tundmine.

Uuringud ja statisti-ka

Komitee ettepanekudpuudutasid rida küsimusi,mis olid seotud uuringuteja statistika olemasoluga.

Soolise stratifikatsiooniküsimustele pole senispetsialiseerunud ükskiuurimiskeskus, riiklikultasandil pole samuti vaja-like andmete ja uuringu-tulemuste puudumist prob-leemina teadvustatud.Küll on soolise ebavõrdsu-se teema tõstatatud Eestiinimarengu aruandes 2006.

Igasugune statistikapeab olema analüüsitav kakahe soogrupi võrdluses.Välja tuleks töötada indi-kaatorid, mis võimaldak-sid läbi viia süvaanalüüseja anda olukorrast ühesvõi teises valdkonnas tõe-pärasemaid ning adek-vaatsemaid ülevaateid.

Maanaiste olukordKomisjon soovitas töötadavälja poliitikad ja prog-rammid maanaiste majan-duslikuks kindlustami-seks. Seni pole veel uuri-tud, milline on nende juur-depääs koolitustele, ava-likele teenustele, otsusta-mises osalemisele. EestiMaanaiste Ühenduse taot-les 2005.aastal Põlluma-jandusministeeriumistenda kaasamist maaeluarengukava seirekomisjo-ni, neile vastati, et kunaTaluliit, mille koosseisuühendus kuulub, on jubakaasatud, pole see enamvajalik.

Riiklik statistika ei pee-gelda võrdlevalt maa- jalinnanaiste olukorda eri-nevates valdkondades,

analüüsimata on maa-naiste olukorda mõjuta-vad programmid ningnaiste töötamine pereet-tevõtetes. Sotsiaalkind-lustuse skeemides osale-mine vajab eriuuringutsoo aspektist.

Puudub ülevaade nen-de abikaasade seisundikohta, kellel puudub töö-suhe ning kes pole äri-ühingus partneriteks, kuidkes osalevad regulaarseltäritegevuses, aidates sel-lele kaasa või täites sisu-liselt samu ülesandeidnagu nende abikaasa.

Eestis on vaja väljaarendada süsteem, misvõimaldab naissoost füü-silisest isikust ettevõtjalning füüsilisest isikust et-tevõtja naisel leida asen-daja kutsetegevuses esi-neva töökatkestuse ajaks,mille põhjuseks on rase-dus või emadus.

Soolist ebavõrdsustvähendavad meet-med ja poliitikad

Komitee soovitas Eestiletäiendõppeprogrammideraames korraldada kooli-tusi kohtunikele ja juris-tidele naiste diskriminee-rimise kõigi vormide lik-videerimise konventsioo-ni rakendamiseks sise-riiklikus õiguses, ningteavituskampaaniaid tõst-maks avalikkuse teadlik-kust ajutiste erimeetmetetähtsusest soolise võrd-õiguslikkuse saavutami-sel.

Sihtasutuse Eesti Õigus-keskuse poolt koostatudkohtunike 2008. aastakoolitusprogrammi eel-nõus ei ole vastavaid kur-susi ette nähtud

Kvootide kui ajutisteerimeetmete küsimust onarutatud paaril seminaril,aga poliitilise debati kü-simuseks pole need jõud-nud. Kuni puudub selle-kohane poliitiline tahe, eiaita ka mittetulundusühin-gute poolsed katsed de-batti algatada.

Enne Riigikogu valimi-si viidi läbi analüüs «Era-kondade valimisprogram-mid ajalises dünaamikas2003 – 2007 ning Ühiskond-lik Lepe».

JÄRG LK 12

11

ALGUS LK 11

Eesmärgiks oli jälgidatrende erakondade vali-misprogrammides, näida-ta, millises suunas arenebEesti demokraatia ningmilline on erakondadekoht selles protsessis.

Avaliku arvamuse küsit-luste järgi otsustades oota-vad inimesed eelkõige la-hendusi pikemaajalisesperspektiivis, küsimustes,mis puudutavad õiglust,solidaarsust ja osalustühiskonnas.

Valimisprogrammideskäsitletud teemad ja pa-kutud lahendused on agaenamasti lühiajalised,puudub visioon, kuhu jakuidas ühiskond arenemapeaks.

Politoloogide hinnan-gul on valimisprogrammi-

des ka liiga vähe teema-sid nagu HIV levik, ooda-tav eluiga ja sooline võrd-õiguslikkus, mille nega-tiivsete näitajate poolestEesti on Euroopa Liidusesirinnas.1

Komisjon soovitas ra-kendada vajalikke meet-meid horisontaalse ja ver-tikaalse soolise segregat-siooni vähendamiseks ha-riduses, koolituses ja üm-berõppes ning töö- ja po-liitikavaldkonnas.

Leiame, et neid üksi-kuid projekte, mida viidiläbi naiste karjääri eden-damiseks ja naispoliitiku-te staatuse uurimiseks, eiole edasi arendatud.

Ülalpool puudutasimenaisettevõtluse olukorda –tänaseks pole selge, mil-lise ministeeriumi vastu-tusalasse ettevõtjatest

naiste toetamine jääb.Sotsiaalministeerium, misteemaga aastaid tegeles,on selle lõpetanud, Ma-jandusministeerium onkorduvalt väljendanudseisukohta, et ettevõtlusesnaisi ja mehi pole vajaeraldi käsitleda.

Naisorganisatsioo-nide toetamine

Riigieelarvest Sotsiaalmi-nisteeriumile naiste koos-töö edendamiseks eralda-tud rahaliste vahenditegatoetati Eesti naisorgani-satsioonide koostöövõr-gustiku loomist ja jätku-suutlikkust 2004. aastani.Seejärel muudeti kehtivatsotsiaalministri määrust,liideti riigieelarve rahadAvatud Eesti Fondi res-surssidega, ka anti projek-tikonkursi korraldamine

üle viimasele, kaotati äranõue mitme naisorganisat-siooni koostööst taotleta-va projekti raames. Selaastal keskendus projek-tikonkurss meestetemaa-tikale. Suurimaks ja pide-vaks takistuseks naisteosalemis- ja mõjutamis-võimalustele naisorgani-satsioonide kaudu on or-ganisatsioonide piiratudressursid. Võrreldes mõne-de muude organisatsioo-nidega, mida riigieelar-vest rahastatakse, on nais-organisatsioonid tundu-valt ebasoodsamas olukor-ras. Leiame, et demokraa-tia arengu huvides tulekstagada mitte ainultprojektipõhine, vaid kapüsivam rahastaminekoostöö toetuseks.

Avaldatud lühendatult.

Väärt mõte on mõtlemist väärt

Norra varjupaikade liidu koordinaatorTove Smaadahl:

„Kõige rohkem langevad Norras vägivalla ohv-riks muidugi mehed. Ainult et kui mehed saavadpeksa baarides, siis naisi tabab vägivald nende endikodus. Nii et kui kõik Norra naised läheksid baa-ridesse ja Norra mehed jääksid koju, olekski meievägivallaprobleem lahendatud.“

12

ENÜ SA juhataja Eha Reitelmann:

„Feminismi eitades unustame me, et just feminis-tid olid need, kes meile, naistele, võitlesid kättenii õiguse haridusele kui ka valimisõiguse.“

Gruusia ajakirjanikGalina Petriašvili:

„Tahad oma palga eestendale ise kasuka osta?No ja oledki feminist!“

ENÜ-1.pdfENÜ-2_parandatud.pdfENÜ-3_parandatud.pdfENÜ-4.pdfENÜ-5.pdfENÜ-6.pdfENÜ-7.pdfENÜ-8.pdfENÜ-9.pdfENÜ-10.pdfENÜ-11.pdfENÜ-12.pdf