1

Eesti-Rootsi Ühingu Teataja Estnisk-Svenska Föreningens Nyheter

November 2005 - November 2005 Nr. 15

Eesti-Rootsi Ühing

Estnisk-SvenskaFöreningen

Norrbotten

Seekordse lehe teemaks on Norrbotten, Rootsi suurim ja põhjapoolseim lään. Veidi

kõrval ja veidi unustatud, kuid ometi tähelepanuväärne ja

huvitav. Siin asuvad Rootsi kõrgeim mägi Kebnekaise ja sügavaim järv Hornavan; siin

elavad laplased ja põhjapõdrad, siin on talvel kõige paksem lumi ja polaaröö ning suvel ööta ööd.

(loe edasi järgmiselt

leheküljelt)

Pindala: 98 911 km² Elanike arv: 252 858 (3 elanikku/km2)

Pealinn: Luleå

(Kaart on pärit aadressilt: http://turism.norrbotten.se/travel.asp?mode=

gettingaround&lang=se&flash=yes)

2

Norrbotten – tõeline Põhjala

Norrbotten on siis kaks korda suurem kui Eesti – Eestimaa pindala on vaid 45 215 km2. Rootsi kogupindalast on Norrbotten siiski vaid üks neljandik. Kuid mis seal imestada – Rootsi on ju suurem kui näiteks Saksamaa või Jaapan. Looduse ja sellest tulenevalt ka inimasustuse/tegevuse järgi võib lääni jaotada kolme suurde piirkonda: lauge rannik, metsane-soine keskmaa ning mäestik. Nendele lisatakse ajalooliselt-rahvuslikult eriline Torniojõeorg. Tutvustame neid siin jõdumööda.

KUSTEN - RANNIK

Läänil on 300 kilomeetrit liivaranda arvukate lahtede ja sadakonna saarega. Madal vesi soojeneb kiiresti, siinsete supelrandade veetemperatuur on sageli Rootsi kõrgeim. Haparanda lähedal on riigi ainus mere-rahvuspark ”Haparanda Sandskär”. Siin leidub ainulaadne 3 km pikkune leetseljandik (sandrevel) rikkaliku linnustikuga. Arheoloogidele pakuvad huvi XIV sajandist pärit muinasjäänused ja maagilised labürindid, mille abil arvatavasti head kalaõnne nõiuti. Nagu Eestiski, tõuseb maapind ka Norrbotteni rannikul ligi 1 cm aastas, vabanenuna Jääaja 7 km paksusest koormast. Suured jõed, milledest mitmeil ei ole veel hüdroelektrijaamu, ja ranniku madal vesi soodustavad siin kalade sigimist. Tänapäeval hinnatakse enim lõhet ja viidikat, kuid peetakse lugu ka rootsi rahvusroast – hapendatud räimest (surströmming). Ranniku suurimad linnad, Haparanda, Kalix, Luleå ja Piteå asuvad kõik suurte,

mäestikust alguse saavate jõgede suudmeil ning neist kahe viimase nimi tähendab otseselt jõge. Lääni pealinnas Luleå’s (sm. Luulaja) on 45 000 elanikku. Siin asub Luleå Tehnikaülikool (ülikool alates 1997, 12 000 üliõpilast), mis on Rootsi suurim tehnikaülikool, ning Teatriülikool. Majanduses on tooniandvaks lehtterast tootev Svensk Stål AB (SSAB), millele tooraine tuleb Kirunast. Lule jõe hüdroelektrijaamade aastatoodang on muude Rootsi jõgedega võrreldes suurim – 22,2 TWh (a. 2004); siin asub ka Rootsi suurim elektrijaam Harsprånget (940 MW). Rootsi energiast pool saadakse hüdroelektrijaamadest. Luleå lähedal Kallax’is on Norrbotteni ranniku ainus lennuväli. Luleå’s on mitu Rootsi eliitsarja meeskkonda, sh. Luleå Hockeyförening, Plannja Basket ja Luleå Basket. Piteå (sm. Piitime; 22 000 elanikku) on suvituskoht ja muusikalinn, Norra turistide meelispaik. Igal aastal juuli lõpul toimub siin kuulus rahvapidu (gatufestival) ”Piteå Dansar Och Ler”, rahva seas keskel truntud kui PDOL. Piteå’s paiknevad Euroopa suurimad paberitehased (Kappa tehased) ning kolm Rootsi suurimat saematerjali tehast. Populaarseimad spordialad on jalgpall ja jäähoki. Piteä rahvusroog on pitepalt. Kalix (sm. Kainuu; saami k. Gáláseatnu; 7000 elanikku) on väike samanimelise kommuuni keskus. Haparanda (sm. Haaparanta; 5000 elanikku) on Rootsi-Soome piirilinna Rootsipoolne osa (nagu Eesti Narva). Soome poolne linnaosa kannab nime Tornio ehk Torneå (22 000 elanikku). Huvitaval kombel on Rootsi-poolse linnaosa nimi soome päritoluga ja Soome-poolse osa nimi rootsi päritoluga. Väike ja vaikne piirilinnake, kus veel mõned aastad tagasi olid hinnad odavamad kui Soomes. Majanduselu märkimisväärne sündmus a. 2006 valmiv IKEA mööblimaja (IKEA = Ingvar Kamprad Elmtaryd Agunnaryd). Rannikupiirkonnast räägib ka reisijutt lehekülgedel 9-11.

3

TORNEDALEN – TORNIOJÕEORG

Rannikult olemegi juba jõudnud sujuvalt Torniojõeorgu. Liigume siis Haavarannast põhja suunas edasi. Torniojõe nii vaikselt voolav vesi kui ja vahutavad käestikud ühendavad kahte maad ja kahte rahvast, kes räägivat nelja keelt (soome, rootsi, saami ja meä ehk tornedalsfinska). Mõjutused idast ja läänest on aastasadade jooksul kujundanud siin ainulaadse kultuuri. Torniojõe ajalooline suurkuju on Teataja lugejailegi tuttav Lars Levi Laestadius, kelle järgijad tänapäeval korraldavad igal suvel 60 000 - 80 000 osavõtjaga suurlaagreid.

Liikudes Haparanda’st mööda Torniojõge ülespoole, leiame linnast 15 km kauguselt piirkkonna suurima loodusliku vaatamisväärsuse – Kukkola kärestiku (Kukkola-forsen – Kukkolankoski). Hüroelektrijaamadest säästunud kärestikul on pikkust 3500 m ja langust 14 m. Eriti kevadine jääminek pakub siin unustamatut vaatepilti. Torniojõel on teine Rootsi kahest bifurkatsioonist, kus üks jõgi ”varastab” teiselt vett. 450 km pikkusest jõest püütakse lõhet, siiga ja iherust (forelli). Haparanda kommuuniski nagu kogu Torniojõeorus on rohkem soome- kui rootsi- või saamikeelseid kohanimesid.

Vasakul pildil: Ausammas lihtsale nimetule töötegijale, nagu neid hulgaliselt leidub nii Rootsis kui Soomes. Antud juhul Kukkola kärestiku parvepoisile. Staty av en forsfarare, vid Kukkolaforsen.

http://sv.wikipedia.org/wiki/Kukkolaforsen

Kukkola kärestik [http://sv.wikipedia.org/wiki/Kukkolaforsen]

4

Torniojõeorus suuri asulaid ei ole. Haparanda’st põhja pool on veel kaks kommuunikeskust Övertorneå ja Pajala – kummaski umbes 2000 elanikku. Pajala kohta on teada, et Nõukogude Liit pommitas seda eksikombel Talvesõja päevil; õnneks inimohvreid ei olnud. Armee tunnistas oma eksitust ning 1940. a. suvel tasuti linnale tekitatud kahju. Pajala kommuuni on viimasel ajal asutatud sellisel hulgal elektroonika ja andmetöötluse alaseid väikeettevõtteid, et paika on hakatud Norrlandi Ränioruks kutsuma. Turistide ligimeelitamiseks on Torniojõe kallastele rajatud nii esmaklassilisi hotelle ja restorane, kui ka lihtsaid metsamaju (skogsstugor) ja laagriplatse vähenõudlikele või seikluste otsijaile.

SKOG & ÄLV – METSAD, SOOD JA JÕED

Norrbotteni keskosas on Eestimaa-kogune soode ja metsade ala, mida läbistavad mitmed suured jõed. Inimasustus on siin hõre, kuid ometigi oma 6000-7000 aastat vana. Nagu kõikjal Põhjalas, on siingi asustus ja paikne kultuur läbi aegade koondunud suurte jõgede kallastele. Tänapäevalgi on tuntav oma jöeoru inimeste ühtekuuluvus. Suuremad asulad: Överkalix (1000 elanikku) – kommuunikeskus kauni looduse keskel Kalixjõe kallastel. Siin räägitakse överkalixbondska’t, millest riigirootslasel võib olla raske aru saada. Brännaberget on rahvapidude paik ja siit näeb kaugele üle ümbruskonna.

Boden (ligi 29 000 elanikku). Siin asub üks Rootsi kaitsejõudude suurimaid baase (Bodens garnison, 5 regementi). Siin ka on sõjaväehaigla. Paiga põhiline vaatamisväärsus on Bodeni kindlus (Bodens fästning), IX. sajandi algul ehitatud ülisalajane kalju- sisene rajatis, mis pidi tagasi lööma võimaliku rünnaku nii Soomest kui merelt. Alates 1998 jaanuarist asuvad kindluses muuseum ja restoranid. Bodenist läbi transporditakse raudteitse Kirunas rauamaaki Luleå terasetehasesse.

Parempoolne punane ehitis on nn. Laestadiuse tare (Laestadiuspörtet - pappila) Pajalas. XIX

sajandi teisel poolel kolis praoskond keskel olevasse

kollasesse majja, kus tänapäeval asub

lestadiusluse muuseum. (Vabandame väga, kui olete saanud mustvalge

koopia!)

[http://sv.wikipedia.org/wiki/Bild:Pajala_pr%C3%A4stg%C3%A5rd%2C_juli_

2004.jpg]

5

Älvsbyn (5000 elanikku), "Norrbottens pärla", on vaid 46 km laugusel Piteå’st. Älvsby võtmesõna on ”lähedus” – asula on lähedal loodusele ja metsloomadele; rannikule ja mäestikule; kuid enne kõike on siin tunda inimeste lähedust, lähedust rõõmule ja naerule. Põhja-Soomeski näeb sageli tehase ”Älvsbyhys” valmistatud eramuid. Teine tuntuim ettevõte siin on Polarbröd. Arvidsjaur (ligi 5000 elanikku) kõlab saamikeelselt ja nii see ongi (Arvesjávvre). Jaure tähendab järve, seega ”kaks korda järv”. Rahvalik tõlgitsus on ”Helde järv”, "Den givmilda sjön". Arvidsjaur on samanimelise kommuuni keskus; siin on ka lennuväli, millelt lähevad igapäevased reisid Stockholmi. Vaatamisväärsusi kommuunis: Rallarmuseet i Moskosel (raudteemuuseum); Glommersträsks hembygdsmuseum (vabaõhumuuseum, peetakse Lapimaa huvitavaimaks), kirikud. Jokkmokk (sm. Jokimukka; 3200 elanikku). Otseses tõlkes tähendab "Jokkmokk" jõekäänakut ning see vastab tõele. 2005 veebruaris pidutseti linna 400. aastapäeva. Linnal on tähtis roll saamide kogunemispaigana. Siin asuvad Saami Rahvaülikool (Samernas Folkhögskola) ja ”fjällmuséet Ájtte”; siin on mitmeid käsitöö- ja kunstitöökodasid. Jokkmokk’ist on avalikkusesse kerkinud mitmed kunstnikud nagu Cai Paulsen, Lars Nutti ja Lars Pirak; kirjanikud Hans Andersson ja Nils Hövenmark; ning muusikud Jokkmokks-Jokke, Jacob Hellman, Birgitta Svendén, Johan Märak, Andreas Viklund ja Zemya Hamilton. Üle Rootsi on kuulus Jokkmokk’i laat, mida esimest korda peeti aastal 1605. Suure osa Jokkmokk’i kommuuni pindalast hõlmavad rahvuspargid Sarek, Stora Sjöfallet ja Padjelanta. Piirkonna suured veekogud meetripakususe jääga on hakanud viimasel ajal huvitama suuri autotehaseid, kes siin oma uute mudelite talvekõlblikkust katsetavad.

FJÄLLEN – MÄESTIK ehk TUNDURID Siin on puutumatu loodus, lumised mäed, viljakad orud ja majesteetlikud vaatepildid. Siin on saamide kodupaik. Siin võib nautida vaikusest ja virmalistest. Siin on seitse rahvusparki ja Rootsi viimane okaspuu-ürgmets. Siin kohtab kauneis rahavarõivais laplasi (saame) ja näeb nende peent käsitööd. Siin on pühapaiku, saamikeelseid kohanimesid ning omapäraseid loodusvorme, milledel on oma müütiline, maagiline ajalugu.

Laplane põhjapõdraga tunduril kevadpäikeses.

Pane tähele, millisesed on suusad ja saapad.

[http://www.lappland.se/].

6

Ehtsat lapi joigu võib kuulda, kui minna aadressile: http://www.norrbottenlappland.se/intro.asp?lang=se&flash=yes. Kaardil on veel kolm kommuunikeskust: Arjeplog (2000 elanikku) paikneb maaninal Hornavan’i (Rootsi sügavaim järv, 221 m) ja Uddjaur’i järve vahel. Kogu piirkond on väga järvederohke. Arjeplog on enne kõike kuulus Hõbedamuuseumi poolest (Silvermuseet, asutatud 1965). Ka riigiteed nr. 95, mis viib läbi Arjeplogi Botnia lahe rannikul olevast Skellefteå’st Norra Mere äärsesse Bodö’sse (Bodø), nimetatakse Hõbedateeks. Omal ajal olid siinsetes mägedes hõbedakaevandused. Muuseumi kodulehekülg on [http://www.silvermuseet.arjeplog.se/silver/index.htm]. Gällivare (sm. Jällivaara; 8500 elanikku) nimi tuleb lõunasaami Jiellivarre’st ("kaljupragu, kaljulõhe"). Linn asub 100 km polaarjoonest põhja pool, nn. Malmbana ääres, s.o. raudtee, mida mööda kulgeb rauamaak Kirunast Narvik’i ja Luleå’sse. Maagi vedamiseks on ehitatud erilised rongid veduri võimsusega 10 MW.

*** *** *** *** ***

Kuna jutt on pikaks läinud, pakume vahepeatuseks laulmiseks nn. Gällivarevisa. Luleå tehnikatudengite (nagu arvata võiski) lauluraamat ”Ultima Thule” õpetab, et seda tuleb laulda ”Stadsbudsvisa” viisil ja "med kraftig finsk brytning". Seegi on Norrbotten!

GÄLLIVAREVISAN

Tänkte på lörda skulle fara in till Gällivare på Karakkatorg.

Där supa, drikka, brännvinsflaskan gå som sälva satan voj, voj.

Det vara roliga liven, med både laksmål å niven Å åka bolisstasonen, de vara jävliga fasonen. Ligga inne halva natten, leva limpa å vatten

komma ut på morronröken, å säja nappast då ajöken.

Men tänkte perkele anamma ganse fara samma åka Vitåfors. Där sänner till en gammal likka som jag prukar likka förståss.

De prukar pli ganska sällan, å fara hälsa på fjällan å ganse få lite mellan, men bara inte fastna fällan.

De är glart man riskera, ingentin reflektera men para inte få nå mera, så måste gå å operera.

Men nu jak sluta erotiken

öppna pritfabriken, sälja akvavit tå komma lansfiskalen nära, fråka om jak pära spriten.

De vara jävliga token, pliva granskat av snoken draka satan åt skogen, å åka Luleå i kroken.

Sitta inne halva åren, pliva krå uti håren se av brännvin int spåren,

å komma baka först på våren.

7

On jäänud veel Kiruna (ligi 20 000 elanikku). Linna nimi tuleb tundrupüü (fjällripa) soomekeelsest nimest ”kiiruna”; vaata kõrvalolevat vappi. Linn asub kahe mäe Luossavaara ja Kirunavaara vahel; mõlemates leidub ohtralt rauamaaki. Linn tekkis aastal 1898 koos maagi kaevandamise algusega. Kaevandused kuuluvad algusest peale LKAB-nimelisele ettevõtele (Luossavaara, Kiirunavaara Aktiebolag). Praeguseks on kaevandamine jõudnud linna alla ja osas majades on varisemisohu tõttu elamine keelatud. Paistab, et varsti peavad nii linna keskus kui ka maantee E10 leidma endale uue koha.

Lisaks kaevandusele on ümbruskkonna märkimisväärseid rajatisi raketibaas Esrange ja Euroopa Kosmoseagentuuri ESA vastuõtujaam Salmijärvi’s. Siin on veel "Institutet för Rymdfysik” ja ”Institutionen för rymdvetenskap”, Umeå ja Luleå ülikoolide ühised asutused. Ka Kirunas on lennuväli. Kiruna kommuunist räägitakse kui Euroopa viimasest looduslikust alast – "Europas sista vildmark". Turiste meelitavad mäed ja Jukkajärvi jäähotell. Kommuunis asub Rootsi kõrgeim mäetipp, Kebnekaise, 2103 meetrit üle merepinna (uute mõõtmiste kohaselt aastal 2004). Kebnekaise tipult paistab 9 % Rootsimaast.

Polaarsuvi kestab siin 2 kuud ja polaaröö 20 päeva (12-31. detsember). Ka Kiruna kommuun on järvede ja jõgederohke. "Pajtas-vaara" (Tynnyrilaki) Kiruna kommuunis oli omal ajal üks Struve meridiaankaare (Struve geodeetiline kaar) mõõtepunkte. Kaar ulatus Ukraina Izmailist Norra Hammerfestini ning sellel oli ühtekokku 265 mõõtepunkti, neist Norrbottenis ja üldse Rootsis 4 (Eestis 3 – kaks Simuna lähedal ja üks Tartu Tähetornis). Mõõtmised korraldas aastail 1816-1855 Tartu Observatooriumi direktor astronoom Friedrich Georg Wilhelm von Struve, ning nende eesmärgiks oli määrata Maa kuju (geoidi kuju). 14 juulil 2005 kuulutati 34 omaaegset mõõtepunkti maailma kultuuripärandi osaks (världsarv). Olin sajandivahetuse paiku ühenduses Haparanda õpetaja ja rahvatantsuharrastaja Johannes Lindell’iga, kes kutsus mind ka paar korda Kirunasse oktoobris-novembris toimuvale Rallarfesten’ile (mitmetahuline kultuurinädal, vt. http://www.rallarfesten.org/), kuid ajanappusel on siiamaani jäänud käimata.

Kebnekaise

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Kebnekaise_view_f

rom_Tuolpagorni.jpg

8

Selline oli Jukkasjärvi Jäähotell eelmisel talvel, kuid ei häda – iga aasta oktoobris ehitatakse uus ja uhkem. Hotellis leidub alati numbritube, sviite, teater, kirik, saun ja … Absolut Icebar [http://www.icehotel.com/]. Kui Kiruna jääb

kaugeks, võib leppida samalaadse Jäälossiga Haparanda-Tornio lähedal Kemis. Jutu pani kokku Arvi Kruusing Tähtsamad allikad: http://www.norrbottenlappland.se/ http://sv.wikipedia.org/wiki/Norrbotten

http://www.regionfakta.com/norrbotten/ http://www.epokantik.com/norrland/ http://resa.vingar.se/lappland.htm

Siin on veel üks boonuspilt saamidest:

Vilken dialekt pratar dessa barn? Gissningsvis nordsamiska med tanke på deras mössor. Foto: Haraldsson, Ajtte fjäll-

& samemusem. [http://www.samer.se/GetDoc?meta_id=1186]

9

Sügisene teekond Torniost Pite havsbad’i Niisiis olen piirilinnas Tornios, 8. november 2005. On pilves ja tuuline sügisilm. Ootan bussijaamas Rootsi poole sõitvat bussi ja uusi muljeid. Reisibüroo ei olnud võimeline mulle pileteid broneerima, kuid arvasin, et ega siingi või olla liiga palju reisijaid – nädala keskel ja ei pühasid lähedal. Ka kroone ei ole taskus. Lähen sisse – see ei olegi õieti bussijaam, pigem kaubakontor-kohvik. Küsin pingil istuvatelt poistelt, kus pileteid müüakse – üks vaatab veidi imelikult ja osutab kaupa kätte andmise leti poole. Mingil ajal on seal üks neiu, kes aga Rootsi bussile pileteid ei müü, tuleb osta bussijuhilt. Ta ei tea ka, kas pangakaardiga või eurodega saab osta või ei. Ka kaks pensionieas tädi ei tea, kuigi ootavad ise samat bussi. Bussijaama ümbrus on mittemidagiütlev, sügiseselt hall ja tühi. Mõni Tornio-sõber võiks siit mööda kõndida…. Lähen sisse tagasi ja uurin kuulutusi: kusagil on tulemas rokk-kontsert; kõikidele ”Kärpät”-hokimeeskonna matsidele Oulus (100 km kaugusel) on organiseeritud eribuss (”lätkäbussi”). Oulu ”Kärpät” on Põhja-Soome uhkus; nad on juba kaks aastat järjest tulnud maa meistriks. Järgmisel kuulutusel on tangopoosis noormees ja neiu, kes kutsuvad noortemajja peotantsukursustele. Vahepeal on bussijaama juurde saabunud suur tumesinine kahekorrusline buss, millel on taga oma 3×3×3 m kaubakunku. Reisi edenedes näen, et selliseid liigub Rootsis palju – kaubavedu hoiab reisijaid kaotavat bussiliiklust veel vee peal. Kui kaubad peale-maha laaditud, võetakse reisijad peale. Bussijuht on pikk meeldiv noormees, kellel tundub piinlik olevat, et ta ei tea, palju pilet eurodes maksab. Kuid eurod toimivad küll. Saan pileti esialgu niisama pihku ja maksan siis Rootsi poolel, kui eurohind teada. Kroonides oli hind 166, mis on kilomeetri kohta poole odavam kui Soome pool. Kell 13 soome aja järgi pääseme liikuma. Soomet eraldab Rootsist Torniojõe delta kõige läänepoolsem haru. Teisel pool silda on linna nimi Haparanda. Üle silla sõites pabistan veidi – äkki on siin passikontroll, minul aga ei ole passi kaasas. Kuid ei – sõidame endisest tollist ja piirikontrollist täie hooga mööda. Linn on nagu teisel poolgi, vaid sildid on rootsikeelsed ja kubamajadel teised omanikud. Ei selles ega ka järgmistes linnades ole märgata internatsionaliste – kõik on veel rootsikeelne. Juba olemegi linnast väljas. Tee järgib Botnia lahe kaart, meri ei ole kaugel. Valdav on madal segamets, siin-seal väikeseid külasid. Eramajad on rootsi stiilis: valdavalt kas madalate ülaakendega või täis- teise korrusega, kuid väikese põhjapindalaga. Vanemad majad on ”rootsi punast”, uuemad igasugust värvi. Päris uusehitisi ei hakka silma. Imestan nähes ka Rootsi poolel Soome ”rindemehemaju” – väikeseid kuubikujulisi kitsaste ülaakendega. Neid kinkis minu teada riik pärast sõda rindemeestele ja Soomes on neist omaette mõiste kujunenud. Rahvasuus ”ohiammuttujen talot”.

Esimene suurem asula – Halix. Bussijaam – kaubakontor. Tee jätkub. Ületame teise suure jõge. Ilm hakkab uduseks muutuma. Tee ääres veidi tagaigatsetud lund. Sõidame mööda E4-autoteed. Kiiruse piirang on 100 km/t. Tuttavad tädid bussis on jutukaks muutunud. Teine neist on sündinud Soomes, kuid 27 viimast aastat elanud Rootsis, Luleå-s, ma arvan. Kuna nad istuvad teineteise taga, räägivad nad seetõttu üsna valjusti. Kõigepealt võetakse läbi päevauudised. Rootsi asjadest on rahvusvaheliste uudiste künnise ületanud inkassaator-autode röövimised. Aastas on 40-50 juhtumit, hetkel on rahavedu seismas ja setõttu sularaha lõppemas. Rahvusvaheline suursündmus on aga noorte märatsemine Pariisi eeslinnades. Tädid imestavad: meie noorus möödus sõjajärgses Soomes. Oli puudus kõigest. Käisime ringi närudes ning kannatasime nälga, kuid ei mässanud. Ja nüüd näidatakse televiisorist söönud hästi riietatud noori autosid süütamas ning aknaid sisse peksmas. Imelik. Mäletan isegi, kuidas 50-ndate aastate Eestis algklassides õpetaja nõudis, et riided peavad lapitud olema – auklike pükstega ei tohtinud kooli tulla… Buss käib läbi kõik rannakülad. Rahvast näib siin ikka elavat, kuid kohustuslikku arengut ei ole. Kolitakse ära lõunasse, suurlinnadesse. Råneå. Hakkab silma ”Tunnbrödsbaggeri”. Tunnbröd on Põhjamaa spetsialiteet. Mujal ei osatagi seda teha, seletas mulle kord üks kohalik inimene. Mäekupli otsas kõrgub suur kollane puukirik. Tädi bussis seletab sõbrannale, et selles kirikus on hästi kaunis ja omapärane altarikaunistus, milles palju kujukesi jne. Jutt läheb kiriku peale üldse ja mõlemad sõbrannad on samal meele, et kirik on ahne – vötab palju, aga annab vähe. Viimasetel aastal kiriku populaarsus vähenenud nii Soomes kui Rootsis. Rutvik. Sõidamne peatuiseta läbi. Udu on tihenenud. Luleå. Norrbotteni pealinn ja ülikoolilinn. Jutukal tädil on vastas pikk käharjuukseline blond neiu. Jään üksi bussi. Bussijuht kõnnib mu juurde ja seletab viisakalt, et tema asemele tuleb uus juht. Piteå. Kell on 15.45 ja vahepeal on saabunud öö. Hakkab silma suur muusikakooli hoone. Seoses å-dega nimede lõpus tulevad jälle meelde muinasjutud reisidest Lapi targa juurde, kus tulid ette suured jõed, millest üle sai mingi vanaeide paadis. Muinasjutud räägivad õigust – reisides Lapimaale kas Soome või Rootsi kaudu – igal juhul on põiki ees mitu suurt jõge. Pite havsbad asub kümmekond kilomeetrit linnast väljas omaette mererannal – ümberringi on sama madalavõitu

10

mets. Siin on silindrikujuline suplussaal (äventyrsbad), üsna suur 4-korruseline 500 toaga hotell, aga veidi körval ka rida väikesi ”stuga”-sid. Hotelli kõrval on ning kümmekond koosolekusaali á sajale inimesele + üks suurem pehmete toolidega teatrit meenutav Kongresshallen. Restoranis näib olevat ligi 1000 kohta. Kuidas nad selle kõik käimas hoida suudavad, siin hõredalt asustatud põhjamaal? Või siin peatuvadki Norra turistid? Vähemalt ”Piteå Dansar och Ler” ajal pidi maja puupüsti täis olema. Hotellis alla 990-krooniseid tube ei ole. Minu toas on kaks voodit ja suur nurgadiivan. Toas on ka kööginurk elektripliidiga ning külmutuskapp. Vaatan veidi televiisorit ja lähen kl. 8 paiku magama, mis vastab kella 10-le Soomes just lõppenud suveaja järgi. Hommikul olen vara üleval: lähen vaatama, milline näeb välja Rootsimaa rand – see on ilus liivane, ilma kivideta.Taamal on mõned metsaga kaetud väikesed saared. Pilvede vahelt paistab veidi päikest.

Kella 9 paiku kõnnin koosolekule. Meie saali nimi on ”Trombonen”. Siin on sellised saale terve orkestri jagu: ”Mandolinen”, ”Harpan”, ”Fiolen”; ”Violinen”, ”Saxo-fonen” jne. Koosolekul on põhiliselt mehed: neil on ülikonnad seljas, kuid enamasti lipsu ees ei ole. Seltsin kahe kemilasega – teine neist minu vana tuttav. Üritus kestab kella neljani, siis hakkab Kemi meestel kiire. Nad kutsuvad ka mind oma autosse ja see sobib. Maastik näib tagasisõidul teistsugune – me ei lahku enam kiirteelt ja ka udu ei ole. Halixini on liiklus üsna elav, ilmselt on töölt kojusõidu aeg. Jutt käib tööstusest ja ärist. Jõuan Kemis kell 20.15 ilusti viimase Oulu mineva bussi peale.

Tekst ja fotod: Arvi Kruusing

Sügisene Pite havsbad

11

Rootsimaa rand Pite havsbad’i hotelli rõdult vaadatuna

Minu tagasihoidlik hotellituba

12

ERÜ sündmusi

Oulu (Uleåborg) tehnoloogiapark

Urve Venesaar (keskel), Rasmus Rahm Stockholmi Ettevõtluse koolist (pildil

paremal) ning Arvi Kruusing (vasakul) detsembris 2004 Oulu Ülikoolis.

13

ERÜ sügisene väljasõidukoosolek Arukülas

29. oktoobril 2005 toimus Eesti-Rootsi Ühingu liikmete väljasõit Arukülla. Seekord toimus väljasõit elektrirongiga. Rong väljus keskpäeval Balti Jaamast. Arukülla saabudes tuli meile vastu meie Ühingu liige Heljo Lepamaa, kes oli meile ka teejuhiks jalutuskäigu ajal. Saime teada, et Arukülas oli asustus juba aastal 1241. a., kui seda mainiti Taani Hindamisraamatus. Arukülasse on paigutatud ka vastav mälestusmonument. Samuti on Arukülaga seotud esimene Eesti Vabariigi peaminister Kaarel Eenpalu, kellele kuulus seal talukoht. Praegu on Hellema talu perenaine Anne Eenpalu, kes kureerib nüüd oma vanaisa talumuuseumi. Kõik kaksteist väljasõidul osalenud tänavad Heljo Lepamaad ka sooja koduse vastuvõtu eest.

Tarmo Tuisk, Mall Vaariksoo

Rootsi laensõnad eesti keeles

Rootsi laenud jagunevad kahte ossa: eestirootsi ja riigirootsi laenud. Esimesed pärinevad 13. saj. lõpul Lääne-Eestis elanud eestirootsi murret kõnelenud rootslastelt, riigirootsi laenud tulid Eestisse 16.-17. saj., kui Eesti kuulus Rootsi riigi koosseisu. Rootsi laene on eesti kirjakeeles 100-150 (1,9-2,67 % kogu tüvevarast). Järgnev loetlelu on pärit Alo Rauni ”Eesti keele etümoloogiline teatmik” arvutivõrgu-väljaandest. Eestirootsi laenud ent e-sm., vrd. Erts. änt hauskar (kühvel) « Erts. häuskár iil (tuulehoog) « Erts. íl jampsima deskr., vrd. Erts. iams joll (väike paat) « Erts. ioll jung (kaevuvinn) « Erts. (bruns)iung kada (kaltsupall) « Erts. katabol[makron] kakk (leivapätsike) lmsm. « sknd. Erts. kaku kann -u « Erts. kann kelk « Erts. kälk kelts (jää) vrd. Erts. kiål kepp « Erts. käpp kess (võrkkott) ? « Erts. käss klibu (lapikud kivikesed) « Erts. klibu klomp (tomp) « Erts. klomp korp (lind) « Erts. korp kratt « Erts. skratt krüüsel (lind) « Erts. rts. murd. grissla jne. laga « Erts. loka lenk (kõverus) « Erts. länk liiv (kalapüügiriist) vrd. Erts. lím malm « Erts. malm

mära « Erts. märr, vrd. kasks. merie naaskel llmsm., vrd. Erts. naskar niplis (kootud pits) « grm. Erts. knipul, kasks. knuppels nugiline (parasiit) « Erts. snugg näkk (veeneitsi) « Erts. näkk pank (paekallas) « Erts. baŋk pelt « Erts. spéld penn (rõhtpuu) « Erts. spänne plagu (lipp) « Erts. flagg plasku « kasks. vlasche või Erts. flask prunt « Erts. sprúnd või bltsks. Sprunt pusa (komps) « Erts. pusa puul (noor lehm) « sknd. Erts. fula puu(maa) « Erts. bó (eluase) päss « Erts. bäss rangid vrd. Erts. rank(ar) rool (tüür) « Erts. ról rott « kasks. rotte (rott), Erts. rott (hiir) räim « rts. Erts. strämg rääs (trään) « Erts. r¿s (kala rapped) seppel (pruudipärg) « Erts. seppal solk « Erts. solk soop (seebipära) « Erts. såp sulp (loomajook) « Erts. sulp või e-sm. onom. JM sump (kalakast) « Erts. sump säng « Erts. säng särk « Erts. särk taldrik « grm. kasks. talloreken, Erts. taldrik tasku « grm. Erts. task, kasks. tasche tont « Erts. tont tõld « grm. kasks. telt, Erts. t¿ld viiger (hüljes) « Erts. vígar viik (püksil) « Erts. vīk (viir) PA ämber « kasks. emmer ja « Erts. ämbar

14

Rootsi laenud ahter (laeva päraosa) « rts. akter haalama « rts. hala hiivama (vinnama) « rts. hiva hõissa vrd. sks. heisa, rts. hejsan kadalipp (peksukaristus) ? « rts. gatulopp PA kalkar (hulgus) « rts. skalk, mitm. -ar karss (märss) ? « rts. murd. karse kindral « rts. general klaver « rts. klaver klutt (tutt; põngerjas) « rts. murd. (pojk-)kludd komejant « vn. või rts. komediant kraapima lmsm. deskr., vrd. kasks. schrapen, rts. skrapa kriim « rts. murd. grīmu kronu deskr., vrd. rts. murd. skranel ja lv. kran'a kroonu « rts. krona, krono- kuunar (purjekas) « rts. skonare käru « rts. kärra PA küüt (transport) « rts. vrts. skiut lant (veoõng) « rts. slant lapi « rts. lapp (lapp) loovima « rts. lova lüht (vokil) « rts. murd. flyht madrats « üsks. Matratze, vrd. rts. madrass moon e-lv-sm. lv. muon, vrd. rts. månadskost (kuumoon) moor (eit) « rts. mor no lmsm. sm. no, vrd. rts. nå, vn. no norra vrd. rts. Norge (Norra) + norr (põhja) norss (kala) « rts. nors nukk (väljaulatuv ots) « rts. nock või asks. nok(ke) nurru (lööma) e. onom., vrd. asks. snurren, rts. snurra pagar « rts. vrts. bakare, baghare pargas (suur paat) « rts. barkass või vn. barkas parkal (parksepp) « rts. barkare peiar (naljahammas) « rts. spejjare peli (ankruvinn) « rts. spel piug, piuk (pikk, peenike osa) e-sm. « rts. murd. pjukku plika « rts. flicka pronks « rts. brons puldan (jäme riie) « rts. buldan purre e-lv. « grm., vrd. rts. bord (laud) puskar ? e. deskr., vrd. rts. buska (kääriv õlu) puuk (kratt) « asks. puuk või rts. puke põukima (pesu pesema) e-vd-sm-ing-krj. deskr., vrd. rts. murd. böyk(a) pärss (pidur) « rts. pärs või kasks. perse pöök (puu) « rts. bök või kasks. boke rakk (väike koer) « rts. racka rõuk e-vd-sm-ing-krj-aun. sm. roukko, vrd. rts. rök räim « rts. Erts. strämg rünk « rts. või kasks. brink sinep « grm. kasks. sennep, rts. murd. sínäp sutt (kala) vrd. rts. stensutta (jõesilm) taani « rts. daner (mitm.) taara (usk) vrd. rts. Thor tanta « üsks. Tante või rts. murd. tanta tiidus (kiire) vrd. rts. tidig, kasks. tidich tikk « kasks. sticke ja rts. sticka till « grm. sks. ja rts. dill

tiss (rind) « rts. tiss toss (saamatu) e. deskr., vrd. sm. tosso, rts. murd. tåss tubak(as) « rts. tobak või üsks. Toback tuder (rohttaim) « rts. dudder tups (tutt) « rts. tufs tääv (laevas) « grm. kasks. steven, rts. stäv tünder « rts. tunna, mitm. tunnor vant (mastiköis) « rts. vant või sks. Want vart (lind) « rts. svärta vispel « rts. vispel viss (kindel) « kasks. wis(se), vrd. rts. viss vöör (laeva eesosa) « rts. för vürst « kasks. vürste või « rts. furste Allikad: http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?teema=2&id=30#y http://jabadaba.eki.ee/books/ekkr/l10.html http://www.eki.ee/dict/raun/

Ruunikivi Stenige’st kõneleb aastast 1041:

”Härlef och Torgärd lät resa denna sten efter Säbjörn sin fader. Han styrde skepp österut med

Ingvar till Estland.”

[http://www.hembygdmarsta.se/filer/u439.htm]

15

Korta historier Mannen satt i kupén med en av dessa tågluffare på väg upp genorn Europa. ─ Och var har du varit nu? ─ I San Juan i Spanien. ─ Jaså, men vet du inte att ”J” uttalas som ”H” i Spanien? Det blir San Huan … Nå, hur länge har du varit där? ─ … I huni och huli.

* * * * ─ Om jag lägger tre ägg i en korg och sex ägg i en annan. Hur många har jag då tillsammans? Vad får du det till, Svante? ─ Noll. Jag tror inte att fröken kan lägga ägg.

* * * * Nu, lille Hans, när jag berättat för dig om blommor och bin, så förstår du nog varför katten har fått ungar. ─ Javisst, hon har blivit stucken av ett bi.

* * * * ─ Är din far hemma? ─ Jodå, han är ute i lagården hos grisarna. Det är han som har röd mössa på sig.

* * * * ─ Jag hörde att din häst hade dött. Där gjorde du väl en stor förlust? ─ Nej då, jag tjänade tretusen kronor. ─ Va? Hur gick det till? ─ Jag ordnade ett lotteri på hästen och tog 10 kronor lotten. ─ Men blev ingen förbannad når det märktes att hästen var död? ─ Det var ju bara vinnaren som märkte det och han fick sin tia tillbaka och så var han nöjd.

* * * * ─ Det var en lång väg till den här byn. ─ Ja, kanske det, men hade den varit kortare hade den

inte räckt fram. * * * *

Direktören ringde växeln och sa: ─ Fröken, jag annullerar mitt samtal till Wien. ─ Vad sa ni? ─ Jag annullerar samtalet till Wien!

─ Vad då? ─ Jag vill inhibera samtalet! ─ Vad gör ni, säger ni? ─ Jag skiter i samtalet till Wien! ─ Jamen, så säg det då!

* * * * Kyrkoherden, efter att en hel predikan ha utlagt hur Guds kärlek vill dra människan till sig: ─ Käre vän, har du aldrig känt dig dragen? Amen.

* * * * Prästen talade med läsbarn om moraliskt mod: ─ Till exempel, om det ligger tolv pojkar i ett sovrum och en av dem läser sin aftonbön högt – det är moraliskt mod. Sedan undrade han om någon annan kunde ge något exempel på moraliskt mod. En pojke på bakersta bänken räckte upp handen: ─ Ja, om det ligger tolv präster i ett rum och en av dem inte läser sin aftonbön högt.

* * * * Kal går in i fiskeaffären: ─ Får ja e sill, men ho ska va feter o faster. Fiskmatronan: ─ Här ä e men om ho ä faster eller moster kan ja inte avgöra.

* * * * Kal går nedanför Otterhälla när en man kommer nedramlande. Kal går fram till honom, tittar upp och frågar: ─ Kommer de fler?

* * * * Hembiträdet: ─ Vet frun om advokaten kommer hem till middag i dag? Frun: ─ Nej, advokaten har ringt och sagt att han håller på med ett äktenskapsbrott och det kommer att ta honom hela kvällen.

* * * * Det unga paret sitter i parken. Han tittar på henne och säger: ─ Åh, Kerstin sen jag träffade dig kan jag inte sova, inte äta. Jag kan inte dricka och jag kan inte röka. ─ Så, sa Kerstin smickrad, varför inte det då? ─ Jag är pank.

Ur G. Bernstrup & S. Sundahl, Svenska skratt, Legenda 1997

16

ORDSPRÅK OCH TALESÄTT glasmästare – Din far var inte glasmästare (flytta dig, du skymmer utsikten för mig, för du är inte genomskinlig) glädja sig – Man gläder sig mindre åt det man får än åt det man hoppas få glädje – Ingen glädje utan sorg – När glädjen är i stugan, står ofta sorgen i förstugan – Kort glädje lång ånger – Den som aldrig har kännt smärta njuter bara halv glädje glömma – Intet glömmer man så fort som mottagna välgärningar, intet kommer man ihåg så länge som lidna oförrätter – Man glömmer inte en god gärning, om man själv har gjort den – Det man har vunnit glömmer man, det man har förlorat minns man – Uppäten mat och uppslitna kläder är snart glömda – När brödet är ätet, är välgärningen glömd – När såret är läkt, är svedan glömd – När våren kommer, är vintern glömd – Vad ung nimmer (lär sig) gammal ej glimmer (glömmer) glömska – Glömska är en skön sak både för den som glömmer och för den som glömmes – Glömskans häger svävar över dryckeslaget (vad där säges är snart glömt) gnabb – Smått gnabb ökar vänskapen gnista – Av liten gnista blir [ofta] en stor eld – Slår man flinta mot flinta, så blir det gnistor (mellan styvsinta makar blir det lätt träta) – Den som är rädd för gnistor blir en dålig smed (den som är rädd för obehaget gör ett dåligt arbete) gnälla – Den som vill gnälla får alltid något att gnälla för god – Den som är för mycket god, honom äter svinen upp – Gott lag gör kort dag (i gott sällskap går tiden fort) – Goda redskap är halva gärningen – En god vara säljer sig själv (utan rekommendation) – Gott komma kan (man ska inte ge upp hoppet)

– Gott går sällan okacklat ur hönegumpen {folk skryter gärna med sina välgärningar, liksom hönan kacklar, när hon har värpt} gracerna – I samkväm ska man inte vara färre än [de tre] gracerna och inte fler än [de nio] muserna granne – God granne är landets bästa värn – God granne är bästa gårdvar – Intet gagn att göra sin granne skada – Älska din granne, men riv inte upp gärdsgården mellan er (så att ni tränger in på varandras område) – Det ska vara grind mellan goda grannar (som kan både öppnas och stängas) – Grannar byter sällan hästar (de känner till felen) – Grannens öga är fullt av avund – Grannens hustru är alltid vackrare – Grannens höna lägger alltid större ägg – Grannens kor mjölkar alltid bäst – Alltid bättre gröt i grannens gryta – Det är ringa tröst för eget benbrott att grannen bröt halsen – En stat är ofta fiende med sin granne och bundsförvant med sin grannes granne grav – Graven gömmer och tiden glömmer (den döde är snart glömd) – Vällevnadsmänniskan gräver sin grav med tänderna (han äter ihjäl sig) gren – Man ska inte såga av den grenen som man själv sitter på (inte skada den som man är beroende av för sin utkomst) – Sällan är grenen bättre än stammen (barnen blir sällan bättre än föräldrarna) (Ur: Pelle Holm, Ordspråk och talesätt, Albert Bonniers

förlag, Stockholm 1964)

ERÜ Teatajat toimetab Arvi Kruusing. Kontakti saab: Arvi.Kruusing@ee.oulu.fi; kirja teel: Virbi 2-5, 13629 Tallinn; telefoni kaudu: +358 8 553 2715 (tööl). Tarmo Tuisk, Puhangu 32-53, Tallinn 10316, tarmotuisk@yahoo.com, tel. 6008804. Leht on loetav arvutivõrgus http://my.tele2.ee/esf