1

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL TEA

TAJA

1/2006EESTI A

RH

ITEKTID

E LIIDU

TEAB

ELEHT

2

EAL TEA

TAJA

1/2006

2

EESTI A

RH

ITEK

TIDE LIIT

Aad

ress:

(juriid

iline) Lai tn

.29, Tallinn

10133(fü

üsilin

e) Lai tn.31, Tallin

n 10133

Tele

fon

/ fak

s: 6411 737, 6411 728in

fo@

arhliit.ee

http

://ww

w.arh

liit.ee

Pan

gare

kvisiid

id:

Eesti Üh

ispan

k,ko

od

401, a/a 100 220 1172 0004

Ko

nto

r (Lai tn.31) o

n avatu

d: E-R

kell 9–17

EA

Li eestse

isuse

ko

oso

leku

dto

imu

vad n

eljapäeviti ü

le näd

alaalg

useg

a kell 16.30.

EA

Li esim

ees:

Ülar M

arkEA

Li ase

esim

eh

ed

:M

argit M

utso

, Ind

rek Allm

ann

Arh

itektu

urik

on

ku

rsside tö

ög

rup

p:

Emil U

rbel, Illim

ar Truverk, M

artti PreemE

uro

pa

n: Laila Põ

dra

EA

L-i pro

jektiju

hid

:Pille Ep

ner, M

adli M

aruste

EA

L-i sekre

tär:

Sign

e Liivaleht

EA

L-i raam

atu

pid

aja

:A

nn

e Kerg

e

EAL-i ko

nto

ris on

võim

alik tutvu

da m

itmete p

e-rio

od

iliste arhitektu

uriväljaan

neteg

a (El Cro

qu

is,d

b, A

rkitektur, A

rchitectu

ral Review

, ark jne),

samu

ti saab in

form

atsioo

ni to

imu

vatest arhitek-

tuu

rivõistlu

stest, kon

verentsid

est, semin

aridest,

näitu

stest.So

od

salt o

n võ

ima

lik o

sta a

rhite

ktu

uria

last

kirjand

ust n

ing

uu

emaid

ajakirja MA

JA, E

RA

-M

U ja E

HITU

SK

UN

ST n

um

breid

.M

üü

gil o

n ka EA

Li aastanäitu

se „Eramu

2002-2006“ n

äituse katalo

og

hin

nag

a 150.-kr.

EAL EESTSEISU

SES

EA

L EESTS

EIS

USES

5. ja

an

ua

r 20

06

EA

Li ee

stseisu

s ed

asta

s au

ko

htu

lea

ruta

mise

ks ja

EA

Li-po

olse

seisu

ko

ha

kuju

nd

amiseks ko

rteriüh

istu Sih

i 20 esin-

daja ad

vokaat V

illu O

tsman

ni tao

tluse

E. Rajasaare ku

tsekvalifikatsioo

ni ko

nt-

rollim

iseks nin

g ku

tsetun

nistu

se kehte-

tuks tu

nn

istamiseks H

iiule San

atoo

riu-

mi p

arki rajatava pan

sion

aadi väid

eta-valt eb

aeetilise pro

jekteerimisteg

evuse

pä

rast.

(Nim

elt ü

ritata

kse

mü

üa

eh

itata

vasse

pro

jekteeritud

täisho

old

useg

a pan

sio-

naati ko

rteriom

and

eid ja sellest tin

gitu

-n

a on

esitanu

d V. O

tsman

n kaeb

use ko

nt-

rollim

aks, kas toim

uvas o

n arh

itekti eba-

eetilisest käitum

isest ting

itud

süü

d.)

EALi au

koh

tu eesistu

ja R. R

aig an

nab

ee

stseisu

sele

üle

vaa

te a

uk

oh

tu p

oo

ltläb

iviidu

d u

urim

usest kõ

nealu

se pro

blee-

mi o

sas.U

urim

use käig

us

1. Tutvu

ti pro

jekti kog

u saad

aoleva d

o-

kum

entatsio

on

iga, ko

ntro

lliti lähted

oku

-m

ente ja p

rojekteerim

isting

imu

si, kon

t-ro

lliti koo

skõlastu

sdo

kum

ente, ko

ntro

l-liti eh

ituslo

a taotlem

iseks esitatud

do

-ku

men

te ja väljastatud

ehitu

slub

asid.

2. Ku

ulati ära E. R

ajasaare ütlu

sed p

ro-

jekteerimise käig

u ko

hta.

3. Kü

sitleti pro

jekteerimistin

gim

usi väl-

jastanu

d ja p

rojekti ko

oskõ

lastanu

d in

s-ta

ntse

.4. K

on

trolliti täien

davalt p

rojekteerim

is-p

rotsessip

rotsessi vastavu

st kehtivatele

õig

usaktid

ele, pro

jekteerimisju

histele,

3

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL EESTSEISU

SES

termin

olo

og

iale jne.

5. Tutvu

ti olu

korrag

a koh

apeal.

R. R

aigi sõ

nu

l on

kõn

esoleva p

rojektig

aü

leskerkinu

d p

rob

leemid

e algp

õh

juseks

asjaolu

, et pro

jekteerimise läh

tealus o

liväg

a nõ

rk: po

jekteerimise läh

tedo

ku-

men

diks o

n 19.01.2005 TLPA

po

olt väl-

jastatud

vastus p

rojekteerim

isting

imu

s-te tao

tlusele, ku

s TLPA keeld

ub

väljas-tam

ast pro

jekteerimistin

gim

usi vasta-

valt taotlu

sele ho

on

e laie

nd

am

iseks. Lu

-b

atakse ho

on

et rek

on

strue

erid

a o

le-m

asolevas m

ahu

s vastavalt Nõ

mm

e lin-

nao

sa ehitu

smääru

se ettekirjutu

stele jae

sitata

kse

vaid

3 k

oo

skõ

lastu

snõ

ue

t:TLPA

Linn

akuju

nd

use ja in

frastruktu

uri

osako

nn

aga, Tallin

na K

eskkon

naam

eti-g

a ja Tallinn

a Transp

ord

iametig

a. Alla o

nkirju

tanu

d D

etailplan

eering

ute teen

is-tu

se d

irek

tor A

. Rik

kin

en

. Ho

on

e re

-ko

nstru

eerimiseks p

rojekteerim

isting

i-m

usi ei väljastatu

d (p

rojekteerim

isting

i-m

uste tao

tlemise am

etlikul b

lanketil o

nlah

ter ja tähistu

s rekon

strueerim

isekso

lemas, m

is näitab

pro

jekteerimistin

gi-

mu

ste vajalikkust ka reko

nstru

eerimise

pu

hu

l), kuig

i antu

d D

P koh

ustu

sega alal

po

le kehtivat D

P-d. K

run

t asub

Nõ

mm

em

iljöö

vä

ärtu

sliku

s ja keskkon

natu

nd

-liku

s VI eh

itusp

iirkon

nas, m

illele on

sea-tu

d p

iirang

ud

nin

g kõ

nealu

ne eh

itus-

krun

t piirn

eb arh

itektuu

rimälestise kait-

sevöö

nd

iga. H

oo

ne fu

nktsio

on

ist „pan

-sio

naat“ ei o

le kirjas sõn

agi. K

iri on

äär-m

iselt segan

e ja on

küsitav, ku

idas selli-

ne d

oku

men

t sai olla p

rojekteerim

ise/re-ko

nstru

eerimise alu

sdo

kum

end

iks.

Mitte keeg

i ei teinu

d ettep

aneku

t DP

algatam

iseks, kuig

i vastavalt Planeeri-

missead

usele võ

ib alg

atamise ettep

ane-

ku teh

a igaü

ks. Tallinn

a Ehitu

smääru

se§ 14 l.2 ko

haselt a

lgata

b D

eta

ilpla

nee-

ring

u k

oo

stam

ise lin

navalitsu

s. TLPAp

õh

imääru

se koh

aselt on

ameti ü

lesan-

deks p

laneerim

is-, pro

jekteerimis- ja eh

i-tu

salase tegevu

se korrald

amin

e.

Au

koh

tu seisu

koh

ad kõ

neso

levale pro

-jektile:1.

Aren

daja alg

ne so

ov o

n selg

elt oln

ud

saa

da

uu

t ko

rtere

lam

ut (m

üü

gire

k-

laam Sam

po

pan

ga ko

du

lehel, vastav läh

-teü

lesand

e pü

stitus ja ru

um

ipro

gram

m).

2.Tekkin

ud

olu

korra alg

- ja peap

õh

ju-

seks oli Lin

navõ

imu

ebap

rofessio

naaln

ekäitu

min

e pro

jekteerimisp

rotsessi ju

hti-

mises. V

aatamata tao

tlusele saad

a pro

-jekteerim

isting

imu

si, neid

ei väljastatud

.Pro

jekteerimise alu

seks oli vaid

segan

eja eb

amääran

e kiri ho

on

e rekon

struee-

rimiseks o

lemaso

levas mah

us, m

illes po

l-n

ud

sõn

agi h

oo

ne fu

nktsio

on

ist, rääki-m

ata mu

ud

est vajalikest nõ

uetest. Sel-

lega p

and

i alus võ

imalikeks m

anip

ulat-

sioo

nid

eks. Seega o

lid läh

teting

imu

sedLin

navõ

imu

ja vastavate spetsialistid

etasan

dil p

uu

du

likud

ja ähm

ased, n

eed ei

väljend

anu

d selg

elt linn

a soo

ve ega sei-

suko

hti saad

a tõesti h

oo

lekand

easutu

-se h

oo

net võ

i vastavasisulist m

ajutu

sho

o-

net. K

uig

i oli teg

u keskko

nn

atun

dliku

koh

aga m

iljöö

väärtusliku

l alal arhitek-

tuu

rimälestiste ja n

end

e kaitsetsoo

nid

en

aabru

ses, ei a

lgata

tud

DP-d

(mis o

leksan

tud

olu

korras p

idan

ud

olem

a elemen

-

4

EAL TEA

TAJA

1/2006

taarne) eg

a nõ

utu

d ko

oskõ

lastust K

VA

-g

a (Vastavalt Tallin

na EM

-le §31 l.4 tu-

leb p

rojekteerim

isting

imu

sed ko

oskõ

-lastad

a KV

A-g

a, kui p

iirkon

nale o

n ko

os-

tatu

d e

hitu

smä

äru

s). Asja

le lä

he

ne

tivaid

Nõ

mm

e ehitu

smääru

se tasand

ilt,m

is on

aga teiste ü

lemu

slike do

kum

en-

tide - Plan

eerimissead

use, Eh

itussead

u-

se ja Tallinn

a ehitu

smääru

se (täiend

avja täp

sustav m

äärus. Täiesti p

õh

jen

da

-m

atu

oli o

lemaso

leva väärtusetu

ja ko-

leda h

oo

ne m

ahu

ja laialivalgu

va kesk-ko

nd

a mitteso

biva ko

nfig

uratsio

on

i säi-lita

mise

nõ

ue

, sea

ljuu

res fu

nk

tsioo

ni

mu

utu

sele ja krun

di n

ing

Sanato

oriu

mi

parg

i kasutu

skoo

rmu

se suu

rele tõu

sule

tähelep

anu

pö

öram

ata (enn

e pesu

ma-

ja, nü

üd

160-koh

aline m

ajutu

sasutu

s).Eh

ituslo

ad väljastati esitatu

d eh

itusp

ro-

jekti põ

hjal h

oo

ne reko

nstru

eerimiseks,

kuig

i oli selg

elt näh

a, et tegu

on

uu

sehi-

tisega.

3.Sellin

e pro

jekteerimisp

rotsessi käivi-

tamin

e TLPA p

oo

lt seadis arh

itekti väga

raskesse olu

kord

a. Puu

du

like lähtean

d-

mete ja term

ino

loo

gilise eb

atäpsu

se nin

gva

sturä

äk

ivuste

tõttu

õig

usa

ktid

es ja

pro

jek

tee

rimisju

histe

s sea

ti arh

itek

taren

daja p

oo

lt surve alla, ku

na p

iisavasead

usan

dliku

toetu

seta po

lnu

d arh

itek-til võ

imalik o

ma p

õh

imõ

tteid vajaliku

lm

ääral kaitsta. Arh

itekt oleks võ

inu

dlo

ob

ud

a töö

st sellise ülesan

de p

üstitu

seju

ures, ku

id o

luko

rras, kus n

äiliselt on

kõik ko

rras, oli o

ht, et keeg

i ikka töö

vastu võ

tab ja A

rhitekt p

üü

dis selles si-

tuatsio

on

is arhitektu

urses m

õttes an

da

end

ast parim

a (on

siiani teg

utsen

ud

loo

-

min

gu

lise ja keskkon

natu

nd

liku arh

itek-tin

a). Kah

juks ei kasu

tanu

d ta kõ

iki om

aerialaseid

võim

alusi ja õ

igu

si pro

jektee-rim

ispro

tsessi m

õju

tam

isek

s pa

rima

lõp

ptu

lemu

se suu

nas.

Arh

itekt on

pro

jekteerimisp

rotsessis te-

gu

tsenu

d TLPA

alusd

oku

men

dile vasta-

valt, niivõ

rd ku

ivõrd

see seda võ

imald

asja p

iiras. Arh

itekt Enn

Rajasaare ü

tluste

koh

aselt ei oln

ud

ta teadlik sellest, et

arend

aja eesmärk o

li maju

tusü

ksused

mah

a mü

üa ko

rteritena, ko

os o

levat ot-

situd

parim

at lahen

du

st pan

sion

aadile.

Lähteü

lesann

e on

esitatud

aga e

lam

u-

eh

itusp

roje

kti p

rojekteerim

iseks. Vah

e-p

ealseid läh

teülesan

de m

uu

datu

si jm.

kokku

lepp

eid p

ole d

oku

men

teeritud

jap

ole võ

imalik kin

dlaks teh

a asjade teg

e-likku

käiku.

Esitatud

materjalid

e põ

hjal o

n arh

itektvastavalt K

utsestan

dard

ile pü

üd

nu

d viia

ehitise p

rojekti lah

end

use kvaliteed

ini,

mis to

etab ku

jun

evas tegelikku

ses telli-ja ja avalikku

se hu

vide arvestam

ist nin

gn

en

de

sea

dm

ist õig

lase

sse ta

sak

aa

lu.

Ehitu

sseadu

se §49 koh

aselt peab

pro

jek-teerim

isettevõtja tag

ama eh

itusp

rojek-

ti vastavuse läh

teand

metele. Seeg

a võib

öeld

a, et Arh

itekt ei ole täitn

ud

üh

eseltte

llijap

oo

lset a

valik

ku

se h

uvi riiva

vat

soo

vi ehitad

a Sanato

oriu

mi p

arki korter-

elamu

, vaid p

üü

dis an

tud

olu

korras N

õm

-m

e LOV

ettekirjutu

ste koh

aselt pro

jek-teerid

a siiski pan

sion

aati, seades avalik-

kuse h

uvid

kõrg

emale tellija h

uvid

est.4.

Arh

itekti tegevu

ses võis siiski täh

el-d

ada p

uu

du

si osku

ses ette näh

a ja üh

eksterviku

ks sidu

da p

rojektid

e põ

hjal reali-

EAL EESTSEISU

SES

5

EAL TEA

TAJA

1/2006

seeruvat teg

elikkust selle k

õig

is aspek-

tide

s, esita

de

s pro

jek

tlah

en

du

se, m

isp

ole K

S tsiteerides p

iisavalt selge, m

islu

baks selle o

lemu

st ja tähen

du

st mõ

is-ta ü

he

selt n

ii pro

fession

aalsel tasemel

kui ka avalikku

sega su

htlem

isel.A

rhitektile võ

ib ette h

eita pro

bleem

i iga-

kü

lgse

lahen

dam

ise osku

se ja mõ

nin

-g

ase initsiatiivi p

uu

du

mist p

rob

leemid

elah

end

amisel, K

S nõ

uetele m

ittevasta-valt A

rhitekt ei käsitlen

ud

pla

neerim

istarh

itektuu

rse pro

jekteerimise läh

tealu-

se ja org

aanilise o

sana (võ

is ise teha D

Palg

atamiso

tsust ja kü

sida m

ittenõ

utu

dko

oskõ

lastusi).

5.H

oo

ne teg

elik fun

ktsioo

n ja kasu

tus

nin

g selle ko

ntro

ll ho

on

e valmim

ise järg-

selt ei ole arh

itekti päd

evuses ja ku

ulu

bteistele in

stantsid

ele, eelkõig

e koh

aliku-

le om

avalitsusele.

6.Eh

itusvald

kon

na sead

used

/määru

sedo

n p

uu

du

likud

, vastuo

lulised

, ebatäp

sed.

Puu

du

b täp

ne term

ino

loo

gia eh

itus- ja

pro

jekteerimisvald

kon

nas sead

usan

dlu

-se tasan

dil (n

äit. po

le üh

eselt mõ

isteta-vat vastet sõ

nad

ele rekon

struktsio

on

,p

ansio

naat) ko

oskõ

lastuste leh

el seisa-vad

sõn

ad läb

i vaadatu

d, tu

tvun

ud

jne.,

mis võ

imald

ab asjao

lud

e mitm

esug

ust

tõlg

end

amist ja m

anip

uleerim

ist.Eestseisu

s, kuu

lanu

d ära R

. Raig

i, lub

abp

õh

jalikult tu

tvud

a auko

htu

po

olt läb

i-viid

ud

uu

rimu

se põ

hjal ko

ostatu

d eks-

pertiis-aru

and

ega, m

isjärel otsu

statak-se, ku

idas ed

asi toim

ida.

M. M

utso

tutvu

stab

ee

stseisu

sele

Mad

li Maru

stet, kes alustab

P. Epn

erikõ

rval töö

d EA

Li teise pro

jektijuh

ina.

EAL EESTSEISU

SES

Firma EK

O M

ajad ju

hataja A

rvo Pih

lsaatis EA

Lile kirja, milles tu

tvustab

ideed

pro

pag

eerida ö

kon

oo

mseid

ja hin

nalt

soo

dsaid

Eesti pu

itelamu

id n

ing

paku

bvä

lja m

õtte

ko

rrald

ad

a 2

00

6. a

asta

Ik

varta

lis a

rhite

ktu

urik

on

ku

rssso

bivate p

uid

ust p

ereelamu

te idee-es-

kiislahen

du

ste saamiseks. A

. Pihl so

ovib

kõn

ealuse arh

itektuu

rikon

kursi ko

rral-d

amisp

rotsessi kaasata ka EA

Li nin

g so

o-

vib E

ALi-p

oo

lset se

isuk

oh

ta k

on

ku

rsiko

rraldam

ise osas.

Eestseisus to

etab ig

ati mõ

tet saada ar-

hitektu

uriko

nku

rsi teel uu

si hu

vitavaidp

uid

ust p

ereelamu

te idee-eskiislah

end

u-

si, mis o

leksid p

rofessio

naalselt teo

sta-tu

d. O

llakse nõ

us ko

nku

rsi korrald

amist

nõ

ustam

a ja vajadu

sel osalem

a ka võist-

lustin

gim

uste ko

ostam

isel. Siinko

hal o

nEA

Li-po

olseks n

õu

deks EK

O M

ajale, etkavan

datava ko

nku

rsi ting

imu

sed vas-

taksid arh

itektuu

rikon

kurssid

e väljaku-

jun

enu

d läb

iviimise h

ea tava nõ

uetele.

EKO

Majalt o

tsustatakse p

alud

a täpse-

mat in

fot kavan

datava ko

nku

rsi koh

tan

ing

seisuko

hti ko

nku

rsi lähtetin

gim

us-

te osas.

Ra

hvu

soo

pe

r Esto

nia

pe

ad

irek

tor

Paul H

imm

a saatis EALile kirja, m

illesteatab

, et Rah

vuso

op

er Eston

ia ja Esto-

nia Selts p

laanivad

kuu

lutad

a välja mä-

lestusm

ärgi kavan

divõ

istluse, et m

ärki-d

a ära Eston

ia vana teatrim

aja asuko

ht.

Om

aeagn

e Seltsi- ja teatrimaja asu

s Väi-

ke-Tartu m

aantee alg

uses. K

avand

ivõist-

luse ko

rraldam

iseks ja laekuvate tö

öd

eo

bjektiivsem

aks hin

dam

iseks mo

od

usta-

takse þürii, ku

hu

palu

takse osalem

a esin-

6

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL EESTSEISU

SES

dajaid

Ku

ltuu

rimin

isteerium

ist, Tallinn

alin

nast, K

un

stnike Liid

ust, Esto

nia Selt-

sist, Ra

hvu

soo

pe

rist „E

ston

ia“

nin

gE

AList.

EALi-p

oo

lseks esind

ajaks kõn

ealuse ka-

vand

ivõistlu

se þürii tö

ös m

ääratakse E.H

irvesoo

.Eestseisu

s, vaadan

ud

läbi Piret K

iviEA

Li liikmeks en

nistam

ise avaldu

se nin

gtu

tvun

ud

tema tö

öd

e map

iga, o

tsustab

P. Kivi EA

Li liikmeks en

nistad

a.Jaan

auris 2006 väljaku

ulu

tatava Ki-

viõli lin

naväljaku

arhitektu

urivõ

istluse

þüriisse tu

leb m

äärata 4 arhitekti. Þü

-riisse m

ääratakse A. Levald

, K. V

ellevoo

g,

T. Sild. V

aruliikm

eks jääb T. K

aljun

di.

19

. jaa

nu

ar 2

00

6Läti A

rhitektid

e Liit saatis EALi kirja,

milles p

alutakse, et EA

L esitaks om

altp

oo

lt esind

aja Läti arhitektu

uri aasta-

preem

ia 2005 þüriisse. A

nalo

og

se palve-

ga kirjad

said ka Leed

u, So

om

e, No

rra jaTaan

i arhitektid

e liidu

d. K

on

kurss h

õlm

abjärg

misi o

bjekte ja vald

kon

di: u

useh

iti-sed

, maastiku

d, aiad

, üld

plan

eering

ud

,p

rojektid

, võistlu

stöö

d, reko

nstru

eerimi-

ne, restau

reerimin

e, haljastam

ine, kesk-

kon

naku

jun

du

s, linn

aplan

eerimin

e, sise-ku

jun

du

s.Þü

riiliikmete reisi- ja m

ajutu

skulu

d ta-

sub

kon

kursi ko

rraldaja. EA

L otsu

stab kõ

-n

ealuse ko

nku

rsi þürii tö

ös o

salemiseks

teha ettep

anek K

arin Pau

lusele. K

. Pau-

luselt saad

akse selleks ka nõ

uso

lek.V

aike Parker saatis EALi ju

hatu

selekirja, m

illes teatab, et kavan

dab

ajava-h

emiku

s 10.03.-30.04.2006 korrald

ada

Tallinn

a Üliko

oli A

kadeem

ilise Raam

atu-

kog

u vestib

üü

lis maastiku

arhitektu

uri

näitu

se. Nim

etatud

näitu

sega so

ovib

V.P

ark

er tä

hista

da

om

a 8

0. sü

nn

ipä

eva

nin

g ü

le 50 aasta kestnu

d lin

nap

laneeri-

ja ja maastiku

arhitekti tö

öp

erioo

di.

V. Parker palu

b EA

Lil võim

alusel to

eta-d

a Arn

e Maasiku

, kes foto

graafin

a osa-

leb tem

a näitu

se korrald

amisel, tö

öku

-lu

de katteks K

ULK

Ale esitatavat stip

en-

diu

mitao

tlust.

K. V

ellevoo

gi sõ

nu

l on

seenio

rarhitekt V.

Parker ka praeg

u m

aastikuarh

itektina

tegev n

ing

tema tö

öd

hin

natakse kõ

r-g

elt. Nii n

äiteks kuju

nd

as ta 2006. aastalK

uressaare p

arimate eh

itiste ja ruu

mi-

kuju

nd

uste ko

nku

rsil parim

aks eramu

kstu

nn

istatud

Kalle V

ellevoo

gi (O

Ü A

B JV

R)

po

olt aad

ressil Kevad

e tn 4 p

rojekteeri-

tud

eramu

haljastu

se.K

ULK

Ale o

tsustatakse saata so

ovitu

ski-ri A

. Maasiku

le stipen

diu

mi erald

ami-

seks.A

uko

hu

s on

teinu

d o

ma lõ

pliku

otsu

-se E. R

ajasaare tegevu

se suh

tes seoses

tema p

oo

lt Hiiu

le pro

jekteeritud

pan

sio-

naad

iga.

OTSU

S:1

.A

uk

oh

tule

esita

tud

ma

terja

lide

nin

g ü

tluste

põ

hja

l ei o

le a

lust a

rhi-

tekt E

nn

Raja

saart sü

üd

istad

a ta

htli-

ku

s ee

tika

no

rmid

e rik

ku

mise

s, ku

idta

on

süü

di se

lles, e

t ei o

le ä

ra k

asu

-ta

nu

d k

õik

i om

a e

riala

seid

õig

usi ja

võ

ima

lusi a

ntu

d o

luk

orra

va

stutu

s-tu

nd

liku

ma

ks la

he

nd

am

isek

s. Arh

i-tekt En

n R

ajasaare tegevu

s pro

jekteeri-

7

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL EESTSEISU

SES

misp

rotsessis ei vasta tä

ies u

latu

ses

Ku

tsestand

ardi V

olitatu

d arh

itekt V ta-

seme n

õu

etele, kuid

seda eelkõ

ige riikli-

ku arh

itektuu

ripo

liitika lõtvu

se, om

ava-litsu

ste mitterah

uld

ava pro

fession

aalseteg

evuse, p

uu

du

like ja vastuo

luliste läh

-tem

aterjalide, eb

atäiusliku

seadu

sand

-lu

se nin

g o

sapo

olte v

asta

nd

like (s.h

. tel-lija eb

aeetiliste) hu

vide tõ

ttu.

2.V

astavalt Au

koh

tu p

rotsed

uu

rireeg-

litele p.10.1 teh

a arhitekt En

n R

ajasaa-rele m

ee

lde

tule

tus K

utsestan

dard

i Vo

-litatu

d arh

itekt V tasem

e nõ

uete p

uu

-d

uliku

tõlg

end

amise n

ing

erialaste või-

malu

ste mittekasu

tamise eest ko

os m

ai-n

itud

sanktsio

on

i nin

g n

ime avald

amise-

ga EA

L Teatajas (pro

bleem

i laia kõlap

in-

da arvestad

es). Ko

hu

stada arh

itekt Enn

Rajasaart au

torijärelvalve käig

us kasu

-tam

a maksim

aalselt om

a ametiõ

igu

si, etkin

dlu

stada o

malt p

oo

lt kõn

ealuse h

oo

-n

e valmim

ine p

rojektis n

imetatu

d fu

nkt-

sioo

nig

a ja täisho

old

useg

a pan

sion

aadi-

le vajalike teenin

du

sruu

mid

ega.

Au

koh

tu ettep

aneku

d eestseisu

sele on

järgm

ised:

• Juh

tida TLPA

tähelep

anu

pu

ud

ustele

Detailp

laneerin

gu

te algatam

ise ja koo

s-tam

ise korrald

amises, sam

uti p

rojektee-

rimistin

gim

uste n

ing

ehitu

slub

ade väljas-

tam

ises.

• Juh

tida TLPA

tähelep

anu

sellele, etSan

atoo

rium

i parki rajatava p

ansio

naa-

di eh

itamise käig

us o

n m

uu

detu

d eh

iti-se kasu

tamise o

tstarvet (korterite m

üü

-g

iinfo

Samp

o Pan

ga ko

du

lehel).

• Juh

tida vastavate am

etkon

dad

e tähe-

lepan

u eh

itusvald

kon

na täp

se ja üh

eseltm

õistetava term

ino

loo

gia p

uu

du

misele.

Taotled

a ehitu

svaldko

nn

a õig

usaktid

ejätku

vat täiustam

ist.• Teh

a Arh

itektide ku

tse-eetika no

rmi-

desse ja A

uko

htu

pro

tsedu

urireeg

lites-se p

arand

usi n

ing

mu

ud

atusi teg

elikku-

ses toim

uvaid

pro

tsesse arvestades n

ing

uu

enen

ud

seadu

sand

luseg

a koo

skõlla

viimiseks.

• Eestseisus an

nab

hin

nan

gu

lõp

pen

ud

Eesti Rah

va Mu

useu

mi rah

vusvah

elisearh

itektuu

rivõistlu

se þürii teg

evusele ja

lang

etatud

otsu

stele. Üksm

eelselt ollak-

se a

rvam

use

l, et ra

hvu

svah

elin

e þü

riitö

ötas p

rofessio

naalselt ja vastu

tustu

nd

-liku

lt nin

g lan

getatu

d o

tsuste kvalitee-

dis ei o

le põ

hju

st kaheld

a. Leitakse, etavalikku

se ette paisatu

d sü

üd

istustel,

nag

u o

leks võid

utö

ö “M

emo

ry Field”

(au

torid

Da

n D

ore

ll, Lina

Gh

otm

eh

,Tsu

yosh

i Tane) id

eolo

og

iliselt vastuvõ

e-tam

atu ja eesti rah

va väärikust riivav, ei

ole alu

st. Peetakse vajalikuks väljastad

aka selleko

han

e pressitead

e.Eestseisu

s, tutvu

nu

d Lään

e piirivalve-

piirko

nn

a Pärnu

piirivalveko

rdo

ni arh

i-tektu

urivõ

istluse tin

gim

uste p

rojektig

a,leiab

, et Piirivalveameti p

oo

lt korrald

a-tava arh

itektuu

rivõistlu

se ting

imu

stesesialg

selt väljapaku

tud

preem

iasum

mad

on

liiga väikesed

— ku

na p

reemiarah

adei tu

le KU

LKA

lt, siis lähevad

need

mak-

sustam

isele, mistõ

ttu kättesaad

av sum

-m

a o

n e

ba

piisa

v. Va

jalik

uk

s pe

eta

kse

pre

em

iasu

mm

ad

e k

ah

ek

ord

istam

ist.Leitakse, et Lään

e piirivalvep

iirkon

na

Pä

rnu

piiriva

lvek

ord

on

i arh

itek

tuu

ri-

8

EAL TEA

TAJA

1/2006

võistlu

se tin

gim

usi o

lek

s otsta

rbe

ka

svõ

rrelda EA

Li po

olt ko

rraldatavate arh

i-tektu

urivõ

istluste tin

gim

usteg

a.E. U

rbel in

form

eerib eestseisu

st om

ako

htu

misest EK

O M

ajade ju

hataja A

.Pih

liga. K

oh

tum

isel arutati EK

O M

ajade

po

olt p

uid

ust p

ereelamu

te idee-eskiis-

lahen

du

ste saamiseks kavan

datava ko

n-

kursig

a seon

du

vat. EKO

Majad

e po

olt

väljapaku

tud

kon

kursi esialg

ne eelarve

on

300 000.- kroo

ni, m

illest 200 000.-kro

on

i võiks A

. Pihli sõ

nu

l mo

od

ustad

an

n p

ree

mia

- eh

k o

stufo

nd

. 15

0 0

00

.-kro

on

i eraldab

EKO

Majad

om

avahen

di-

test, ülejään

ud

150 000.- kroo

ni p

laani-

takse taotled

a KU

LKA

lt. A. Pih

l palu

b,

et EAL an

naks K

ULK

Ale esitatava rah

a-tao

tluse ju

urd

e selleks ka vastava EALi-

po

olse so

ovitu

skirja.Eestseisu

s on

valmis leid

ma EA

Li liikme-

te hu

lgast võ

istuse tin

gim

uste ko

ostaja.

Üh

tlasi toetab

eestseisus EK

O M

ajade

soo

vi taotled

a nim

. võistlu

se preem

ia-fo

nd

i mo

od

usta

mise

ks K

ULK

Alt 1

50

000.- kroo

ni. K

ULK

Ale o

tsustatakse saa-

ta sellekoh

ane so

ovitu

skiri.TTÜ

hald

usd

irektor H

enn

Karits saa-

tis EALile kirja so

ovig

a korrald

ada ko

os-

töö

s EALig

a arhitektu

uri id

eekavand

itevõ

istlus ü

likoo

li uu

e raamatu

kog

uh

oo

ne

ja adm

inko

rpu

se pro

jekteerimiseks. N

i-m

etatu asu

koh

aks on

plan

eeritud

Aka-

deem

ia tee ja Ehitajate tee n

urk. H

etkelo

n K

-Projektis ko

ostam

isel TTÜ kin

nis-

tute d

etailplan

eering

. Planeerin

gu

arhi-

tektiks on

K-Pro

jektis alltöö

võtjan

a M.

Shein

. Vastavalt d

etailplan

eering

u eskii-

sile plan

eeritakse nim

etatud

nu

rgaala-

le kun

i 14-korru

selise ca 18000 m² ü

ld-

pin

nag

a ho

on

emah

u eh

itamist. H

oo

ne

mad

alam o

sa kavand

atakse kun

i 5-kor-

ruselin

e, kog

up

inn

aga ca 10000 m

², kuh

up

aigu

tatakse teadu

slik raamatu

kog

u ja

mu

ud

olm

e- nin

g ko

nto

riruu

mid

. Ko

rru-

selisus võ

ib varieeru

da sõ

ltuvalt kin

nis-

tule lu

batu

d eh

itusalu

se pin

na su

uru

sest.H

oo

ne alla p

laneeritakse ü

heko

rruseli-

ne m

aa-alun

e parkla. To

rniku

julin

e osa

plan

eeritakse kon

toriteks ja m

ajutu

spin

-d

adeks.

TTÜ p

alub

EALil esitad

a om

apo

olsed

et-tep

aneku

d ko

nku

rsi läbiviim

iseks 2006.aasta I p

oo

laastal nii võ

imalu

ste, ting

i-m

uste ku

i ka vajalike rahaliste vah

end

i-te o

sas.Eestseisu

s toetab

kavand

atava võistlu

-se läb

iviimise m

õtet n

ing

on

nõ

us aita-

ma TTÜ

-d ko

nku

rsi läbiviim

isel; TTÜle

otsu

statakse saata um

bkau

dn

e võistlu

-se läb

iviimise eelarve n

ing

ajagraafik.

EALi-p

oo

lseks kon

taktisikuks kõ

nealu

searh

itektuu

rivõistlu

se ettevalmistam

iseljääb

Emil U

rbel.

Port A

rtur G

rup

i juh

ataja Viljo

Vetiku

po

olt EA

Lile saadetu

d kirjas in

form

eeri-takse EA

Li Port A

rtur G

rup

i soo

vist kor-

raldad

a gru

pile ku

ulu

vate kinn

istute ja

ho

on

estusõ

igu

sega ku

ulu

val kinn

istul

rahvu

svahelin

e arhitektu

uriko

nku

rss, etvalid

a parim

lahen

du

s Pärnu

kesklinn

aaren

dam

iseks. Territoo

rium

i suu

rus o

nlig

ikaud

u 5 h

a, sh.3,3 h

a suu

run

e maa-

ala asub

Pärnu

jõe kald

al. V. Vetik p

alub

EALilt ab

i kavand

atava võistlu

se lähte-

ülesan

de ko

ostam

isel ja kon

kursi läb

ivii-m

isel. Kirjast selg

ub

, et Port A

rtur G

rup

p

EAL EESTSEISU

SES

9

EAL TEA

TAJA

1/2006

plaan

ib ko

nku

rsi tulem

used

teatavaksteh

a vähem

alt enn

e 2006. aasta jaani-

päeva. V. V

etik soo

vib tead

a, kas EAL o

nh

uvita

tud

o

sale

ma

st k

on

ku

rsie

tteva

mista

mise

l.Eestseisu

s toetab

kavand

atava kon

kur-

si läbiviim

ise mõ

tet nin

g o

n valm

is aita-m

a Port A

rtur G

rup

pi ko

nku

rsi läbiviim

i-sel. Po

rt Artu

r Gru

pi p

oo

lt väljapaku

tud

aega - teh

a kon

kursi tu

lemu

sed teata-

vaks veel enn

e 2006. aasta jaanip

äeva -p

eab EA

Li eestseisus eb

areaalseks. Seda

eelkõig

e seetõttu

, et tegem

ist on

rah-

vusvah

elise kon

kursig

a. EALi-p

oo

lseksko

ntaktisiku

ks kõn

ealuse arh

itektuu

ri-k

on

ku

rsi ette

valm

istam

isel jä

äb

Em

ilU

rbel.

Uku

Põllu

maa arh

itektibü

roo

st Siim&

Põllu

maa O

Ü saatis EA

Li eestseisusele

kirja soo

viga saad

a EALilt h

inn

ang

tek-k

inu

d e

rime

elsu

ste o

sas se

ose

s Tartu

,N

arva mn

t 84 ehitu

spro

jektiga. Pro

jek-teerim

isnõ

uete väljastam

isel ja ehitu

s-lo

a taotlem

isel ja pro

jekti men

etlemisel

on

kõrg

usi ü

htem

oo

di tõ

lgen

datu

d, p

ä-rast ko

dan

iku p

oo

lt Tartu Lin

navalitsu

-sele esitatu

d kü

simu

si on

seda ag

a teist-m

oo

di tõ

lgen

datu

d.

Otsu

statakse, et kõn

ealuse p

rob

leemi-

ga h

akkab teg

elema EA

Li auko

hu

s.A

rutatakse, ku

idas võ

iks edasi to

imi-

da Sakala kesku

sega. EA

Li eestseisuse

seisuko

ht an

tud

küsim

uses o

n järg

min

e:säilitad

a ho

on

e valmim

ise ajastut iselo

o-

mu

stav arhitektu

urn

e tervik koo

s olu

lis-te d

om

inan

tideg

a. Leitakse, et Sakalakesku

se ho

on

ele lõp

liku lah

end

use saa-

miseks tu

leks korrald

ada u

us arh

itek-

tuu

rse ideelah

end

use võ

istlus. Ü

htlasi

tuleks arh

itektuu

rivõistlu

se käigu

s läbi

vaa

da

ta k

a a

ntu

d a

lal p

rae

gu

ke

htiv

detailp

laneerin

g; EA

L teeb ettep

aneku

kaalud

a detailp

laneerin

gu

üm

berlah

en-

dam

ist selliselt, et Eston

ia ette üle tee

saaks jätta roh

eala (millest jo

htu

valt lü-

hen

eks ka ho

on

e pu

iestee po

olt vaad

a-tu

na) n

ing

et arvestataks teatriväljakuku

i terviku säilim

isega, st eh

itusjo

on

ega

ei tuld

aks Eston

ia teatrile lähem

ale, kui

on

seda Eesti Pan

ga n

urk en

disel Tartu

ma

an

tee

l. Tallin

na

Linn

ava

litsuse

le ja

Ku

ltuu

rimin

istee

rium

ile o

tsusta

tak

sesaata selleko

han

e kiri; peetakse vajali-

kuks väljastad

a ka vastavasisulin

e pres-

siteade.

Eestseisus ko

oskõ

lastab EA

Li auko

h-

tu liikm

ete po

olt ko

ostatu

d A

uto

riõig

u-

se Ko

misjo

ni Põ

him

ääruse ja Teg

evusju

-h

end

i.K

OK

O arh

itektid O

Ü saatis EA

Lile lä-b

ivaa

tam

isek

s tao

tluse

eh

ituslo

a n

r22567 p

eatamiseks ja tekkiva h

oo

nes-

tusterviku

hin

dam

iseks Karu

16 krun

dil

Tallinn

as. Taotlu

st läbi vaatam

a määra-

takse M. Preem

.Eestseisu

s, vaadan

ud

läbi Priit Pen

di

EALi liikm

eks astum

ise avaldu

se nin

gtu

tvun

ud

tema tö

öd

e map

iga, o

tsustab

P. Pend

i EALi liikm

eks vastu võ

tta.E

estse

isus, va

ad

an

ud

läb

i Illima

rTru

verki EALi liikm

eks astum

ise avaldu

-se n

ing

tutvu

nu

d tem

a töö

de m

apig

a,o

tsustab

I. Truverki EA

Li liikmeks vastu

võtta.E

estse

isus, va

ad

an

ud

läb

i Ma

ttias

Ag

abu

si EALi liikm

eks astum

ise avaldu

-

EAL EESTSEISU

SES

10

EAL TEA

TAJA

1/2006

se nin

g tu

tvun

ud

tema tö

öd

e map

iga,

otsu

stab M

. Ag

abu

si EALi liikm

eks vastuvõ

tta.E

estse

isus,

vaa

da

nu

d

läb

i E

ero

End

järve EALi liikm

eks astum

ise avaldu

-se n

ing

tutvu

nu

d tem

a töö

de m

apig

a,o

tsustab

E. End

järve EALi liikm

eks vastuvõ

tta.Eestseisu

s, vaadan

ud

läbi R

aul Järg

iEA

Li liikmeks astu

mise avald

use n

ing

tutvu

nu

d tem

a töö

de m

apig

a, otsu

stabR

. Järgi EA

Li liikmeks vastu

võtta.

Eestseisus p

eab vajaliku

ks saata Tal-lin

na Lin

navalitsu

sele ja linn

avoliko

gu

lekiri ettep

aneku

ga ku

tsud

a kiiremas ko

r-ras ellu

Tallinn

a arhitektu

urin

õu

kog

u.

EAL o

n valm

is nõ

uko

gu

ssse määram

a kao

map

oo

lsed esin

dajad

.

EAL EESTSEISU

SES / EAL Ü

LDK

OG

U

EA

LI ÜLD

KO

GU

KO

OSO

LEK

26

. jaa

nu

ar 2

00

6

1. P

ÄE

VA

KO

RR

A K

INN

ITAM

INE

M. M

utso

tutvu

stab EA

Li üld

kog

u ko

os-

oleku

st osavõ

tjatele koo

soleku

päeva-

kord

a. Üld

kog

u kin

nitab

päevako

rra.

2. Ü

LEV

AA

DE E

ALi LIIK

MESK

ON

NA

ST

(M. M

UTSO

)Seisu

ga 26. jaan

uar 2006 ku

ulu

b EA

Li373 liig

et.K

oo

soleku

le registreeru

s 145 EALi liig

et.V

astavalt EALi keh

tivale põ

hikirjale o

nü

ldk

og

u o

tsustu

svõim

elin

e sõ

ltum

ata

osalejate arvu

st.

Surm

a läbi lah

kusid

EALi liikm

ed V

aldu

rM

alm

re 1

5.1

1.1

93

3-0

1.0

9.2

00

5, K

arl

Re

nse

r 15

.05

.19

69

-06

.11

.20

05

, Eth

el

Brafm

ann

08.07.1921-07.11.2005, Lind

aM

itt 09.07.1915-08.11.2005, Karl Tih

a-se 27.05.1914-15.11.2005, V

illu R

oh

tla0

9.0

9.1

95

2-2

9.1

1.2

00

5, Te

dd

y Bö

ckle

r1

7.0

6.1

93

0-0

8.1

2.2

00

5, Jü

ri Ka

rma

26.02.1928-18.01.2006.La

hk

un

ud

EA

Li liikm

eid

mä

lesta

tak

selein

aseisakug

a.

Uu

ed

EA

Li liikm

ed

:1

. Pa

av

o K

ais —

sün

d. 20.03.1968. Lõ

-p

etanu

d 1994. aastal TK

Ü d

ipl. arh

itek-tin

a.Tö

ötab

AS M

erko Eh

ituses.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r. 68

/2

8.0

4.2

00

52

. Ha

rry K

laa

r — sü

nd

. 18.02.1975. Lõ-

petan

ud

2002. aastal EKA

arhitektu

uri

11

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL Ü

LDK

OG

U

eriala kutsem

agistrin

a.Tö

ötab

arhitektu

urib

üro

os O

n A

rhitek-

tid O

Ü.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r. 71

/0

9.0

6.2

00

53

. Ra

ivo

Tab

ri — sü

nd

. 27.03.61. Õp

pi-

nu

d TPI eh

itustead

usko

nn

as.Tö

ötab

arhitektu

urib

üro

os Plaan

PlaanO

Ü.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r. 71

/0

9.0

6.2

00

54

. Arm

in V

alte

r — sü

nd

27.04.1978. Lõ-

petan

ud

2004. aastal EKA

arhitektu

uri

eriala mag

istrikraadig

a.Tö

ötab

arhitektu

urib

üro

os K

ün

nap

u &

Padrik A

S.A

lus: E

ALi e

estse

isuse

otsu

s nr. 7

6/

06

.10

.20

05

5. To

om

as P

aa

ve

r — sü

nd

. 08.08.1976.Lõ

petan

ud

2003. aastal EKA

arhitektu

u-

ri eriala mag

istrikraadig

a.A

lus: E

ALi e

estse

isuse

otsu

s nr. 7

6/

06

.10

.20

05

6. U

rmas Lu

ure

— sü

nd

. 12.05.1971. Lõ-

petan

ud

1997. aastal EKA

dip

l. arhitek-

tina.

Töö

tab FIEn

a.A

lus: E

ALi e

estse

isuse

otsu

s nr. 7

6/

06

.10

.20

05

7. K

arli Lu

ik —

sün

d 19.12.1977. Lõ

pe-

tanu

d 2003. aastal EK

A arh

itektuu

ri jalin

nap

laneerim

ise eriala. Om

and

anu

d2

00

5. a

asta

l Ke

sk-E

uro

op

a Ü

liko

oli

Dep

artmen

t of G

end

er Stud

ies erialalm

agistrikraad

i.Tö

ötab

Salto A

rhitektu

urib

üro

o O

Ü-s.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r. 77

/2

0.1

0.2

00

5

8. E

ero

En

djä

rv —

sün

d. 24.01.1973. Lõ

-p

etanu

d 2001. aastal EK

A arh

itektuu

rieriala ku

tsemag

istrina.

Töö

tab arh

itektuu

ribü

roo

s OÜ

Ag

abu

s,En

djärv &

Truverk A

rhitektid

.A

lus: E

ALi e

estse

isuse

otsu

s nr.8

3/

19

.01

.20

06

9. M

attia

s Ag

ab

us —

sün

d. 14.09.1977.

Lõp

etanu

d 2001. aastal EK

A arh

itektuu

-ri ja lin

na-p

laneerim

ise eriala kutsem

a-g

istrina.

Töö

tab arh

itektuu

ribü

roo

s OÜ

Ag

abu

s,En

djärv &

Truverk A

rhitektid

.A

lus: E

ALi e

estse

isuse

otsu

s nr.8

3/

19

.01

.20

06

10

. Priit P

en

t — sü

nd

. 09.04.1973. Lõ-

petan

ud

2000. aastal EKA

arhitektu

uri

eriala kutsem

agistrin

a.Tö

ötab

arhitektu

urib

üro

os O

Ü A

gab

us,

End

järv & Tru

verk Arh

itektid.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r.83

/1

9.0

1.2

00

61

1. R

au

l Järg

— sü

nd

. 26.10.1973. Lõ-

petan

ud

2001. aastal EKA

arhitektu

uri

eriala kutsem

agistrin

a.Tö

ötab

arhitektu

urib

üro

os O

Ü A

gab

us,

End

järv & Tru

verk Arh

itektid.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r.83

/1

9.0

1.2

00

612. Illim

ar Tru

verk

— sü

nd

. 20.03.1967.Lõ

petan

ud

2001. aastal EKA

arhitektu

u-

ri ja linn

a-plan

eerimise eriala ku

tsema-

gistrin

a.Tö

ötab

arhitektu

urib

üro

os O

Ü A

gab

us,

End

järv & Tru

verk Arh

itektid.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r.83

/1

9.0

1.2

00

6

12

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL Ü

LDK

OG

U

EA

Li liikm

ek

s en

nista

ti:P

iret K

ivi —

sün

d 27.01.1957. Lõ

peta-

nu

d 1981. aastal ER

KI d

ipl. arh

itektina.

Om

and

anu

d m

agistrikraad

i Yn

iversitéd

e Mo

ntréalis.

Töö

tab FIEn

a.A

lus: E

ALi e

estse

isuse

otsu

s nr. 8

2/

05

.01

.20

06

3. K

OK

KU

VÕ

TE

EA

Li E

SIM

EH

E M

.M

UTS

O E

TTEK

AN

DE

ST E

ALi TE

GE

VU

-S

E K

OH

TA A

JAV

AH

EM

IKU

S 2

00

5.

MÄ

RTS

— 2

00

6. JA

AN

UA

R

AR

HITE

KTU

UR

IPO

LIITIKA

-ALA

NE

TE-

GEV

US

• O

salemin

e kultu

urim

inistri ju

urd

em

oo

du

statud

arhitektu

uriko

misjo

ni

(kom

isjon

i esimees M

. Mu

tso) tö

ös.

• Tegelem

ine õ

igu

sloo

meg

a seotu

d p

rob

-leem

ideg

a - n. p

arand

usettep

aneku

teteg

emin

e ehitu

s- ja plan

eerimissead

u-

sesse, Ehitu

se tõõ

võtu

lepin

gu

üld

ting

i-m

ustesse, Eh

ituse alltö

övõ

tulep

ing

ute

üld

ting

imu

stesse, riigih

ankesead

usesse.

• Tegelem

ine arh

itektuu

rivaldko

nn

aga

seon

du

vate auto

riõig

use kü

simu

stega -

n. A

rhitektid

e Au

toriõ

igu

se Ko

misjo

ni

(AÕ

K) p

õh

imä

äru

se k

oo

stam

ine

, He

aTava R

eeglite ko

ostam

ine.

• Suh

tlus ajakirjan

du

sega.

AR

HITE

KTI K

UTS

EEA

Li kutseko

misjo

ni tö

ö —

kutsetao

tle-jate tau

sta ja töö

deg

a tutvu

min

e, taot-

lejaile kvalifikatsioo

ni o

mistam

ise/mitte-

om

istamise ü

le otsu

stamin

e. Vo

litatud

arhitekt V

kutsetu

nn

istuste väljastam

i-n

e.

EA

Li K

OM

MU

NIK

ATS

IOO

NI-A

LA

NE

TEG

EV

US

Olu

lisemad

EALi p

oo

lt korrald

atud

üri-

tused

:• 28.-30.04.2005 - rah

vusvah

eline sem

i-n

ar teemal Lin

nad

vee äärest• 09.-13.05.2005 - lah

tiste uste p

äevadarh

itektuu

ribü

roo

des

• 13.06.2005 - ekskursio

on

KU

MU

sse• 15.06.2005 - V

äljasõit To

om

ani Talu

-m

uu

seum

isse• 08.-12.08.2005 —

EALi õ

pp

ereis Lon

-d

on

isse• 11.-14.08.2005 - EA

Li õp

pereis St. Pe-

terbu

ri• 20.-21.08.2005 - EA

Li suvep

äevad N

ar-va-Jõ

esuu

Sanato

oriu

mis, m

illele eelnes

EALi p

ressikon

verents. Su

vepäevad

e vä-lisesin

eja oli p

rof. Jo

hn

Ham

ilton

Frazer.• 23.09.2005 - teab

epäev teem

al 1974.aastal ko

ostatu

d V

iljand

i linn

a gen

eraal-p

laan• 0

7.-1

7.1

0.2

00

5 - E

esti A

rhite

ktu

uri

Päevad:

07.10.2005 - EALi 84. sü

nn

ipäeva täh

is-tam

ine m

atineeg

a restoran

is Pegasu

s(m

usitseeris K

ärt Tom

ing

as)7.-9.10.2005 - w

orksh

op

Ko

du

kod

utu

leA

rhitektu

uri- ja D

isainig

aleriis10.-31.10.2005 - EA

Li aastanäitu

s Era-m

u 2002-2006 Sakala K

eskuses. N

äituse

avamisel an

ti kätte EALi arh

itektuu

ri-p

reemiad

. Näitu

s kuju

nd

ati ränd

näitu

-sen

a.12.10.2005 - sem

inar Eesti A

rhitektu

ur

13

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL Ü

LDK

OG

U

Vo

n K

rahli b

aaris, kus 5 arh

itektuu

ribü

-ro

od

tutvu

stasid o

ma tö

öd

, millele järg

-n

es disku

ssioo

n arh

itektide ja kriitiku

tevah

el.1

4.1

0.2

00

5 - a

rhite

ktu

urie

ksk

ursio

on

Väike ku

nstitead

lase ja arhitektu

urikrii-

tiku A

nd

res Ku

re juh

timisel (kü

lastativiim

asel ajal valmin

ud

hu

vitavamaid

era-m

uid

)17.10.2005 - au

torikaitseteem

aline se-

min

ar Õig

usin

stituu

dis

31.10.-30.11.2005 - laste joo

nistu

svõist-

lusele K

oh

t, kus m

ulle m

eeldib

linn

as olla

saa

bu

nu

d tö

öd

e e

ksp

on

ee

rimin

e T

LVaken

del

• 22.12.2005 - EALi jõ

ulu

lõu

na K

loo

stri-aid

as (mu

sitseeris Jaan Tätte)

Jätk

us:

• töö

EALi ko

du

lehekü

ljega

• ajakirja Ehitu

skun

st väljaand

min

e• EA

Li Teataja väljaand

min

e• arh

itektuu

rifilmid

e too

tmin

e — (val-

mis M

AJA

2004)

EK

SP

ER

TIISID

E LÄ

BIV

IIMIN

EEA

L töö

tas välja ekspertiisid

e läbiviim

i-se

ko

rra. Su

ure

ma

d o

bje

ktid

, mille

leteo

stati ekspertiis:

• Maan

teemu

useu

mi välialad

e lahen

du

s• R

ing

häälin

gu

te ho

on

e• n

n Fah

le maja

• Tallinn

a sadam

a-ala plan

eering

märku

s: Tallinn

a sadam

a-ala plan

eerin-

gu

läbivaatam

ise järel otsu

stati läbi viia

Tallin

na

sad

am

a-a

la ch

are

tte (H

ard

oA

asmäe ju

htim

isel), mille tu

lemu

sel val-

mis Tallin

na V

anasad

ama lin

naru

um

iline

areng

ukava.

AR

HITE

KTU

UR

IVÕ

ISTLU

SE

DPikem

alt peatu

b M

. Mu

tso Eesti R

ahva

Mu

useu

mi h

oo

ne rah

vusvah

elise arhi-

tektuu

rivõistlu

se korrald

amisel. A

rhitek-

tuu

rivõistlu

sega, m

illele laekus 108 võ

ist-lu

stöö

d, järg

nes skan

daal —

þürii ei o

l-n

ud

võistlu

se tulem

uste o

sas üksm

eelel.Þü

rii ekspert K

arin H

allas-Mu

rula tõ

sta-tas võ

idu

töö

ga seo

ses üles id

entiteed

ip

rob

leemi.

EE

STI A

RH

ITEK

TUU

RI TU

TVU

STA

MIN

EV

ÄLIS

RIIK

IDE

S. V

ÄLIS

SU

HTLU

S• O

savõtt B

erliinis Saksa arh

itektuu

rikes-k

use

s D

AZ

to

imu

nu

d

nä

ituse

st“Em

ergin

g Id

entities —

EAST!“

• Osalem

ine vaatlejaliikm

ena EU

RO

PAN

8 töö

s• O

salemin

e EUR

OPA

N 9 tö

ös.

märku

s: Euro

pan

Eesti uu

eks sekretä-riks valiti Laila Põ

dra.

• Ap

rill 2005 - EALi ju

hatu

se visiit Šoti-

maale G

lasgo

w'sse

• Osalem

ine A

CE tö

ös

märku

s: AC

E Eesti esind

aja on

An

dres

Levald. Tõ

nu

Laigu

kuu

lub

AC

E 10-liik-m

elisse juh

atusse.

• Osalem

ine U

IA/B

AU

A tö

ös

mä

rku

s: B

AU

A

Ee

sti p

resid

en

t o

nH

ind

rek Kesler.

• Juu

li 2005 — ju

hatu

se osavõ

tt UIA

kon

g-

ressist Istanb

ulis

VA

LDK

ON

DA

DE

VA

HE

LINE

SU

HTLU

S• 0

6.1

0.2

00

5 - lo

om

eliitu

de

seltsin

gu

14

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL Ü

LDK

OG

U

koristu

stalgu

d Paljassaarel

• 06.01.2006 - loo

meliitu

de ü

hin

e uu

s-a

asta

pid

u k

oo

s de

ba

tiga

Ku

ltuu

rilinn

2011, Tallinn

või Tartu

? No

99-teatris• O

savõtt Eesti Sisearh

itektide Liid

u aas-

tapreem

ia 2005 väljaand

mise þü

rii töö

st(o

sales M. M

utso

)• O

savõtt EK

A u

ue h

oo

ne valm

iskom

is-jo

ni tö

öst (o

sales M. M

utso

)

EA

Li AU

KO

HTU

TÖÖ

EALi A

uko

htu

töö

st ann

ab ü

levaate T.Jo

and

i.

ETTE

VA

LMIS

TAM

ISS

TAA

DIU

MIS

OLE

-V

AD

PR

OJE

KTID

:• La

sna

mä

e p

an

ee

lma

jad

e w

ork

sho

pko

ostö

ös B

riti Nõ

uko

gu

ga

• Kah

ni p

äevad (6.-7.10.2006) K

uressaa-

res

• EALi su

vepäevad

4. Ü

LEV

AA

DE

EA

Li PÄ

RN

U S

EK

TSIO

O-

NI TÖ

ÖS

T (M. H

AA

S)Pärn

u sektsio

on

i esinaise M

aire Haasi

ettekand

e täistekst:

Pärnu

s on

15 arhitektid

e liidu

liiget ja

teist niip

alju ü

ritustel aktiivselt o

salevaida

rhite

kte

, ke

llest 3

-4 in

ime

st tõsise

ltkaalu

vad liid

u liikm

eks astum

ist. Loen

seda Pärn

u sektsio

on

i tegevu

sele tun

nu

s-tu

seks, et olem

e om

a tegevu

sega su

ut-

nu

d arh

itektides äratad

a hu

vi arhitekti-

de liitu

astum

ise vastu. Sam

uti o

len ü

ri-tu

stele kutsu

nu

d Pärn

us teg

utsevaid

si-searh

itekte, neid

on

neli.

2005. a. toim

usid

Pärnu

sektsioo

nil järg

-

mised

too

tetutvu

stused

:1) A

um

a EXPO

- uu

e nim

ega Flo

orIN

(Jüri

Pe

etrim

äe

);2) Tseh

hi san

itaartehn

ika Jika (Laufen

)(B

altikum

i filiaali juh

t);3) Po

rtug

ali firma R

evigres keraam

ilisedja klin

kerplaad

id;

4) E

hitu

ses k

asu

tata

vad

pla

stiku

d fir-

malt Pro

plast (V

eiko Jü

rkatam).

Sek

tsioo

ni k

oo

sole

ku

tel o

n a

ruta

tud

tähtsam

aid lin

naeh

ituse p

rob

leeme:

1) Elmar Lep

a idee veeto

rn “p

ilvelõh

ku-

jaks” üm

ber eh

itada;

2) Ap

artmen

tho

tell Septem

ber;

3) Kesklin

na u

ue silla asu

koh

t;4) R

ein R

aie ettekann

e Pärnu

ajaloo

li-sest arh

itektuu

rist.

2005. aastasse jäid m

itmed

juu

belisü

n-

nip

äevad. A

asta algas p

r. Maim

u Palm

i80. ju

ub

eliga. Tem

a on

Pärnu

vanim

te-g

utsev arh

itekt, pro

jekteerib p

oja Tõ

nis

Pa

lmi firm

as e

ram

uid

. Ma

is täh

istati

Maie K

aisi 55. sün

nip

äeva. Au

gu

stis oli

kog

un

i top

eltjuu

bel - Tõ

nis Palm

il 18.au

gu

stil 50 ja Rein

Raiel 21. au

gu

stil 55.19. au

gu

stil said m

õlem

ad täh

tpäevad

üh

iselt tähistatu

d.

Peale KO

V valim

isi hakati ko

ostam

a uu

tlin

na eh

itusm

äärust. R

õõ

mu

stav on

see,et ko

misjo

ni ku

tsuti ka ü

ks Pärnu

sekt-sio

on

i liige. Sektsio

on

valis enn

ast esin-

dam

a Tõn

is Palmi, ku

id kah

juks o

n jää-

nu

d tem

a ettepan

ekud

seni vajaliku

tä-h

elepan

uta. Ei o

le ju n

orm

aalne o

luko

rd,

et linn

aarhitektil ei o

le võim

alik otsu

seid

15

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL Ü

LDK

OG

U

vastu võ

tta - tema asem

el otsu

stavadte

ised

, mitte

arh

itek

tide

st am

etn

iku

d.

Näiteks eelm

isele voliko

gu

istun

gile keh

-testam

iseks esitatud

volitatu

d arh

itektV

Eda So

olep

i koo

statud

detailp

lanee-

ring

ule teg

i ekspertiisi in

sener-ko

nstru

k-to

r ja kokku

võtva o

tsuse m

ajand

ush

ari-d

useg

a osako

nn

ajuh

ataja.

Ku

rb o

n tõ

de

da

, et e

hitu

steg

evu

s on

kand

un

ud

Pärnu

üm

bru

se valdad

esse.K

uivõ

rd o

n selles sü

üd

linn

aplan

eerimi-

se osako

nn

a töö

korrald

uses võ

i -korral-

dam

atuses, sed

a ei oska ö

elda, ku

id lin

-n

a tulu

baas väh

eneb

.Praeg

un

e osako

nn

ajuh

ataja on

küll tö

ölt

vabastatu

d “p

oo

lte kokku

lepp

el”, kuid

ase

täitja

ks o

n m

ää

ratu

d sa

ma

sug

use

ettevalmistu

sega in

imen

e, võh

ik ehitu

s-p

laneerim

isalal.

Kõ

ige tip

uks arreteeriti Pärn

u lin

naarh

i-te

kt, sü

üd

istatu

na

na

ab

rist ärim

eh

ep

oo

lt e

ma

m

üü

du

d

eh

itusk

run

di

pro

jekteerimsitin

gim

uste allkirjastam

i-ses. Ei tea, kas ku

uld

uste järg

i po

litseistu

tvusi o

mav ärim

ees on

korrald

anu

do

ma asja ajam

iseks ametn

iku h

irmu

ta-m

ise või o

n teg

emist laiem

alt võetava

arh

itek

tko

nn

a k

ui tü

lika

elu

ku

tsekrim

inaliseerim

isega riig

is võrreld

avaltallilm

agru

peerin

gu

tega eh

k maffiag

a?

Kes o

n järg

min

e?

Ei ole kah

tlust, et p

olitsei o

n ü

le reagee-

rinu

d ja kasu

tanu

d eb

aadekvaatseid

võt-

teid

ka

eb

uste

me

ne

tlem

isel, so

lvate

s

arhitekti au

ja väärikust. K

as EAL p

eaksteg

ema sisem

inistrile selleko

hase järel-

pärim

ise?

5. Ü

LEV

AA

DE S

EEN

IOR

IDE S

EK

TSIO

O-

NI TÖ

ÖS

T (F. TOM

PS)Seen

iorid

e sektsioo

ni ju

hataja F. To

mp

siettekan

de täistekst:

Meie kõ

igi o

saks on

üks ü

heaeg

ne ja

paratam

atult ü

hin

e tegevu

s, mid

a meist

keegi h

eal meelel tu

nn

istada ei tah

a —m

e vanan

eme. V

anad

us arh

itektile eitäh

end

a aga tin

gim

ata seda, et varase-

mast p

rofessio

naalsest teg

evusest p

eakslo

ob

um

a. EAL seen

iorid

e sektsioo

n te-

gu

tseb selle n

imel, et ka van

emas eas

säiliks erialane vaim

ne aktiivsu

s, loo

min

-g

ulin

e mõ

tteviis ja pü

simin

e kaasajas.

Seenio

ridele o

n ku

jun

enu

d n

üü

d ju

ba

kind

laks traditsio

on

iks igaku

ised ko

htu

-m

ised

ku

u e

sime

sel te

isipä

eva

l. Ne

ed

kokku

saamised

on

toim

un

ud

EAL ru

u-

mid

es, kus o

n täh

istatud

kolleeg

ide ju

u-

beleid

ja ka riiklikke tähtp

äevi, vaagitu

darh

itektuu

riga seo

tud

päevap

rob

leeme

ja koo

statud

tegevu

splaan

e.

Jub

a aastaid o

n to

imu

nu

d reeg

lina ette-

plan

eeritud

kolm

erineva eesm

ärgig

aü

ritust:

• Reis isiklike au

tod

ega Tallin

na p

iiriala-d

ele. Tutvu

tud

on

ehitu

stegevu

sega Põ

h-

ja-Tallinn

a Kalasad

ama p

iirkon

nas, K

op

-lis ja Paljassaares, H

aaberstis ja V

ana-

Pääskülas.

16

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL Ü

LDK

OG

U

• Väljasõ

it koo

s EAL eestseisu

se liikme-

tega ettekavan

datu

d ko

htu

misele sel-

leks väljavalitud

maako

nd

a või lin

na ko

-h

alike arhitektu

urikü

simu

ste arutam

i-se

ks. N

ime

tatu

d e

esm

ärg

il on

kä

idu

dLään

e- ja Ida-V

irum

aal, Läänem

aal, Saa-rem

aal, Tartus, Pald

iskis ja Viljan

dis, m

isto

imu

s eelmisel aastal. Peam

isteks ko-

hap

ealseteks pro

bleem

ideks o

n o

lnu

dlin

na territo

oriu

mi p

laneerin

gu

d ja lin

-n

aruu

mi ku

jun

du

s.

• Sõid

ud

välisriikidesse o

n ko

rraldatu

do

salusvõ

imalu

sega kõ

ikidele EA

L liikme-

tele eelistuseg

a vanem

atele. Välisreisid

on

oln

ud

õp

peo

tstarbelised

ja sageli seo

-tu

d ka ko

hap

eal toim

uva eh

itusm

essiga

(näit. R

oo

tsis ja Soo

mes). V

iimaste aas-

tate

õp

pe

reisid

on

toim

un

ud

Soo

me

,R

oo

tsi, Go

tland

ile, Berliin

i, Riig

a ja Sankt

Pe

terb

urg

i. Viim

atin

ime

tatu

toim

us

2005. aastal.

Lisaks ring

sõitu

dele väärib

seenio

ride

tegevu

ses veel märkim

ist osalu

s pro

tes-tis g

olfiväljaku

te rajamise vastu

PiritaleLillep

i parki, ku

hu

praeg

u kavan

datakse

loo

du

skaitseala. Eriti olu

liseks võib

see-n

iorid

e tegevu

ses pid

ada so

biva asu

ko-

ha leid

mist Eesti lo

om

eliitud

e ho

old

eko-

du

asutam

iseks Nõ

mm

ele Põllu

tänaval

asuva en

dise rin

nalaste ja em

ade h

aigla

kasutu

lt seisvatesse ho

on

etesse ja selle-g

a seotu

d läb

irääkimistesse K

ultu

urim

i-n

isteerium

iga.

Käeso

leval ajal toim

ub

ho

old

ekod

u p

ro-

jektdo

kum

entatsio

on

i koo

stamin

e, mis

valmib

käesoleval aastal. H

oo

ldeko

du

so

n etten

ähtu

d ko

kku sad

a voo

diko

hta,

millest 40 ku

ulu

vad lo

om

eliitud

ele. Sel-leg

a on

alanu

d kü

mm

ekon

d aastat kest-

nu

d p

rob

leemi lah

end

amin

e kõig

e kaas-aeg

semal tasem

el.

Käeso

leval 2006. aastal on

kavas korral-

dad

a tutvu

min

e Tallinn

a kirdep

iirkon

na-

ga ja väljasõ

it Peipsi lään

ekalda m

aakon

-d

adesse. Õ

pp

ereisiks välismaale teh

ak-se valik Taan

i, Un

gari ja Itaalia vah

el.

6. Ü

LEV

AA

DE

AR

HITE

KTU

UR

IVÕ

IST-

LUS

TES

TEm

il Urb

eli ettekann

et on

Teatajas aval-d

atava teksti osas täien

dan

ud

S. Liiva-leh

t.2005. ja 2006. aasta ü

ldko

gu

de to

imu

-m

ise vahelisel p

erioo

dil EA

Liga ko

ostö

ös

korrald

atud

võistlu

sed o

lid järg

mised

:

Pä

rnu

va

na

linn

a ja

ran

na

piirk

on

-n

a tä

na

va

ka

ub

an

du

se in

ve

nta

ri jajä

ätm

eja

am

ad

e k

uju

nd

usv

õistlu

s(28.02.2005 - 28.03.2005)Pärn

u Lin

navalitsu

se ja EALi ko

ostö

ös

korrald

atud

võistlu

se eesmärg

iks oli saa-

da Pärn

u van

alinn

ale ja kesklinn

a ran-

nale n

ing

sellega kü

lgn

evale alale ise-lo

om

ulik tän

avakaub

and

use m

üü

giko

h-

tade in

ventari ja jäätm

ejaamad

e kuju

n-

du

s nin

g h

oo

ajalise kand

ekaub

and

use in

-ven

tari kuju

nd

us. V

õistlu

sele laekus 7

töö

d.

Võ

istluse tu

lemu

sed:

I pre

em

ia (20 000.- kr) - võ

istlustö

ö m

är-

17

EAL TEA

TAJA

1/2006

EAL Ü

LDK

OG

U

gu

sõn

a a

ll „H

OO

AE

G“

, au

tor P

ee

ter

Varra

k.

II pre

em

ia (15 000.- kr) —

võistlu

stöö

mä

rgu

sõn

a a

ll „P

UR

JEK

AS“

, au

torid

Ma

arja

Ka

sk ja R

alf Lõ

ok

e (A

B Salto

OÜ

).III p

reem

ia (5000.- kr) - võ

istlustö

ö m

är-g

usõ

na all „LEELE“, au

tor M

aarja

Kask

.

Me

tsak

alm

istu - A

rhite

ktid

e k

al-

meala

ideep

roje

kti a

rhite

ktu

uri-

võ

istlus (4.04.2005-23.05.2005)

Võ

istluse eesm

ärgiks o

li saada Tallin

na

Metsakalm

istul asu

va kalmeala tervik-

lik plan

eering

ulin

e-kuju

nd

uslik id

eeka-van

d, m

ille lahen

du

s korrastaks o

lemas-

olevad

ja kuju

nd

aks uu

ed kalm

egru

pid

,teerajad

, väikevorm

id, h

aljastuse ja h

ea-k

orra

stuse

. Võ

istlustö

öd

elt o

od

ati, e

tn

eed väärtu

staksid M

etsakalmistu

mil-

jöö

d n

ing

oleksid

kalmistu

kuju

nd

use ees-

kuju

and

vaks näiteks. V

õistlu

sele laekus

3 töö

d.

Võ

istluse tu

lemu

sed:

I pre

em

ia (30 000.- kr) —

töö

märg

usõ

-n

a a

ll „SE

RP

EN

TIIN

“, a

uto

rid M

aa

rjaK

ask

ja Ra

lf Lõo

ke

(AB

Salto O

Ü).

II pre

em

ia o

tsustati välja an

dm

ata jät-ta tö

öd

e vähesu

se ja taseme p

uu

du

mise

tõttu

.III p

ree

mia

(10 000.- kr) — tö

ö m

ärgu

-sõ

na all „ER

E“, auto

rid V

iole

tte D

eca

ux,

Sa

brin

a G

ilet, K

atrin

Ko

ov, K

aire

Nõ

mm

, He

idi U

rb ja S

iiri Va

lne

r (Ka-

vakava OÜ

).Erg

utu

spre

em

ia (5000.- kr) —

töö

mär-

gu

sõn

a all „VÄ

RA

VA

KA

AR

“, auto

r Kad

iTu

ul.

EA

Li kõ

ne

pu

ldi id

ee

võ

istlus tu

-d

en

gite

le (8.04.2005 —

9.05.2005)EA

Li ja klaasifirma G

laverbel ko

rralda-

tud

võistlu

se eesmärg

iks oli kaasaeg

sep

ortatiivse, p

eamiselt klaasist kõ

nep

ul-

di eskiislah

end

use saam

ine. O

saleda võ

i-sid

kõik Eesti V

abariig

is õp

pivad

arhitek-

tuu

ri, sisearhitektu

uri, to

oted

isaini, klaa-

sikun

sti või teiste erialad

e bakalau

reu-

se-ja mag

istriõp

pe ü

liõp

ilased.

Võ

itjaks osu

tus ja p

eap

reem

ia (10 000.-

kr) sa

i töö

mä

rgu

sõn

a a

ll „P

OR

TU

“,

auto

r Lau

ri Va

ime

l.K

õn

epu

lt valmis 20.-21.08.2005 N

arva-Jõ

esuu

sanato

oriu

mis to

imu

nu

d EA

Li su-

vepäevad

eks.

Ma

htra

talu

rah

va

mu

use

um

i pii-

ratu

d o

salu

seg

a a

rhite

ktu

uriv

õist-

lus (27.05.2005 —

06.09.2005)M

ah

tra Ta

lura

hva

mu

use

um

i, Ee

stiK

ultu

rimin

isteerium

i ja EALi ko

ostö

ös

korrald

atud

eskiispro

jekti ideevõ

istluse

ee

smä

rgik

s oli sa

ad

a p

arim

lah

en

du

sM

ahtra Talu

rahvam

uu

seum

i ho

on

e kaas-ajastam

iseks ja laiend

amiseks. 2-etap

i-lise võ

istluse II vo

oru

pääses 4 tö

öd

.V

õistlu

se tulem

used

:I p

ree

mia

(40 000.- kr) — tö

ö m

ärgu

sõ-

na all „H

EINA

MA

A“, au

torid

Tom

om

iH

ay

ash

i ja Ha

nn

o G

rosssch

mid

t (AB

HG

Arh

itektuu

r).II p

ree

mia

(25 000.- kr) — tö

ö m

ärgu

-sõ

na

all „

TALG

UD

“, a

uto

rid A

nd

res

Lem

be

r ja Tarm

o M

aiste

(AB

Male A

r-h

itektid).

III pre

em

ia (15 000.- kr) —

töö

märg

u-

sõn

a „PÄR

AN

D“, au

tor Liin

a Ja

an

us.

18

EAL TEA

TAJA

1/2006

Erg

utu

spre

em

ia (10 000.- kr) —

töö

märg

usõ

na all „PA

RT“, au

tor In

dre

k Jä

r-v

e (A

B Sch

ults ja Partn

erid).

Tartu

Ülik

oo

li Na

rva

Ko

lled

þi uu

eh

oo

ne a

rhite

ktu

urik

on

ku

rss(15.04.2005 - 18.07.2005)Tartu

Üliko

oli p

oo

lt korrald

atud

kon

kursi

eesmärg

iks oli saad

a Tartu Ü

likoo

li Nar-

va kolled

þi uu

ele õp

peh

oo

nele ed

asisep

rojekteerim

ise aluseks o

lev parim

ar-h

itektuu

rne id

eelahen

du

s (eskiispro

jekt).K

on

kursi tu

lemu

sed:

I pre

em

ia —

töö

märg

usõ

na all „V

IHM

“,au

torid

Ka

trin K

oo

v, Siiri V

alln

er (O

ÜK

avakava) ja Ind

rek

Pe

il (OÜ

Head

ar-h

itektid).

II pre

em

ia —

töö

märg

usõ

na all „PEE-

GELD

US“, au

torid

Ma

arja

Ka

sk, K

arli

Luik

, Ra

lf Lõo

ke (O

Ü Salto

AB

).III p

ree

mia

— tö

ö m

ärgu

sõn

a all „PIIRI-

LINE“, au

tor P

ee

ter V

arra

k (H

irvesoo

AB

).O

stup

ree

mia

d —

töö

d m

ärgu

sõn

ade

„KV

AR

TAL“ ja „M

ÄSS“ all, au

torid

vas-tavalt K

oit O

jaliiv

ja Juh

an

Ro

htla

(AS

Am

ho

ld) n

ing

Üla

r Ma

rk, In

dre

k Tiig

i,K

aja

Pa

e, P

aco

-Ern

est U

lma

n (O

ÜU

rban

Mark).

Kih

nu

sad

am

aa

la p

lan

ee

rimise

jah

oo

ne

stam

ise id

ee

võ

istlus

(26.06.2005 — 30.09.2005)

Kih

nu

Va

llava

litsuse

ja E

ALi k

oo

stöö

sn

ing

Eesti Ku

ltuu

rkapitali arh

itektuu

risih

tkapitali rah

alisel toetu

sel korrald

a-tu

d võ

istluse eesm

ärgiks o

li saada p

a-rim

Kih

nu

sadam

aala ruu

mistru

ktuu

ri

korrastam

ise ja tervikliku p

laneerim

iseid

ee, mille tu

lemu

sena m

uu

tuks K

ihn

usad

amaala kih

nu

likuks sad

amakü

laks.V

õistlu

sele laekus 9 tö

öd

.V

õistlu

se tulem

used

:I p

ree

mia

(60 000.- kr) — tö

ö m

ärgu

sõ-

na all „K

ÕU

“, auto

rid S

iiri Valn

er, K

aire

Nõ

mm

, He

lina

Lass, A

nn

a-Liisa

Un

t(K

AV

AK

AV

A O

Ü).

II pre

em

ia (40 000.- kr) - tö

ö m

ärgu

sõ-

na all „M

EMM

“, auto

rid Tõ

nu

Laa

ne

-m

äe

, Tõn

u La

igu

(QP A

rhitektid

OÜ

).III p

ree

mia

(25 000.- kr) - töö

märg

usõ

-n

a all „TRO

I“, auto

rid R

en

e S

au

em

äg

i,V

illu S

che

ler (A

B PLU

SS OÜ

).

Tallin

na

Loo

ma

aia

lää

ne

vä

rav

ako

mp

leksi a

valik

arh

itektu

uriv

õist-

lus (15.08.2005 - 15.09.2005)

Tallinn

a Ku

ltuu

riväärtuste A

meti, Tallin

-n

a Loo

maaia, TSM

Projektiju

htim

ise OÜ

ja EALi ko

ostö

ös to

imu

nu

d arh

itektuu

r-se id

eekavand

i võistlu

se eesmärg

iks oli

saada p

arim lah

end

us Tallin

na Lo

om

a-aia lään

evärava kom

pleksile asu

koh

aga

Ehitajate tee 150/Pald

iski mn

t 145 Ehi-

tajate tee po

olses p

ääslas. Võ

istlusele

laekus 10 tö

öd

.V

õistlu

se tulem

used

:I p

ree

mia

(75 000.- kr) — tö

ö m

ärgu

sõ-

na all „D

ELTA“, au

torid

Ing

a R

au

ka

s,M

on

ika

Löv

e ja O

live

r So

om

ets.

II pre

em

ia (50 000.- kr) —

töö

märg

usõ

-n

a all „AA

RC

H“, au

torid

Tõn

u La

igu

jaTõ

nu

Laa

ne

mä

e (Q

P Arh

itektid O

Ü).

III pre

em

ia (25 000.- kr) —

töö

märg

usõ

-n

a all „LAG

UU

N“, au

torid

Maarja

Kask

,R

alf Lõ

oke

ja Karli Lu

ik (A

B Salto

OÜ

).

EAL Ü

LDK

OG

U

19

EAL TEA

TAJA

1/2006

Erg

utu

spre

em

iad

(á 15 000.- kr) — tö

öd

märg

usõ

nad

e „KO

HTU

MIN

E METSA

RA

-JA

L“ ja „FAU

N“ all, au

torid

vastavaltA

nd

res Le

mb

er (M

ale Arh

itektid O

Ü)

ja Pe

ete

r Va

rrak

(Hirveso

o A

B).

ER

M —

Ee

sti Ra

hv

a M

uu

seu

mi

ho

on

e ra

hv

usv

ah

elin

e a

rhite

ktu

uri-

võ

istlus (22.06.2005 —

10.11.2005)Eesti R

ahva M

uu

seum

i, EV K

ultu

urim

i-n

isteerium

i ja EALi ko

ostö

ös ko

rralda-

tud

Eesti Rah

va Mu

useu

mi u

ue h

oo

ne

rah

vusva

he

lise a

rhite

ktu

urivõ

istluse

eesmärk o

li leida Eesti R

ahva M

uu

seum

iu

ue h

oo

neko

mp

leksi parim

arhitektu

ur-

ne n

ing

territoo

rium

i plan

eering

ulin

elah

end

us. V

õistlu

sele laekus 108 tö

öd

.V

õistlu

se tulem

used

:I p

ree

mia

(700 000.- kr) — tö

ö m

ärgu

-sõ

na all „M

EMO

RY

FIELD“, au

toriteks Pa-

riisis ja Lon

do

nis elavad

Itaalia pärito

luarh

itekt Da

n D

ore

ll, Liiban

on

i pärito

luL

ina

Gh

otm

eh

ja Ja

ap

an

i pä

ritolu

Tsuy

osh

i Ta

ne

(tö

ög

rup

p

De

idre

ON

eill, Jo

hn

G W

illiam

s, Nicco

loB

aldassin

i).II p

ree

mia

(500 000.- kr) — tö

ö m

ärgu

-sõ

na all „G

EMS“, au

torid

Soo

me arh

itek-tid

Juh

o G

rön

ho

lm, A

ntti N

ou

sjok

i,Ja

nn

e Te

räsv

irta ja S

am

uli W

oo

lston

arhitektu

urib

üro

ost A

LA A

rchitects (tö

ö-

gru

pp

Ville

Ha

ima

la, A

uvo

Lind

roo

s,N

iklas Mah

lberg

, Pauliin

a Ro

ssi, PekkaSivu

la,

Erlin

g

Som

me

rfeld

t, R

istoW

ikberg

, Klau

s Stolt, M

arko H

uttu

nen

,M

ikko Teräsvirta).

III pre

em

ia (300 000.- kr) —

töö

märg

u-

sõn

a all „ESTON

IA IS O

N TH

E VER

GE O

F

A N

EW M

ILLENIU

M“, au

torid

Au

stria ar-h

itektid A

lfred

Bra

mb

erg

er, Th

om

as

Pu

che

r, He

idru

n S

tein

ha

use

r, Ma

rtinM

ath

y ja C

hrista

Pu

che

r arhitektu

uri-

bü

roo

st BR

AM

BE

RG

ER

[arch

itects] —

Atelier Th

om

as PUC

HER

.O

stup

ree

mia

d (á 100 000.- kr) läksid

järgm

iste märg

usõ

nad

ega võ

istlustö

ö-

dele:

„LIGH

TFIELD“, au

tor Su

urb

ritann

ia ar-h

itekt Gia

nn

i Bo

tsford

, arhitektu

urib

ü-

roo

st Gian

ni B

otsfo

rd A

rchitects.

„CR

OC

HET“, au

torid

Eesti arhitektid

Ott

Kad

arik

, Ville

m To

miste

, Mih

kel Tü

ür,

kaasauto

rid K

rista S

alu

ve

er ja U

rma

sO

ja arh

itektuu

ribü

roo

st Ko

smo

s.„LA

KE W

HISPER

“, auto

rid Šveitsi arh

i-te

ktid

Ma

nu

el B

iele

r, Ma

rco d

eF

ran

cesco

, A

nto

ine

R

ob

ert-

Gra

nd

pie

rre ja La

ure

nt S

au

rer arh

itek-tu

urib

üro

ost Lo

calarchitectu

re.„K

IVI K

IVE SISU

“, auto

rid So

om

e arhitek-

tid K

imm

o Frim

an

, Esa

Laa

kso

ne

n ja

Ma

rko

P

ulli

arh

itek

tuu

ribü

roo

stfrim

an.laakso

nen

arkkitehd

it.

7. Ü

LEV

AA

DE E

UR

OO

PA A

RH

ITEK

TIDE

NÕ

UK

OG

U (E

AN

-AC

E) TE

GE

VU

SE

ST

(A. LEV

ALD

)EA

Li osavõ

tt EAN

töö

st on

sel aastal va-ra

sem

ag

a võ

rreld

es tu

ge

vam

— se

da

kind

lasti ka põ

hju

sel, et alates 2005. aas-tast ku

ulu

b EA

N 10-liikm

elisse juh

atus-

se EALi esin

daja, kelleks o

n Tõ

nu

Laigu

.2005. aastal to

imu

s 2 EAN

peaassam

b-

leed. A

ssamb

lee raames to

imu

vatel is-tu

ng

itel, mis o

n sisu

liselt arhitektu

urip

o-

liitilised aru

telud

, käsitletakse EAN

te-

EAL Ü

LDK

OG

U

20

EAL TEA

TAJA

1/2006

gevu

ssfääri kuu

luvaid

valdko

nd

i. Keva-

disel assam

bleel an

alüü

siti arhitekti ko

h-

ta üh

iskon

nas, sü

gisel EA

N teg

evusstra-

tee

gia

t. Teg

evu

sstrate

eg

ias se

ati e

es-

märg

iks Euro

op

a institu

tsioo

nid

e seni-

sest veel tug

evam teavitam

ine lib

eraal-se tu

ruvõ

istluse so

tsiaal-kultu

urilistest

kõrvalm

õju

dest n

ing

surve avald

amin

e,et sead

a ehitatu

d keskko

nn

a kvaliteetEu

roo

pa ko

dan

ike üh

eks põ

hiliseks ava-

likuks h

uviks.

EAN

— Eu

roo

pa Liid

u liikm

esriikides te-

gu

tseva 350 000 arhitekti esin

du

se jaEu

roo

pa K

om

isjon

i üh

iskon

dliku

surve-

org

anisatsio

on

i — o

lulisem

ateks tege-

vusvald

kon

dad

eks on

arhitektid

e hu

vi-d

e kaitsmin

e koo

s vastava lob

by-tö

ö te-

gem

isega, sh

avalike e riigih

ang

ete te-m

aatikasse pu

utu

vate pro

bleem

ide la-

hen

dam

ine, arh

itekti kutsen

õu

etest kin-

nip

idam

ise tagam

ine, teg

evuskeskko

n-

na p

arand

amin

e jne. Ü

le-eelmisel aastal

anti EA

N liikm

esriikidele välja so

ovitu

s-lik ju

hen

dm

aterjal (Pub

lic Procu

remen

tG

uid

elin

es) E

uro

op

a a

valik

e h

an

ge

tesead

usan

dlu

se, arhitektu

uriteen

uste ja

arhitektu

urivõ

istluste ko

hta. N

imetatu

dd

oku

men

t abistab

vastava euro

direktii-

vi nõ

uete sisseviim

isel rahvu

slikku sea-

du

sand

lusesse. EA

Ni ü

heks so

ovitu

sekso

n, et tu

levikus lah

utataks p

rojekteeri-

mish

an

ge

eh

itush

an

ke

st, ei e

sitata

ks

han

getel o

salemisel d

iskrimin

eerivaidn

õu

deid

(käive jms) n

ing

arhitektiteen

us-

te ostm

isel han

kekorras läh

tutaks sen

i-sest en

am kvaliteed

ist. Ka Eestis o

n p

üü

-tu

d EA

N selleko

haseid

vastavaid so

ovi-

tusi riig

ihan

gete p

uh

ul sead

usan

dlu

ses-

se sisse kirjutad

a, kuid

kahju

ks on

seeväg

a vaevaline seo

ses suu

rte ehitu

sfir-m

ade rin

gkaitsele ja m

ajand

usliku

le toe-

tusele Eesti erako

nd

adele.

EAN

peaassam

bleel vastu

võetu

d h

inn

a-d

um

pin

gu

reso

lutsio

on

pe

ak

s an

dm

ara

hvu

svah

eliste

le o

rga

nisa

tsioo

nid

ele

kind

lustu

nn

et võitlu

ses hin

nad

um

pin

gu

ilmin

gu

tega.

EAN

juh

atuse p

oo

led liikm

ed o

n valita-

vad, p

oo

led ro

teeruvad

. Süg

isel Luksem

-b

urg

is toim

un

ud

EA

N p

ea

assa

mb

lee

lm

oo

du

stati EAN

le uu

s 10-liikmelin

e ju-

hatu

s. Vastavalt EA

N u

uele p

õh

ikirjaleo

n ju

hatu

se liikmed

ülem

ineku

perio

od

ilvalitu

d ü

heks aastaks. Ü

ldko

gu

l toim

u-

sid esim

est kord

a presid

end

i otsevalim

i-se

d. N

ap

i hä

älte

en

am

use

ga

sai te

ises

valimisvo

oru

s EAN

esimeh

eks järgm

iseksk

ah

ek

s a

asta

ks

soo

mla

se

Juh

an

iK

atainen

i ees pran

tslane Jean

-Franço

isSu

sini.

A. Levald

on

seisuko

hal, et Eestis p

eaksro

hk

em

täh

ele

pa

nu

pö

öra

tam

a E

AN

soo

vituste

le ja

vastu

võe

tud

otsu

stele

nin

g n

eid Eesti arh

itektuu

rivaldko

nn

a-g

a seotu

d sead

usan

dlu

ses rakend

ama.

Info

rmatsio

on

EAN

po

olt vastu

võetu

do

tsuste ko

hta o

n kättesaad

av perio

od

ili-selt ilm

uvas teab

elehes —

selles antakse

asjakoh

ast info

t vastuvõ

etud

erialade d

i-rektiivi ko

hta, so

ovitu

si Euro

op

as korral-

datavate arh

itektuu

rivõistlu

ste läbiviim

i-seks jn

e. Ko

gu

info

rmatsio

on

on

saadaval

EAN

kod

uleh

el ww

w.ace-cae.o

rg, ju

urd

e-p

ää

suk

s liikm

ete

le m

ää

ratu

d o

sale

(Mem

bers N

etwo

rk) saab tu

nn

ussõ

na EA

Lsekretariaad

ist pro

jektijuh

t Pille Epn

erilt.

EAL Ü

LDK

OG

U

21

EAL TEA

TAJA

1/2006

8. Ü

LEV

AA

DE U

IA/B

AU

A TE

GEV

USEST

(H. K

ESLER)

BA

UA

Eesti presid

end

i Hin

drek K

esleriettekan

de täistekst:

1. U

IA k

oo

sole

k P

ete

rbu

ris 1.-5

. ap

-rill 2

00

51.-5. ap

rillini to

imu

s St. Peterbu

ris UIA

(Intern

ation

al Un

ion

of A

rchtects) II re-

gio

on

i liikmesm

aade sektsio

on

ide p

resi-d

entid

e kokku

tulek. EA

Li kui B

AU

A (B

al-tic A

rchitects U

nio

ns A

ssociatio

n) liig

etesin

dasid

üritu

sel M. M

utso

ja H. K

esler.K

okku

tuleku

org

aniseerijaks o

li UIA

Ve-

nem

aa sektsioo

n n

ing

alateemaks Pe-

terbu

ri linn

aehitu

slik olu

kord

ja areng

ud

.K

okku

tuln

utele tu

tvustati Peterb

uri ü

l-d

ist areng

ut, su

urem

aid eh

ituskavasid

nin

g u

ut, äsja kin

nitatu

d ü

ldp

laneerin

-g

ut. Ü

ldp

laneerin

g n

äeb m

uu

hu

lgas ette

suu

remaaastaab

ilisi mu

ud

atusi lin

na lää-

neo

sas ja Peterbu

ri merep

oo

lse rann

a-a

la m

uu

tmist a

trak

tiivsek

s sad

am

a ja

äripiirko

nn

aks. Samu

ti oli h

uvitav tu

tvu-

da ku

ulsa M

ariinski Teatri ju

urd

eehitu

searh

itektuu

ivõistlu

se võid

utö

ög

a, mille

au

torik

s on

ma

ailm

an

imi D

om

iniq

ue

Perrault.

Teemad

eks UIA

raames o

li liikmesm

aa-d

e esind

ajate lüh

iettekand

ed ja ju

uliku

us

Istan

bu

lis toim

uva

ma

ailm

ak

on

gre

ssiettevalm

istuste h

etkeolu

kord

. Seda tu

t-vu

stas mu

uh

ulg

as ka Türg

i Arh

itektide

Liidu

esimees O

ktay Ekinci. Ettekan

nete

läbiv teem

a oli arh

itektuu

rialase tege-

vuse litsen

tseerimiseg

a seotu

d —

seda

teemat p

uu

du

tasid p

raktiliselt kõik esi-

ne

jad

. Ee

stipo

olse

ette

ka

nd

e te

gi H

.

Ke

sler, k

elle

l oli võ

ima

lus tu

tvusta

da

meie u

ut ku

tseom

istamise sü

steemi, m

isvõ

rreldes teiste reg

ioo

ni m

aade p

rakti-kag

a tun

du

s olevat su

hteliselt u

ud

ne ja

läbim

õeld

ud

.U

IA reg

ioo

nid

e üm

berko

rraldam

ise suh

-tes kõ

lasid su

hteliselt tau

nivad

seisuko

-h

ad

, ku

sjuu

res m

itme

d liik

me

sma

ad

,k

elle

esin

da

jad

on

en

ne

valju

hä

älse

ltn

eid m

uu

datu

si nõ

ud

nu

d (Tseh

hi), o

no

ma sen

iseid seisu

koh

ti mu

utn

ud

(Tseh-

hi, Slo

vakkia, Un

gari). K

õlam

a jäi arva-m

us, et m

õn

e sektsioo

ni so

ov ku

ulu

da

teise regio

on

i on

valulin

e ja suh

teid rik-

kuv, sam

al ajal kui n

ähtav kasu

pu

ud

ub

-U

IA ku

i glo

baalse o

rgan

isatsioo

ni ees-

märg

id o

n veid

i ähm

ased ja selg

ed tu

le-viku

visioo

nid

pu

ud

uvad

.

2. B

AU

A 2

00

5. a

. I töö

ko

oso

lek

28

.ju

un

i 20

05

Tallin

na

sE

esti o

n 2

00

5. a

asta

st BA

UA

(Ba

lticA

rchitects U

nio

ns A

ssociatio

n) eesistu

-jam

aa. Eesistujam

aa koh

ustu

ste hu

lkaku

ulu

b ü

hisseisu

koh

tade ku

jun

dam

ine

suh

tluses U

IA-g

a (Intern

ation

al Un

ion

of

Arch

itects). BA

UA

põ

hikirjas o

n sätesta-

tud

, et eesistujam

aa peab

korrald

ama

aastas kaks töö

koo

soleku

t.Tö

öko

oso

lek toim

us 28.06.05 Tallin

nas.

Selle

l osa

lesid

Vyta

uta

s Diciu

s (Lee

du

Arh

itek

tide

Liit), Juris Sk

alb

erg

s (Läti

Arh

itektide Liit) ja M

. Mu

tso, T. Laig

u, H

.K

esler EAL-st. K

oo

soleku

le eelnes eks-

kursio

on

Tallinn

as ja selle lähiü

mb

ruses

tutvu

stamaks läti ja leed

u ko

lleegid

eleeesti elam

uarh

itektuu

ri parem

aid n

äi-teid

. Ko

oso

lek toim

us h

otelli R

adisso

n

EAL Ü

LDK

OG

U

22

EAL TEA

TAJA

1/2006

kon

verentsisaalis. Peam

ised p

äevakor-

rapu

nktid

olid

:1.

Läti ja Leedu

kolleeg

ide ettekan

ded

arhitektu

urielu

hetkeseisu

st Lätis ja Lee-d

us.

2.V

eljo K

aasiku ettekan

ne Eesti arh

i-tektu

urip

oliitikast.

3.Ü

hisse

isuk

oh

a k

uju

nd

am

ine

BA

UA

regio

naalsest ku

ulu

vusest.

4.B

AU

A ta

otlu

skirja

vorm

istam

ine

jaallakirju

tamin

e.B

AU

A liikm

esriikide esin

dajad

olid

üh

elm

ee

lel se

lles, e

t pe

rspe

ktiivis p

ea

ks

BA

UA

kuu

lum

a UIA

esimesse reg

ioo

ni

(praeg

u o

leme 2. reg

ioo

nis) ko

os teiste

Euro

op

a Liidu

maad

ega. V

astavasisulin

ep

öö

rdu

min

e UIA

presid

end

i po

ole en

ne

kon

gressi o

ligi tao

tluskirja sisu

.

3. U

IA X

XIII K

on

gre

ss Istan

bu

lis 8.-

10

. juu

li 20

05

1.-9. juu

lini to

imu

s Istanb

ulis U

IA ko

ng

-ress, m

is tuleb

kokku

iga ko

lme aasta

tagan

t. UIA

ehk In

ternatio

nal U

nio

n o

fA

rchitects —

Rah

vusvah

eline A

rhitektid

eLiit o

n o

rgan

isatsioo

n, m

is üh

end

ab kõ

iki-d

e maailm

a riikide erialaliite. U

IA p

õh

iees-m

ärgid

on

arhitektid

e pro

fession

aalse te-g

evuseg

a seotu

d p

rob

leemistik, n

end

e la-h

end

amin

e ja soo

vituste an

dm

ine, arh

i-tektu

urivõ

istluste ko

rraldam

ine ja arh

i-tektu

urivald

kon

na aren

gu

tuleviku

visioo

-n

ide vah

end

amin

e. UIA

on

arhitektu

uri-

valdko

nn

a esind

ajate glo

baaln

e foo

rum

.K

on

gressist võ

ttis osa ka Eesti d

elagatsio

on

koo

sseisus M

. Mu

tso, T. Laig

u, Ü

. Mark ja

praeg

un

e BA

UA

(Baltic A

rchitects U

nio

ns

Asso

ciation

) presid

ent H

. Kesler.

Ko

ng

ressile eelnes n

n. p

re-con

gress to

ur,

mis ko

osn

es küm

netest ettekan

netest

nelja p

äeva joo

ksul. Ettean

tud

teema o

li“Lin

n ku

i suu

r turu

plats“ (“C

ities - Gran

dB

azaar of A

rchitectu

res“), mid

a mitm

e-tes ettekan

netes in

terpreteeriti ka ku

i“Lin

n tu

rum

ajand

use m

eelevallas“. Te-m

aa

tilistele

ette

ka

nn

ete

le lisa

nd

usid

pa

ljud

e m

aa

ilma

nim

eg

a a

rhite

ktid

en

ag

u M

ario

Bo

tta, P

ete

r Eise

nm

an

,M

assimilian

o Fu

ksas, Zaha H

adid

, Tadao

An

do

, Ro

bert V

entu

ri, jt. viimase aja lo

o-

min

gu

tutvu

stused

. Kah

juks jäid

mitm

edku

ulsu

sed tu

lemata (D

om

iniq

e Perrault,

Rem

Ko

olh

aas, Han

s Ho

llein jt).

Raam

teemast kram

pliku

lt kinn

i ei ho

i-tu

d —

oli ettekan

deid

, mis o

tseselt eih

aakun

ud

sellega, n

agu

Peter Yead

on

‘i(R

ho

de Islan

di D

isainiko

oli arh

itektuu

rija

d

isain

itea

du

sko

nd

) e

ttek

an

ne

nan

oteh

no

loo

gia p

erspektiivsetest ra-

kend

usvõ

imalu

stest arhitektu

uris.

Teema raam

es ettekann

etest do

min

ee-risid

seisuko

had

, mis võ

eti kokku

mitm

e-tes K

on

gressi p

öö

rdu

mistes ja d

eklarat-sio

on

ides n

agu

“Üleilm

astum

ine ja arh

i-tektu

ur: arh

itektuu

r mille d

ikteerib rah

-vu

svahelin

e kapital“, “Fo

rmu

leerigem

uu

s g

lob

aa

lne

k

ultu

urip

rotse

ssg

lob

aliseerum

ise vastu“ jp

t. Need

peal-

kirjad rääg

ivad en

da eest —

valdavalt

olla

kse

mu

res g

lob

alise

eru

va k

ap

itali

po

olt d

ikteeritava massiku

ltuu

ri filoso

o-

fia levimise ja in

imeste m

õttelaad

i üh

t-lu

stum

ise pärast, m

is too

b kaasa lõ

pp

-ko

kkuvõ

ttes hu

maan

sete-kultu

uriliste

väärtuste ü

htlu

stum

ise ja paratam

atult

nen

de kad

um

ise. Oli ka o

ptim

istlikum

aid

EAL Ü

LDK

OG

U

23

EAL TEA

TAJA

1/2006

sõn

avõtte, m

illes sisaldu

s arvamu

s, etg

lob

aliseerum

ises tuleb

näh

a lihtsalt ta-

sand

i vahetu

st — “ch

ang

e level and

loo

karo

un

d“ —

uu

s olu

kord

paku

b u

usi võ

i-m

alusi arh

itektuu

ri jaoks.

Ko

ng

ress ise toim

us ko

lmel p

äeval (8.-10.07). 8. ja 9. ju

ulil to

imu

sid p

eaassamb

-lee istu

ng

id ja 10. ju

ulil U

IA ju

hto

rgan

itevalim

ised. K

uu

lati ära bü

roo

liikmete,

kom

isjon

ide d

irektorite ja reg

ioo

nid

eviitse-p

residen

tide ettekan

ded

eelnen

ud

perio

od

i tegevu

se koh

ta. Aru

and

ed said

kon

gressi h

eakskiidu

. Suu

rema p

rob

lee-m

ina tõ

status U

IA varah

aldu

sega teg

e-leva D

on

ald J. H

ackli (U

SA) m

ureliku

settekan

des sisald

uv m

ure U

IA fin

ants-

olu

korra p

ärast. Nim

elt ei suu

da võ

i eiso

ovi p

aljud

UIA

liikmesriig

id liikm

emak-

su tasu

da, m

is on

peam

iseks põ

hju

seksU

IA h

alva finan

tsolu

korra tekkim

ises.O

luko

rra paran

dam

iseks karmistas as-

sam

ble

e o

ma

sisem

ist sea

du

san

dlu

stk

roo

niliste

mitte

ma

ksja

te su

hte

s ag

am

uu

tis ka liikmem

aksu tasu

mise m

etoo

-d

ikat pain

dliku

maks, m

is arvestab riiki-

de erin

evat elatustaset.

Ko

ng

ressil valiti org

anisatsio

on

ile uu

sp

resid

en

t ka

ua

ae

gse

Jam

ie Le

rne

ri

asemele. V

alituks o

sutu

s Gaetan

Siew —

1954. a. sün

din

ud

Mau

ritiuse (saareriik

Okeaan

ias) arhitekt, kes o

ma erialalise

ha

ridu

se

saa

nu

d

Pra

ntsu

sma

al

Marseille

s, on

tegevarh

itekt nin

g U

IA—

ga seo

tud

1993. aastast. Temag

a kon

-ku

reerisid Lo

uise C

ox A

ustraaliast, A

lek-sa

nd

er

Ku

drja

vtsev

Ve

ne

ma

alt

jaH

isham

Alb

akri Malaisiast. En

ne valim

isisai G

aetan Siew

‘le üle an

tud

ka BA

UA

pö

örd

um

ine seo

ses meil väljaku

jun

enu

dseisu

koh

aga, et Eu

roo

pa Liid

u liikm

es-m

aad p

eaksid ku

ulu

ma ü

hte ja sam

assereg

ioo

ni. O

ma valim

isjärgses sõ

navõ

tus

pu

ud

utas G

aetan Siew

seda kü

simu

st jaü

tles, et regio

naalse stru

ktuu

riga p

eabjärg

misel aru

and

eperio

od

il tegelem

a.Su

ur o

sa re

aa

lsest tö

öst te

ha

kse

UIA

kom

isjon

ides, m

illest peam

ised o

n A

rhi-

tek

tuu

riha

ridu

se

Ko

misjo

n(A

rchitectu

ral Edu

cation

Co

mm

ission

),P

rofe

ssion

aa

lse P

rak

tika

Ko

misjo

n(P

rofe

ssion

al P

ractice

Co

mm

ission

) jaR

ahvu

svaheliste A

rhitektu

urivõ

istluste

Ko

misjo

n (In

ternatio

nal C

om

petitio

ns

Co

mm

ission

). See po

le mu

idu

gi kõ

ik —o

n p

alju n

n su

b-ko

misjo

ne. K

üsim

us h

et-kel kõ

labki —

kas ja millistes ko

misjo

ni-

des võ

iks BA

UA

osaled

a. Pole reaaln

eo

saleda kõ

ikide tö

ös, ku

id m

ing

i sisevaa-d

e UIA

tegevu

sele nö

seestpo

olt võ

iksm

eil olla.

4. B

AU

A 2

00

5. a

. II töö

ko

oso

lek

jaarh

itektu

urip

äevad

Viln

iuse

s 11

.-14

.o

kto

ob

er 2

005

Üritu

ste k

ava

11.10.5 Tutvu

min

e arhitektu

urin

äituse

“Leedu

arhitektu

ur 2003-2005“ tö

öd

ega.

12.10.5 Tutvu

min

e þürii p

oo

lt väljavali-tu

d valm

inu

d h

oo

neteg

a koh

apeal.

13.10.05 Þürii istu

ng

, lõp

liku o

tsuse vo

r-m

istamin

e. Leedu

Arh

itektide K

on

gress.

Ban

kett, arhitektu

urin

äituse p

reemiate

jagam

ine.

14.10.05 BA

UA

töö

koo

solek.

EAL Ü

LDK

OG

U

24

EAL TEA

TAJA

1/2006

BA

UA

20

05

.a. II tö

ök

oo

sole

kO

savõtjad

:Ju

ris Skalberg

s - BA

UA

Lätisektsio

on

i v.p.

Vytau

tas Diciu

s - Leedu

Arh

itektide Lii-

du

end

ine esim

eesK

estutis Pem

pe - Leed

u A

rhitektid

e Lii-d

u esim

eesX

XX

LAL-i V

ilniu

se sektsioo

ni esim

eesH

ind

rek Kesler - B

AU

A Eesti Sektsio

on

iv.p

Ko

oso

leku teem

ad:

1. BA

UA

riikide II sektsio

on

i kuu

lum

isekü

simu

s2. B

AU

A o

salemin

e UIA

kom

isjon

ide tö

ös

3. BA

UA

sisesed ko

ostö

övo

rmid

(idee

no

orte arh

itektide ü

hisn

äitusest)

Aru

ann

e1. O

tsustati saata U

IA p

residen

dile järe-

lepärim

ine seo

ses BA

UA

pö

örd

um

isega.

2. Otsu

stati osaled

a UIA

üh

e peam

iseko

misjo

ni, C

om

missio

n o

f Professio

nal

Practice töö

s.3

. Aru

tam

isek

s liitud

es —

ko

rrald

ad

ab

alti no

orte arh

itektide ü

hisn

äitus.

5. E

esti a

rhite

ktu

uri n

äitu

s Pra

ha

s20.04.06 - 04.06.06Prah

a koo

solek 23.-24. sep

temb

er 2005- N

äituse to

imu

mise ko

ht —

Natio

nal

Gallery o

f Pragu

e ( 20.-nd

atel ehitatu

dto

lle aja koh

ta väga m

oo

dn

e näitu

seho

o-

ne, m

is nü

üd

seks restaureeritu

d ku

na

põ

les 70-nd

ate algu

ses seest tüh

jaks)- N

äitu

se a

me

tlik o

rga

nisa

ato

r — A

CExp

o s.r.o

. (ho

on

et rentiv ja n

äitusi ko

r-rald

av org

.)

- Ko

kkulep

itud

näitu

se toim

um

ise aeg2

3.0

4.2

00

6-3

1.0

5.2

00

6

6. Lõ

pp

sõn

aA

asta on

oln

ud

UIA

-BA

UA

tasemel su

h-

teliselt aktiivse suh

tluse p

erioo

d, ku

na

aastasse jäi UIA

kon

gress.

Ko

kkuvõ

ttes võib

öeld

a, et kuig

i UIA

or-

gan

isatsioo

nin

a tun

du

b m

õn

edele Eu

roo

-p

a riikide erialaliitu

dele ja n

end

e esin-

dajatele p

raktilise po

ole p

ealt suh

teli-selt kasu

tun

a, on

valdav en

amu

s neist

jätk

uva

lt selle

s org

.-s esin

da

tud

nin

gvõ

etakse osa U

IA ü

ritustest. O

n ju

UIA

ikkagi ain

us arh

itekte glo

baalselt ü

hen

-d

av org

anisatso

on

, mille avald

ustel o

nka vastav kaal. A

rusaad

avalt on

teema-

derin

g, m

illega U

IA teg

eleb, n

ö “p

iira-tu

d g

lob

aalse olem

useg

a“. UIA

paku

berin

evate kon

tinen

tide ja riikid

e arhitek-

tuu

riala pro

bleem

idele võ

rdlu

svõim

alu-

se ja on

ka pro

bleem

ide lah

end

amise

koh

aks. Kõ

igile vaatam

ata jääb õ

hku

küsim

us “M

iks UIA

?“. Seda kü

sivad ka

UIA

-s kõik iseen

dalt ja teistelt n

ing

ilm-

selt on

see samasu

gu

ne kü

simu

s nag

u“M

illal Tallinn

valmis saab

?“ — sam

alh

etkel, kui kü

simu

sel on

selge ratsio

naal-

ne vastu

s — lakkaks U

IA o

lemast.

UIA

peam

ine fu

nktsio

on

on

olla ikkag

ig

lob

aalne ja p

iirkon

dlik fo

oru

m arh

itek-tid

ele

, mis a

nn

ab

võim

alu

se võ

rreld

aen

nast teisteg

a. Sellisena õ

igu

stab ta

igal ju

hu

l om

a olem

asolu

.

9. V

OLITA

TU

D A

RH

ITE

KT V

KU

TS

EO

MIS

TAM

ISE

ST (A

. EIGI)

EALi ku

tsekom

isjon

i esimeh

e Ad

o Eig

i

EAL Ü

LDK

OG

U

25

EAL TEA

TAJA

1/2006

ettekand

e täistekst:V

olitatu

d arh

itekt V ku

tse om

istamise-

ga seo

nd

uvat o

n aastate jo

oksu

l mõ

ne-

võrra valg

ustatu

d ja ka EA

Li kod

uleh

elp

üsib

jätkuvalt vastavateem

aline in

fo,

kuid

tun

du

b, et sellesse ei o

le süven

etud

nin

g en

diselt p

üsib

teatav um

bu

sk.Eelkõ

ige eesm

ärgist. Lisaks vajad

usele

korrastad

a arhitektid

e töö

põ

ld vastavalt

päd

evusele, tu

leks eriti rõh

utad

a arhi-

tekti ameti erilist vääriku

st ja vastutu

s-tu

nn

et. V

olita

tud

arh

itek

t V sisu

liselt

kõrg

e ametialan

e tiitel ann

ab arh

itekti-le kõ

rgen

datu

d u

saldu

sväärsuse ja p

res-tiiþi su

htlem

isel om

a kliend

iga. Sellin

evä

ärtu

statu

d k

utse

nim

etu

s ko

hu

stab

arhitekti ka väärikalt käitu

ma ja täitm

ah

ea tava reegleid

meie teg

evusvallas.

Teatavasti sattus p

ärast litsentsid

e kao-

tamist R

ETTERisse ja h

ilisemasse M

TRi

lausa sad

u arh

itektikutset m

itteom

avaidisiku

id, kellele m

eie majan

du

se ülilib

e-raalsetes tin

gim

ustes o

n arh

itektuu

rne

pro

jekteerimin

e lub

atavaks tehtu

d.

Nen

de h

ulg

as on

maam

õõ

tjaid, erin

eva-te erialad

e tehn

ikuid

ja insen

ere. Võ

ibväita, et m

eie uu

te väikeelamu

rajoo

ni-

de n

utu

ne tase p

eitub

ki selles kurio

osu

-m

is.EA

L kutsu

b o

ma liikm

ete süd

ametu

nn

is-tu

sele kop

utad

es aktiivselt osalem

a vo-

litatud

arhitekt V

taotlem

isel, et võim

a-liku

lt lähiajal tekiks kriitilin

e mass ku

t-setu

nn

istusteg

a arhitekte. See o

mako

r-d

a võim

aldab

asud

a Ehitu

sseadu

ses vas-tava p

arand

usettep

aneku

tegem

isele,m

is väärtustab

kutsekvalifikatsio

on

i ole-

maso

lu ja välistab

erinevate tasem

ete-

ga ja raskesti ko

ntro

llitavate dip

lom

iten

õu

de.

Mõ

ni sõ

na statu

ud

ist. Kin

dlasti o

n p

aljud

seda lu

ged

es koh

kun

ud

ja om

a osku

sedise kah

tluse alla sead

nu

d. Siin

tuleb

rõ-

hu

tada, et statu

ut o

n ko

ostatu

d tän

a-p

äevast arhitektu

uriõ

pet silm

as pid

ades

ja ei ole täies m

ahu

s koh

aldatav aastaid

tagasi ER

KI lõ

petan

ud

kolleeg

idele. K

o-

misjo

n ei ko

rralda m

ing

eid eksam

eid,

vaid tö

ötab

esitatud

do

kum

entid

e alu-

sel. Otsu

se aluseks o

n eelkõ

ige esitatu

dtö

öd

e ta

se ja

nõ

utu

d p

rak

tisee

rimise

aeg. M

uid

ug

i on

olu

line ka d

iplo

mi p

ärit-o

lu ja u

saldu

sväärsus. Tän

ase seisug

a on

volitatu

d arh

itekt V ku

tse om

istatud

44ko

lleegile n

ing

lähiaeg

adel lo

od

ame ro

h-

ket lisa.

10

. EA

Li AU

KO

HTU

AR

UA

NN

E(T. JO

AN

DI)

T. Joan

di, EA

Li auko

htu

eesistuja, p

ea-tu

b o

ma

ette

ka

nd

es ü

ldsu

st laie

ma

ltp

uu

du

tanu

d ju

htu

mil, ku

s Hiiu

le Sanato

o-

rium

i parki lu

batu

d p

ansio

naad

i asemel

on

kerkimas ko

rterelamu

.m

ärkus: p

rob

leemi täp

semat käsitlu

stvaata 5. ja 19. jaan

uari 2006 eestseisu

seko

oso

leku p

roto

kollist.

10.a

Arh

itektid

e k

utse

-eetik

a n

orm

i-d

esse

ja A

uk

oh

tu p

rotse

du

urire

eg

li-te

sse tä

ien

du

ste sisse

viim

ine, n

ime-

tatu

d d

ok

um

en

tide

kin

nita

min

eÜ

ldko

gu

esitab täien

davaid

ettepan

e-ku

id A

rhitektid

e kutse-eetika n

orm

ides-

se ja

Au

ko

htu

pro

tsed

uu

riree

glite

ssem

uu

da

tuste

sisseviim

ise o

sas. Te

htu

d

EAL Ü

LDK

OG

U

26

EAL TEA

TAJA

1/2006

ettepan

ekud

leiavad ü

ldko

gu

po

olt kin

-n

itamist.

11

. ÜLE

VA

AD

E A

UTO

RIÕ

IGU

SE

KO

-M

ISJO

NI TÖ

ÖS

T (E. HIR

VESO

O)

Ko

kkuvõ

te Arh

itektide A

uto

riõig

use K

o-

misjo

ni esin

aise E. Hirveso

o ettekan

dest:

Arh

itektide A

uto

riõig

use K

om

isjon

(AK

)lo

od

i EALi eestseisu

se ettevõtm

isel. AK

tegevu

s tug

ineb

Eestis kehtivale au

tori-

õig

use sead

usele, A

K p

õh

imääru

sele, AK

tegevu

sjuh

end

ile, Hea tava reeg

litele jaEA

Li Ku

tse-eetika no

rmid

ele. Arh

itekti-d

e Au

toriõ

igu

se Ko

misjo

ni liikm

ed o

nA

do

Eigi, Eva H

irvesoo

, Mai Šein

, Illimar

Truverk, Ell V

äärtnõ

u. K

om

isjon

on

vali-tu

d ko

lmeks aastaks. A

K an

nab

om

a te-g

evusest aru

EALi eestseisu

sele. AK

hin

-n

ang

u ig

ale kon

kreetsele pro

bleem

ilekin

nitab

nin

g võ

tab vastu

eestseisus.

AK

esimesed

samm

ud

:a. õ

pp

ida ise, teh

a end

ale selgeks m

ida,

kui p

alju ja ku

idas kaitseb

arhitekti lo

o-

min

gu

t seadu

s;b. proovida seaduse läbi tõlgendada ja ana-lü

üsid

a erinevaid

auto

riõig

uste rikku

mu

si;c. teavitad

a arhitekte, tellijaid

, om

ava-litsu

si auto

riõig

uste o

lemaso

lust.

AK

soo

vib lu

ua au

torikaitse all o

levateo

bjektid

e registri. R

egistrisse kan

takse1. A

uto

rite ettepan

ekule ja arvam

usele

tug

ined

es need

ob

jektid, m

ille kaitsmist

auto

r ise peab

vajalikuks;

2. EALi liikm

ete või eestseisu

se ettepa-

neku

l;

3. Üld

suse ettep

aneku

l.

Erinevaid

auto

riõig

uste rikku

misi:

– A

rhitekt teeb

eskiispro

jekti, tellijaag

a soo

vib selle alu

sel lasta pro

jektee-rid

a teises bü

roo

s, teisel arhitektil –

põ

hju

seks selle bü

roo

mad

alam h

ind

.– A

rhitektid

e Ku

tse-eetika no

rmid

Arh

itektil on

auto

riõig

us o

ma varasem

a-te tö

öd

e üm

berp

rojekteerim

isele. Juh

ul,

kui arh

itekti po

ole p

öö

rdu

takse ettepa-

neku

ga ü

mb

er pro

jekteerida teise arh

i-tekti varasem

töö

, on

temast eetilin

esu

un

ata tellija algu

pärase au

tori p

oo

le.A

rhitektil o

n õ

igu

s üm

ber p

rojekteerid

aesm

ase arhitekti (au

tori) teo

st või võ

ttao

sa ü

mb

erp

roje

kte

erim

ise k

on

ku

rsistain

ult esm

ase auto

ri nõ

uso

lekul.

– Arh

itekti tehtu

d ain

u-p

rojekti kasu

ta-takse ilm

a arhitekti tead

mata ko

rdu

valt.– H

oo

ne u

us o

man

ik soo

vib m

uu

ta ho

o-

ne fu

nktsio

on

i, välisilmet, ku

id ei p

öö

rdu

ho

on

e auto

ri po

ole.

– Ho

on

e lamm

utatakse, au

tori lo

om

ing

hävib

.– A

rhitekt p

rojekteerib

ho

on

e – ei telli-ta au

torijärelvalvet ja h

oo

nele teh

akseko

oskõ

lastamata m

uu

datu

si.– A

rhitekt riku

b ise au

toriõ

igu

si teise ar-h

itekti suh

tes.– A

jalehted

es on

kon

kreetsete ho

on

etep

ildid

, kuid

auto

ri nim

i on

märkim

ata.A

K ü

ritab sü

stematiseerid

a, lahti m

õtes-

tada, ko

han

dad

a kehtiva au

toriõ

igu

se-sead

use arh

itekte pu

ud

utavaid

parag

-rah

ve, olla to

eks auto

ritele, analü

üsid

ako

nkreetseid

auto

riõig

uste p

rob

leeme.

EAL Ü

LDK

OG

U

27

EAL TEA

TAJA

1/2006

AK

soo

vib kaasa aid

ata hea tava ku

ju-

nem

isele arhitektu

urivald

kon

na õ

igu

s-alastes su

hetes ja selle p

rop

ageerim

iselm

eedias ja avalikku

se ees.

11.a Hea tava reeg

litesse täiend

uste sis-

se viimin

e, do

kum

end

i kinn

itamin

eÜ

ldko

gu

esitab täien

davaid

ettepan

e-ku

id H

ea tava reeglitesse m

uu

datu

stesisseviim

ise osas. Teh

tud

ettepan

ekud

leiavad ü

ldko

gu

po

olt kin

nitam

ist.

12

. RE

VIS

JON

IKO

MIS

JON

I AR

UA

NN

E(A

. KO

TLI)A

. Ko

tli ann

ab ü

levaate EALi 2005. aasta

majan

du

stegevu

se revideerim

ise koh

ta.

13

. VA

LIMIS

KO

MIS

JON

I VA

LIMIN

EV

alimisko

misjo

n o

sutu

b valitu

ks järgm

i-ses ko

osseisu

s: E. Raig

na, M

. Ko

ot, U

.Põ

llum

aa.

14

. EA

Li JUH

ATU

SE

LIIKM

E TA

GA

SI-

KU

TSU

MIN

EO

tsustatakse tag

asi kutsu

da ju

hatu

se lii-g

e Marg

it Mu

tso.

15

. EA

Li UU

E JU

HA

TUS

E LIIK

ME

VA

-LIM

INE

(salajane h

ääletamin

e, lihth

ääl-te

en

am

us)

Ka

nd

ida

ate

uu

e E

ALi ju

ha

tuse

liikm

eam

etikoh

ale esitatakse üks: Ü

lar Mark.

16

. EA

Li UU

E E

ES

TSE

ISU

SE

VA

LIMIN

E(sa

laja

ne

hä

äle

tam

ine

, lihth

ää

ltee

na

-m

us)

EALi eestseisu

se kand

idaatid

eks esita-takse järg

mised

liikmed

: I. Allm

ann

, A.

Eigi, E. H

irvesoo

, H. K

esler, T. Laigu

, A.

Levald, M

. Mu

tso, T. Paaver, M

. Preem, L.

Põd

ra, I. Rau

kas, J. Soo

lep, M

. Šein, T. Tal-

linn

, M. Tü

ür, F. To

mp

s, I. Truverk, E. U

r-b

el, V. V

alk, K. V

ellevoo

g, E. V

äärtnõ

u.

17

. EA

Li UU

E A

UK

OH

TU K

OO

SS

EIS

UV

ALIM

INE

(salajane h

ääletamin

e, liht-

häälteen

amu

s)EA

Li auko

htu

kand

idaatid

eks esitatak-se järg

mised

liikmed

: V. Kad

alipp

, I. Näkk,

R. R

aig.

Au

ko

htu

varu

liikm

ete

ks e

sitata

kse

A.

Ko

tli ja F. Tom

ps.

18

. EA

Li UU

E R

EV

ISJO

NI K

OM

ISJO

NI

KO

OS

SE

ISU

VA

LIMIN

E (salajan

e hääle-

tamin

e, lihth

äälteenam

us)

EALi revisjo

ni ko

misjo

ni kan

did

aatideks

esitatakse järgm

ised liikm

ed: R

. Tabri, Ü

.K

up

ri, E. Raig

na.

19. V

ALIM

ISK

OM

ISJO

NI H

ÄÄ

LETU

STU

-LE

MU

STE

TEA

TAV

AK

S TE

GE

MIN

EE

ALi ju

ha

tuse

liikme am

etikoh

ale vali-tu

ks osu

tub

Ü. M

ark (67 po

olth

äält).E

ALi a

uk

oh

us o

sutu

b valitu

ks järgm

i-ses ko

osseisu

s: R. R

aig (59 p

oo

lthäält), I.

Näkk (57 p

oo

lthäält), V

. Kad

alipp

(57p

oo

lthäält), A

nu

Ko

tli (56 po

olth

äält,varu

liige), F. To

mp

s (56 po

olth

äält, varu-

liige).

EA

Li rev

isjon

i ko

misjo

n o

sutu

b vali-

tuks järg

mises ko

osseisu

s: R. Tab

ri, E.R

aign

a, Ü. K

up

ri.EA

Li eestse

isus o

sutu

b valitu

ks järgm

i-se

s ko

osse

isus:

V. V

alk

(57

po

olth

ää

lt), T. Tallin

n

(56

EAL Ü

LDK

OG

U

28

EAL TEA

TAJA

1/2006

po

olth

ää

lt), T. Pa

ave

r (57

po

olth

ää

lt),E

. H

irve

soo

(5

8

po

olth

ää

lt), K

.V

elle

voo

g (5

9 p

oo

lthä

ält), M

. Šein

(56

po

olth

äält), I. Allm

ann

(58 po

olth

äält),L. P

õd

ra (5

6 p

oo

lthä

ält), M

. Mu

tso (5

9p

oo

lthä

ält), I. Tru

verk

(56

po

olth

ää

lt),A

. Eig

i (59

po

olth

ää

lt), M. P

ree

m (5

7p

oo

lthä

ält), A

. Leva

ld (5

8 p

oo

lthä

ält),

I. Ra

uk

as (5

6 p

oo

lthä

ält), H

. Ke

sler (5

7p

oo

lthä

ält), T. La

igu

(57

po

olth

ää

lt), J.So

olep

(57 po

olth

äält), E. Väärtn

õu

(58p

oo

lthäält), M

. Tüü

r (56 po

olth

äält), E.U

rbe

l (57

po

olth

ää

lt).

20

. EA

Li ÜLD

KO

GU

AV

ALIK

PÖ

ÖR

DU

MIN

EE

ALi ü

ldk

og

u p

ea

b va

jalik

uk

s saa

ta E

VV

alitsu

sele

, Riig

iko

gu

le ja

ko

ha

like

leo

ma

valitsu

stele

EA

Li üld

ko

gu

pö

örd

u-

min

e, k

us tu

nta

kse

mu

ret e

esti a

rhi-

tektuu

ripo

liitika hetkeseisu

pärast. O

t-su

stata

kse

välja

stad

a k

a se

llek

oh

an

ep

ressite

ad

e. P

öö

rdu

miste

kst o

n jä

rg-

min

e:

MU

RE

AR

HIT

EK

TU

UR

IPO

LIITIK

AP

ÄR

AST

Ee

sti arh

itek

tid tu

nn

eva

d sü

ga

vat m

u-

ret k

uju

ne

nu

d o

luk

orra

pä

rast, k

us

pra

eg

un

e riig

i valitse

mise

ko

rrald

us

nin

g k

oh

alik

e o

ma

valitsu

ste m

ad

al

pla

ne

erim

is- ja a

rhite

ktu

uria

lan

e h

al-

du

ssuu

tlikk

us e

i suu

da

tag

ad

a E

esti

riiklik

u a

rhite

ktu

urip

oliitik

a ü

he

põ

hi-

lise e

esm

ärg

i - kva

litee

tse e

hita

tud

ke

skk

on

na

ku

jun

da

min

e —

ellu

viimist.

Riig

i pla

ne

erim

is- ja e

hitu

sala

ne

sea

-d

usa

nd

lus, m

illeg

a p

lan

ee

rimise

, ka

-

van

da

mise

ja e

hitu

sala

ko

rrald

use

või-

mu

täiu

s ja va

stutu

s on

de

leg

ee

ritud

ko

ha

like

le o

ma

valitsu

stele

, on

pu

ud

u-

lik, m

istõttu

riik e

i ka

nn

a se

lle to

imi-

mise

osa

s ka

laie

ma

t vastu

tust. P

lan

ee

-rim

istegevu

s on

jub

a aastaid alafin

ant-

see

ritud

ja se

da

ei k

äsitle

ta k

ui p

riori-

tee

ti.K

oh

alik

el o

ma

va

litsuste

l pu

ud

ub

pla

ne

erim

is- ja a

rhite

ktu

urip

oliitik

avallas järjep

idevu

s; plan

eerimin

e on

kil-lu

statu

d, k

an

tud

sag

eli p

oliitiliste

st jae

rah

uvid

est e

ga

arve

sta ü

ldsu

se h

uvi-

de

ga

. Selle

st ting

itult o

n te

kita

tud

ke

skk

on

na

le m

ärk

imisvä

ärse

t ka

hju

.EA

L oo

tab, et ko

haliku

d o

mavalitsu

sedsu

htu

ksid

sen

isest su

ure

ma

, vastu

tus-

tun

de

st ka

ntu

d tõ

sidu

seg

a n

eile

sea

-d

use

ga

pa

nd

ud

pla

ne

erim

is- ja e

hitu

s-a

laste

üle

san

ne

te tä

itmise

sse. E

AL o

nse

isuk

oh

al, e

t riigi va

stava

d m

iniste

e-

rium

id p

ea

ksid

ko

mp

lek

tselt ü

le va

a-

tam

a k

õik

pla

ne

erim

is- ja e

hitu

steg

e-

vust p

uu

du

tava

d se

ad

use

d ja

mä

äru

-se

d n

ing

viima

ne

isse sisse

sätte

d, m

ista

ga

ksid

ee

ldu

sed

sotsia

alse

lt ja e

stee

-tilise

lt kva

litee

tse e

hita

tud

ke

skk

on

na

loo

mise

ks. E

AL ta

un

ib riig

iha

nk

e se

a-

du

se e

eln

õu

pra

eg

use

l ku

jul va

stuvõ

t-m

ist, ku

na

pe

ab

riigih

an

ke

ob

jek

tide

pu

hu

l vastuvõ

etamatu

ks ehitu

s- ja pro

-je

kte

erim

istöö

de

üh

ist hin

na

kü

simist.

2. v

eeb

ruar 2

006

Seoses EA

Li esimeh

e üm

bervalim

ise-g

a valitakse järgn

evaks kaheks aastaks

EALile 2 u

ut aseesim

eest. Ü. M

ark teebettep

aneku

valida ü

heks aseesim

eheks

EAL Ü

LDK

OG

U

29

EAL TEA

TAJA

1/2006

M. M

utso

. Eestseisus o

n ü

ksmeelselt M

.M

utso

ase

esim

eh

ek

s nim

eta

mise

ga

nõ

us. O

ma n

õu

soleku

selleks ann

ab ka

M. M

utso

. Teiseks aseesimeh

e kand

idaa-

diks p

akub

eestseisus välja I. A

llman

ni,

kes selleks ka om

a nõ

uso

leku an

nab

.Ü

. Mark teeb

ettepan

eku m

äärata li-saks E. U

rbelile, kes sen

i on

oln

ud

EALi-

po

oln

e koo

rdin

aator arh

itektuu

rivõist-

luste ko

rraldam

isel, veel 2 inim

est võist-

luste

ette

valm

istam

iseg

a te

ge

leva

ssetö

ög

rup

pi. V

ajadu

se töö

gru

pi m

oo

du

s-tam

iseks ting

ib Ü

. Marg

i arvates asja-o

lu, et arh

itektuu

rivõistlu

ste arvulin

eko

rraldam

ine o

n m

ärgatavalt kasvan

ud

,sam

as kui ig

a kon

kreetse võistlu

se ette-valm

istamin

e on

küllaltki tö

öm

ahu

kas.Tö

ög

rup

p h

akkaks tegelem

a arhitektu

u-

rivõistlu

ste sisulise ettevalm

istamiseg

a—

esitab ig

a kon

kreetse võistlu

se pu

hu

lEA

Li-po

olsed

ting

imu

sed võ

istluse läb

i-viim

iseks, koo

stab võ

istluse lig

ilähed

aseeelarve, p

akub

välja ajagraafiku

, mää-

rab võ

istlustin

gim

uste ko

ostaja jn

e. Eest-seisu

s peab

töö

gru

pi m

oo

du

stamise va-

jadu

st põ

hjen

datu

ks. Nö

kon

sultan

diks

määratakse E. U

rbel. K

oo

rdin

aatoriteks

määratakse I. Tru

verk ja M. Preem

.Tö

ög

rup

i üh

eks ülesan

deks jääb

EALi

po

olt ko

rraldatavate arh

itektuu

rivõist-

luste tü

üp

ting

imu

ste väljatöö

tamiseg

ateg

eleva töö

gru

pi (T. Laig

u, T. Tallin

n)

nõ

ustam

ine. N

iisug

uste tü

üp

ting

imu

stejä

rele

on

Ku

ressa

are

linn

aa

rhite

kt T.

Paaveri sõn

ul ko

halikes o

mavalitsu

stestu

ng

iv vajadu

s, seda eelkõ

ige eraisiku

tep

oo

lt algatatu

d võ

istluste ko

rraldam

isel.1

9.0

1.2

00

6 to

imu

nu

d e

estse

isuse

koo

soleku

l tutvu

s eestseisus Lään

e piiri-

valvepiirko

nn

a Pärnu

piirivalveko

rdo

ni

arhitektu

urivõ

istluse tin

gim

uste p

rojek-

tiga n

ing

leidis, et Piirivalveam

eti po

olt

korrald

atava arhitektu

urivõ

istluse tin

gi-

mu

stes esialgselt väljap

akutu

d p

reemia-

sum

mad

on

liiga väikesed

— ku

na p

ree-m

iarahad

ei tule K

ULK

Alt, siis läh

evadn

eed m

aksustam

isele, mistõ

ttu kätte-

saadav su

mm

a on

ebap

iisav. Eestseisus

pid

as vajalikuks p

reemiasu

mm

ade kah

e-k

ord

istam

ist. Sam

uti p

ee

ti vaja

liku

ks

Lääne p

iirivalvepiirko

nn

a Pärnu

piirival-

vek

ord

on

i arh

itek

tuu

rivõistlu

se tin

gi-

mu

ste võrd

lemist EA

Li po

olt ko

rralda-

tavate arjhitektu

urivõ

istluste ju

hen

dig

a.E. U

rbel ed

astas eelpo

ol n

imetatu

d et-

tep

an

ek

ud

ja so

ovitu

sed

kõ

ne

sole

vaarh

itek

tuu

rivõistlu

se p

ea

ko

rrald

aja

te-

le. E

ALi-p

oo

lsete

ks þü

riiliikm

ete

ks

pa

kk

us E

. Urb

el I. A

llma

nn

i ja H

.K

eslerit, kes selleks ka om

apo

olse n

õu

s-o

leku an

dsid

.Q

Va

ra O

Ü so

ovib

ko

rrald

ad

a a

rhi-

tek

tuu

rivõistlu

se Jü

ri teh

no

kü

las a

su-

vate

le tu

leva

stele

lao

ho

on

ete

le n

ing

soo

vib E

ALi- p

oo

lset to

etu

st nin

g a

bi

võistlu

se läbiviim

isel. Q V

ara OÜ

aren-

du

sjuh

i Tõn

is Vare sõ

nu

l on

võistlu

se kand

-vaks id

eeks üh

tse arhitektu

urse ko

nt-

septsio

on

i väljatöö

tamin

e 44 ho

on

est(kõ

rgu

sed valiku

liselt 12, 15 ja 20 meet-

rit) koo

snevale lao

ho

on

ete gru

pile.

Q V

ara

OÜ

po

olt E

ALile

saa

de

tud

arh

i-tektu

urivõ

istluse ko

rraldam

isega seo

n-

du

vate

ma

terja

lide

ga

tutvu

min

e jä

äb

EA

Li juh

atu

se ja

arh

itek

tuu

rivõistlu

stek

oo

rdin

ee

rimise

ga

teg

ele

ma

ha

kk

ava

EAL EESTSEISU

SES

30

EAL TEA

TAJA

1/2006

töö

gru

pi ü

lesa

nd

ek

s, misjä

rel võ

eta

k-

se vastu

otsu

s EA

Li osa

luse

suh

tes Q

Va

ra O

Ü p

oo

lt ka

van

da

tava

ko

nk

ursi

läbiviim

isel.P

aid

e lin

na

valitsu

s saa

tis EA

Lile k

ir-ja

, mille

s tee

b E

ALile

ette

pa

ne

ku

ko

r-ra

lda

da

ko

ostö

ös P

aid

e lin

na

valitsu

se-

ga

arh

tek

tuu

rivõistlu

s Pa

ide

Gü

mn

aa

-siu

mi ju

urd

e k

ava

nd

ata

vale

spo

rdih

al-

lile p

arim

a la

he

nd

use

saa

mise

ks. K

as

EA

L ha

kk

ab

üh

ek

s selle

võistlu

se k

aa

s-ko

rraldajaks, jääb

arhitektu

urivõ

istlus-

te e

tteva

lmista

mise

ga

teg

ele

ma

ha

k-

ka

va tö

ög

rup

i otsu

stad

a.

Tartu

linn

ap

ea

L. Jän

es sa

atis E

ALile

kirja

, ku

s pa

lub

EA

Lil esita

da

om

alt

po

olt a

rhite

kt n

õu

stam

ak

s ek

spe

rt-g

rup

pi Ta

rtu P

au

luse

kirik

u ta

asta

mise

arh

itek

tuu

riko

nk

ursi e

tteva

lmistu

s-tö

ös. Se

lleg

a te

ge

lem

a h

ak

ka

va a

rhi-

tek

ti nim

eta

min

e jä

äb

arh

itek

tuu

ri-võ

istluste

ette

valm

istam

iseg

a te

ge

le-

ma

ha

kk

ava

töö

gru

pi ü

lesa

nd

ek

s.J. So

ole

p te

eb

ee

stseisu

sele

ette

pa

-n

eku saata EA

Li po

olt so

ovitu

skiri pro

f.V

eljo

Ka

asik

u va

limise

ks E

KA

em

eriit-

pro

fessoriks. J. So

olep

i sõn

ul o

n V

. Kaa-

sik se

ose

s om

a vä

ga

tõh

usa

ko

olita

ja-

ja õ

pe

taja

töö

ga

iga

ti vää

riline

inim

e-

ne

k

an

did

ee

rima

ks

EK

Ae

me

riitpro

fesso

ri ko

ha

le.

Em

eriitp

rofe

ssori tiite

l on

elu

ae

gn

e.

Pra

eg

u

on

E

KA

s 2

a

rhite

ktu

uri

em

eriitp

rofe

ssorit. V

asta

valt k

eh

testa

-tu

d k

orra

le p

ea

b e

me

riitpro

fesso

riks

ka

nd

ide

erija

l ole

ma

vasta

val e

riala

ld

okto

rikraad võ

i peab

see inim

ene o

le-m

a tu

nn

usta

tud

loo

visik (tu

nn

ustu

se

mä

ära

üle

otsu

stab

EK

A n

õu

ko

gu

). V.

Ka

asik

ul e

i ole

do

kto

rikra

ad

i, ku

id ta

on

pä

lvinu

d tö

öa

lase

lt rah

vusva

he

listtu

nn

ustu

st — o

sale

nu

d n

t KIA

SMA

,E

UR

OP

AN

i, ER

Mi þü

riis.E

estse

isus o

n V

. Ka

asik

u a

rhite

ktu

uri

em

eriitp

rofe

ssorik

s ka

nd

ide

erim

a e

si-tam

ise po

olt. J. So

olep

i ülesan

deks jääb

kirju

tad

a se

llek

oh

an

e so

ovitu

skiri.

Teatavasti esitasid eesti lo

om

einim

e-se

d 0

1.0

2.2

00

6 k

ultu

urim

iniste

r R.

Pa

lma

rule

31

allk

irjag

a to

etu

sava

ldu

-se

Sak

ala

ke

sku

se ü

mb

ere

hita

mise

ks.

Pö

örd

um

ise a

lga

tas Sa

ka

la k

esk

use

are

nd

use

ga

teg

ele

v AS U

us Sa

ka

la. M

.M

utso

, kelle po

ole K

. Paulu

s Eesti Eksp-

ressist o

li pö

örd

un

ud

tem

a se

isuk

oh

ate

ad

a sa

am

isek

s Sak

ala

ke

sku

se tu

le-

viku su

htes, läh

tus vastam

isel EALi eest-

seisu

se o

tsuse

st (19

.01

.20

06

) nin

g a

r-h

itek

tuu

riala

asja

tun

dja

test k

oo

sne

-n

ud

ko

misjo

ni va

stava

st otsu

sest —

ko

rrald

ad

a tu

leb

uu

s arh

itek

tuu

rseid

ee

lah

en

du

se k

on

ku

rss.Ü

. Ma

rgile

tea

da

ole

valt to

imu

b lä

hi-

aja

l aru

telu

, mille

l pe

eta

kse

nõ

u, k

ui-

da

s Sak

ala

ke

sku

se su

hte

s ole

ks k

õig

eo

tstarb

ek

am

ja m

õistlik

um

ed

asi to

i-m

ida

. Kin

dla

sti tule

b a

rute

lul k

õn

ek

sk

a võ

ima

lus k

orra

lda

da

Sak

ala

ke

sku

-se

üm

be

reh

itam

isek

s uu

s arh

itek

tuu

-rivõ

istlus.

Ee

stseisu

s aru

tab

ka

võim

alu

st ko

os-

tad

a va

jad

use

l EA

Li ja T

LPA

po

olt ü

his-

kiri to

eta

ma

ks Sa

ka

la k

esk

use

ho

on

e-

le la

he

nd

use

saa

mise

ks u

ue

arh

itek

-tu

urse

ide

ela

he

nd

use

ko

nk

ursi k

orra

l-d

am

ist.

EAL EESTSEISU

SES

31

EAL TEA

TAJA

1/2006

17

. ve

eb

rua

r 20

06

Ü. M

ark tutvu

stab eestseisu

sele EALi

struktu

uriü

ksuste u

usi liikm

eid.

Au

ko

htu

ko

osse

is:In

drek N

äkk, Riin

a Raig

, Velle K

adalip

pR

ev

isjon

i ko

misjo

ni k

oo

sseis:

Raivo

Tabri, Elvi R

aign

a, Ülle K

up

riR

evisjon

i kom

isjon

i ülesan

deks jääb

koo

s-tö

ös E

ALi ra

am

atu

pid

aja

A. K

erg

eg

aEA

Li raamatu

pid

amisd

oku

men

tide läb

i-vaatam

ine.

Tõd

etakse, et enam

ik koh

alikes om

ava-litsu

stes töö

tavatest ahitektid

est ei ole

EALi liikm

ed. See o

n su

uresti tin

gitu

dasjao

lust, et n

eil ei ole p

iisavat otseselt

arhitektin

a töö

tamise ko

gem

ust, seeg

aka n

apib

materjali, m

ille põ

hjal n

eid EA

Liteg

evliikmeks vastu

saaks võtta. Sellest

tulen

evalt leitakse, et EALi liikm

eks as-tu

da so

ovijaile ei p

eaks esitatama liig

-kõ

rgeid

nõ

ud

eid n

end

e po

rtfoo

lium

ide

osas. Liid

u eesm

ärk on

eelkõig

e koo

n-

dad

a arhitektu

urialal teg

utsevaid

inim

e-si. Sellest tin

gitu

na p

eetakse vajalikuks

uu

esti läbi vaad

ata EALi liikm

eks astu-

mise n

õu

ded

nin

g n

eisse vajalikud

kor-

rektiivid teh

a.

EALi allü

ksusten

a tegu

tseb ko

lm sekt-

sioo

ni —

Pärnu

, Tartu n

ing

seenio

ride

sektsioo

n. K

õik n

imetatu

d sektsio

on

id te-

gu

tsevad vastavalt o

ma p

õh

ikirjale. See-n

iorid

e sektsioo

ni ku

ulu

v H. V

olb

erg-

Raig

, kes eelmisel seen

iorid

e sektsioo

ni

koo

soleku

l valiti ka sektsioo

ni u

ueks ju

-h

atajaks, ann

ab lü

hiü

levaate sektsioo

ni

töö

st.Seen

iorid

e sektsioo

ni am

etlik vorm

ista-

min

e to

imu

s 19

98

. aa

stal. Se

ktsio

on

itäh

tsamad

ettevõtm

ised o

n järg

mised

:• EA

Li maako

nn

apäevad

e korrald

ami-

ne (käid

ud

on

Haap

salus, Pärn

us, R

akve-res, V

iljand

is, Tartus, sel aastal p

laani-

tak

se k

orra

lda

da

ma

ak

on

na

pä

ev P

õl-

vas)• V

älisekskursio

on

ide ko

rraldam

ine (käi-

du

d o

n B

erliinis, So

om

es, Peterbu

ris, Go

t-lan

dil, Lo

nd

on

is, Ro

otsis)

• EALi jõ

ulu

lõu

nate ko

rraldam

ine

• EA

Li aa

stap

äe

va ra

am

es m

atin

ee

de

korrald

amin

e• K

ord

kuu

s sektsioo

ni ko

oso

lekute läb

i-viim

ine

H. V

olb

erg-R

aig in

form

eerib eestseisu

st,et viim

asel seenio

ride sektsio

on

i koo

s-o

lekul esitati K

ULK

A elu

töö

toetu

se saa-ja

k

an

did

aa

tide

ks

V.

Pa

rke

r, O

.K

on

tšajeva nin

g O

. Ko

tšeno

vski. (KU

LKA

maksab

hetkel elu

töö

toetu

st sum

mas

2500.- kroo

ni ku

us 11 arh

itektile.) Ku

na

eluö

öto

etust o

li võim

alik määrata h

et-kel vaid

üh

ele neist, viid

i läbi h

ääletus.

Hääletu

se tulem

usel o

sutu

s väljavalituks

O. K

on

tšaje

va. E

estse

isus to

eta

b O

.K

on

tšaje

va k

an

did

atu

uri e

sitam

ist.K

ULK

Ale o

tsustatakse teh

a vastavasisu-

line tao

tlus.

Tallinn

a linn

avoliko

gu

liige Ep

p A

lata-lu

pö

örd

us EA

Li po

ole, et saad

a liidu

ltseisu

koh

t Lasnam

äele kavand

atava Tal-lin

k City - su

ure su

usap

aradiisi —

osas.

Eestseisus o

n seisu

koh

al, et linn

a jaoks

olu

lise tähtsu

sega ja lin

nam

aastikus o

lu-

list rolli m

äng

ivatele ob

jektidele, ja sed

akavan

datav Tallin

k City kin

dlasti ka o

n,

EAL EESTSEISU

SES

32

EAL TEA

TAJA

1/2006

pro

jektide saam

iseks tuleb

korrald

ada

arhitektu

uriko

nku

rss. Ku

na Tallin

k City

kavand

amin

e ja ehitam

ine o

n p

raegu

algu

sjärgu

s, ei ole EA

L valmis o

ma lõ

p-

likku seisu

koh

ta avaldam

a. E. Alatalu

leo

tsustatakse saata selleko

han

e vastus-

kiri.Ee

sti Stan

da

rdik

esk

use

eh

itusva

ld-

ko

nn

a k

oo

rdin

aa

tor A

. Rä

isa sa

atis

EALile arvam

use avald

amiseks stan

dar-

di EV

S 811 Ho

on

e ehitu

spro

jekt kavan-

di. K

avand

on

pan

du

d arvam

uskü

sitlu-

sele kun

i 01.04.2006. Leitakse, et kind

-lasti ei p

eaks EAL stan

dard

ite läbivaata-

miseg

a süvitsi teg

elema, ku

id asjatu

nd

-likku

ülevaatam

ist nim

etatud

stand

ardi

kavand

siiski nõ

uab

. See ülesan

ne jääb

R. Tab

ri ja I. Alm

ann

i töö

partn

eri I. Sui-

gu

saare õlu

le.E

esti Sta

nd

ard

ike

sku

sest sa

ad

eti

EALile arvam

use avald

amiseks H

aiglate

pro

jekteerimise stan

dard

ikavand

id EV

S880-1 ja EV

S 880-2 Põh

iruu

mid

e plan

ee-rim

ine. Leitakse, et kõ

neso

levate stan-

dard

ite läbivaatam

isega võ

iksid teg

ele-d

a need

arhitektid

, kes on

varem h

aig-

laid p

rojekteerin

ud

. Ettepan

ek nen

de

stand

ardite läb

ivaatamiseks o

tsustatak-

se teha K

. Rõ

õm

usele ja N

. Vaarp

uu

le.E

estse

isus k

oo

skõ

lasta

b A

uk

oh

tup

oo

lt korrig

eeritud

do

kum

end

id A

rhi-

tektide ku

tse-eetika no

rmid

ja Au

koh

tup

rotsed

uu

rireeglid

.Tallin

na Teh

nikakõ

rgko

oli keskko

nn

a-õ

pe

tuse

ja g

eo

loo

gia

pro

fesso

r Re

inEin

asto Eesti Paeliid

u esin

dajan

a, Helle

Vilu

MTÜ

Ho

oliv Jätku

suu

tlik Tallinn

esin-

dajan

a nin

g M

aret Merisaar Eesti R

oh

e-

lise Liikum

ise esind

ajana saatsid

kultu

u-

rimin

istrile, Tallinn

a keskkon

nako

misjo

-n

ile nin

g ko

gu

kultu

uriavalikku

sele suu

-n

atud

järgm

ise tekstiga p

öö

rdu

mise:

Ehitu

skultu

uri p

üsiväärtu

ste kaitseks

No

or Tallin

na lin

nap

ea Jüri R

atas on

esi-tan

ud

suu

repärase keskko

nn

a-kuju

nd

us-

liku id

ee Ro

helisest Pealin

nast. See võ

iksm

uid

ug

i olla ü

ks osa teest Eu

roo

pa K

ul-

tuu

ripealin

naks p

ürg

imise p

oo

le.

Ro

helise Pealin

na realiseerim

ise üh

ekskan

dvaks kü

ljeks oleks Tallin

na u

latusli-

ku m

ereäärse ala kuju

nd

amin

e rahvu

s-p

argiks vastavalt Jü

ri Lassi ja Pirita lin-

nao

sa seltside p

oo

lt tehtu

d ettep

aneku

-le (Eesti Päevaleh

t, 28.04.05, Maaleh

t,8.12.05). Selleg

a ei sob

i aga ko

kku Pirita

teele plan

eeritud

kõrg

haljastu

sest väl-jau

latuvad

kõrg

elamu

d (Eesti Päevaleh

t,24.01.06.), seeg

a ka linn

apea en

da väl-

jaöeld

ud

mõ

te, et „varasematest d

etail-p

lan

ee

ring

ute

st tule

b k

inn

i pid

ad

a“

(Maaleh

t, 8.12.05).

Ro

helise Pealin

na staatu

sega ei so

biks

aga ko

kku ko

gu

linn

a, eriti süd

alinn

a javan

alinn

a üld

kasutatava ro

helise lin

na-

ruu

mi täiseh

itamin

e, ega am

mu

gi täis-

ehitam

ine m

iljöö

d rikku

vate ho

on

etega.

Järg

min

e o

ht o

n Ta

mm

saa

re p

arg

i jak

esk

linn

a m

iljöö

l seo

ses p

lan

ee

ritava

Viru

ho

telli laiend

amiseg

a „mu

sta kas-ti“ eh

k „kirstug

a“. Viru

ho

telli pro

jektiau

tor M

art Port kirju

tab ü

hem

õtteliselt:

„„

Viru

Po

eg

a“

võrd

lek

sin k

un

stiteo

se

EAL EESTSEISU

SES

33

EAL TEA

TAJA

1/2006

mõ

nita

mise

ga

“. O

ma

aja

arh

itek

tuu

rp

eaks säilima tervikliku

lt!Ja Sakala kesku

se juu

rdeeh

itus, ku

i seda

üld

se tarvis on

, ei toh

i viia põ

hih

oo

ne

lam

mu

tam

isen

i ! (Ee

sti Pä

ev

ale

ht,

25.01.06.). Ku

idas võ

ib ü

ldse kõ

ne alla

tulla n

ii korraliku

, om

a aja parim

al viisileh

itatud

, sadu

miljo

neid

maksva ain

u-

laa

dse

ja h

ästifu

nk

tsion

ee

riva h

oo

ne

kergekäelin

e lamm

utam

ine n

ing

asen-

da

min

e jä

rjek

ord

se k

ole

arh

itek

tuu

rikasth

oo

neg

a!? Arg

um

end

ina lam

mu

ta-m

isele tuu

akse senise o

rigin

aalse lae-ko

nstru

ktsioo

nig

a saali suu

remaks “re-

no

veerimist”, m

is lamm

utam

ata po

leksteo

statav. Just see o

rigin

aalne lah

end

us,

mis välisarh

itektuu

ris ting

is hu

vitavatep

oo

lkaar-võlvid

e ehitam

ise, vajab tervik-

likk

u sä

ilitam

ist, lug

up

ee

tud

arh

itek

tR

aine K

arbi, eesti trad

itsioo

nilise p

aear-h

itek

tuu

ri taa

selu

staja

, au

toriõ

igu

sekaitsest kõ

nelem

ata.

Kas o

n o

lemas eeln

evad ku

ltuu

ri-uu

rin-

gu

d, m

is kinn

itavad kavan

datu

d 1800-

koh

alise saali vajadu

st üld

se ja selle paik-

nem

ist just n

imelt sellel Sakala K

eskuse

koh

al ja mitte m

õn

isada m

eetrit eemal?

Ko

rraliku h

oo

ne lam

mu

tamin

e on

sääst-liku

roh

elise mõ

ttelaadi täielik eiram

i-n

e, järelikult sead

usvastan

e. Ku

ltuu

ri-kau

gel o

man

ikul et to

hi o

lla õig

ust selli-

sele majale p

iltlikult ö

eldes p

om

mi alla

pan

na, m

ida lam

mu

tamin

e ju sisu

liselto

n (Eesti p

äevaleht, 24.01.06.). H

OO

NE

VA

LES KO

HA

S ON

KESK

KO

NN

A EH

I-TU

SREO

STUS! K

aua veel kestab

selline

“kinn

isvaraarend

us“ EESTI M

OO

DI, m

ism

uja

l ma

ailm

as o

lek

s võim

atu

(Ee

stiPäevaleh

t 24.11.05)?

Toetam

e Krista K

od

rese õig

last ülesku

t-set kaitsta ku

ltuu

ri pü

siväärtusi ja arh

i-tektu

uri aeg

um

atuid

om

anäo

lisi ehitisi

praeg

use kin

nisvaraäri m

afioo

sliku te-

gu

tsemise vastu

üld

ise roh

elise linn

aruu

-m

i arvel, samu

ti Eesti Arh

itektide Liid

useisu

koh

ta Sakala Kesku

se ho

on

e säili-tam

ise vajadu

se koh

ta. Häm

mastab

aga

siiski suu

re hu

lga tip

parh

itektide eb

alevja vaata et so

osiv su

htu

min

e paearh

itek-tu

uri aeg

um

atu väärtu

sega, o

man

äoli-

se n

äid

isho

on

e la

mm

uta

misse

(Po

sti-m

ees 3.01. 2006), samas ka ku

ltuu

riava-likku

se vaikivalt leplik h

oiak u

uso

man

i-ke d

estruktiivse, säästva aren

gu

seadu

-seg

a vastuo

lus o

leva tegevu

se kavand

a-m

ise suh

tes. Süd

alinn

a selline ü

mb

erku-

jun

dam

ine o

n p

ehm

elt öeld

es raskesti-m

õistetav, eetika- ja keskko

nn

avaenu

-lik. Pealeg

i paku

taks tulevases h

oo

nes

põ

hiliselt kau

ban

du

steenu

seid, ku

ltuu

ro

n vaid

lisand

iks. Ehk p

eaks edasp

idi rää-

kimag

i saaliga kau

ban

du

skeskuse „V

iruk

esk

use

-2“

eh

itam

isest? K

as m

eil o

nik

ka

pu

ud

us se

llisest k

on

tserd

isaa

list,ku

hu

saab vaid

läbi p

oo

did

e? Kas p

rae-g

un

e Eston

iat üm

britsev avatu

d ala ei

võiks säilid

a, et üm

bru

skon

na au

väär-sed

ho

on

ed o

leks edasp

idig

i segam

atult

ja ilma h

äiriva uu

smo

od

ustiseta vaad

el-d

avad?

Ku

i uu

som

an

ik e

i osk

a h

inn

ata

talle

mü

üd

ud

ho

on

e kultu

urilist ja arh

itek-

EAL EESTSEISU

SES

34

EAL TEA

TAJA

1/2006

tuu

rset väärtust, tu

leb see ü

ldrah

valik-ke h

uvisid

arvestades su

nd

võõ

rand

ada.

Ku

i kaua veel lep

ime ku

ltuu

rikeskkon

-n

a ehitu

sreostu

sega o

ma p

ealinn

a süd

a-m

es?

Ku

tsum

e Teid ü

les om

a mõ

tteid avald

a-m

a ja tegu

sid teg

ema, et p

ealinn

ei mu

u-

tuks m

eile end

ile vastum

eelseks!

Üh

tlasi palu

me Teie ettep

aneku

id kavan

-d

atavale Tallinn

a plan

eerimisko

nveren

t-sile, m

ille algatajaks o

n M

TÜ H

oo

liv Jät-ku

suu

tlik Tallinn

.

EALi eestseisu

s, vaadan

ud

läbi kõ

neso

le-va p

öö

rdu

miskirja, leiab

, et pö

örd

um

ine

on

väga õ

ige ja õ

igeaeg

ne n

ing

selles ju-

hitakse täh

elepan

u väg

a olu

listele pro

b-

leemid

ele Tallinn

a linn

aplan

eerimises ja

linn

akuju

nd

uses. A

valdatakse lo

otu

st, etsee p

öö

rdu

min

e leiab ka ü

ldsu

ses laial-d

ast vastukaja. Pö

örd

um

iskirjas äratoo

-d

ud

Tallinn

a plan

eerimisko

nveren

tsi kor-

raldam

ise mõ

tet toetatakase n

ing

ollak-

se valmis ko

nveren

tsi ettevalmistam

iselp

õh

iorg

aniseerijatele n

õu

ja jõu

ga ab

ikso

lema, n

vajadu

sel leidm

a esinejaid

, pak-

kum

a välja arutlu

steemasid

jne.

Ee

stseisu

s pe

ab

tau

nim

isvää

rsek

s15.02.2006 Po

stimeh

es avaldatu

d Tallin

-n

a abilin

nap

ea K. K

allo p

oo

lt kirjutatu

dartiklit A

rhitektid

tulevad

Ku

nstiakad

ee-m

iast. Mu

uh

ulg

as süü

distab

K. K

allo o

ma

artiklis pealin

na in

etute h

oo

nete kerki-

mises eelkõ

ige arh

itektide ko

olitajaid

,kes ei an

na o

ma kasvan

dikele ko

rralik-

ku h

aridu

st, nin

g arh

itektide liitu

, mille

üks p

õh

iülesan

deid

peaks o

lema o

ma liik-

mesko

nn

a jätkuõ

pp

e korrald

amin

e nin

geetiliste väärtu

ste tähtsu

stamin

e.K

. Vellevo

og

info

rmeerib

eestseisust,

et Kristiin

e Linn

osa V

alitsuse arh

itektK

aire Ko

itne keeld

us ko

oskõ

lastamast

OÜ

Arh

itektuu

ribü

roo

JVR

i po

olt aad

res-sile Lu

ige 3 kavan

datava ko

rterelamu

eelpro

jekti, kun

a see ei vastavat Luig

e3/Ted

re põ

ik 1 kinn

istu d

etailplan

eerin-

gu

le. Samas o

n selle ko

rterelamu

eskiis-p

rojekt saan

ud

põ

him

õttelise h

eakskii-d

u TLV

pro

jektide läb

ivaatamise ko

mis-

jon

is. Om

a koo

skõlastam

ata jätmist o

nK

. Ko

itne ka p

õh

jend

anu

d, ku

id p

õh

jen-

du

ste täpsem

al analü

üsim

isel selgu

b, et

neis o

n p

alju K

aire Ko

itne su

bjektiivseid

hin

nan

gu

id, m

is ei ann

a piisavat alu

stn

ime

tatu

d p

roje

kti k

oo

skõ

lasta

ma

tajätm

iseks.K

. Vellevo

og

i sõn

ul teg

i ta Kaire K

oitn

eleettep

aneku

tellida arh

itektuu

rne eks-

pertiis kõ

neso

leva korterelam

u so

bivu

-se

ko

hta

ole

ma

sole

vasse

ke

skk

on

da

.V

astuseks so

ovitas K

aire Ko

itne kü

sida

kavand

atud

korterelam

u ko

hta h

oo

pis

koh

alike elanike arvam

ust.

K. V

ellevoo

g p

alub

eestseisuselt ü

ldh

in-

nan

gu

t kirjeldatu

d situ

atsioo

nile.

Leitakse, et vaja oleks m

oo

du

stada EA

Liliikm

etest koo

snev tö

ög

rup

p, kes ig

alko

nkreetsel ju

hu

l võtab

vastu o

tsuse, kas

pü

stitun

ud

pro

bleem

iga o

leks vaja põ

h-

jalikum

alt tegeld

a või m

itte. Töö

gru

pp

im

ääratakse I. Rau

kas, K. V

ellevoo

g, ab

i-liikm

eks jääb E. H

irvesoo

.

EAL EESTSEISU

SES

35

EAL TEA

TAJA

1/2006

An

tud

kon

kreetse juh

tum

iga —

Luig

e 3k

ava

nd

ata

va k

orte

rela

mu

ee

lpro

jek

tiko

oskõ

lastamiseg

a esile kerkinu

d kü

si-m

usteg

a - tegelem

ine jääb

E. Hirveso

oü

lesand

eks.Ü

. Mark in

form

eerib eestseisu

st Tal-lin

na LV

-ses toim

un

ud

üm

arlauavestlu

-sest, ku

s arutati Sakala kesku

se juu

rde-

eh

ituse

ga

se

on

du

vat.

Leiti,

kultu

urim

inin

ister peaks ko

kku ku

tsum

aü

marlau

a, millest kõ

ik asjast hu

vitatud

po

oled

osa võ

taksid. K

ultu

urim

inister n

iito

imiski ja K

ultu

urim

inisteeriu

mis aset-

leidn

ud

üm

arlauavestlu

ses osalesid

kaEA

Li esind

ajad - Ü

. Mark ja M

. Mu

tso. Ü

.M

argi seisu

koh

t Sakala keskuse ju

urd

e-eh

ituse o

sas on

järgm

ine: ku

i Sakala kes-ku

se praeg

use saali m

aht o

sutu

b m

ajan-

du

slikult väh

etasuvaks, st ku

i arend

ajadso

ovivad

om

alt po

olt väljap

akutu

d m

a-h

us ru

um

ipro

gram

mi m

ahu

tada Sakala

keskuse kru

nd

ile, on

praeg

use Sakala

keskuse h

oo

ne täism

ahu

s lamm

utam

i-n

e põ

hjen

datu

d, ja see saab

toim

ud

a vaidju

hu

l, kui u

us eh

itatav ho

on

e kerkib vää-

risarhitektu

uri o

bjektin

a. Kin

dlasti tu

leksu

uele h

oo

nele lah

end

use saam

iseks kor-

rald

ad

a u

us a

rhite

ktu

urik

on

ku

rss. AS

Uu

s Sakala nõ

uko

gu

esimees P. R

eban

ekaalu

vat Sakala keskuse u

uele h

oo

nele

lahen

du

se saamiseks arh

itektuu

rikon

-ku

rsi korrald

amise m

õtet.

A. Le

vald

tea

vitab

ee

stseisu

st 17

.m

ärtsil 2006 Brü

sselis toim

uvast A

CE

rahan

du

skom

itee koo

soleku

st. Ü. Peil,

kes EALi p

oo

lt AC

E rahan

du

skom

iteessem

ääratud

on

, ei ole ag

a selle töö

st seni-

ni o

sa võtn

ud

. A. Levald

leiab, et p

elgalt

nim

e po

olest ei o

le EALi esin

dajat m

õtet

AC

E rahan

du

skom

itee kirjas ho

ida, n

ing

teeb ettep

aneku

kaalud

a, kas mitte ei

peaks Eesti esin

dajat rah

and

usko

mitee

koo

sseisust tag

asi kutsu

ma. O

tsustatak-

se, et Ü. Peil p

eaks seekord

siiski Brü

sse-lisse ko

mitee ko

oso

lekule sõ

itma n

ing

rahan

du

skom

itee töö

ga tu

tvum

a, mis-

järel võetakse vastu

ka otsu

s, kas Ü. Peil

jätkab tö

öd

AC

E rahan

du

skom

itees või

mitte. K

ULK

Ale o

tsustatakse teh

a raha-

taotlu

s, et saada B

rüsselisse sõ

idu

ks ra-h

alisi vahen

deid

.

2. m

ärts 2

00

6D

. Bru

ns tu

tvustab

eestseisusele see-

nio

ride sektsio

on

i ideed

korrald

ada ar-

hitektid

e ja arend

ajate vahel ü

hisaru

te-lu

Tallinn

a linn

aplan

eerimise kü

simu

stes.Teatavasti o

n lin

nap

laneerim

ises väga

palju

isevoo

lu-teed

min

emist, selles p

uu

-d

ub

läb

imõ

eld

ud

, linn

a k

om

pa

ktse

taren

gu

t haarav visio

on

. D. B

run

si sõn

ul

võiks ü

hisaru

telu kestvu

s olla ca 2 tu

nd

i,aru

telu võ

iks alustad

a EALi ja R

iigi K

in-

nisvara A

S esind

aja vahelise d

iskussio

o-

nig

a. Üh

isarutelu

võiks to

imu

da kas Tal-

linn

a Linn

avalitsuse võ

i Riig

i Kin

nisvara

AS p

oo

lt paku

tud

ruu

mid

es.K

. Vellevo

og

i sõn

ul o

n sellise ü

marlau

ak

orra

lda

mise

vaja

du

sest ju

ba

aa

staid

räägitu

d. K

uid

varasemad

kog

emu

sed o

nn

äidan

ud

, et kinn

isvaraarend

ajad ei o

lesellise ü

marlau

a läbiviim

isideest h

uvita-

tud

nin

g saad

avad sellistele ko

kkusaa-

mistele o

ma esin

dajaten

a inim

esi, kellelei o

le piisavat o

tsustam

isõig

ust ja ko

m-

peten

tsust, m

istõttu

reaalset väljun

dit

EAL EESTSEISU

SES

36

EAL TEA

TAJA

1/2006

ja tulem

ust sellistel aru

telud

el ei ole.

Põ

him

õtte

liselt n

õu

stub

ee

stseisu

s D.

Bru

nsi ettep

aneku

ga ko

rraldad

a üm

ar-lau

d Tallin

na lin

nap

laneerim

ise teemal.

Millises vo

rmis o

leks seda ag

a kõig

e ots-

tarbekam

teha? Ü

marlau

d p

eaks olem

avä

ga

hä

sti ko

rrald

atu

d n

ing

selle

ee

skõ

ne

leja

(d)

pe

ak

s(id)

ole

ma

selline(sellised

), kelle juh

timisel p

rob

lee-m

i arutelu

l tulem

uslikku

seni jõ

utakse.

Leita

kse

, et o

ma

üle

seh

ituse

lt võik

sü

marlau

d sarn

aned

a televisioo

nisaate-

le FOO

RU

M n

ing

see võikski televisio

on

i-saaten

a toim

ud

a. T. Tallinn

lub

ab u

urid

ako

ostö

övõ

imalu

si ETV-g

a, misjärel o

tsus-

tatakse algatad

a plan

eerimisteem

aline

foo

rum

nin

g saata A

. Ru

ussaarele selle-

koh

ase ettepan

ekug

a otsep

öö

rdu

min

e.M

. Maru

ste tutvu

stab eestseisu

selea

java

he

mik

us

31

.03

-01

.04

.20

06

KU

MU

ga tu

tvum

a tulevate ja So

om

e jaE

esti ü

hisse

min

arist o

savõ

tvate

SAFA

esind

ajate külaskäig

u p

rog

ramm

i. Hu

vikü

laskäigu

vastu So

om

e kolleeg

ide p

oo

lto

n su

ur, H

elsin

gi SA

FA e

sind

aja

Eric

Pollo

cki sõn

ul saab

utakse u

mb

es 20 ini-

mesest ko

osn

eva gru

pig

a.31. m

ärtsil on

plaan

is üh

issemin

ar ho

tel-li K

olm

Õd

e kon

verentsiru

um

is, kus esi-

nevad

ettekann

etega n

ii SAFA

kui ka

EALi esin

dajad

.K

UM

U avam

isel käinu

d SA

FA p

residen

di

Errk

i Ah

o n

ing

pe

ase

kre

tär Tu

om

oSirkiäg

a koh

tum

isel EALi esin

dajateg

ap

akuti sem

inari võ

imalike teem

aden

avälja järg

misi teem

asid: Eetikareeg

liteto

imim

ine lin

naeh

ituses So

om

e ja Eestin

äidete varal; A

valiku ja p

rivaatsektori

po

olsed

finan

tseerimise erin

evused

Soo

-m

es ja Eestis; Töö

tamin

e naab

erriigis -

kuid

as osaled

a naab

erriigi eh

itusko

n-

kurssid

el jm.

1. aprillil viib

Pekka Vap

aavuo

ri läbi eks-

kursio

on

i KU

MU

s, misjärel to

imu

b A

nd

-res Põ

ime ju

htim

isel bu

ssiekskursio

on

Tallinn

as.Eestseisu

s kaalub

võim

alikke semin

ariteem

asid. Leitakse, et EA

Li esind

aja (A.

Alver) võ

iks semin

aril rääkida h

iljuti to

i-m

un

ud

Tallinn

a sadam

a-ala wo

rksho

pist

nin

g sad

ama-ala p

laneerim

isest linn

asi-tu

atsioo

nis. K

un

a ka soo

mlased

on

hilja-

aegu

plan

eerinu

d Län

sisadam

a-ala, ot-

sustatakse teh

a soo

mlastele ettep

anek

selle

tee

ma

lise e

ttek

an

de

ga

esin

em

i-seks. Sad

ama-ala p

laneerim

ist käsitle-vatele p

eaettekann

etele võiks eeln

eda

väike etteaste mõ

lema o

rgan

isatsioo

ni

esimeestelt, seejärel ü

ldh

inn

ang

u an

d-

min

e Eesti/Soo

me arh

itektuu

rile.P. Ep

neri sõ

nu

l kuu

lutati d

etsemb

ris2005 välja m

itteano

nü

üm

ne id

eekon

-ku

rss, et valida välja V

eneetsia X

arhi-

tektuu

ribien

naalil Eestit esin

dav ku

raa-to

rinäitu

se pro

jekt. Ideeko

nku

rsile lae-ku

s 9 näitu

sepro

jekti seitsmelt p

eami-

selt a

rhite

ktid

est ja

ku

nstite

ad

laste

stko

osn

enu

d tö

ög

rup

ilt. Ko

misjo

n tö

ötas

ko

osse

isus: E

ALi a

see

sime

es M

arg

itM

utso

, arh

itek

tuu

ritea

dla

ne

An

dre

sK

urg

, arh

itek

t Pe

ete

r Pe

re, a

rhite

kt

Jaa

k H

uim

erin

d, a

rhite

kt T

õn

u La

igu

ja KU

MU

direkto

r Sirje Helm

e. Ku

na þü

-rii o

otu

stele vastavaid tö

id n

app

is, valitiid

eekon

kursile esitatu

d tö

öd

e seast väl-ja 3, m

illede au

toritel p

aluti täien

davalt

EAL EESTSEISU

SES

37

EAL TEA

TAJA

1/2006

esitada ku

jun

du

slik kon

tseptsio

on

om

avõ

istlustö

öst. 3

nö

II voo

ru p

ää

sen

ud

võistlu

stöö

d o

lid järg

mised

:• H

ann

es Praksi, Marg

us Tam

miku

, Krist-

jan H

olm

i pro

jekt “Esta ja Talvin“;

• Karin

Bach

man

ni, Pan

u Leh

tovu

ori, In

esN

ovella, Elo

Talvoja p

rojekt “H

idd

city“;• Ü

lar Marg

i, Rein

Ah

ase, An

to A

asa, Sii-ri Silm

a, Marg

us Tiru

, Ind

rek Tiigi, K

ajaPae p

rojekt.

Täiend

avalt palu

ti kon

kursile o

salema ka

S. Valln

erit ja I. Peili, kes kutse ka vastu

võtsid

ja esitasid võ

istlusele 3 id

eepro

-jekti.II vo

oru

tulem

uste p

õh

jal osu

tus väljava-

lituks arh

itektuu

ribü

roo

Urb

an M

ark OÜ

po

olt e

sitatu

d võ

istlustö

ö - so

tsiaa

lsep

ositsio

ne

erim

ise m

ee

tod

(SPM

) eh

kreaalajas to

imiv lin

nap

laneerim

ise kesk-ko

nn

a pro

jekt. Selle pro

jekti kasuks o

t-su

stas ülekaalu

ka põ

hjalikku

sega läb

i-tö

ötatu

d ko

ntsep

tsioo

n ja in

no

vaatiline

läh

en

em

ine

linn

ap

lan

ee

rimise

le, m

ish

aa

ku

b su

ure

pä

rase

lt X a

rhite

ktu

uri-

bien

naali m

issioo

nig

a töö

tada välja su

u-

niseid

nin

g u

uen

du

slikke töö

vahen

deid

urb

anistlikes ko

ntekstid

es kasutam

iseksn

ing

kaardistad

a linn

a traditsio

on

ilisevo

rmi ja ko

ntsep

tsioo

ni avard

um

ist.Ü

. Mark tu

tvustab

eestseisusele võ

idu

-tö

ö p

rojekti, m

ille üh

eks kaasauto

riks on

ka tema ise. V

õid

utö

ö id

ee on

sün

din

ud

teadu

se ja kun

sti piirim

aal: arhitektid

e,p

laneerijate ja g

eog

raafide ko

ostö

ös.

Ven

eetsia Bien

naalil esitatava väljap

a-n

eku lo

ovad

arhitektu

urib

üro

o U

rban

Mark (arh

itektid Ü

lar Mark, K

aja Pae,In

drek Tiig

i) ja Tartu Ü

likoo

li geo

graafia

institu

ut (tead

urid

Rein

Ah

as, An

to A

asa,Siiri Silm

). SPM o

n lo

on

ud

arend

usfirm

aPo

sitium

alates 2003. aastast koo

stöö

sm

ob

iilside o

peraato

ri EMT-g

a.2

00

6.

aa

sta

sep

tem

bris

ava

tava

Ven

eetsia X arh

itektuu

ribien

naali d

irek-to

riks on

Lon

do

n Sch

oo

l of Eco

no

micsi

arhitektu

uri ja lin

nap

laneerim

ise pro

fes-so

r Rich

ard B

urd

ett nin

g teem

aks “Meta-

linn

/ Meta-C

ity“. Bien

naalile m

ineku

tto

etab Eesti K

ultu

urkap

ital.Eestseisu

s vaatab läb

i Liivi Kü

nn

apu

avaldu

se, milles ta esitab

palve astu

da

EAList välja. Eestseisu

s aktsepteerib

L.K

ün

nap

u avald

uses esitatu

d so

ovi.

Futu

ren

4N

atu

re k

ava

nd

ab

ap

rillis2006 ko

rraldad

a semin

ari teemal Päike-

seenerg

ia arhitektu

uris. Sem

inar an

nab

ülevaate p

arimatest p

raktikas kasuta-

tava

test võ

ima

luste

st, ku

ida

s ele

ktrit

too

tvaid p

äikesepan

eele (PV) in

tegree-

rida atraktiivselt h

oo

nete arh

itektuu

ri.K

õn

esolevat sem

inari tu

tvustavas kirjas

küsivad

Futu

ren4N

ature esin

dajad

EALi

seisu

ko

hta

ka

van

da

tava

sem

ina

ri javä

ljap

ak

utu

d te

em

ad

e su

hte

s nin

ga

vald

ava

d lo

otu

st, et se

min

ar p

ak

ub

hu

vi ka

arh

itek

tide

le. E

estse

isus le

iab

,et sellise sem

inari ko

rraldam

ine o

n ig

a-ti te

retu

lnu

d. Se

min

ari k

ava

täp

sustu

-m

isel o

tsusta

tak

se se

e a

vald

ad

a k

aE

ALi k

od

ule

he

l.M

aa

kri, Le

nn

uk

i ja K

uk

e tä

na

vate

vahelise ala p

laneerin

gu

eskiisi arhitek-

tuu

rivõistlu

se tin

gim

uste

ko

osta

ja T.

Paaver koo

stas nim

etatud

arhitektu

uri-

võistlu

se väljakuu

lutam

isega seo

nd

uvalt

Tallinn

a LV-le saatm

iseks kirja Maakri 28/

EAL EESTSEISU

SES

38

EAL TEA

TAJA

1/2006

30 detailp

laneerin

gu

pro

tsessi peatam

i-seks. K

irja koo

stamise ajen

diks sai T. Paa-

veri sõn

ul asjao

lu, et Tallin

na LV

men

et-leb

Maakri-Len

nu

ki-Ku

ke kvartali keskelü

ht d

etailplan

eering

ut (M

aakri 28 ja 30).K

un

a Maakri 28 ja 30 d

etailplan

eering

uk

eh

testa

min

e

mu

ud

ak

s k

og

ukavan

datva arh

itektuu

rivõistlu

se mõ

tte-tu

ks, peab

T. Paaver otstarb

ekaks pea-

tada võ

istluse to

imu

mise ajaks M

aakri28 ja 30 d

etailplan

eering

u m

enetlu

s. On

ju võ

istluse eesm

ärk mu

uh

ulg

as välja sel-g

itada, kas arvestad

es kog

u kvartali tu

-le

vikk

u o

n p

rae

gu

st Ma

ak

ri 28

ja 3

0lah

end

ust võ

imalik ü

mb

ritseva ruu

mig

ap

iisavalt hästi sid

ud

a või leid

ub

selleksm

õn

i sob

ivam lah

end

us. Seejärel saaks

Tallinn

a linn

võistlu

stöö

de alu

sel lang

e-tad

a piisavalt kaalu

tletud

otsu

se kog

uM

aakri kvartali ja sellega ko

os ka M

aakri28 ja 30 p

laneerim

ise koh

ta.Eestseisu

s, tutvu

nu

d T. Paaveri ko

osta-

tud

kirjaga, m

is sisaldab

vastuväiteid

jaettep

aneku

id M

aakri 28 ja 30 detailp

la-n

eering

ule, n

ing

kuu

lanu

d ära T. Paaveri

po

olsed

teemasse p

uu

tuvad

kom

men

-taarid

, peab

kirja saatmist p

õh

jend

atuks

nin

g ko

oskõ

lastab selle teksti.

Pelgu

linn

a Peeteli kiriku kin

nistu

lep

laneerib

Schu

lts ja Partnerid

OÜ

kolm

e-ko

rruselist 1700 m

²-se põ

hjap

inn

aga so

t-siaalm

aja. Pelgu

linn

a Majao

man

ike Selts,ja

ga

de

s Pe

ete

li kirik

ut ü

mb

ritseva

tes

kvartalites elavate linn

akod

anike m

uret

seoses kavan

datava Preesi tn

5/7 kinn

is-tu

ja lähiala d

etailplan

eering

ug

a kaas-n

eva miljö

öväärtu

sliku elu

rajoo

ni o

ma-

pära lõ

hku

miseg

a, pö

örd

us EA

Li po

ole

palveg

a teha n

imetatu

d kin

nistu

ja selleläh

iala detailp

laneerin

gu

koh

ta hin

nan

-g

ulin

e ekspertiis o

tsustam

aks ho

on

e so-

bivu

st antu

d asu

koh

ale. Ekspertiisi läb

i-viim

ine jäi M

. Mu

tso ja K

. Vellevo

og

i üles-

and

eks, kes ann

avad eestseisu

sele üle-

vaate ekspertiisi tu

lemu

stest. Ekspertiis

tegem

ise käigu

s jõu

ti järeldu

sele, et pla-

neeritav h

oo

ne o

n Pelg

ulin

na väljaku

ju-

nen

ud

miljö

öd

silmas p

idad

es liiga su

ur

nin

g lõ

hu

b p

iirkon

na ü

htset stru

ktuu

ri.Eksp

erdid

teevad ettep

aneku

vähen

da-

da h

oo

ne ko

rruselisu

st kahe täisko

rru-

seni n

ing

jagad

a väljapaku

tud

suu

r ho

o-

nem

aht visu

aalselt kaheks. Eestseisu

s on

ekspertiisi-tekstis ärato

od

ud

seisuko

h-

tadeg

a nõ

us n

ing

ann

ab sellele ko

oskõ

-la

stuse

le. O

tsusta

tak

se vä

ljasta

da

ka

sellekoh

ane p

ressiteade.

Eestseisus ko

oskõ

lastab K

. Vellevo

og

ija I. R

aukase p

oo

lt Põõ

sa tee 1 DP

eskiisile antu

d eksp

ertarvamu

se. Kõ

nes-

oleva eksp

ertiisi tellis EALilt V

KS K

inn

is-vara O

Ü.

Ü. M

ark on

arvamu

sel, et EAL p

eaksleid

ma võ

imalu

se, kuid

as om

a tegevu

-sest kõ

nekam

alt üld

susele m

ärku an

da.

Üks võ

imalu

s selleks on

väljastada p

res-siteateid

EALis vastu

võetu

d o

lulisem

a-te

otsu

ste, se

isuk

oh

tad

e, a

rvam

uste

,ag

a ka toim

un

ud

üritu

ste, ettevõtm

istejm

s koh

ta. See ettepan

ek leiab eestsei-

suse h

eakskiidu

.O

tsusta

tak

se vä

ljasta

da

pre

ssitea

de

Ve

ne

etsia

X a

rhite

ktu

urib

ien

na

li tule

-m

uste ko

hta, T. Laig

u A

CE ju

hatu

sse va-lim

ise koh

ta nin

g Pelg

ulin

na Peeteli ki-

riku

kin

nistu

le ra

jad

a p

laa

nita

va so

t-

EAL EESTSEISU

SES

39

EAL TEA

TAJA

1/2006

siaa

lma

ja

suh

tes

an

tud

e

ksp

ert-

hin

nag

u ko

hta.

V. Valk, ü

ks Ku

ltuu

ritehase eestved

a-jaist, in

form

eerib eestseisu

st, et 1. märt-

sil 2006 anti K

ultu

urikatlam

aja ja vana

soo

juselektrijaam

a krun

tidel - Põ

hja p

st27A

ja Põh

ja pst 35 - p

aiknevad

ho

on

edR

AS Tallin

na K

üttelt ü

le linn

ale. 27A an

tiTallin

na K

ultu

uriväärtu

ste Am

etile ees-m

ärgig

a rentid

a see MTÜ

Ku

ltuu

ritehas

Polym

erile, Põh

ja pst 35 an

ti aga Tallin

-n

a E

lam

um

aja

nd

usa

me

tile, k

elle

ük

sp

õh

iüle

san

de

id o

n lin

na

vara

mü

ük

.N

üü

d a

vald

ava

t Ke

skk

on

na

am

et su

r-ve

t, et m

uu

ta P

õh

ja p

st 35

ke

skk

on

na

-o

htlik

e

jää

tme

teta

ask

asu

tusk

esk

use

ks.

V. V

alk

leia

b, e

t jää

tme

kä

sitlus e

i ole

kin

dla

sti see

teg

evu

svald

ko

nd

, mid

ava

na

linn

a ja

me

re sõ

lmp

un

ktis o

lek

so

tstarb

ek

as a

ren

da

da

. Kin

dla

sti ei so

bi

see

ko

kk

u k

a K

ultu

urite

ha

se fu

nk

t-sio

on

iga

. Sam

as e

i osk

ava

t LV p

ak

ku

da

vä

lja,

mid

a

mu

ud

v

õik

sta

ask

asu

tusk

esk

use

ase

me

l selle

lek

run

dile

raja

da

.Eestseisu

s peab

vajalikuks alg

atada kii-

rend

atud

korras d

etailplan

eering

nim

e-ta

tud

kru

ntid

ele

, misjä

rel tu

leb

ku

ulu

-tad

a välja arhitektu

urivõ

istlus Põ

hja p

st35 kru

nd

ile sob

ivaima sih

totstarb

e leid-

mise

ks, m

is arve

stak

s ma

ksim

aa

lselt

kõrvalasu

va Ku

ltuu

ritehase iselo

om

u ja

vajadu

si. Om

alt po

olt o

llakse nõ

us o

sa-lem

a ka arhitektu

urivõ

istluse tin

gim

us-

te k

oo

stam

isel. A

sjasse

pu

utu

vate

lein

stan

tside

le o

tsusta

tak

se sa

ata

selle

-k

oh

an

e k

iri.

16

. mä

rts 20

06

M. M

utso

tõstatab

küsim

use, kas EA

Liliig

e toh

ib o

sa võtta EA

Liga ko

oskõ

las-tam

ata avalikest arhitektu

uriko

nku

rs-sid

est nin

g o

saleda n

end

e arhitektu

uri-

kon

kurssid

e þürii tö

ös.

EALi p

oo

lt vastuvõ

etud

do

kum

end

is Hea

tava reeglid

on

mh

kirjas, et kutsu

tud

arhitektu

urivõ

istlusi saab

pid

ada sead

us-

päraseks alles p

ärast ting

imu

ste koo

s-kõ

lastamist EA

Lis nin

g p

ärast seda, ku

iEA

L on

om

alt po

olt m

ääranu

d þü

riisseväh

emalt ü

he arh

itekti. Nen

de n

õu

eteeiram

isel ei ole [EA

Li liikmetest] arh

itek-tid

el koh

ane tao

listel võistlu

stel osale-

da, ja sellest p

eaksid EA

Li liikmed

ka läh-

tum

a.Sam

as tõd

etakse, et EAL ei o

le senin

io

lnu

d ku

igi h

aldu

ssuu

tlik arhitektu

uri-

kon

kurssid

e läbiviim

isel, st tellijatele on

üld

juh

ul arh

itektuu

rikon

kursi tin

gim

us-

te koo

skõlastam

ine EA

Liga väg

a pikk

pro

tsess.Leitakse, et h

ädasti o

leks vaja sellist stan-

dard

it, mis fikseeriks arh

itektuu

rivõist-

luse m

õiste o

lemu

se, ja kui ko

halikes

om

avalitsustes võ

i kliend

il tekib kah

tlus,

kas antu

d ko

nkreetse arh

itektuu

rivõist-

luse tin

gim

used

vastavad ikka ü

ldstan

-d

ardile, o

n võ

imalu

s tellida EA

Lilt selle-ko

han

e ekspertiis. K

ui EA

Li po

olt läb

ivii-d

av ekspertiis kin

nitab

, et võistlu

sting

i-m

use

d va

stava

d ü

ldsta

nd

ard

ile, võ

ibvõ

istlusest, m

ille kaaskorrald

aja EAL ei

ole, o

sa võtta ka EA

Li liige. Sellise stan

-d

ardi - arh

itektuu

rivõistlu

ste korrald

a-m

ise juh

end

i — ko

ostam

isega EA

Li vas-tav tö

ög

rup

p (T. Laig

u ja T. Tallin

n) ka

EAL EESTSEISU

SES

40

EAL TEA

TAJA

1/2006

tegeleb

. Kin

dlasti aitab

arhitektu

urivõ

ist-lu

ste efektiivsemale to

imim

isele kaasaka 2006. aastal EA

Lis mo

od

ustatu

d ar-

hitektu

urivõ

istluste ko

rraldam

isega te-

geleva tö

ög

rup

i elluku

tsum

ine.

Peetakse nõ

u, ku

idas täh

istada EA

Li8

5-n

da

t aa

stap

äe

va. 2

00

5. a

asta

ok

-to

ob

ris, mil täh

istati EALi 84-n

dat sü

nn

i-p

äeva, toim

usid

Eesti arhitektu

uri p

äe-vad

, mille raam

es viidi läb

i erinevaid

se-m

inare, w

orksh

op

'pe n

ing

avati ka EALi

aastanäitu

s. Ku

na 2006. aasta sep

temb

-ris avatakse V

eneetsia X

arhitektu

uri-

bien

naal, o

ktoo

bris to

imu

b Lasn

amäe

pan

eelmajad

e wo

rksho

p, 6.-7. o

ktoo

bril

2006 toim

uvad

Kah

ni p

äevad, o

tsusta-

takse eraldi arh

itektuu

ri päevi sel aastal

mitte ko

rraldad

a. Kah

ni p

äevad o

tsusta-

takse pü

hen

dad

a EALi 85-n

dale aastap

äe-vale.K

õn

e all on

EALi aastap

äeva raames EA

Liaastan

äituse ko

rraldam

ine. K

un

a EALi

pro

jektijuh

tidel o

n 2006. aasta sü

gisp

e-rio

od

väga tö

öm

ahu

kas, käiks neil aas-

tanäitu

se korrald

amin

e üle jõ

u, m

istõt-

tu p

eaks juh

ul, ku

i näitu

s korrald

ada,

valim

a k

ura

ato

ri selle

ks vä

ljastp

oo

ltEA

Li. Mid

a võiks n

äitusel eksp

on

eerida

— kas n

ö sah

tlisse jäänu

d p

rojekte, Las-

nam

äe pan

eelmajad

e WSi raam

es val-m

ivaid tö

id võ

i arhitektu

urseid

väikevor-

me? O

tsus n

äituse ko

rraldam

ise suh

teso

tsustatakse vastu

võtta järg

misel eest-

seisuse ko

oso

lekul.

Ollakse arvam

usel, et en

ne K

uressaares

toim

uvaid

Kah

ni p

äevi tuleks ko

rralda-

da Tallin

nas EA

Li 85-nd

ale aastapäevale

pü

hen

datu

d kü

laliste vastuvõ

tt, mis võ

i-

ma

luse

l võik

s toim

ud

a K

UM

U k

on

ve-

rentsisaalis.

EALi 85-n

dale aastap

äevale pü

hen

datu

dü

rituste kajastam

ise osas ajakirjan

du

sesp

eetakse otstarb

ekaks pid

ada n

õu

arhi-

tektuu

riajakirjade M

aja ja Ehitu

skun

stto

imetu

stega.

OTSU

S:E

ALi 8

5-n

da

aa

stap

äe

va ü

rituse

d o

nK

ahn

i päevad

ja Lasnam

äe pan

eelmaja-

de w

orksh

op

.R

ein Ein

asto M

TÜst H

oo

liv Jätkusu

ut-

lik Tallinn

tutvu

stab eestseisu

sele2

2.0

3.2

00

6 Ta

llinn

a Te

hn

ika

kõ

rgk

oo

liK

eskkon

nap

äeval toim

uva Tallin

na p

la-n

eerimisko

nveren

tsi „Ro

helin

e, ho

oliv,

jätkusu

utlik Tallin

n“ kava.

D. B

run

s saatis eestseisusele avald

u-

se, milles p

alub

kustu

tada en

dise ETK

VLi

adm

inistratiivh

oo

ne (N

arva mn

t 7) alg-

lahen

du

se auto

ri Olg

a Bru

nsi n

imi. D

.B

run

s taotleb

seda ku

i kadu

nu

d ab

ikaa-sa p

ärija nin

g selle h

oo

ne alg

se lahen

du

-se ko

oskõ

lastanu

d Tallin

na lin

na p

eaar-h

itekt. Taotlu

s on

ting

itud

asjaolu

st, etku

i algselt h

oo

ne fassaad

i lahen

du

s om

asre

ljee

fi nin

g se

lleg

a sa

avu

tati va

stav

ilme, siis p

raegu

, peale reko

nstru

eeri-m

ist, mu

utu

s ho

on

e tavaliseks klaasistristtah

ukaks, kao

tades täieliku

lt ho

on

efassaad

i algse ilm

e ja om

apära. Ju

hu

l,ku

i mõ

nel illu

stratsioo

nil võ

i kirjand

uses

ho

on

e fassaad ilm

ub

om

a algu

pärases

lahen

du

ses, siis peab

D. B

run

s neil p

uh

-ku

del lo

om

uliku

ks O. B

run

si auto

rluse

säilimist.

Eestseisus o

n seisu

koh

al, et kõn

ealuse

ho

on

e rekon

strueerijad

(Kü

nn

apu

& Pad

-

EAL EESTSEISU

SES

41

EAL TEA

TAJA

1/2006

rik) oleksid

pid

anu

d ko

oskõ

lastama re-

ko

nstru

ee

rimisp

roje

kti h

oo

ne

alg

sea

uto

ri pä

rijag

a/p

ärija

teg

a. E

estse

isus

otsu

stab

D. B

run

si ava

ldu

se e

da

stad

aEA

Li auto

riõig

uste ko

misjo

nile. K

ui ko

-m

isjon

leiab, et riku

tud

on

auto

riõig

ust,

otsu

statakse avaldu

s edasi su

un

ata EALi

auko

htu

le.M

. Šein kritiseerib

detailp

laneerin

gu

men

etlemise ko

rda, sed

a eelkõig

eh

ägu

stun

ud

eskiisi mõ

iste tõlg

end

ami-

sega seo

ses. M. Sh

eini sõ

nu

l on

arhitek-

tid h

arjun

ud

eskiisi tõlg

end

ama ku

i staa-d

ium

i, kus o

n teg

emist kavan

datava esi-

alg

se visio

on

iga

. TLP

A m

en

etlu

sring

iln

õu

takse täismah

us lõ

plikku

lahen

du

st(ko

os keskko

nn

akaitse, liikluse, tu

leoh

u-

tuse ja arh

itektuu

rse lahen

du

sega). Sa-

mas ei täh

end

a kom

isjon

i pitsatit ja ava-

likustam

ist läbin

ud

töö

järgm

ises staa-d

ium

is kog

u eeln

eva eskiisi arhitektu

ur-

sete otsu

ste pü

simajääm

ist. Sellest tule-

nevalt leiab

M. Sh

ein, et eskiisi m

aht

peaks sisald

ama arh

itektuu

rsete otsu

s-te kin

nitam

ist ja paikap

idam

ist.M

. Shein

i ülesan

deks jääb

koo

stada kiri

saatmiseks K

ultu

urim

inisteeriu

mi arh

i-tektu

uriko

misjo

nile, m

is too

ks välja de-

tailplan

eering

u m

enetlem

isega seo

nd

u-

vad p

rob

leemid

nin

g ku

s tehakse vasta-

vad ettep

aneku

d d

etailplan

eering

u m

e-n

etlemisko

rra mu

utm

iseks, nag

u n

äiteks• eskiis p

eaks määram

a arhitektu

ursed

param

eetrid;

• teised o

sad p

eaksid jääm

a märku

ste-n

a juu

rde, m

ida tu

leb arvestad

a lõp

likuD

P koo

stamisel;

• eskiisi koo

skõlastu

sring

il ei oleks vaja

läb

ida

lõp

utu

id k

oo

skü

lastu

sring

e, e

tü

kshaaval kõ

ik eriosad

e märku

sed m

aha

kaub

elda;

• miljö

öväärtu

slike alade p

laneerim

iselei saaks ain

sateks kriteerium

iteks olla

NU

MB

RID

-tehn

ilised n

äitajad;

• miljö

öväärtu

slikel aladel tu

leb erilist

tähelep

anu

pö

örata ig

a üksiku

krun

di

eripärale;

• linn

aosa arh

itekt ei toh

iks ise pro

jek-teerim

a hakata, ku

i töö

d ko

ostab

teine

arhitekt.

Ü. M

ark info

rmeerib

eestseisust Tal-

linn

a abilin

nap

ea K. K

allo kirjast, m

illestilm

neb

, et Tallinn

a LV ei p

ea otstarb

e-kaks p

üsivalt tö

ötava lin

na arh

itektuu

-rin

õu

kog

u o

lemaso

lu.

K. K

allo sõ

nu

l peab

Tallinn

a LV õ

igeks

senist p

raktikat, kus Tallin

na Lin

nap

la-n

eerimise A

met o

n tein

ud

edu

kat koo

s-tö

öd

EALig

a, kutsu

des vajad

usel ko

kkuü

hisn

õu

pid

amisi aru

tamaks ü

leskerkinu

dp

rob

leeme võ

i mo

od

ustad

es üh

iseid tö

ö-

gru

pp

e kon

kreetsete ülesan

nete lah

en-

dam

iseks (n Tallin

na Lin

nah

alli ja Van

a-Sad

ama vah

elise ala detailp

laneerin

gu

eskiisi kon

tseptsio

on

i väljatöö

tamin

e). K.

Kallo

peab

õig

ustatu

ks praktikat, ku

sTLPA

tellib EA

Lilt ekspertiisi p

rob

leem-

se ob

jekti, plan

eering

u võ

i mu

u lin

naeh

i-tu

sliku lah

end

use ko

hta (n

tellitud

eks-p

ertiisid rin

gh

ääling

u h

oo

ne d

etailpla-

neerin

gu

ja mah

ulise lah

end

use ko

hta

nin

g Terase tn

16 krun

di d

etailplan

ee-rin

gu

koh

ta).Eestseisu

s leiab, et tu

leks saata Tallinn

aLin

navalitsu

sele kiri ettepan

ekug

a luu

aarh

itektuu

rinõ

uko

gu

Tallinn

a Linn

apla-

EAL EESTSEISU

SES

42

EAL TEA

TAJA

1/2006

neerim

ise Am

eti juu

rde võ

i siis Tallinn

alin

navo

likog

u ju

urd

e.N

end

itakse, et 2006. aastal ei ole to

i-m

un

ud

mitte ü

hteg

i Vo

litatud

arhitekt

V kvalifikatsio

on

i om

istamise ko

oso

le-ku

t, kun

a kutseko

misjo

nile ei o

le esita-tu

d p

iisava

lt ava

ldu

si ku

tsek

valifik

at-

sioo

ni o

mistam

iseks. A. Eig

i on

arvamu

-se

l, et tu

lek

s pö

örd

ud

a M

aja

nd

us- ja

kom

mu

nikatsio

on

imin

isteerium

i po

ole

ettepan

ekug

a, et nad

fikseeriksid am

et-liku

tähtaja, m

illal Ehitu

sseadu

sesse viiak-se sisse vastav m

uu

datu

s, mille ko

haselt

mu

utu

b o

blig

atoo

rseks teatud

tasemel

töö

de teo

stamisel o

mad

a volitatu

d ar-

hitekt V

kvalifikatsioo

ni. V

astavasisulise

kirja koo

stamin

e jääb A

. Eigi ü

lesand

eks.O

tsustatakse, et eelp

oo

l main

itud

küsi-

mu

ses lähevad

MK

Mi n

õu

pid

amisele A

.Eig

i, Ü. M

ark ja K. R

od

es Ku

tsekvalifi-katsio

on

i Sihtasu

tusest.

Taaskord

arutatakse vajad

use ü

le luu

alisaks V

olitatu

d arh

itekt V ku

tsekvalifi-katsio

on

ile ka teisi, mad

alamaid

kutse-

kvalifikatsioo

ne.

EESTI A

RH

ITEK

TUU

RI-

KO

NK

UR

SSID

E TU

LEM

USED

Aa

sta b

eto

on

eh

itis 20

05

Eesti Ehitu

smaterjalid

e Too

tjate Liidu

jaEesti B

etoo

niü

hin

gu

po

olt ko

rraldatu

dvõ

istlusele laeku

s 16 töö

d. V

õistlu

se tu-

lemu

sed:

Pe

ap

ree

mia

– AS TTP ko

nto

riho

on

e Pi-rital, arh

itekt Me

elis P

ress.

Tellija

au

hin

d – A

S TTP.E

hita

ja a

uh

ind

– OÜ

Ro

xor Eh

itus.

Beto

on

itarn

ija a

uh

ind

- AS H

C B

etoo

n.

Eria

uh

ind

arh

itek

tuu

ri ee

st - AS C

oal

Termin

al peah

oo

ne M

uu

ga sad

amas, ar-

hite

ktu

urib

üro

o Q

P A

rhite

ktid

(Tõn

uLa

igu

ja Tõn

u La

an

em

äe

).E

riau

hin

d a

rhite

ktu

uri e

est – eram

uM

agasin

i kvartalis Tallinn

as, arhitektu

u-

ribü

roo

3+1 A

rhitektid

.Te

llija e

riau

hin

d – In

drek U

nt eram

ueest K

alda tän

aval Tallinn

as.Eria

uh

ind

eh

itaja

le – A

S Merko

Ehitu

sK

um

u h

oo

ne eest.

TOIM

UB

EESTIS

RO

TER

MA

NN

I SO

OLA

LAD

U(Tallin

n, A

htri 2)

Keld

risaalisA

rhite

ktu

uris p

ee

ge

ldu

v a

jalu

gu

–A

rhite

ktu

urim

uu

seu

mi p

üsin

äitu

s

Suu

res saalisku

ni 21.05.2006

Viin

: linn

aeh

itus ja

uu

sim a

rhite

ktu

ur

EAL EESTSEISU

SES / EESTI AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSSID

E TULEM

USED

/ TOIM

UB

EESTIS

43

EAL TEA

TAJA

1/2006

Galeriil

kun

i 21.05.2006E

lam

ue

hitu

s Viin

is: arh

itek

tuu

rig

aü

hele

Avatu

d: 1. o

ktoo

ber – 18. m

aiK

-P 1

1.0

0-1

8.0

0Ta

suta

kü

lastu

spä

ev ig

a k

uu

viima

sel

reedel n

ing

rahvu

svahelisel m

uu

seum

i-p

äeval, 18. mail.

http

://ww

w.arh

itektuu

rimu

useu

m.ee

TOIM

UB

VÄ

LISM

AA

L

RO

OTS

I AR

HITE

KTU

UR

IMU

US

EU

M(Sto

kho

lm, Fred

sgatan

12)

Bru

no

Ma

thsso

n ku

ni 27. au

gu

st 2006B

run

o M

athsso

n (1907-1988), kes eelkõ

i-g

e oli tu

ntu

d ku

i klassikalise mö

öb

li di-

sainer, o

n jätn

ud

olu

lise jälje ka arhitek-

tina ro

otsi eh

itusku

nsti. N

äitusel esitle-

takse B. M

athsso

ni lo

om

ing

ut.

Sa

am

i Pa

rlam

en

t kun

i 28. mai 2006

Nä

ituse

l esitle

tak

se K

irun

asse

raja

ta-

vale Saami Parlam

end

iho

on

ele pro

jektisa

am

isek

s ko

rrald

atu

d 2

-eta

pilise

ar-

hite

ktu

urivõ

istluse

II voo

ru p

ää

sen

ud

viie fin

alisti tö

id. R

oo

tsi saa

mid

ele

on

raja

tav p

arla

me

nd

iho

on

e vä

ga

olu

lisetä

he

nd

use

ga

eh

itus, m

is pe

ak

s valm

i-m

a 2

00

9. a

asta

l. Võ

itja k

uu

luta

tak

sevä

lja 2

0. a

prillil 2

00

6 K

irun

as to

imu

val

tsere

mo

on

ial.

Ro

otsi v

iimase

50 a

asta

ko

du

miljö

öd

18.05.2006 - 20.08.2006h

ttp://w

ww

.arkitekturm

useet.se

SO

OM

E A

RH

ITEK

TUU

RIM

UU

SE

UM

(Helsin

gi, K

asarmikatu

24 )

2006. aastal tähistab

Soo

me A

rhitektu

u-

rimu

use

um

om

a 5

0-n

da

t aa

stap

äe

va.

Tähistam

aks om

a juu

belit, o

n m

uu

seum

kavand

anu

d selleks rikkaliku

üritu

ste-p

rog

ramm

i:

Mid

a k

ätk

eb

en

da

s linn

19

.04

.20

06

–4.0

6.2

00

6Lin

n o

n ku

ltuu

ri ja erinevate ajalo

op

e-rio

od

ide

põ

imin

g, in

imlik

u to

imim

isekeh

and

. Linn

kätkeb en

das ka seal ela-

vate inim

este un

elmaid

, loo

tusi ja h

irme.

Ja selles kõig

es on

toh

utu

energ

eetiline

jõu

d. K

aasaegn

e urb

aniseeru

nu

d ü

his-

kon

d vajab

om

a arenem

iseks väga m

it-m

eid ja väg

a erinevaid

lähte- ja vaate-

nu

rki. K

esk

ko

nn

ak

un

st uu

rib ja

otsib

neid

. Viim

astel aastaküm

netel o

n sõ

na

“keskkon

d” m

ärkimas m

uret tu

leviku ja

elu

-olu

pu

ud

uta

va sä

ilimise

pä

rast.

Ku

nst, seevastu

, on

esind

amas vab

adu

st,kõ

hklu

si-kahtlu

si ja võim

alusi. K

eskkon

-n

akun

stis koh

tuvad

vastutu

s ja vabad

us,

tegelikku

s ja un

elmad

. Ei ole ü

kskõik,

millises keskko

nn

as me elam

e. Keskko

n-

na

ku

nsti ja

arh

itek

tuu

ri om

ava

he

lised

ilaoo

gi kau

du

on

võim

alik leida u

usi

võim

alusi ko

htam

aks tegelikku

st ja loo

-m

aks rahu

ldu

stpakku

vat ja õn

neliku

mat

keskkon

da.

TOIM

UB

EESTIS / TOIM

UB

VÄ

LISMA

AL

44

EAL TEA

TAJA

1/2006

Su

vila

ku

i ek

spe

rime

nte

eriv

eh

itis19.04.2006 – 4.06.2006N

äitusel esitletakse so

om

e arhitektid

esu

vekod

usid

, loo

du

d viim

ase 100 aastajo

oksu

l. Suveko

du

d tu

uakse vaatajan

i(alg

up

äraste) pro

jektide, jo

on

iste, foto

-d

e, video

de, m

akettide jm

abil.

So

om

e a

rhite

ktu

ur 0

40

51

4.0

6.2

00

6–3

.09

.20

06

Nä

ituse

l esitle

tak

se so

om

e k

aa

sae

gse

arhitektu

uri p

ärle. Esitletavad tip

parh

i-tektu

uri teo

sed o

n aastaist 2004-2005.

Uu

ed

ja ju

lge

d –

arh

itektu

uriv

õistlu

ste tö

id14.06.2006– 3.09.2006Ig

ale Soo

mes ko

rraldatu

d arh

itektuu

ri-võ

istluse

le o

n e

sitatu

d k

esk

eltlä

bi 8

0tö

öd

. Arh

itek

tuu

rivõistlu

sele

esita

tud

töö

d p

akuvad

uu

dseid

, julg

eid ja avan

-g

ardseid

lahen

du

si. SAFA

korrald

atud

näitu

sel esitletakse üh

ele Espo

os asu

va-le ko

olile p

rojekti saam

iseks korrald

a-tu

d a

rhite

ktu

urivõ

istluse

le la

ek

un

ud

töid

nin

g So

om

e erinevate p

aikkon

dad

eõ

nn

estun

ud

maa-alap

laneerin

gu

te la-h

end

usi.

130 a

asta

t arh

itektu

uriv

õistlu

siSo

om

es

13

.09

.20

06

–5.1

1.2

00

6Esim

ene So

om

e arhitektu

urivõ

istlus ko

r-rald

ati 1876. aastal Soo

me p

ang

aho

o-

nele p

rojekti saam

iseks. Käeso

lev aastatäh

istab So

om

e arhitektu

urivõ

istluste

korrald

amise 130-aastast trad

itsioo

ni.

Näitu

s kuvab

pild

i soo

me arh

itektist kui

vision

äärist ja ehitatu

d keskko

nn

a loo

-jast. N

äitusel o

n väljas valik erin

evatelaeg

adel ko

rraldatu

d arh

itektuu

rivõist-

luste väg

a eripalg

elistest töö

dest. So

o-

me arh

itektuu

rivõistlu

sed ei o

le kun

agi

varem n

ii laialdast kajastam

ist leidn

ud

.

http

://ww

w.m

fa.fi.

AR

HITE

KTU

UR

INÄ

ITUS

TEK

ESK

USEID

EU

RO

OPA

S:

Ho

llan

di A

rhite

ktu

uriin

stituu

t(N

etherlan

ds A

rchitecu

re Institu

te)M

useu

mp

ark 25, Ro

tterdam

.In

fo: h

ttp://w

ww

.nai.n

l

Viin

i Arh

itek

tuu

rikesk

us

(Arch

itektur Zen

trum

Wien

)M

useu

mp

latz 1.In

fo: h

ttp://w

ww

.azw.at

So

om

e A

rhite

ktu

urim

uu

seu

mK

asarmikatu

24, Helsin

gi.

Info

: http

://ww

w.m

fa.fiR

oo

tsi Arh

itektu

urim

uu

seu

mFred

sgatan

12 ja Skepp

sho

lmen

Ch

urch

, Stockh

olm

.In

fo: h

ttp://w

ww

.arkitekturm

useet.se

TOIM

UB

VÄ

LISMA

AL / A

RH

ITEKTU

UR

INÄ

ITUSTE K

ESKU

SEID EU

RO

OPA

S

45

EAL TEA

TAJA

1/2006

JUU

BILA

RID

Ap

rill04.04.2006 – Tiit K

aljun

di

60

06.04.2006 – Tõn

u Liig

and

65

09.04.2006 – Vah

ur So

va5

011.04.2006 – En

e Uu

stal5

013.04.2006 – K

un

o R

aud

e6

518.04.2006 – A

nts R

aid6

526.04.2006 – M

aire An

nu

s6

527.04.2006 – M

eeli Truu

60

29.04.2006 – Harri O

tstavel8

030.04.2006 – Eva Laarm

ann

50

Mai

01.05.2006 – Mai R

oo

sna

75

07.05.2006 – Niin

a Eigi

65

07.05.2006 – Ksan

a Fuks

55

10.05.2006 – Mai Šein

60

15.05.2006 – Tiina M

õtu

s5

521.05.2006 – M

aie Rau

dsep

p7

031.05.2006 – A

et Pikk5

5

Juu

ni

08.06.2006 – Han

s Kõ

ll6

523.06.2006 – M

aret Tääker6

525.05.2006 – A

nn

e Lann

es6

0

TEA

TED

SEEN

IOR

IDELE

Seenio

ride sektsio

on

i 07.02.2006 toi-

mu

nu

d ko

oso

lekul valiti sektsio

on

ileaastateks 2006-2008 järg

mise ko

ossei-

sug

a juh

atus:

1.H

eili Vo

lberg

-Raig

– sektsioo

ni ju

ha-

taja ja EALi-p

õh

ikirja koh

aselt ka EALi

eestseisuse liig

e2.

Dm

itri Bru

ns – aseju

hataja

3.O

lga K

on

tšajeva – asejuh

ataja4.

Fredi To

mp

s – juh

atuse reservliig

e5.

Maim

u K

aarnaväli – ju

hatu

se reserv-liig

e.

Seenio

rarhitektid

e järgm

ised ko

kku-

tuleku

d to

imu

vad 2. m

ail ja 6. juu

nil 2006

alg

use

ga

ke

ll 14

.00

uu

es a

suk

oh

as –

Va

na

-Lõu

na

37

Pa

ga

ripo

iste k

oh

viku

s(ku

nag

ine Lu

theri vab

riku tö

öliste klu

-b

i).

TEATED

SEENIO

RITELE / JU

UB

ILAR

ID

46

EAL TEA

TAJA

1/2006

20

02

(85

0.-, se

en

iorid

12

0.-)

Merzin

, Ilon

aM

äesalu, A

nts

Mäll, Ferd

inan

dPäh

n, A

go

Veb

er, Rein

20

03

(10

00

.-, see

nio

rid 1

20

.-)K

aasik, Marku

sLu

bjak, Ivar

Luh

se, Ra

Luu

p, R

einM

erþin, Ilo

na

Mäesalu

, An

tsM

äll, Ferdin

and

Ollik, Jaan

Pähn

, Ag

oPäh

n, K

airiP

üssim

, Pe

ete

rTu

hal, Tan

elV

eber, R

ein

20

04

(10

00

.-, see

nio

rid 1

20

.-)Eljan

d, Ü

leviH

ansb

erg, R

einK

aarep, A

nn

eK

aasik, Marku

sK

ase

me

ts, SiiriK

õll, H

ans

Laanem

aa, Kirsti (120.-)

Lass, Jüri

Liigan

d, En

e (700.-)Lu

bjak, Ivar

Luh

se, Ra

Luu

p, R

einM

erzin, Ilo

na

Mäesalu

, An

tsM

äll, Ferdin

and

Ollik, Jaan

Oravas, H

aldo

(600.-)Palm

, Ülo

Põld

me, Jan

no

Pähn

, Ag

oPäh

n, K

airiP

üssim

, Pe

ete

rR

ass, Rein

oR

aud

sepp

, Maie (120.-)

Rau

kas, Ing

aR

enter, Jü

riR

istoja, Erki

Schu

lts, Aivo

Siim, A

nd

resSm

irno

v, Kristi

Tamm

is, Too

mas

Taras, Heiki

Tarbe, Tõ

nis

Tee

du

mä

e, Ta

rmo

Tom

ing

as, Rein

Tuh

al, Tanel

Ud

ras, Mai

Urb

, PeepU

rbel, Em

ilU

šnitško

va, LarissaV

aldu

r, Ilmar

Va

lk, V

ero

nik

aV

eber, R

einK

reva

ld, K

ristjan

20

05

(10

00

.-, see

nio

rid 1

20

.-)A

asmäe, A

rviA

nn

us, M

aireA

rike, Urm

asEljan

d, Ü

leviElm

ik, Urm

asFju

k, Ign

arH

amm

erberg

, SirjeH

ansb

erg, R

einH

ansm

ann

, Maie

Hu

imerin

d, Jaak

Hü

rden

, Rih

oJärve, A

voJärvela, M

arko

Kaarep

, An

ne

Kaasik, M

arkus

Ka

asik

, Ve

ljoK

adarik, M

artK

ase

me

ts, SiiriK

ask, An

dres

Kersalu

, Uru

tK

esküla, Tiiu

(500.-)K

irt-En

de

, Ka

iriK

isand

, Kalju

Ko

missaro

v, Ko

itK

om

issarov, Tiin

aK

ose, A

nn

eK

ulb

ach, A

nu

Ku

ll, Tõn

uK

õll, H

ans

Laa

ne

ma

a, K

irstiLa

an

järv, Sve

rreLap

in, Leo

nh

ardLass, Jü

riLem

ber, A

nd

resLep

ik, Kalev

Lepp

, Loo

na

Liigan

d, En

eLu

bjak, Ivar

Luh

se, Ra

Lukk, M

aritsaLu

kk, Too

mas

Lum

e, Mai

Luu

p, R

einLõ

oke, U

rmas

Maasik, A

etM

erþin, Ilo

na

Mäesalu

, An

tsM

äll, Ferdin

and

Män

dm

aa, Raivo

Nig

ul, Tiin

aN

iisuke, M

ajaN

iitla, Ind

rekO

jari, An

dres (500.-)

Ollik, Jaan

EA

L LIIKM

EM

AK

SU

VÕ

LGLA

SED

SE

ISU

GA

05

.04

.20

05

EAL LIIK

MEM

AK

SU V

ÕLG

LASED

47

EAL TEA

TAJA

1/2006

Oravas, H

aldo

Orlo

v, Vlad

imir

Pa

lm, E

ero

Palm, Tõ

nis

Palm, Ü

loPen

jam, M

aieP

ikk

, Ae

tPõ

ldm

äe, Jann

oPäh

n, A

go

Pähn

, Kairi

Pü

ssim, P

ee

ter

Raju

r, Katre

Rass, R

eino

Rau

de, K

un

oR

aud

sepp

, Maie

Rekkaro

, An

uR

emm

el, Ain

i-Merike

Ren

ter, Jüri

Ren

ter, Kristiin

aR

iige, Silvia

Risto

ja, Erki

Schu

lts, Aivo

Siim, A

nd

resSm

irno

v, Kristi

Smu

škin, R

om

anSo

olep

, Jüri

Soo

saar, Kiira

Sova, V

ahu

rTam

m, R

alfTam

mem

ägi, A

nu

Tamm

ik, Toivo

Tamm

is, Too

mas

Taras, Heiki

Tarbe, Tõ

nis

Tiid

em

an

n, Ja

an

Tom

berg

, Katrin

Tom

ing

as, Rein

Tom

iste, Mall

Tom

iste, TiitTo

om

ik, Elo-Liis

Tuh

al, Tanel

Ud

ras, Mai

Urb

, PeepU

rbel, Em

ilU

rgard

, Helle-A

nn

Ušn

itškova, Larissa

Vaarp

uu

, Neem

eV

aino

, Helle

Vain

ula, A

rviV

ald

re, E

rki

Vald

ur, Ilm

arV

alk

, Re

et

Va

lk, V

ero

nik

aV

eber, R

einV

inkel, A

nn

eÕ

un

, Aate-H

eliK

reva

ld, K

ristjan

Tork, Lem

bit

Luik, K

arli (250.-)V

alter, Arm

in (250.-)

Luu

re, Urm

as (250.-)

EAL LIIK

MEM

AK

SU V

ÕLG

LASED

TÄH

ELE

PAN

U!

EA

Li liikm

em

aksu

(1000.- kroo

ni aastas; seen

iorid

el kun

i 70. eluaastan

i 120.- kroo

ni)

saab tasu

da p

ang

aülekan

deg

a EALi arveld

usarvele 100 220 117 20004, ko

od

401 SEBÜ

hisp

ang

as. Makseko

rraldu

sel näid

ata kind

lasti ära maksja n

imi. Liikm

emaksu

on

või-

malik tasu

da ka su

larahas Eesti A

rhitektid

e Liidu

s, Lai 31.

48

EAL TEA

TAJA

1/2006