ERRSi Teataja jaanuar

  • View
    219

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of ERRSi Teataja jaanuar

  • JAANUAR 2014

    ERRS kirjutas alla liikumisaasta kokkuleppele

    Helle-Mare Kmmus: Nd tuleb liha luude mber

    kasvatama hakata!

    Sille Kapper: Kaugemaltpaistab paremini.

    Palju nne

  • TOIMETAJAMart Valner

    mart@errs.ee

    KUJUNDAJAHenry Semmel

    henry.semmel@gmail.com

    VLJAANDJAEESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTS

    Jrgmine ERRSi teataja ilmub veebruaris.Kaastd oodatud toimetaja aadressil.

    2 / ERRSi TEATAJA

    SisukordERRS kirjutas alla liikumisaasta kokkuleppele

    Helle-Mare Kmmus: Nd tuleb liha luude mber ...

    Sille Kapper: Kaugemalt paistab paremini.

    Rahvakandlepevad Tartus

    Tulekul: Koolitused ja Laste Oma Folk

    Palju nne

    4

    976

    11Tulekul: Naiste vistutantsimine Tartus10

    Vaata ka naabreid12

  • ERRSi TEATAJA / 3

    2014. aastal thistatakse Eestis liikumisaastat, mille eesmrk on tsta teadlikkust liikumise olulisusest ning seelbi suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu Eesti elanikkonnas.

    Liikumisaasta on ellu kutsutud Kultuuriministeeriumi initsiatiivil. Kultuuriministeerium on kmnekonna aasta jooksul suunanud igal aastal eraldi thelepanu mnele valdkonnale minis-teeriumi haldusalas, olgu see siis teater, film, lugemine vi kultuuriprand. Sellel aastal on tstetud esile liikumisharras-tus, sest tahame kutsuda senisest rohkem inimesi liikuma. Kui liikumishar-rastusest saab igapeva lahutamatu osa, on Eesti inimene tervem, rmsam ja tegusam. See ongi liikumisaasta

    eesmrk, kinnitas kultuuriminister Urve Tiidus.

    Liikumisaasta raames slmisid kultuuriminister ja EOK koostlepped RMK, Eesti Terviseradade, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Looduse Omnibussiga. Vastavalt lepetele toetavad need organisatsioonid liikumis-aasta jooksul vastastikku ksteist liikumisharrastuse edendamisel Eestis ning viivad ellu tegevusi, mis aitavad muuta liikumise Eesti inimese igapeva lahutamatuks osaks ja suurendavad elanikkonnas liikumisharrastusega tegelejate osakaalu. Osapoolte hiseks missiooniks on, et Eesti inimene oleks tervem, aktiivsem ja rmsam.

  • 4 / ERRSi TEATAJA

    TEKST: Kadi Hainas

    Phisamm igeks,roll selgeks

    Jooksin trepist les-alla ja kuulasin nii ht kui ka teist, rgib tantsupetaja Helen Reimand, kes osales laupevastes eelproovides heaegselt nii Tallinna likooli rahvatantsurhm Soveldaja noorema rhma (B1) kui ka tantsurh-maga Vr ja Ahter (B2).

    Nd, kui eelproovidest nuanded ktte saadud, teeb Reimand oma rhmadega tantsupeorepertuaarist vikese pausi. Usun, et tantsijatel on vaja veidi puhkust, et asja uue pilguga vaadata ja hinge tmmata, leiab ta. Peale kuua-jast hingetmbepausi plaanib ta kige-pealt tegeleda nende tantsudega, mida esimesel eelproovil ei nutud. Seejrel hakatakse lihvima juba varem tantsitud repertuaari.

    Praegu on veel tantsijate nost nha, kuidas nad mtlevad sammukombi- natsioonile, mtiskleb ta proovis nhtu le. Nd on oluline emotsionaalsusega tegelema hakata. Reimandi snul on inimesele omaste emotsioonide varja-mine suur t kui midagi lheb sassi, ei

    tohi sellest keegi peale tantsija aru saada ning selle nimel nd tle asutaksegi.

    Ka B1 segarhmade liigijuht Helle-Mare Kmmus leiab, et nd tuleb alles liha luude mber kasvatada. Vga suuri probleeme ta tantsijaid vaadates ei ninud, teha tuli vaid mned tekstitp-sustused ning selgitada veel liigi ldist rolli suurel peol.

    Eile sooviti mulle ilusat ndalavahetust ning tundub, et see tulebki ilus, snab ta peale esimest lau- pevast B1 segarhmade proovi. Arvan kll, et pdsin pilti anda sellest, mida me vljakul tegema hakkame, usub Kmmus, et ndalavahetuse eelproovid titsid oma eesmrki.

    Ka B2 segarhmade liigijuht Vaike Rajaste on tantsijatega rahul. Tuli jagada veel mningaid nuandeid, kuid

    nii tantsijad kui ka petajad on tema snul tublit td teinud. Oluline on, et tantsu phisamm oleks ige ning roll hsti vlja mngitud.

    Kuigi tegemist on harjumatu repertuaariga, siis tundub, et algajate rhma puhul on selline valik igustatud, leiab Rajaste. Samuti teeb teda nnelikuks, et kik laupevased B2 rhmad tlesid, et tantsivad ka Tuljakut, kuigi see pole neile ldse kohustuslik. Keegi ei taha vabatahtlikult loobuda ja

  • ERRSi TEATAJA / 5

    nii tantsijad kui ka petajad on tema snul tublit td teinud. Oluline on, et tantsu phisamm oleks ige ning roll hsti vlja mngitud.

    Kuigi tegemist on harjumatu repertuaariga, siis tundub, et algajate rhma puhul on selline valik igustatud, leiab Rajaste. Samuti teeb teda nnelikuks, et kik laupevased B2 rhmad tlesid, et tantsivad ka Tuljakut, kuigi see pole neile ldse kohustuslik. Keegi ei taha vabatahtlikult loobuda ja

    elda, et ei jua. Ikka pingutatakse, kiidab ta tantsijate visadust.

    Pelgulinna Rahvamaja rhmadega eelproovis osalenud tantsupetaja Erika Plendik snab, et tema tantsijad olid samuti tublid kik, mis omandatud, kanti hsti ette. Naisrhma repertuaariga peale esimest eelproovi ta mnda aega tegeleda ei plaani, kuid segarhmaga on ta endiselt tantsupeolainel.

    Olen kll rahvatantsuga varemgi teglenud, kuid tantsupeol pole siiani kinud. Kuigi oli eelproov, olin ikka veidi nrvis. Kartsin, et sammud lhevad sassi, kuid kik teised mberringi tlesid, et mis sa ikka muretsed. Ka juhendaja julgustas ja tles, et teisi rhmi vaadates ei tohi pabistama hakata, sest on normaalne, et kik tlgendavadki tantse erinevalt.

    Katriin TrallaTallinna likooli tantsurhm Soveldaja liige

    Minu jaoks joonistusid vga selgelt vlja tugevamad ja nrgemad rhmad. Vib-olla on phjus selles, et tugevad rhmad on endale juba nime teinud ning seeprast vaatan neid teistsuguse pilguga.

    Oh, kui vga ikka tahaks tantsupeole saada! tajusin heskoos laval olles. Juba siis oli emotsioon vimas, sest eelnevalt olen ma ainult oma rhmaga koos tantsinud.

    Minu arvates on kige olulisem, et partnerid ksteisega suhtleks. Publiku seas teisi jlgides tuli vga hsti vlja, kelle vahel on keemia ning kes peavad selle nimel veel td tegema. Usun, et kige paremini aitabki aeg. Neil, kes mitu aastat koos tantsinud, on mnusam ja avatum olla, teistel lheb selleks veidi rohkem aega. Samuti tuleb tantsusammud omandada nii, et need tuleksid unepealt. Vaid nii saab tantsimisest rmu tunda.

    Vib-olla rohkem td tulebki emotsionaalselt poistel teha. Muidugi tuleb tdrukutel ka vaeva nha, kuid nendes tantsudes on poisi lesandeks tdrukut veelgi rohkem imetleda. Igaljuhul ootan pnevusega juba tantsupidu ning usun, et sealne emotsioon on vga vimas.

  • 6 / ERRSi TEATAJA

    Tartus, Tiigi seltsimajas hakkavad Rahvakandlepevad, kus Eesti Rahvuslik Folkloorinukogu koosts Eesti Primusmuusika Keskuse ja T Viljandi Kultuuriakadee- miaga kaardistab ja jdvustab rahvakandlemngijaid ning edasipet meistrite juures.

    Reedel, 14. veebruaril

    Rahvakandlemngijate marlauda on oodatud nii mngijad kui need, kelle lhedased on mnginud kannelt vi kellel kannel kodus kapi otsas; tutvustatakse ennast, oma pille ja arutletakse kandlemngu ppimise vimaluste le.

    kell 17.00

    kell 12.00Laupeval, 15. veebruaril

    Ettekanded rahvakandlemngu traditsioonist, Kandle-Jussist ja Heino Snast.Kandlemngu uurija Guldahon Jussufi (Eesti Kirjandusmuuseum, T ViljandiKultuuriakadeemia) ja primusmuusika eriala lipilane Kaisa Nges (TViljandi Kultuuriakadeemia)

    Rahvakandlemngijate kontsert, kus tutvustavad ennast, oma pilli ja pillimngu rahvakandlemngijad: Tartumaalt Osvald Phno, Martin Teppo,Sander Karu, Kalle Vassila.

    Prast kontserti on kavas hismng - koosmng, kus saavad osaleda nii esinejad, kui ka kohale tulnud kuulajad-mngijad oma kanneldel JMM.

    Peva lpp orienteeruvalt 16.00.

  • ERRSi TEATAJA / 7

    Mul oli vaja jrele melda enda ja oma lhema ja kaugema mbruse le, selgitab detsembris doktoritd kaitsnud Sille Kapper kraadi omandamise phjuseid. Selleks oli tema snul tarvis nii distantsi ehk kaugemalt paistab paremini vaatenurka kui ka mtteid suunavat tuge.

    Humanitaarne akadeemiline keskkond ehk Tallinna likooli Eesti

    Humanitaarinstituudi kultuuride uuringute doktorippekava tundus olevat tpselt see, mida vaja. Nd, kui doktorit Muutuv primustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008-2013 on kaitstud, julgeb Sille kinnitada, et ta ei pidanud milleski pettuma.

    Kapperi doktorit keskmes oli primustantsu miste, mis tuli Eesti avalikkuses kasutusse alles hiljuti, kuid on selle aja jooksul kogunud kiiresti palju erinevaid thendusi. Doktorant uuris olulisi tunnuseid, mida inimesed sellele tantsuliigile omistasid nii snalisel suhtlemisel kui ka liikudes.

    Nii inimeste primustantsu tantsimise soovis kui ka kujutlustes, missugune ks ige vi hea primustants on, avaldub ndishiskonna inimese suur vajadus turvatunde jrele, mida pakub oma tegevuste mtteline seostamine eestlaste ajaloolise talupojakultuuriga.

    Sellise tantsuanalsi eesmrgiks oli kokkuvttes rkida mitte ainult tantsust, vaid ldisematest kultuurimuutustest, mida ndisaja Eesti hiskonnas theldada vib. Ta lisab, et praegugi, ligi inimplv prast taasiseseisvumist, on nukogude

    perioodi kultuurikolonialismi jljed meie kollektiivses teadvuses.

    Kapperi snul on sellise uurimuse eesmrgiks luua mistmist, empaatiat, arusaamist, et need, kes ei mtle nii nagu meie, ei mtle ilmtingimata valesti. Teistsuguselgi mtlemisel on omad head phjused, kinnitab ta.

    Rahvatantsu juures vlub Sillet eelkige vimaluste lpmatus. htepidi on see nii lai valdkond ja teisalt pakub palju vimalusi detailides nokitsemiseks, leiab doktorant.

    Teaduslikku lhenemist on rahvatantsuvaldkonnas vga vaja. Siin keegi teine teaduslikku rida ei aja Sille kes on see vagu, rgib tantsupedagoog ning Sille Kapperi kauaaegne kolleeg Kalev Jrvela. Vastne doktorant tidab rahvatantsuvaldkonnas tema snul paarikmneaastase thimiku, mis on tekkinud peale Kristjan Toropi tegevuse lppu.