sõdurilehtJAANUAR 2014 1

4

sõdurilehtNR 2 (396) 30. JAANUAR 2014, ISSN 1736-3411

Meedikudõppisid elu pääst ma

Seersant Aune Surva – kange naine kaitse­väes!

UTRIA DESSANT 2014

Seekordse Utria dessandi võitis Kaitseliidu Pärnu maleva II võistkond (pildil). Teiseks tuli staabi- ja sidepataljoni võistkond ning kolmandana lõpetas Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii.FOTO: ESPER KAAR

17. ja 18. jaanuaril toimus Ida­Virumaal kuueteistkümnendat korda militaar­sportlik võistlus Utria dessant.

Võistlusega mälestati 17.–19. jaanuaril 1919. aastal toimunud sõjalist manöövrit, kus Eesti

väeosad ja Soome vabatahtlikud tegid dessandi Utria randa Nõukogude armee tagalas. Toona kapteni auastet kandnud Johan Pitka juhitud dessan-

dist võttis osa umbes 1000 sõdurit, kellest 600 olid Soome vabatahtli-kud. Tegu oli Eesti jaoks väga eduka manöövriga, mis oli 19. jaanuaril 1919. aastal Narva vabastamise eeldus.

Võistlus toimus juba 16. korda ning sellel aastal startis rekordilised

26 võistkonda, kelle seas oli ka kaks naiskonda ning üks võistkond Soo-mest. Ligikaudu 36-tunnisel katsumu-sel pidid võistkonnad trotsima külma jaanuarikuu ilma, läbima linnulennult 60 kilomeetrit rasket Ida-Virumaa maastikku ning täitma erinevaid mili-

taarteemalisi ülesandeid. Mõõtu võeti näiteks laskmises, luures, esmaabi osutamises, kuulipilduja laadimises, takistusraja läbimises ning veel palju-des sõjalistes ülesannetes.

Loe pikemalt lk 2–3

3

See oli juba tema kuues Utria dessant.

VS.5

sõdurilehtJAANUAR 20142

juhtkiri

ELISTERKANGURnooremseersant

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179Peatoimetaja: nooremseersant Elister KangurKüljendaja: reamees Madis VaherKeeletoimetaja: Kairi VihmanToimetajad: nooremseersant Kairo Koik,

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

reamees Hendrik Reimand, nooremseersant Jaanus JaggoFotograafid: veebel Ardi Hallismaa,nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan SaarOperaator: nooremseersant Kristjan Kivistik

Tsitaat

„Põhjala lahingugrupp on

oluline vahend koostöö ja

reformide ellu viimisel – see

puudutab nii väljaõpet ja

varustust kui ka teenistust

ühises staabis, samuti

toetumist ühtsetele NATO

standarditele,”

ütles Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson kelle

arvates ühendab järgmisel aastal valmisolekusse astuv Euroopa

Liidu Põhjala lahingugrupp esmakordselt pea kõiki Põhjala ja Balti riike, olles seeläbi oluline regionaalse koostöö süvendaja.

KogemusedJäine jaanuari nädalavahetusSõdurilehe toimetus käis Utria dessandil, jälgis võistlust ning uuris eri­nevates punktides osale­jatelt, kuidas neil läheb.

Kell on mõni minut pärast süda-ööd ning Kaitseliidu Alutaguse maleva staabis käib suur askel-

damine. Treppidel jooksevad mehed, suusad käes, spordisaalis pakitakse kotte, esimesed startijad hakkavad stardipaika liikuma ning hilisemad teeleasujad püüavad veel lärmakas saalis pisut magada. Suur katsumus on kohe-kohe algamas.

Martin Kalbus Kaitseliidu Jõgeva malevast, kuidas on tunne enne starti?

Väike võitluseelne närv on sees. Enne ei ole ma nii rängal ja pikal võistlusel osalenud. Varem olen käi-nud Noorkotkaste patrullvõistlustel ja mini-Ernadel.

Mida kardate kõige rohkem?Külma, sest see võib näiteks nina

ära võtta või varvastele hakata.

Katriin Ivanov Kaitseliidu nais-kodukaitse Tallinna ringkonnast, kuidas on tunne enne starti?

Meil on päris hea ettevalmistus. Utrial olen juba teist korda ja augustis läbisin ka pika matka. Samuti on meil hea varustus ja oleme juba üle kahe aasta koos naistega sellistel matkadel käinud.

Mida kardate sellel retkel kõige rohkem?

Suusatamine on ehk natuke komp-litseeritud. Mina käisin Utrial kolm aastat tagasi ning siis ei pidanud suu-satama.

Reede, kell 1.00 – Viru jalaväepataljoni pääsla, võistluse startEsimene võistkond stardib, teine võistkond ootab juba järjekorras. Kol-mandal ning neljandal võistkonnal kontrollitakse kohustuslikku varus-tust ning parklasse saabub ka viies grupp. Õhus on ootusärevust, sest ees seisab väga tõsine katsumus.

Tairi Välinurm Kaitseliidu nais-kodukaitse Tallinna ringkon-nast, millal te stardite, mida ootate ja mida pelgate?

Meie oleme teine võistkond ning stardime 01.10. Me oleme juba põne-vil ja ootame liikuma hakkamist. Suu-satamist pelgame ehk kõige rohkem, sest keegi meist ei ole eriti suusata-nud: kes 5 aastat tagasi, kes 2 aastat tagasi. Samas proovisime juba suuski alla ja libises päris hästi, nii et oleme ootusärevad.

Urmas Kaunurm Kaitseliidu Järva maleva esimesest võist-konnast, mitmendat korda osa-lete ja mida selle aasta retkelt

ootate?See on 15. kord Utria dessandil

osaleda. Kaks korda olen vahepeal esindaja olnud, kuid nüüd olen jälle rajal. Lasksin ennast ära rääkida, kuid midagi uut on alati oodata.

Reede, kell 1.55 – esimene punktVõistlejad on jõudnud esimesse punkti, kus neil tuleb aja peale laadida kuulipildujat.

Leitnant Meerits, Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malev-konnast, mitmendat korda Utrial olete ja mis teeb selle võistluse eriliseks?

Esimest korda käisin aastal 2010. Teistel liikmetel on esimene või teine kord siin olla. Mulle meeldib see roh-kem kui suvised retked, sest siin saab suusatada, ilm on meeldiv, ülesanded on toredad ja see on suurem proovile-panek.

Reede, kell 10.20 – esmaabi osutamineEsimene külm öö on möödas ning võistkonnad hakkavad jõudma kont-rollpunkti E, kus tuleb osutada esma-abi. Öö jooksul läbisid võistkonnad veel kolm punkti, kus peeti maha

värvikuulilahing ning täideti luure- ja sideteemalisi ülesandeid. Mõni võist-kond on heas vormis ja rõõmus, kuid teised on öö jooksul läbi jää vaju-des saapad mär-jaks teinud ning seetõttu palju külma saanud. Eriti halvasti läks ühel Soome võist-konna võistlejal, kes vajus läbi jää rinnuni vette ning vajas punktis hoopis ise esma-abi. Lisaks on üks võistkond juba katkestanud. Sõdurileht uuris, kuidas võistkonnad end pärast esimest ühek-sat tundi tunnevad, kui ees on veel pikk tee.

Sampo Nurmi Soome võistkon-nast, miks otsustasite Utria des-sandil osaleda?

Me oleme osalenud paljudel sar-nastel üritustel Soomes ja tegelikult pole meile esimene kord siin olla. Mina olen siin teist korda, kuid meie rühma juht on sel võistlusel juba palju kordi käinud. Lisaks pole Soomes nii professionaalsel tasemel selliseid võistlusi. Teil on paremad.

Kuidas on tunne pärast esimest ööd?

Ilm on päris hea ning pole liiga külm. Teil on siin ka palju lund, nii et hea on suusatada. Me tunneme end piisavalt hästi, et jätkata.

Kadett Otsing kõrgemast sõja-koolist, kuidas on tunne pärast esimest ööd?

Muretu! Ilm on meie rännakut soosinud. Kuigi see on meie esimene selline matk, siis siiani on ainult väga head kogemused. Ootasime miinus-kraade, aga ilm on väga hea, pehme ja krõbe. Sellel maastikul siin, mida me ei tunne, on olnud ka mitu üllatust. Palju on tulnud kraave ületada ning mitu korda oleme ka läbi jää kukku-nud, kuid see ei murra meie vaimu. Kindlasti pingutame lõpuni välja!

Leitnant Helenurm staabi- ja sidepataljonist, kuidas on tunne pärast esimest ööd?

Tunne on uskumatult reibas. Seni on kõik isegi liiga hästi läinud ja see tavaliselt tähendab ainult keerulise-mat lõppu. Meil vedas kopratammiga, mis aitas meid üle ühe kriitilise jõe ja keegi pole meist veel vette ka kukku-nud. Kõik, mis meist on olenenud, on siiani hästi läinud. Me pole kukkunud, komistanud ega orienteerumisega eksinud ja rännakul on olnud tõesti väga hea algus.

Reede, kell 15.20 – takistusradaVõistkonnad jõuavad järgemööda järgmisesse punkti, kus tuleb läbida takistusrada. Vahepeal on kõik läbi-nud veel ühe punkti, kus kontrolliti osalejate pioneerialaseid teadmisi. Takistusrajal peab kõigepealt võist-kond koos kogu varustusega läbi pugema veoki rehvidest tehtud torust. Seejärel tuleb kõndida trossil, läbida võrgust tehtud õhus rippuv takistus ning tabada õhupüssist sihtmärke.

Kõik see toimus aja peale ning raja ääres olid numb-ritega tähistatud militaaresemed, mida võistle-jad pidid meelde jätma. Raja lõpus pidid võistlejad telgis nimetama kõik esemed koos nende juures olnud numbri-

tega, kui samal ajal kõlas taustaks väga vali lahingumüra.

Toomas Roos Kaitseliidu Tartu malevast, mis oli takistusrajal kõige raskem?

Kõige raskem oli see, et me ei saa-nud täpselt aru, mis raja ääres olevate militaaresemetega teha. Lõpus tuli välja, et need tuli koos numbritega meelde jätta ning siis selle lärmi taus-tal meelde tuletada ja kirja panna. Aga eks möödaminnes jäi ikka midagi meelde ning pooled asjad saime vas-tatud. Muidu oli takistusrada äge ega olnud eriti raske.

See on just see kõige tähtsam asi, mida me kõik kaitseväes taga ajame – vähemalt ajateenijad. Koge-mus drillidest, kogemus lõpututest metsaharjutustest ja vastutuse võtmistest. Kõik see, mis teeb meid lõpuks paremateks sõduriteks ja juhtideks, et siis, kui tuleb õige hetk, oleksime valmis.

Töötades ühes üksuses, pakub kindlustunnet sinu kaasvõitleja koge-mus oma ülesannetes. Meedikud käivad kiirabis praktikal, nad näevad reaalset elu ja tegelikke tööülesan-deid, mis võivad neid ees oodata ka lahinguväljal. Nende üürikesed koge-mused ajateenistuses võivad seeläbi päästa sinu elu tulevikus.

Kui palju teist arvas enne ajateenis-tust, et teile meeldib kaitse väes? Kui paljud teist arvasid esimesel nädalal, et teist võiks samuti isikkoosseisu liige saada? Ilmselt mitte paljud, kuid sellegi poolest tean ma ka isiklikult mitut meest, kes pärast ajateenistust kaitseväkke jäävad. Kõik see tänu kogemusele, mis näitab, et kaitse-väes pole midagi karta ja siin võib olla ka midagi, mis sinule sobib.

Selles lehes jagame teiega tugeva vaimuga meeste ja naiste kogemusi Utria dessandist, teeme tutvust laat-sareti õega ja paugutame koos Kalevi jalaväepataljoni meestega. Järgmises lehes anname uusi kogemusi aja-kirjandusest juba uuele inimesele. Hoidke sooja!

36-tunnisel ränkraskel katsumusel tuli võistlejatel läbida linnulennult 60 kilomeetrit mitmekesist Ida-Virumaa maastikku. Muuhulgas tuli ületada mitu veekogu, läbi jää vajumine sai mitmele võistkonnale saatuslikuks.

Leitnant Meerits: „Mulle meeldib see rohkem kui suvised retked, sest siin saab suusatada, ilm on meeldiv, ülesanded on toredad ja see on suurem proovilepanek.”

FOTO: ESPER KAAR

Leia meid Facebookistfacebook.com/s6durilehtja YouTube’istyoutube.com/sodurileht

sõdurilehtJAANUAR 2014 3

Ida­VirumaalKuidas tunne on ja kas on ikka jaksu edasi minna?

Ikka on jaksu. Ei tohi ju alt vedada ennast ega võistluskaaslasi. Me oleme meeskonnas kõik vennad ja kaks vanemat venda on käinud juba pea-aegu igal Utrial. Me oleme vennaga kahekesi uued tulijad ega tohi häbi teha. Kui see on juba ette võetud, siis tuleb ikka lõpuni minna, ei ole mingit katkestamise võimalustki.

Laupäev, kell 11.10 – lõpujooksTeine öö on möödas ning juba üheksa võistkonda on katkestanud. Öösel pidid võistkonnad 20kraadist külma trotsides täitma erinevaid sõjalisi üles-andeid. Näiteks võisteldi laskmises, vabastati pantvangid linnalahingu käigus pimedast majast ning demi-neeriti miinivälja. Allesjäänud võist-konnad hakkavad aga jõudma viimase katsumuseni, milleks on lõpujooks.

Kadett Lillak kõrgemast sõja-koolist, kuidas teine öö möödus?

Öösel oli päris külm. Nägu sai päris palju külma ja väsimus on ikka suur ning jalad üsna kanged. Kuid praegu on juba tuju hea, sest tead, et ainult viimane pingutus on jäänud.

Mis on esimene asi, mida koju jõudes teete?

Duši all tahaks käia ja siis lihtsalt magada. Praeguseks oleme juba 48 tundi üleval olnud ja oleme üsna väsi-nud.

Laupäev, kell 14.00, finišEsimesed võistkonnad on ületanud finišijoone ja Utria dessant on selleks korraks läbi. Finišis ootab kurnatud võistlejaid soe supp ja burger ning seejärel minnakse sauna. Sõdurileht küsis äsja lõpetanud ja üldarvestuses võitjaks tulnud Pärnu maleva teiselt võistkonnalt muljeid ning uuris, kui-das neil läks.

Taavi Tilk Kaitseliidu Pärnu maleva teisest võistkonnast, kui-das võistlus läks ja mis tunne on finišis?

Finišis on tunne, et rajale jäi veel varu. Erinevates punktides oli kind-lasti kohti, kus oleks saanud veel juurde panna. Füüsiliselt oli võist-lus meeldivalt raske. Ilm oli piisavalt külm ja väikeste pauside ajal hakkas päris kiiresti jahe. See tegi võistluse kindlasti raskemaks.

Milline ülesanne oli võistlusel kõige raskem?

Kõige raskemad on ikka sellised ülesanded, mida ei oska või kus üles-andest päris täpselt aru ei saa. Näiteks päästeülesande puhul oli lõpptulemus hea, aga väga hästi aru ei saanud, mida tegema peab.

Sel aastal lõpetas Utria dessandi 17 võistkonda, kelle seas oli ka üks naiskond. Erilist äramärkimist väärib veel teiseks tulnud staabi- ja side-pataljoni ainus naisliige seersant Aune Surva. Lisaks nendele oli stardis veel üks naiskond, kes seekord pidi kahjuks võistluse pooleli jätma. See-kordse Utria dessandi lõpetas pidu-lik tseremoonia Olgina rahvamajas, kus autasustati parimaid ning väsi-nud võistlejad said nautida rikkalikku külmlauda. Lõputseremoonial tegi Sõdurileht intervjuu Utria dessandi peakorraldaja Meelis Rätsepaga.

Mis on Utria dessant ja miks peaks sellel osalema?

Utria dessant on suhteliselt harul-dane võistlus. Selliseid talviseid võist-lusi, kus tuleb rakendada kõiki oskusi, füüsilist vastupidavust ning ka vaim-set vastupidavust, on ilmselt maail-mas suhteliselt vähe.

Millised oskused on kõige vaja-likumad, et see võistlus läbida ning võitjaks tulla?

Ilmselt kõige olulisem on saada jagu iseendast ning väga tähtis on ka meeskonnatöö. Kui viimast ei ole, siis ei aita ka sõdurioskused. Lõpuni tule-vad need, kellel on meeskonnavaim sees ja ka huumor käib asja juurde. Loomulikult on väga olulised ka pro-fessionaalsed oskused.

Mille poolest erineb selle aasta Utria varasematest?

Utria dessandi puhul on kindlasti kõige olulisem mõjutaja ilm. Suvisel võistlusel ei mõjuta ilm nii palju kui talvisel, kus see annab igale võistlusele oma näo.

Kuidas peaks Utria dessandiks valmistuma ning kas osalema on oodatud kõik Eesti inimesed?

Utriale tulev võistkond peaks olema varem läbinud teisi võistlusi. Näiteks Kaitseliidul on päris palju selliseid. Päris „roheliselt” siia tulla ei tasuks, sest toimub ikkagi talvel. Väga raske on võistelda, kui sul ei ole kogemusi, kuidas külma üle elada.

Miks selliseid võistluseid üldse korraldatakse ja miks on see olu-line?

Minu arvates on sellised sõjalis-sportlikud võistlused Eestile väga olu-lised. Esiteks on kaitseväelastel või-malus võrrelda oma oskusi ja võimeid teineteisega. Teiseks, sellised võistlu-sed viivad rahuaja tingimustes sõduri suhteliselt lähedale reaalsele situat-sioonile, mis teda ees võib oodata. Sellest järgmine on ainult missioon ehk juba sõda.

Hendrik Reimand

Rühmaparameedikute erialakursuse pidulik lõpetamine.

Meelis Rätsep: „Sellised võistlused viivad rahuaja tingimustes sõduri suhteliselt lähedale reaalsele situatsioonile, mis teda ees võib oodata.”

Retke jooksul pidid võistlejad käsitse-ma nii värvikuulirelva, õhupüssikui ka lahingurelva.

FOTO: ESPER KAAR

17. jaanuaril lõppes vahi­pataljonis rühmapara­meediku erialakurus.

Kaitseväe logistikakeskuse ter-visekeskuse meditsiinivälja-õppekeskuses novembri algu-

ses alguse saanud rühmaparameedi-kute kursuse (RPEK) pidulikul lõpe-tamisel anti tunnistus 64 ajateenijale. 11 nädalat kestnud rühmaparameedi-kute erialakursusel omandati teadmisi traumahaige käsitlusest nii rahuajal kui ka lahinguolukorras ja seda, mis on ägedate haigusseisundite tunnu-sed ning kuidas sellistel puhkudel esmaabi anda. Lisaks praktilis-tele ja teoreetilis-tele teadmistele saadi ülevaade kaitseväes kasutu-sel olevast medit-siinivarustusest ja õpiti seda vasta-valt vajadusele ka kasutama.

Julgus reageeridaParameediku kursuse läbinud ajatee-nija sõnul leiti, et kindlasti on nendest oskustest kasu ka pärast teenistuse lõppu. Kursus annab kogemused ja teadmised, mis ei lähe meelest ja mida on hea omada, lootes, et neid kunagi kasutama ei pea. Nooremseersant Rando-Karel Arro sõnul annab sel-line kursus julgust ja oskust reagee-rida juhul, kui peaks midagi juhtuma. „Kursuse lõpetajad on need inimesed, kes julgevad tegutseda ja midagi ette võtta,” ütles Arro.

Seda väidet kinnitab ka väljalubade ajal juhtunu. Nimelt kiirabipraktikal olles ja parameedikutega kaasas lii-kudes õnnestus nooremseersant Ralf Lõhmus näidata üles kodanikualga-tust, kui pausi ajal poodi külastades õnnestus tal kinni püüda poe varaga

jooksu pannud isik. Lisaks kiirele reageerimisele said õppurid prakti-seerida meditsiinialaseid teadmisi ja oskusi, kui Tallinna ühistranspordis kukkus üks vanainimene nii õnnetult, et vajas meditsiinilist abi; samamoodi Tartu Kaarsillalt vette kukkunud isik. Mõlemal juhul suutsid õppurid teha esmase ülevaatuse ja kiirabi saabu-misel anda kiirelt infot patsiendi sei-sundi kohta.

KogemusKõige enam meeldis õppuritele kiir-abipraktikalt saadud kogemus. Noo-remseersant Ott Sääsk ütles, et temas

tekitas see äre-vust ja adrena-liini, on võimalus kätt külge panna. „Sai igasuguseid põnevaid olukordi nähtud ja kanüüle panna,” kirjeldas nooremseersant Sääsk kogemusi.

Kursuse pari-maks osutus noo-

remseersant Karl Kallas. Parematele rühmaparameediku erialakursuse läbinutele järgneb teise taseme para-meediku ehk kompanii parameedi-kute kursus. Kuu aega kestval kursusel õpivad sõjaväemeedikud süvendatult esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, -instrumentide ja ravimite kasuta-mist, sõjaväemeditsiini eri aspekte, välihügieeni, sõjaväepedagoogikat ning meditsiinipunkti juhtimist kom-panii tasemel. Kompanii paramee-dikud saavad olulise lisana juba ka teadmised ambulatoorse esmatasandi kirurgiast ehk suudavad näiteks ise haavu korrastada. Kompanii para-meediku kursuse läbinud ajateeni-jad saavad omakorda ka võimaluse kolmanda taseme parameediku ehk vanemparameediku kursustel osaleda.

Kairo Koik

Meditsiinikursus läbitud!

Terras: NATO peab pärast Afga nistani oma tugevuse säili­tama

Kaitseväe juhataja arutas 23. ja 24. jaanuaril Brüsselis NATO sõjalise komi-tee istungil alliansi tegevusi ja aren-guid pärast Afganistani operatsiooni.

Terras rõhutas oma sõnavõtus vajadust anda sügisesel tippkohtumi-sel tugev signaal NATO sõjalise valmi-duse ja liitlasi mõjutavate tõenäoliste ohtude osas. „NATO on elujõuline ning on olnud edukas. Lisaks enam kui kümneaastasele missioonile Afga-nistanis on allianss laienenud ning kaasanud olulisi globaalseid partne-reid nagu Uus-Meremaa ja Austraalia. Nõrk NATO poleks seda suutnud,” ütles Terras, kelle sõnul tuleb NATO-l tippkohtumisel kinnitamiseks ette valmistada laiaulatuslik ning tulevik-kuvaatav õppuste programm. „Kõrgel tasemel väljaõpe ning sõjalised õppu-sed aitavad ülal hoida Afganistanist saadud koostöökogemust,” ütles kaitseväe juhataja oma ettepanekus.

Kaitseväe juhataja rõhutas vajadust tõsta NATO valmidust küberkaitse valdkonnas. „Eestis on läbi viidud ning korraldatakse ka tulevikus suu-remahulisi NATO egiidi all toimuvaid küberkaitseõppuseid. Selleks tarbeks oleme Eestis välja arendanud kõr-gel tasemel taristu ning tehnilised lahendused,” ütles Terras. „Õppused, mis kätkevad endas küberkaitse komponenti, tõstavad liitlaste val-misolekut ning koostöövõimekust.”

SL

Jaanuari eelviimasel nädalal algas kaitseväe logistikakeskuse meditsiini-väljaõppekeskuses kompanii para-meedikute kursus.

„Kursuse lõpus peavad need sõja-väemeedikud olema märksa enamaks valmis kui lihtsalt kohapeal esmaabi andmine või haavatu transportimine. Nad peavad suutma assisteerida meedikuid ja vajadusel toetama neid ka pisikirurgia juures nagu näiteks haavade korrastamine,” ütles logistika-keskuse meditsiiniväljaõppekeskuse ülem kapten Illimar Sibul.

Kuu aega kestval kursusel õpivad sõjaväemeedikud süvendatult esma-abivõtteid, meditsiinitehnika, -instru-mentide ja medikamentide kasuta-mist, sõjaväemeditsiini eri aspekte, välihügieeni, sõjaväepedagoogikat ning kompanii tasemel meditsiinipunkti juhtimist.

Parimad lõpetajad jätkavad õpinguid kuu aega kestva kolmanda taseme parameediku ehk arsti abi kursusel.

Kompanii parameedikute kursusel alustavad õpinguid 36 vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, staabi- ja sidepatal-joni, tagalapataljoni, õhutõrjepataljoni, Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepatal-joni, mereväe ning logistikakeskuse logistikapataljoni kaitseväelast.

SL

FOTO: MAREK MIIL

VIDEO: KRISTJAN KIVISTIK

FOTO: NATO

FOTO: SIIM TEDER

„Kursuse lõpetajad on need inimesed, kes julgevad tegutseda ja midagi ette võtta,” ütles nooremseersant Rando-Karel Arro.

Videokokkuvõte

3:40 / 4:36

Vaadake videokokkuvõtetUtria dessandist Sõdurilehe Youtube’s www.bit.ly/utria2014

Tulevased ko m p a­nii parameedikud alustasid väljaõpet

sõdurilehtJAANUAR 20144

Ta töötab laatsaretis õena, alguses oli kodu­tütar, nüüd aga kaitse­väe au ja uhkus.

Saime kokku seersant Aune Sur-vaga, kes oli vaid mõni päev varem lõpetanud Utria dessandi

teise kohaga (loe lugu lk 2-3 – toim) jättes selja taha suurel hulgal vägevaid mehi nii Eestist kui ka välismaalt. Pidevalt kaitseväelistel võistlustel säravaid tulemusi tegeval seersant Surval oli ka meie lehe jaoks vähe aega, suusatamise meistrivõistlused ootasid ees. Sellegi poolest saime vas-tused mõningatele küsimustele, mille nüüd ka teieni toome.

Mida peate kõige raskemaks võistluseks, kus osalenud olete ja miks?

Erna retk ja Utria dessant. Need nõuavad nii füüsilist kui ka vaimset vastupidavust ja head meeskonna-tööd.

Miks otsustasite teha karjääri kaitseväes?

Olin kodutütar ja edasi kaitseliit-lane ning sealt tundus loogiline jätkata oma teed kaitseväes. Olen oma otsu-sega väga rahul, sest nii leidsin oma

FOTO: ERAKOGU

Seersant Survat peavad ilusaimaks naiseks väeosas nii kohalikud kui ka külla-sõitnud ajateenijad.

Nimi: Aune SurvaAuaste: seersantAmet: staabi- ja sidepataljoni meditsiinikeskuse õdeVanus: 26Pikkus/kaal: 166 cm / 60 kgSuhteseis: hõivatudTeenistusrelv(ad): püstol USP ja automaat Galil SARUnistuste teenistusrelv: kui unistada, siis millestki suurest ja võimsast, näiteks kuulipil-dujast M134 Minigun (pildil) või automaadist-granaadiheitjast XM307. Kui reaalselt mõelda, siis meedikuna mingi täpne, kiire ja töökindel püstol.Lemmik taktikaline olukord: vasturünnak või võitlus hoonestatud alal (linnalahing)Elu suurim saavutus: ma usun, et mu suurimad saavutused on alles ees. Kindlasti on üks nendest kõrgkooli lõpetamine.Jaburaimad kaebused sõduritelt: tavaliselt meditsiinis käiakse ikka probleemi pärast. Jaburaid ei tule ette.Millega sisustad enda vabu päevi? koolitööd, trenn ja meelelahutusKaitseväe ilusaim mees: mma elukaaslaneLemmik harjutus jõusaalis: harjutused tuhara- ja kõhulihasteleLemmikspordiala: ujumine

Tuleviku lahinguväljal müttavad Google robotid

Seersant Aune Surva – kange naine kaitseväes!

Loomasarnaseid robo­teid tootva firma Bos­ton Dynamics värskeks omanikuks sai tehnoloo­giahiid Google.

Iga täisvarustuses rändava sõduri unistus pärast esimesi kilomeet-reid on kergem seljakott, parim

puhkus on kott pausil korraks seljast visata. Robootikavisionäärid unista-vad aga, et tulevikus ei peaks väsinud sõdur paluma enda rasket kotti kanda kaasvõitlejal, selle murega aitaks teda hoopis abivalmis robot BigDog.

Youtube’i­sensatsioonRobootikauuendaja Boston Dyna-micsi videot neljajalgsest robotist on Youtube’ist vaadatud peaaegu 16 mil-

jonit korda. Umbes muula või suure koera mõõtu robot teeb küll valju müra, kuid hämmastab liigutuste loo-mulikkusega. Videost võib näha, kui-das üllatava graatsilisusega taastub robot jalatõukest ja jääl libisemisest, suudab läbida lumist maastikku ning ületada erinevaid künkaid ja takistusi.

Robotit suunab operaator, tema mantlipärija LS3 oskab aga oma juhi sabas sörkida või minna iseseisvalt kindlaksmääratud sihtpunkti. Roboti kandevõime on umbes 180 kg ning keskmine kiirus 6,5 kilomeetrit tun-nis.

Veidi kiirem kui BoltFirma Boston Dynamicsi neljajalgsete robotite ridadest tasub märkida ka rekordiomanikku Cheetah’t (gepard), kiireimat jalgadel liikuvat robotit maailmas. Robot-gepardi tippkiirus on 46,6 kilomeetrit tunnis, olles seega

veidi kiirem kui maailma kiireim ini-mene, sprinter Usain Bolt. Cheetah oskab praegu joosta ainult laboris jooksulindil, voolikutega hüdrauliliste pumpade külge ühendatuna, kuid tema järglane Wild Cat (metskass) suudab liikuda ka omal jõul.

Boston Dynamicsi laborites leidub ka väiksemaid roboteid nagu nelja-rattaline SandFlea (liivakirp), RiSE ja RHex. SandFlea erioskus on nimele vääriline erakordne hüppevõime, robot-kirp suudab hüpata umbes kümne meetri kõrgusele, üle müü-ride, majakatustele, akendest sisse või treppidest üles. Mikroküünistega robot RiSE oskab ronida mööda puid, seinu ja planke, kuue pöörleva jalaga RHex aga läbida raskestiläbitavat maastikku.

Firma tegeleb ka inimesesarnaste robotitega nagu Petman ja Atlas. Petmani liigutuste elutruuduse ees-

märk ei ole hakkamasaamine erine-val maastikul või lahinguolukorras, vaid sõjaväelise riietuse kulumistes-timine – tegu on kõrgtehnoloogilise mannekeeniga. Petmani suurem vend Atlas tuleb toime raskestiläbitaval maastikul ning suudab enda tugevate kätega tõsta ja kanda erinevaid ese-meid ning käsitleda tööriistu. Atlase peamine eesmärk on likvideerida õnnetuste tagajärgi ohtlikes tingimus-tes, näiteks radioaktiivses keskkon-nas.

Suuremat osa nimetatud program-midest rahastab USA kaitseministee-riumi uute militaartehnoloogiate väl-jatöötamisega tegelev DARPA. Sama agentuur töötas muuhulgas välja ka interneti.

Uus omanik on GoogleLäinud aasta detsembris pani tehno-loogiaringkonnad kihama uudis, et

Boston Dynamicsi koos mitme teise robootikaga tegeleva ettevõttega, on omandanud suurfirma Google. Oma eesmärki robotiturul Google veel teatavaks teinud ei ole, kuid Boston Dynamicsi lepingud DARPA ja muude USA valitsuse allüksustega jätkuvad. Aeg näitab, kas oma korporatiivsetes lipukirjades headust propageeriv teh-noloogiahiid tungib sõjatandrile, hak-kavad värvilise logoga robotid aitama hädalisi kriisiolukordades või hoopis tavainimesi nende igapäevatoimetus-tes.

Madis Vaher

Allikad: http://bigshinyrobot.com/56784/bos-ton-dynamics-robotswww.bostondynamics.com/www.darpa.mil/Our_Work/TTO/Programs/Leg-ged_Squad_Support_System_(LS3).aspx

elukutse, millega praegu tegelen.

Lõpetasite sellel aastal Utria dessandi teisena. Kas oli raske võistlus?

Iga Utria on olnud omamoodi raske. See oli minu kuues Utria des-sant.

Edestasite väga paljusid võist-kondi, kuhu kuulusid kahtle-mata väga heas vormis mehed. Mis on teie edu saladus?

Tahtejõud ja eel-nev Utria kogemus ning hea meeskond ja tugiisik. Muidugi oli meil palju õnne, sest meie võistkon-nal puudus konk-reetne ettevalmis-tus ja esmakordselt võistlesime selles koosseisus.

Kui palju tavaliselt nädalas trenni teete? Kas Utria dessandi laadsed rännakud nõuavad spet-siaalset valmistumist?

Palju on kooli tõttu jäänud tree-ningud tagaplaanile, aga 3-4 korda nädalas proovin ennast ikka liigutada. Utria on meeskondlik võistlus, mis eeldab ikkagi meeskonna kokku tööta-mist ja kindlasti ka füüsilist ja tehnilist

ettevalmistust.

Millal hakkasite spordiga tege-lema?

Kergejõustikutreeningutega alusta-sin juba algkoolis.

Mida toob tulevik? Kas jätkate karjääri kaitseväes? Kas plaa-nite minna ka KVÜÕA-sse edasi õppima?

Jätkan oma tee-nistust kaitseväes meditsiini valdkon-nas. Rohkemat ei oska praegu ennus-tada.

Mida ütleksite ajateenijatele, kes proovivad

spordist kõrvale hiilida näiteks ambulantsis käimisega?

Ma pole veel kohanud selliseid, kes spordist proovivad kõrvale hiilida. Muidugi tahaksin tervislikku eluviisi propageerida, aga kokkuvõttes on see iga inimese otsustada, kuidas ta oma elu elab. Sportige mõistlikult!

Elister Kangur

Mida peate enda suuremateks sportlikeks saavutuseks kaitseväes? Erna retk 2007, 9. koht (minu kõrgeim koht Ernal). Utria dessant 2014 (2. koht, minu kõrgeim koht Utrial). Kaitseväe meistrivõistlused (KV MV) triatlonis 2010, 1. koht (magus võit). KV MV kergejõustikus 2012, 1. koht (tugev konkurents). KV MV sõjaväe viievõistluses 2008, 2. koht (esimene kaitseväe meistrivõistlus ja kaitseväe medal).

Seersant Aune Surva: „Ma pole veel kohanud selliseid, kes spordist proovivad kõrvale hiilida.”

FOTO: ERAKOGU

FOTO: ESPER KAAR

sõdurilehtJAANUAR 2014 5

„Sõdur vs. Sõdur”liigub uuele tasemele

ja paneb kaks pataljoni vastasseisu!

Punkte jagades võtame arvesse

vastuste leidlikkust ja ambit-

sioonikust, innovaatilisust ja at-

raktiivsust, seadusekuulekust ja

kaitseväelaslikku käitumist ning

loomulikult ka ajateenija sõpra –

füüsist.

Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Mitme nööriga ja kui kiiresti suu­dad pimedas bivi püsti panna?

Disaini uus relv jalaväelastele.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Kas ja kui palju suudad lõua­tõmbeid teha?

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Kes on väeosa kõige kenamnaisterahvas?

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal

toimunud on?

275 punkti

Mõttetute tegevuste tegemine

Ühega, kui vaja, panen poole nööriga ka!

Kõikvõimas Kuulikindel

Pole nii hale, et käia haleda põhjusega laatsas

Ühe käega teen ühe, kahe käega teen 25

Just nii, šlang, säbelemine

Oskan hinnata oma ajaresurssi paremini, austan oma vaba aega rohkem

Kaplani koer Tango

1

Enda naisele avaldan sellega muljet

Vahetan riided

Reserv

Sellel, millel ma olen – kompaniiveebli abi

282 punkti

Käed

Ühe nööri ja u 5 minutiga

Modifitseeritud AK-4 harja ja ämbriga

Ennast kaalumas

100 – mereväes ei tee keegi alla selle

„Just nii!”, „Selge, sain!”

Olen õppinud aega hindama

Meil siin on kõik naisterahvad kenad!

Kapis pole ühtegi

Ainult oma naisele

Helistan pruudile ja ütlen: „Babe, I’m coming home!”

Saab palju nalja, uued sõbrad

Mereväe ülem

Vastuvaidlematult seekordse võist-luse võitja, madrus Soonsein paistis silma eelkõige oma füüsilise tugevu-sega, 275 punkti testilt, 25 lõuatõm-met ja 48 kätekõverdust poole minu-tiga. Lisaks ka klišeelikult originaalne kõne naisele ja ambitsioon saada mereväe ülemaks näitavad, milline üks õige madrus olema peaks. Mere-väe au ja uhkus.

Ilmselgelt meeldivad vanemmadrus Lüüsile koristuspäevad, miks muidu lisada AK-4le oma hari ja ämber, hea töö poiss! Küll aga jätavad kahtlase mulje utoopilised 100 lõuatõmmet ja mingi imelik kihk kaplani koera vastu. Huvitavate vastuste eest teenib ta siiski individuaalse teise ja pataljonide arvestuses ülivõimsa võidu vastas-seisu astunud Viru jalaväepataljoniga.

Relvaga aerutav reamees Korikov mõistab, et lisaks füüsilisele on kaitseväes tähtis omada ka vaimset vastupidavust. Et tüdrukute pildid kapis on Viru JVP-s keelatud, teenivad mõlemad võitlejad lohutuspunkti, kuid liialt väiksed unistused (kapral) kaitse-väe ametiredelil ja aeglane bivi püsti-tamine toovad reamees Korikovile ka selle võistluse väikseimad punktid.

Utria dessandil abilisena kohal olnud reamees Akulinini puhul on küsitav jalaväelaste relva suurus, Vanjuša metsa puude vahele ära ei mahu. Rõõm näha, et naistepuuduse valusid leevendavad Virus sõdurikodu ilusad neiud ning ka metsas peesitada pole viga. Kuigi võistlus võis olla veidi eba-võrdne (vanemmadrus vs. reamehed) teenib Viru JVP siiski tubli teise koha ja rohkem punkte kui eelmise numbri kaotaja.

199 punkti

Vaimne vastupidavus

4 nööri, 15 minutit

AK-4AER

Küsisin silmatilkasid

10

Šlang, pidur, ambulantsi kunnid

Olen vastupidavamaks muutunud

Nooremveebel Kristiina, SK neiud

0

Ei

Joomine, magamine

Vaba aeg

Kapral

240 punkti

Naistepuudus

2–5 meetrit nööri ja tund aega

Vanjuša

Peavalu

13

Toenglamang võtt, raamid sirgu, ära aja udu

Füüsiline vorm on paranenud

SK neiud

0, keelatud

Ei

Õlle joomine

Suvel metsas päikese käes olemine

Veebel

2

1

2

2

0

1

1

1

2

1

2

1

2

0

0

0

1

2

2

1

0

1

2

1

1 1

2

1

1

2

2

1

2

0

2

2

1

2

1

1

0

1

1

2

2

1

0

1

1

0

1 1

madrus Allar Soonsein vanemmadrus Jaanus Lüüs rms Jevgeni Korikov rms Juri Akulinin

Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga

kätekõverdust, kui suudad.

48 43 36 46

2 34 1

12

25 20 14 1845 : 32VÕITIS

21

MEREVÄGI VIRUJALAVÄEPATALJON

VS.

MEREVÄGI

sõdurilehtJAANUAR 20146

1

2

3

4

5

6

Pilt 1, 2 ja 3Esmaspäeval 20. jaanuaril alanud ja pühapäeval, 26. jaanuaril lõppenud lahinglaskmistel Sirgalas lasid Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad kõigist kompanii relvastuses olevatest relvadest, sealhulgas soomukitele paigutatud 12,7mm kaliibriga raskekuulipildujatest Browning ning tankitõrje granaadiheitjast Carl Gustav (pildil). Foto: Kristjan Kivistik

Pilt 4 Kalevi jalaväepataljon on üks kolmest 1. jalaväebrigaadi pataljonist, kes vastavalt riigi-kaitse arengukavale saavutab soomusmanöövervõime ning mis on lisaks Scoutspataljo-nile juba oma käsutusse saanud soomukid Pasi XA-180. Pildil ajateenijate juhitud sõiduk manöövreid sooritamas. Foto: Kristjan Saar

Pilt 5 ja 627. ja 28. jaanuaril külastas Eestis Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göran-son. Oma visiidil külastas ta nii presidendilossi, NATO küberkaitsekeskust, kaitse-väe kalmistut, Ämari lennubaasi, KVÜÕA-d kui ka Kuperjanovi jalaväepataljoni. Fotod: Ardi Hallismaa, Esper Kaar

Pilt 7Tähistati Eesti vägede Tartu vabastamise 95. aastapäeva. Foto: Mathis Bogens

vaata videot www.bit.ly/laskelaager

7

sõdurilehtJAANUAR 2014 7

Ajateenijast saab vajadusel hea instruktori

Õhutõrjekahur ZU­23 – relv ka mereväelastele

2013. aasta jaanuaris alustas Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis ajatee­nistust 22 noort meest, kellest 17 juba pool aastat hiljem ise instruk­toritena värskeid ajatee­nijaid juhendama pidid.

Kuigi taolise olukorra tingis tegevväelastest nooremall-ohvitseride puudus ning

esmapilgul tekitas idee ajateenija-test kiirkorras instruktorid koolitada kahesuguseid mõtteid, võib eelmise aasta alguses käivitunud pilootpro-jekti pidada edukaks. Taolise projekti puhul on mõistlik vaadata tagasi ning analüüsida, mis ikkagi edu tagas.

Esimesed kuus kuud möödusid noortel meestel õppimise tähe all – enne drillseersandiks (nii kutsuti neid Kalevi jalaväepataljonis) saamist tuli läbida sõduri baasoskuste kursus ja seejärel nooremallohvitseri kursus. Noormeeste koolitamise eest vastuta-sid pataljoni instruktorid, kes seni olid koolitanud missioonidele suunduvat isikkoosseisu. Esmane väljaõpe ehk sõdurioskuste baaskursus läbiti vasta-valt õppekavale, nooremallohvitseride kursusel pandi enam rõhku jalaväe-drillidele ja instruktorioskuste lihvi-misele. Seda kõike selleks, et noorme-hed saaksid 1. juulil eelkutsega saa-buvatele ajateenijatele anda põhiliselt relva- ja välioskuste tunde.

2013. aasta juulikutse – enesekehtestamineJuulis saabusid Tapa linnakusse uued ajateenijad, kes vastavalt plaa-nile pidid pärast baasoskuste kur-sust suunduma nooremallohvitseride kursusele, misjärel neist pidid saama

Suures garaažis on kokku viis lauda, millel asetsevad nõu-kogudeaegsed õhutõrje kahurid

ZU-23. Iga relva juures askeldab kolm-neli inimest, kõlavad haamri-löögid ja kolksatused – käimas on kõrgema sõjakooli mereväe teise põhi-kursuse erialaväljaõpe.

„Mis siin ikka keerulist,” muheleb haamri alumiiniumpoolega vajalikku splinti oma kohale toksiv kadettseer-sant Jaanus Pulk-Piatkowski. „Tähis on see, et kõik õigel ajal õigesse kohta saaks, sest kui miskit ununeb, tuleb relv uuesti lahti võtta.”

Relvaosi on palju, kokku tervelt 26, ja et asi veel keerulisem oleks, siis tuleb neid nii kokku kui ka lahti võtta kindlas järjekorras. „Oleme teinud relva õppe ladusamaks läbiviimiseks

Kalevi pataljoni mehhaniseeritud all-üksuste jaoülemad, jaoülema abid, sihturid ja soomukijuhid.

Alguses vajasid värsked instruk-torid äsja saabunud ajateenijatega tegelemisel tegevväelastest kolleegide toetust – seda nii väljaõppe korral-damisel kui ka distsipliini tagamisel. Kuigi 12 nooremseersandil ja 5 kapra-lil (5 noormeest ei läbinud eksameid) endal polnud distsipliiniga prob-leeme, ei tahtnud mõni juulis saa-bunud noorsõdur oma instruktoreid kuigi tõsiselt võtta: vanusevahe oli olematu ning nii tekkiski mõnikord olukordi, kus noorte allohvitseride närvikava proovile pandi. Sellest hoo-limata suutsid seersandid ja kapralid end ruttu kehtestada ning ülematena maksma panna. Seda enam, et nende antavate õppetundide kvaliteet oli tegevväelaste omaga võrreldes vaat et samaväärne. Viimase saavutamiseks tuli drillseersantidele aga lisaks välja-õppele anda võimalus, vahendid ja aeg hästi teha.

Oma tuba ja linnalubaNii saidki ajateenijatest instruktorid oma käsutusse kaks kasarmutuba,

ka väikese abivahendi, mis on lami-neeritud ja mida saab alati taskusse panna. Seal on ühel pool kirjas lahti-võtmise ning teisel pool kokkupane-mise järjekord,” sõnab mereväelastele relvaõpet läbi viiv veebel Keith Tara-kanov.

Rekord on kaheksa minutitTavalisest relvast erineb see õhutõrje-kahur juba selle poolest, et oluline töö-riist on haamer. Kusjuures haamri üks pool on alumiiniumist ja sellega võib lüüa relvaosasid, teise, rauast poolega antakse aga tõuge vajalikele abista-vatele tööriistadele. Lisaks haamrile kasutatakse relva monteerimisel mitut erivõtit ja varrast, mille kindel ots-tarve peab õppuritel selge olema.

Kõlab uus haamrilöök ja kadett-

võimaldades neil oma koolitatava-test saatusekaaslastest eraldi elada. Samuti anti poistele õigus tundide ettevalmistamisel kasutada isiklikku arvutit ning materjali trükkimisel väe-osa printerit. Ka metsalaagrist lubati juhendajad õhtuks kasarmusse järg-miste tundide materjali komplektee-rima.

Linnalubade osas ei olnud Kalevi pataljon kitsi – kui teenistus võimal-das, lubati instruktorid nädalavahe-tustel koju. Ning et elu liiga üksluiseks ei läheks, said noormehed ka soodus-hinnaga langevarjuhüppeid teha.

Kolm kuud praktikat andis tugeva baasiOktoobris saabusid Tapale Kalevi jala-väepataljoni põhikutsega teenistusse kutsutud ajateenijad, kelle täita jäid eelkutsega kutsutute poolt täitmata jäänud ametikohad. Sügiseste ajatee-nijate õpetamine läks juba libedamalt, sest kolm kuud praktikat, metsalaag-reid ja lugematul hulgal relva- ja muid tunde oli juba läbitud.

Lisaks avanes kapralitel võimalus uuesti sooritada instruktorieksam: pärast mõningaid näidistunde ja

seersant Pulk-Piatkowski pühib kin-daga otsaette tekkinud higi. „Välja-õppel tuleb väga tähelepanelik olla, sest kursuse lõpetab test, kus peame poole tunniga relva lahti võtma ja sama ajaga hiljem ka kokku panema. Kusjuures täiest üksinda,” möönab kadettseersant. Probleemi ta selles ei näe, sest kõige kiirem ajateenija olla relva lahti võtnud vaid kaheksa minu-tiga.

„Härra veebel, tohib korraks?” kutsub üks kadettidest relva hingeelu kõige paremini tundvat veebel Tara-kanovit. „Et meil õpivad siin mereväe kadetid ja mereväe kaader, siis mere-väe tegevväelased on kahuriga juba varem kokku puutunud ja neil tundub see asi lihtsam,” sõnab veebel Taraka-nov samal ajal kadetti abistades.

pataljoni veebli rahuldavat hinnan-gut anti kapralitele nooremseersandi auaste, mis loomulikult mõjus meeste moraalile ja töötahtele igati positiiv-selt.

Enne noormeeste reservi arvamist 2013. aasta novembri lõpus tehti veel viimane rännak, mis kandis nime „Vii-mane samm”. Lõpurännakul külastati veelkord tuttavaks saanud laagri- ja väljaõppekohti.

Enim motiveeris suhtumine22 alustanust jäi sõelale 17, neist oma-korda reservi arvati 14 noormeest. Kalevi jalaväepataljoni meeskonnal on hea meel, et kolm nooremseersanti otsustasid oma elu jätkata tegevväela-sena – lisaks oma ajateenistusalaste ülesannete täitmisele on noortele meestele edasi antud teadmised ja esimeste õppetundidega saadud koge-mused ka edaspidi meie riiki teeni-mas.

Loomulikult oleme tänulikud ka neile, kes küll elukutselise sõjaväe-lase ametit ei valinud, kuid kes enne reservi arvamist usinalt väljaõpet läbi viisid. Kuigi neile anti võimalus õppida ja sõjaliselt areneda, polnud nooremallohvitseriks saamine ja teiste ajateenijate juhendamine mitte nii-võrd privileeg, vaid tõsine kohustus, mille täitmisel kaadriväelased pingsalt silma peal hoidsid.

Kui aga poistelt endalt küsida, mis aitas neil oma tööle keskenduda, siis on mulle vastatud: meeldiv kohtle-mine ning neile kui instruktoritele tehtud erandid olid need, mis moti-vatsiooni üleval hoidsid ja tegutsema panid. Ehk ongi selles viimati kirjuta-tud lauses sees see iva, mis drillseer-santide projekti edukaks tegi.

Rauno Vahimetsleitnant

Sama kahur ka miinijahtijatelMereväe tegevväelaste kokkupuude relvaga tuleneb sellest, et samasugu-sed kahurid on ka mereväe miinijah-tijatel. Laeva vööris asuvat õhutõrje-kahurit eristab õpitavast vaid lafett, mis laevade puhul on hüdrauliline ja puldiga kontrollitav. Neil, mida Tapal kasutatakse, tuleb kahurit mehaani-liselt liigutada ning sihtmärki otsida. Väikesi erisusi on veel, kuid relv ise on täpselt sama.

Nädal aega Tapa linnakus välja-õppel viibivad mereväelased saavad selle aja jooksul baasteadmised õhu-tõrjekahurist ZU-23. Veebel Taraka-novi sõnul on tegemist üsna palju, sest relvaõpe viiakse läbi teemade kaupa ja kohe, kui üks teema läbi saab, lii-gutakse järgmise juurde. Kui ajatee-nijate puhul tehakse drille rohkem ja väljaõpe võib muutuda üksluisemaks, siis kadettidel tiheda päevakava tõttu kindlasti igav ei hakka.

Veebli sõnadega nõustub ka kadett-seersant Pulk-Piatkowski, sest tule-vase ohvitserina tuleb tal arvestada sellega, et tema alluvuses töötama hakkavad madrused oskaksid relva kasutada. „Relva on ju võimatu õpe-tada, kui endal pole aimugi, kuidas see töötab,” naerab kadettseersant.

Mathis BogensKVÜÕA

Mereväekadetid käisid Tapal õhutõrjeväljaõppel.

Ajateenijatest instruktorite ehk drillseersantide üks ülesanne on muuhulgas ka värsketele ajateenijatele rivilist distsipliini õpetada.

FOTO: MATHIS BOGENS

FOTO: KAITSEVÄGI

Eesti ja Prantsus­maa kaitseväe juhid arutasid koostööd Kesk­Aafrika vaba­riigisKindralmajor Riho Terras kohtus 23. jaanuaril Brüsselis Prantsusmaa kaitseväe juhataja admiral Édouard Guillaud’ga, kellega arutas olukorda Kesk-Aafrika vabariigis ning võimalikku koostööd peatselt käivituva Euroopa Liidu sõjalise missiooni raamistikus.

Prantsuse kaitseväe juhataja tänas kindralmajor Terrast Eesti valitsuse toetuse eest ning rõhutas, et Eesti eeldatav otsus saata kriisipiirkonda reaalselt tegutsev võime ja üksus on tähelepanuväärne ja ka tegelikkuses toetav, mitte pelgalt lipu heiskamise missioon. „Eesti kiire tegutsemine aitas kaasa ka Euroopa Liidu kiirele ja tänuväärsele tegutsemisele,” rõhutas Prantsuse kaitseväe juhataja.

Admiral Guillaud andis ülevaate julgeolekuolukorrast Kesk-Aafrika vabariigis ning Prantsusmaa edasis-test sammudest humanitaarolukorra leevendamisel ning stabiilsuse taas-tamisel.

Kindralmajor Terrase sõnul on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu raames tehtav kaitsealane koostöö leiaks reaalse väljundi missioonide näol seal, kus seda kõige enam vajatakse. „Prantsusmaa ning Eesti koostöö missiooni kavandamisel Kesk-Aafrika vabariigis hoogustas vastavasisulist debatti Euroopa Liidus ning on praegu toonud laua taha mitu potentsiaalset panustajat.”

Kindralmajor Riho Terras tutvustas prantsuse kolleegile kavandatava ope-ratsiooni ettevalmistusi ning kinnitas, et Eesti valitsus on riigikogule esitanud vastava otsuse-eelnõu, mille heaks-kiitmisel on Eesti valmis oma rühma-suuruse üksuse ning toetuselemendi lähetama neljakuulisele missioonile alates 28. veebruarist.

SL

Jaanuari alguses teatati, et kaitsevägi ostab lähiaastatel kuue miljoni euro eest luuredroone. Nüüd on selgunud, et ka politsei- ja piirivalveametil (PPA) on droonihange kavas. Droone kasu-tataks peamiselt vaatluseks ja seda nii öösel kui ka päeval. Praegu kasutab PPA piirivalvetaktikas seireseadmeid nagu kaamerad ja radarid ning pat-rulle, selleks on vaja nii inimesi kui ka autosid, see on aga kallis.„Siiski on Eesti piir liiga pikk selleks, et suuta kogu ala tehnikaga ära katta,” selgitas Rando Kruusmaa, PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal. Seega olekski suur abi mehitamata õhusõidudkitest ehk UAV-dest, mida saaks vajadusel kasutada liikumiseks üle üsna suure maa-ala, kus ei ole kaamerat või kuhu patrullil oleks aega-nõudev või lihtsalt keeruline pääseda.

SL

FOTO: UAV.EE

Piirivalve droonid hakkavad piiri valvama

Seda, kuidas on oma­vahel seotud maa­ ja merevägi, ilmestab hästi Tapal õhutõrjekahuri ZU­23 õpet läbiv teine mereväe põhikursus. Väljaõpet on vaja, sest samasugused kahurid on ka mereväe miini­jahtijatel.

sõdurilehtJAANUAR 20148

VÄLJAÕPE TOIMUB BALTIMAADE TUUKRIKOOLISTUUKRIKURSUSED KESTAVAD 6 NÄDALAT01.04.–09.05.2014 LiepājasSOOVIJATEL ESITADA AVALDUS JA CV ALLTOODUD KONTAKTILEKATSED TOIMUVAD 05.–06.02.2014 MEREVÄES

VASTUVÕTUKATSED:• 5000 m jooks ajalimiit 22 min 45 sek• 400 m ujumine ajalimiit 10 min• 25 m vee all ujumine ajalimiiti ei ole• kätekõverdused ajalimiit 2 min• kõhulihaste harjutus (istessetõus) ajalimiit 2 min• ABC test lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel• meditsiiniline kontroll • inglise keele test 65 punkti• vestlus

NÕUDED KANDIDAATIDELE:• läbitud ajateenistus (või ajateenija pärast SBK läbimist)• keskharidus• väga hea eesti keele oskus• inglise keele oskus suhtlustasandil (STANAG 2222)• kohtulikult karistamata• väga hea tervislik seisund ja füüsiline vorm• distsiplineeritud• hea stressitaluvusega

PAKUME:• huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis• osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja riigisisestel miinitõrjeoperatsioonidel• vajadusel inglise keele õpet• keskmisest suuremat töötasu, mis tuleneb väljaõppest, kvali�katsioonist• ujula ja jõusaali kasutamist

ÕPI MIINITUUKRIKS!MEREVÄGI PAKUB TUUKRITE JA MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NINGEDASIST TEENISTUST EOD TUUKRIGRUPIS

Kontakt ja info ltn Priit Kaasikmäe • e-post priit.kaasikmae@mil.ee • tel 717 7135

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 121 õige lahendussõna oli LAEVASTIK

Veepudeli võitis aspirant Kaarel Jaas pioneeripataljonist, mütsi reamees Guido Kuum Kuperjanovi jalaväepataljonist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Tähelepanu!Võida Sõdurilehe soe müts või veepudel!

järgmises lehes

kuulutus ristsõna

Sõda küberruumisSattusin hiljuti vestlema ühe kaasajateenijaga, kes arvas, et Eestile pole kaitseväge vaja. Ta põhjendas seda sellega, et tänapäeval ei sõdita enam lahinguväljal, vaid sõjad peetakse maha küberruumis.

Tol hetkel ei julgenud ma seda väidet pooldada ega ka ümber lükata, kuid see innustas mind

uurima, mida kübersõda endast üldse kujutab.

Julgeolekuanalüütiku PhD Bruce Schneieri sõnul on kübersõda võit-lus küberruumis, mis hõlmab rün-nakuid riigi sõjalise jõu vastu, kui ka tsiviilstruktuuride vastu (näiteks side-süsteemide rivist välja viimine). 2007. aastal korraldati küberrünnakuid ka Eesti vastu, kui pronksiöö rahu-tuste käigus rünnati nädalaid Eesti meedia väljaannete, pankade ning rii-giasutuste veebi lehti. Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves võt-tis need rünnakud kokku järgnevalt: „Need olid esimesed küberrünnakud selles mõttes, et olid suunatud riigi vastu, need olid tellitud, see tähendab organiseeritud, ning need olid polii-tilised, seega omamoodi sõjategevus, kuigi kaugel tegelikust kübersõjast.

Toona ei soovinud peaaegu keegi seda tunnistada.”

Kui Eesti vastu suunatud küber-rünnakud olulist kahju ei tekitanud, vaid pöörasid probleemile pigem tähelepanu, siis aasta hiljem kasu-tas Venemaa samalaadseid teenuse-tõkestusrünnakuid Gruusia vastu. Need olid aga juba koordineeritud sõjaliste operatsioonidega, et häirida riigi toimimist ning näidata Vene-maa üleolekut. Arvatakse, et Vene-maa poliitiline otsus oli mitte rünnata objekte nagu naftatöötlus- ja elektri-jaamad, mille rivist välja viimine oleks tekitanud laastavaid tagajärgi. „Nad näitasid, et suudavad neid rünnakuid korraldada. Nad näitasid, et on suute-lised tegema rohkem,” kommenteeris juhtunut USA küberkonfliktide üksuse

luureohvitser John Bumgarner.Kui eelnevalt kirjeldatud teenuse -

tõkestuse rünnakud muutsid vaid veebiteenused kättesaamatuks, siis pahavara abil saab rivist välja viia ka olulisi strateegilisi objekte. Näiteks raporteeris Wall Street Journal 2009. aastal, et Hiina ja Venemaa küber-kurjategijad on nakatanud ühend-riikide elektrivõrgu, nii et seda saab interneti vahendusel välja lülitada. Erinevalt eelmistest näidetest ei ole selle ründeakti taga ilmselt riiklikud organisatsioonid, kuid see näitab, kui haavatavad on strateegiliselt olulised punktid küberrünnakutele. USA bri-gaadikindrali John A. Davise sõnul on elektri võrgu nakatamine kui kaudne oht oluline, sest paljud USA armee süsteemid baseeruvad tsiviilinfrast-ruktuuril. Seega kahjustaks elektri-võrgu ekspluateerimine ka sõjaväe toimimist.

Nagu näha, siis kübersõjast üksinda jääb riikide kukutamiseks väheks, kuid koos militaaroperatsioo-nidega võivad küberrünnakud olla muljetavaldava mõjuga ning muuta sõja tulemust. NATO küberspetsia-list dr Thomas Rid võttis kübersõja kokku järgnevalt: „Kübersõda on nagu online-kohting: lõpuks ei loe see, mis juhtus võrgus, vaid see, mis juhtub reaalsuses.” Seega on kaitse küber-rünnakute vastu küll riigi julgeoleku seisukohalt oluline, kuid ei asenda veel kaitset füüsilise rünnaku vastu.

Jaanus Jaggo

sudoku

Esialgsed rünnakud Eesti vastu ei olnud tehniliselt keerukad, piirdudes rämpsposti ning kübervandalismiga. Ründetaktikat ja vahendeid muudeti jooksvalt, et takistada rünnete blo-keerimist.

FOTO: KAITSEVÄGISudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Puzzle 1 (Hard, difficulty rating 0.65)

9 4 7 5 2 3 8 6 18 1 2 9 7 6 5 4 36 5 3 1 8 4 2 9 74 6 5 7 1 8 3 2 91 3 9 6 5 2 7 8 42 7 8 3 4 9 6 1 57 2 1 4 6 5 9 3 83 8 4 2 9 7 1 5 65 9 6 8 3 1 4 7 2

Generated by http://www.opensky.ca/~jdhildeb/software/sudokugen/ on Wed Jan 8 11:54:55 2014 GMT. Enjoy!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

Eesti kaitsevägi ostab lähiaastatel miljonite eurode eest droone. Teeme nende plaaniga tutvust ja kohtume Eesti droonitootjatega.

Viskame ühe omadest kartsa! Sa küll tead sellest karistusest, kuid kas sa ka tead, mis elu ja millised toimingud käivad kartsa juurde? Saadame ühe meediasõduri vahipataljoni kartsa ja toome meeleolud ka teieni.

Elister Kangur

FOTO: UAV.EE