ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk

Nr. 2318 11. august 2012 asutatud detsember 1947

Reedel 3. augusti õhtul toimus Londonikesklinnas ‘Cape’ baaris Eesti Gildi pooltkorraldatud suur olümpia pidu. OsalesidEesti peaminister Andrus Ansip, suursaadikAino Lepik von Wirén, eesti olümpiamees-konna sportlased ja ka paljud eestlased niikodumaalt kui ka Londonist ja ümbrus-konnast. Peaminister avas peo lühikesekõnega ja kutsus üles kõiki eestlasi toetamaeesti olümpiakoondise suurimat medali-lootust kettaheitjat Gert Kanterit, kesalustab järgmiste päevade jooksul oma elutähtsamat võistlust.Eesti Häälel oli õnne peaministri AndrusAnsipi käest paluda muljeid niiolümpiamängude kui ka Suurbritanniakohta: “Elamused siiamaani on vägapositiivsed. Olümpiamängud on suure-päraselt korraldatud ja kontseptsioon onväga hea. On näha, et on palju õpitud niiajaloost kui ka teistelt riikidelt. Mängudjätavad kindlasti hea pärandi tulevastele

põlvkondadele. Kohtasin taas DavidCameroni ning enda rõõmuks olen jõudnudka käia väljaspool Londonit – Bath’isStonehenge’is, ja Oxford’is.”Eesti olümpiameeskonna sõudja KasparTaimsoo mainis, „Mul on rõõm näha, etEESTLASI on Londonis nii palju ja Eesti lippon kõrgel !!”Küsisime ka teistelt peost osalejateltarvamusi olümpiamängude kohta. All poolon mõned kommentaarid nii kohalikelt kuika kodueestlastelt.„Hea Eesti Hääl, Täna 03.08.2012 käisinvaatamas sõudevõistlusi. Kõik onkorraldatud suurepäraselt ja hästi.Turvakontroll läks ladusalt ja ära võeti ainultnuga ja veiniavaja!”Anon„Uhke on olla eestlane kui eesti sportlasedon võistlemas Londonis Olümpial!”Londoni eesti seltskond

“The opening ceremony was a bit strange.It’s awesome that Great Britain has wonloads of medals. The Olympics has meantthat my future father-in-law has come toLondon so that’s great!” Michael S.„Londoni Olümpiamängud on olnud toreelamus, mis on koju kätte tulnud. Väga hästiorganiseeritud – transport ei näe ülekurnatud olevat. Eestlased on olnud vägatublid ja eesti pidu on olnud väga tore. Tekibtore ühtse rahvuse tunne!”Kadri„Olümpiamängud Londonis on esimesed,mis ‘koju’ kätte on tulnud. Naudin neid täielrinnal, tunnen rõõmu paljude eestlastegakoos rõõmustamisest eesti sportlastesaavutuste üle ning olen siiralt rõõmus jatänulik, et nii palju inimesi eestlasteolümpiapeole tulid. Aitäh!”Kadi, Eesti Gild Londonis„Väike rahvas peab olümpiamänge toetama.”Anon

Avatseremoonia oli parim näide sellestkuidas ÜK on avatud maailmale ja suudabsamas ühte hoida.”Anon„Need on minu esimesed suveolümpiamängud ja seda melu ningemotsioone ei olnud võimalik kodus ettekujutada. Endise tippsportlasena loodanikka vähemalt ühte medalit ! Peale tänast onsurve Gert Kanteril. Õnneks on siin nii paljukohalikke eestlasi ja ka Eestis kohalesõitnuid, et toetus on tal olemas.”KristelPidu kestis keskööni ja lahkusime kindlatundega, et eestlased Londonis naudivadolümpiamänge täies mahus. Ainuke asi missenini (6. aug) puudub on olümpia medaleestlastele aga loodame, et see olukordvarsti paraneb. Eesti Hääl soovib GertKanterile ja eesti olümpiameeskonnaleõnne ja jõudu võistlemiseks!Reet Järvik ja Toomas Ojasoo

Suurbritannia peaminister David Cameronkülastas 20 juulil Camp Bastionis Eesti üksust, ettänada Afganistani missioonil teenivaid Eestisõdureid suurepärase töö eest.“Eesti sõdurid on vaprad ja professionaalsed,suur tänu teile hea koostöö eest,” ütles CameronEesti kaitseväelastel kätt surudes.Eesti peaministri Andrus Ansipi ja Suurbritanniapeaministri David Cameroni kahepoolselkohtumisel kinnitasid valitsusjuhid, et Eesti jaSuurbritannia koostöö partneritena NATOs jaühisel sõjalisel välisoperatsioonil Afganistanis onolnud väga hea.Peaministrid tõdesid, et võrreldes 2006. aastaga,mil nii Cameron kui ka Ansip Afganistanikülastasid, on olukord riigis läinud märkimis-väärselt paremaks – Afganistani armee japolitsei on muutunud tugevamaks ning kohalikelelanikel on tekkinud usaldus nende vastu.See annab lootust, et 2014. aasta lõpuks onAfganistani riik piisavalt stabiilne ja rahumeelne,et NATO saab seal oma sõjalise operatsioonilõpetada.Pärast kohtumist sõid peaministrid üheskooskaitseväelastega sõduriõhtusööki. Postimees

David Cameron endsHelmand visit atCamp Bastion withEstonian AndrusAnsip, Estonian andBritish troopsThe Prime MinisterDavid Cameronconcluded his visit toHelmand Province,Afghanistan withdinner in the canteenat Camp Bastion withEstonian PrimeMinister Andrus Ansipand Estonian andBritish troops

The visit reflects the close relationshipbetween Estonia and the UK – who havebecome firm allies working together on arange of defence issues. Estonian andBritish troops are currently working sideby side as part of the InternationalSecurity Assistance Force (ISAF) TaskForce in Helmand and the two nations’forces have fostered a great deal ofmutual respect.There are currently 165 Estoniansoldiers deployed in Afghanistan, mainlyin Northern Nad-e-Ali – a district that hasbeen under British leadership and whichis now in transition to Afghan army lead.Estonian and UK troops also collaboratein the Provincial Reconstruction Teambased in Lashkar Gah where theEstonians provide police mentors and acivilian health advisor.The UK has agreed to provide £70m ayear to support the funding of Afghansecurity forces beyond 2014 whileEstonia committed to provide $500,000at the Chicago NATO Conference in May.

C A M E R O N J A A N S I P A F G A N I S T A N I S

U U E D T A K S O R E E G L I D T A L L I N N A SAlates 1. septembrist peab taksojuhtTallinnas teavitama reisijat enne sõidualustamist võimalikust maksumusest, aga kapanema taksos nähtavale kohale selgeltloetava ja arusaadava hinnakirja.Takso-juhtide kohustus teavitada klientisõidu maksumusest juba enne sõidualustamist aitab välistada ebameeldivaidüllatusi ja eelkõige väliskülaliste koorimist.Linnavolikogus kinnitatud Tallinna taksoveoeeskirja kohaselt on taksojuht kohustatudandma sõitjale taksomeetri printeril trükitudkviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja

registrikood, mootorsõiduki registreerimis-märk, teenuse osutamise kuupäev ningsõidu alguse ja lõpu kellaaeg, tariifid,osutatud teenuse maht ja maksumus kõigikasutatud taksoteenuste tariifide kaupa ningüldmaksumus. Eeskirjas on täpsustatud kanõudeid taksojuhi riietusele ja käitumisele.Ta peab kandma korrektset ja kohast riietust,mitte näiteks spordidressi, käituma viisakaltja mitte suitsetama taksos või lubamasuitsetada taksosviibijail. Taksojuhi kohus onabistada sõitjaid pagasi paigutamisel ningsõita sihtkohta lühimat teed või sõitjasoovitud marsruudil. delfiParemalt vasakule - Eesti peaminister Andrus Ansip, Inglismaa Eestlaste Ühingu esimees

Toomas Ojasoo, Eesti Hääle toimetaja Reet Järvik

ESTONIAN AIR LÕPETAB LENNUD LONDONISSEEstonian Air katkestab mitmeks kuuksalates oktoobrikuu keskel Londoniotselennud Tallinnast. Ka lõpetaksehooajalised lennud Kajaani, Thbilisisse,Hannoveri, Nizzasse ja Veneetsiasse.Estonian Airi juhatuse esimehe TeroTaskila väitel otsustas firma ajutiseltLondoni lennuliikluse peatada, sestvahetab senise Boeing 500-737 kahe uueEmbraer E190 lennuki vastu, millest ükslisandub lennukiparki veebruarist."Londoni lennud taastatakse niipea, kuisaame uue lennuki," ütles firma esindajaIlona Eskelinen. Lennufirma taasavabtihedama graafikuga Londoni liini 2013.aasta kevadel.Tõenäoliselt on aga otsuse tagaebaõnnestunud katse vahetadalennujaama, kuhu Estonian Airi lennukidLondonis maanduvad. Ettevõtte nõukoguliikme Valdo Randpere sõnul on nõukogukoosolekul arutusel olnud mõte vahetadasenine Gatwicki lennujaam suurema jamõjukama Heathrow’ vastu. See poleõnnestunud ja firma on praegu olukorras,kus oktoobrist kevadeni ei toimu enamlende ka Gatwicki jaama.Taskila märkis, et ei saa eitada egakinnitada plaani lennata Gatwicki

lennujaama asemel Heathrow’sse. „Mavõin ainult öelda, et otsime aktiivseltvõimalust opereerida Londoni liinil paremagraafikuga kui seni,” lausus ta. „Lennuliiniajutine peatamine mõjutab kliente ja mehoolitseme nende eest.”Randpere sõnul oli Heathrow’sselendamisest juttu kolm-neli kuud tagasi,kuid probleemiks on see, et seal vaba jasobiva koha leidmine nõuab aega, sestLondon on oluline sihtkoht ka teistelelennufirmadele. delfi

Estonian Air is withdrawing their LondonGatwick-Tallinn service from mid Octoberonwards and hopes to restart flights nextspring with two new Embraer E190 planes.But all is not lost!!……………Easy Jet will be starting a new service fromLondon to Tallinn on October 28th. Theirflights from Stansted will be discontinuedand replaced by a service four timesweekly from Gatwick. The flights will departGatwick at 8.05 a.m. on Mondays,Wednesdays, Fridays and Sundays,returning the same day from Tallinn(departure time 13.30). Currently faresfrom Gatwick to Tallinn start at just £34.99(including taxes), returning for £17.99!

O L Ü M P I A P I D U L O N D O N I S

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 11. august 2012

T O I M E T A J A V E E R GKauaaegne IES Tuleviku liige Linda Lembravestles hiljuti Eesti Häälega lapsepõlvemälestustest, karjäärist, perekonnast jaeestlusest.

Sa sündisid Londonis ja juba noore lapsenaosalesid ning esinesid Londoni Eesti Majaüritustel. Palun kirjelda oma mälestusisellest ajast.Lapsena esinesin kaks korda aastasLondoni Eesti Maja üritustel – emadepäevalja jõulupuul. Londonis oli minuvanuserühmas ainult väike grupp lapsi.Alguses organiseeris ettekandeid prl. SalmePruuden oma venna Juhaniga. Siis esinesintihedamini omaette kas balletitantsuga võideklamatsioonidega. Hiljem tegelesidnoorte esinemistega hr. August Taru jatema abikaasa Anne Vageström-Taru. Hr.Taruga tegime päris põnevaid näidendeid javahel ta ise esines ka meiega koos. Mulleon kõige rohkem meelde jäänud näidend„Pille on eksinud“, kus mul oli peaosa. Seeoli ainukene kord elus kui laulsin soolotrahva ees – olin umbes kümne aastane. Maei ole kunagi unustanud kui hirmuäratav seemulle oli! Sellest ajast saadik pole makunagi publiku ees üksinda laulnud.Kõige suurem au oli kui tuntud kirjanik GertHelbemäe kirjutas minu jaoks ühe-lapsenäidendi „Kelleks ma tahan saada“. Esitasinseda kõigepealt Londonis. Hiljem viisid hr.Helbemäe ja tema abikaasa Are muHollandi. Esinesin Rotterdam’i Eesti Majassama näidendiga. Suureks kahetsuseks onmul, et kaotasin ära näidendi käsikirja.Peale hr. Helbemäe surma tahtis Are sedakäsikirja minu käest tagasi saada agakahjuks ma enam ei leidnud seda. Ajad olidsiis teistsugused ja ei olnud nii lihtnekoopiaid teha.Kas sa käisid Londoni Eesti koolis?Kui ma olin laps ei olnud enam Londoniseesti kooli. Aga kui olin juba umbes 17–18aastane, alustas Enn Saluveer uuestilühikeseks ajaks eesti keele O- Levelikursust. Siis käisime endises EestiSaatkonas (Queens Gate’is) eesti keeletundides. Olin alati kodus vanematega eestikeelt rääkinud, nii et arusaamine jasõnavara oli mul juba olemas – tunnidaitasid aga minu eesti keele lugemist jakirjakeelt. Eksamil sain A kraadi.Kas käisid Inglismaa eestlaste lastesuvelaagris?Käisin ainult üks kord lapsena suvelaagris –kui olin umbes 9–10 aastane. Minu kõigeparem sõbranna koolist (inglanna) tuli kaminuga kaasa. Arvan, et selle tõttu ei olnudsee nii positiivne elamus kui oleksin olnudainult eesti lastega koos. Tunnen nüüd, etpidin selles suvelaagris kuidagi oma eestipärituolu alla suruma.Läksin alles uuesti tagasi kui olin 17.aastane 1977 aastal. Sel ajal toimus pealelastelaagrit Eesti Noorte grupi (nüüd IESTulevik) nädalaajaline laager HothorpeHallis. See meeldis mulle juba rohkem kuilapsepõlve suvelaager. Nädala lõpupoole –kui ma mäletan õieti - käisime LeicesteriEesti Majas, kus esinesime kontserdiga.

Väljaarvatud sinu isa, kes mõjutas sindkõige rohkem lapsena/noorena ja andissulle tahet olla ja püsida eestlasena?Lapsena mõjutas mind kõige rohkemminu ema. Oli tema, kes viis mind EestiMajja ja kes ergutas mind eesti üritustelesinema. Oli ka tema kes vedas mindtantsutundi. Hiljem saatis ta mind„Elocution’i“ tundidesse kui ta äkki taipas,et hakkasin lõuna London’i (Cockney)murrakuga inglise keelt rääkima! Minuvanemad olid alati hoidunud minule iseinglise keelt õpetamast. Nad kartsid, etõpin „pidgin“ inglise keelt ja olidveendunud, et kool õpetab mulle keeltparemini.Isa oli tihti ära merel (ta oli meremees) kuima väike laps olin nii, et olime enamusesainult kahekesi emaga kodus. Ema suriumbes nädal aega peale minu 12. aastastsünnipäeva.Ma arvan nüüd, et rääkisin rohkem eestikeelt kodus, kuna olin ainuke laps. Minumeelest on kergem hakata inglise keeltkodus rääkima kui on olemas ka õde võivend. Tuled koolist koju ja on kohe keegikellega saab inglise keelt edasi rääkida.Aga inglise keelt ei oleks ma saanudmingil juhul oma vanematega rääkida,kuna see oleks tundunud täielikult vale.Sinu isa August Lembra oli endine EestiHääle toimetaja. Kas sa aitasid tedaajalehe väljaandmisega ja artiklitekirjutamisega?Isa tahtis väga, et Eesti Hääles oleksrohkem Inglismaa eesti noorte uudiseid.Selle tõttu ergutas ta ka mind artikleidkirjutama. Ta aitas mul kirjutada artikleidürituste kohta, kus ma olin osalenud. Talleväga meeldis ka natuke huumorit ajalehtepanna. Koos tegime veel ajalehe osa„Kes? Kus?“ - kus tõstsime esileInglismaa eesti noorte uudiseid.Käisin paar korda koolivaheajal abiksEesti Hääle pakkimisel. Lehepakkimineoli pensionäridele seltskondlikukskokkutulekuks s.t. võimalus neil vesteldaning kohvi juua!Tell us something about your work andcareer?After graduating from BirminghamUniversity with a BSc in MedicalBiochemistry, I worked for over 10 yearsin medical and scientific book publishing.For the past 15 years I have worked withinmedical communications agencies, whowork with the pharmaceutical industry toinform and educate doctors and otherhealth professionals about newtherapeutic advances while potentialdrugs are in development. I am a medicaleditor and production manager. My rolehas also included editing manuscriptsahead of submission to medical journals,formatting and editing slides for satellitesymposia at major medical congresses,and managing the layout and printing ofvarious booklets and other materials.I recently took the decision to leave mypermanent job and set up in a freelancecapacity. I’ve wanted to work for myselffor a long time but, sadly, it is only nowthat my children, Martin and Jessica, aregrown up that I feel I can take the gamblefinancially. I wish that this could havebeen possible when they were little sinceI feel I was an absent mother too often.I’m currently taking a few months off,before I start pursuing work actively whileI set up my business. It’s a goodopportunity to take stock of where I am inmy life and to decide what I really want todo in the future. Agency life wasextremely hectic, and the expectation wasthat people would work long hours, oftenhaving to meet totally unrealisticdeadlines.Millal sa esimest korda Eestis käisid.Milline tunne oli sul?Käisin koos lastega esimest korda Eestis2004. aastal.

Kallid lugejad!Augustikuu on traditsiooniline aeg

puhkamiseks – ilus suve aeg kui onvõimalik igapäevase elu kiirest tempostnatukene aega maha võtta ja lõõgastuda.

Suurbritannias aga on selle aastaaugustikuu eriti tegevusrikas Londonistoimuvate Olümpia ja ka paraolümpiamängude tõttu. Eks paljud teist onvaadanud pidevalt telekat ja jälginud huvigamaailmaklassi sporti. Eriti märkimisväärneon olnud kogeda, kui hästi on senini britisportlastel läinud.

On ka eestlasi Suurbritannias, kes eipuhka augustikuus, kuna valmistutakseInglismaa eesti laste suvelaagriks ja kaRahvapeoks. Nii Inglismaa EestlasteÜhingu kui ka IES Tuleviku liikmed töötavadjuba ammu koos nende ürituste heakskordaminekuks. Need ennastsalgavad javäsimatud isikud ohverdavad palju vabaaega, et töötada vabatahtlikult eestlasteheaks Suurbritannias.

Sel aastal on 40 last registreerinudlastelaagrisse nii Inglismaalt, Eestist kui kaSaksamaalt. Ettenähtud ajakavas on

keeletunnid, kunstiõpe, rahvatants,laulmine, sport, ühismängud ja veel paljumuud.

Laagrilapsed esinevad Rahvapeol lauluja rahvatantsuga ja Eestist tuleb esinemaViljandi Gypsy Jazz, kes pakub meileomapärast jazzimuusika naudingut nii eestikui ka inglise keeles. Päeva jooksul on veelpalju huvitavat ja mitmekesist – ühislaulud,loterii, superloterii loosimine ja õhtune tants.

IEÜ JA IES TULEVIK KUTSUVAD TEIDRAHVAPEOLE LAUPÄEVAL 18.AUGUSTIL JA LOODAVAD VÄGA, ETSAATE SELLEST SUURÜRITUSEST OSAVÕTTA. EESTLASED JA EESTI SÕBRAD- OLETE KÕIK OODATUD!

WE ARE LOOKING FORWARD TOWELCOMING YOU ALL TO THE‘RAHVAPIDU’ ON SATURDAY 18THAUGUST. MAKE SURE YOU DO NOTMISS THIS MAJOR EVENT FORESTONIANS AND THEIR FRIENDS INTHE UK!Nägemiseni Rahvapeol laupäeval 18.augustil!Reet Järvik, Toimetaja

I N T E R V J U U L I N D A L E M B R A G A

Oli väga emotsionaalne ja liigutav kohatasugulasi, kellest ma olin eluaeg ainultkuulnud. Kõik minu sugulased Inglismaalolid siis juba ammu surnud. Hea oli teada jatunda, et mul ikka veel sugulasi oli. OlimeEestis talve ajal – nii lapsed kui ka minapolnud elus nii sügavat lund näinud egakogenud!Kui tähtis on olnud I.E.S. Tulevikuorganisatsioon sinu elus?Tulevikul on olnud tähtis koht minu elussellest alates kui esimest korda käisin EestiNoorte suvelaagris 1977. aastal. Olenleidnud palju häid sõpru selles grupis.Tuleviku liikmed on mulle nagu sugukond –eriti, kuna mul omal pole enam sugulasiInglismaal ja nendega läbikäimine on mulleeriti tähtis. Tulevik annab mulle kavõimaluse eesti kultuuriga kokku puutuda.Sul on kaks täiskasvanud last – kuidas oledüritanud neid kasvatada eesti vaimus?Minu lapsed on juba lapsepõlvest saadikvõtnud osa eesti üritustest. Viisin nad, naguminu ema viis mind, Londoni Eesti Majja –eriti jõulupuudele kui nad veel pisikesedolid.Nad hakkasid juba beebidena CatthorpeManoris Tuleviku nädalalõppudel ja lastesuvelaagrites käima. Kuna nad on jubatäiskasvanud, on nad nüüd lastesuvelaagris kasvatajatena. Nad on alativõtnud osa suvelaagri konsertidest – nadlaulavad kooris ja tantsivad rahvatantsu niinagu mina ka tegin kui noorem olin. Eestluson nii neile, mulle kui ka nende lahkunudeesti päritoluga isale Victorile alati olnudväga tähtis. Kui nad koolilapsed olid, siis olieestlus midagi erilist, mida nende koolisõpradel ei olnud. Ka nendele on IESTuleviku liikmeskond nagu perekonnaks.Nende mõlemi parimate sõprade hulgas onkolmanda generatsiooni eestlasi, kelleganad koos üles kasvasid.Kuidas sulle meeldib vaba aega viita?Kui käisin tööl oli mul vähe vaba aega. Nüüdüritan paremini oma elu tasakaalustada.

Proovin rohkem oma tervise eest hooltkanda – teen joogat ja käin tihedaminijalutamas. Olen umbes neli aastat elanudpõhja Inglismaal, Manchesteris – siin ligidalon palju ilusaid maakohti, kus mulle meeldibjalutamas käia.Kui olen kodus, meeldib mul lugeda jamuusikat kuulata. Mõnus on ka internetisaega veeta – olen hiljuti hakanud „tweetima“ja „bloggima“. Üritan nüüd rohkemkokakunsti harjutada ja proovin ka natukeaiatööd teha. Mulle meeldib ka sõpradegasuhelda. Minu ema Lehte oli kunstnik –tahaksin proovida ise ka maalida nüüd kunamul on rohkem vaba aega.If you were invited onto ’Desert Island Discs’which CD, book and luxury item would youchoose to take with you?Over the years I’ve often listened to theprogramme and wondered what choices Iwould make. I find that sort of decision nighimpossible, because each day all mychoices change. My taste in music isextremely eclectic and depends on mymood. Today, I would choose Alicia Keys’album “The Element of Freedom”, to whichI would dance round the island (and singalong at the top of my voice – as there’d beno-one there to hear!). However, on anotherday it could equally be Kings of Leon or oneof Puccini’s operas. I think I’d like to learnsomething new on the island, so can I havea book on astronomy – something glossywith lots of pictures – with a telescope? Formy luxury, could I have a supply of reallygood red wine, some candles and acomfortable armchair? At night, I would sitsipping wine by candlelight, watching thestars through my telescope. Is thatcheating?Yes, of course you are cheating but we’ll letyou have all of that anyway! Suur tänu SulleLinda põhjalikkude vastuste eest! EestiHääl soovib Sulle õnne uuel tööpinnal.Loodame ka tulevikus Sinuga koostöödarendada.Reet Järvik, Toimetaja

2012. a esimise kvartali seisuga on euroalaliikmesriikide keskmine võlatase 88,2%SKP-st, (Gross National Product) Eestiriigivõlg on endiselt väiksem.Keskmine riigivõlg euroalaole eelmiseskvaratlis 87,3% SKP-st ning aasta tagasi86,2%.Suurim riigivõlg oli I kvartali lõpus Kreekal(132,45%), Itaalial (123,3%), Portugaklil(11,7%) ja Iirimaal (108,5%) ning väiksemEestil (6,6%) ja Bulgaarial (16,7%).Suur Britannia võlg oli 86,4%.

E U R O A L A R I I K I D EV Õ L A K O O R E M T Õ U S I S

Musta lindi päev märgib Molotov-Ribbentroppakti allakirjutamist 23. augustil 1939. Paktsõlmiti fasistliku Saksamaa ja NõukogudeVenemaa vahel ning selle tulemusena saidpaljudest neil aladel elanud inimestestjulmade represseerimiste, mõrvamiste jagenotsiidi ohvrid.Londonis Hyde Pargis  toimub 25. augustilkell 15.00 Leedu Noorte organisatsioonipoolt korraldatud Balti Keti 23-andaaastapäeva tähistamine koos piknikuga.

2 3 . A U G U S T - M U S T AL I N D I P Ä E V

11. august 2012 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

S P O R T - O L Ü M P I A M Ä N G U D

Isamaa Res Publica Liidu (IRL) Kesklinnaja Lasnamäe osakonnad kutsusid maialguses ettekandeõhtule Tallinna vana-linnas, kus Eesti julgeoleku olukorrasträäkisid selle ala asjatundjad Leo Kunnasja Eeri-Niiles Kross. Mõlema kõnelejaarvates on Eesti julgeolek viimastel aastatelnõrgemaks muutunud ja seda mitmelkokkulangeval põhjusel. Venemaa presidentPutin pole kunagi väitnud muud, kui et temaja Venemaa sihiks on taastada lagunenudNõukogude Liit ja venelaste mõju endistesliiduvabariikides. Aga Putini ambitsioonidulatavad ka kaugemale, kuna ta sooviblõhestada NATOt ja Euroopa Litu, mh gaasitärnimise kaudu teha Lääne-Euroopa riigidvenemaast sõltuvaks.Pidev psühholoogiline sõdaVenemaa mõju taastamine ja laiendaminesaab toimuda nii sõjaliselt, nagu hiljutiGruusias ja mujal Kaukaasias, venevähemuste desinformeerimise ja „kaitsmise”kaudu nagu Balti riikides, või majandusekaudu, nagu näiteks Nord-Streamigaasijuhtmetega seotud lepingutega.Majanduse kaudu on juba tugeva surve allUkraina ja Läti. Psühholoogiline jamajanduslik sõda Balti riikide vastu onmuutunud igapäevaseks harjumuseks.Naaberriikide kirjeldamine vaenlastena ontuntud viis põhjendada autoritaarsekeskvõimu tugevdamise vajadust. EestiVälisministeerium jälgib hoolega kõikiVenemaa provokatsioone, aga enamastiloobub vastureakstioonidest, seegahoidudes paljudest avalikest konfliktidest.Vene sõjavägi kosubErilist muret Eestile tekitab just Läti ohtlikolukord. Lätis elab ligi 50% venelasi, kellekätes on suurem osa riigi majandusest.Lisaks on Lätil vaid väikne palgaarmee, miskuidagi ei suuda takistada võimalikkukallatungi, või provotseeritud sisekonfliktipuhul, „rahuvalveäksusi” ida poolt.Arvestatakse, et venemaa suudab täna-päeval pikemat aega ülal pidada ja teenidaühte 60 000 mehe suurust lahingüksust,kuigi neil peale mobilisatsiooni muidugi onpalju suuremad ressursid, rääkimataaatomipommidest ja muust sõjatehnikast.Venemaa tugevdab oma sõjaväge, samalajal kui lääneriigid vähendavad. Edukasõjalise rünnaku jaoks vajavad venelasedumbes neljakordset arvulist üleolekutvaenlasest.Nõrgem USAMuret tekitab ka USA areng niikaitsepoliitiliselt kui ka majanduslikult, kusriigi võlgnevus pidevalt tõuseb japeamiseks võlausaldajaks on kommunistlikHiina. Ka USA kärbib oma riigikaitseeelarvet ja arvatakse, et USA varsti suudabosaleda vaid ühes regionaalses konfliktiskorraga. USA riiklikud huvid on üha rohkemsuunatud Vaikse Okeaani piirkonda ja huvitoetada finantskriisis vaevlevat Euroopatväheneb. Seega – kui USA on seotudkonfliktidega Aasias, võib võimuahneVenemaa võrdlemisi segamatult laiendadaoma piire ja võimu Euroopas.Läti must stsenaariumVõiks arutada võimalikku arengut Lätis, kusVenemaa FSB (KGB järeltulija) abigasobival ajal võib provotseerida etnilisekonflikti, kus tapetakse hulk inimesi, millepeale Läti venelased kiiresti kutsuvadkohale vene „rahuvalvajad”. Eeldades, etUSA ja NATO juba on seotud konfliktidegamujal, pole üldse kindel, et hakatakse pikaltläbi rääkima ja kompromisse otsima, mille

tulemusena võib Lätis tekkida olukord nagupraegu on Abhaasias või Lõuna-Osseetias,mis sisuliselt on Venemaa okupeeritudGruusia alad. Ja kuidas peaks Eesti NATOliikmena antud olukorras reageerima?Abhaasiast vaikitaksePool aasta tagasi oli mul võimalus vesteldaühe Kaukaasiast tulnud eestlasega ja kuiküsisin olukorra kohta Abhaasias, sainvastuseks: - Saage aru, Abhaasias meilpole ühtegi probleemi! Kui kordasin omaküsimust, sain kelmika vastuse: - Kui meilkeegi küsib teist korda, siis ta saab laks-laks vastu nägu koos küsimusega – kasnüüd saite aru? Meil pole Abhaasias ühtegiprobleemi!Desinformeeritud venelasedTähtis osa Venemaa survest Balti riikidelekäib desinformatsiooni ja valesüüdistustekaudu oma venekeelsete ja venemeelseterahvuskaaslastele Eestis, Lätis ja Leedus.Valdav enamus venelastest elab vene-keelses inforuumis ja vaatab ainultVenemaa Putini kontrollitud televisiooni-saateid. Kui toimuvad valimised Venemaal,siis enam-vähem kõik vene kodanikudEestis hääletavad Putini ja Eesti kodakond-susega venelased Edgar SavisaareVenemaa erakonna poolt, kellel onkoostööleping Putini Ühtse Venemaaerakonnaga. Kui Tallinnas igal kevadeltoimub venelaste „Suure Isamaasõja” jaseega Eesti okupeerimise mälestamine,siis on pronkssõdur ja lähem ümbrusSõjaväe kalmistul üle kuhjatud punastenelkidega. Eesti venelaste lojaalsus EestiVabariigi vastu on enam kui küsitav.Eesti olukord suhteliselt heaVaatamata kõigiele on Eesto olukord siiskisuhteliselt hea, kuna Eestis pole üldisekaitseväeteenistuse kohustuse asemeleloodu väikest palgaarmeed, nagu Lätuis jaLeedus. See annab riigikaitse alal teadmisisuurele osale rahvast ja tõstab üldistkaitsetahet. Lisaks on Eestil võrdlemisi healtasemel Kaitseliit oma territooriumi esma-seks kaitseks. Ja peamine lootus jääb ikkaNATO lepingu artiklile nr 5, kus NATOlubab abistada igat liiget, kes satub võõrriigirünnaku objektiks.Aho Rebas, ‘Rahvuslik Kontakt’, Rootsi.NATO exercises in the BalticFrom 10 to 22 June USA-NATO joint forcesconducted the largest multi-national militaryexercises in the Baltic Sea area.Approximately 2,000 troops from sevenNATO nations, USA, Britain, France,Canada, Estonia, Latvia and Lithuania,participated in training to "engage theenemy, as they overcome challenges ininteroperability ".The former Soviet republics of Estonia,Latvia and Lithuania are the rotating sitesfor such exercises and share resources tomeet the training requirements of units. Inpursuing operational cohesiveness, thesenations expect to achieve vastimprovements in their respective defencewhich allow them to be prepared to addressboth national and international crisisevents.Live-fire and field training exercises wereconducted  at  the  Ādaži  Training  Area  inLatvia and other events were held inEstonia. A U.S. Army Europe report of thesimulation held at the Tapa Training facilitysaid: "Working cooperatively with alliedpartners, the Estonian forces are exercisinga combat action scenario in a fictitiouscountry that is undergoing civil unrest andfacing an invasion by neighbouring foreignforces sympathetic to the civil unrest." Thescenario used for the exercise wasdescribed as a crisis in a fictitious nationnamed Arcadia which "affects the entireregion." Though separated from the BalticSea by Lithuania, Belarus could well be thescenario's Arcadia.The Baltic Sea region is an expandingtheatre for Pentagon and NATO operations,including the opening of a NATO cyberwarfare centre of excellence in Estonia.

E E S T I M U R E T T E K I T A V J U L G E O L E K

Eesti Hääles - 50. a tagasi 17. august 19621947 aastal tuli Joh. Lass Saksamaalt, seljataga Tartu all omakaitse mehenahaavatasaamine, Inglismaale. Maha olijäänud isalt päritud talu Kesk-Eestis, põlineeesti taluomanik hakkas siin põllutöödtegema, kuid hinges oli suur unistus: kuisaaks siingi omaette talu, jälle olla omamaaga ja loomadega peremees. Ta kogushoolega põllutööl saadud raha, rääkis omakavatsusest teistelegi ja 1954 a. lõid veelkampa Vaino Tammjärv ja Sven Valter ningkoos osteti talu Norfolki. Seal rühmati töödteha, aga Joh. Lassil oli ikka igatsus ollapärisperemees omas talus ja kui Norfolki talumaast ehitati läbi tee, siis see kiirendaskioma talu ostmist ja hiljuti sai Joh. Lass 109aakrilise talu omanikuks Peterboroughlähedal Chestertonis.17. august 1962Neljapäeval, 9. augustil põgenes 21 aastaneeestlane Fred Ellam ära Inglismaal, Prestonisadamas peatuvalt vene kaubalaevalt„Jarensk”, mis teisipäeval oli jõudnudKaliningradist propsilaadungiga Inglismaale.Noor eesti meremees, kes kuuldavasti onpärit Tallinnast, palus inglise politseiltpoliitilist asüüli.

31. august 1962Nõukogude Vene laevalt ära pagenud FredEllam sai mõõdunud reedelsiseministeeriumilt loa jääda Inglismaale.Eesti Hääles - 20. a tagasi 28. august1992Väljarändamine EestistEesti Migratsiooniameti andmetel on 1992.aasta esimese poolaasta jooksul Eestistvälja rännanud 17.580 inimest, kellest17.312 on oma uueks elukohaks valinudendise N. Liidu. Lahkujad on peamiseltTallinnast ja Ida-Virumaalt, ja sõidavadpeamiselt Leningradi, Pihkva, Novgorodivõi Moskva oblastisse.11. september 1992Esimesed Eesti Vabariigi passid Inglismaal18-dal augustil toimus Eesti SaatkonnasLondonis üle aastakümnete vägaomalaadne pidulik sündmus. Sel päevalandsime välja esimesed Eesti Vabariigipassid. Esimeseks õnnelikuks passi-omanikuks sai pr. Henni Posti, peale temaveel perekond Heinastud, pr. Nora Morley-Fletcher ja perekond Risthein. Passid andisüle koos südamlike õnnesoovidega jaSaatkonnapoolse lillebuketiga saadikukohusetäitja Allan Sepp. Eesti Saatkond.

T A G A S I V A A T E D

Kuidas läks eestlastel Olümpiamängudel esimesel nädalal?Juba enne avatseremooniat reedel 27. juulilvibulakja Reena Pärna oli osalenudkvalifikatsiooni ringis saavutades 52-e koha621 silmaga. Ta sai edasi avaringi, millesta vastane Mehikolane Alejandra Valenciaoli liiga tugev ja võitis 7-1.Ja kuidagi peale seda oli sarnasedtulemused terve nädala jooksul, erandiksvaid neljapaadi sõudmine.Sulgapallimängija Raul Must alistasAusterlast Lahnsteinerit esimeses mängus21-14; 21-18 kuid koatos tugevaltIndoneeslasele Santosole 12-21; 8-21.Meeste 250 km jalgratta grupisõidus ReneMandri sai 50nda koha 40 sekundit liidristjärel. Järgmisel päeval naiste sõidus GreteTeier saavutas 17nda koha 27 sekunditvõitjast nõrgema ajaga.Muidu oli nädalavahetusel tagajärjednõrgad - 10meetri õhupüssi laskmisesAnzela Voronova tuli neljakümneteiseks391 silmaga 400-st.Noored eesti sõudjad Jüri-Mikk Udam jaGeir Suursild tulid kahepaadi avaringisviimaseks ajaga 6min 33,88sek ning kaviimaseks pühapäeval kaotajate ringisaeglasema ajaga.Martin Liivimägi sai 100m rinnuliujumises29nda koha ajaga 1:01.57. Tema teisel alal200 meetri kompleks-ujumises sai Martin25. koha ajaga 2.01,09.Naisujuja Triin Aljand tegi veidi pareminitema lemmikalal 50m vabalujumises jaavaringis tuli ajaga 25.33 sek tuli 19ndakohale. Esimesed 16 pääsesid poolfinaali.Veidi paremad saavutused tulid Finn klassipurjetajalt Deniss Karpakilt - 14-nes ja 9-skoht esimesel regatipäeval, hiljem nädalassaavutas üks võit!Tublid sõudjadPaarisaeruline neljapaat - Kaspar Taimsoo,Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsäalustasid nende võistlust avaringislaupäeval teise kohaga ainult pool sekonditvenelaste järel ja pääsesid poolfinaali.Teises poolfinaalis lõpetasid nad Saksamaajärel teisena ja tagasid kindlalt koha finaali.(Saksa 6:05.85; Eesti 6:07.85.)Finaalis reedel 3ndal augustil eestlasedtegid oma parima, et tulla medalile ja kuiginad alistasid suurbritanlasi, ei saanud nadaustraalastest mööda pronksmedalipositsioonile. Lõpptulemus:1. Saksamaa 5:42.48 2. Horvaatia 5:44.783. Austraalia 5:45.22 4. Eesti 5:46.96Suur šokkMedali lootusega oli ka epeevehklejaNikolai Novosjolov. Novosjolov oli asetatudmängija aga suure šokina avaringis ta

kaotas ameeriklasele Seth Kelsey’le 11-15.Kelsey pääses poolfinaali, milles ta kaotaskuldmedali võitjale venetsuellaseleLimardo Gasconile.Kergejõustik algasReedel 3. augustil võistlesid staadionil kolmeesti kergejõustiklast. Päev algas naisteseitsmevõistlusega, milles eesti esindaja oliGrit Šadeiko. Esimesel alal 100meetritõkkejooksus Grit lõpetas ajaga 13,50.Kõrgushüppes alistus 1.74m teisel katsel(7-mes koht), mille järgi oli üks Gritinõrgematest aladest kuulitõuge. Šadeikosai teisel katsel kirja 12.43. Päev lõppes 200meetri jooksuga - Griti aeg 24.25 sek. Ta oliesimese nelja alaga kogunud 3600 punktiehk täpselt sama palju kui mullu Ostravasisiklikku rekordit püstitades. Teisel päeval tahüppas kaugust 6.11, viskas oda 44.12 jajooksis 800m 2.23,01. See tähendaspunktisummat 6013 ja 22. kohta. Isiklikulerekordile jäi ta lõpuks alla 121punktiga. Olümpiakulla võitis Jessica Ennis,kes kogus seitsme alaga 6955 punkti.

Ka reedel kuulitõuge kvalifikastioonis RaigoToompuu saavutas distantsi 18,91mkolmekümnenda kohal. Rasmus Mägijooksis 400m tõkkejooksu 50,05 sek ja eipääsenud edasi poolfinaalidesse. Ta oleksvajanud oma isiklikku rekordit (49,54), etedasi pääseda.Judos Martin Padar (100+ kg klassis) kaotasOscar Braysonile Kuubast avaringisVäikepüssi 50meetri laskmises AnzelaVoronova sai 31 koha 576 silmaga. VõitjaUSA’st Jamie Gray sai 592 punkti, mis oliuus olümpiarekord.Naiste maratonis Evelin Talts, lõpetas103nda kohaga ajaga 2t 54 min 15 sek.Purjetamise regati tulemused:Deniss Karpak (Finn klass) 11 koht;Ingrid Puusta (purjelaua RS:X) 15 koht ;Karl-Martin Rammo (laser) 18 koht;Johannes Ahun (purjelaua RS-X) 30 koht;Anna Pohlak (laser) 35 koht.Teisel nädalal Ardo Arusaar (96kg) ja HeikiNabi (120kg) võtavad osa Kreeka-roomamaadlusest. Kergejõustiklased Marek Niit(200m), Anna Iljustsenko (kõrgushüpe)Risto Mätas (odavise) ja meie kõigiparemate lootustega kettaheitjad GerdKanter, Märt Israel ja Aleksander Tammert.Mikk Pahapill ei võistelnud Londonisõlavigastuse tõttu ning tennisevõistlusestKaia Kanepi ka loobus.JalgrattasportRein Taaramäe lõpetas Tour de France'i 36kohal 1 tund 27 minutit tuuri võitja BrittBradley Wigginsi järel. Noorte arvestuses oliTaaramäe neljas.

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 11. august 2012

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by the Association of Estonians in Great BritainToimetaja: Reet Järvik; Talitaja: Toomas Ojasoo; Kuulutuste esindajad: Bradfordis - Lydia Järvik; Londonis - Ida Lemsalu

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Tellimishind: £22 aastaks; välismaale £26. Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12); Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond; Müügikuulutused - £3 sm veerul

Tšeki saajaks märkige “Estonian News”. Aadress: 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Telefon: 0115 877 6877; e-mail: info@eestihaal.co.ukPrinted by Spotcolour, Sunleigh Road, Alperton, Middx. HA0 4LY

E E L S E I S V A D Ü R I T U S E D

koos taasiseseivumise aastapäeva tähistamisegatoimub laupäeval 18. augustilCatthorpe Manoris, LE17 6DF.algusega kell 13.30 kuni hilisõhtuni

Kavas: ‘Viljandi Gypsy Jazz’ ansambel Eestist.Koosseis: Maarja Soomre – vokaal; Eeva Talsi – viiul;

Villu Talsi – mandoliin; Jaan Jaago – kitarr; Andres Alaru – kontrabass.

‘Suvelaagri lapsed’ esinevad laulu ja rahvatantsuga.Superloterii - esimene auhind kaks Estonian Air piletid;tombola ja müügilauad.ÜhislauludÕhtul tants ja muusikaPäevapilet £8; pensionärid £5; lastele alla 16 tasuta

Hea transpordi ühendus rongiga London Eustonist Rugbysse;autoga Londonist M1 (J19); põhjapoolt M1/M6/A14 side punkti;lähedam lennujaam - Birmingham - siis rongiga Rugbysse (30 min)

Kallist abikaasat

HAROLD BRIDGE’isünd: juunikuus 1920

surn: 30.06.2012 Denham’ismälestab leinasabikaasa Helga

Lahkunud sõpra

HAROLD BRIDGE’imälestavadAsta Rank

Ida LemsaluValve ja Terry ShieldsPaul ja Inge Barguss

L Õ I K U S - J A M I H K L I K U UTähtpäevad20. august 1991 Iseseisvuse taastamine23. august 1989 Balti kett1. sept 1939 algas II maailmasõda2. sept 1945 II maailmasõja lõppEesti Hääl soovib sünnipäeva lasteleõnne17. august Maie Laasberg22. august Maimu Pärtel24. august Katrin Hiietam24. august Laine Nurmela31. august Lia Schofield2. sept Artur Sepp (juubilar)7. sept Enn PartSündinud13. august 1865 Karel Türnpu18. august 1909 Milizia Korjus26. august 1928 Heino Laaneots28. august 1953 Tõnu Kaljuste2. sept 1910 Paul Saagpakk

3. sept 1954 Jaak Uudmäe8. sept 1932 Einar SandenSurnud25. august 1882 F.R.Kreutzwald26. august 1980 Milizia Korjus28. august 2006 Heino Lipp4. sept 1998 Ernst Jaakson9. sept1975 Karl EermeMälestame Inglismaal lahkunud22. august 1995 Ernst Luuk,

Bradfordi segakoor ‘Kungla’ juht ja Eesti täienduskooli juhataja

23. august 1996 Ene Helbemäe-Grieve, filmiprodutsent24. august 1983 Leonhard Veski, Leicesteri Eesti Maja esimees ja koorijuht2. sept 1970 ülempreester Nigul Hindo Londoni Eesti Seltsi ja

Londoni Eesti Maja esimees7. sept 2003 Villem Kinnas,

Bradfordi Eesti Kodu laekur

Armast isa, vanaisa ja vanavanaisa

AKSEL AUG’isünd: 16.04.1923 Tartus

surn: 19.07.2012 Weston-super-Mare’ismälestavad kurbuses

lapsed Külliki,Kristi,

Peeter jaRalf

perekondadega

†

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY.

Tel: 01274 54422118. august Transport Catthorpe’iRahvapeole - kell 9.00 Eesti KodustPõhja-Inglismaa koguduseperekonnaõhtu laupäeval 22. sept.kell 15:00 Kavas - Jumalateenistus(teenib õp. Valdo Lust), tervitused,muusika ja laulud. Kohvilaud. Oletekõik väga oodatud!6. oktoober - Sõdurite õhtu.27. oktoober - “Halloween” jaSeltskondlik koosviibimine.22. detsember - JõulupiduEesti Kodu baar on avatud:E: 20:00 - 24:00; K: 11:45 - 14:15 ja18:00 -24:00; R: 18:00 - 24:00;L: 12:00 - 14:00; 17:00 - 24:00;P: 13:00 - 17:00 ja 20:00 - 23:00Müügil: Saku Õlu, A le Coq, Kiss, Fizz;Viru Valge; Saaremaa ja Vana Tallinn

ABISTAMISE KOMITEELONDONIS

kutsub teid Eesti Majja Londonispeale suve puhkust ja palub teielahket osavõttu lõunasöögist

pühapäeval 23. septembril, kell13:00 kus saate jälle maitstaeestipärast toitu ja vestelda

sõpradega.Lõunasöögi hind £7.00 (kuni 10-avanustele tasuta). Osavõtustpalutakse teatada pr. IdaLemsalule - 020 8893 3816Toimub ka loterii ja annetusedloteriivõitudeks on oodatud.Lastele uus mängunurk avatud.Järgmised lõunad toimuvad 14.oktoobril; 18. novembril jaJõululõuna 9. detsembrilEesti Maja Londonis, 18 ChepstowVillas, London W11 2RB

LEICESTERI EESTI MAJA366 Fosse Road North, Leicester, LE3 5RS

Tel: 0116 251 672718. august - Transport Catthorpe’iRahvapeole (info Eesti Majas)15. sept. Pannkoogi õhtu 17:00pühap. 23. september, kell 14.30.Kesk-Inglismaa koguduse Jumala-teenistus. Teenib õp. Valdo Lust20. oktoober, kell 17:00 - EestiMaja aastapäev24. november - InglismaaEestlaste Ühingu 65.aastapäeva tähistamine15. detsember - Jõulupidu

Baar on avatud reedeti 18.00 kuni22.00 ja pühapäeviti 12.00 kuni 15.00.Müügil: Saaremaa Viin (0,5l) £12.50,Viru Valge (0,5l) £12.50 , Vana Tallinn(0,5l) £12.50.

RAHVAPIDUÕÖBIMISE VÕ IMALUSED

Kõik toad Catthorpe Manoris on nüüdreserveeritud aga on võimalikbroneerida tuba kahele lähedalasuvas hotellis  Ibis Rugby East.Interneti kaudu on praegu (5.august) tuba kahele saadaval vägasoodsa hinnaga - ainult £29.Hommikusöök on £7-50 isiku pealt.www.ibishotel.comHotell on autoga 6. minuti (7,5 km)kaugusel Catthorpe'ist.

Järgmine Eesti Hääl ilmub 8. septembrilKaastööd ja kuulutused palume hiljemalt

29. augustiksEesti Hääle väljasaatjad ja abilised: AstaRank, Adelies Beermann, Endla Hopkins,Leida Laumets, Ida Lemsalu, Artur Sepp.Korrektuur: Tiina Kõiv.

MARY TAMMsünd: 22.03.1950 Dewsbury’ssurn: 26.07.2012 London’is

COME ALONG TO RAHVAPIDUYou don’t have to be able to speak orunderstand Estonian to enjoy the day.Music provided by Viljandi Gypsy Jazz– Children who have been attendingsummer camp will perform songs andnational dancing – An opportunity towin two Estonian Air return tickets toTallinn – and more.Meet up with people you have notseen for years or come along andmake new friends and acquaintances.

Inglismaa Eestlaste Ühingu65. aastapäeva tähistamine

24. novemberLeicesteri Eesti Majas

Doctor Who actress Mary Tamm has died after along battle against cancer at the age of 62.The actress, who played the Doctor's companionRomana alongside Tom Baker, died at hospitalin London. Tamm landed this high-profile role ofTime Lady in Doctor Who in 1978. Paying tributeto her, Baker said “She was a darling companionand wonderfully witty and kind. I’m so sorry tohear of her death.”She was born in Dewsbury, West Yorkshire, thedaughter of Estonian refugees, and had a longcareer on stage and screen. As well as ‘DoctorWho’, she starred in films ‘The Odessa File’ and‘The Likely Lads’ and had recurring roles insoaps ‘Brookside’ and ‘EastEnders’.Tamm, who lived in Battersea, trained at RADA.Her first professional job was at the BirminghamRepertory Theatre where she worked alongsideDerek Jacobi, Joan Sims and Ronnie Barker.From there she moved on to television work andfilm, her first feature film being ‘Tales ThatWitness Madness’ with Kim Novak.She recently starred in ‘Wire In The Blood’,‘Paradise Heights’ and ‘Jonathan Creek’, with

stage work including Amanda in ‘Private Lives’ and Beverley in ‘Abigail's Party’. Herautobiography was published three years ago.Her agent Barry Langford said "She had a great zest for life. She was a fantastic actress - sheplayed stage parts of such range, parts that would take your breath away. She could play anyrole, and do so wonderfully." Tamm had been saddened by the recent deaths of contemporariesElisabeth Sladen, who played Sarah Jane Smith in ‘Doctor Who’, and Angharad Rees.Tamm leaves husband Marcus Ringrose, daughter Lauren and seven-year-old grandson Max.msn.tv

“ I l m a tes tam end i ta ”Viimase kolme kuu jooksul on teatatudInglismaa Eestlaste Ühingule, et kolmvanemat eestlast siin maal on surnud ilmatestamendita. Ühel leiti sugulasi Eestis,kuid teistel kahel ei ole leitud pärijaid japärandus läheb Briti riigile.Mõni aasta tagasi oli kirjutatud Eesti Hääleskui tähtis on testament. Tänapäeval on seeikka tähtis, eriti seetõttu et kinnisvara hinnatõus on olnud aastate jooksul nii suur.Mõnedes olukordades ei ole lähemaidsugulasi või sõpru, aga siiski  oleksvõimalik  pärandada oma  varandus kaseesti heategevuse või mõnele teisele eestiorganisatsioonile Inglismaal.

11. august 2012 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

M A A D L U S C A T Y G E U GE I J C T E D Q M R W A N V ZK I T S U Õ J E G R E K I E P

L C E U L L S S Y N X E M T LL L V N G A U T I G N J A T LA H A F I L U M M I U U T E AP S T P G M E A M I M D E H PE J P P K L A D T E N O J Ü I

E F A O K R U T E E W E R P SV L A H K Õ Õ W U N N F U E Ä

L X E T S S F V G S I N P E KX V L L A P V R O K T M I G UV Õ I M L E M I N E R A U S GY L A S K M I N E Y E M R J KD X I I K O H A A M W X J Y U

OLÜMPIA SPORDIALADMatch up the English and Estonian sports and find

the Estonian in the wordsearch

Heiki Nabi kaotas olümpia kreeka-rooma maadluseraskekaalu finaalis kuubalasele Mijaín López Núñezilekahes raundis 0:2 ja 0:1 ning sai kaela hõbemedali. Nabialustas olümpiaturniiri kolme võiduga - Esimese vastaseIoseb Tšugošvili Valgevenest alistas Nabi punktidega 4:1;Veerandfinaalis alistas ta omakorda punktidega 3:0poolaka  Łukasz  Banaki.  Poolfinaalis  oli  Nabi  vastaseksrootslane Johan Euren ja Nabi võitis punktidega 3:1.

Heiki on pärit Hiiumaalt ja “Pühalepa teataja” kirjutas:“6ndal augustil pidas oma kohtumised kreeka-roomamaadluses Hiiumaalt Hilleste külast pärit Heiki Nabi, kelõnnestus Eestile tuua Londoni olümpialt esimene medal.Võitlus käis seega kahe võimsa saare ehk Hiiumaa jaKuuba vahel! Hiidlased usuvad, et ega Heiki hõbedagapiirdu. "Küllap järgmisel korral asi teisepidi sätitakse," eitunnistanud hiidlased kaotust Kuubale lõplikuks. Pole veel

teada, mida asjast hiidlaste igikestvadrivaalid saarlased arvavad!Nabi on 11. eesti soost maadleja, kel asjaolümpiapoodiumile. Viimati suutis olümpialmedali võita Edvin Vesterby Rootsikoondises 1956ndal aastal Melbourneis.96kg kaaluklassis Ardo Arusaar alistasavaringis Venetsueelast Erwin JoseCabrera 3:0 aga järgmises ringis kaotasvalgevenelasele Tsimafei Dzeinichenkale.

Eesti Maadlejad OlümpiamedalilKuldmedal - kreeka-rooma maadluses1952 - Johannes Kotkas, raskekaal (+ 87 kg)1936 – Kristjan Palusalu, raskekaal (+ 87 kg)1928 – Voldemar Väli, sulgkaal (- 66 kg)1924 – Eduard Pütsep, kärbeskaal (- 58 kg)Kuldmedal - vabamaadluses1936 – Kristjan Palusalu, raskekaal (+ 87 kg)1928 – Osvald Käpp, kergekaal (- 66 kg)Hõbemedal - kreeka-rooma maadluses1956 – Edvin Vesterby, kärbeskaal (- 57 kg)*1912 – Martin Klein, I keskkaal (- 75 kg)**Hõbemedal - vabamaadluses1936 – August Neo, poolraskekaal (- 87 kg)Pronksmedal - kreeka-rooma maadluses1936 – August Neo, poolraskekaal (- 87 kg)1936 – Voldemar Väli, kergekaal (- 66 kg)1928 – Albert Kusnets, keskkaal (- 75 kg)1924 – Roman Steinberg, keskkaal (- 75 kg)* Vesterby esindas Rootsit** Klein esindas Tsaari-Venemaad

H Õ B E M E D A L K R E E K A - R O O M A M A A D L U S E S

Gerd Kanter sai pronksmedali olümpia-mängudel hooaja tippmargiga 68,03m.Olümpiakuld jäi vaid 24 sentimeetri kaugusele.Kulla võitis sakslane Robert Harting 68.27-ga,hõbeda sai 68.18 heitnud iraanlane EhsanHadadi.Hadadi parim vise oli kohe alguses esimesesringis. Kanter algas tagasihoidlikult 65,07-ga,mida ületas kolmandas ringis (66,02) ningviiendas ringis 68,03. See heide tõstis tedahõbemedali positsioonile. Harting alustas67,79-ga ja kohe peale Kanteri viset viiendasringis saavutus ta võiduheide 68,27m.Pekingi olümpiakulla võitja Gerd Kanter onalles kolmas Eesti kergejõustiklane, kes onolümpiamängudelt võitnud kaks medalit.Vasaraheitja Jüri Tamm oli kahekordneolümpia pronksmedali võitja aastatel 1980 ja1988 ning käija Bruno Junk samuti võitis kaksolümpia pronksmedalit aastatel 1952 ja 1956.Tagajärjed1. Robert Harting (Saksamaa) 68,27m2. Ehsan Hadadi (Iraan) 68,18m3. Gerd Kanter (Eesti) 68,03mKettaheitjad Märt Israel ja AleksanderTammert ei pääsenud finaali. Kvalifikatsiooniringis saavutasid nad vaid veidi üle 60m.200 meetrijooks. Marek Niit jooksis 200meetris oma tänavuse hooaja tippmargi20,82sek. Marek sai 55 osaleja hulgas 38.koha ja poolfinaali ei pääsenud.

PRONKSMEDAL KETTAHEITES

1 Judo a Diving 1 - h2 Kergejõustik b Rowing 2 -3 Korvpall c Swimming 3 -4 Käsipall d Weightlifting 4 -5 Laskmine e Volleyball 5 -6 Lauatennis f Fencing 6 -7 Maadlus g Boxing 7 -8 Maahoki h Judo 8 -9 Poks j Athletics 9 -

10 Purjetamine k Gymnastics 10 -11 Ratsutamine l Waterpolo 11 -12 Sulgpall m Basketball 12 -13 Sõudmine n Table tennis 13 -14 Tõstmine o Handball 14 -15 Ujumine p Shooting 15 -16 Veepall r Badminton 16 -17 Vehklemine s Sailing 17 -18 Vettehüpe t Wrestling 18 -19 Võimlemine u Hockey 19 -20 Võrkpall v Riding 20 -

Olympic history and themes; Olümpia ajalugu4. What are the five Olympic colours? Millised on viis

olümpia värvid?5. Which continents are represented by the Olympic rings.

Milliste maailmajagudele vastavad olümpiarõngad?6. Give the English and Estonian versions of the Olympic

motto „Citius, Altius, Fortius”. Mida tähendavadolümpiadeviisi sõnad?

7. How many sports are there in the Olympic SummerGames? Kui palju spordialasid on suveolümpiaadil?

8. Where were the Olympics held in 2008? Millises linnaspeeti olümpiamänge 2008. aastal.

9. How often has London staged the Olympics and inwhich years? Mitu korda on olümpiamängud toimunudLondonis ja millistel aastatel?

Famous Olympians1. Name the rower who has won five consecutive gold

medals? Nimeta sõudjat, kes võitis viis kuldmedalitjärjest?

2. How many gold medals did Jesse Owens win in 1936?Mitu kuldmedalit sai Jesse Owens Berliini olümpiaadil?

3. How many gold medals has swimmer Michael Phelpswon? Mitu kuldmedalit on ujuja Michael Phelpsvõitnud?

4. What did Nadia Comeneci achieve in the gymnasticscompetition in Montreal in 1976? Mida saavutasvõimlejanna Nadia Comaneci Montreaalis 1976. aastal?

5. When and where did the flag carry the flag? (ForEstonian speakers - Lateral thinking required!)

Trivia1. Why was Dorando Pietri disqualified at the end of the

London 1908 Olympic Marathon? Millisel põhjuseldiskvalifitseeriti Dorando Pietri maratonijooksu lõpulLondonis1908. aastal?

2. What was wrong at Erika Salumäe’s victory ceremonyin Barcelona in 1992? Mis oli vale Erika Salumäevõidutseremoonial Barcelonas?

3. What is the nickname of Eric Moussambani and howdid he get it? Mis on Eric Moussambani hüüdnimi jakuidas ta selle sai?

4. An Olympic symbol was carried by a famous Estonianin Dover in July? What was carried and who carried it?Juulikuus kandis kuulus eestlanna olümpisümbolitDoveris – milline sümbol see oli ja kes oli selle kandja?

O L Ü M P I A V I K T O R I I NOlympic history; Olümpia ajalugu

1. When and where were themodern Olympics first held?Kus ja millisel aastal toimusidesimesed nüüdis-aegsedolümpiamängud?

2. How often are the SummerOlympics held? Kui tihtipeetakse suveolümpiamänge?

3. Name the person in thepicture. Kes on pildil olevmees?

Eesti Hääle ‘Ekstras’ annab edasi viimaseid uudiseid Eesti sportlaste kohta Londoni olümpiamängudel ja pakub meelelahutust noortele, kes viibivad sel nädalal eestilaste suvelaagris. Kui palju sa tead olümpiamängudest? Lahenda ristsõnu ja mõistatusi! Auhinnad lahendajatele!

The medal successes of Estonian athletes at London 2012 are reported here in ‘Eesti Hääl Ekstra’. With the Estonian Children’s summer camp taking place this weekwe have also included puzzles and quizzes for the campers. Solve the puzzles and win a prize.

6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 11. august 2012

K e s n a d o n ? K i r j u t at a b e l i s s e s p o r t l a s t e

n i m e d j a a n d m e d

F i l l i n the ga ps in Eng l i s h /Es ton ia n

1 2 3

4 5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

kuldmedal a ____________ medal__________________ a silver medalpronksmedal a bronze ___________kergejõustik __________________________________________ equestrian sports (horse sports)veesport aquatic sports (water sports)___________________ rowingSulgpall _______________________korvpall __________________________________________ beach volleyballpoks _______________________jalgrattasport __________________________________________ fencingjalgpall ______________________võimlemine _________________________________________ weightliftingjudo ______________________aerutamine _________________________________________ wrestlingujumine _________________________________________ modern pentathlonveehüppe _________________________________________ taekwondotennis ______________________lauatennis _________________________________________ shooting___________________ archerytriatlon _________________________________________ sailingvõrkpall ______________________veepall ______________________

A t h l e t i c s c r o s s w o r d - K e r g e j õ u s t i k u r i s t s õ n a .T h e c l u e s a r e i n E n g l i s h . C o m p l e t e t h e p u z z l e i n E s t o n i a n

Foto Nimi Spordiala Olümpia linn Aasta

1

2

3

4

5

6

7

Nimi Spordiala Olümpia linn AastaRobert Harting Kümnevõistlus Seoul 1936Kristjan Palusalu 100 ja 200m jooks London 2008Bradley Wiggins Maadlus Peking 1984Erika Salumäe Sõudmine Ateena 2000Erki Nool Jalgratta sport Berliin 2004Steven Redgrave Jalgratta sport Sydney 1988Usain Bolt Kettaheitmine Los Angeles 2012

1 2 3 4

5 6 7 8

9 10 11 12

13 14 15 16

Soome

Jaapan

Sveits

Hiina

Austraalia

Türgi

Hispaania

Ameerika Ühendriigid

Horvaatia

Suurbritannia

Uus-Meremaa

Brasiilia

Kreeka

Kanada

Lõuna-Korea

Kenya

1 2

3

76

4

5

Across4. Hurdles6. Javelin9. Relay11. Race walking12. Long jump14. Hammer15. Triple jump16. High jumpDown1. Steeplechase2. Shot putt3. Discus5. Heptathlon7. Running8. Pole vault10. Decathlon13. Marathon

M A T C H UP T HE C OUNT R I E S A ND FLA GS