-
Euroopa kodanikuaktiivsuse pass
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
-
Tere tulemast Euroopa Liitu (EL), maailma esimesse riigilesesse
osalusel phinevasse demokraatiasse!
ELi kodanikuna on Teil igus mjutada ees-kirju, mis kehtivad
rohkem kui 500 miljonile inimesele kigis 28 liikmesriigis. Vite nd
elda, et tore kll, aga kuidas ma saan tege-likult oma hle
kuuldavaks teha? Kesolev Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
(ko-mitee) trkis vastab sellele ksimusel otse tegu on
kodanikuaktiivsuse ja Euroopa osalusdemokraatia
stardikomplektiga.
Komitee Euroopa kodanikuaktiivsu-se pass seob ksikisikud,
kodani-kuhiskonna organisatsioonid ja nende mtted ELi
institutsiooni-de ja mandrilese otsustamisega. See pakub kiiret
levaadet, tea-belehti, taustateavet, viitu, teejuhte ja
abivahendeid paljudeks osalemisvi-malusteks, esitades mh lhilevaate
Euroopa kodani-kualgatusest mni aasta tagasi loodud uuest ja
tenoliselt vga vimsast rahvusvahelisest, otsesest ja digitaalsest
inimeste mjuju vahendist.
Kesoleva trkise peamine mte on aidata ja juhendada Teid oma hle
kuuldavaks tegemisel, pstitades esmalt mned phi-mttelised ksimused.
Kas soovite tstatada
tepoolest ELi puudutava ksimuse vi ehk oleks parem alustada
kohalikult tasandilt? Kui sihiks on kogu Euroopa, siis kuidas
saaksite oma mtet kige thusamalt ja edukamalt teostada? Vib-olla
piisab sellest, kui kirjutate enda saadikule Euroopa Parlamendis vi
ehk tuleks hoopis saata
petitsioon Euroopa Parlamendile? Vahest peaksite hinema
kodanikuhiskonna organisat-siooni vi hoopis erakonnaga ning ise
kandideerima?
Vike raamatuke (mis on kttesaadav 23 keeles) on
loodud Teile abivahendiks ajastamise (millal peaksite
aktiivsust les nitama?), meeskonna (kellega peaksite oma jud
hendama?) ja vahendite (millist kttesaadavat
osalemisvahendit tuleks kasutada?) osas Euroopa
Liidu kodanikuaktiivsu-se ja osalusdemokraa-tia
elluviimisel.
Just Teie hl! Teie Euroopa! Teie kodaniku-aktiivsuse pass!
-
4 |
5 |
8 |
10 |
12 |
14 |
16 |
19 |
28 |
30 |
MINU KODAKONDSUS Isikuandmed
LHILEVAADEEuroopa kodanikuaktiivsusest
TEEJUHTKohalik, piirkondlik, riiklik ja riigilene inimeste
mjuvim
MINU HL EUROOPASTere tulemast suurele lavale!
KUIDAS LEIDA IGETeie mtted, teemad, ajahetk, meeskond ja
vahendid
EUROOPA TEEMADPllumajandusest teadusuuringuteni
OSALEMISVAHENDIDKaebus, nustamine, konsultatsioon, algatus ja
muud
LEVAADE EUROOPA KODANIKUALGATUSESTKuidas Euroopa
kodanikualgatust kasutada
RIIKIDEVAHELINE SILDEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
TUGIKESKUSKodanikuhiskond ja kodanike meedia
-
4
See Euroopa kodanikuaktiivsuse passkuulub
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (Nimi)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (Kontaktandmed)
MINU KODAKONDSUS Isikuandmed
kes on tieiguslik kodanik (mrkida linnukesega)
omavalitsuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . piirkonnas/maakonnas/provintsis . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . (riigi nimi) Euroopa Liidus . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . (muu poliitiline ksus) . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . (muu poliitiline ksus)
Ei tea kindlalt oma kodakondsust? Vaadake oma passi vi ID-kaarti
vi konsulteerige oma kodulinna teabeametnikuga. Tiendava abi
saamiseks selle trkise kasutamisel vtke hendust aadressil
[email protected].
rge unustage, et tnu tieigusliku kodaniku staatusele on Teil
vimalik oma arvamuse kuuldavaks tegemiseks kasutada teatavaid
osalemis- ja muid igusi. Trkises esitatakse esmased juhised nende
vahendite kasutamiseks. Phithelepanu on Euroopa Liidu tasandil,
kuid antakse viiteid ja vihjeid kodanikuaktiivsuse lesnitamiseks ka
kohalikul, piirkondlikul ja liikmesriigi tasandil.
Jrgmistel leheklgedel on toodud Teie igused, vimalused ja mju
ulatus.
mailto:[email protected]
-
5
1. Teie phiigused
ELi kodaniku staatus pakub nelja liiki poliitilisi igusi ja
vabadusi:
ELi territooriumil vabalt liikuda, elada ja ttada
saada vljaspool ELi kaitset ELi mis tahes liikmesriigi
diplomaatiliselt esinduselt
hletada ja kandidee-rida kohalikel ja ELi valimistel mis tahes
liikmesriigis
osaleda ELi igus-loomeprotsessis, prdudes niteks petitsiooniga
Euroopa Parlamendi poole ja korraldades / toetades Euroopa
kodanikual-gatust.
2. Natuke ajaloost
Kas mletate 1993. aasta 1. novembrit? Alates sellest pevast on
kigi liikmesrii-kide kodanikel uus iguslik seisund Euroopa Liidu
koda-nik. Sel peval sai (majan-duslikust) Euroopa hendu-sest
(poliitiline) Euroopa Liit. Siiani on see liit maailma aja-loos
ainulaadne kski teine kodanik mujal maailmas ei saa kasutada
riigilest igust osaleda aktiivselt riigileste igusaktide
kujundamisel. ELi kodakondsuse ametlikule sisseviimisele eelnes
liik-mesriikide kodanike iguste ja kohustuste jrk-jrguline
aktiveerimine, sh vaba liiku-mise igus (alates 1957) ja otsene
hleigus Euroopa Parlamendi valimistel (alates 1979).
3. Veel mitte ELi kodanik?
On vaid ks viis, kuidas saada Euroopa Liidu kodanikuks. Peate
olema vi saama (prae-gu) 28 liikmesriigist he tie-iguslikuks
kodanikuks. Ehk teisisnu see ei ole vimalik olemata samas he
liikmes-riigi kodanik. See thendab, et ELi kodakondsus tiendab
kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku kodakondsust, kuid ei asenda
seda kunagi. Riiki-de kodakondsusseadused on kogu ELis aga vga
erinevad, mh nii hleiguse (Austrias on alampiir 16 aastat, mitte
18) kui ka topeltkodakond-suse lubamise (mnes liik-mesriigis on see
seotud p-ritoluga) ja selle eripra osas (Fri saartel elavad Taani
kodanikud vivad soovi korral valida ELi kodakondsuse).
LHILEVAADEEuroopa kodanikuaktiivsusest
-
6
Aktiveerige ELi kodakondsus kohe!
Olge kursis!Vib-olla Te juba teate seda. Euroopa Liit on sna
keeruline iguslik ja poliitiline ssteem. Th-tis on aga asjaolu, et
Teil on igus tpselt teada, mis toimub. Teil on vimalik ksida ja
saada teavet phimtteliselt kige kohta, mis toimub ELis. Samuti on
Teil seaduslik igus pseda juurde kigi ELi institutsioonide
dokumentidele. Need igused on stestatud Euroopa Liidu phiiguste
hartas (artikkel 42) ja Euroopa Liidu toimimise lepingus (artikkel
15).
Europe Direct teenuse kaudu saate vastused oma ksimustele ELi
kohta, kusjuures oma emakeeles [veebileht:
http://europa.eu/europedirect/, tel: 00 800 6 7 8 9 10 11 (pevasel
ajal)]. Esmase vastuse saate kolme tpeva jooksul. Samuti saate
kasutada veebivestluse teenust. Teenuste hulka kuulub (teatud) ELi
trkiste tasuta kohaletoimetamine posti teel.
elge oma arvamus!Kuna Euroopa Liidu eeskirjadel ja igusaktidel
on suur mju meie igapevaelule, on thtis teada, et ELi avalik
otsustusprotsess peab seaduse kohaselt olema avatud ja paindlik.
Sellest tulenevalt on ELi institutsioonidel kohustus pidada avatud,
lbipaistvat ja korraprast dialoogi, (Lissaboni lepingu artikli 11
lige 2) ja korraldada asjassepuutuvate isikutega laiaphjalisi
konsultatsioone, et tagada liidu meetmete jrjekindlus ja
lbipaistvus (Lissaboni lepingu artikli 11 lige 3).
Sinu hl Euroopas on aadressil http://ec.europa.eu/yourvoice asuv
htne teabepunkt, kust leiate kimasolevad konsultatsioonid ja
arutelud poliitiliste otsuste tegemise kohta Euroopas.
Registreerumise korral saate tellida teateid e-kirja vahendusel ja
Teid vidakse kutsuda osalema ametlikel konsultatsioonidel.
Lugege kesoleva trkise
peatkis Minu hl Euroopas tpsemalt
muude vimalike vahendite kohta.
http://europa.eu/europedirecthttp://europa.eu/europedirecthttp://ec.europa.eu/yourvoice
-
7
Osalege!Euroopa Liit on ndisaegne esindusdemokraatia, mida ldsus
mjutab nii kaudselt (parlamentide kaudu) kui ka otse (osalemise
teel). ELi philised hartad, lepingud ja igusaktid on koosklas
inimiguste lddeklaratsiooni artikliga 21, milles stestatakse, et
igal inimesel on igus /---/ oma maa valitsemisest osa vtta.
Esmakordselt maailma ajaloos viiakse see phimte riigilesele
tasandile.
Teisisnu on Teil kik igused aktiivseks osalemiseks ELi
poliitikakujunduses ja seda Teilt ka oodatakse. Niteks vite liituda
Euroopa Parlamendis esindatud erakonnaga ja selle ts osaleda
[www.europarl.europa.eu] vi saata petitsiooni Euroopa Parlamendile
[petiport.eu-roparl.europa.eu]. ELi osalusdemokraatia kige vimsam
vahend on (tnase seisuga) Euroopa kodanikualgatus
[ec.europa.eu/citizens-initiative], mis lubab Teil Euroopa Liidu
tegevuskava koostamises osaleda!
www.europarl.europa.euhttp://www.petiport.europarl.europa.euhttp://www.petiport.europarl.europa.euhttp://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/welcome?lg=et
-
8
Tere, superkodanik!Elu ei ole kivisse raiutud! Teie ise, koos
sprade ja kigi meiega saate teha oma arvamuse kuuldavaks ning muuta
oma linna, piirkonna, riigi, Euroopa ja maailma (vhemalt veidi)
paremaks. Hakkame pihta!
Minu kodukoht: omavalitsustasandTeie kodulinn on
kodanikuaktiivsuse ja osalusdemokraatia vaatenurgast tenoliselt
kige thtsam koht. Ehkki Teie kodukoht vib asuda madalaimal
valitsustasandil, juhitakse just seal selliseid olulisi valdkondi
nagu jtmekitlus, kohalik taristu, mnikord ka phiharidus ja
sotsiaalhoolekande teenused. Lisaks on kohalik tasand tihedalt lbi
pimunud riikliku ja Euroopa tasandi seadusandliku tasandiga ning
sel on otsustav roll paljude eeskirjade ja seaduste
rakendamisel.
Euroopa Liidus on umbkaudu 90 000 kohalikku demokraatiat,
millest paljud vastutavad vga suures osas ldise maksukogumise ja
mitmesuguste osalusiguste kohaldamise eest oma kodanikele, mh
kaudseid (erakonnad ja kohalikud esinduskogud) ja otseseid
(algatused ja referendumid) kanaleid pidi.
Minu piirkond: piirkonna tasandKohaliku omavalitsuse ja
keskvalitsuse vahel on (28st liikmesriigist vhemalt 25s) ks vi mitu
piirkondlikku valitsusstruktuuri. Praegu on ELis selliseid
piirkondlikke demokraatiaid 1636. Mnes fderaalses liikmesriigis
evivad provintsid mrkimisvrset suvernsust, sh oma phiseadus,
kaugeleulatuvad seadusandlikud volitused ja piisav maksutulu, samas
on teistes liikmesriikides provintsidel / piirkondadel philiselt
tita (mittevalitud) administratiivne roll.
Sltuvalt Teie piirkonna / provintsi seisundist saate kasutada
suuremal vi vhemal mral igust poliitikas osaleda, sh kaudseid
(erakonnad ja kohalikud esinduskogud) ja otseseid (algatused ja
referendumid) kanaleid pidi.
TEEJUHTKohalik, piirkondlik, riiklik ja riigilene inimeste
mjuvim
Tpsemat teavet saate Regioonide Komiteest [cor.europa.eu], mis
on Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike esindajate kogu.
Uurige kodukoha omavalitsuse teabeametnikult, kuidas, milles ja
millal saate kige enam mju avaldada.
http://cor.europa.eu/et/Pages/home.aspxhttp://cor.europa.eu/et/Pages/home.aspx
-
9
Minu riik: riigi tasandLiikmesriigi tasand on ainus ja kige
thtsam valitsemistasand Euroopa Liidus nii poliitilise ja
seadusandliku mju kui ka avaliku sektori vahendite kasutamise
poolest. Sel phjusel on Teie kodakondsus hes (vi ka mitmes)
liikmesriigis mrava thtsusega selleks, et saaksite teha oma hle
kuuldavaks ja avaldada mju riiklikule otsustusprotsessile.
Riiklikul tasandil poliitikas osalemise igused on 28
liikmes-riigis vga erinevad. Ehkki kigis riikides on valimisigus,
sh igus osaleda ldistel valimistel ja igus kandideerida riiklikel
valimistel, lubatakse kahes kolmandikus riikides ko-danikel esitada
ettepanekuid petitsioonide ja algatuste nol ning (viksemas arvus
riikides) elda olulistes ksimustes oma arvamuse referendumi
kigus.
Minu Euroopa: riigilene tasandEuroopa Liit on maailma esimene
riigilene demokraatia. ELi kodanikuna on Teil laialdased vimalused
teha oma hl kuuldavaks kas Euroopa Parlamendi valimistel hletades
ja/vi neil kandideerides vi suheldes otse (parlamendile saadetava)
petitsiooni ja (komisjonile adresseeritud) algatuse teel. Vimalusi
on veelgi!
levaate ja ksikasjad riiklikul tasandil osalemise vimaluste
kohta leiate veebilehel Direct Democracy Navigator
[direct-democracy-navigator.org] vi uurige tpsemalt oma riigi
parlamendi teabeteenistusest.
ELi kodanikuna vite kandidee-rida ELi parlamenti (jrgmised
valimised on 2019. aasta mais). Tpsemalt lugege jrgmiselt
lehekljelt.
http://www.direct-democracy-navigator.org/http://www.direct-democracy-navigator.org/
-
10
Teretulemast Euroopa poliitika suurele lavale Euroopa
valitsemisel on suurem thtsus kui kunagi varem. ELi tasandil tehtud
otsustel on tohutu mju meie igapevaelule kohalikul, piirkondlikul
ja riiklikul tasandil. heskoos juame
kokkuleppele sellistes ksimustes nagu vabakaubanduslepingud
teiste riikidega, kuidas silitada mereressursse vi milliseid
eeskirju tuleks vaba ja iglase majanduskonkurentsi tagamiseks
rakendada.
Neis valdkondades on ELil aluslepingutest tule-nev ainupdevus.
EL saab reguleerida paljudes teisteski poliitikavaldkondades,
milles ta jagab
pdevust liikmesriikidega. Niteks vib tuua sotsiaalse
htekuuluvuse, keskkonna,
tarbijakaitse, energeetika, transpordi ja rahvatervise.
Kuna EL on ndisaegne esindusdemokraatia, millel on
keerukas jagatud volituste ssteem ja spetsialiseerunud
institutsioonid, ei ole igal ELi kodanikul alati lihtne
poliitikakujundusprotsessi igel ajahet-kel ja thusaimate
vahendite abil kindlaks
teha, hinnata ja mjutada.
Kigepealt peame saama selgeks erinevad viisid, kuidas me
kodanikena mitmesu-guseid institutsioone ja sidusrhmi valime ja
neile leliidulises otsustusprotsessis lesanded anname.
MINU HL EUROOPASTere tulemast suurele lavale!
-
11
1. Iga viie aasta jrel valime esiteks oma riigi pealinnas asuva
ja teiseks Euroopa Liidu par-lamendi. Teil on vimalus seada end
kandi-daadiks ja pda osutuda valituks.
Liikmesriigi parlamendi valimine on ot-sustav ka ELi
otsustusprotsessis, kuna sel on mju valitsuse koosseisule (ja
paljudel juhtudel ka riigipea nimetamisele). Valitsu-se liikmed
kuuluvad Euroopa lemkogusse, ELi hte olulisimasse institutsiooni.
Kuid ka liikmesriikide parlamentidel on ELi igus-loomeprotsessis
snaigus.
Euroopa Parlamendi valimised on heks kige otsesemaks ja
vimsamaks ldsuse mjuvahendiks ELi tasandil. Seda eelkige tulenevalt
asjaolust, et aastate jooksul on Euroopa Parlamendi mjuvim ELi
igus-loomeprotsessis mrkimisvrselt kasva-nud ja ndseks on ta paljus
samavrne Euroopa Liidu Nukoguga (kuhu kuuluvad liikmesriikide
valitsuste liikmed).
2. Samuti tuleb mrkida, et riigi ja Euroopa Parlamendi
otsevalimistel on mitmesugune kaudne mju: niteks on riikide
valitsustel ja Euroopa Parlamendil otsustav sna Euroopa Komisjoni
moodustamisel. Viimane on ELi titevorgan, kelle lesanne on esitada
i-gusakti ettepanekuid, rakendada otsuseid ja hallata
igapevaksimusi. Isegi ELi teiste institutsioonide koosseis, sh
kohtuvim,
ombudsman ja nuandev organ Euroopa Ma-jandus- ja
Sotsiaalkomitee, kujuneb valimiste kigus eurooplaste langetatud
otsuste alusel.
3. Euroopa Liit ei ole tiel mral kaudne de-mokraatia. Liit on
ndisaegne esindusdemo-kraatia, mille alus on ELi kodanike igapevane
osalemine. Sel Euroopa Liidu lepingus stestatud alusphimttel on
tohutu mju liidu toimimise-le. Lhidalt eldes ei ole ELi kodanikud
Euroopa poliitika suurel laval pelgalt valimiste peval, vaid iga
pev! Seda silmas pidades on EL loonud (ja loob jtkuvalt)
mitmesuguseid osalemisva-hendeid, mis seovad kodanikke,
institutsioone, poliitloomeprotsesse ja otsuseid.
4. Ehkki meil on igus osaleda igapevaselt ELi asjades, ei ole
enamikul meist selleks aega, teadmisi ega vahendeid. Seetttu on vga
oluline valida parim aeg, parimad partnerid ja parimad vahendid oma
arvamuse edasta-miseks thusal ja sstval viisil. Vimalik et soovite
selle nimel valida psivama rolli poliit-laval osalemiseks (niteks
valitud ametniku, ttaja vi kodanikuhiskonna esindajana) vi siis
ksimusephisema lhenemisviisi mis 99 juhul 100st vib olla ainus viis
Teie kui ELi aktiivse kodaniku rolli hendamiseks oma muude
rollidega avalikus, t- ja eraelus.
-
12
Niisiis on Teil suureprane mte. Nd on esmaste ksimuste ja
vastuste aeg!Kik on nd teie teha, Euroopa kodanikud! Teil vib olla
vahva mte Euroopa muutmiseks vi hoopis vike probleem piirilese
ettevtte loomisel. Ehk soovite kivitada suure kampaania mne kehtiva
ELi igusakti vastu vi esitada kaebuse ELi ametniku vastu.
Aktiivseks ELi kodani-kuks saamise phjuseid on sadu, kuid vajate
vastuseid vaid mnele ksikule vtmeksimusele, enne kui saate pihta
hakata.
Teie ksimus: kas see on seotud Euroopaga?Euroopa Liit tegeleb
paljude asjadega. Mned arvavad, et liiga paljude, teised jlle, et
liiga vhestega. Kuid sellest olulisest vaidlu-sest sltumatult on
ELil kllaltki selge nimekiri (tulenevalt lepingutest ja
liikmesriikidevahelistest kokkulepetest) poliitikaksimustest,
millega ta tegeleb kas ainu-, jagatud vi toetavas pdevuses. Seega
kui tulete vlja mne teemaga, kontrollige, kas Teie
mttel/mureksimusel on leeuroopaline mde. Vib juhtuda, et seda
ksimust saab thusamalt lahendada kohalikul, piirkondlikul vi
riiklikul tasandil.
Teie hetk: milline on ige aeg aktiivsust les nidata?Ajastus on
oma hle nnestunult kuuldavaks tegemisel mrav. Vite tegutseda liiga
vara ja keegi ei mrka vi ehk hoopis liiga hilja ja otsused on juba
langetatud (vi vastuvtmisel). Sinna vahele jb avar ajavahemik, mis
pakub vimalusi aktiivseks tegutsemiseks. Niteks kui soovite
kivitada snagi uut ideed, on sellele thelepanu juhtimiseks ja
reageeringu raootamiseks vaja palju kannatlikkust ja vahendeid,
kuid Teil on suhteline vabadus ige ajahetke leidmiseks oma
tegevuseks. Samas, kui soovite mjutada kimasolevaid arutelusid
teatava teema le ELi tasandil, on vaja kontrollida, millisesse
(igusloome)etappi kogu protsess on judnud. EUR-LEX on selleks
otstarbeks vga kasulik avalik veebileht [eur-lex.europa.eu].
Ajahetke valimine mjutab ka vajalike partnerite ja vimalike
osalemisvahendite valikut.
KUIDAS LEIDA IGETeie mtted, teemad, ajahetk, meeskond ja
vahendid
http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et
-
13
Teie meeskond: kas kavandate hist tegutsemist?Euroopa
probleemide lahendamiseks Euroopa tasandil on enamasti vaja tugevat
partnerlust teiste kodanike ja/vi kodanikuhiskonna
organisatsioonidega. Phjus on lihtne: kigepealt peate veenma
paljusid teisi (nii ELi kodanikke, kui ka valitud organeid ja ELi
institutsioone), enne kui Teie tegevusel on mju. Siiski vib mnikord
isegi tugev ja phendunud ksikritaja asjade kiku muuta. Eelkige
kehtib see olukorras, kus olete sattunud haldusomavoli ohvriks, kui
Teie igusi rikuti vi kui suudate esile tuua laiemale ldsusele muret
tegeva ksimuse. Teisalt vib olla vga hea mte haarata kaasa
vimalikult kauged ja ka piirilesed jud, sest Teie
probleem/ettepanek/mte ratab ELi institutsioonides suuremat huvi ja
austust, kui seda toetab teliselt euroopalik aktiivsete kodanike
rhm. Euroopa kodanikualgatuse puhul on niteks nue, et Teie
korraldusmeeskonnas oleks vhemalt seitse ELi kodanikku vhemalt
seitsmest liikmesriigist.
Teie vahend: milline osalemisviis?Parima vimaliku osalusvahendi
valimine teema tstatamisel on edu pant. Enamik vahendeid on meldud
mitmele inimesele (vi isegi kodanikuhiskonna organisatsioonile)
koos kasuta-miseks, aga neid saab kasutada ka ksikisik. Niteks vib
tuua kaebuse esitamise ombuds-manile, piirilese probleemi
ksitlemise veebiphise probleemide lahendamise vrgustiku SOLVIT abil
vi petitsiooni Euroopa Parlamendile. Teised osalemisvahendid nuavad
juba eos histegutsemist, niteks Euroopa kodanikualgatus. Asjad teeb
lihtsamaks see, et enamikku ELi tasandi osalemisprojekte saab
hallata veebis. Niisiis saate oma arvamuse teatavaks teha postmarke
ostmata, kuid siiski vib Teil mingil hetkel tekkida vajadus reisida
vib-olla Brsselisse, et kohtuda mne institutsiooni esindajaga, vi
piiritagusesse klla, kus on Teid toetavad partnerid.
Nende ksimustega arvestamiseks ja vastuste hoolikaks valimiseks
vib kuluda vrtuslikku aega. Kuid kuna Teie soov on muuta Euroopa
Liitu riigilest poliitilist kogukonda, kuhu kuulub le 500 miljoni
inimese , peitub edu vti ettevalmistavate etappide kvaliteedis.
Seega: olge hoolas ja nidake les aktiivsust!
-
14
Euroopa teemad on thtsad, sealhulgas kohalikul, piirkondlikul ja
riiklikul tasandil
ELi igusaktide vimalik mju riikliku, piirkondliku ja kohaliku
tasandi poliitikale phjustab tulist poleemikat. Uuringud pakuvad
valitud meetodist tulenevalt vga mitmesuguseid tulemusi, rhutades
siiski, et teatud valdkondades, nagu keskkonnakaitse ja
finantseeskirjad, on ELi tasandi otsustel tugev mju ka kigile
teistele valitsemistasanditele. Teisisnu on ELis toimuv elulise
thtsusega igale ELi kodanikule, ja kigil tasandeil. Selleks et oma
hlt kuuldavaks teha, tuleb kigepealt selgeks teha, kes erinevate
Euroopa ksimuste le otsustavad.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (I jaotise) alusel on ELil kolm
eri pdevust: ainupdevus (EL langetab otsuse iseseisvalt), jagatud
pdevus (EL langetab otsuse koos liikmesriikidega) ja toetav pdevus
(EL abistab liikmesriike). Sellest vimupdevusest tingituna
kujundatakse konkreetset poliitikat rakendusaktide, mruste,
direktiivide, igusaktide vi lihtsalt institutsiooni-liste otsuste
abil, mil ei ole vormilist mju seadusandlusele. Lisaks langetavad
otsuseid parlament, kohus ja kontrollikoda, nuandvad organid,
niteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, ja teised ning nende
ajend, mju ja tagajrjed, sealhulgas ka teistele
valitsustasanditele, on erinevad. Jrgmised Euroopat puudutavad
ksimused on thtsad, kuigi neid ei ole alati hlbus tuvastada.
ELi ainupdevusse kuuluvad ksimused tolliliit siseturu
toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine nende
liikmesriikide rahapoliitika, mille rahahik on euro mere
bioloogiliste ressursside kaitse hise kalanduspoliitika raames hine
kaubanduspoliitika rahvusvahelise lepingu slmimine, kui selle
slmimise neb ette liidu seadusandlik akt
EUROOPA TEEMADPllumajandusest teadusuuringuteni
-
15
ELi jagatud pdevusse kuuluvad ksimused siseturg aluslepingus
mratletud sotsiaalpoliitika valdkonnad majanduslik, sotsiaalne ja
territoriaalne htekuuluvus pllumajandus ja kalandus, vlja arvatud
mere bioloogiliste ressursside kaitse keskkond tarbijakaitse
transport leeuroopalised vrgud energeetika vabadusel, turvalisusel
ja igusel rajanev ala hised ohutusprobleemid rahvatervise ksimustes
seoses aluslepingus mratletud aspektidega teadusuuringud,
tehnoloogia areng ja kosmos
Ksimused, milles ELil on toetav ja koordineeriv roll
majanduspoliitika thivepoliitika sotsiaalpoliitika inimeste
tervise kaitse ja parandamine tstus kultuur turism haridus,
kutsepe, noorsugu ja sport kodanikukaitse halduskoost
Vttes aluseks selle loetelu (ja selle aluse ELi lepingutes),
saate kohandada oma tegevuse vastavalt asjakohasele pdevustasandile
(ainu-, jagatud, toetav pdevus) ja kaaluda tiendavaid meetmeid
riiklikul (vi muul) tasandil, kui tegu on jagatud vi tiendava
pdevusega. Ettepanekuid meetme-teks sellest ulatuslikust loetelust
vlja jnud Euroopa ksimustes vib ees oodata probleem, et ELi
institutsioon, kellele soovite oma mtted edastada, ei pea neid
vastuvetavaks.
levaate asjakohastest ksimustest, sh viited lepingutele, vite
leida aadressil
[http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/competences].
http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/competences
-
16
Riigilese osalemise vahendid: liialt valikuvimalusi?
Sellest ajast peale, kui Euroopa Liidust sai midagi enamat kui
vaid jrjekordne valitsustevaheline organ, kus riikide valitsuste
esindajad tulevad kokku, et suletud uste taga otsuseid vastu vtta,
on esitatud osalusvahendite ettepanekuid, kasutusele vetud
praktilisi mehhanisme ja lbi vaadatud olemasolevaid vahendeid, et
muuta ELi kodanikuaktiivsus ja osalusdemo-kraatia riigilesel
tasandil millekski enamaks kui vaid toredaks mtteks pigem
igapevaseks tavaks.
Niisiis, kui Te hakkate ELi kodanikuna aktiivseks ja viite oma
idee/mureksimuse/ettepaneku riigilesele tasandile, hinnake
kigepealt hoolega osalemiseks vljapakutud tvahendeid. Praegu on
kige olulisemad neist jrgmised.
Kaebus: kui Te ei ole rahul mne ELiga seotud meet-mega, vite
esitada ametliku kaebuse Euroopa Ombudsmanile, kes pakub Teile
selleks vee-biphist vormi 24 ametlikus asutamislepingu keeles.
Pange thele, et see vimalus ei ole avatud mitte ksnes ELi
kodanikele, vaid ki-gile Euroopa Liidu residentidele, sh ELis
regist-reeritud ettevtetele, hingutele ja muudele organitele.
www.ombudsman.europa.eu
Nustamine probleemi korral: kui Teil esineb ELi kodaniku vi
ettevtjana mnes teises liikmesriigis takistusi, sest mni
riigiasutus ei tida ELi igusest tulenevaid ko-hustusi, siis vite
kasutada Euroopa Komisjoni pakutavat probleemide lahendamise
mehha-nismi SOLVIT. See 24 keeles pakutav veebiphine teenus tegeleb
piirileste probleemidega, mis tekivad ELi iguse ebaigest
kohaldamisest ELi liikmesriikide riigiasutuste poolt.
http://ec.europa.eu/solvit
OSALEMISVAHENDIDKaebus, nustamine, konsultatsioon, algatus ja
muud
http://www.ombudsman.europa.eu/et/home.faceshttp://ec.europa.eu/solvit
-
17
Tarbijate vim: kui Teil on probleem seoses oma tarbija-igustega
vi soovite saada kahjuhvitist, prduge Euroopa tarbijakeskuste
vrgustiku poole, mis tegeleb vigaste toodete vi puu-dulike teenuste
ksimustega 30 riigis (ELi 28 riiki ning lisaks Norra ja
Island).
http://ec.europa.eu/consumers
Haridus ja t: kui otsite Euroopast td vi haridusvimalusi,
kasutage kigis ametlikes keeltes pakutavat teenust EURES, Euroopa
talase liikuvuse portaali, mis pakub vahendeid nii totsijatele kui
ka tandjatele (2015. aasta kevadel oli seal vljas 161 000 vaba
tkohta ja 142 000 CVd).
http://ec.europa.eu/eures
Konsultatsioonid: uut poliitikameedet vi poliitikamuudatust
kavandades kivitab Euroopa Komisjon sageli arutusel olevas ksimuses
avaliku konsultatsioo-ni. See on Teile suureprane vimalus lasta oma
hlel klada ametliku protsessi varases etapis. Te saate
registreeruda, et Teid teavitataks Teile huvi pakkuva
konsultatsiooni kivitamisest.
http://ec.europa.eu/yourvoice
Suhtlus: lisaks ametlikele kanalitele kasutavad kik ELi
institutsioonid, asutused ja agentuurid sot-siaalmeediat, et
teavitada huvitatud ELi ko-danikke ning nendega konsulteerida,
arutada ja suhelda. levaate kasutatavatest kanalitest leiate
jrgmiselt aadressilt:
http://ec.europa.eu/yourvoice/discussions
Kaudne tegevus: on mitmeid ELi institutsioone, mis on mel-dud
selleks, et aidata Teil kui kodanikul oma hl ELi tasandil
kuuldavaks teha. Need institutsioonid on Euroopa Parlament (ja Teie
parlamendiliige), Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning
Regioonide Komitee. levaate neist leiate jrgmiselt aadressilt:
http://ec.europa.eu/yourvoice/usefullinks
Lisaks on kaudne avalik tegevus vimalik ka ELi ksimustega
tegelevate kodanikuhis-konna organisatsioonide vi erakondade kaudu
kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil.
http://ec.europa.eu/consumershttp://ec.europa.eu/eureshttp://ec.europa.eu/yourvoicehttp://ec.europa.eu/yourvoice/discussionshttp://ec.europa.eu/yourvoice/discussionshttp://ec.europa.eu/yourvoice/usefullinks
-
18
Petitsioon: see on ks Euroopa kodanike phiigus: iga kodanik vib
ksi vi koos teistega kasutada kskik millal oma Euroopa Parlamendile
petitsiooni esitamise igust, mis on stesta-tud Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklis 227. Pange thele, et see igus on kigil
ELi residentidel, samuti hingutel ja ettevtetel, mille peakontor on
ELis.
Petitsioon vib sisaldada isiklikku taotlust, kaebust vi
thelepanekut seoses ELi igu-se kohaldamisega vi leskutset Euroopa
Parlamendile vtta konkreetses ksimuses seisukoht.
www.petiport.europarl.europa.eu
Kodanikualgatus: Euroopa kodanikualgatus vimaldab hel miljonil
kodanikul vhemalt neljandikust ELi liikmesriikidest kutsuda Euroopa
Komisjoni les tegema igusaktide ettepanekuid ELi pdevusse
kuuluvates ksimustes. Kodani-kualgatuse korraldajatel kodanike
komitee, kuhu kuulub vhemalt seitse ELi kodanikku, kes on vhemalt
seitsme eri liikmesriigi re-sidendid on vajaliku toetuse kogumiseks
aega ks aasta.
Allkirjad tuleb kinnitada iga liikmesriigi p-devate asutuste
poolt ning neid vib koguda veebis. Edukate algatuste korraldajad
osale-vad arutelul Euroopa Parlamendis. Komisjonil on kolm kuud
aega algatuse analsimiseks ja otsustamiseks, mida sellega teha.
http://ec.europa.eu/citizens-initiative
Oma tegevuse jaoks tvahendit valides hinnake ka seda, millist
liiki tegevust on Teil kavas ellu viia: kas soovite lisada midagi
uut ELi tegevuskavasse? Vi tahate, vastupidi, midagi peatada? Vi
kavatsete vahest olemasolevat parandada? Vi miks mitte kasutada
mnda neist vahenditest survevahendina, mis tiendab teisi meetmeid,
milles Te osalete? Nagu nete, on ELi kodanikuaktiivsuse
lesnitamiseks palju viise ja jrgmises peatkis saate rohkem teavet
neist kige uuema ja toredama, nimelt Euroopa kodanikualgatuse
kohta.
www.petiport.europarl.europa.euhttp://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/welcome?lg=et
-
19
Euroopa kodanikualgatus: esimene samm riigilese otsedemokraatia
suunas
Euroopa kodanikualgatust on nimetatud riigilese demokraatia
suurimaks uuenduseks prast Euroopa Parlamendi otsevalimiste
kasutuselevttu enam kui 35 aastat tagasi. Alates 2012. aastast on
Euroopa Liidu kodanikel sama igus kui Euroopa Parlamendi enamusel
ja liikmesriikidel: suunata terve Euroopa poliitilist
tegevuskava.
Phiteave Euroopa kodanikualgatuse kohta Selleks, et Euroopa
Komisjon Euroopa ko-danikualgatuse arutusele vtaks, peab he aasta
jooksul prast algatuse registreerimist sellele oma toetusallkirja
andma vhemalt miljon ELi kodanikku vhemalt seitsmes liikmesriigis
28st. Igahes neist seitsmest liikmesriigist tuleb anda vhemalt
kindlaks-mratud minimaalne arv allkirju.
Euroopa kodanikualgatuse vib kivitada igas valdkonnas, kus
Euroopa Komisjon on pdev esitama igusakti ettepanekuid, ni-teks
keskkond, pllumajandus, transport, rahvatervis ja rahvusvaheline
kaubandus.
Kodanikualgatuse kivitamiseks peavad kodanikud moodustama
kodanike komitee, kuhu kuulub vhemalt seitse ELi kodanik-ku, kes on
vhemalt seitsme eri liikmesriigi residendid. Kodanike komitee
liikmed pea-vad olema ELi kodanikud.
Algatust vivad toetada kik ELi koda-nikud, kes on Euroopa
Parlamendi vali-misteks kehtestatud valimisiguslikus vanuses (18
aastat, vlja arvatud Austria, kus valimisiguslik vanus on 16
aastat). Al-gatusele oma toetuse avaldamiseks peavad kodanikud
paberkandjal vi elektrooniliselt titma konkreetse toetusavalduse
vormi, mille nad saavad korraldajatelt.
Kolme kuu jooksul prast eduka kodaniku-algatuse esitamist kohtub
Euroopa Komis-jon korraldajatega, korraldajad saavad oma algatust
tutvustada avalikul arutelul Euroo-pa Parlamendis ning komisjon
annab neile ametliku vastuse. Kui komisjon otsustab esitada
seadusandliku ettepaneku, algab tavaprane seadusandlik
menetlus.
LEVAADE EUROOPA KODANIKUALGATUSEST
Kuidas Euroopa kodanikualgatust kasutada
-
20
Kuigi ametlik igus algatada leeuroopalisi igusakte jb endiselt
vaid Euroopa Komisjonile, kujutab Euroopa kodani-kualgatus endast
igusloome-eelset vahendit tegevuskava suunamiseks. Huvitaval kombel
on kodanikualgatus ka vrav osaluspoliitika tulevikku: see on
otsesem, riigilesem ja digitaalsem kui miski muu.
Seeprast ei ole kodanikualgatus pelgalt veel ks
petitsioo-niiguse vljendus, vaid pigem kodanike igus pakkuda vlja
teemasid, mis pannakse jrgmisena ELi institutsioonide
tegevuskavasse. Alates 2012. aastast on Euroopa Komisjonile
esitatud le 50 kodanikualgatuse, millest 20 komisjon ei
regist-reerinud, sest komisjoni snul ei titnud nad kiki ametlikke
nudeid. Viie tagasilkatud kodanikualgatuse osas on see otsus edasi
kaevatud Euroopa Kohtusse.
Euroopa kodanikualgatus toetub igusraamistikule, mis hlmab ELi
aluslepinguid, ELi teisest igust ja liikmesriikide igusakte. Samal
ajal kui mitmeid liikmesriikide igusakte veebiphise toetusavalduste
kogumise ssteemi tendamise ning toetusavalduste kontrollimise kohta
vib leida ametlikust registrist, on kige olulisemad ELi igusaktid
jrgmised.
Asutamine: Lissaboni leping, II jaotise Stted demokraatia
phimtete kohta artikli 11 li-ge 4, Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa
Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid; Euroopa Liidu
phiiguste harta, Euroopa Liidu Teataja C 83
Reguleerimine: mrus (EL) nr 211/2011 Euroopa kodanikualgatuse
kohta
Rakendamine: Toetusavaldus, institutsioonidevaheline dokument
2010/0074 (COD) Veebiphised kogumisssteemid, mrus (EL) nr 1179/2011
Lihtsustamine I, mrus (EL) nr 887/2013
Oluline mrkus: ELi iguse kohaselt korraldatakse Euroopa
kodanikualgatuse toimimise esime-ne ametlik lbivaatamine kolm
aastat prast algse menetluse kasutuselevttu, st 2015./2016. aastal.
See lbivaatamine, mis vib tuua kimasolevasse protsessi muudatusi ja
reforme, on dokumenteeritud ametlikus registris
[ec.europa.eu/citizens-initiative] ja teistes asjaomastes
teabekanalites [vt ka kesoleva vljaande viimane peatkk].
http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/welcome?lg=et
-
21
Euroopa kodanikualgatus: palju vimalusi tegutsemiseks
Euroopa kodanikualgatust on mnikord vrreldud veitsi noaga see on
hsti disainitud ja oludega kohanduv mitmeotstarbeline tvahend. Kuna
kodani-kualgatust vib kasutada le 400 miljoni ELi kodaniku 28
liikmesriigis (jakogu maailmas, kui ELi kodanik elab vljaspool
ELi), on raske prognoosida selle pikaajalist mju valitsemisele ja
demokraatiale Euroopas.
Teame aga seda, kuidas esimesed 50 kodanikualgatust on kasutanud
ja kujundanud algseid Euroopa kodanikualgatuse eeskirju ning neid
teatud mral ksimuse alla seadnud [vt ka jrgmised peatkid]. Samuti
teame seda, et kodanikualgatuse protsessis tunnistatakse vhemalt
kolme vimalikku kodanikuaktiivsuse vljundit: korraldajad, toetajad
ja jlgijad.
Korraldajana olete Te protsessi sgavuti kaasatud, sest Te
vastutate kigi phi-sammude eest, mis kodanikualgatuse mruses on
stestatud. Samuti olete Te algatuse vastutav esindaja ELi
institut-sioonide, oma toetajate ja kogu Euroopa ees. Seeprast on
Teil vaja palju hoolikat kaalumist, kannatlikkust, phendumist ning
aktiivset teabevahetust ja avalike suhete alast td.
Euroopa kodanikualgatuse toetajana palutakse Teil hena miljonist
inimesest vhemalt seitsmest liikmesriigist toetada hte konkreetset
Euroopa eesmrki. Teie philesanne on kodanikualga-tusele alla
kirjutada, mis thendab, et Te tidate paberil vi elektrooniliselt
vastava toetusavalduse. Palun kontrollige, et Te allkirjastate
tunnustatud ja ametlikult registreeritud algatuse.
Lpetuseks vite Te jlgijana tunda huvi, milline on asjaomane
kodanikualgatus, soovida seda mista ning vahest suudate pakkuda
huvitavaid mtteid ja thelepanekuid korraldajatele, meediale,
teadlastele ja ELile.
-
22
Aktiivse korraldaja, toetaja vi jlgijana tuleb enne algatuse
alustamist, allkirjastamist vi kommenteerimist melda veel mitme
aspekti peale. Phiksimus on: mida tahetakse konkreetse
kodaniku-algatusega saavutada? Milline on Teie eesmrk?
Kas Te tahate pakkuda Euroopale midagi uut? Vi soovite kaotada
ELi teatud poliitikameetme? Paljud asjad ei ole aga lihtsalt mustad
vi valged, head vi halvad: neid vib olla vaja lihtsalt parandada.
Seega vite olla ka lihtsalt huvitatud ELi teatud igusakti mne osa
muutmisest. Te vite soovida kasutada Euroopa kodanikualgatust ka
lihtsalt survevahendina, millega toetada juba kimasolevat igusloome
protsessi. Vi nete Te oma tulevast Euroopa kodanikualgatuse
kampaaniat kui laiaphjalise riigilese vrgustiku vi liidu loomise
katalsaatorit? Tenoliselt olete Te lihtsalt huvi-tatud oma teema vi
organisatsiooni ulatuslikust tutvustamisest ldsusele, kasutades
kodanikual-gatust reklaamivahendina? Valik on Teie!
Euroopa kodanikualgatus pakub palju vimalusi tegutsemiseks Te
vite seda kasutada:
kiirendina, et panna ELi tegema midagi uut. Sel juhul peate
olema vga kannatlik, sest sellise kodanikualgatuse lpuleviimiseks
kulub palju aega. Kigepealt peate leidma asjakohase ja toimiva
igusliku aluse ning Teil tuleb pidada oma ettepaneku le peetavat
avalikku arutelu philiseks tasuks oma jupingutuste eest;
pidurina, et panna EL millegi tegemist lpetama. Sel juhul on
ajastamine kige olulisem, sest Te peate leidma ige hetke oma
mureksimuse tstatamiseks, et saavutada maksimaalne mju ja toetus,
mis thendab, et Teil tuleb allkirjad kiiresti kokku koguda;
ventiilina, et muuta ELi kehtivad igusaktid paremaks. Kuna Te
soovite mnda konkreetset igusakti muutes lahendada teatud
probleemi, tuleb Teil panustada lihtsusele. Ventiilina toimivad
kodanikualgatused on sageli liiga keerulised ja neid on raske
tutvustada, seeprast tehke kik endast sltuv, et jda phisisu
juurde;
-
23
survevahendina, kasutades Euroopa kodanikualgatuse protsessi
tiendava elemendina oma petes mjutada Euroopa poliitika-
loomet. Enne sellise kodanikualgatuse kivitamist hinnake enda
algatusest sltumatut mju ja poliitilist vimu ning analsige,
millised on vimalikud lisaeelised. Andke oma kavatsustest
selgelt teada oma toetajatele ning olge teadlik kodanikualgatuse
tagasivtmise vimalusest ja selle igeaegsest kasutusest;
katalsaatorina, et luua le Euroopa laiaphjalisi liite ja
vrgustikke. See vimalus on eriti asjakohane, kui Te
peate oma algatust heks elemendiks pikemaajalisest strateegiast,
et tuua inimesed le Euroopa kokku ja/vi teha ettevalmistusi Euroopa
Parlamendi valimiskampaaniaks;
reklaamivahendina, et muuta ennast ja/vi oma rhmitust ldsuse
silmis tuntumaks. Sel juhul peate Te kigepealt leidma oma
kodanikualgatuse jaoks sobiva ja lihtsalt tutvustatava sisulise
teema. Te peate ka olema oma eesmrkide osas vimalikult siiras, et
mitte potentsiaalseid toetajaid petta.
Lppmrkus: Euroopa kodanikualgatus pakub palju vimalusi, kuid
lppkokkuvttes sltub konkreetse kodanikualgatuse vimaluste ja
piirangute hindamisel kik Teie enda arusaamadest ja vimetest.
Saades teadlikuks knealuse uue riigilese osalusprotsessi
mitmeotstarbelistest vimalustest, saate kujundada vlja realistlikud
ootused ja seega ka rea-listliku ksitluse oma strateegiale ja
tegevusele.
-
24
Euroopa kodanikualgatus: kmneetapiline tegevuskava
Kas kaalute Euroopa kodanikualgatuse kivitamist? Selle
elluviimine vtab Teil vhemalt paar aastat aega, tenoliselt rohkemgi
(ja sna palju ressursse). Aga kui olete arukas ja ettevaatlik,
pakub kogu protsess Teile uusi ideid ja petab palju uut ning
(loodetavasti) aitab Teil Euroopas muutusi ellu viia. Jrgnevalt
loetleme kmme phietappi, mida Euroopa kodanikualgatuse protsessis
oodata on.
1. etapp. Idee Teil on idee, projekt vi probleem, mida saab
vljendada Euroopa poliitikaloomes. Vaadake kigepealt, kas on teisi,
vahest lihtsamaid ja kttesaadavamaid vahendeid, millega knealuses
ksimuses oma hl kuuldavaks teha. Kui Teie valik langeb Euroopa
kodanikualgatuse kasuks, siis asuge 2. etapi juurde. 2. etapp.
Teadmised Euroopa kodanikualgatuse protsessiga kaasnevad paljud
iguslikud ja poliitilised tegurid. Uurige vlja kogu teave protsessi
vimaluste ja piirangute kohta seoses oma tulevase algatuse
edendamisega. Pdke hinnata, kas see on pingutust vrt. Kui Teie
arvates on, siis asuge 3. etapi juurde.
3. etapp. Eesmrgid See on veel ks oluline kontrollpunkt enne
esimeste ametlike sammude astumist. Mida Te soovite oma algatusega
saavutada ja mis tulemusi Te vite realistlikult oodata?Mrake
kindlaks oma algatuse eesmrk, ulatus ja konkreetne lesanne. Pdke
see hoida kigi jaoks vimalikult lihtsana.
4. etapp. Kujundamine Teie algse ettepaneku snastus ja selgitus
peab olema mistetav paljudes eri keeltes ja veelgi rohkemates
poliitilistes kultuurides le kogu Euroopa. Nagu paljud teisedki
korraldajad, soovite ehk ka Teie kasutada allkirjade veebiphist
kogumist: nd on aeg see ssteem paika panna ja kasutada selleks kogu
saadaolevat tuge.
-
25
5. etapp. Registreerimine See on paljude korraldajate jaoks
lisuur takistus. Te peate vtma vimalikult kiiresti hendust
komisjoni talitustega, et olla kindel oma ettepaneku nuetekohases
snastuses. Seda on hea tahtmise korral vimalik teha! Seejrel on aeg
oma kodanikualgatus ametlikult veebis esitada ja oodata, kuni
komisjon kontrollib kahe kuu jooksul algatuse vastuvetavust. Teie
seadke seni tkorda oma veebiphine kogumisssteem, et igel ajal
valmis olla.
6. etapp. Allkirjade kogumine Teie parim ja ka raskeim aeg on
just nd, mil Te peate vhem kui he aasta jooksul veenma enam kui hte
miljonit inimest vhemalt seitsmest eri liikmesriigist. See t tuleb
aegsasti ette valmistada, luues toetavate partnerite leeuroopalise
vrgustiku.
7. etapp. Dialoog Ilma suhtluse ja teabevahetuseta Te toetajaid
ei leia, dialoog kikvimalike sprade ja isegi skeptikutega on
algatuse kestva edu jaoks rmiselt oluline. Niisiis, tiendage
allkirjade kogumist teavitustga (sotsiaal)meedias ja avalikel
ritustel.
8. etapp. Tkked Enne kui saate oma algatuse koos kigi nutud
tenditega viimaks komisjonile esitada, tuleb Teil tita palju nudeid
ja letada suurel hulgal takistusi. Selleks on algatusel vaja
tugevat ja hsti ettevalmistatud juhtkonda. Rumalad vead tekitavad
suuri lisakulusid, viivitusi ja stressi.
9. etapp. Teabevahetus Kodanikualgatuse esitamisega algab veel
ks oluline etapp: teabevahetus ametlikul ELi teemal, mis viib Teid
poliitilise thelepanu keskpunkti. Prast seda, kui Teie algatus on
edukaks tunnistatud, avanevad Teile uued uksed: ametlikel knelustel
komisjoniga ja avalikul arutelul Euroopa Parlamendis. See on Teie
suur vimalus veenda veelgi rohkem inimesi ja vimalik, et just neid
igeid inimesi!
10. etapp. Kokkuvte Selle etapiga juab lpule vsitav, kuid
loodetavasti tnuvrne t. rge unustage tagatoatd, dokumenteerimist ja
hindamist, et tehtud jreldustest ppida ja neid teistegagi jagada.
Kuna alates 2012. aastast on esitatud le 50 kodanikualgatuse, on
neist juba nd paljutki ppida.
-
26
Carpe Diem: peatage TTIPJlgides ELi ning USA ja Kanada vahel
2014. aasta suvel vabakaubanduslepingu le peetud lbirkimisi,
esitasid kogu Euroopas tegutsevad hiskondlikud liikumised ELile
kaks ettepanekut: peatada lbirkimised Atlandi-lese kauban-dus- ja
investeerimispartnerluse (TTIP) le ning mitte ratifitseerida
laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA). Euroopa
kodaniku-algatuse korraldajad tlesid, et selle peamine phjus on
investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine, mis ohustab
demokraatiat ja igusriigi phimtet. Kuigi Euroopa Komisjon lkkas
knealuse kodanikualgatuse tagasi ja korraldajad viisid selle
seejrel Euroopa Kohtus-se, kasutas kampaania ra avaliku arutelu ha
kasvavat hoogu ning kivitas nn isekorraldatud kodanikualgatuse, mis
peegeldas ametliku kodanikualgatuse nudeid ja kogus aastaga le 1,5
miljoni toetusavalduse, kusjuures enamik toetusest tuli esimestest
ELi liikmesriikidest Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Beneluxi
riikidest.
stop-ttip.org
Kaitske loomi: peatage loomkatsedLoomakaitse ksimused koguvad
tavaliselt mr-kimisvrset avalikku toetust. USAs kutsutakse peamist
loomakaitse organisatsiooni Humane Society sageli kige edukamaks
algatuste esi-tajaks. ELis kogus sarnane liikumine toetust
2012.-2013. aastal, kui esitati le 1 173 130 kin-nitatud
toetusavaldust ettepanekule kehtestada uus ELi igusakt, mis
phimtteliselt keelustaks meditsiiniuuringutes loomkatsete tegemise.
See kodanikualgatus esitati Euroopa Komisjonile 2015. aasta
mrtsis.
www.stopvivisection.eu
Euroopa kodanikualgatus: kuidas muutusi ellu viia
https://stop-ttip.orgwww.stopvivisection.eu
-
27
Elupooldajate liikumine: ks meistEmbro on inimolend, ta on
eostatud, kuid veel sndimata imik. Ei ole vastuvetav teda tappa
tvirakkude saamiseks. Selle peamise argumendiga ja ettepanekuga
kehtestada uus piirav ELi igusakt tvirakkudega seotud
teadu-suuringute kohta nnestus algatuse One of Us korraldajatel
kasutada Euroopa kodanikualga-tuse protsessi julise
kampaaniavahendina. Eri-nevalt teistest kodanikualgatuste
korraldajatest kogusid nad mrkimisvrse arvu toetusavaldusi paberil
ning neil nnestus lpuks saada suurem toetus kui kski teine algatus
seni on saanud. Nende ettepanek leidis aga Euroopa Komisjonilt vga
vhest vastukaja, mis pahandas korral-dajaid, kes esitasid Euroopa
Kohtusse kaebuse komisjoni tegevusetuse prast.
www.oneofus.eu
Erastamise vastu: igus veeleSee oli ks esimene registreeritud
Euroopa kodanikualgatus ning see judis (peaaegu) kige lppu vlja.
Peamiselt Euroopa ametihin-gute kivitatud kodanikualgatus
Right2Water lhtus rahvusvahelisest igusest vabale juurdepsule
joogiveele ja kvaliteetsetele kanalisatsiooniteenustele ning sidus
selle ELi aruteluga selle le, kas lubada erainvestori-tel osta ja
ma veevarusid Euroopa Liidus. Kodanikualgatuse edenedes plvis
arutelu suurt ldsuse thelepanu ning algatus kogus paari pevaga ligi
miljon allkirja, pannes uue veebiphise allkirjade kogumise ssteemi
tsiselt proovile. Judes lpuks Euroopa ko-danikualgatuse eeskirjade
kohaselt Euroopa Komisjoni, vljendas komisjon algatusele kll
tunnustust, kuid otsustas uut igusakti mitte koostada.
www.right2water.eu
www.oneofus.euwww.right2water.eu
-
28
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on ks vanimaid ELi
institutsioone, mis loodi Rooma lepinguga 1957. aastal. Komiteesse
kuulub 353 ametisse nimetatud liiget kigist ELi liikmes-riikidest,
kes esindavad tandjaid, ttajaid ja kolmandat, eri elualade rhma,
kuhu kuuluvad niteks pllumajandustootjad, tarbijarhmad ja
kutseorganisatsioonid.
Nuandva koguna keskendub komitee sotsiaalsetele ja
demokraatlikele teemadele ning komitee rolli tugevdati hiljuti,
mislbi temast sai peamine sild Euroopa kodanikuhiskonna ja Euroopa
institutsioonide vahel. Teisisnu on komitee nd oluline
kodanikuaktiivsuse ja osalusdemokraatia tugistruktuur.
RIIKIDEVAHELINE SILDEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
-
29
See roll vljendub peamiselt komitee 353 liikme ettengevas ts,
mida tehakse kogu Euroopas sotsiaalpartnerite, kodanikuhiskonna ja
koolidega. Avaldades arvamusi uute ELi igusaktide kohta, mis
puudutavad osalusdemokraatiat (peamiselt Lissaboni lepingu artikkel
11), vttis komitee ennetava seisukoha ja otsustas muuta Euroopa
kodanikualgatuse vimalikult kttesaadavaks ja
kasutajasbralikuks.
Komitee avaldas juba varakult 23 keeles Euroopa kodanikualgatuse
kasutusjuhendi, millele jrgneb kesolev vljaanne, pakkudes
kodanikele le Euroopa lhtepunkti ja suuniseid, et nad saaksid
thusalt ja jrjepidevalt oma hle kuuldavaks teha.
Komitee saab Teid toetada veel mitmel jrgmisel viisil.
Euroopa kodanikualgatuse pevEuroopa inimeste mjuju nitamise
kevad! Koos kogu Euroopa peamiste kodanikuhiskonna
organisatsioonidega korraldab komitee igal aastal aprillis
aktiivsete kodanike ja sidusrhmade ko-gunemise, vaadates lbi ja
uuendades Euroopa kodanikualgatusega kehtestatud
osalusprotsessi.
www.eesc.europa.eu/eciday2015
Tlkes kaduma linudSee on kigile Euroopa poliitikaloomes
tegutsejatele nii, olemasolevatele institutsioonidele kui ka
aktiivsetele kodanikele, suur lesanne: edastada oma mtteid kigile
ELi kodanikele nende oma keeles. Euroopa kodanikualgatuse osas
pakub komitee nd registreeritud kodanikualgatustele uut ja
ainulaadset teenust, tlkides nende ametlikud registreerimistekstid
tasuta teistesse ELi keeltesse.
[email protected]
Rohkem teavetKoos Euroopa kodanikualgatuse valitsusvlise
tugikeskusega (vt jrgmine peatkk) on komitee loonud ainulaadse
veebiphise teabeallika Euroopa kodanikualgatuse phiteabe ja
praktiliste kogemuste kohta. Selles allikas loetletakse les kik
olemasolevad materjalid (uuringud, iguslikud hinnangud, artiklid ja
vljaanded) ning selgitatakse, kust neid leida.
http://xteam.eesc.europa.eu/sites/eci-db
http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-eci-day-2015mailto:[email protected]://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-eci-day-2015
-
30
Toetust vib leida mitmelt poolt peate seda lihtsalt
kasutamaAktiivse ELi kodanikuna ei ole Te kunagi ksi. Teiesuguseid
on veel le 400 miljoni. Samuti pole Te ksi, kui Teil on vaja saada
valitsuse vi kodanikuhiskonna toetust oma hle kuuldavaks
tegemiseks. Paljude saadaolevate ressursside seast soovitame Teile
jrgmisi riigilese toetuse, suuniste ja meedia vimalusi le kogu
Euroopa.
Euroopa kodanikualgatus Euroopa kodanikualgatuse tugikeskus on
hisalgatus, mida veavad Euroopa Kodanike
Teenistus, Democracy International ja Initiative and Referendum
Institute Europe. Tugikeskus levitab uudiskirja, pakub
individuaalset nustamist, teeb uuringuid ja analse ning annab
juurdepsu Euroopa kodanikualgatuse teadmuskeskusele.
ecas.org/services/eci-support-centre/ [email protected]
ECI Campaign on organisatsioon, mille ainuke lesanne on tagada
Euroopa kodanikualgatuse edukas kasutuselevtmine ja elluviimine
ning mis pakub teabeallikaid ja kampaaniatoetust.
www.citizens-initiative.eu/about/[email protected]
TUGIKESKUSKodanikuhiskond ja kodanike meedia
http://ecas.org/services/eci-support-centre/mailto:[email protected]/about/themailto:[email protected]
-
31
Osalusdemokraatia Wuppertali likooli kodanikuaktiivsuse ja
osalusdemokraatia teaduskeskus kogub ja analsib
andmeid tnapevase otsedemokraatia menetluste ja tavade kohta.
Keskus annab nu, pakub koolitusi ja pet ning haldab veebiphiseid
ressursse, nagu Direct Democracy Navigator.
www.direct-democracy-navigator.orgeditor@direct-democracy-navigator.org
ha rohkem valitsusasutusi le kogu Euroopa investeerib
kodanikuaktiivsuse ja osalusdemo-kraatia tugistruktuuride loomisse,
andes juhiseid, kuidas oma hl kuuldavaks teha. Loodud on uus
kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vrgustik,
www.beteiligungsportal-bw.de/[email protected]
Kodanikud ja ajakirjandus Euractiv seostab Euroopa
kodanikuaktiivsuse professionaalse veebiajakirjandusega ning
pakub kolmes keeles (inglise, prantsuse ja saksa) lugusid,
arvamusi, analse ja taustateavet Euroopa poliitikas toimuva
kohta.
[email protected]
Inimesed. Osalus. Jud on veitsi ringhlinguettevtte
rahvusvahelise veebiportaali Swissinfo.ch otsedemokraatiat ksitleva
meediaplatvormi moto. Portaal edastab uudiseid, arvamuslugusid ja
taustateavet kodanikuaktiivsuse ja osalusdemokraatia kohta le
maailma, seda kmnes keeles: inglise, prantsuse, saksa, hispaania,
araabia, vene, hiina, portugali, itaalia ja jaapani keeles.
www.swissinfo.ch/[email protected]
http://www.direct-democracy-navigator.orgmailto:mailto:editor%40direct-democracy-navigator.org?subject=http://www.beteiligungsportal-bw.de/network-participationmailto:[email protected]:[email protected]/directdemocracymailto:[email protected]
-
32
Mrkmed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
-
33
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
-
34
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
-
35
Passi idee autor on Bruno Kaufmann, demokraatiavaldkonna
ajakirjanik, politoloog ja Faluni valimiskomisjoni esimees Rootsis.
See omavalitsus avaldas 2013. aastal Euroopas esimesena kohaliku
tasandi demokraatiapassi.
http://www.falun.se/demokratihttp://people2power.infohttp://iri-europe.org
Pildid: iStock (lehed 2/6/7/10/12/14/16/21/22/23)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
http://www.falun.se/demokratihttp://people2power.infohttp://iri-europe.org
-
Rue Belliard/Belliardstraat 991040 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGI
Vastutav vljaandja: klastuste ja vljaannete
osakondEESC-2015-15-ET
www.eesc.europa.eu
Euroopa Liit, 2015Allikale viitamisel on reprodutseerimine
lubatud.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
ETREG.NO. BE - BXL - 27
TrkiversioonQE-04-15-149-ET-C
ISBN 978-92-830-2708-9doi:10.2864/896832
VeebiversioonQE-04-15-149-ET-N
ISBN 978-92-830-2693-8doi:10.2864/019026
www.eesc.europa.eu
