142
1 1 a a m m e e r r i i k k i i s s e e T T n n o o l l o o g g i i a a

evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

  • Upload
    others

  • View
    6

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

11

aammeerriikkiiss

eeTTnnoollooggii aa

Page 2: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

22

RRoollaanndd AA.. TTooppcchhiisshhvviillii

TThhee EEtthhnnoollooggyy ooff AAmmeerriiccaa

EEtthhnniicc HHiissttoorryy,, EEtthhnniicc CCuullttuurree

TTeexxttbbooookk ffoorr SSttuuddeennttss

Page 3: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

33

iivvaannee jjaavvaaxxiiSSvviilliiss ssaaxxeelloobbiiss TTbbiilliissiiss ssaaxxeellmmwwiiffoo uunniivveerrssiitteettii

rroollaanndd TTooffCCiiSSvv iillii

aammeerriikkiiss eeTTnnoollooggiiaa

eeTTnniikkuurrii iissttoorriiaa,, eeTTnniikkuurrii kkuullttuurraa

ssaaxxeellmmZZRRvvaanneelloo ssttuuddeenntteebbiissaaTTvviiss

Page 4: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

44

`̀aammeerriikkiiss eeTTnnoollooggiiaa:: eeTTnniikkuurrii iissttoorriiaa,, eeTTnniikkuurrii kkuullttuurraa~~ ggaannkkuuTTvvnniilliiaa ssaaxxeellmmZZRRvvaanneelloodd uummaaRRlleessii ssaasswwaavvlleebblleebbiiss hhuummaanniittaa--rruullii ffaakkuulltteetteebbiiss iissttoorriiuullii,, eeTTnnoollooggiiuurrii,, ffiilloollooggiiuurrii mmii--mmaarrTTuulleebbeebbiiss ssttuuddeenntteebbiissaaTTvviiss.. wwiiggnnii ggaarrkkvveeuull ddaaxxmmaarreebbaass ggaauu--wweevvss mmaaTT,, vviissaacc ppoolliittoollooggiiaa,, ddiipplloommaattiiaa,, xxaallxxTTaa SSoorriiss uurrTTiieerr--TToobbeebbii,, ddaassaavvlleeTTiiss xxaallxxeebbiiss eeTTnnooggeenneezziissii,, eeTTnniikkuurrii iissttoorriiaa ddaa ttrraaddiicciiuullii kkuullttuurraa aaiinntteerreesseebbss,, mmiiTT uummeetteess ddRReevvaannddeell ddRReess,, rrooddeessaacc ssaaqqaarrTTvveellooss ddaassaavvlluurr ssttrruuqqttuurreebbSSii aaqqttiiuurrii CCaarrTTvvaa mmiimmddiinnaarreeoobbss.. TThhee ffoolllloowwiinngg tteexxttbbooookk,, ‘‘TThhee EEtthhnnoollooggyy ooff AAmmeerriiccaa:: EEtthhnniicc HHiissttoorryy,, EEtthhnniicc CCuullttuurree,,’’ iiss iinntteennddeedd ffoorr tthhee ssttuuddeennttss ooff hhiissttoorriiccaall,, eetthhnnoollooggiiccaall aanndd pphhiilloollooggiiccaall ddiirreeccttiioonnss ooff tthhee HHuummaanniittiieess FFaaccuullttyy.. TThhee bbooookk wwiillll bbee ooff cceerrttaaiinn hheellpp ffoorr tthhoossee wwhhoo aarree iinntteerreesstteedd iinn ppoolliittiiccaall sscciieennccee,, ddiipplloommaaccyy,, iinntteerrnnaattiioonnaall rreellaattiioonnss,, tthhee eetthhnnooggeennyy ooff EEuurrooppeeaann ppeeoopplleess,, eetthhnniicc hhiissttoorryy aanndd ttrraaddiittiioonnaall ccuullttuurree.. TThheessee iissssuueess aarree ppaarrttiiccuullaarrllyy iimmppoorrttaanntt nnoowwaaddaayyss,, eessppeecciiaallllyy iinn tthhee ccoonntteexxtt ooff GGeeoorrggiiaa’’ss iinntteeggrraattiioonn iinn EEuurrooppeeaann ssttrruuccttuurreess.. rreeddaaqqttoorreebbii:: pprrooffeessoorrii qq ee TT ee vv aa nn xx uu cc ii SS vv ii ll ii ddooqqttoorrii ii nn gg aa RR uu tt ii ZZ ee rreecceennzzeenntteebbii:: pprrooffeessoorrii aa kk aa kk ii gg ee TT ii aa SS vv ii ll ii ddooqqttoorrii rr oo zz ee tt aa gg uu jj ee jj ii aa nn ii pprrooffeessoorrii TT ii nn aa TT ii nn RR uu dd uu SS aa uu rr ii ©© TTbbiilliissiiss uunniivveerrssiitteettiiss ggaammoommcceemmlloobbaa,, 22000099 IISSBBNN 997788--99994411--1133--002255--00

Page 5: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

55

winaTqma winamdebare wignis avtorma 2003 wels evropisa da amerikis xalxebis saleqcio kursi dabeWda, romelsac ramdenime wlis ganmavlobaSi Tbilisis ilia WavWavaZis saxelobis enisa da kulturis saxelmwifo universitetis saerTaSoriso urTier-Tobis studentebi ismendnen. 2006 wlidan amerikis eTnologia ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universi-tetis humanitaruli fakultetis studentebs ekiTxeba. mocemu-li saxelmZRvanelo aRniSnuli saleqcio kursis gadamuSavebu-li, faqtobrivad, xelaxla dawerili variantia. wignSi ganxi-lulia istoriis sxvadasxva epoqaSi warmoSobili xalxebi; saxelmZRvanelo eyrdnoba mravalricxovan istoriul da eT-nologiur literaturas, enciklopediebs, romlebic xalxebs, religiebs, lingvistikas, demografias, anTroponimebs exeba. av-tors miaCnia, rom wigni `amerikis eTnologia~ mkiTxvelis wi-naSe srulyofili saxiTaa warmodgenili im TvalsazrisiT, rom masSi am kontinentze mcxovreb TiTqmis yvela, did Tu pa-tara, eTnoszea saubari, Tumca is amomwuravi araa (aseTi wigni saerTod arc arsebobs). qarTvel xalxs dasavleTisadmi interesi, miswrafeba da da-axloebis survili mTeli misi arsebobis manZilze hqonda. qar-Tvelobam dasavlur orientaciaze ganacxadi didi xnis win, IV s-is dasawyisSi, gaakeTa, rodesac qristianoba saxelmwifo re-ligiad gamocxadda. saqarTvelosa da qarTveli xalxis mTeli Semdegdroindeli istoria aRmosavluri samyarosagan Tavdaxs-nisa da dasavleTisaken miswrafebis surviliT iyo ganpirobe-buli. qarTvelebma ki dasavleTisken kursi sul axlaxan, da-moukideblobis mopovebis Semdeg aiRes; saqarTvelo dasavlur struqturebSi gaerTianda. wignSi naCvenebia amerikeli xalxe-bis eTnogenezi da eTnikuri ganviTarebis procesi; daxasiaTe-bulia TiToeuli xalxis eTnikuri kultura (yofa-cxovreba, wes-Cveulebebi rogorc materialuri kulturis, meurneobis, ise socialur urTierTobaTa da sulieri kulturis sferoSi), anTropologiuri tipi, religiisadmi da enaTa ojaxisadmi mi-kuTvnebuloba, demografiul-statistikuri monacemebi. amdenad, wigni saintereso unda iyos ara marto studentebisaTvis, ara-med yvela ganaTlebuli qarTvelisaTvis, visac amerika da iq mcxovrebi eTnosebi ainteresebs, miT umetes dRes, rodesac xa-

Page 6: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

66

ngrZlivi Sesvenebis Semdeg, qarTvelebs pirvelad mogveca da-savleTis samyarosTan uSualo kontaqtisa da urTierTobis saSualeba. Q avtori did madlobas uxdis profesorebs: qeTevan xuciS-vils, mixeil qurdians da doqtor inga RutiZes, romlebmac wignis xelnaweri varianti waikiTxes da sayuradRebo SeniSvne-bi da survilebi gamoTqves.

Page 7: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

77

nawili I

eTnosTa klasifikaciis safuZvlebi

1.1. xalxebi (zogadi mimoxilva) XX saukunis ukanasknel aTwleulSi msoflios mosaxleoba xuT miliardze met adamians iTvlida. es xuTi miliardi eTni-kuri, enobrivi, rasobrivi da religiur-konfesiuri Tvalsaz-risiT friad Wrel suraTs qmnis. miiCneven, rom dedamiwaze cxovrobs daaxloebiT 6 aTasamde eTnosi. termini _ `xalxi~ gulisxmobs gansazRvrul teritoriaze istoriulad Camoyalibebul adamianTa erTobas, romelsac axa-siaTebs stabiluri kulturuli Taviseburebani (enis CaTv-liT), fsiqika, TviTSegneba. yvela es niSani safuZvelia imisa, rom ama Tu im xalxma sakuTari erToba sxva analogiuri er-Tobebisagan ganasxvavos. xalxis aRsaniSnavad mecnierebaSi gamoiyeneba termini `eTnosi~ (Zv. berZnuli _ xalxi, tomi), ag-reTve eTnikuri erToba, magram Zveli berZnebi iyenebdnen agreTve sityva `demos~, rac mosaxleobis ZiriTad masas aRniS-navda. `demosisagan~ momdinareobs iseTi termini, rogoricaa magaliTad `demokratia~, rac sityvasityviT iTargmneba, ro-gorc `xalxis xelisufleba~; momdinareobs `demografia~, ro-gorc mecnierebis saxelwodeba (sityvasityviT `xalxis aRwe-ra~), romelic swavlobs sxvadasxva qveynis mosaxleobis ricxovnobas (raodenobas), mis socialur, sqesobriv da asakob-riv Semadgenlobas, Sobadobas, qorwinebas, sikvdilianobas, mosaxleobis bunebriv matebas da mis migraciebs (gadasaxle-bas). Tumca am problemaTagan zogierTis mimarT interesi istoriasa da eTnografiasac aqvs. Cveni interesis sagans ki warmoadgens xalxebi `eTnosis~ ga-gebiT; xalxebi, romlebmac saukuneTa manZilze damoukidebeli eTnikuri kultura Seqmnes. bevri xalxisaTvis, gansakuTrebiT ki didi xalxebisaTvis, romlebic gansaxlebulni arian vrcel teritoriasa da rTul bunebriv-geografiul garemoSi, damaxasiaTebelia eTnografi-ul (da dialeqtur) jgufebad dayofa (rusul eTnologiur literaturaSi aseT jgufebs xSirad `subeTnosebsac~ uwode-ben). eTnografiuli jgufebis warmoqmnis mizezebi sxvadasxvaa.

Page 8: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

88

isini warmoiqmneba erTi xalxis teritoriuli gancalkevebis Sedegad (geografiuli faqtori), anda erTi eTnosis mier meo-re eTnosis, anda misi nawilis asimilaciis Sedegad. am Tval-sazrisiT mniSvnelovan rols TamaSobda agreTve socialuri statusi (kazakebi rusebs Soris) da religiur-konfesiuri mdgomareoba. mecnierebaSi gamoyofen agreTve metaeTnikur erTobebs, maga-liTad, aRmosavleT slavebs, laTinoamerikelebs. maTi aseTi saxiT gamoyofa genetikuri da enobriv-kulturuli siaxlovi-Taa ganpirobebuli. metaeTnikur erTobebad miiCneven agreTve baltiispirelebs, CrdiloeT kavkasiis xalxebs. am metaeTnikur erTobaTa Camoyalibeba ki erTian istoriul-eTnografiul olqSi xangrZlivma cxovrebam da kulturulma urTierTgavle-nam ganapiroba. eTnosis umaRlesi formaa nacia (eri). erebis Camoyalibebamde eTnosis formas tomi, tomTa kavSirebi warmoadgenda. marqsis-tul-leninuri mecniereba naciis (eris) iseT gansazRvrebas gvTavazobda, romelic arasdros gauziarebiaT dasavlur mec-nierebaSi. dasavleTSi naciis (eris) TiTqmis imdeni ganmarte-baa, ramdenic mecnieri, magram mTavari, raSic isini Tanxmde-bian, isaa, rom naciad (erad) miiCneva is eTnosebi, romelTac sakuTari saxelmwifoebrioba gaaCniaT. zogierTi nacia (eri) warmoiqmna erTi xalxis transformaciis, zogi ki ramdenime xalxis Serevis Sedegad.

1.2. ena _ eTnosis erT-erTi ZiriTadi niSani msoflios xalxebi (eTnosebi) erTmaneTisagan ramdenime niS-niT gansxvavdebian. pirvel rigSi erT-erT aseT mTavar niSnad enas asaxeleben. rodesac erTi xalxis ori ucnobi warmomad-geneli Tavisi qveynis gareT xvdeba, isini upirveles yovlisa erTmaneTs eniT `amoicnoben~. ase rom, ena xalxTa (eTnosTa) umniSvnelovanesi niSanTagania. erTi xalxisadmi (eTnosisadmi) mikuTvnebuli yvela adamiani, rogorc wesi, erT enaze lapara-kobs, romelic maTTvis mSobliuria, e.i. romelic bavSvobaSi SeiTvises mSoblebisa da sxva pirebisagan. zemoTqmuli imas ar niSnavs, rom dedamiwaze imdenive enaa, ramdenic xalxia. gasaT-valiswinebelia is, rom zogjer dedamiwaze gansaxlebuli da-moukidebeli eTnosebi erTsa da imave enaze laparakoben, rac kacobriobis istoriaSi, gansakuTrebiT mis axal periodSi mo-

Page 9: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

99

mxdari mniSvnelovani movlenebis (magaliTad evropidan axal samyaroSi xalxTa didi gadasaxlebebis) Sedegia. inglisur en-aze laparakoben ara mxolod ingliselebi, aramed sxva xal-xebic: amerikelebi, anglo-kanadelebi, Sotlandielebi, olste-relebi, anglo-avstralielebi, anglo-axalzelandielebi... ev-ropaSi, sadac inglisuri ena warmoiqmna, am enaze molaparake-Ta mxolod 17% cxovrobs. espanuri ena dedaenaa ara mxolod espanelebisaTvis, aramed agreTve centraluri da samxreT ame-rikis umetesi xalxebisaTvis (kubelebi, meqsikelebi, kolumbie-lebi, argentinelebi, venesuelelebi, Cilelebi, peruelebi, ur-ugvaelebi...). evropaSi, sadac espanuri ena warmoiqmna, espanur enaze molaparakeTa daaxloebiT 12% mkvidrobs. germanul ena-ze germanelebis garda laparakoben agreTve avstrielebi, ger-mano-Sveicarielebi, elzaselebi (safrangeTSi), luqsemburge-lebi. portugaliuri, portugalielebis garda, dedaenaa bra-zilielebisaTvis. amave enaze laparakoben agreTve espaneTis CrdiloeTSi mcxovrebi galisielebic. frangul enaze fran-gebs garda laparakoben: franko-kanadelebi, franko-Sveicarie-lebi, belgieli valonebi. italiuri eniT sargebloben italo-Sveicarielebi da korsikelebi. aziis samxreT-dasavleTsa da CrdiloeT afrikaSi didi xania gavrcelebulia arabuli ena. masze laparakoben arabulenovani xalxebi, romelTagan yvelaze mravalricxovania: egvipteli arabebi (egviptelebi), alJiris arabebi (alJirelebi), maroko-eli arabebi (marokoelebi), erayis arabebi (erayelebi), sudanis arabebi (sudanelebi), siriis arabebi (sirielebi), tunisis arabebi (tuniselebi), saudis arabeTis arabebi... amrigad, naTelia, rom dedamiwaze aris enebi, romlebic mSo-bliuria ara mxolod erTi xalxisaTvis, aramed eTnosTa mTe-li jgufisaTvis. calkeul xalxTa gansaxlebis sazRvrebi da enaTa gavrcelebis arealebi yovelTvis erTmaneTs ar emTxveva. ena eTnikurobis erT-erTi mTavari ganmsazRvrelia, magram is eTnosisaTvis damaxasiaTebel erTaderT niSnad ar SeiZleba CavTvaloT. saerTod, Tu zemoTqmuls davakvirdebiT da gavi-xsenebT TiToeuli xalxis (eTnosis) istorias, davinaxavT, rom sxva xalxis mier ama Tu im evropuli enis dedaenad aRiareba SedarebiT axali movlenaa. Tavdapirvelad, gansakuTrebiT ki xalxTa (eTnosTa) warmoqmnis sawyis stadiaze, ena marTlac iyo eTnosis ZiriTadi ganmsazRvreli niSani da yvela eTnosi misTvis damaxasiaTebel enaze laparakobda.

Page 10: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1100

marTalia, iSviaTad, magram mainc gvxvdeba xalxebi, romelTa calkeuli jgufebi sxvadasxva enaze laparakoben. cnobilia, rom dRes SotlandielTa didi umravlesoba salaparako enad iyenebs inglisurs, magram Sotlandiis mTebSi mkvidrobs mosa-xleobis patara jgufi, romlis warmomadgenlebi Tavs Sot-landielebad miiCneven da yofaSi inglisurTan erTad keltu-ri jgufis gansakuTrebul enaze (e.w. gelur enaze) laparako-ben, romelic warsulSi farTod iyo gavrcelebuli mTel qve-yanaSi. dReisaTvis mTiel Sotlandielebs anu gelebs daax-loebiT 100 000-mde iTvlian. did britaneTSi cxovrobs keltu-ri enobrivi jgufis sxva xalxic _ valielebi anu uelselebi, romlebic orenovanni arian, e.i. laparakoben rogorc ingli-sur, ise sakuTriv valiur enebze. igive SeiZleba iTqvas irla-ndielTa Sesaxebac. lingvistebi dRes enaTa ocamde ojaxs gamoyofen, romelTa-gan yvelaze kargadaa Seswavlili indoevropul enaTa ojaxi da romelzec evropisa da amerikis mosaxleobis umravlesoba metyvelebs. indoevropul enebze msoflios mosaxleobis 45% laparakobs. indoevropuli enebi, evropisa da amerikis garda, gavrcelebulia agreTve aziis mniSvnelovan nawilSi. mxe-dvelobaSi gvaqvs induri (hindi, urdu, bengali, maratxi...) da iranuli jgufis enebi. Aafroaziuri anu semitur-qamituri enebis ojaxi gavrcelebu-lia afrikis CrdiloeTsa da Crdilo-aRmosavleTSi da aziis samxreT-dasavleTSi. is Sedgeba xuTi jgufisagan _ semituri, egvipturi, berberuli, yuSituri da Caduri. egviptur enaTa jgufi XVII s-Si gadaSenda. egvipturi enis gviandeli forma _ kopturi gamoiyeneba egvipteli qristianebis mier RvTismsaxu-rebisas. evropaSi, indoevropuli enebis garda, gavrcelebulia ura-lur enaTa ojaxis enebi (ungreTi, baltiispireTi, fineTi, ska-ndinaviis CrdiloeTi).

11..33.. eennaaTTaa kkllaassiiffiikkaacciiaa mecnierebi msoflios xalxTa klasifikaciisaTvis sxvadasxva kriteriumebs iyeneben. eTnologiaSi miRebulia geografiuli, anTropologiuri, sameurneo-kulturuli da enobrivi klasifi-kacia. xalxTa eTnikuri istoriis Sesaswavlad enobrivi kla-sifikacia erT-erTi mniSvnelovani klasifikaciaa, radgan Tav-

Page 11: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1111

dapirvelad ena da eTnosi erTmaneTs emTxveoda, isini iden-turni iyvnen. ena konkretul warmodgenas iZleva xalxebis eT-nikuri naTesaobis Sesaxeb. Tanamedrove msoflios enobrivi pa-norama mravalferovnebiT xasiaTdeba. rogorc aRvniSneT, lin-gvistebi daaxloebiT 6000 enas iTvlian. mxolod erT enaze Za-lze mcire raodenobis qveynebSi saubroben. aseT qveynebs Ziri-Tadad evropis qveynebi miekuTvneba. zogierT qveyanaSi aTeu-lobiT enaze metyveleben, maT Soris nigeriasa da ruseTSi as-ze meti enaa gavrcelebuli. zogi ena `didi~ enaa, zogic _ `pa-tara~. yvelaze `didi~ anu gavrcelebuli enebia: Cinuri, ing-lisuri, hindi da masTan axlos mdgomi urdu, espanuri, rusu-li, bengaluri, indoneziuri, arabuli, portugaliuri, iaponu-ri, germanuli, franguli. CamoTvlil enebze kacobriobis ori mesamedi laparakobs. enaTa erTi nawili saxelmwifo, oficia-luri enaa; enaTa mniSvnelovani nawili ki mxolod saojaxo sametyvelo enas warmoadgens. msoflioSi aris iseTi enebic, romlebzedac ara marto ramdenime aseuli, aramed mxolod er-Ti aseuli kaci metyvelebs. magaliTad, latviaSi daaxloebiT 130 kaci laparakobs livur enaze, ruseTSi ki mxolod asi ka-cia kerkTa eTnikuri jgufis warmomadgeneli. dRes saerTaSo-riso urTierTobis enis funqcia inglisur enas aqvs mopovebu-li, rac, udavod, msoflioSi aSS-is politikuri, ekonomikuri dawinaurebis Sedegia. XVIII saukuneSi aseTi enis funqcia franguls ekisreboda. msoflios 6000 enidan mxolod as enas aqvs damwerloba. enaTa klasifikacia enaTa istoriul-naTesaur urTierTobas emyareba. istoriul-naTesauri urTierTobebis TvalsazrisiT, msoflioSi arsebuli enebi ojaxebadaa dajgufebuli. enaTa ojaxebSi met-naklebad urTierTmonaTesave enebi Sedis. enaTa ojaxi ki sakmaod bevria. mxolod amerikis kontinentze indie-lTa Soris asamde enaTa ojaxs gamoyofen. mecnier-lingvistTa gamoTvliT ki mxolod Tormet enaTa ojaxSi Semaval enebze msoflios mosaxleobis 96% metyvelebs. TiTqmis yoveli enob-rivi ojaxi iyofa Stoebad anu jgufebad, jgufebSi ki xSirad qvejgufebs gamoyofen. msoflioSi gavrcelebul enaTa ojaxebis geografiuli saz-Rvrebi xSirad icvleboda. ukanaskneli Tormeti–cameti sauku-nis manZilze Zalian gaifarToves areali arabulma, Turqul-ma, inglisurma, espanurma enebma. VII saukunemde arabuli eniT mxolod arabeTis naxevarkunZulis centraluri da samxreTi

Page 12: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1122

nawilis mosaxleoba saubrobda. Semdeg is samxreT-dasavleT aziasa da CrdiloeT afrikis did nawilSi gavrcelda. mniSvnelovnad gaifarTova Tavisi areali Turqul enaTa jgu-fma, romelic dReisaTvis gavrcelebulia balkaneTis naxevar-kunZulidan cimbiris Crdilo-aRmosavleTamde. inglisuri ena XVI saukunemde mxolod britaneTis kunZulebze iyo gabatone-buli, mogvianebiT ki is TiTqmis yvela kontinentze SeiWra. manam, sanam msoflios enaTa klasifikacias SevexebiT, unda aRiniSnos, rom ramdenime ena genealogiuri klasifikaciis ga-reSe rCeba, radgan maTi naTesaoba romelime sxva enasTan dam-tkicebuli araa. esenia: baskuri, keturi, nivxuri, ainuri, kore-uli, iaponuri, iukagiruli, buruSuli... yvelaze kargad Seswavlilia indoevropul enaTa ojaxi. am ojaxis enebze msoflios mosaxleobis 45% laparakobs. evro-pis garda, indoevropul enaTa ojaxis enebi gavrcelebulia aziaSi (irani, avRaneTi, indoeTis subkontinentis CrdiloeTi), amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu-li enebi axlos mdgomi dialeqtebisagan momdinareoben, rome-lze mosaubrenic Zv.w. III aTaswleulSi samxreT-dasavleT azi-idan, Savi da kaspiis zRvebis mimdebare teritoriebidan sxva-dasxva mimarTulebiT gansaxldnen. indoevropul enaTa damwer-lobis uZvelesi Zegli Zv.w. II aTaswleuliT TariRdeba. esaa mcire aziaSi napovni xeTuri lursmuli dawerilobani. amave drois indoevropul enaTa ojaxis bevri ena dRes mkvdaria. maTze aRaravin laparakobs. indoevropul enaTa ojaxis romanul enaTa jgufSi Sedis: italiuri, franguli, provansaluri, sardiniuli, espanuri, po-rtugaliuri, katalanuri, retoromanuli, ruminul-moldovuri enebi. portugaliurTan Zalian axlos dgas galisiuri ena. am jgufis mkvdari enebia: laTinuri, oskuri, umbriuli enebi. la-Tinuri ena safuZvlad daedo yvela romanul enas. laTinuri enis uZvelesi werilobiTi Zeglebi Zv.w. VI saukuniT TariRde-ba. laTinuri ena kaTolikuri eklesiis oficialuri enaa. germanul (germanikul) enaTa jgufi sam qvejgufad iyofa. pi-rveli qvejgufi (Crdilogermanuli anu skandinaviuri) aerTia-nebs daniur, Svedur, norvegiul, islandiur da farerul enebs. dasavlurgermanul qvejgufSi Sedis inglisuri, germa-nuli, holandiuri, frizuli enebi. amave qvejgufSi Sedis af-rikansi da idiSi. aRmosavlurgermanul qvejgufSi ori mkvda-ri ena SeaqvT. esenia vestguTuri (e.i. dasavlurguTuri ena) da

Page 13: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1133

ostguTuri (aRmosavlurguTuri ena). vestguTuri ena yvelaze Zveli germanuli damwerlobis mqone enaa. IV saukuneSi guTu-ri anbaniT damwerloba Seqmna episkoposma vulfilam. manve Ta-rgmna saxareba. ostguTurma enam Savi zRvis CrdiloeT sanapi-rosa da yirimSi XVI-XVII saukuneebamde iarseba. slavur enaTa jgufic sami qvejgufisagan Sedgeba. aRmosav-lur slavur enebs miekuTvneba rusuli, ukrainuli da belo-rusuli. slavuri enebis dasavlur qvejgufSi Sedis: Cexuri, slovakuri, polonuri da masTan axlos mdgomi qaSuburi, lu-Jiuri enebi. samxreTuli qvejgufi warmodgenilia bulgarul-makedoniuri, slovenuri da serbul-xorvatuli enebiT. slavur enaTa jgufis mkvdari enebia Zveli slavuri (anu Zveli saek-lesio slavuri) ena, polaburi ena, slovinuri ena, pomoruli ena. indoevropul enaTa ojaxis keltur jgufSi or qvejgufs ga-moyofen. geluri (irlandiuri ena, Sotlandiuri anu geluri ena, menuri ena) da brituli (bretonuli ena da uelsuri anu valiuri ena). gadaSenebuli kelturi enaa galuri, romelze-dac safrangeTis teritoriaze mcxovrebni metyvelebdnen. indoevropul enaTa ojaxis baltiur jgufSi mxolod ori cocxali ena _ litvuri da latviuri Sedis. am jgufis mkvda-ri enaa prusiuli. prusiuli enis werilobiTi Zeglebi XIV-XVII ss-iT TariRdeba. indoevropul enaTa ojaxSi Sedis in-dur enaTa jgufi. Zvelindur enaTa pirveli Zeglebi Zv.w. I aTaswleuliT TariRdeba. am enaTa ojaxSi Sedis: hindi da mas-Tan axlos mdgomi urdu, bengaluri, maraThi, fanjaburi, raja-stani, gujaraTi, oriia, nepali, lahnda, sindihi, asami, qaSmiri da sxva enebi. indur enaTa jgufSi Sedis msoflios sxvadasxva qveynebs modebuli boSaTa anu awinkanTa ena. indo-evropul enaTa ojaxis indur enaTa jgufis gadaSenebul enebs miekuTvneba vedebis ena da sanskriti, pali da prakritebi. indoevropul enaTa ojaxis iranul enaTa jgufSi Sedis spa-rsuli (farsi) ena, tajikuri ena, avRanuri anu puStu ena, be-lujuri ena, qurTuli ena, osuri ena, TaTuri ena, TaliSuri ena, iaRnoburi ena, pamiruli ena. mkvdari enebia: Zveli sparsu-li, falauri, midiuri, parTiuli, sogdiuri, skviTuri, xorez-muli, sakuri anu xatauri. indoevropul enaTa ojaxSi calke jgufebs qmnian axali be-rZnuli, albanuri da somxuri enebi. arsebobda ZvelberZnuli da saSualoberZnuli anu bizantiuri enebi (funqcionirebda

Page 14: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1144

rogorc bizantiis imperiis saxelmwifo, saliteraturo da sa-RvTismetyvelo ena VI-XIV saukuneebSi). afraziuri anu semitur-qamituri enaTa ojaxi gavrcelebu-lia afrikis CrdiloeTsa da aziis samxreT-dasavleT nawilSi. enaTa es ojaxi xuTi jgufisagan Sedgeba: semituri, egvipturi, berberuli, yuSituri da Caduri. semitur enaTagan dRes yvela-ze gavcelebulia arabuli ena (20-mde saxelmwifoSi). is mus-limTa saerTaSoriso, kultis enaa. arabuli damwerlobis uZ-velesi Zegli ax. w. IV s-iT TariRdeba. berberuli, yuSituri da Caduri enebi afrikis CrdiloeTsa da Crdilo-aRmosavleTs moicavs. berberuli ena Semonaxulia mxolod maRribis mTian olqsa da saqaris oazisSi. berberul enaze molaparakeni ara-buladac laparakoben. cocxali semituri enebia: amharuli, Ti-gre, Tigrinia (samive ena eTiopiaSia gavrcelebuli), aisoruli enebi (es ukanaskneli arameuli enis STamomavalia). mkvdari semituri enebia: aqaduri (asurul-babilonuri) _ am enaze Sesrulebulia lursmuli warwerebi Zv.w. 2800-650 wleb-Si; ugarituli, Zvelebrauli enebi. dRes es ukanaskneli gar-kveuli cvlilebebiT aRdgenil iqna israelis saxelmwifo enad _ ivriTis saxelwodebiT; arameuli ena (wina aziaSi gavr-celebuli iyo Zv.w. III _ax.w. IV ss-Si. is bibliis gviandeli wi-gnebis enaa); finikiuri ena (finikiuri Tanxmovani anbaniT; dam-werlobis uZvelesi Zegli Zv.w. XIII s-iT TariRdeba), romelic faqtobrivad bibliis ebraulTan erTad, erTi, qanaanuri enis dialeqts warmoadgenda. uralur enaTa ojaxi ganfenilia erTmaneTisagan daSorebul geografiul arealSi. is ori jgufisagan Sedgeba: finur-ugru-li anu ugro-finuri da samoiduri. finur-ungruli jgufi moi-cavs Semdeg qvejgufebs: a) baltiispiruli (finuri, kareliuri da estonuri enebi); b) permiakuli (komi-zirianuli, komi-permu-li da udmurtuli enebi); g) volgispiruli (mari ena, mordo-vuli ena) da d) ungruli (ungruli anu madiaruli, mansi da xanti enebi). aRniSnul enaTa ojaxis samoiduri jgufis enebi-dan SeiZleba davasaxeloT: nencuri, evenkuri, iganansuri da selkupuri. alTaur enaTa ojaxs miekuTvneba: Turquli, mongoluri da tungusur-manjuriuli jgufis enebi. Turqul enaTa jgufSi Sedis: CuvaSuri, Turquli, azerbaijanuli, Turqmenuli, sala-riuli, gagauzuri, TaTruli, baSkiruli, yazaxuri, yirgizuli, yarayalfaquri, yaraCaul-balyaruli, yumuxuri, noRauri, kara-

Page 15: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1155

imuli, uzbekuri, uiRuruli, iakuturi, dolganuri, alTauri, xakasuri, Tuviuri da sxv. enebi. mkvdari Turquli enebia: or-xonuli, paWanikuri, yivCaRuri, Zveli uiguruli, CaRatauri, volgispira bulgaruli, xazaruli. Tanamedrove monRolur enebs miekuTvneba: sakuTriv monRo-luri, buriatuli, yalmuxuri, oiratuli. tungusur-manjuri-ul enebSi Sedis manjuriuli (CineTSi, romelic sul ufro iSviaTad ixmareba), evenkuri, evenuri da sxv. adre enaTa erT ojaxad iyo warmodgenili iberiul-kavkasiu-ri enebi. cnobarebsa da enciklopediebSi dRes cal-calkea Se-tanili qarTvelur da Crdilokavkasiur enaTa ojaxebi. es ukanaskneli Semdegi jgufebis saxiTaa warmodgenili: afxazur-adiReuri da naxur-daRestnuri. samxreT indoeTSi gabatonebuli draviduli jgufis enebi Svidi jgufisagan Sedgeba. saharis samxreTiT afrikis mosaxleoba ZiriTadad sami oja-xis enebze laparakobs. amerikis kontinentze aseulobiT ena iyo gavrcelebuli. dRes bevri maTgani gadaSenebulia. amerikel indielTa Soris dRes yvelaze gavrcelebuli enebia: keCua (peruSi, ekvadorSi, boliviaSi, CileSi, kolumbiaSi, argentinaSi), guarani (parag-vai, brazilia, bolivia, argentina) da aimara (bolivia, peru). amerikis adgilobrivi mosaxleobis enebi sustadaa Seswavli-li da maTi lingvisturi klasifikacia argumentirebuli araa.

1.4. teritoria _ eTnosis erT-erTi niSani eTnosebi (xalxebi) warmoudgenelia teritoriis gareSe. yve-la xalxi (eTnosi) garkveul teritoriaze yalibdeboda. teri-toriis arseboba aucilebel pirobas warmoadgenda nebismieri eTnosis warmoqmnisaTvis. Cveulebriv, eTnikuri teritoriebi, e.i. xalxTa sabinadro adgilebi istoriulad xSirad icvlebo-da. magaliTad, rusebis eTnikuri teritoria ganuwyvetliv fa-rTovdeboda. igive SeiZleba iTqvas sxva didi xalxebis eTni-kuri teritoriis Sesaxeb. magaliTad SeiZleba arabebi da Cine-lebi davasaxeloT. qarTvelTa eTnikuri teritoria ki piriqiT _ droTa ganmavlobaSi mniSvnelovnad Seikveca. ama Tu im xal-xis gansaxlebisas Tu misi calkeuli jgufebi geografiulad gaeTiSeba erTmaneTs, rac Cveulebriv sazRvao gziT xdeba, ma-Sin ZiriTadi (`dediseuli~) xalxidan (eTnosidan) gamocalkev-

Page 16: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1166

deba axali damoukidebeli eTnosi. ase daemarTaT inglise-lebs, frangebs, espanelebs, portugalielebs da zogierT sxva xalxs koloniur periodSi (XVI-XIX ss.) amerikaSi, afrikasa da avstraliaSi gansaxlebisas. eTnikuri teritoria xSirad mcirdeboda dapyrobiTi omebis, epidemiebis, Sromisa da yofis mZime pirobebis Sedegad, magram ZiriTad rols eTnikuri teritoriebis SemcirebaSi mainc asi-milaciuri procesebi TamaSobda. istoriam Semdegi magaliTe-bic icis: ama Tu im teritoriaze Camoyalibebuli xalxi (eTno-si) nawilobriv, zogjer ki mTlianad, tovebs mas da gansax-ldeba sxvadasxva mimarTulebiT. amis yvelaze naTeli magali-Tia ebraelebis istoria. Zv.w. II-I aTaswleulebis mijnaze ebra-eli xalxi binadrobda Tanamedrove palestinaSi. egviptesTan, asiriasTan, babilonTan, sparseTTan omebis Sedegad Zv.w. VII-II ss-Si ebraelTa mniSvnelovani masebi Tavisi samSoblodan migrirdnen. daaxloebiT amave dros ebraelTa salaparako ena _ ivriTi Seicvala sxva semituri eniT _ arameuliT. gvian, Zv.w. II s-Si palestina romaelebma daipyres. ax.w. 69 wels, romaelTa xelisuflebis winaaRmdeg ebraelTa rigi ajanyebebis Semdeg, palestinis dedaqalaqi ierusalimi daangries da ebraelTa di-di nawili romis imperiis sxvadasxva nawilSi gansaxlda. Cveni eris pirvel saukuneebSi ebraelebi gansaxlebulni aRmoCndnen did sivrceSi: evropis, CrdiloeT afrikisa da samxreT-dasav-leT aziis qveynebSi (ZiriTadad qalaqebSi) rogorc romis im-periis farglebSi, aseve mis gareTac, sasanidebis sparsul sa-xelmwifosa da indoeTSic ki. evropeli ebraelebi, romlebic idiSze laparakobdnen, aSqenazebad iwodebodnen. ebraelTa sxva jgufebi, romlebic gansaxlebulni iyvnen espaneTSi, por-tugaliaSi, TurqeTSi, balkaneTis naxevarkunZulze, mcire azi-aSi, siriaSi, nawilobriv, iransa da Crdilo afrikaSi da rom-lebic laparakobdnen saxeSecvlil Zvelespanur enaze (spano-li), iwodebodnen sefaridebad. Zvelebrauli ena, romelzedac Seqmnilia mdidari literatura, Semonaxuli iyo rogorc saku-lto ena. dRes is aRiarebulia israelis saxelmwifos ofici-alur enad. Tavdapirveli eTnikuri teritoriis dakargvis magaliTad Se-iZleba moviyvanoT boSebi, romlebic CrdiloeT indoeTidan gamosulTa STamomavalni arian. aqedan daiwyes maT gansaxleba dasavleTis mimarTulebiT ax.w. I aTaswleulis dasasruls da XIV s-Si miaRwies evropas, sadac ori gziT moxvdnen _ mcire

Page 17: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1177

aziis gavliT balkaneTis naxevarkunZulze da egviptisa da Crdilo afrikis sxva qveynebis gziT _ espaneTSi. dReisaTvis mTel msoflioSi 1,5 milion boSas iTvlian, romelTagan 21,5% cxovrobs CexeTSi, 17,7% - rumineTSi, 20% - bulgareTSi, 16% yofil sabWoTa kavSiris teritoriaze. sakmaod bevri boSaa yofil iugoslaviasa da ungreTSi. sxva qveynebSi boSaTa rao-denoba didi araa, magram maTi calkeuli jgufebi yvelgan gvx-vdeba. boSebma SeinarCunes TavianTi ena, agreTve cxovrebis mo-xetiale wesi. TavianTi Tavdapirveli eTnikuri teritoriidan gansaxlebu-lni arian TaTrebi da somxebi. erTgvarad calke dganan lit-vasa da poloneTSi mcxovrebi TaTrebi, sadac maT daiviwyes dedaena, laparakoben adgilobriv enebze, magram SenarCunebu-li aqvT eTnikuri TavisTavadoba ZiriTadad muslimuri reli-giis saSualebiT.

1.5. eTnikuri kultura _ xalxTa erT-erTi niSani eTnosTa erTmaneTisagan gammijvneli umniSvnelovanesi niSa-nia agreTve kulturuli Tavisebureba, romelsac calkeuli xalxebi (eTnosebi) istoriuli ganviTarebis procesSi qmnian, aviTareben da Semdeg Taobidan Taobas gadascemen. aseTi tra-diciebi, romlebsac mecnierebaSi `eTnikur tradiciebs~ uwode-ben, yalibdeba ama Tu im istoriul epoqaSi. eTnikuri tradi-ciebi ganpirobebulia agreTve eTnosis social-ekonomikuri ganviTarebiTa da bunebriv-geografiuli pirobebiT. warmoqmnis Semdeg isini mniSvnelovan mdgradobas iZenen da Semoinaxebian didxans, maSinac ki, roca xalxis (eTnosis) cxovrebis pirobe-bi radikalurad icvleba. kulturuli iersaxis Tavisebureba im ZiriTad kriteriums warmoadgens, riTac gansxvavdebian erT enaze molaparake xal-xebi (eTnosebi), romlebic didi xania saerTo teritoriaze cxovroben da ekonomikuradac mWidrod arian erTmaneTTan da-kavSirebulni. yofil iugoslaviaSi mcxovrebi serbebi, xorva-tebi, Cernogorielebi da bosnielebi laparakoben erTsa da im-ave serbiul-xorvatul enaze, mkvidroben mosazRvre teritori-ebze, hqondaT saerTo ekonomikuri baza, magram, miuxedavad ami-sa, TavianTi TviTmyofadi kulturebiT damoukidebel eTno-

Page 18: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1188

sebs warmoadgendnen. TiToeuli maTganis kulturis TviTmyo-fadoba ki ZiriTadad religiuri faqtorebiTaa ganpirobebuli. CineTSi Cinelebi da xueielebi laparakoben erT Cinur enaze, gansaxlebulni arian `zolebrivad~ qveynis sxvadasxva raionSi (xSirad erTsa da imave qalaqsa da sofelSi), magram gansxva-vdebian erTmaneTisagan TavianTi kulturul-yofiTi Tavisebu-rebebiT, rac mniSvnelovnad ganpirobebulia imiT, rom xueie-lebi muslimebi, Cinelebi ki sxva religiebis (budizmi, daosi-zmi, konfucianizmi) mimdevarni arian. xalxi (eTnosi) Tu kargavs Tavis kulturul specifikas, is, rogorc damoukidebeli eTnosi, arsebobas wyvets. ase daemarTa araerT xalxs, romlebic biologiurad Tumca ar ga-daSendnen, magram istoriis arenidan gaqrnen, radgan kultu-ruli TvalsazrisiT mTlianad Seerwynen mezobel eTnosebs. magaliTad, aRmosavleT germaniis teritoriaze araerTi dasav-leT slavuri modgmis xalxi mdinareebis _ elbisa da oderis auzebSi germanelTagan asimilirda da maT SemadgenlobaSi Sevida. enobriv-kulturuli asimilaciis naTel magaliTad Se-iZleba davasaxeloT Zveli egviptelebis arabizacia, balti-urenovani prusebis germanizacia, kavkasieli albanelebis armenizacia, Turqizacia da sxva. eTnosTa gamijvnis, eTnikuri TviTSegnebis erT-erTi ganmsaz-Rvrelia agreTve ama Tu im xalxisaTvis damaxasiaTebeli so-cialuri urTierTobebi. am TvalsazrisiT mniSvnelovania da-Restnis magaliTi. marTalia, daRestanSi 30-ze meti xalxi (eT-nosi) mkvidrobs, romlebic erTmaneTisTvis gaugebar (Tumca monaTesave) enebze laparakoben, magram maT aqvT saerTo, rac daRestnis saerTo saxelwodebaSi moqcevis ganmapirobebelia. mxedvelobaSi gvaqvs qorwinebis sistema _ endogamiuri qorwi-neba. axla CaCnebi da inguSebi aviRoT, romlebic erTi enis or dialeqtze metyveleben, magram isini erTmaneTisagan gamijnul-ni arian socialuri urTierTobebis gansxvavebuli formebiT. am TvalsazrisiT CaCnuri da inguSuri tradicia, romelic eT-nikuri tradiciis saxiTaa warmodgenili, diametralurad gan-sxvavebulia. inguSebs Tu mtkice ojaxi aqvT, CaCnuri ojaxi amis sapirispiroa. CaCnebSi meuRlesTan gayra, anu qmris mier colis gaSveba, problema araa. ase rom, CaCnebSi qali SeiZleba mTeli cxovrebis manZilze ramdenime mamakacis coli iyos da man pirveli an meore meuRlis ojaxSi datovebuli Svilebi aRarc ki naxos.

Page 19: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

1199

amrigad, eTnikur TviTSegnebas ara marto ena, aramed eTni-kuri kulturac gansazRvravs. eTnoss (xalxs) adamianTa mxo-lod is erToblioba warmoadgens, romelic Tavs Seimecnebs rogorc aseTs, romelic mas sxva analogiuri erTobebisagan ganasxvavebs. eTnosis wevrebis jgufuri erTobis Semecnebas eTnikur TviTSegnebas uwodeben, romlis garegani gamoxatule-baa TviTsaxelwodeba (eTnonimi). ase rom, eTnosis (xalxis) wevrebis TviTSegneba fokusirdeba warmodgenebSi saerTo te-ritoriis (samSoblos), enis (dedaenis), kulturis Sesaxeb da fsiqikis niSandobliv TaviseburebebSi. agreTve eTnosis (xalxis) wevrebs saerTo warmodgena aqvT warmoSobis Sesaxeb da isini erTmaneTTan dakavSirebulni arian saerTo istoriu-li bediT.

1.6. xalxTa saxelwodebani - eTnonimebi dedamiwaze istoriulad arsebul yvela xalxs (eTnoss) sa-kuTari saxeli hqonda. xalxTa (eTnosTa) saxelebs mecnierebi eTnonimebs (berZn. ethnos_xalxi da onyma_saxeli) uwodeben. eT-nonimi xalxis eTnikuri TviTSegnebis, cnobierebis, identobis gamoxatulebaa. radgan eTnonimis warmoqmna mWidrodaa dakav-Sirebuli xalxis istoriasTan, ufro zustad rom vTqvaT, eT-nikur istoriasTan, amitom xalxTa sakuTari saxelebis Seswav-la gvexmareba gavarkvioT maTi warmoSobis saidumloebani da sxvadasxvagvari eTnikuri kavSirebi. eTnonimebis istoriuli semantikis garkveva mxolod lingvisturi analiziTaa SesaZle-beli, magram eTnonimikur kvlevaSi saukeTeso Sedegis miReba mxolod maSinaa SesaZlebeli, Tu eTnonimebis lingvistur ana-lizTan erTad mkvlevrebi iyeneben yvela xelmisawvdom isto-riul monacemsac (eTnonimebis erTi nawili istoriul wyaroe-bSi Zalian bevrjeraa moxseniebuli; zogierTi mxolod erTxe-laa dafiqsirebuli. uamravi eTnonimi ki mxolod folklo-rul da eTnografiul teqstebSi SeiZleba moviZioT). Tavdapi-rvelad eTnonimebis mniSvnelovani nawili garkveuli xalxis saxelis aRmniSvneli arc iyo. isini sazogado saxelebi iyo. amave dros, mecnierebma daadgines, rom bevri eTnonimis Tavda-pirveli mniSvneloba iyo `adamianebi~, `xalxi~. amgvari mniSvne-loba hqonia Tavdapirvelad germanelTa TviTsaxelwodebas `doiCes~, `noxCois~, `nencs~, `nivxs~, `ainus~ da a.S.

Page 20: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2200

eTnosis saxelwodeba (eTnonimi) SeiZleba momdinareobdes teritoriis saxelidan (toponimidan), romelzec is cxovrobs. magaliTad, kavkasieli CaCnebisa da inguSebis saxelwodebani dasaxlebuli punqtebis _ `CaCanaulis~ da `anguStis~ (Tanamedrove kazakTa sofeli `tarskaia~ oseTSi) saxelwodebe-bidan momdinareobs (orive es eTnonimi xalxTa gare saxel-wodeba anu egzoeTnonimia. pirveli Tavis Tavs `noxCois~ uwodebs, meore _ `RalRais~, Sesabamisad qarTul wyaroebSi `ZurZukebi~ da `RliRvebi~. maTive aRmniSvneli qarTuli eTno-nimia `qistic~). ukrainelTaAsaxeli yofili ruseTis imperiis

istoriuli teritoriis saxelidan momdinareobs (Окраина _ ga-napira mxare). es saxeli ukrainelebs rusebma Searqves. TviT ukrainelebi TavianT Tavs jer kidev XVII s-Si `rusebs~ uwo-debdnen da Zvel rusTa namdvil STamomavlebad miiCnevdnen. maSin `ukrainels~ eTnikuri mniSvneloba ar hqonda da is ub-ralod mxolod ganapira mxaris mkvidrT aRniSnavda. toponimi udevs safuZvlad rusTa ukrainul da polonur saxelwodebas `maskal~(e.i. moskoveli). eTnonimi `azerbaijaneli~ ki Zveli iranis provinciis atropatenis saxelwodebis saxecvlili formidanaa miRebuli. istoriaSi dadasturebulia piriqiTi faqtebic: geografiuli saxelwodeba (qveynis saxeli) miRebu-lia eTnonimebisagan. Sors rom ar wavideT, am rigis maga-liTad `saqarTvelo~ SeiZleba davasaxeloT: `qarTv-eli~ → `sa-qarTv-elo~, Tumca `qarTveli~, rogorc eTnonimi, qveynis saxelidan (geografiuli saxelwodebidan) _ `qarTli~ iyo warmoqmnili. istoriaSi cnobilia iseTi faqtebic, rodesac ama Tu im eTnosma saxelwodeba cnobili mmarTvelebis sakuT-ari saxelebidan miiRo. magaliTad SeiZleba eTnonimebi `uzbe-ki~ da `noRaeli~ davasaxeloT. isini momTabare tomobrivi jgufebis xanTa sakuTari saxelebidan momdinareobs. rogorc mecnierebaSi aRiarebulia, noRaelebi erT dros Zlieri Tur-qulenovani xalxis `guzebis~ STamomavalni arian, romlebic jer kidev X-XI ss-Si kaspiis zRvis CrdiloeTiT, mdinareebs, volgasa da urals Soris vrcel teritoriaze binadrobdnen. moflios Zalian bevr xalxs ramdenime saxeli aqvs. samarT-lianadaa SeniSnuli (S. afridoniZe), rom `eTnonimia~ sakuTar saxelebs Soris (toponimebi, anTroponimebi, zoonimebi, kosmo-nimebi) erTaderTia, romelic aucilebeli paralelizmiT xasi-aTdeba. eTnonimTa Soris ori jgufi gamoiyofa. erTi maTgani aucileblad TviTsaxelwodebaa (endoeTnonimia), meore ki ga-

Page 21: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2211

resaxelwodeba (egzoeTnonimia). magaliTad, qarTvelebi qarT-vels mxolod Cven Tavs vuwodebT. am saxeliT saqarTvelos teritoriis gareT aravin ar gvicnobs. somxebisaTvis `vrac~-ebi varT (Zvelsomxurad `virk~), rusebisaTvis _ `gruzin~-ebi, iranelebisa da TurqebisaTvis (agreTve mahmadiani Crdilokav-kasielebisaTvis) _ `gurj~-ebi, frangebisaTvis _ `JeorJien~, es-panelebisaTvis _ `xeorxianos~, ingliselebisaTvis _ `jor-jian~. yabardoelebisaTvis qarTveli `sone~-a, balyarelisaT-vis _ `ebze~. germanelTaATviTsaxelwodebaa (endoeTnonimia) `doiC~, rusebi maT `nemec~-s uwodeben, ingliselebi _ `jiomen~-s, frangebi `aleman~-s, italielebi _ `tedesko~-s, fi-nelebi _ `saqsalainen~-s, serbebi _ `Svab~-s. rac Seexeba eTno-nims `germaneli~, is sxvadasxva xalxSi keltebidan gavrcelda. amrigad, eTnonimebidan aSkarad Cans, rom ama Tu im eTnikuri saxelis matareblebs gacnobierebuli aqvT TavianTi eTnikuri jgufis erTianoba da rom sxva eTnosebs isini saxeliT (eTno-nimiT) upirispirdebian (formula `Cven~ _ `isini~). yvela eTno-si saxeliT gamoarCevs Tavis Tavs sxva eTnikuri erTobebisa-gan. saistorio tradiciiT eTnonimTa nawili winapris saxelTa-naa dakavSirebuli. magaliTad, somexTa TviTsaxelwodebaa `hai~. sxvebi somxebs ZiriTadad `armen~-ebis saxeliT icnoben (Turqulenovani xalxebi maT `ermenli~-T moixsenieben). som-xuri saistorio tradiciiTac somxebi ori Zmis, `haikis~ da `armenikis~ STamomavalni arian. gadmocemiT yabardoelebis ma-mamTavars saxelad erqva `yabarda~, romelmac Tavisi xalxi CrdiloeT kavkasiis mTebSi miiyvana. eTnonimic aqedan momdina-reobs. qarTuli saistorio tradiciiTac eTnonimi `qarTveli~ eTnarqidan _ qarTlosi momdinareobs, Tumca es mxolod lege-ndaa da amdenad damajereblobas moklebulia. eTnonimTa umetesoba droTa ganmavlobaSi gavrcelebis ares icvlida. Tavdapirvelad esa Tu is eTnonimi mxolod xalxis erTi nawilis, patara jgufis aRmniSvneli iyo. Sors rom ar wavideT, isev eTnonimis _ `qarTveli~ Sesaxeb SeiZleba vTqvaT. `qarTveli~ Tavdapirvelad saqarTvelos erTi istoriul-eTno-grafiuli mxaris _ qarTlis mkvidrebs aRniSnavda. Semdeg es eTnonimi saqarTvelos yvela kuTxis mcxovrebze gavrcelda _ is miekuTvna imerelsac, megrelsac, samcxelsac, taoelsac, afxazsac, dvalsac, svansac, kaxelsac, hersac, fxovelsac..., ra-dgan qarTuli tomebis ara marto erT politikur organizaci-

Page 22: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2222

aSi (saxelmwifoSi), aramed erT kulturul-istoriul areal-Si gaerTianeba qarTlisa da qarTlelTa garSemo moxda. ase gaifarTova gavrcelebis areali eTnonimma `frangi~. Tavdapir-velad is dRevandeli safrangeTis erTi provinciis, mefis do-menis, il-de-fransis macxovreblebs miekuTvneboda. Semdeg, aR-niSnuli eTnonomi sxva provinciebis, navaras, bearnis, burgun-diis, akvitaniis, elzasis, lotaringiis, provansis mkvidrebze-dac gavrcelda. IX s-mde `Cexebi~ dasavleT slavebis erT pata-ra toms ewodeboda, magram mas Semdeg, rac maT mravali sla-vuri tomi gaaerTianes, axalma eTnikurma erTobam gamaerTiane-beli Cexebis saxelwodeba miiRo, gaerTianebuli tomebis saxe-lwodebani ki gaqra. sxva magaliTebi rom ar moviyvanoT, unda davaskvnaT, rom xSirad ama Tu im eTnografiuli jgufis sa-xelwodeba mTel xalxebs gadaecema. igive SeiZleba iTqvas eg-zoeTnonimebzec. magaliTad, frangebisaTvis germanelebi `ale-manebi~ arian, latvielebisaTvis rusebi _ `kriviCebi~. alemane-bi germanelTa erT-erTi tomobrivi gaerTianeba iyo, romel-Tanac frangebs xSiri kontaqti hqondaT. kriviCebi ki latvie-lebTan axlos gansaxlebuli erT-erTi aRmosavleT-slavuri tomi gaxldaT. radgan eTnografiuli jgufebi vaxseneT, oriode sityviT ma-Ti saxelwodebis Sesaxebac unda aRvniSnoT. xalxTa (eTnosTa) umetesoba eTnografiul jgufebad iyofa, romelTa warmoqmna ganpirobebulia ama Tu im eTnosis istoriuli cxovrebiT, bunebriv-geografiuli pirobebiT. erTi sityviT, eTnosTa es danayofebi eTnografiuli TvalsazrisiT, yofa-cxovrebiT, wes-CveulebebiT, specifiurobiT xasiaTdeba. amave dros yvela eTnosis eTnografiuli jgufisaTvis damaxasiaTebelia Se-sabamisi dialeqti, kilokavi anda enobrivi gansxvavebulobac ki. espanelebis eTnografiuli jgufebi arian kastilielebi, asturielebi, leonelebi, estremadurielebi, aragonelebi, an-dalusielebi, valensielebi...…italielebisa _ venecielebi, li-gurielebi, kalabrielebi, lombardielebi, piemontelebi, tos-kanelebi, sicilielebi. dasaxelebuli eTnografiuli jgufe-bis saxelwodebani eTnonimebi araa (zogjer arasworad maT eTnonimebad warmoidgenen). eTnonimebia mxolod zemoT dasaxe-lebuli jgufebis gamaerTianebeli saxelwodebani _ espanele-bi, italielebi. igive SeiZleba iTqvas qarTvelTa eTnografiu-li jgufebis saxelwodebebzec (qarTleli, kaxeli, imereli, aWareli, guruli, megreli, svani, mesxi, javaxi).

Page 23: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2233

msoflios xalxTa eTnikuri istoriis gacnoba gvarwmunebs, rom xSirad eTnonimi ara mxolod fonetikurad icvleboda, aramed obieqtsac icvlida. dadasturebulia araerTi SemTxve-va eTnikuri kontaqtebis Sedegad eTnonimis erTi xalxidan me-ore xalxze gadacemisa. aseT SemTxvevaSi xSirad eTnonimebis: bulgarelis, frangis, romaelis da sxvaTa magaliTebi mohyavT. dRes bulgarelebi slavebi arian. Tavdapirvelad ki eTnonimi `bulgareli~ Turqulenovani xalxis saxelwodeba iyo, rome-lic volgispireTisa da samxreT ruseTis stepebSi momTabare-obdnen. TrakiaSi slavi tomebi Turqma bulgarelebma daipyres. maT aq saxelmwifoc Seqmnes da zeda fenasac isini warmoadgen-dnen. qveyanas bulgareTi ewoda da qveynis mkvidrnic bulgare-lebad iwodnen (mosuli bulgarelebi slavebSi gaiTqvifnen). zogierTi mecnieris azriT, bulgarelTa eTnonimma ganviTare-ba pova agreTve sxva Turqulenovan xalxSi _ balyarelebSi, romlebic dRes CrdiloeT kavkasiis mTianeTis mkvidrni arian. germanulenovanma frankebma romanizebuli galia daipyres. ro-manizebuli galebis TviTsaxelwodeba (da egzoeTnonimic) `franse~ (`frangi~) gaxda. makedonielebi dRes slavebi arian, magram odesRac dRevandeli makedoniis teritoriaze sxva xa-lxi _ makedonielebi cxovrobda (aleqsandre makedoneli am eTnosis warmomadgeneli iyo), romelsac araviTari saerTo arc eTnikuri kulturis, arc enobrivi TvalsazrisiT ar hqon-da dRevandel makedonelebTan. makedoniis teritoriaze VI s-Si mosulma slavebma aq antikur periodSi mcxovrebi xalxis eTnonimi sakuTar eTnonimad aqcia. baltiis zRvis samxreT-aR-mosavleT sanapiroze baltieli xalxi _ prusebi (litvelebi-sa da latvielebis monaTesaveni) mkvidrobdnen. XII-XIII ss-Si maTi teritoria germanelebma daikaves. prusebis nawili germa-nelebma gaanadgures, nawili ki asimilirebul iqna. prusiis mi-waze Seqmnili germanuli saxelmwifo prusiad iwoda da aq mcxovrebi germanelebi _ prusielebad. dadgenilia, rom eTno-nimi `rusi-rosi~ araslavuria. sxvadasxva hipoTezebs Soris dRes rusul mecnierebaSi umetesad gaziarebulia Teoria, ro-mlis Tanaxmadac, aRniSnuli eTnonimi Tavdapirvelad iranuli tomebis sakuTreba iyo da adgilobrivi iranulenovani mosax-leobis slavizaciis Sedegad maTi eTnikuri saxelwodeba sla-vebis mier iqna SeTvisebuli (v. sedovi). rogorc mecnierebma daadgines, eTnonimis Sinaarsis kardinaluri Secvla Zveli istoriis periodSic xdeboda. magaliTad, mcire aziaSi Tavda-

Page 24: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2244

pirvelad xaTebi mkvidrobdnen. maTi eTnikuri raobis da enis Sesaxeb araferia cnobili. Zv.w. II aTaswleulisa da I aTas-wleulis dasawyisSi isini indoevropelebma daamarcxes. gamar-jvebulebma damarcxebulTa eTnonimi `xeT~-is formiT miiRes. A amrigad, aSkaraa, rom eTnonimebi saukuneebis ganmavlobaSi arsebobdnen, magram istoriis erT etapze esa Tu is saxelwo-deba Tu erT romelime xalxs aRniSnavda, meore etapze _ meo-res, SesaZlebelia, mesame etapze mesame, sruliad sxva xalxi aRniSnos. aqedan gamomdinare, mkvlevrebs didi sifrTxile marTebT saistorio wyaroebSi ama Tu im eTnonimis amokiTxvisas. am TvalsazrisiT niSandoblivia Sua saukuneebis sparsuli literatura, romelSic eTnonimi `afxazi~ gvxvdeba ara dRevandel afxazTa aRsaniSnavad, romelTa TviTsaxelwo-deba `afsuaa~, aramed is sinonimia eTnonimisa `gurji~, e.i. qar-Tvelis. eTnonimis Sinaarsi misi obieqtis Secvlisagan damoukidebla-dac SeiZleba Seicvalos. xSirad erTi xalxis eTnonimi meore xalxze gadahqondaT. SavizRvispireTSi XIX s-Si moldovelebs zogjer berZnebisa da cignebis saxelebiT moixseniebdnen. XX s-is 20-ian wlebamde ruseTSi eTnonimi `yirgizi~ aRniSnavda ara yirgizebs (maT yarayirgizebs uwodebdnen), aramed yaza-xebs. VIII s-is Sua aziaSi termini `tajiki~ arabs (e.i. xalifas meomars) aRniSnavda, Semdeg ki is aqauri sparsulenovani xal-xis eTnonimad iqca. ueWvelia, rom eTnonimebis erTi xalxidan meoreze gadatana ufro xSiri iyo damwerlobis Seqmnamde, udamwerlobo xalxebSi da is ZiriTadad mezobeli Tu Soreu-li xalxebis istoriis arasakmarisi codniT iyo ganpirobebu-li. raRa Sors wavideT, XVIII s-Si ruseTSi `nemeci~ aRniSnav-da ara mxolod germanels, aramed sxva germanikuli modgmis xalxsac, mag., holandielsac, danielsac da a.S. `litvani~ be-lorussac miesadageboda; puSkinis mixedviT, polonelsac. frangi bevr xalxSi (da maT Soris, qarTvelebSic) evropelTa, ufro sworad, evropaSi mosaxle sxvadasxva kaTolike xalxTa sinonimic iyo. Zveli istorikosebi xSirad sxvadasxva xalxTa nakrebs erTi eTnonimiT, yvelaze Zlieri da didi xalxiT asaxelebdnen, magaliTad, elinizmis epoqaSi. amis magaliTad `xazarebi~ da `skviTebi~ SeiZleba davasaxeloT. elinizmis epoqaSi eTnonims `skviTi~ SavizRvispireTidan TiTqmis Sua aziamde gansaxlebul momTabare tomebsac miusadagebdnen. mecnieri xSirad SecdomaSi SeiZleba Seiyvanos Zvel wyaroTa

Page 25: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2255

Cvenebebma. gviandeli istorikosebi zogjer, rodesac aRweren daaxl. aTasi wlis winandel movlenebs ama Tu im teritori-ul erTeulze, sadac eTnosi Secvlilia, Zveli eTnosis saxelwodebis aRsaniSnavad mis dros mcxovrebi xalxis eTnonims iyeneben. magaliTad, `qarTlis cxovreba~, rodesac aRwers CrdiloeT kavkasiur movlenebs V saukunisaTvis, xSirad axsenebs osebs, sinamdvileSi ki hunebi igulisxmeba. istoriis sxvadasxva monakveTSi Seicvala, gafarTovda, sxva xalxebs miekuTvna eTnonimebi: `Turqi~, `TaTari~, `romaeli~. Tavdapirvelad romaeli (`romei~) Tu apeninis naxevarkunZulze mcxovreb laTinurenovan eTnoss miesadageboda, Semdeg es eT-nonimi bizantiurma eTnosma miisakuTra da `romei~ maT TviTsa-xelwodebad iqca (`urums~ uwodebdnen TavianT Tavs TurqeTi-dan 1830-ian wlebSi saqarTveloSi, TrialeTSi gadmosaxlebu-li Turqulenovani berZnebi). Tumca, sinamdvileSi isini romisa da romaelTa mesaflaveni iyvnen da momdinareobdnen mcire aziis, siriis, egviptis polieTnikuri qristianuli Temebidan. Semdeg saxelwodeba `romaeli~ ruminelebzec gavrcelda. ze-moT aRvniSneT, rom zogierT xalxSi eTnonimi `frangi~ evro-pis mkvidr sxvadasxva kaTolike xalxis sinonimi iyo. TiTqmis igive SeiZleba iTqvas eTnonimis _ `TaTari~ Sesaxebac. am eT-nonimma ganviTarebis rTuli gza gaiara. Tavdapirvelad aRniS-nul termins Cineli mematianeebi CineTis CrdiloeTiT mcxov-reb yvela `stepniaks~ miusadagebdnen. uxeSad rom SevadaroT, mas TiTqmis iseTive Sinaarsi hqonda, rogorc evropels, romelSic italielsac vgulisxmobT da danielsac, polonel-sac da ungrelsac. sinamdvileSi eTnonimi `TaTari~ mravalri-cxovani stepuri tomebidan erT-erTis saxelwodeba iyo. TaT-rebi monRolebTan mtrul ganwyobilebaSi iyvnen, magram male isini saerTo monRolur saxelmwifoSi Sevidnen. monRolebma rogorc sxva tomebis, ise TaTrebis asimilireba advilad moaxdines. mas Semdeg monRolebma meore saxelwodeba `TaTari~ miiRes. gvian es eTnonimi mahmadianuri sarwmunoebis ramdenime Turqulenovanma xalxma miiRo (yirimis TaTrebi, yazaneli TaTrebi, astraxaneli TaTrebi). qarTvelTaTvis (saerTod qri-stianTaTvis) `TaTari~ iyo yvela muslimuri sarwmunoebis xalxi, maT Soris, mahmadiani qarTvelic am epiTetis matarebe-li xdeboda (analogiur viTarebasTan gvqonda saqme, rodesac bizantiis imperiaSi mcxovrebi ocamde sxvadasxva marT-lmadidebeli sarwmunoebis eTnosi bizantielad, e.i. berZnad

Page 26: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2266

(TviTsaxelwodeba `romei~) iqca. am mxrivac xdeboda xalxebis (eTnosebis) mier saxelebis Secvla. magaliTad, xazarTa STamomavlebis garkveuli nawili oqros urdos eTnikur kong-lomeratSi gaiTqvifa da muslimuri sarwmunoebis gamo isini meqanikurad TaTrebad iqcnen. aseve TaTrebad iwodnen donispi-reTis yivCayebi, romlebic adre TaTar-monRolTa dauZinebeli mtrebi iyvnen. eTnonimebTan mimarTebaSi mecnierebs SemCneuli aqvT Semdegi garemoebac, esaa ramdenime xalxis mier erTi saxelwodebis ta-reba, rac ZiriTadad garesaxelwodebaze (egzoeTnonimebze) vrceldeba. magaliTad, antikuri wyaroebi iberielebs uwode-ben aRmosavleT qarTvelebs da pirineis naxevarkunZulze mcxovreb mosaxleobas _ espaneTis Zvel mkvidrebs. albanelebi ewodebodaT qarTvelTa mezobel, dRevandeli azerbaijanis te-ritoriaze mkvidr eTnoss da albanelebs uwodeben balkane-Tis naxevarkunZulze mcxovreb xalxs, romelTa TviTsaxelwo-debaa `Skiptar~. `avarebi~ erqva erT-erT Turqulenovan xalxs, romelic VI s-is SuaxanebSi dunaispireTSi SeiWra da panoniaSi dasaxlda. mematianeebs maT Tavi imiT daamaxsovres, rom isini TareSobdnen germaniis, italiis da evropis sxva qveynebis siRrmeebSi. mxolod VIII s-is bolos SeZles karlos didis mxedarTmTavrebma avarebis ganadgureba da mas Semdeg, rogorc eTnosi, isini gaqrnen. ra Tqma unda, Turqulenovan avarebTan araviTari saerTo ara aqvs daRestnis erT-erT yve-laze did eTnoss `avarielebs~ (qarTulad `xunZebs~. avari-elTa qarTuli saxelwodeba `xunZebi~ toponimidan, soflis saxelidan _ `xunZaxi~ momdinareobs), romlis TviTsaxelwo-debaa `maarulal~, rac maT enaze mTiels niSnavs. es saerTo eTnonimi mxolod SemTxveviTia. rogorc aRvniSneT, Zveli ava-rebi Turqebi iyvnen, kavkasieli avarielebi (xunZebi) ki kavkasi-ur enaTa ojaxis daRestnuri jgufis erT-erT enaze laparako-ben. eTnonimebTan dakavSirebiT mokled unda aRiniSnos erTi mov-lenis Sesaxeb, romelic bolo dros SeimCneva. esaa adrinde-li saxelwodebis (mkvdari eTnonimis) Tanamedrove eTnosebi-saTvis mikuTvneba. amis naTeli magaliTia osebis mier Tavian-Ti sacxovrebeli teritoriisaTvis (oseTisaTvis) meore saxe-lis _ alaneTis da, Sesabamisad, eTnonimis _ alanebis misa-kuTreba. samarTlianadaa SeniSnuli (S. afridoniZe), rom adri-ndeli saxelebis Tanamedrove TaobebisaTvis Tavs moxvevas

Page 27: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2277

`azri ara aqvs ara marto rogorc ubralod anaqronizmis aRo-rZinebis, aramed rig (da umetes) SemTxvevaSi es eTnikuradac gaumarTlebelia, ramdenadac praqtikuladac vnebs xalxTa Soris urTierTobas~. eTnonimi `alani~ osebisaTvis ucnobi iyo. is maTi arc endoeTnonimi da arc egzoeTnonimia. im Tval-sazrisiTacaa miuRebeli osebis TviTsaxelwodebad `alanebis~ gamoyeneba, rom isini, rogorc eTnosi, kavkasiaSi adgilobrivi kavkasiuri tomebis da mosuli iranulenovani eTnikuri erTeulis Serevis Sedegad Camoyalibdnen. amasTanave, cnobi-lia, rom saxelwodeba `alani~ I-IV ss-Si evraziis stepebSi mcxovreb yvela nomadzec vrceldeboda, Tu isini wes-Cve-ulebebiT, cxovrebis veluri wesiTa da SeiaraRebiTac maT hgavdnen. sxvaTa Soris, megrul metyvelebaSi alanebi ewodebo-da CrdiloeTkavkasiel Turqulenovan xalxs _ yaraCaelebs. aseve gaumarTlebeli iqneboda qarTvelebs saqarTvelosaTvis `iberia~ da qarTvelebisaTvis `iberielebi~ gvewodebina, rad-gan am saxelwodebebma istorias, dros ver gauZlo, xolo dRevandeli egzoeTnonimebi ki tradiciuladaa Camoyalibebu-li. warumatebeli aRmoCnda XVIII s-Si saqarTvelos da qarTve-lebis aRsaniSnavad mkvdari saxelwodebis `iberiis~ da `iberielebis~ (`iveriisa~ da `iverielebis~ formiT) aRorZi-neba. msoflioSi dRes 6.000-mde eTnoss iTvlian, magram eTnonimTa raodenoba bevrad didia, radgan xalxTa umetesobas endoeTno-nimTan erTad remdenime egzoeTnonimic aqvs. kacobriobis xang-rZlivi istoriis manZilze bevri eTnonimi gaqra, eTnikur sa-xelTa SedarebiT mcire raodenobam ki dros gauZlo da dRe-sac ganagrZobs sicocxles. bevrma eTnonimma Cvenamde saerTod ver moaRwia. zogierTi aw ararsebuli xalxis eTnonimi ki Sei-Zleba sadme romelime xalxis metyvelebaSi axlac aRmovaCi-noT. magaliTad, antikur wyaroebs evraziis sivrceSi, daaxlo-ebiT kaspiis zRvis Crdilo-dasavleT teritoriaze fiqsirebu-li hyavT savirebi (fiqroben, rom isini hunTa erT-erTi tomi iyo. sxva mosazrebiT, madiarebs anda Turqebs enaTesavebodnen). dasavleT saqarTvelos mTielTa _ svanTa metyvelebaSi dRes savirebs CrdiloeT kavkasiis Turqulenovan balyarelebs uwo-deben (zogjer osebsac). es masala ki udavod gvaZlevs im das-kvnis gamotanis saSualebas, rom dRevandeli balyareTis te-ritoriaze odesRac savirebsac ucxovriaT, romelTa saxeli jer aq mosul iranulenovan xalxze, osebze gadavida, Semdeg

Page 28: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2288

ki Turqulenovan balyarelebze. megrul metyvelebaSi Tur-qulenovani yaraCaelebis aRmniSvneli eTnonimi, rogorc aRvni-SneT, aris `alanebi~, rac aseve iZleva saSualebas danamdvile-biT davaskvnaT, rom yaraCaelebis miwa-wyalze maT mosvlamde osTa axlo monaTesave alanebi mkvidrobdnen (romlebic kavka-siis velebSi hunTa Semosevebis Semdeg gamoCndnen) da adrinde-li mosaxleobis saxeli Semdeg mosulebs miekuTvna. mecnierebi xSirad svamen kiTxvas: rodis warmoiqmna eTnomi-mebi? pasuxi martivia: rodesac eTnosebi (xalxebi) Camoyalibd-nen, romlebsac gamokveTili eTnikuri TviTSegneba hqondaT. es klasobriobamdel sazogadoebaSi moxda. Tumca eTnonimTa war-moqmna, axlis Seqmna, daviwroeba Tu gafarToveba mudmivi mov-lena iyo, radgan eTnosebi (xalxebi) istoriis yvela etapze formirdebodnen. erTi ram ki aSkaraa _ SeiZleba erTi enob-rivi erTeuli Camoyalibebuliyo, magram erTi eTnikuri TviT-Segneba ar hqonoda da arc erTi eTnonomis matarebeli iyo. amis damadasturebeli magaliTebi daRestnidan SeiZleba

moviyvanoT: «Изветно, что в прошлом, даже вплоть до Октябрской революции, у многих дагестанских народов, в том числе и наиболее крупных, не было своих единых этнических имен, как например, в настоящее время – аварцы, даргинцы, табасаранцы, лезгинцы и др. А. Дир писал: «У некоторых народностей Дагестана мы встречаем странное явление: у них не существует общего названия для обозначе-ния народа и области, в которой распространен язык данного народа» (И.Х. Абдулаев, К.М. Микаилов. К истории дагестанских этнонимов лезг и лак – Этнография имен, М., 1971, с. 16). niSandoblivia, rom da-Restnur enebSi eTnonimi da toponimi erTi da igive sityviT gamoixateba. magaliTad, samecniero literaturidan cnobilia, rom lakebSi yoveli soflis saxelwodeba aRniSnavs rogorc auls, ise masSi mcxovrebi xalxis erTobliobas. lakuri au-lis saxelwodeba erTdroulad eTnonimuricaa da geografiu-lic. ar hqondaT saerTo saxelwodeba agreTve osebs, Tumca mezobeli xalxebi maT erTian xalxad aRiqvamdnen. CrdiloeT kavkasiis xalxebSi dadasturebuli aRniSnuli movlena, rogorc Cans, am xalxebis izolaciuri cxovrebis Sedegi iyo. amave dros aSkaraa, rom saerTo enis Camoyalibebis procesi win uswrebda erTiani eTnikuri TviTSegnebis, identobis gamo-xatulebas da Sesabamisad saerTo eTnonimis warmoqmnasac, ri-sTvisac saWiro iyo saerTo istoriuli bedi da politikuri

Page 29: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

2299

organizaciis Seqmna. amasTanave, erTian enobriv koleqtivs saerTo eTnonimisaTvis (endoeTnonimisaTvis) aucileblad sWi-rdeboda sxva eTnolingvistur jgufTan dapirispireba. amrigad, aseTia mxolod zogierTi monacemi eTnonimebis Sesaxeb. erTi sityviT, eTnonimebi istoriis SesaniSnavi mowmeebi arian, romelTa didi nawili dResac gauSifravia.

1.7. mosaxleobis migraciebi da eTnosebi Tanamedrove msoflios eTnikuri ruka gansxvavdeba Zveli msoflios eTnikuri rukisagan. xalxebi (eTnosebi) mTeli is-toriis manZilze icvlebodnen, razedac mniSvnelovan gavlenas axdenda dapyrobebi, migraciebi... eTnosebi erTmaneTs erwymod-nen, didi eTnosebi patara eTnosebis asimilirebas axdendnen. drodadro icvleboda msoflios eTnikuri rukac. ar Sevud-gebiT imis aRweras, Tu rogori iyo msoflios eTnikuri Semad-genloba Zvelad, mxolod imas aRvniSnavT, rom Zvel xalxTa (eTnosTa) mxolod mcire raodenobam moaRwia Cvenamde. evropis, aziisa da CrdiloeT afrikis eTnikuri istoriisaT-vis didi mniSvneloba hqonda e.w. xalxTa did gadasaxlebebs, romlebic IV-IX ss-Si mimdinareobda. am gadasaxlebebs, ganpi-robebuls pirvelyofili sazogadoebis daSliT, mosaxleobis matebiT, eqstensiuri meurneobiT, win uswrebda evropis Crdi-lo-dasavleTidan guTebis SavizRvispireTSi gadasaxleba (II s. dasasruli _ III s. dasawyisi) da sxva migraciebi. Zveli impe-riebis nangrevebze qveynebis umetesobaSi Camoyalibda feoda-luri saxelmwifoebi da masTan erTad daiwyo axal eTnosTa Camoyalibebis procesi, romelTagan bevri dResac arsebobs. swored am dros moxda slavebis gansaxleba aRmosavleT evro-paSi da TiTqmis mTeli balkaneTis naxevarkunZulis aTviseba maT mier; germanelebis dasaxleba centralur da CrdiloeT evropaSi da maTi SeRweva britaneTis kunZulze, sadac adre keltebi cxovrobdnen. amave dros moxda romis yofili imper-iis sxvadasxva provinciaSi laTinizirebuli mosaxleobis Sereva barbaros tomebTan da romanuli enebisa da, Sesabami-sad, eTnosebis Camoyalibeba. IV s-Si hunebma aRmosavleTidan dasavleTisaken gadanacvle-biT miaRwies evropas, sadac maT dunais auzSi eTnikurad Zal-ze Sereuli sakmaod didi, magram aramtkice saxelmwifo daa-fuZnes. hunebis nakvalevze movidnen aRmosavleT evropaSi sxva

Page 30: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3300

Turquli tomebi _ xazarebi, avarebi, bulgarelebi, paWanigebi, yivCayebi da sxv. bulgarelTa erTma jgufma volgis auzSi ga-dainacvla. maT mniSvnelovani roli iTamaSes TaTrebisa da Cu-vaSebis eTnogenezSi. bulgarelebis meore jgufi 679 wels du-naize gadavida, samxreTiT mcxovreb slavebSi gaiTqvifa da Ta-visi saxelwodeba gadasca dRevandel bulgarel xalxs. VIII-IX ss-Si samxreT uralidan Sua dunaize gadasaxldnen ungrelebi (madiarebi), romlebic enobrivad monaTesaveni iyvnen dasavleT cimbireli ugrebisa _ xantebisa da mansebisa. Turquli modg-mis xalxebis masobrivi gadasaxleba moxda samxreT cimbirSi, centralursa da Sua aziaSi, sadac ax.w. I aTaswleulis Sua xanebSi Camoyalibda erTmaneTis Semcvleli satomo gaerTiane-bebi da saxelmwifoebi, romlebSic sxvadasxvagvari eTnikuri erTobebi Sevidnen. VI saukunesa da VII saukunis dasawyisSi daiwyo arabTa dapyrobebi, rasac Tan axlda arabTa gansaxle-ba wina aziisa da CrdiloeT afrikis qveynebSi da maT mier adgilobriv mosaxleobasTan asimilaciis procesi. wyaroebiT gadasaxlebebSi monawile xalxebis zusti raode-nobis dadgena gaZnelebulia. zogierTi monacemiT, vestguTebi, romlebmac romis provincia _ mezia daikaves, 376 wels 15 aTas kacs iTvlidnen. vandalebi, romlebic 406 w. italiisaken miemarTebodnen, 200 aTasidan 400 aTasamde iyvnen. balkaneTSi gadasaxlebuli slavebi 100 aTasis farglebSi iyvnen. xalxTa didi migraciebi frangul istoriografiaSi `germa-nelTa TareSebadaa~ saxeldebuli. xazi unda gaesvas im gare-moebas, rom am migraciebma Tu TareSebma evraziis veeberTela sivrce moicva da radikalurad Secvala samyaros eTnikuri, kulturuli da politikuri iersaxe. xalxTa didi gadasaxle-bebi iyo gardamavali epoqis unikaluri istoriuli fenomeni. es faqtobrivad iyo Zveli civilizebuli samyaros _ romisa da barbarosuli germanuli, Turquli, slavuri, iranuli eTnosebis Widili. Svidsaukunovan migraciebs, TareSebs didi sisxlis Rvra da axali civilizaciebis warmoqmna mohyva. war-moiqmna axali saxelmwifoebi, axali xalxebi, axali social-fsiqologiuri atmosfero, morali, faseulobebi, sulieri sam-yaro. samecniero literaturaSi xalxTa did migraciebs antikuro-basa da Sua saukuneebs Soris droebiT `RriWos~ uwodeben da mas sam etapad yofen: pirveli (II-IV saukuneebi) _ `germanuli~, meore (IV-V saukuneebi) _ `hunuri~, mesame (VI-VII saukuneebi) _

Page 31: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3311

`slavuri~. magram am sam etaps aucileblad meoTxe (VIII-IX sa-ukuneebi) _ `Turqul-madiaruli~ unda daematos, radgan is TurqTa da madiarTa migraciebs ar asaxavs. rogorc zemoT aR-vniSneT, VIII_IX saukuneebSi evropaSi aRmosavleTis xalTa mig-racia-TareSebi madiarebma (ungrelebma) daagvirgvines. bunebrivia, ismis kiTxva: ram gamoiwvia xalxTa didi gadasax-lebebi? xalxTa didi gadasaxlebebis win germanul da slavur tomTa cxovrebaSi Tvisobrivi cvlilebebi moxda (sazogadoeb-rivi qonebisa da nayofier SromaSi dausaqmebeli adamianebis raodenobis zrda). satomo elita qonebis dagrovebisken miisw-rafoda. qonebis mopovebisa da dagrovebis saSualebas ki impe-riis teritoriaze laSqrobebi warmoadgenda. es laSqrobebi, Tavis mxriv, romis saxelmwifos farglebSi gadasaxlebebisaT-vis niadags amzadebda. amasTanave, romis imperiac xSirad bar-barosebis migracias uwyobda xels. hunebis centralur evro-paSi gamoCenam migraciuli procesebi mkveTrad daaCqara da adgilobrivi eTnosebi aamoZrava. hunebis gadasaxlebis mizezi ramdenadme sxva faqtorebiT iyo ganpirobebuli, vidre binada-ri xalxebisa. bunebrivi faqtorebi ki nomadTa sazogadoebriv cxovrebaze ufro did gavlenas axdenda, vidre miwaTmoqmedeb-ze. `momTabarulma faqtorma~ da germanul da slavur sazoga-doebebSi mimdinare social-ekonomikurma Zvrebma da romis imperiis krizisma evraziis sivrceSi axali welTaRricxvis II saukunidan IX saukunemde SeuCerebeli migraciuli procesebi gamoiwvia. ax.w. II aTaswleulis pirvel naxevarSi aziisa da evropis eT-nikur istoriaze didi gavlena moaxdina monRolTa dapyrobeb-ma. maT sxva, upiratesad Turquli modgmis xalxebi daipyres, romlebic XIII s-Si Cingis-xanisa da mis memkvidreTa farTo, Tumca efemeruli imperiis SemadgenlobaSi Sevidnen. vrcel teritoriaze monRolTa dapyrobebs Tan axlda mTel rig eT-nikur erTobaTa gadaadgilebani, rasac Sedegad mohyva sruli-ad sxvadasxva warmoSobis xalxebis erTmaneTTan Sereva da Se-iqmna winapirobebi centraluri, Sua da wina aziis, kavkasiisa da aRmosavleT evropis axali eTnosebis formirebisa. am eTni-kuri procesebis magaliTad SeiZleba davasaxeloT TaTrebis sxvadasxva jgufis gamoCena cimbirSi, volga-kamasa da yirimSi. monRol-TaTarTa kvaldakval kavkasiasa da mcire aziaSi, od-nav mogvianebiT ki balkaneTis naxevarkunZulze, SeiWra Tur-quli modgmis xalxebis axali jgufi _ oRuzebi, romlebic

Page 32: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3322

Tanamedrove Suaazieli Turqmanebis monaTesaveni iyvnen. isini adgilobriv mosaxleobas Seerivnen da arsebiTi roli iTamaSes axali eTnosebis CamoyalibebaSi, maT Soris azerbai-janelebisa da Turq-osmalebisa, romlebmac XV s-Si gaanadgu-res bizantia da ramdenime saukuniT daipyres samxreT-aRmosav-leT evropisa da CrdiloeT afrikis bevri xalxi. XV s-Si azi-aSi, evropasa da afrikaSi Camoyalibda TiTqmis yvela eTnosi, romelic dRevandlamde arsebobs. mTeli msoflios eTnikuri istoriisaTvis didi mniSvneloba hqonda evropaSi kapitalistur urTierTobaTa Casaxvasa da ga-nviTarebas, rasTanac dakavSirebulia XVI-XIX ss-Si evropelTa didi jgufebis amerikaSi, avstraliaSi, okeaniasa da samxreT afrikaSi gadasaxleba. am grandiozul migraciebSi mTavari da wamyvani roli Tavdapirvelad espanelebma da portugalieleb-ma iTamaSes. amerikis kontinentze migrirebulma, mSobliur eTnosebs mowyvetilma evropelebma ucxo sabinadro adgileb-Si axal eTnikur erTobebs misces dasabami. axali eTnosebis CamoyalibebaSi erT SemTxvevaSi mTavari roli iTamaSa kolo-niuri qveynebis adgilobrivma aborigenma mosaxleobam, meore SemTxvevaSi ki _ evropidan gadasaxlebulTa STamomavlebma, radgan adgilobrivi, aborigeni mosaxleoba xSir SemTxvevaSi TiTqmis mTlianad gaanadgures, xelovnurad izolaciaSi moaq-cies da TavianTi eTnikuri teritoriidan gaaZeves. pirveli gziT moxda meqsikis, centraluri da samxreT amerikis bevri xalxis formireba. eTnikuri ganviTarebis meore gza damaxasia-Tebeli iyo kanadelebisaTvis, aSS-Tvis, argentinisaTvis, urug-vaisaTvis, avstraliisaTvis, okeaniis bevri kunZulisaTvis (axa-li zelandia, havai da sxv.). analogiuri gziT samxreT afrika-Si holandiidan gadasaxlebulTa STamomavlebisagan (e.w. bure-bi) Camoyalibda axali eTnosi _ afrikanerebi, romlebic lapa-rakoben `afrikansis~ gansakuTrebul enaze (6 ml. meti). is ax-losaa holandiurTan da amave dros misgan bevri Tavisebure-biT gansxvavdeba. zogierT amerikul qveyanaSi, gansakuTrebiT ki karibis zRvis auzis kunZulebze, venesuelis, braziliisa da gaianis eTnikur istoriaSi evropelebis gverdiT didi ro-li iTamaSes indielebma da afrikuli warmoSobis monaTa STa-momavlebma. ama Tu im eTnosSi sxva xalxTa (eTnosTa) warmo-madgenlebis SeRweva moxda antikuri samyaros monaTmflobe-luri sazogadoebrivi urTierTobebis dros. am sazogadoebis

Page 33: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3333

mosaxleobis umetesoba, rogorc wesi, Tavisufali meTemeebisa-gan Sedgeboda, romlebic upiratesad miwaTmoqmedni iyvnen. Zi-riTadi eqspluatirebuli klasi, monebi, monaTmflobelebisa da Tavisufali meTemeebisagan eTnikuri mikuTvnebulobiT gans-xvavdeboda. monebi ucxo eTnosTa warmomadgenlebi iyvnen da, bunebrivia, Tavdapirvelad ar Sediodnen arc berZnul da arc romaul eTnosSi. romis imperiaSi monaTa umetesoba sxvadasxva xalxis (eTnosis) wevri iyo, romelTanac romaelebi dapy-robiT omebs awarmoebdnen. monebad hyavdaT aTasobiT samxedro tyve: Trakielebi, ilirielebi, galebi (keltebi), germanelebi, slavebi da bevrni sxvani, romelTa miwebi evropaSi, CrdiloeT afrikasa da dasavleT aziaSi romaelTa jarebis mier mTlia-nad an nawilobriv iyo dapyrobili. monaTa yvelaze didi aja-nyebis beladi spartaki (Zv.w. I s.) warmoSobiT Trakieli iyo. axali eris pirvel saukuneebSi, rodesac romis ekonomikuri da samxedro Zliereba TandaTanobiT dasustda, bevrma SorsmW-vretelma romaelma monaTmflobelma Tavisi monebis miwaze da-sma daiwyo. amasTanave, maT nebas rTavdnen daqorwinebuliyvnen da SeeqmnaT ojaxebi. TavisTavad cxadia, am monaTa STamoma-valni Sediodnen im xalxis (eTnosis) SemadgenlobaSi, romel-Ta garemocvaSic cxovrobdnen.

1.8. religia da xalxebi kacobriobis mTeli istoriis manZilze TiTqmis yvela xal-xis cxovrebaSi religia arsebiT rols TamaSobda. religia mniSvnelovan gavlenas axdenda ara marto materialur kultu-raze, sazogadoebriv da saojaxo yofaze, aramed eTnikur gan-viTarebazec. pirvelyofil sazogadoebaSi yvela toms misTvis damaxasiaTebeli rwmena-warmodgenebi hqonda. im droisaTvis es iyo magia, totemizmi, animizmi, Samanizmi, winaparTa kulti, bu-nebis kulti, fetiSizmi, satomo beladebis kulti, sxvadas-xvagvari samiwaTmoqmedo da mecxoveleobasTan dakavSirebuli kultebi da mravali sxva. Zveli msoflios calkeuli religiebi poliTeistur da mo-noTeistur religiebad iqcnen. aseTi religiebidan aRsaniSna-via Zv.w. II aTaswleulSi ebraelebSi warmoSobili da Cvenamde moRweuli iudaizmi. sxva Zveli religiis _ zoroastrizmis sa-fuZveli, romelic Zv.w. I aTaswleulis dasawyisSi Zvel irane-lTa Soris warmoiSva da transformirebuli saxiT dRes Se-

Page 34: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3344

narCunebulia farsebSi, gebrebsa da iezidebis eTnokonfesiur jgufebSi, iyo dualizmi, e.i. warmodgena keTili da boroti sawyisis urTierTbrZolis Sesaxeb. aziaSi araerTi sxva poli-Teisturi religia warmoiSva, magram isini msoflio mniSvne-lobis religiebad ver iqcnen. msoflio mniSvnelobis monoTe-isturi religiebia: budizmi, qristianoba da islami. budizmis Sesaxeb mxolod mokled aRvniSnavT, rom is Zv.w. VI-V ss-Si warmoiSva samxreT aziaSi da ori ZiriTadi mimarTulebisagan Sedgeba. ax.w. I aTaswleulis dasawyisSi warmoiSva qristianoba (axa-li welTaRricxva qristes Sobidan aiTvleba). XI s. Sua xaneb-Si qristianoba or mimarTulebad – marTlmadideblobad da kaTolikobad daiyo. XVI s-Si, reformaciis Sedegad, kaTo-licizms gamoeyo protestantizmi, romelic ramdenime TviTm-yofad mimdinareobas moicavs, romelTaganac mniSvnelovania anglikanizmi (yvelaze axlos dgas kaTolicizmTan), lu-Teranizmi da kalvinizmi. kalvinizmi sam ZiriTad ganStoebad iyofa: reformatizmi, presviterianizmi, kongregacionizmi. ang-likanizmidan aris gamosuli meTodizmi. meTodizmTan ki mWid-rodaa dakavSirebuli seqta `xsnis armia~, romelic samxedro yaidazea mowyobili. kalvinizmTan genetikuradaa dakavSirebu-li baptizmi. baptistTa rigebs gamoeyo 50-ianelTa seqta; gamoeyo agreTve adventizmi, adventizms ieRovas mowmeebis seqta. qristianobis sam ZiriTad mimdinareobasTan erTad (marTlma-didebloba, kaTolicizmi, protestantizmi) arsebobs agreTve ori naklebad gavrcelebuli mimarTuleba, romelic ax.w. V s-Si warmoiSva: monofizitoba (mas miekuTvnebian somexi grigo-rianelebi, eTiopielebi, koptebi) da nestorianoba (nestoriane-lebi arian asirielebi. liturgia sruldeba Zvel asiriul enaze. nestorianul taZrebSi araa xatebi da qandakebani. saqa-rTveloSi cxovrobs 6 aTasi nestorianeli). religiuri wes-CveulebebiT nestorianoba da, gansakuTrebiT, monofizitoba Zalze axlos dgas marTlmadideblobasTan. yvelaze axalgazrda msoflio religiaa islami. is warmoiS-va ax.w. VII s-Si arabebSi. warmoSobisTanave islami daiyo sam mimarTulebad: sunizmi, Siizmi da xarijizmi. farTod gavrce-lda mxolod pirveli ori. sunizmidan da Siizmidan warmoiSva mTeli rigi seqtebi. sunizmidanaa gamosuli vahabizmi. Ziri-Tadi Siituri seqtaa zeidizmi.

Page 35: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3355

sxvadasxva religiis, maTi mimarTulebebis, mimdinareobebis da seqtebis gavlena erTnairi araa. zogierTi maTgani iTvlis aseul milionobiT mimdevars, sxvebi ki aerTianeben mxolod ramdenime aTas, anda aseul kacs. 1996 wlis monacemebiT msoflioSi iTvleboda 1 miliard 955 milioni qristiani (msoflios mosaxleobis 36%); muslimebi _ 1 miliard 126 milioni (mTeli msoflios mosaxleobis 19%), induistebi _ 793 mil., rac msoflios mosaxleobis daaxloe-biT 14% Seadgens; budistebi _ sxvadasxva monacemebiT 500 mi-lioni da 325 milioni (msoflios mosaxleobis 6%); konfucia-nelebi da daoistebi _ 203 mil.; iudaistebi _ 14 milioni; sik-xebi _ 19 milioni. qristianebidan yvelaze mravalricxovani arian kaTolikeebi _ 900 mil.; protestantebi _ 600 mil.; marT-lmadideblebi _ 182 milioni. protestantebidan luTeranebi arian 100 mil., 50-ianelebi _ 51 mil., anglikanebi _ 51 mil., bap-tistebi _ 75 mil., reformistebi (presviterelebTan erTad) _ 46 mil., ieRovas mowmeebi _ 5 mil., adventistebi _ 5 mil., `xs-nis armiis~ mimdevaria 4 milioni. muslimebs Soris Warboben sunitebi. msoflios yvelaze gavleniani religia qristianobaa. qristi-anTa umetesi nawili Tavmoyrilia amerikasa da evropaSi; mcire jgufebi cxovroben afrikasa da aziaSi. evropis mxo-lod sam qveyanaSi (albaneTi, bosnia da TurqeTis evropuli nawili) da amerikis erT qveyanaSi (surinami) qristianebi ar Seadgenen umravlesobas. avstraliasa da okeaniaSi yvela qveyana umetesad qristianulia, garda fijisa, sadac qristia-nobas mxolod mosaxleobis naxevari misdevs. aziaSi qristia-nebi mcire raodenobiT mosaxleoben. isini Warboben mxolod kviprosSi da filipinebSi (kaTolikeebi), libanSi ki mosaxle-obis daaxloebiT 2/5-s Seadgenen. laTinuri amerikis mosaxleobis TiTqmis absoluturi umrav-lesoba kaTolikea. kaTolikea agreTve kanadis mosaxleobis 46%, amerikis mosaxleobis 27%. kaTolicizmis mimdevrebi cxo-vroben italiaSi, safrangeTSi, belgiaSi, espaneTSi, portuga-liaSi, avstriaSi, irlandiaSi (mosaxleobis umetesoba). kaTo-likeebi arian agreTve polonelebi, Cexebi, slovakebi, ungre-lebi, xorvatebi. germaniis, niderlandebis, Sveicariis mosax-leobis naxevari kaTolikea.

Page 36: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3366

marTlmadideblebi arian: berZnebi, qarTvelebi, rusebi, rumi-nelebi, moldovelebi, bulgarelebi, serbebi, makedonielebi, Cernogorielebi, estonelebis nawili. protestantizmis burjia CrdiloeTi da centraluri evropa. skandinaviis qveynebsa da fineTSi is gabatonebulia luTerani-zmis formiT, did britaneTSi _ anglikanizmis formiT. prote-stantizms misdevs germaniis mosaxleobis naxevari (luTerane-bi), niderlandielebi da Sveicarielebi. aSS-Si mosaxleobis 64% protestantia. monofizitebi arian somxebi da eTiopielebi. monofizitebs miekuTvnebian egvipteli koptebi, sirieli iakobitebi. nestori-aneloba gavrcelebulia asirielebs Soris ZiriTadad iranSi (13 aTasi), eraySi (82 aTasi), siriaSi (40 aTasi), indoeTSi (15 aTasi). islamis mimdevrebi ZiriTadad aziaSi cxovroben, gansakuTre-biT arabul qveynebSi. bevri muslimi cxovrobs afrikaSi. evro-paSi islamis mimdevrebi arian Turqebi, albanelebi, bosniele-bi da bulgarelTa umniSvnelo nawili. umetes qveynebSi isla-mi gavrcelebulia sunizmis formiT. saudis arabeTSi gabato-nebulia sunizmis mimdinareoba vahabizmi. Siizmi mkveTrad War-bobs iranelebSi. eraySi, baxreinsa da iemenis arabTa respub-likaSi Siitebi mosaxleobis naxevars Seadgenen. iudaizmis mimdevrebi yvela kontinentze cxovroben. am reli-giis mimdevrebi mxolod ebraelebi arian. istoriaSi iyo erTa-derTi sxva eTnosi _ Turqulenovani xazarebi, romlebic aseve iudaizmis mimdevrebi iyvnen.

1.9. adamianTa rasebi adamianebi da adamianTa jgufebi ara mxolod eniT, kultu-riTa da religiiT gansxvavdebian erTmaneTisagan, aramed fizi-kuradac. yoveldRiuri cxovrebiseuli gamocdilebiT vxedavT, rom eTnikuri sxvaobis garda adamianebi erTmaneTisagan gansx-vavdebian fizikuradac (sxeulebrivad). saerTod, fizikurad (sxeulebrivad) ori erTmaneTis savsebiT msgavsi adamiani ar arsebobs da arc SeiZleba iyos. mecniereba, romelic swav-lobs adamianis fizikur tips, mis cvlilebebs, anda rogorc maT uwodeben _ fizikuri tipis variaciebs, cnobilia `anTro-

Page 37: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3377

pologiis~ (berZn. `anTropos~_adamiani) saxelwodebiT. adamian-Ta gansxvavebul fizikur tipebs rasebi ewodeba. adamianTa rasebi, esaa xalxTa itoriulad Camoyalibebuli jgufebi, romlebic erTmaneTTan dakavSirebulebi arian warmo-mavlobiT, rac gamoixateba memkvidreobiTi da fiziologiuri niSnebiT. yvela ZiriTadi morfologiuri, fiziologiuri da fsiqologiuri maxasiaTeblebiT adamianTa rasebs Soris msgav-seba didia, gansxvaveba ki gamoxatulia SedarebiT mcire niSne-biT. nebismieri rasis qorwinebis Sedegad ibadeba sruliad si-cocxlisunariani da nayofieri STamomavloba. anTropologi-is, primatologiisa da paleontologiis monacemebi adastu-rebs, rom adamianTa yvela rasa momdinareobs erTi an ramdeni-me axlos mdgomi namarxi hominididan. Homo Sapiens-s Soris pirvel rigSi gamoiyofa ufro msxvili danayofebi, romlebsac, Cveulebriv, did rasebs uwodeben. ese-nia evropeiduli (evraziuli), mongoloiduri (aziur-ameriku-li) da negro-avstraloiduri (ekvadorialuri). bevri mkvleva-ri erTiani ekvadorialuri rasis nacvlad gamoyofs or damo-ukidebel rasas _ negroiduls (afrikuls) da avstraloidurs (okeanurs). mecnierebaSi ufro gaziarebulia Tvalsazrisi oT-xi didi rasis arsebobis Sesaxeb. didi rasebis sakontaqto zonebSi arsebobs gardamavali da Sereuli rasobrivi tipebi. Sereuli da gardamavali rasobri-vi tipebi Camoyalibda ara marto Zvelad, Sua saukuneebSi, ara-med yalibdeba dResac metisaciis gziT. magaliTad, afrikis aRmosavleTSi gardamaval rasad miiCneva eTiopuri rasa. is negroidebsa da evropeidebs Soris gardamavalia. cxviris formiTa da saxis ConCxiT eTiopielebi TiTqmis ar gansx-vavdebian evropeidebisagan, magram kani maT iseTive muqi aqvT, rogorc zangebs. Sereuli tipis tipuri warmomadgenlebi ari-an amerikis metisebi da mulatebi. didi rasebis SigniT gamoyo-fen ufro danawilebul rasobriv erTeulebs. negroidebisaTvis damaxasiaTebelia xuWuWi Savi Tma, Tafli-sferi Tvalebi, sustad an saSualod ganviTarebuli mesameuli Tmis safari, zomierad gamoweuli Rawvis Zvali. negroidebs aqvT Zalian muqi (Sokolad-yavisferi) kani. saxe, rogorc wesi, aqvT viwro da dabali. negroiduli tipi gamoirCeva sakmaod ganieri cxviriT, imdenad, rom zogjer sigane simaRlis tolia. iseve rogorc evropelebs, Tvalebi aqvT farTod gaxsnili, ganlagebuli horizontalurad. negroidebs axasiaTebT sqeli

Page 38: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3388

(msxvili) tuCebi. zeda quTuTos nakeci (naoWi) umetes SemTxvevaSi didi ara aqvT. rac Seexeba saxis ybis nawils, is umetes SemTxvevaSi win wamoweulia (prognatizmi _ pro-win). evropeidebi gamoirCevian sxvadasxva Seferilobis talRovani da swori rbili TmebiT, Ria an Savgvremani kaniT, Tvalis gar-sis nairferadi Seferilobis didi sxvadasxvaobiT (Taflisfe-ri, Ria nacrisferi, cisferi). evropeidebs mesameuli Tmis sa-fari Zlier ganviTarebuli aqvT, kerZod, mamakacebSi _ wveri. maTTvis damaxasiaTebelia Rawvis Zvlis sustad an saSualod gamoweva, ybac umniSvnelodaa win wamoweuli (ortognatizmi). evropeidebs axasiaTebT viwro da odnav wamoweuli cxviri, Txeli an saSualo sisqis tuCebi. evropeidebis formirebis ke-raa samxreT-dasavleTi azia, CrdiloeT afrika, samxreT evro-pa. evropeidTa sami ZiriTadi jgufi gamoiyofa: samxreTis (Sav-gvremani kaniT, umetesad muqi TvalebiTa da TmiT), Crdiloe-Tis (Ria feris kaniT, cisferi TvalebiT, qera TmebiT) da gar-damavali, romlisTvisac damaxasiaTebelia saSualod intensiu-ri pigmentacia. samxreT evropelebs, maTi gansaxlebis areali-dan gamomdinare, indoxmelTaSuazRvispirul rasas uwodeben. evropeidebi Tavisi arealis aRmosavleT sazRvrebze uZvele-si droidan mongoloidebTan urTierTqmedebdnen. adreul xana-Si maTi Serevis Sedegad, romelic jer kidev mezoliTis epo-qaSi daiwyo, cimbiris Crdilo-dasavleTsa da evropis ukidu-res aRmosavleTSi Camoyalibda uraluri rasa (xanti, mansi da sxv.), romelTaTvisac damaxasiaTebelia mongoloidur-evropei-duli Taviseburebebis Sualeduri SeTanawyoba. uralurTan be-vri niSniTaa axlos laponoiduri rasa Zalian dabali saxiT (saamebi). zogierTi anTropologi am or rasas erT _ uralo-laponoidur rasaSi aerTianebs, romlis Taviseburebani ufro iSviaTi formebiT gamoxatulia udmurtebSi, komi-permelebSi, marielebSi, mordovelTa zogierT jgufSi. zogierTi mkvlev-ris azriT, uraluri rasis formirebaSi monawileoba miiRo Zveli mongoloiduri rasis depigmentirebulma (depigmentacia _ kanis bunebrivi feris dakargva) populaciam. gvian (ax.w. I s-dan) uralsa da eniseis Soris arsebul stepur zolSi mongo-loidebisa da evropeidebis Serevis procesSi Camoyalibda sam-xreT cimbiruli rasa Zalian farTo saxiTa da mokle TaviT. Sua saukuneebSi Sua da centraluri aziis teritoriaze Camo-yalibda Sereuli evropeidul-mongoloiduri axali popula-ciebi (uzbekebis nawili, uiRurebi, salarebi).

Page 39: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

3399

mongoloidebisaTvis damaxasiaTebelia swori, xSirad uxeSi muqi Tma da mesameuli Tmis safaris sustad ganviTareba, kanis moyviTalo Seferiloba, Taflisferi Tvalebi, SemWidroebuli saxe Zlierad gamoweuli Rawvis ZvlebiT, dabali da saSualo siganis cxviri. mongoloid mamakacebs wver-ulvaSi gvian aCnde-baT da iSviaTad aRwevs did sixSires. maT aqvT farTo, maRali saxe, viwro Tvalebi da Zlier ganviTarebuli zemo quTuTo. am anTropologiuri tipisaTvis damaxasiaTebelia agreTve epi-kantusi _ gansakuTrebuli kanis nakeci, romelic nawilobriv an mTlianad faravs sacremle borcvs Tvalis Sida kuTxeSi. saxis ybis nawili gamoweuli aqvT sustad an saSualod. mon-goloidebis (monRolebis) SesaniSnav daxasiaTebas gvawvdis qarTveli istorikosi JamTaaRmwereli: `xolo iyvnes taniTa srul, guamiTa axovan da Zlier ferÃiTa, Suenier da spetak ÃorciTa, TualiTa mcire Wurit da greman, ganzidul da saCino, TaviT did, TmiTa Sav da ÃSir, Subl-brtyel, cxÂriTa mdabal esoden, romel Rawuni umaRls iyvnian cxvirTa da mciredni oden nestuni Cndian cxvirTa; bageni mcire, kbilni Sewyobilni da spetak, yovlad uwueruli, eseviTari aqunda umsgavso saxe~. bevri niSan-TvisebiT mongoloidebTan axlos dganan amerike-li indielebi. azieli mongoloidebi or ZiriTad jgufad iyo-fian _ kontinenturi da wynarokeanuri. kontinenturi mongo-loidebi wynarokeanelebisagan gamoirCevian naklebad intensiu-ri pigmentaciiT, ConCxis ufro masiurobiT, ufro farTo saxi-Ta da ufro Txeli tuCebiT. rasobrivi gansxvavebani, Cveulebriv, kargad SeimCneva erTma-neTisagan Sors mdgom jgufebs Soris. rasebis Sereva grZel-deba mravali aTaswleulis ganmavlobaSi da is uwyvet pro-cess warmoadgens, romelic ufro da ufro Cqardeba (dedami-wis mTeli mosaxleobis 30% Sereul da gardamaval rasobriv-heterogenul jgufebs Seadgens). didi xalxebi SeiZleba erTgvarovani Candnen didi rasebis doneze, magram TiTqmis yovelTvis heterogenulebi arian am rasebis danayofebis TvalsazrisiT. evropis xalxebi, magali-Tad, miekuTvnebian did evropeidul rasas, magram TiTqmis yve-la maTgani am didi rasis or an sam Stos warmoadgens. didi evropeiduli rasis danawevrebul rasobriv tipTa sazRvrebi eTnikur sazRvrebs ar emTxveva. aseve ar emTxveva sazRvrebi rasebsa da enobriv danayofebs Soris. magaliTad, Turquli

Page 40: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4400

jgufis enebi gavrcelebulia mongoloiduri rasis warmomad-genlebsa (iakutebi, tuvebi) da evropeidebs Soris (azerbaija-nelebi, Turqebi). bevri Turqulenovani xalxi rasobrivi Tva-lsazrisiT Sereuli tipisaa. sxvadasxva did rasebs miekuTvne-bian xalxebi, romlebic uralur enebze laparakoben. axali eTnosebis CamoyalibebaSi rasebis intensiuri Serevis naTel magaliTs warmoadgens amerikis qveynebis umetesoba. Zve-li samyarosagan gansxvavebiT, sadac metisaciis procesi mimdi-nareobda Zvel da Sua saukuneebSi, aq is ganxorcielda ukana-skneli 3-4 saukunis ganmavlobaSi da intensiurad grZeldeba dResac. amerikis Tanamedrove xalxebis umetesoba Camoyalibda ori an sami rasobrivi komponentis Serevis Sedegad. magali-Tad, kubasa da braziliaSi wamyvani eTnikuri komponentis ro-lSi mogvevlinnen negroidebi, romlebic irgvliv myof sxvada-sxva eTnikur da rasobriv erTeulebs Seerivnen. xalxTa didi gadasaxlebis epoqaSi (IV-VII ss.) centraluri aziis mongoloiduri mosaxleobis masebi SeiWrnen dasavleT cimbiris stepebis zolSi, yazaxeTSi, Sua aziasa da samxreT-aRmosavleT evropis stepebSi, romlis mosaxleoba ZiriTadad evropeidul tips miekuTvneboda. amis Semdeg aq Camoyalibdnen Sereuli rasobrivi tipebi: samxreTcimbiruli, romelic Ziri-Tadad gavrcelebulia Tanamedrove yazaxebsa da yirgizebSi (maTSi mongoloiduri niSnebi aSkarad Warbobs) da Suaaziuri, romelic damaxasiaTebelia TurqmenebisaTvis, nawilobriv uz-bekebisa da tajikebisaTvis (aq avtoqtonuri mosaxleoba ufro xSiri iyo da mongoloiduri minarevi ufro nakleb SesamCne-via). evropis mosaxleoba, saamebis gamoklebiT, mTlianad miekuTv-neba evropeidul rasas. evropis ukiduresi CrdiloeTisa da samxreTis mcxovrebni sakmaod gansxvavdebian rasobrivi tipiT. msgavsebis mxriv cota saerTo niSani SeiZleba vipovoT maRal, qera da cisferTvaleba norvegielebsa (Crdilo evropelebi) da dabal, muqTmian da muqTvaleba samxreT italielebs Soris (samxreT evropelebi). evropis mosaxleobis 17% miekuTvneba Crdilo evropeiduls, 32% - samxreTuls da naxevarze odnav meti _ gardamaval da Suaevropul formebs. CrdiloeT evropaSi saamebi miekuTvnebian Sereul laponoi-dur rasas, romlis formirebaSi monawileoba miiRes rogorc evropuli, ise uraluri erTobis warmomadgenlebma. sustad ga-moxatuli mongoloiduri niSnebi SeimCneva ungrelebSi, agreT-

Page 41: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4411

ve germaniisa da fineTis mosaxleobis mcire nawilSi. evropis ukidures samxreTSi aqa-iq SeimCneva mcire negroiduli mina-revi. anTropologiuri TvalsazrisiT Zalze rTulia azia. aq oT-xive didi rasis warmomadgeneli gvxvdeba. evropeidebi aziis mosaxleobis 29%-s Seadgenen (samxreTi Stos sxvadasxva rase-bi: xmelTaSuazRvispiruli, winaaziuri, indo-avRanuri, pami-rul-ferganuli). azieli mongoloidebi Seadgenen 31%-s. aqvea, mongoloidur da avstraloidur rasebs Soris Sereuli da ga-rdamavali formebi. aziaSi avstraloiduri rasis warmomadgen-lebi bevrni ar arian (daaxl. 9 mil. kaci), magram gansaxlebu-lni arian farTod. afrikis mosaxleobis 54% miekuTvneba did negroidul rasas; mosaxleoben saharis udabnos samxreTiT. sxvadasxva regione-bis zangebi sakmaod gansxvavdebian erTmaneTisagan rasobrivi niSnebiT. magaliTad, kanis feri meryeobs Zalian Savidan Ria yavisframde. gansxvavebaa tuCebis sisqeSi, cxviris siganeSi, ag-reTve tanis (sxeulis) sigrZeSi (msoflioSi yvelaze maRlebi-dan yvelaze dablebamde), Tumca yvelas aqvs xuWuWi Tma. samxreT evropeidebi (xmelTaSuazRvispiruli) afrikis mosax-leobis 1/4-ze mets Seadgenen da gansaxlebulni arian kontine-ntis CrdiloeTSi saharis udabnomde. mas miekuTvneba arabTa didi nawili da berberebi. afrikis samxreTSi mkvidrobs xuTi milioni evropeidi, romlebic evropidan gadmosaxlebulTa STamomavlebi arian. rogorc zemoT aRvniSneT, afrikaSi evro-peidebsa da negroidebs Soris gardamaval, Sualedur formas miekuTvnebian eTiopielebi. Sereuli formis anTropologiur tips miekuTvneba sudanis mosaxleobac, rac negroidebSi ara-bulenovani samxreT evropeidebis SeWram ganapiroba. amerikis mosaxleobis rasobrivi Semadgenloba didi siWre-liT gamoirCeva. samyaros am nawilis mosaxleobis formireba-Si monawileobda sami didi rasa. aborigenuli mosaxleoba (in-dielebi, eskimosebi da aleutebi) kompaqturad mxolod calke-ul olqebSi mosaxleobs, upiratesad meqsikis mTianeTSi, an-debSi, samxreT amerikis Sida mxareebSi. adgilobrivi, ameri-kel indielTa, mosaxleoba mongoloiduri rasis sxvadasxva qverasebs miekuTvneba. yvela danarCen adgilas rasobrivi Tva-lsazrisiT an Sereuli mosaxleoba, an SedarebiT gvian mosu-li evropelebi da negroidebi Warbobs. dReisaTvis amerikaSi didi rasebidan yvelaze farTod warmodgenilia evropeiduli

Page 42: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4422

rasa (aSS-sa da kanadis mosaxleobis 9/10, laTinuri amerikis mosaxleobis 1/4-ze meti). laTinur amerikaSi evropeidebs So-ris Warboben samxreTis jgufis warmomadgenlebi: espanelebi, portugalielebi, italielebi. amerikaSi raodenobis mxriv meore adgili ukaviaT metisTa rasobrivi jgufis warmomadgenlebs, romlebic indielTa da evropelTa qorwinebisa da qorwinebis gareSe kavSirebis STa-momavalni arian. laTinur amerikaSi isini Warboben meqsikaSi, centraluri amerikis qveynebSi: venesuelaSi, CileSi, paragvai-Si da sxv. SedarebiT mcirericxovanni arian mulatebi (evrope-idebisa da afrikuli mosaxleobis narevi). mulatebis mniSvne-lovani jgufebi cxovroben aSS-Si, braziliaSi, kubaSi, venesu-elaSi. zogierT SemTxvevaSi Zneldeba metisebisa da mulatebis erTmaneTisagan garCeva, radgan sami rasis Serevis Sedegad mi-Rebuli mosaxleobac gvaqvs. rac Seexeba indielTa da negroi-dTa narevs, is sambos saxeliTaa cnobili. indiel-negroid-evropeidTa Serevis Sedegad miRebuli rasobrivi erTeulis ricxvi ganusazRvrelad izrdeba. mTlianad amerikis kon-tinentze evropeidebi mTeli mosaxleobis 51% Seadgenen, meti-sebi _ 23%, mulatebi _ 13%, negroidebi _ 7%, mongoloid-indi-elebi _ 5,5%-s. avstraliasa da okeaniaSi evropelebi mosaxleobis 77%-s Se-adgenen, melanezielebi da papuasebi _ 16,5%, polinezielebi da mikronezielebi _ 4,2%-s. erT-erTi mniSvnelovani rasobrivi niSania sxeulisa (tanis) da misi calkeuli nawilebis zoma. tanis (sxeulis) saSualo sigrZe (simaRle) mamakacebisaTvis 165 sm-ia, qalebisaTvis _ 154 sm. sxvadasxva xalxSi qalTa da mamakacTa Soris simaRleSi sxvaoba 8-12 sm-is farglebSi meryeobs. yvelaze dablebia pig-meebi _ saSualo simaRle zrdasruli mamakacebisTvis _ 141 sm da yvelaze maRlebi Cadis tbis samxreT-aRmosavleTiT mcxovrebni _ saSualo simaRle zrdasruli mamakacebisa 182 sm. aseTi adamianebi aRricxulni arian negroidebSi. evropaSi simaRliT gamoirCevian Cernogorielebi, Sotlandielebi, Svedebi, norvegielebi. msoflios masStabiT mamakacebis saSualo wona 64 kg-is far-glebSia, qalebisa _ 56 kg-is. mecnierebi gamoyofen tanis (sxe-ulis) sam ZiriTad tips: 1) braximorfuls (berZn. `braxos~ _ mokle da `morfa _ forma), romlisTvisac damaxasiaTebelia SedarebiT mokle kidurebi, grZeli tani, farTo mxrebi da men-

Page 43: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4433

ji; 2) dolixomorfuls (`dolixos~ _ grZeli), romelic gamo-irCeva SedarebiT grZeli xelebiTa da fexebiT, mokle taniT, viwro mxrebiTa da menjiT; 3) mezomorfuls (`mezos~ – saSua-lo), romelsac pirvel da meore tipebs Soris saSualo mdgomareoba uWiravs. saerTod, qalebi mamakacebTan SedarebiT braximorfulebi arian. rogorc wesi, qalebs SedarebiT viwro mxrebi da ganie-ri menji aqvT. rasebis gamoyofisas didi mniSvneloba aqvs Ta-vis monacemebs: siganes, simaRles; mniSvnelovani rasobrivi ni-Snebis matarebelia cxviri da misi midamoebi, agreTve piri da, pirvel rigSi, tuCebis sisqe.

Page 44: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4444

nawili II _ amerikelebi

2.1. amerikis xalxebi amerikis kontinentis dRevandeli eTnosebi ZiriTadad axali Camoyalibebulni arian, rac XV saukunis bolodan da XVI sau-kunis dasawyisidan evropelTa masobrivma migraciam gamoiw-via, Tumca aqamde amerikis kontinenti dausaxlebeli ar yofi-la. aq aseulobiT didi da patara eTnosi mkvidrobda, romle-bic enobrivad erTmaneTisagan Zalian gansxvavdebodnen. ameri-kis adgilobriv, mkvidr, eTnosTa mravalferovnebisa da mrava-lricxovnobis maCvenebelia isic, rom isini enaTa 100-mde sxva-dasxva ojaxSi iyvnen gaerTianebulni. amerikis adgilobrivi, avtoqtonuri eTnosebi sazogadoebri-vi ganviTarebis doniT erTmaneTisagan gansxvavdebodnen. erTni Tu pirvelyofili Temuri wyobilebis sxvadasxva stadiaSi iyv-nen, sxvebs saxelmwifo da maRali kultura hqondaT Seqmnili. amerikis kontinentze mosaxleobis gaCenis Sesaxeb met-nakle-bad gansxvavebuli mosazrebebi arsebobs. sxvadasxva dros mec-nierebi miiCnevdnen, rom amerikis kontinentze adamianTa dasax-leba 20, 30, 40 aTasi wlis winandeli movlenaa. mecnierTa ume-tesoba erT rameSia SeTanxmebuli _ amerikaSi mosaxleobis mi-gracia aziis kontinentidan moxda. anTropologiuri niSnebiT amerikis kontinentis mkvidrni rasobrivad monRoloidebTan idgnen axlos. SeiZleba davasaxeloT iseTi niSnebi, rogori-caa: swori, uxeSi Tma, win wamoweuli Rawvebi, muqi Tvalebi da Tmebi, kanis muqi pigmentacia (moyviTalo-mowiTalo), sustad ganviTarebuli mesameuli Tmis safari. miaCniaT, rom amerikis adgilobriv mkvidrTa winaprebis _ indielebis aziis kontine-ntidan amerikaSi gadasaxleba moxda maSin, rodesac monRolo-iduri rasa jer kidev sabolood ar iyo formirebuli. Tumca arc isaa gamoricxuli, rom sxvadasxva bunebriv garemoSi cxo-vrebam da xangrZlivma izolaciam amerikel indielebSi zogie-rTi gansakuTrebuli anTropologiuri niSnis gaCena gamoiwvia, rac aziel monRoloidebs ar axasiaTebT. fiqroben, rom ameri-kis materikis Zveli mobinadreni protomonRoloidur da pro-toaziur jgufebs miekuTvnebodnen, romlebic genetikurad al-Taur, finur-ugrul da sino-tibetur jgufebTan iyvnen dakav-Sirebulni.

Page 45: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4455

dRes arsebuli mosazrebiT, azielTa amerikaSi gadasaxleba moxda ara sazRvao gziT, beringis srutiT, aramed saxmeleTo gziT, romliTac amerikisa da aziis kontinentebi erTmaneTTan iyo dakavSirebuli. es saxmeleTo gza erTmaneTTan akavSireb-da alaskasa da Cukotkas. zogierTi mkvlevari fiqrobs, rom amerikaSi sxvadasxva xal-xebis mravalgzisi gadasvla moxda, romelTa Soris monRolo-idebTan erTad iyvnen evropeidebi da negro-avstralielebi. ar gamoricxaven, rom erT-erTi migraciuli mimarTuleba okeanii-dan amerikaSi sazRvao gza iyo. amerikis adgilobriv mkvidrTa istoriaSi axali etapi XV-XVI saukuneebis mijnidan iwyeba, rodesac evropelebma konti-nenti aRmoaCines. am droisaTvis indielTa raodenoba daaxlo-ebiT 15-20 milioni iyo. evropelTa aq mosvla-damkvidrebam bev-ri adgilobrivi eTnosis kulturisa da civilizaciis mospoba gamoiwvia. rac Seexeba cnebas _ `indieli~, is xalxis (eTnosis) aRmniSvneli araa. evropelebisaTvis is iyo krebiTi saxeli, romelic maT mier aRmoCenili axali kontinentis yvela mcxov-rebs miemarTeboda. pirvel mezRvaurebs egonaT, rom maT mier aRmoCenili miwa indoeTi iyo da amis gamo kontinentis yvela mkvidrs `indieli~ ewoda. indielebi ki TavianT Tavs sxvadasx-va saxelebs uwodebdnen _ tomebisa da xalxebis TviTsaxelwo-debani umetes SemTxvevaSi toponimebidan iyo nawarmoebi. amerikis istoriaSi ori periodi gamoiyofa. pirveli daiwyo maSin, rodesac amerika adamianebis mier 20-30 aTasi wlis win pirvelad iqna aRmoCenili da dasaxlebuli; meore periodis sawyis stadiad iTvleba XV saukunis dasasruli _ qristefo-re kolumbisa da misi Tanamgzavrebis mier amerikis meored aR-moCena. pirvel SemTxvevaSi amerika aRmoaCines rogorc dausax-lebeli kontinenti, meore SemTxvevaSi ki rogorc msoflios erT-erTi dasaxlebuli mxare. magram dRes dadasturebulia, rom amerikaSi evropelebi kolumbamdec yofilan. IX-X saukune-ebSi normanebis jgufi grelandiaSi gadasaxlebula. daaxloe-biT 1000 wels maT aq kolonia dauarsebiaT, magram grelandiis evropuli mosaxleoba gaurkveveli mizezebis gamo gamqrala. fiqroben, rom isini eskimosebma gaanadgures. amerikis istori-aSi normanTa dasaxlebas raime mniSvnelovani kvali ar dau-tovebia. sxvadasxva istoriuli Tu legendaruli cnobebiT, normane-bis garda, kolumbamde amerikaSi sxvadasxva dros Casulan Ci-

Page 46: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4466

neli budisti berebi, evropelebi pireneis naxevarkunZulidan, irlandielebi, arabebi. zogierTi mecnieri imasac amtkicebs, rom XII saukunis bolos samxreT amerikas _ perus raions, po-linezielebma miaRwies. XV saukunis dasasrulidan axali samyaros aRmomCenebad es-panelebi da portugalielebi gvevlinebian, ramac amerikis xa-lxTa istoriaSi Zalze didi da zogjer saSineli cvlilebebi gamoiwvia, radgan mTeli rigi adgilobrivi eTnosebi evropel-ma kolonizatorebma gaanadgures. miaCniaT, rom im droisaTvis aq 600-ze meti aseTi eTnosi iyo; gadarCenil eTnosTa ricxvi 200-is farglebSia. didi kataklizmebis miuxedavad, dRes adgi-lobriv indielTa enebze daaxloebiT 36 milioni kaci lapara-kobs. amerikis aRmoCenam didi cvlilebebi gamoiwvia evropaSi, azi-asa da gansakuTrebiT afrikaSi. afrikaSi daiwyo adamianebze nadiroba; amerikaSi aqedan milionobiT mona zangi waiyvanes. evropelTa amerikaSi SeWris momentisaTvis indielTa didi umetesoba da yvela eskimosuri tomi pirvelyofili Temuri wyobilebis ganviTarebis sxvadasxva stadiaSi imyofeboda. cen-tralur da samxreT amerikaSi indieli xalxebi klasobrivi sazogadoebis sxvadasxva safexurze idgnen. centraluri da samxreT amerikisaTvis periods XVI saukuni-dan, xolo CrdiloeT amerikisaTvis XVII saukunis dasawyisi-dan XVIII saukunis 70-ian wlebamde koloniurs uwodeben, rad-gan am dromde amerikaSi arc erTi damoukidebeli saxelmwifo ar iyo. aq iyo espaneTis, portugaliis, inglisis, safrangeTis, holandiis koloniebi. koloniur periodSi axali erebis (naci-ebis) Camoyalibebis rTuli procesi daiwyo. CrdiloeT ameri-kaSi aSS-sa da kanadis erebi Camoyalibdnen, rac aq axali saxe-lmwifoebis Seqmnas axlda Tan. XIX saukunis pirvel meoTxed-Si centralur da samxreT amerikaSi ganmaTavisuflebeli brZ-olebis Sedegad 20 axali damoukidebeli saxelmwifo Camoya-libda, romlebSic gabatonebuli iyo romanuli warmoSobis enebi _ 18 saxelmwifoSi _ espanuri, erTSi (braziliaSi) _ ram-denadme saxeSecvlili portugaliuri, haitSi _ franguli. ce-ntralur da samxreT amerikaSi romanuli enebis gabatonebis gamo am qveynebs laTinuri amerika uwodes. amerikis kontinent-ze axali erebis warmoqmnisa da ganviTarebis gza sxvadasxvag-vari aRmoCnda. zogan evropulma komponentma Seasrula gadam-wyveti roli, zogan indielebisa da mosuli mosaxleobis mina-

Page 47: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4477

revi Tanabari iyo, zogan ki adgilobrivma indielebma Seasru-les gadamwyveti roli, ramdenime SemTxvevaSi enis SenarCune-bis gziTac ki. manam, sanam amerikis axali erebis Sesaxeb visaubrebT, auci-lebelia zogierT adgilobriv eTnoss gavecnoT, romelic aq daxvda evropelebs da gansakuTrebuli da originaluri ku-lturebi Seqmna.

2.2. eskimosebi eskimosTa eTnosi dResac amerikis kontinentze mkvidrobs. isini cxovroben aSS-Si (alaskaze _ 38 aTasi kaci), CrdiloeT kanadaSi (28 aTasi kaci), daniaSi (k. grenlandiaze _ 48 aTasi kaci) da ruseTSi (Cukotkaze _ 1500 kaci). eskimosTa saerTo raodenoba 115 aTasi kacia. eskimosebis eTnikuri erToba Camo-yalibda Zv.w. II aTaswleulis dasasrulamde beringis zRvis mi-damoebSi. ax.w. I aTaswleulSi eskomosebis winaprebi Cukotkasa da amerikis arqtikuli sanapiros gaswvriv gadasaxldnen. eskimosebi 15 eTnografiul jgufad iyofian. eskomosTa yofi-sa da kulturis formebi arqtikis sacxovrebeli pirobebiTaa ganpirobebuli. maTTvis satomo organizaciis gauformebloba, XIX s-Si gvarebis ararseboba iyo damaxasiaTebeli. Tumca XVIII s-Si zogierTi jgufi ukve gaqristianebuli iyo. eskimo-sebSi SemorCenili iyo animisturi rwmena-warmodgenebi, Samani-zmi. eskimosebSi xuTi sameurneo-kulturuli kompleqsi gamoiyo-fa. esenia: zRvis did cxovelebze _ lom-veSapebsa da veSapebze nadiroba, selapebze nadiroba, meTevzeoba, moxetiale nadiro-ba irem-karibuze da karibuze nadiroba, romelic zRvis cxove-lebze nadirobasTanaa Sexamebuli. XX saukunis Sua xanebisaTvis eskimosebis oTxi damoukidebe-li eTnopolitikuri erToba Camoyalibda: 1. grenlandiis eski-mosebi, 2. kanadis eskimosebi (TviTsaxelwodeba _ inuit), 3. al-askis eskimosebi da 4. azieli eskimosebi. kanadis eskimosebSi sakuTar enasTan erTad gavrcelebulia inglisuri da frangu-li enebi. maT XIX saukunis dasawyisidan Seqmnes damwerloba silabiuri anbanis safuZvelze. alaskis eskimosebi umetesad inglisurenovanni arian. isini nacionalur-kulturuli konso-lidaciis gamokveTili tendenciiT gamoirCevian. aziel eskimo-sebSi gavrcelebulia rusuli ena.

Page 48: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4488

eskimosebs emosaT bewviani tyavis orfenovani tansacmeli, tyavis maRali fexsacmeli, Tevzis tyavis labadebi. buneba es-kimosebisaTvis mkacri iyo, magram cxovrebasTan brZolis para-lelurad, isini mxatvrul Semoqmedebasac ar iviwyebdnen, rac Tavis gamoxatulebas poulobda simRerebsa da cekvebSi, xeze, qvasa da rqaze kveTaSi, tansacmlis ornamentirebaSi, tatuire-baSi, gadaadgilebis originalur saSualebaTa gamogonebaSi (cigebi, romlebSic ZaRlebi da irmebi iyvnen Sebmuli).

2.3. aleutebi aleutebi aleutis kunZulebis (aSS) mkvidri mosaxleobaa (alaskis naxevarkunZulis samxreT-dasavleTiT). aleutebis ra-odenoba aq daaxloebiT ori aTasi kacia. XIX saukunis dasaw-yisidan isini cxovroben ruseTSic, komandoris kunZulebze (644 suli). aleuturi ena eskimosur-aleutur enaTa ojaxSi Se-dis. am enas sami dialeqti hqonda. mSobliuri ena aleutTagan cotam SeinarCuna. gadasulebi arian inglisur da rusul eneb-ze. fiqroben, rom aleutTa winaprebi aziidan amerikaSi 10-12 aTasi wlis win gadasaxldnen. evropelebTan kontaqtamde aleutebis mTavari tradiciuli saqmianoba zRvis cxovelebze nadiroba da meTevzeoba iyo. dam-xmare mniSvneloba hqonda Semgroveblobas. amzadebdnen meTev-zeobisa da nadirobisTvis saWiro iaraRebs. icodnen tyavgada-kruli navebis damzadeba. XVIII saukuniis Sua xanebisaTvis al-eutebSi arsebobda qonebrivi diferenciacia, samxedro organi-zacia. aleutebis sofeli Cveulebriv ori-oTxi naxevrad miwu-risagan Sedgeboda. tradiciuli rwmena-warmodgenebidan dama-xasiaTebeli iyo rwmena sulis Sesaxeb, Samanizmi. XIX saukunis dasasrulsa da XX saukunis dasawyisSi aleutebma amerikuli kulturis gavlena ganicades.

2.4. CrdiloeT amerikis indielebi wynari okeanis sanapirosa da CrdiloeT kanadaSi mcxovrebi indielebi socialurad SedarebiT dawinaurebulebi iyvnen. Crdilo-dasavlel indielebs hyavdaT monebi, magram aq monebi ara monaTmflobelebs, aramed mTel Tems ekuTvnoda. kalifor-niel indielebs ki mudmivi sacxovrebeli ar hqondaT da sakve-bis ZebnaSi momTabareobdnen. maTTvis ucnobi iyo meTuneoba,

Page 49: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

4499

Tumca SesaniSnav kalaTebs wnavdnen. isini ise mWidrod iyo dawnuli, rom wyals ar atarebda. maT arc qsovilis damza-deba icodnen da msubuq tansacmels atarebdnen: mamakacebi Te-Zoze irmis tyavs ikravdnen, qalebi ki xis lafnisagan damzade-bul mokle qvedatans icvamdnen. kalifornieli indielebi CrdiloeT amerikis indielTa Soris ganviTarebis yvelaze da-bal safexurze idgnen. CrdiloeT amerikis aRmosavleTis tyiani olqebis mosaxleo-ba, misisipidan atlantis okeanemde, sxvadasxva eTnosebisgan (tomebisagan) Sedgeboda, romelTa Soris irokezebi gamoirCeo-dnen. isini mobinadre cxovrebas eweodnen da Toxur miwaTmoq-medebas misdevdnen. amerikis kontinentze samiwaTmoqmedo kul-turis Casaxva Zv.w. 6.500-1.500 wlebSi moxda. moyavdaT parkosne-bi, yabayi, simindi, mzesumzira, gogra, sazamTro. icodnen meTu-neoba, qsova. am regionis guluxvi da stumarTmoyvare miwaTmo-qmedebi erT saaTSi SeiZleba disciplinirebul da daumarcxe-bel meomrebad gadaqceuliyvnen, romlebic irokezebis ligis msgavsad kavSirebSi iyvnen gaerTianebulni. irokezebi Tavis Tavs `xodenosauns~ _ grZeli saxlis adamianebs uwodebdnen, radgan isini did sacxovreblebSi cxovrobdnen, romlebic qe-rqisagan iyo gakeTebuli da ramdenime oTaxisa da kerisagan Sedgeboda. is daaxloebiT as kacs itevda. amerikis SeerTebuli Statebis samxreT-dasavleTSi mcxovreb pueblos xalxSi ganviTarebuli iyo sairigacio sistema. TiTo-euli arxis sigrZe samas mils aRwevda. sairigacio sistemis saSualebiT isini did mosavals iRebdnen. pueblos indielTa SromiT udabno ayvavebuli iyo. mohyavdaT gogra, bamba, lobio, simindi. puebloelebi ara marto kargi miwaTmoqmedni da mSene-blebi, aramed rCeuli xelosnebic iyvnen. maT mier damzadebu-li keramika Zalian hgavda ZvelaRmosavlur da evropul same-Tuneo nawarms. amerikis kontinentis civilizaciis istoriaSi calke gamosa-yofia mezoamerika. kontinentis centralur nawilSi odiTganve mravalricxovani tomebi da xalxebi mkvidrobdnen. isini enaTa sxvadasxva ojaxebs miekuTvnebodnen. mezoamerikis maRalganvi-Tarebulma avtoqtonurma kulturam Zveli aRmosavleTis civi-lizaciis dones miaRwia. aq mcxovrebi yvela xalxis eTnikuri kultura Rrmad individualuri iyo, magram amasTanave yvela maTganisTvis damaxasiaTebeli iyo sairigacio miwaTmoqmedeba, terasebi, iseTi kulturebis moyvana, rogoricaa: simindi, bamba,

Page 50: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5500

gogra, lobio, pomidori, kakao, ananasi, wiwaka, qliavi; warmoe-bis erTiani teqnologia, SromisTvis saWiro primitiuli qvis iaraRebi. isini ar icnobdnen sameTuneo Carxs, borblian sazid saSualebebs, ar hyavdaT sasapalne da gamwevi cxovelebi. mezo-amerikaSi ganviTarebuli iyo vaWroba. klasobrivi sazogadoeba Sedgeboda zedafenis, qurumebisa da mdabioebisagan. teritori-ul-politikuri organizaciis gabatonebuli forma iyo qala-qi-saxelmwifoebi. hqondaT zusti ritualuri kalendari, iero-glifuri damwerloba. ganviTarebuli iyo mecniereba, gansaku-TrebiT maTematika, astronomia, medicina, filosofia, monume-nturi arqiteqtura. SesaniSnavia indielTa mier Seqmnili qan-dakebebi. mezoamerikaSi adamianis nakvalevi 20 aTasi wlis win Cans. yvelaze maRali kultura hqonda xalxs, romelic atlantis okeanis sanapiroze dRevandeli verakrusis Statis adgilze cxovrobda (Zv.w. 1500-1000 wlebi). mas olmekis kulturas uwo-deben. samecniero literaturaSi isini xSirad iaguaris indie-lebad iwodebodnen, radgan Tavs iaguarTan aigivebdnen da mas Tavis totemad miiCnevdnen. legendis Tanaxmad, momakvdav qal-Tan RvTaebrivi cxovelis kavSiris Sedegad gaCnda olmekebis tomi _ miwisa da zecis Svilebi, romlebic erTdroulad ada-mianebic iyvnen da iaguarebic. amis gamo mTeli olmekuri xe-lovneba wminda cxovelis gamosaxulebebiTaa datvirTuli. mopovebuli figurebiT vigebT zogierT rames iaguaris xal-xis tansacmlisa da wes-Cveulebebis Sesaxeb. yvela mamakaci grZel kabasa da daumuSavebeli kauCukis sandlebs atarebda. meomrebi mSvildebiTa da CuglugebiT (culebiT) iyvnen Seiara-Rebulebi. Tavis qalis Subl-kefis are deformirebuli hqon-daT, sxeuli _ tatuirebuli, Tavi _ gadaparsuli, wveri _ dawnuli. miaCndaT, rom maTi winaprebi ase gamoiyurebodnen da maTTan msgavseba keTilSobilebis gamoxatuleba iyo. yvela olmeki saiuveliro nawarms atarebda (obsidiani da sxvadasxva elferis mzis qva _ nefriti). iaguarebs sayovelTao dideba monumenturma qandakebebma moutana. mecnierTa azriT, amerika-Si pirveli imperia olmekebma Seqmnes. olmekebi ara marto Ta-vianTi qalaqebiTa da saritualo (sportuli) TamaSebiT gamoi-rCeodnen, aramed amerikis kontinentze maT pirvelebma Seqmnes damwerloba. es iyo ieroglifuri damwerloba. isini werdnen marcxnidan marjvniv, zevidan qveviT da ufro gviandeli me-zoamerikuli (maia, sapotekebi) damwerlobis arqaul variants

Page 51: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5511

warmoadgenda. olmekebma wertilebisa da xazebis sxvadasxva SeTanawyobiT cifrebis originaluri sistema gamoigones. Tvlis sistemaSi maT pirvelebma Semoitanes nulis cneba. olmekurisagan gansxvavebulia teotiuakanuri kultura (ax.w. 100-650 wlebi). legendis Tanaxmad aq Seiqmna mzisa da mTvaris RmerTebi. isini misdevdnen miwaTmoqmedebasa da xelosnobas; iyvnen SesaniSnavi meTuneebi, xuroTmoZRvrebi da mxatvrebi. te-otiuakanis mTeli teritoria mokirwyluli iyo TabaSiris fi-lebiT. Zv.w. 200 wlisaTvis aq moqmedebda sairigacio sistema _ tbidan gamosuli wyali arxebis qselSi nawildeboda. teoti-uakanaSi yvelaze gasaocari da STambeWdavia arqiteqtoruli nagebobani _ piramidebi, romlebic ara gansasvenebeli, aramed religiuri ritualebis Casatarebeli adgili iyo. mTvaris 42-metriani piramida' Tavdapirvel wyvdiadsa da sibneles asaxie-rebda. mis qveS sataZro nagebobaTa mTeli kompleqsi mdebareo-bda. yvelaferi morTuli iyo mravalferovani bareliefebiT, freskebiTa da zoomorfuli RvTaebebis qandakebebiT. teotiua-kanis centrSi idga Tavisi ubraloebiT mkacri da pirquSi `mzis piramida~, romlis simaRle 64,5 metrs Seadgenda. mecnie-rTa gamoangariSebiT, mis mSeneblobaSi 80 wlis manZilze da-axloebiT 20 aTasi kaci monawileobda. teotiuakani ax.w. 650 wels barbarosuli tomebis Semosevebis Sedegad daeca. ganviTarebis barbarosul safexurze idgnen meqsikis velze mcxovrebi toltekebi, romlebmac teotiuakanis dacemis Semdeg misi kultura (IX-XII saukuneebi) memkvidreobad miiRes. qalaqi tolani daaxloebiT XII-XIII saukuneebSi xanZrisagan ganadgur-da. misi mcxovrebni mezoamerikis sxvadasxva raionSi daifant-nen, maT miwaze ki daaxloebiT XIV saukuneSi actekebi movid-nen.

2.5. maia mezoamerikis civilizaciebs Soris yvelaze originalurad da ganviTarebulad maias civilizacia (Zv.w. 3000-ax.w. XVI sau-kune) miiCneva. maias xalxi dResac cxovrobs samxreT meqsikaSi, gvatemalasa da dasavleT hondurasis mosazRvre raionebSi, ag-reTve salvadorsa da belizaSi. maias indielTa jgufis xal-xis raodenoba 4 milionidan 7 milionamdea. maias xalxis kul-tura olmekuri civilizaciis badalia. Znelad gamaval jung-lebSi, wylebisagan daSorebiT, maiam unikaluri qalaqebi aaSe-

Page 52: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5522

na. maias xalxis istoriasa da kulturas sam ZiriTad perio-dad yofen: 1. formirebis periodi _ Zv.w. 3000-ax.w. 317 w., 2. Zve-li samefo (ax.w. 317-987 ww.), 3. axali samefo (987w. _ XVI sauku-ne). eTnogenetikuri legendebiT maias winaprebi CrdiloeTidan movidnen (navebiT mocurdnen), rac lingvisturi monacemebiTac dasturdeba. sxva TvalsazrisiT maiam gansaxleba mTiani wina-resamSoblodan gvatemalis Crdilo-dasavleTiT III aTaswleu-lis dasasruls daiwyo. Zv.w. II aTaswleulis dasasruls maiae-novanma olmekebma mezoamerikaSi pirveli saqalaqo civiliza-cia Seqmnes. maias axal teritorias samkuTxedis forma hqonda. mis kuTxeebSi sami qalaqi iyo ganlagebuli. gvian warmoSobi-li danarCeni centrebi samkuTxedis kideebsa da mis SigniT mdebareobda. miwebis gafarToeba periferiebidan centrisaken xdeboda da ara piriqiT. ZvelberZnulis msgavsi maias qalaqi-saxelmwifoebi xelisuf-lebisa da kulturis centrebi iyo. birTvi (saritualo, sataZ-ro zona) borcvebze iyo ganlagebuli. mis irgvliv qurumebisa da zedafenis sasaxleebi mdebareobda. gorakebis ZirSi, peri-feriebSi, xis or da oTxoTaxiani qoxebi iyo ganlagebuli ub-ralo moqalaqeebisaTvis. qalaqi-saxelmwifos saTaveSi idga xalaC-viniki (didi adamia-ni), romlis xelisufleba memkvidreobiTi da ganusazRvreli iyo da mis gardacvalebamde grZeldeboda. masTan arsebobda saxelmwifo sabWo, romelSic zedafenisa da qurumebis sauke-Teso warmomadgenlebi Sediodnen. ubralo xalxi or jgufad iyofoda: damokidebul, magram piradad Tavisufal miwaTmoqme-debad, muSebad, xelosnebad da monebad. ubralo adamianebi er-Tad qmnidnen samezoblo Tems, sadac miwa saerTo sakuTrebaSi hqondaT. maTi saqmianoba upiratesad miwaTmoqmedeba da mefrin-veleoba (indauri, ixvi) iyo. isini agebdnen piramidebsa da sa-saxleebs, qalaqebs Soris gahyavdaT farTo, qviT mokirwylu-li `TeTri gzebi~. gzebis saSualo sigane 10 metri iyo, sigrZe _ 100 km. maias xalxi Zlieri, sicocxlismoyvaruli da lamazi iyo. ma-TTvis silamazis etaloni wiTeli malamoTi (romelsac aroma-tuli mcenareebis wvens umatebdnen) SeRebili sxeuli da agre-Tve qalebis sielme iyo. mamakacebis atributi iyo sarke. isini qalebze mdidrulad iyvnen Cacmulebi. miiCnevdnen, rom qalis

Page 53: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5533

saukeTeso samkauli TavdaWerilobaa. Tu isini mamakacs Tavi-suflad Sexedavdnen, amisaTvis Tvalebze wiwakas usvamdnen. maias xalxi Zalze religiuri iyo. isini ramdenime RvTaebas scemdnen Tayvans. maiam olmekuri ieroglifuri damwerloba axali elementebiT ganaviTara, gaamdidra da gaarTula. maT ieroglifebs mkacrad gansazRvruli fonetikuri mniSvneloba hqonda, is marcvals warmoadgenda. simRera, musika maias xal-xis cxovrebis nawili iyo. rogorc wesi, musikasa da simReras Tan axlda cekva, romelic mTel dRes grZeldeboda da masSi rvaasamde kaci monawileobda. es cekvebi, upirveles yovlisa, ritualur xasiTs atarebda. dRes maias xalxSi qristianobamdeli kultebi da rwmena-war-modgenebi mWidrodaa gadajaWvuli kaTolicizmTan: mTebis, ga-moqvabulebis, Webis, jvrisa da dasaxlebis centrSi arsebuli wminda xeebis kultebi dakavSirebulia winaprebisa da wvimis kultebTan. mivardnil olqebSi SemorCenilia sacxovreblis iatakis qveS dakrZalva, bavSvebsa da moxucebs ki mRvime-gamoq-vabulebSi krZalaven. ritualebSi iyeneben Zveli maias kalen-dars. 1541-1546 wlebSi, gaafTrebuli winaaRmdegobis miuxedavad, ma-ias xalxi espanelebma daimorCiles. maias saxelmwifoebrioba da kultura daingra. isini ZaliT gaaqristianes. dReisaTvis maia iukatanis soflis mosaxleobis umetesobas Seadgens.

2.6. actekebi mezoamerikis kolumbamdeli ukanaskneli didi civilizacia actekebma Seqmnes (1200-1521). es iyo saxelmwifo gvarovnul-to-mobrivi organizaciis Zlieri gadmonaSTebiT. dRes actekebi laTinuri amerikis saxelmwifos _ meqsikis mkvidrebi arian da maTi raodenoba 1 milion 107 aTasia. maTi TviTsaxelwodebebia: tenoCki, asteki, naua, maseuali (uZvelesi TviTsaxelwodeba, rac `irmebze monadireebs~ niSnavs), meSika. laparakoben acte-kur enaze, romelsac oTxi dialeqti aqvs. maTi ori mesamedi metyvelebs agreTve espanur enaze. damwerloba Seqmnili aqvT laTinuri anbanis safuZvelze. actekebi kaTolikeebi arian. actekebi TavianT miTiur winaresamSoblod miiCnevdnen ast-lans (`yanCebis adgili~ _ aqedanaa TviTsaxelwodeba). meqsikis (anauakis _ `wylis qveyana~) velze gamoCndnen XII saukuneSi na-uas sxva momTabare tomebTan erTad. anauakis velze ki am

Page 54: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5544

dros mkvidrobda binadari xalxi CiCimekebi (`barbarosebi~). am tomebma ramdenime talRiT daipyres veli da misi mosaxleobis asimilacia moaxdines (ax.w. I aTaswleulis saxelmwifo naua _ teotiuakanis kulturis memkvidreebi). mosulebma miiRes maTi kultura. SeiTvises agreTve miSteka-pueblos kultura. daax-loebiT 1325 wels daaarses tenoCtitlani (Tanamedrove mexi-ko). 1427 wels actekebma anauakis veli daiqvemdebares, Semdeg ki mTeli centraluri da meqsikis dasavleTi da samxreTi na-wili. XV saukunis Sua xanebSi actekebma saxelmwifo Camoaya-libes. actekTa sazogadoebriv cxovrebaSi did rols TamaSobdnen qurumebi. mosaxleobis ZiriTad nawils Seadgendnen miwaTmoq-medebi da xelosnebi (Tavisufali meTemeebi). miwa koleqtiur sakuTrebaSi iyo. sazogadoebaSi sakmaod maRali mdgomareoba eWiraT vaWrebs. actekebma ar icodnen saswori. fulis funqci-as frinvelTa frTis Rerebi asrulebda. fulad ekvivalents warmoadgenda agreTve kakaos nayofi, romlisaganac amzadebd-nen gemriel wminda sasmels _ Sokolads, romelsac umatebd-nen vanils, Taflsa da agavis wvens. actekTa sazogadoebaSi gansakuTrebuli pativiT sargeblob-dnen meomrebi. jariskacad iTvleboda yvela, visac ki iaraRis tareba SeeZlo. samxedro saqmis Seswavlas TxuTmeti wlis asa-kidan iwyebdnen. maTi iaraRi iyo mSvildi da isari, Surduli, xelSubi da laxvari. yvela meomris mizani tyvis xelSi Cag-deba iyo. zrdasrul adamians mamakacad ar Tvlidnen, Tu tyved erTi adamiani mainc ar hyavda Cagdebuli. AaseTebs aiZu-lebdnen etarebinaT bavSvis varcxniloba. actekebi stumarTmoyvareobiTa da araCveulebrivi Sromismoy-vareobiT gamoirCeodnen. ganviTarebuli iyo sairigacio miwaT-moqmedeba (maisi, parkosnebi, gogra, bamba, agava, Tambaqo...). xe-losnobidan aRsaniSnavia bambis moxatuli qsovilebis damza-deba, poliqromiuli (mravalferovani) da moCuqurTmebuli ke-ramika, didebulia frinvelTa bumbulisagan damzadebuli la-badebi da qudebi, spilenZisa da oqros Weduroba (saiuveliro saqme) da xelovneba (arqiteqtura, monumenturi ferwera, skul-ptura, mozaika da sxv.). tenonCitlani sanapiros uerTdeboda dambebiT, iyo gamagrebuli, hqonda akvedukebi, regularuli dagegmareba: iyofoda oTx kvartlad, romlebic simbolurad dakavSirebuli iyo samyaros mxareebTan. Sesabamisad, tomebi iyofoda fratriebad da gvarebad. ganviTarebuli iyo miTolo-

Page 55: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5555

gia, kalendaruli wes-Cveulebebi, omis RmerTebisa da nayofie-rebis kultebi adamianTa msxverplSewirviT, TviTgvemiT, cekve-biT, burTis ritualuri TamaSiTa da sxv. actekebma icodnen piqtografiuli damwerloba. actekTa saxelmwifo 1519-1521 wle-bSi espanelebma daipyres, ris Semdegac maT meqsikelTa zegav-leniT mniSvnelovani akulturacia ganicades da Zveli kultu-ra ZiriTadad dakarges.

2.7. inkebi (keCua) evropelebs samxreT amerikaSi inkebis civilizacia daxvdaT. inkebis qveyana materikis samxreT-dasavleTSi mdebareobda da CrdiloeTidan samxreTisaken aTas kilometrze iyo gadaWimu-li. inkebis kulturis aRmasvlis dros (1200-1572) yvela misi winamorbedi samxreTamerikuli civilizacia istoriis areni-dan gaqra. ayvavebis periodSi inkebis qveynis teritoriaze 15-16 milioni kaci cxovrobda. dapyrobil adgilobriv mkvidrebs inkebis saxelmwifos Sida olqebSi asaxlebdnen. maT miwebze ki imperiis centraluri raionebidan gadmosulebi mkvidrdebo-dnen. 100-mde sxvadasxva xalxi cxovrobda inkebis imperiaSi. in-kebis saxelmwifos saxelmwifo ena keCuas ena iyo. inkebi Tavis saxelmwifos `tauantinsuiu~-s uwodebdnen, rac `miwis oTx nawils~ niSnavs. marTlac, imperia dayofili iyo oTx nawilad (provinciad). Tavis mxriv, provinciebi okrugebad iyofoda. okrugSi Sedioda ramdenime sadi. TiToeuli maTgani erT an ramdenime gvars miekuTvneboda. gvari savargulebis mka-crad gansazRvrul farTobs flobda. imperiaSi mTeli miwa sam nawilad iyofoda: a) saTemo mindv-rebad; b) `mzis miwad~ (romlisagan miRebuli Semosavali quru-mebis Senaxvasa da msxverplSewirvas xmardeboda), g) saxelmwi-fosa da inkebis mindvrebad (saxelmwifo aparatis mebrZolebis Sesanaxad, mSeneblobisaTvis, agreTve SemTxveviTi ubedurebis, qvriv-oblebis, Raribebis, moxucebis Sesanaxad). miwis fondis meore da mesame nawils Tavisufali mcxovrebni Tavisufal dros amuSavebdnen. qveyanaSi ar iyo damSeuli da Raribi. vi-sac muSaoba ar SeeZlo, saxelmwifo aucilebeli minimumiT uzrunvelyofda. inkebis meurneobis safuZveli miwaTmoqmedeba da mecxoveleo-ba iyo. maT aSenebuli hqondaT sarwyavi nagebobani: dambebi da arxebi. inkebma did warmatebas miaRwies metalurgiaSi (spilen-

Page 56: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5566

Zi, vercxli). gansakuTrebiT iyo dawinaurebuli safeiqro saq-me. inkebis imperiaSi moqalaqeTa aTi kategoria iyo gamoyofili. mamakacTa pirveli sami jgufi cxra wlamde bavSvebisagan Sed-geboda (`moTamaSe bavSvebi~). meoTxe jgufi moicavda bavSvebs 9-dan 12 wlamde (`maxiT, kakanaTiT nadiroba~). mexuTe jgufi 12-dan 18 wlamde asakis mamakacebiT Semoifargleboda (maT sa-qonlis dacva evalebodaT). 18-dan 25 wlamde asakisani meeqvse jgufSi iyvnen gaerTianebulni da maT samxedro da sakuriero saqme evalebodaT. meSvide jgufi 25-dan 50 wlamde periods mo-icavda. isini iyvnen gamosaRebis gadamxdelebi da sazogadoeb-rivi saqmisaTvis momuSaveni. merve jgufis warmomadgenlebs (50-dan 80 wlamde) bavSvebis aRzrda evalebodaT. mecxre jguf-Si Sediodnen 80 wels gadacilebuli mamakacebi (`Rrma moxuce-bi~). meaTe jgufi asakobrivi zRvaris gareSe avadmyofebiTa da uZlurebiT (sneulebiT) iyo dakompleqtebuli. erTi asakobri-vi jgufidan meoreSi gadasvlis dros adamians saxels ucvli-dnen. inkebis sazogadoebaSi didi yuradReba eqceoda tansacmlis sisufTavesa da, sazogadod, sifaqizes. mamakacebi mokle (mux-lebamde) Sarvlebsa (mowifulobis niSnad) da perangs (saxelo-ebis gareSe) atarebdnen, qalebi ki ubralo, grZel Salis ka-bas. fexze ecvaT lamis tyavis sandlebi. civ amindSi yvela in-ki grZel da Tbil labadas icvamda. tauantisnauSi dawerili kanonebi ar hqondaT, magram isini aSkarad iyofoda samoqalaqo da sisxlis samarTlis kanone-bad. dauSvebeli iyo RvTis gmoba, uRmerToba, usaqmuroba, si-zarmace, tyuili, qurdoba, mruSoba da mkvleloba. sakiTxs da-naSaulis Sesaxeb mosamarTleni _ Temebis xelmZRvanelebi da zedafenebis warmomadgenlebi wyvetdnen. aristokratiis mier Cadenili danaSauli ufro mZimed iTvleboda (mis saqmes TviT uzenaesi inki ganixilavda). dasjis formebi iyo: gaZeveba, gama-Traxeba, wameba, saxalxod gakicxva. yvelaze gavrcelebuli ki iyo sikvdiliT dasja (CamoxrCoba, xel-fexisa da Tavis mokve-Ta, Caqolva da sxv.). pirs, romelic saxelmwifos uSiSroebas safrTxes uqmnida, mofuTfuTe gvelebiTa da mtacebeli cxove-lebiT savse dilegSi aTavsebdnen. im sofels, romelSic dam-naSave cxovrobda, miwasTan asworebdnen, iq mcxovreblebs ki xocavdnen. aseTi mkacri kanonebis gamo, danaSauli iSviaTad xdeboda.

Page 57: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5577

oficialuri saxelmwifo ideologia iyo mzis kulti, rome-lsac yovelwliurad TeTr lamebs swiravdnen. inkebis dedaqalaq kuskoSi XVI saukuneSi 200 aTasi mcxov-rebi da 25 aTasze meti saxli iyo. kuskoSi iyo wyalgayvani-lobis sistemebic da kanalizaciac. dedaqalaqi zRvis donidan 3000 metrze maRla mdebareobda. veli, romelzedac kusko iyo ganlagebuli, yoveli mxridan mTebiT iyo SemozRuduli. is mxolod samxreT-aRmosavleTidan iyo gaxsnili. qalaqis moxa-zuloba pumis tans hgavda da amitom is qalaqis simbolo iyo. kuskos centrSi arsebul `sixarulis moedans~ yvelaze didi oqros Zewkvi hqonda Semovlebuli (sigrZe 350 nabiji). moedansa da axlomdebare quCebze taZrebi idga. yvelaze mTavari taZari mzis taZari iyo. mis axlos idga mTvaris taZari. marTalia, inkebis samxreTamerikuli civilizacia espaneleb-ma mospes, magram TviT inkebis saxelmwifos ZiriTadi eTnosi _ keCua dResac cocxalia. isini cxovroben peruSi, boliviaSi, ekvadorSi da agreTve argentinis Crdilo-dasavleTsa da Ci-les CrdiloeTSi. maTi saerTo raodenoba 14,9 mil. kacia, maT Soris peruSi 7,7 mil., boliviaSi _ 2,5 mil., ekvadorSi _ 4,3 mil. laparakoben keCuas enaze. is boliviis respublikisa (es-panur da aimaras enebTan erTad) da perus respublikis (espanur enasTan erTad) oficialuri enaa. fiqroben, rom inke-bis saxelmwifoSi arsebobda ideografikuli tipis damwerlo-ba. XVI saukunidan keCuanuri enis teqstebis Casawerad laTinur anbans iyenebdnen. XVI saukunidan XIX saukunis dasawyisamde keCuaze ZiriTadad religiuri litaratura gamoicemoda. XVII-XVIII saukuneebSi keCuas enaze dramatuli nawarmoebebi Seiqmna, XIX-XX saukuneebSi did ganviTarebas miaRwia poeziam. 1954 wels keCuasa da aimaras enebisaTvis erTiani anbani SeimuSaves, romelic oficialurad 1975 wels damtkicda. aimaras indiel xalxs Zvelad andebis olqis mniSvnelovnad vrceli teritoria ekava. aimaras kultura XI-XV saukuneebSi ayvavda. XV saukunis meore naxevarSi aimara inkebma daimorCi-les. aimaras tomTa nawilma (ZiriTadad Crdilo-dasavleTSi, titikavas tbis Crdilo-dasavleTiT) keCuas Zlieri gavlena ga-nicada da maT mier iqna asimilirebuli. aimaras xalxi espane-lebma 1542 wels daipyres. aimaras eTnosi boliviis, perusa da Ciles mosazRvre raio-nebSi cxovrobs. maTi saerTo raodenoba 2 milion 550 aTasi

Page 58: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5588

kacia, maT Soris, boliviaSi _ 1 milion 800 aTasia, peruSi _ 720 aTasi. aimaras ena tipologiurad axlosaa keCuas enasTan. is espanursa da keCuas enebTan erTad boliviis oficialuri enaa. XVII saukunidan aqvT damwerloba laTinuri anbanis sa-fuZvelze _ ZiriTadad ki espanuridan Targmnili religiuri literatura. aimaras xalxi kaTolikea. aimaras eTnosi miwaTmoqmedebiTaa dasaqmebuli (saxvneli, sa-rwyavi miwaTmoqmedeba). damxmare mniSvneloba aqvs meTevzeobas. samxreT amerikaSi sakuTari damwerloba aqvs guaranis eTno-ssac. guaranis ena ZiriTadad paragvaiSi, agreTve braziliisa da argentinis mosazRvre raionebSia gavrcelebuli. guaranis enam espanuri enis didi gavlena ganicada. marTalia, paragvaia-Si oficialuri ena espanuria, magram guaranize laparakobs mosaxleobis 90% (3 milioni kaci). guaranis enaze ibeWdeba li-teratura, gamoicema gazeTebi (orenovani), arsebobs radioga-dacemebi. marTalia, SezRudulad, magram guarani gamoiyeneba saskolo swavlebaSi. damwerloba dafuZnebulia laTinur an-banze. guaranis enaze pirveli teqsti 1607 wels gamoqveynda, es iyo guaraniul-espanuri da espanur-guaraniuli leqsikonebi.

2.8. amerikelebi amerikelebi aSS-is ZiriTadi mosaxleobaa. maTi saerTo rao-denoba 263 milionia. amerikelTa umetesoba sxvadasxva evropu-li eTnosis Serevis Sedegadaa miRebuli. amerikelTa formire-baSi monawileoba miiRes agreTve didi negroiduli rasisa da amerikuli rasis (amerikeli indielebi) warmomadgenlebma. ame-rikelebi inglisuri enis amerikul variantze laparakoben. ga-moiyofa CrdiloeTis, samxreTisa da dasavleTis dialeqtebi. qveynis samxreTSi gavrcelebulia agreTve espanuri ena. ameri-kelTa umetesoba protestantia (baptistebi, meTodistebi da sxv.). mosaxleobis mniSvnelovani nawili kaTolikea. arian iu-develebi, muslimebi, mravalricxovani seqtebisa da aratradi-ciuli kultebis mimdevrebi. Tanamedrove amerikis SeerTebul StatebSi 250-ze meti religiuri mimdinareobaa. araqristianu-li religiebidan yvelaze bevrni iudaizmis mimdevrebi arian. XIX saukunis pirvel naxevarSi warmoiqmna mormonebis ameri-kuli seqta. mormonebi imdenad arian daSorebuli qristianul moZRvrebas, rom arc SeiZleba isini qristianobis mimdevrebad CaiTvalon. Tavdapirvelad mormonebi agitacias uwevdnen mra-

Page 59: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

5599

valcolianobas, magram XIX saukunis bolos xelisuflebisa da sazogadoebis zewoliT masze uari Tqves. amerikaSi 5 mili-onamde mormoni cxovrobs, romelTagan 69,2% iutas StatSi mkvidrobs, aixados StatSi _ 30,5%, vaiomingsa da arizonaSi Sesabamisad 8,8% da 8,7%. amerikeli xalxis eTnikuri istoriis damaxasiaTebeli niSani yovelTvis iyo rasobrivi da eTnikuri sxvadasxvaoba. Tavda-pirvelad inglisuri koloniebis siWarbis gamo evropidan mo-sul xalxebs Soris umetesobas inglisidan gadmosaxlebulebi Seadgendnen, ramac gansazRvra inglisuri enisa da kulturis wamyvani roli jer amerikis koloniebSi, Semdeg ki _ aSS-Si. amerikaSi inglisurma tradiciebma ganviTarebis TviTmyofadi gezi pova. maT evropidan mosuli sxva xalxebisa da agreTve indielebisa da afrikelebis kulturuli gavlenac ganicades, rasac Sereuli qorwinebebi ganapirobebda. evropidan mosu-lebs Soris iyvnen agreTve irlandielebi da Sotlandielebi, Svedebi, germanelebi, holandielebi, XIX saukunis bolodan _ aRmosavleT evropelebi. amerikis saxelmwifo im teritoriebze Camoyalibda, romle-bic indielebs waarTves. evropelTa kolonizaciis dros aSS-is teritoriaze 400-mde adgilobrivi tomi mkvidrobda, romle-bic 200 enaze laparakobdnen. raodenobrivad indielebi ori-dan sam milionamde iyvnen. misi safuZveli cameti inglisuri kolonia iyo, romlebmac metropolisagan damoukidebloba mo-ipoves da amerikis SeerTebuli Statebi Seqmnes. XIX saukunis bolomde axali saxelmwifos teritoriuli gafarToeba indie-lTa miwebis, XIX saukunis Sua xanebSi ki mezobeli meqsikis xarjze xdeboda. migracia inglisidan amerikaSi jer kidev XVII saukuneSi dai-wyo. inglisur imigraciaSi gansakuTrebuli adgili valielebs eWiraT. Sotlandielebi CrdiloeT amerikaSi TiTqmis inglise-lebTan erTad movidnen. aq Sotlandiuri warmoSobis Zalian bevri gvaria. irlandielTa migracia pirvelad 1621 wels mox-da. 1850-1860 wlebSi aSS-Si 914.119 irlandieli movida, wina, 1820-1830 wlebSi ki sul 50.724. amerikelTa nacia damoukideblobisaTvis gaCaRebuli omebis periodSi (1775-1783 ww.) Camoyalibda. XIX saukunis dasawyisSi qveynis sami didi ekonomikur-geografiuli da kulturuli re-gionis _ savaWro-samrewvelo da fermeruli CrdiloeTi, monaTmflobeluri samxreTi da dasavleTi _ mosaxleobiT

Page 60: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6600

swrafi moSeneba mimdinareobda. am sami regionis mosaxleoba kulturul-yofiTi da enobrivi TaviseburebebiT gamoirCeoda. XIX saukunis Sua xanebSi evropidan aSS-Si glexebis, xelosne-bisa da muSebis nakadis gadmosaxlebam, romelic aTeuli wle-bi grZeldeboda, masobrivi xasiaTi miiRo. 1860 wels imigran-tebi (upiratesad irlandielebi da germanelebi) mosaxleobis 13-14%-s Seadgendnen. maTi umetesoba mrewvelobisa da trans-portis sferoSi muSaobda. isini, amave dros, Zalian dabal an-azRaurebas iRebdnen, umniSvnelo nawili ki soflis meurneo-baSi iyo dasaqmebuli. D 1846-1848 wlebSi meqsikuri omebis Se-degad aSS-s SeuerTda meqsikisagan dapyrobili miwebi. am miwe-bis mosaxleoba espanel-indielTa metisebsa da espanelTa STa-momavlebs warmoadgenda. maT Soris cota ar iyo indielic. ufro adre _ 1803 wels amerikelebma safrangeTisagan luizia-na iyides. warTmeul miwebze kaliforniis, nevadis, arizonas, niu-meqsikis, iutas, kolorados Statebi Camoyalibda. 1861-1865 wlebis samoqalaqo omma amerikis saxelmwifos gaZliereba da amerikuli naciis konsolidacia ganapiroba; gaanTavisufles monebi. kvlav gaZlierda imigracia, romelmac ekonomikuri gan-viTarebis swrafi tempebi ganapiroba. migrantebs Soris Warbo-bdnen samxreT da aRmosavleT evropidan (italiidan, ruseTisa da avstria-ungreTis imperiebidan) gadmosaxlebulebi. 1910 wlisaTvis imigrantebi da maTi Svilebi mTeli TeTri mosax-leobis TiTqmis 40%-s Seadgendnen. XX saukunis 20-ian wlebSi amerikis SeerTebul StatebSi im-igraciis kanoni miiRes, romelic qveyanaSi Sesvlasa da imig-rantTa SezRudvas iTvaliswinebda. amiT amerikaSi Tavisuflad Sesvlis epoqa mTavrdeboda. SedarebiT stabilurma eTnikurma Semadgenlobam ki asimilaciuri procesebi da eTnosTa Soris konsolidaciis gaRrmaveba gamoiwvia. amerikelTa SemadgenlobaSi Semaval mravalricxovan eTni-kur jgufebs, rogorc wesi, TavianTi eTnikuri teritoria ar hqondaT da isini erTmaneTSi Sereulad cxovrobdnen. amerike-li xalxi sxvadasxva eTnikuri da rasobrivi warmomavlobis xalxTa Serevis Sedegad iqca erT mTlianobad da amitomac ma-TSi Zlieraa ganviTarebuli saerTo-nacionaluri patriotiz-mis grZnoba. Tanamedrove imigraciuli kanonmdeblobiT, amerikaSi upira-tesi Sesvlis ufleba aqvT qveynis moqalaqeTa naTesavebs, mec-nierebs, specialistebs.

Page 61: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6611

amerikelebma konsolidaciis maRal safexurs miaRwies. ing-lisur enaze laparakobs amerikelTa didi umravlesoba, Tumca uamravi axali emigranti yofaSi Tavis mSobliur enas iyenebs. amis gamo mosaxleobis nawili orenovania. amerikuli nacia mTel rig Seurevel (Tumca Zlier amerikanizebul) eTnikur jgufebs Seicavs, romlebic mis struqturul elementebs war-moadgenen. amis gamo bevr amerikels ormagi eTnikuri TviTSeg-neba aqvs (magaliTad: amerikeli italielebi, amerikeli polo-nelebi da a.S.). isini, ra Tqma unda, ukve amerikelebi arian, ma-gram TavianTi winaprebis samSobloc axsovT. naklebasimilire-bulia meqsikelTa didi eTnikuri jgufi, anu Cikanosi (11 mili-onze meti; cxovroben ZiriTadad samxreT-dasavleTis Stateb-Si), romelic mudmivad ivseba meqsikidan rogorc legaluri, ise aralegaluri gadmosaxlebulebiT. am ukanasknelT puerto-rikoelebic miekuTvnebian (2 milionze meti), romelTac meqsi-kelebTan erTad "feradebad" ganixilaven. amerikelebis didi umetesoba qalaqebSi da qalaqgareT cxov-robs. isini moRvaweoben mrewvelobisa da momsaxurebis sfe-roSi, mecnierebaSi da a.S. amerikelebi Zalian mobilurebi ari-an, rasac avtomatizacia da cxovrebis sferoebSi principuli ganusxvavebloba ganapirobebs. Sida migraciuli procesebi dRes ZiriTadad dasavleTis StatebSi mimdinareobs. ojaxs amerikaSi Zalian did mniSvnelobas aniWeben. is nuk-liaruli tipisaa, magram zogierTi imigrantuli eTnikuri jgufi mWidro naTesauri urTierTobebiT gamoirCeva. magali-Tad SeiZleba italielebi davasaxeloT, Tumca sxvadasxa eTni-kur da religiur jgufebs Soris xSiria Sereuli qorwinebebi. aSS-Si bevria matrifokaluri ojaxebi, romlebic dedisa da Svilebisagan Sedgeba. aseTi ojaxebi, Cveulebriv, materialu-rad nakleb uzrunvelyofilni arian; bevri maTgani saxelmwi-fo Semweobas iRebs. matrifokaluri ojaxis bavSvebi ZiriTa-dad qorwinebisgareSe fexmZimobis Sedegad arian gaCenilni. amerikaSi legalurad arsebobs homoseqsualuri kavSirebi, maT Soris, erTsqesiani qorwinebebi. wamozrdili Svilebis umete-soba, romlebic jer kidev daqorwinebulebi ar arian, mSob-lebs toveben da calke saxldebian. umetes SemTxvevaSi calke cxovroben moxucebulebic. oficialurad aSS-Si araa arc sa-xelmwifo religia da arc saxelmwifo eklesia. aSS-is konsti-tuciiT mis yovel moqalaqes Tavisufali aRmsareblobis neba eZleva. sxvadasxva eklesiebisa da seqtebis didi raodenoba ga-

Page 62: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6622

npirobebulia qveynis eTnikuri istoriiT. sayuradReboa sxva-dasxva protestantul mimdinareobaTa simravle (meTodistebi, luTeranebi, presviterelebi, menonitebi da mravali sxv.), rac XVII-XVIII saukuneebis evropis religiuri devnisa da omebis nakvalevia. adregadmosaxlebulTa Soris iyvnen kaTolikeebic, romlebic aSS-Si protestantTa devnis gamo TavSesafars eZeb-dnen (ingliseli kaTolikeebi iakob stiuartis mefobis wleb-Si, irlandielebi kromvelis dros). irlandiidan, italiidan da poloneTidan mosulma gviandelma imigrantebma ufro gaza-rdes kaTolikuri mosaxleobis raodenoba. ukve XIX saukuneSi aSS-Si msoflios TiTqmis yvela religiis warmomadgeneli cxovrobda, magram yvelaze mravalricxovanni mainc protesta-ntebi iyvnen. kaTolikeebi umetesobas warmoadgenen luizianaSi (frangTa STamomavalni), texassa (meqsikelebi) da kentukSi. ka-TolikeTa didi raodenoba Tavmoyrilia did qalaqebSi (Cika-go, niu-iorki, bostoni). iudaizmic ZiriTadad did qalaqebSia gavrcelebuli. amerikuli eTnosi, romelic sxvadasxva eTnorasobrivi jgu-febis Serevis Sedegadaa Camoyalibebuli, mTeli msofliodan dResac ikrebs sxvadasxva eTnikur erTeulTa warmomadgen-lebs, romlebic inglisuri enis safuZvelze axalgazrda ame-rikel erSi asimilirdebian. statistikuri monacemebiT aSS-is mosaxleobis 83% TeTria, afroamerikelia 12,6%, indieli 4,4%. amerikelebi farTod aRniSnaven damoukideblobis dRes (4 iv-lisi), madlierebis dRes (noembris bolo xuTSabaTi), dedis dRes (maisis meore kvira) da sxv. aSS maRalganviTarebuli mecnierebisa da ganaTlebis qveya-naa. qveyanaSi aris asobiT universiteti, instituti, koleji; profesor-maswavlebelTa Semadgenloba 600 aTass aWarbebs, studentebis raodenoba ki daaxloebiT 15 milionia. amerikis universitetebi samecniero-kvleviTi centrebicaa. maswavle-belTa da mecnierTa 10% sxvadasxva qveynidanaa mosuli, rasac amerikelebi `tvinis imports~ uwodeben. amerikelebi iyvnen msoflioSi cnobili mwerlebi: v. irvingi (1783-1859), e. po (1809-1849), f. kuperi (1789-1851), h. biCer-stou (1811-1890), u. uitmeni (1819-1892), m. tveni (1835-1910), T. draizeri (1871-1948), j. londoni (1876-1916), u. folkneri (1897-1962), e. hemi-nguei (1899-1961), j. steinbeki (1902-1968); kompozitorebi da musi-kosebi: j. gerSvini (1898-1937), d. elingtoni (1899-1974), l. amst-rongi (1898-1971)...

Page 63: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6633

XIX saukunesa da XX saukunis dasawyisSi mTel msoflioSi cnobili iyo amerikeli gamomgoneblebis _ r. fultonis, s. morzes, d. vestinhauzis, a. belis da sxvaTa saxelebi. amerike-lebma didi wvlili Seitanes msoflio mecnierebisa da teqnikis ganviTarebaSi. nobelis premiis laureatTa ricxviT (fizikaSi, qimiaSi, biologiaSi, medicinaSi, ekonomikaSi) amerikelebi wina planze arian. dRemde mxolod amerikelebma SeZles 1969 wels mTvareze dajdoma.

2.9. kanadelebi kanadelTa saerTo raodenoba daaxloebiT 30 milionia. aqe-dan kanadaSi cxovrobs 25 milioni. mkvidri mosaxleoba (indi-eli tomebi, eskimosebi da sxv.) mTeli mosaxleobis daaxloe-biT 2%-s Seadgens. kanadelebSi ZiriTadad ori jgufi gamoiyo-fa _ anglokanadelebi (10,8 milioni) da frankokanadelebi (7,2 milioni). kanadelebis SemadgenlobaSi Sedian agreTve germane-lTa, italielTa, ukrainelTa, polonelTa, amerikelTa (aSS), ebraelTa mniSvnelovani jgufebi. kanadelebi ZiriTadad ing-lisuri enis kanadur variantsa da franguli enis kanadur va-riantze laparakoben. anglokanadelebi miekuTvnebian kanadis gaerTianebul prote-stantul eklesiasa da kanadis anglikanur eklesias. arian presviterelebi, luTeranebi, baptistebi da sxva protestan-tul mimdinareobaTa warmomadgenlebi. kanadaSi bevri seqtacaa. kanadis mosaxleobis daaxloebiT mesamedi kaTolikea. kaToli-keebi ZiriTadad frankokanadelebi arian. kanadelebi evropidan da Semdeg aSS-dan mosuli (XVI-XX ss.) imigrantuli jgufebis integraciis Sedegad Camoyalibdnen. ka-nadis dasaxleba evropelebiT 1534 wels daiwyo, rodesac bre-tonelma mezRvaurma Jak kartiem kunZul niufaudlendis napi-rebs miaRwia. frangebs garda, evropelTagan ZiriTadad ingli-selebi, Sotlandielebi, irlandielebi, uelselebi da, Seda-rebiT mcire raodenobiT, germanelebi da holandielebi saxl-debodnen. XVII saukunis dasawyisSi frangma gadmosaxlebulebma kolo-nia axali safrangeTi daaarses, 1605 wels _ patara kolonia akadi, xolo 1608 wels qalaqi kvebeki. kanadis istoriis adre-uli periodisaTvis ori didi saxelmwifos (metropolis) _ sa-frangeTisa da didi britaneTis _brZola iyo damaxasiaTebeli.

Page 64: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6644

am brZolaSi CaTreul iqnen erTmaneTisadmi mtrulad ganwyo-bili adgilobrivi alginkinTa da irokezTa tomebi. koloniza-ciis periodSi pirvelni frangebTan mokavSireobdnen, meore-ni_ingliselebTan. Tavdapirvelad kanadis teritoriis kolo-nizaciaSi wamyvani roli frangebs hqondaT, magram, imis gamo, rom safrangeTs zedmeti mosaxleobis didi kontigenti ar hya-vda, am qveyanam ver SeZlo emigrantTa raodenobis gazrda. sxvaTa Soris, amis Sesaxeb frangi ministri werda: `kanadis dasaxlebis gamo uWkuoba iqneboda, samefo mosaxleobisagan gagvemeCxerebina~. CrdiloeT amerikul koloniebs safrangeTi ganixilavda rogorc Zvirfasi saqonlis wyaros, ekonomikur ganviTarebaze ki ar fiqrobda arc safrangeTis mTavroba da arc savaWro kompaniebi, romelTa interess mxolod simdidris gadaqaCva warmoadgenda. 1645 wels frangma kolonistma aznau-rebma axali safrangeTis teritoriaze TavianTi savaWro kom-pania daaarses. es kompania miwaTmoqmedebis ganviTarebasa da safrangeTidan glexTa gadmosaxlebaze zrunavda. migrirebuli frangi glexebi gansaxlebis axal arealSic miwaTmflobelTa damokidebulebaSi rCebodnen, Tumca feodaluri begara aq Se-darebiT msubuqi iyo. 1663 wlidan frangebiT gansaxlebul te-ritoriaze oficialurad samefo administracia iqna daarse-buli _ gubernatori faqtobrivad safrangeTis mefisnacvals warmoadgenda. frangul koloniaSi ganusazRvreli iyo kaTo-likuri eklesiis gavlena ara mxolod ideologiuri, aramed ekonomikuri da politikuri TvalsazrisiTac. kanadis bedi brZolis arenaze gadawyda da es brZola ara mxolod amerikaSi, aramed evropaSic mimdinareobda. 1713 wels didma britaneTma franguli kolonia akadi daipyro, 1763 wels ki _ axali safrangeTis kolonia, rasac aq britaneTidan gadmosax-lebulTa axali talRis SemoWra mohyva. ingliselTa mier gan-xorcielebuli am dapyrobis Semdeg frang feodalTa, Cinov-nikTa da vaWarTa didi nawili safrangeTSi dabrunda. aSS-is damoukideblobisaTvis brZolis periodSi (1776-1783ww.) aqedan kanadaSi daaxloebiT 40 aTasi loialisti (metropolis momxre) gadasaxlda. maTi didi nawili axal SotlandiaSi da-fuZnda, danarCeni ki _ frankokanaduri teritoriis dasavle-TiT. am erTjeradma migraciam koloniis Semdgom politikur ganviTarebaze mniSvnelovani gavlena moaxdina, kerZod, demog-rafiuli situacia inglisurenovani mosaxleobis sasargeblod Seicvala. gamwvavda nacionaluri urTierTobebic. nacionalu-

Page 65: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6655

ri urTierTobebis gamwvavebas ki koloniis or nawilad _ qvemo kanadad (yofili axali safrangeTis sazRvrebSi) da zemo kanadad (ZiriTadad inglisurenovani mosaxleobiT) _ gayofa mohyva. 1848 wels frankokanaduri nacionaluri moZ-raobis dasustebis mizniT qvemo kanada da zemo kanada erT koloniad _ kanadad gaerTianda. amave dros, didi britane-Tidan daiwyes mosaxleobis didi raodenobiT Semosaxleba, raTa inglisurenovani mosaxleobis raodenobis upiratesoba uzrunveleyoT. 1848 wels frangma da ingliselma marjvena radikalebma gaerTianebuli mTavroba Seqmnes, ramac qveynis ekonomikur ganviTarebas Seuwyo xeli. 1867 wels oTxma provinciam kanadis federaciis Seqmna gamoacxada. es weli Tanamedrove kanaduri saxelmwifos Seqmnis TariRad iTvleba. XIX-XX saukuneebis mijnaze kanadaSi evropidan imigrantTa axali talRa SeiWra. XIX saukunis pirveli sami aTeuli wlis ganmavlobaSi 4,6 milioni imigranti aRiricxa, Tumca qveynidan mosaxleobis gasvlac xdeboda, magram SemomsvlelTa raodeno-ba gamsvlelTa raodenobaze bevrad meti iyo. am periodSiD qve-yanam sameurneo da socialuri TvalsazrisiTac icvala ier-saxe. frankokanadelebs aq mosuli sxva eTnikuri erTobebis warmomadgenlebic (Sotlandielebi, ingliselebi) Seerivnen, romelTaganac bevri gafrangda, gadavida frangul enaze da gvaric Seicvala. kanadaSi ingliseli, Sotlandieli da ir-landieli kolonistebis Sereva da axali erTiani eTnikuri erTobis Camoyalibeba gansaxlebis Sereulma xasiaTma da ag-reTve umetes maTganSi sxvadasxva enis arsebobam ganapiroba; magram axali eTnikuri erTobis Camoyalibeba erTgvarad nela mimdinareobda aq mosuli xalxebis kulturuli sxvadasxvaobi-sa da mudmivad mimdinare imigraciuli nakadebis gamo. saer-Tod, anglikanuri eTnikuri erToba mniSvnelovan eTnikur siW-reles inarCunebs, Tumca sxadasxva warmoSobis eTnikur erTo-baTa (britanelebi, germanelebi, italielebi, ukrainelebi, ska-ndinavielebi) asimilacia dResac grZeldeba. maRali SemWidro-ebulobiT xasiaTdebian frankokanadelebi, rac saerTo warmo-mavlobiT, gansaxlebis kompaqturobiT, kaTolikuri eklesiis Zlieri gavleniTa da Sereul qorwinebaTa umniSvnelo raode-nobiT aris ganpirobebuli. 1969 wels franguli ena kanadis erT-erT oficialur enad gamocxadda. XX saukunis mTel man-Zilze mudmivad mwvaved idga frankokanadelebis problema. 1969 wlis federalurma kanonma enebis Sesaxeb franguli enis

Page 66: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6666

poziciebi gaamyara, ramac inglisurenovani provinciebis mosa-xleobis mwvave ukmayofileba gamoiwvia. 1976 wels kvebekis xe-lisuflebaSi separatistuli partiis mosvlis Semdeg, am pro-vinciis federaciidan gamosvlis sakiTxi dadga, magram refe-rendumze gasvlas mosaxleobis mxolod 20% misca xma. frankokanadelTa da anglokanadelTa dapirispirebas safuZ-veli 1763 wlidan britaneTis mier axali safrangeTis dapyro-bis dros Caeyara. aqedan moyolebuli, didi britaneTidan mosulebs TiTqmis yovelTvis gabatonebuli mdgomareoba ekavaT. maTi wridan iyvnen Cinovnikebi, msxvili vaWrebi, frankokanadelebi ki ZiriTadad glexebad rCebodnen. es faqti eTnikur dapirispirebas ufro amwvavebda. isic gasaTvaliswine-belia, rom britanuli poziciebis gamagrebis Semdeg kanadaSi saerTod Sewyda frangebis migracia, maSin, rodesac evropidan britanelTa axal-axali talRebi modioda. anglokanadelTa rigebs ingliselebis, Sotlandielebis, uelselebisa da irla-ndielebis garda, sxva evropeli migrantebic avsebdnen. amis gamo, anglokanadelTa eTnikuri erToba SekavSirebulobis Se-darebiTi sisustiTac gamoirCeoda, vidre frankokanadelebis. am mxriv mniSvnelovan rols konfesiuri momentic TamaSobda. mTeli XX saukunis ganmavlobaSi anglokanadelebi gansaxle-bis teritorias ifarToebdnen, maSin, rodesac frankokanade-lebi erTsa da imave teritoriaze rCebodnen. XX saukunis bo-lo aTwleulebSi frankokanadelebi 6 milions iTvlidnen, an-glokanadelebi _ 11 milions; gardamavali eTnikuri jgufebis raodenoba 4 milions Seadgenda, romelTac ZiriTadad miekuT-vnebodnen: germanelebi, italielebi, ukrainelebi, polonelebi, holandielebi, skandinavielebi, rusebi, ungrelebi, berZnebi, portugalielebi, Cinelebi, iaponelebi. umniSvnelo raodeno-biT iyvnen avtoqtoni indielebi (300 aTasi) da eskimosebi@(20 aTasi). sayuradReboa, rom frankokanadelebiT dasaxlebuli teri-toria _ kvebeki teritoriiT TiTqmis samjer didia safrangeT-ze. am provinciis mosaxleobis 80% frankokanadelia. kanadelebs didi raodenobiT mohyavT marcvleuli kultu-rebi, pirvel rigSi, xorbali, romlis eqsportiT qveyanas mso-flioSi, aSS-is Semdeg, meore adgili ukavia. soflis meurneo-ba ZiriTadad samxreT kanadaSia ganviTarebuli. CrdiloeT ka-nadaSi ki mxolod meirmeobas, monadireobas da meTevzeobas mi-sdeven. centraluri kanada qalaqis mosaxleobas mebostneobis,

Page 67: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6677

mebaReobis produqtebiT uzrunvelyofs. aqve ganviTarebulia sarZeve mecxoveleoba da mefrinveleoba.

2.10. laTinuri amerikis kolonizacia laTinuri amerikis qveynebis kolonizacia kolumbis pirveli mogzaurobisTanave daiwyo, rasac Tan axlda adgilobrivi mo-saxleobis damorCileba da miwebis dapyroba, indielTa nawi-lis ganadgureba da cocxlad gadarCenilTa samuSao Zalad gamoyeneba, mosulTa adgilobriv mosaxleobaSi Sereva da axa-li xalxebis Camoyalibeba. es procesebi meqsikaSi, centralur da samxreT amerikaSi gacilebiT ufro adre daiwyo, vidre ax-ali samyaros CrdiloeT nawilSi da ufro didxans gagrZel-da, vidre am ukanasknelSi. mniSvnelovani gansxvavebaa Crdilo-eTsa da samxreTs Soris sxva TvalsazrisiTac. CrdiloeT ame-rikaSi koloniur periodSi mosulma evropelebma ara marto daipyres da aiTvises miwis umetesi nawili, aramed adgilobri-vi mosaxleobac gaanadgures da amoxoces. laTinur amerikaSi mravalmilioniani xalxebi kolonizaciis Semdegac agrZelebd-nen arsebobas; isini TavianT ZirZvel eTnikur teritoriaze cxovrobdnen da TviTmyofad kulturebs aviTarebdnen. 1492 wlis 12 oqtombers kastiliidan gamosuli qristefore kolumbis samgemiani eqspedicia pirvelad bagamis kunZulebs, guanaxamis kunZuls miadga, romelsac espanelebma san-salva-dori uwodes. karibis zRvaSi ramdenime Tvis curvisa da dak-virvebis Semdeg kolumbma axal samyaroSi _ kunZulze _ pirveli evropuli dasaxleba daaarsa. 1493 wlis bolos haitSi kolumbis meore eqspedicia movida. man aq daaxloebiT 500-mde espaneli moiyvana, romelTa Soris sasjelmoxdili damnaSaveebic iyvnen. axali samyaros kolonis-tebidan nawili Tavisi nebiT, nawili ki iZulebiT iyo wamosu-li. ramdenime aTeuli wlis ganmavlobaSi espanelebi haitSi mkvidrad dafuZndnen. moiyvanes msxvilfexa da wvrilfexa sa-qoneli, cxeni, saxedari... dainerga sxvadasxva marcvlovani ku-lturebi (pirvel rigSi, xorbali), vazi, agreTve Saqris ler-wami. 1498 wels, mesamed mogzaurobisas, kolumbma samxreT amerikis CrdiloeT napirebs miaRwia. 1502-1504 wlebSi, Tavisi ukanaskne-li mogzaurobisas, kolumbi centraluri amerikis napirebTan

Page 68: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6688

mivida, sadac axla hondurasis, kosta-rikisa da panamis saxel-mwifoebia. kolumbis oTxi eqspediciis Sedegad (1492-1505) aRmoaCines di-di antilisa da patara antilis yvela kunZuli, bagamis kunZu-lebi da karibis zRvis yvela mcire kunZuli. man isini espane-Tis taxts dauqvemdebara. axalaRmoCenili miwebis dapyrobasa da kolonizacias mTeli rigi Taviseburebebi axasiaTebda, radgan espaneTSi miemgzavre-bodnen ara espaneTis samefos jariskacebi, aramed daqiravebu-li razmebi _ konkistadorebi. razmebs agrovebdnen da winamZ-Rolobas uwevdnen meTaurebi _ adelantadoebi. adelantadoebi mefesTan molaparakebis mixedviT moqmedebdnen. TviT dapyrobe-bis dros ki mefis pirdapir miTiTebebs ar asrulebdnen. isini jars xelmZRvanelobdnen da dapyrobil miwebze wesrigs Tavia-nTi Sexedulebisamebr amyarebdnen. mxolod ama Tu im qveynis dapyrobis Semdeg mTavrdeboda adelantados xelisufleba da is uSualod samefos xelSi gadadioda. kunZuli haiti espanelebma mTlianad XVI saukunis pirvel aTwleulSi daipyres, sadac mefis nacvali dainiSna. koloni-zaciis Semdegi obieqti panamis yeli iyo. 1513 wels espanelebma vasko nunes balboas meTaurobiT wynar okeanes miaRwies, rome-lsac `samxreTis zRva~ uwodes da masSi arsebuli yvela kun-Zuli espaneTis samflobelod gamoacxades. 1574 wels panamis yelze espanuri kolonia daarsda, romelic 1500-mde kacs iTv-lida. imave wels daipyres kuba, saidanac ernandes de kordo-bas konkistadorebis razmi 1517 wels gemiT materikis mimarTu-lebiT gaemgzavra. eqspedicias qariSxali daatyda Tavs. gemebi iukatanis napirze gairiya, sadac espanelebi pirvelad Seejax-nen maias indielebs da SeiaraRebuli Setakebis Semdeg didi danakargebiT razmi ukan dabrunda. 1519 wels iukatanSi axali razmi gaemgzavra. mis meTaurad axalgazrda Raribi aznauri ernando kortesi dainiSna. korte-sma mniSvnelovani Tanxis mopovebis Semdeg 500 jariskaci dai-qirava. flotilia 11 gemisa da 10 qvemexisagan Sedgeboda. ofi-crebisaTvis Tan waiyvanes 11 cxeni. kortesis razmi tabaskoSi adgilobriv mosaxleobas _ maias xalxs Seejaxa. cecxlsasro-li iaraRis wyalobiT espanelebma gaimarjves. tabaskoSi gama-rjvebis Semdeg indielebma kortess ZRveni miarTves, romelTa Soris axalgazrda tyveebic iyvnen. isini monaTles da meTau-rebs colebad dauriges. warmoSobiT acteki tyve qali (rome-

Page 69: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

6699

lic maias monobaSi aRmoCnda) kortesis coli da Tarjimani gaxda. iukatanidan kortesma molaparakebebi gamarTa actekTa mmarTvel montesumas warmomadgenlebTan, romelmac Tavisi mdidari saCuqrebiT dampyrobTa mada gaaZliera. zogierTma adgilobrivma tomma espanelTa mxare daiWira, ra-dgan isini actekebis mier iyvnen dapyrobilni. rodesac espane-lebi tenonCtitlans miadgnen da dainaxes didi qalaqi TeTri qvis taZrebiT, Tavi zRapruli simdidriT ganTqmul qveyanaSi igrZnes. actekebma icodnen espanelebis tabaskosTan gamarjve-bis Sesaxeb da, miuxedavad amisa, TeTrsaxiani evropelebi cis mcxovreblebad miiRes. montesuma kortess ise miesalma, ro-gorc RmerT kecalkoatlis gamogzavnils da sruli morCile-ba gamoucxada, magram male actekebi darwmundnen, rom maT wi-naSe mokvdavebi iyvnen. espanelebis moulodneli Setakebisas actekebTan, romelic mosulTa mier iyo provocirebuli, ram-denime espaneli iqna mokluli. kortesma montesuma mZevlad ai-yvana da mas qveynis marTva espanelTa miTiTebebisa da brZane-bebis mixedviT mosTxova. miRebuli Zvirfaseulobidan kortesma erTi mexuTedi espane-Tis mefisaTvis Seinaxa, meore mexuTedi TavisTvis aiRo, xolo danarCeni jariskacebs gauyo. Semdeg dampyroblebs Soris Sex-la-Semoxla da uTanxmoeba daiwyo. yoveli mxare actekebis Ta-visi interesebisaTvis gamoyenebas cdilobda, romlebic axla ukve ucxo dampyrobTa winaaRmdeg ibrZodnen. tenonCitlanSi cxare brZolebis dros espanelebma montesuma aiZules xalxis winaSe gamosuliyo da dampyroblebze Tavdasxmebis Sewyveta ebrZana, magram SeZaxilebis Semdeg xalxma mas qvebi dauSina. ramdenime dReSi montesuma Wrilobebisagan gardaicvala. acte-kebis Semdeg brZolebs montesumas ZmisSvili da memkvidre _ kuautemoki meTaurobda. espanelebi tenonCtitlanidan gavidnen da erTmaneTis miyolebiT daipyres ansuakis qalaqebi. 1521 wlis agvistoSi espanelebma actekebi sabolood daimorCiles. Semdeg wlebSi dapyrobil iqna meqsikis velis samxreTiT mdebare qveynebi. 1523-1524 wlebSi espanelebma daikaves miwebi, romlebzedac axla gvatemalis, hondurasisa da nikaraguas sa-xelmwifoebi mdebareobs. iukatanSi maias indielebi espanelebs jer kidev uwevdnen wi-naaRmdegobas. espanelebma maTi dapyroba mxolod XVI saukunis 40-ian wlebSi SeZles. did winaaRmdegobas waawydnen espanele-bi mexikos velis CrdiloeTiT mdebare miwebis dapyrobisas. ma-

Page 70: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7700

TTvis ucxo bunebrivi pirobebisa da aq mcxovrebi tomebis mxridan didi winaaRmdegobis gawevis gamo kolorados auzisa da rio-grande-del-nortes olqis mkvidrTa damorCileba mxo-lod XVI saukunis bolos moaxerxes. centralur amerikaSi espaneTis koloniebi axali espaneTis saxelwodebis qveS gaerTianda. dangreuli qalaqis _ tenonCit-lanis adgilze aaSenes qalaqi mexiko, romelic koloniis de-daqalaqad iqca. kortesi mis pirvel gubernatorad dainiSna. axali simdidreebis saZebnelad amerikaSi espanelTa axal-ax-ali eqspediciebi miemgzavreboda. 1536-1538 wlebSi maT Cibra-mu-iskas qveyana (axlandeli kolumbia) daipyres. 1524 wels espane-lebi samxreTisaken gaemgzavrnen. inkebis saxelmwifo mxolod 1572 wels, xangrZlivi brZolebis Semdeg daeca. perudan espane-lebi axlandel boliviasa da CrdiloeT CileSi gadavidnen. 1539-1569 wlebSi maT Ciles mTeli sanapiro daipyres, magram qveynis SigniT SeRwevis mcdelobisas isini indielTa tomis _ araukanelebis did winaaRmdegobas awydebodnen. aq brZola or-asi weli gagrZelda. amrigad, XVI saukunis Sua xanebisaTvis espanuri koloniebi Zalian vrcel sivrceze gadaiWima _ CrdiloeT meqsikidan da florididan amerikis kontinentis samxreTamde. samxreT amerikis aRmosavleTi naxevris kolonizaciaSi por-tugaliuri dapyrobebic did rols TamaSobda. laTinuri amerikis indielTa mTeli rigi tomebi espanelma da portugalielma kolonistebma gawyvites. indielTa sikv-dils ara marto evropelTa uxeSi Zaladoba, aramed yvavilis epidemia da sxva sneulebanic iwvevda, romelic maT aq Semoi-tanes. 1554 wlisaTvis vest-indoeTis kunZulebze imdenad cota indieli darCa, rom am wels isini gamosaRebisa da iZulebiTi samuSaoebisagan gaaTavisufles. 1574 wels puerto-rikoSi ar darCa arc erTi adgilobrivi indieli. indielTa katastrofu-lma Semcirebam samuSao Zalis nakleboba gamoiwvia, rac plan-taciuri meurneobis ganviTarebis Sedegad ufro aSkara gaxda. XVII saukuneSi ingliselebma vest-indoeTSi braziliidan Sa-qris lerwmis kultura Seitanes. XVII saukunis meore naxevarSi iamaika, barbadosi da kuba Saqris lerwmis warmoe-bis centrebi gaxdnen. plantaciebsa da qarxnebSi samuSaod be-vri muSaxeli iyo saWiro. daiwyo evropidan muSebis Semoyvana, afrikidan ki _ monebisa. muSebis Segrovebisa (gadabirebisa) da monebiT vaWrobis saqme ingliselebma Caigdes xelSi. XVII sau-

Page 71: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7711

kunis dasawyisidan Rarib evropelTa (TeTrebis) masebi amerika-Si gadasaxldnen. gamgzavrebis win isini kontraqts garkveuli vadiT awerdnen xels. koloniuri periodis ganmavlobaSi am kategoriis 250 aTasi adamiani emigrirda. maTi umetesoba cent-raluri amerikis koloniebisaken miemarTeboda. migrantTa sxva kategorias politikuri mizeziT gadasaxle-bulebi warmoadgendnen. kromvelma vest-indoeTSi daumorCile-beli irlandielebi da Sotlandielebi gadaasaxla. dResac ki britanuli vest-indoeTis bevr raionSi irlandiuri metyvele-ba xSirad ismis. afrikidan pirveli monebis Semoyvana 1505 wlidan daiwyes. zangebs samuSaod iyenebdnen maRaroebsa da Saqris lerwmis plantaciebSi. plantaciebSi evropelebic muSaobdnen, magram maTi mdgomareoba sxvagvari iyo. dawesebuli vadis gasvlis Se-mdeg evropelebs SeeZloT miwis miReba, zangebi ki sicocxlis bolomde kolonizatorebze iyvnen damokidebulni. evropelebisaTvis afrikeli monebi ufro sasargebloni aR-moCndnen, vidre indielTa pirvelyofili tomebi da evropele-bi. isini ZiriTadad gvineidan mohyavdaT, sadac ganviTarebuli iyo miwaTmoqmedeba. gvineis saxelmwifoSi farTod gamoiyenebo-da monebis Sroma. afrikelebs erTmaneTTan urTierToba ar Se-eZloT, radgan xSirad isini sxvadasxva eTnosebs miekuTvnebo-dnen da erTmaneTis ena ar esmodaT. amitom Tavdapirvelad maT brZolisa da gaqcevis saSualeba ar hqondaT. specialurad organizebul inglisur monaTmflobelur kompaniebs vest-in-doeTSi monebi dasavleT afrikidan SemohyavdaT. amerikis inglisur koloniebSi 1680 wlidan 1780 wlamde or milionze meti afrikeli Semoiyvanes. XVII-XVIII saukuneebSi zangi monebis mniSvnelovani raodeno-ba espaneTis koloniebSic Semoiyvanes. plantaciebSi samuSaod monaTa Semoyvanam is Sedegi gamoiRo, rom laTinuri amerikis mosaxleobis SemadgenlobaSi axali komponenti _ afrikelebi Semovidnen, romlebmac TavianTi kultura moitanes Tan. indielTa raodenoba ki swrafad mcirdeboda. Eevropelebis, ZiriTadad espanelebis, raodenoba mTeli XVI saukunis ganmav-lobaSi izrdeboda, magram koloniuri periodis momdevno sau-kuneebSi migrant espanelTa raodenoba Semcirda. gaCnda agreT-ve mosaxleobis sxva jgufi. evropidan mosuli espanelebis gverdiT swrafad izrdeboda adgilze dabadebuli evropuli warmoSobis adamianebis saodenoba, romlebmac kreolis saxel-

Page 72: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7722

wodeba miiRes. kreolebi iseTive TeTr adamianebad miiCnevdnen Tavs, rogoradac gaCupinebi (espaneTidan uSualod mosulebi), romlebic faqtobrivad indielebs ereodnen. koloniur kanonmdeblobaSi araerTxel wamoiWra indiel qa-lebTan qorwinebis sakiTxi. farTod iyo gavrcelebuli qorwi-nebis gareSe Tanacxovreba. espaneli jariskacebi, romlebic axal samyaroSi colebis gareSe modiodnen, adgilobriv qa-lebs xarWad isvamdnen. ganviTarda xarWebiT vaWrobac. espane-Tis samefo kari dainteresebuli iyo espaneli kolonistebisa-gan binadari mosaxleoba Seeqmna, amitom monaTlul indieleb-Tan kanonieri qorwinebebiT axalisebdnen. kanonieri qorwinebebis garda, bevri iyo qorwinebisgareSe ka-vSirebic. am kavSirebis Sedegad gaCenili bavSvebi sacxovreb-lad ufro xSirad dedebTan (indielebTan) rCebodnen da xSi-rad indielebad iTvlebodnen. sxva SemTxvevaSi es Taoba meti-sebs miekuTvneboda. ase uwodebdnen TeTrisa da indieli qalis qorwinebis Sedegad gaCenil bavSvebs. faqtobrivad kreolebic metisirebulni iyvnen. maT Soris sxvaoba metad mcirea. metise-bis jgufi TandaTan izrdeboda. espanur amerikaSi 1810 wlisa-Tvis 6 mil. 122 344 kaci cxovrobda, romelTaganac indieli iyo 3 mil. 676 281, narevi warmoSobisa _ 1 mil. 97 aTasi. 1823 wlisaTvis meqsikaSi indielTa raodenoba 3 mil. 700 aTasi iyo, gvatemalaSi _ 880 aTasi, kolumbiaSi _ 720 aTasi, perusa da Ci-leSi _ erTad 1 mil. 310 aTasi, buenos-airessa da mis provin-ciebSi _ 1 mil. 200 aTasi (sul 7 milion 530 aTasi). evropelebi da evropelTa STamomavlebi (indielTa da zang-Ta sisxlis Serevis gareSe), e.w. gapuCinebi, agreTve kreolebi, meqsikaSi 1 mil. 230 aTas kacs iTvlidnen, gvatemalaSi _ 280 aTass, kubasa da puerto-rikoSi _ 339 aTass, kolumbiaSi _ 642 aTass, perusa da CileSi _ 468 aTass, buenos-airessa da mis provinciebSi _ 320 aTass (sul 3 mil. 260 aTasi). amave dros zangebi kubasa da puerto-rikoSi 389 aTasi iyvnen, kontinentze _ 397 aTasi (sul 776 aTasi). Sereuli warmoSobis mosaxleoba (metisebi, mulatebi, sambo) meqsikaSi 1 mil. 860 aTasi iyo, gvatemalaSi _ 420 aTasi, kolu-mbiaSi _ 1 mil. 256 aTasi, perusa da CileSi _ 853 aTasi, bue-nos-airessa da mis provinciebSi _ 742 aTasi, kubasa da puer-to-rikoSi 197 aTasi (sul 5 mil. 328 aTasi). espanur amerikaSi mTlianad 7 milion 530 aTasi (45%) indie-li, 3 milion 276 aTasi (19%) TeTri adamiani, 776 aTasi (4%)

Page 73: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7733

zangi, 5 milion 328 aTasi (32%) Sereuli warmoSobis adamiani iyo _ sul 16 milion 910 aTasi. imave dros espanuri kolonie-bis gareT aseTi mdgomareoba iyo: indielebi _ 686 aTasi, TeT-rebi _ 1 milion 70 aTasi, zangebi _ 3 milion 737 aTasi. centralur amerikasa da andis qveynebSi kolonizatorebi ga-nviTarebuli kulturis adamianebs Sexvdnen. didi indieli xa-lxebi (actekebi, maia, keCua, aimara, araukanebi) arsebobas Sem-degac agrZelebdnen da TavianT kulturas aviTarebdnen. maTma maRalma kulturam TeTrebTan fizikuri da kulturuli xasi-aTis Sereva daaCqara, ramac metisTa jgufebis Camoyalibeba ga-moiwvia. vest-indoeTSi, argentinaSi, urugvaiSi Sereuli xasia-Tis kulturebi miviReT. kolonizatorebma pirvelyofili Te-muri wyobilebis safexurze mdgomi indieli mosaxleobis ume-tesoba, maTi miwebis xelSi Cagdebis mizniT, gawyvites. amave dros evropelebma ver SeZles indielTa Sromis eqspluatacia. argentineli da urugvaieli xalxebis formirebaSi evropuli warmoSobis jgufebi (ZiriTadad espanelebi) prevalirebdnen. indielTa da zangTa komponenti aq umniSvnelo iyo.

2.11. meqsikelebi meqsikelebi, romelTa TviTsaxelwodebaa mexikano, cxovro-ben laTinuri amerikis erT-erT did saxelmwifoSi. meqsika ame-rikis CrdiloeT nawilSi mdebareobs, magram istoriuli be-diT, eniTa da kulturiT meqsikelebi mWidrod arian dakavSi-rebulni centraluri da samxreT amerikis xalxebTan. meqsike-lTa TviTsaxelwodeba momdinareobs actekebisa da anaukis ve-lze (axla meqsikis veli) mcxovrebi xalxebis TviTsaxelwode-bisagan (meSika, mexika). meqsikis garda, meqsikelebi cxovroben aSS-is mosazRvre raionebsa da did qalaqebSi, agreTve kanada-Si. mcire jgufebad mkvidroben laTinuri amerikis sxvadasxva qveyanasa da espaneTSi. meqsikelebis saerTo raodenoba 100 mi-lions aWarbebs. amerikis SeerTebul StatebSi 13 milioni meq-sikeli cxovrobs, kanadaSi _ 30 aTasi. anTropologiurad meqsikelebi ZiriTadad metisebi arian, romlebic indoxmelTaSuazRvispirelebis, amerikelebisa da ne-groidebis (umniSvnelo raodenobiT) xangrZlivi Serevis Sede-gad Camoyalibdnen.

Page 74: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7744

meqsikelebi laparakoben espanur enaze. mosaxleobis 90%-ze meti koTolikea, danarCeni _ protestanti (baptistebi da sxv.). bolo wlebSi mniSvnelovnad gaizarda protestantebis raode-noba (6%-mde). indielebis garkveuli nawili Taviseburi simbi-ozuri rwmenis _ kaTolicizmisa da tradiciuli religiis mi-mdevaria. meqsikelebs Zalian rTuli da Taviseburi eTnikuri istoria aqvT. rogorc laTinuri amerikis zogierT sxva qveyanaSi, aqac indielTa mkvidrma mosaxleobam Tanamedrove meqsikuri eTno-sis CamoyalibebaSi pirvelxarisxovani roli iTamaSa. dResac meqsikelTa gverdiT didi raodenobiT mosaxleoben didi Tu patara indieli xalxebi. meqsikis Tanamedrove eTnikuri Semadgenlobis formireba XVI saukuneSi daiwyo, rodesac aq evropidan espanelebi movidnen da mkvidri mosaxleobis mniSvnelovani nawili gawyvites. 1517 wels iukatanis naxevarkunZulis napirebze espanelTa gemi gai-riya. espanelebma SeZles TavianTi gemis gadarCena da curva samxreTisaken ganagrZes, sadac maT pirvelad aRmoaCines maRa-li civilizacia. indielebi espanelebs mtrulad Sexvdnen. da-marcxebuli evropelebi ukan, kunZul kubaze dabrundnen. ori wlis Semdeg kargad momzadebuli espanelebi ernando kortesis meTaurobiT kvlav gaemarTnen meqsikisaken. meqsikis yureSi daimorCiles tomi Contali, Semdeg ki CrdiloeTisaken wavidnen da Sexvdnen actekebs, romlebsac Zlieri da mdidari `actekuri imperia~ hqondaT Seqmnili. cecxlsasroli iaraRiT SeiaraRebuli da cxenebze amxedrebuli espanelebi actekebma RmerTis gamogzavnilebad miiRes. espanelebma actekebis dasama-rcxeblad indielTa sxva tomebic gamoiyenes, romlebic acte-kebs hyavdaT damorCilebuli. mTeli samxreTi meqsika, iukata-nis gamoklebiT, male kortess daemorCila, romelic 1524 wels tabaskos gavliT hondurasamde mivida. espanelTa mier meqsikis dapyroba mTlad ioli ar aRmoCnda. isini adgilobrivi tomebi-sagan did winaaRmdegobas awydebodnen, rasac xSirad maTi ga-nadgureba mosdevda. meqsikis CrdiloeTis dapyroba TiTqmis or saukunes gagrZelda da XVII saukunisaTvis dasrulda, mag-ram axali espaneTis (romelSic meqsikac Sedioda) sxvadasxva kuTxeSi jer kidev arsebobda indielTa damoukidebeli tome-bi. gamanadgurebeli omebis Sedegad, romlebic as welze met- xans grZeldeboda, agreTve epidemiebisagan indielTa raodeno-

Page 75: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7755

ba mniSvnelovnad Semcirda. espanelTa mier Setanilma epide-miam, romelic 1545 wels mTeli eqvsi Tve gagrZelda, daaxloe-biT erTi milioni indielis sicocxle Seiwira. 1570 wels 3,3 milionidan indielTa raodenoba 1646 wels 1,3 milionamde da-vida. indielTa raodenobis Semcireba grZeldeboda XVII sau-kunis pirvel naxevarSic. amasTanave, espanelTa dapyrobebma adgilobrivi tomebis gadaadgilebac gamoiwvia. zogierTi maT-gani Znelad misadgom mTian adgilebSi gadasaxlda. amave peri-odSi sakmaod gaizarda metisebis raodenoba, romelTa gansax-lebac indielTa kuTvnili teritoriebis Semcirebas iwvevda. 1742 wels indielebis raodenobam 1,5 milions miaRwia, 1810 wels _ 3,7 milions, magram isini ukve qveynis mTeli mosaxleo-bis mxolod 60%-sRa Seadgendnen. Tavdapirvelad meqsikaSi espanelTa raodenoba didi ar iyo. magaliTad, 1570 wels isini 6,5 aTasi iyvnen. 1646 wels maTma raodenobam 13.800-s miaRwia. espanelTa nawili samudamod saxl-deboda meqsikaSi. maT kreolebs uwodebdnen. meqsikaSi zangebis Semoyvana misi dapyrobisTanave daiwyo. 1570 wels zangi monebis raodenobam 20 aTass miaRwia. Semoyva-nili zangebis raodenoba meqsikaSi mxolod XVIII saukunis pi-rvel aTwleulSi Semcirda, Tumca am qveyanaSi zangebi arasd-ros iseTi didi raodenobiT ar SeuyvaniaT, rogorc brazilia-sa da aSS-Si. koloniuri periodis bolos metisuri mosaxleoba raodeno-biT meore adgilze idga. 1810 wlisaTvis indiel-espanelTa STamomavlebi 2 milioni iyvnen da mulatebTan erTad isini mTeli meqsikis mosaxleobis 39,5 %-s Seadgendnen. Tanamedrove meqsikis teritoriaze espanelTa mmarTveloba 300 weli gagrZelda. 1810 wels qveyanaSi mRvdel migel idal-gos meTaurobiT ajanyebam ifeTqa. ajanyebulebi monobis gauq-mebasa da miwebis indielTa TemebisaTvis dabrunebas Txoulo-bdnen. espanelebma ajanyeba Caaqres, idalgo ki daxvrites. da-moukideblobisaTvis brZolam partizanuli xasiaTi miiRo. ma-le ajanyebulebs saTaveSi sxva mRvdeli _ xose maria morelo-si Caudga. am gamosvlebmac marcxi ganicada. magram 1920 wels TviT espaneTSi moxda revolucia da 1821 wels meqsika da-moukidebel saxelmwifod gamocxadda. 1836 wels aSS-is mxar-daWeriT meqsikas texasi gamoeyo. amerikasTan 1846 _ 1848 wle-bis omis Sedegad meqsikam teritoriis TiTqmis naxevari dakar-ga (texasi, axali meqsika, zemo kalifornia). XIX saukuneSi in-

Page 76: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7766

dielebi TandaTan espanur enaze gadavidnen. gaizarda orenova-ni mosaxleobis ricxvi, indielTa zogierTma jgufma ki mTli-anad dakarga mSobliuri ena. XIX saukune meqsikeli eris for-mirebisTvis gadamwyveti etapi iyo. laTinuri amerikis saxelm-wifoebs Soris meqsika im mcire saxelmwifoebs Sorisaa, sadac adgilobrivma indielTa elementma naciis CamoyalibebaSi wam-yvani roli iTamaSa. bevri dasaxlebuli punqtis saxelwodeba adgilobrivi enebiT ixsneba. am periodSi gamoikveTa Tavisebu-ri meqsikuri kultura, romelSic Serwymulia espanelTa mier motanili da adgilobriv indielTa civilizaciis elementebi. dRevandel meqsikelTa sasaubro espanur enaSi bevri nesesxoba gvaqvs actekTa enidan. meqsikelTa nawili kvlav indielTa enebze laparakobs da yofasa da kulturaSi Taviseburi tradiciebi aqvT SenarCune-buli. 1950 wlis monacemebiT 800 aTasma kacma ar icoda saer-To-erovnuli espanuri ena da mxolod indielTa sxvadasxva enaze laparakobdnen. ufro adrindeli _ 1940 wlis aRweriT inadielTa enebze 2 milion 945 aTasi kaci laparakobda. aqedan 1 milion 253 aTasma icoda espanuri ena da orenovani iyo. dReva-ndeli monacemebiT meqsikis mosaxleobis 60% indiel-espaneli metisebi arian; indielebi, romlebic 56 sxvadasxva toms aerTi-aneben, 30%-s Seadgenen. indielTa enebs swavloben umaRles sas-wavleblebSi; am enebze gamodis literaturac. bevri metisi Tavs indielad Tvlis da espanur gvarebs indielTa gvarebiT icvlis. meqsikaSi metisebisa da indielebs garda TeTrebic cxovroben (9%); arabebi, Cinelebi da afrikelebi erTi procentis farglebSi arian. samecniero literaturaSi aRniSnulia, rom espanelebma meq-sikis teritoriaze milionobiT indieli gawyvites. daaxloe-biT oTxi saukunis ganmavlobaSi meqsikis mosaxleoba nela iz-rdeboda. XIX saukunis dasawyisSi is kidevac Semcirda. 1910 wels Tu 15,2 milioni iyo, 1921 wels 14,3 milionamde davida. meore msoflio omis Semdeg mosaxleoba swrafi tempebiT ma-tulobs da am maCvenebliT msoflioSi is erT-erT pirvel ad-gilze gadis. 1900-1975 wlebis monakveTSi mosaxleoba oTxjer da metad gaizarda. meqsika mTiani mxarea ara marto reliefuri TvalsazrisiT, aramed mosaxleobis gansaxlebis xasiaTiTac. qveynis mosaxle-obis 2/3 zRvis donidan 1000 metrze zemoTaa koncentrirebuli.

Page 77: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7777

meqsikisaTvis ZiriTadad didi soflebia damaxasiaTebeli. pa-tara soflebi mxolod tyian tropikul zolSi gvxvdeba. meqsikelebis tradiciuli saqmianoba miwaTmoqmedebaa (simin-di, lobio, brinji, xorbali; teqnikuri kulturebidan _ bamba, Saqris lerwami, yava; subtropikuli kulturebi). ganviTarebu-lia mecxoveleoba (msxvilfexa rqosani saqoneli, cxvari, Ro-ri). saerTod, dRevandel meqsikelTa rogorc materialuri, ise sulieri kultura adgilobrivi _ indielTa da meqsikel-Ta kulturis naerTia, faqtobrivad, is axali kulturaa, rome-lic gansxvavdeba espanuri da indielTa kulturebisagan. mi-waTmoqmedebas Tu indielTa sawyisebi aqvs, mesaqonleoba espa-nelTa wvlilis Sedegadaa Camoyalibebuli (espanelTa mosvla-mde meqsikis indieli tomebi mxolod ZaRlsa da indaurs aSe-nebdnen). indielebi arc guTans icnobdnen. ucnobi iyo borba-lic, sameTuneo Carxic. Zvel meqsikelebs arc sasapalne cxov-elebi hyavdaT. mTian qveyanaSi gadaadgilebis erTaderTi saSu-aleba fexiT siaruli iyo. ar hqondaT sanaosno transportic. yvelanairi tvirTi xeliT gadahqondaT. sagulisxmoa, rom dRe-sac ki meqsikaSi kvlav arsebobs tvirTis gadamtanis profesia. maT bargze gamobmuli Tasma Sublze aqvT modebuli. Tanamedrove meqsikelebi ZiriTadad simindiT, lobioTi da brinjiT ikvebebian; uyvarT cxare saWmelebi. zRvis sanapiroze mcxovrebni ki TevziTac ikvebebian. popularulia Sokoladis sasmeli. meqsikidan es sasmeli mTel msoflioSi gavrcelda, magram, siZviris gamo, dRes is bevrisaTvis xSirad xelmiuw-vdomelia. A marTalia, meqsikelebi kaTolikeebi arian, magram SemorCeni-lia adgilobriv wmindanTa kulti. pirvel adgilzea meqsikel-Ta nacionaluri wmindani _ gvadalupis RvTismSobeli. masSi Sexamebulia Zveli actekuri wes-Cveulebebi, niRbebiT cekva. tradiciulia micvalebulebisadmi miZRvnili dResaswauli. me-qsikelebma is sikvdilze sicocxlis gamarjvebis dResaswau-lad aqcies. am dResaswaulis mTavari simboloa adamianis Ta-vis qala. cdiloben Tavis qalis gamosaxuleba rac SeiZleba sasacilo da ATavSesaqcevi iyos. specialurad dResaswaulisa-Tvis Tavis qalas karamelisa da Saqrisagan amzadeben. kaTo-likuri taZrebis zRude-galavnebSi Zveli kerpebi dgas. meqsikaSi tardeba xarebis brZola, romelic aq espanelebma gadmosaxlebisTanave moitanes. xarebis sayovelTaod cnobili

Page 78: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7788

brZola mexikoSi `plasa de toros~ specialur stadionze tar-deba. meqsikelTa musikaluri kulturisTvis damaxasiaTebelia mo-xetiale xalxuri orkestrebi, romlebic 3-12 musikosisagan Sedgeba, romelTac `mariaCebs~ uwodeben; maTi ZiriTadi ins-trumentebia: violino, gitara, patara arfa. Taviseburia meqsi-kuri cekvebi. yvelaze gavrcelebulia xarabe, romelsac yvela raionSi Tavisi varianti aqvs. meqsikelTa erT-erTma winaparma _ maias xalxma TaviaanTi ieroglifuri damwerloba Seqmna. mravalricxovani damwerlo-bis Zeglebi didi xnis ganmavlobaSi gauSifravi iyo. indielTa damwerloba mxolod bolo xanebSi rusma mecnierma iuri kno-rozovma (1922-1999 wlebi) gaSifra, risTvisac mas 1994 wels ucxoeli moqalaqeebisaTvis meqsikis umaRlesi ordeni _`acte-kis arwivi~ mieniWa. meqsikel mxatvrebs david sikeirossa (1898-1974) da diego ri-veras (1886-1957) mTel msoflioSi sayovelTao saxeli aqvT mo-xveWili. maT muralistebs (franguli sityvidan mur _ `kede-li~) uwodeben. isini Sida da gare kedlebs xatavdnen. 1990 wels nobelis premia aqvs miRebuli poet o. pasus.

2.12. gvatemalelebi gvatemalelebi dasaxlebulni arian gvatemalis saxelmwifo-Si. maTi saerTo raodenoba 10,2 mil. kacia. isini ZiriTadad es-panelTa da indielTa Serevis Sedegad wwaarrmmooqqmmnniillii metisebi (ladino) arian; evropuli warmoSobisani _ erT procentze nak-lebia. gvatemalelebi laparakoben espanuri enis gvatemalur dialeqtze. mosaxleobis umetesi nawili kaTolikea, daa-xloebiT 10% _ protestanti (presviterelebi, anglikanebi, or-mocdaaTianelebi). espanelTa dapyrobebamde gvatemalis teritoriaze indielTa mravalricxovani tomebi cxovrobdnen. gvatemala maias civili-zaciis klasikuri centria (II-X saukuneebi). qveynis mTian nawi-lSi XIII-XV saukuneebSi Camoyalibda maia-keCes tomis saxelm-wifo, romelsac maias mezobeli xalxebi eqvemdebarebodnen. 1524 wels gvatemalis teritoria espanelebma daipyres. 1821 wels gvatemalam damoukidebloba gamoacxada. gvatemala espa-nelebma meqsikis teritoriidan daipyres (1523 wels). 1524 wels iq, sadac axla qveynis dedaqalaqia, pirveli espanuri dasax-

Page 79: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

7799

leba daarsda. espanel dampyrobTa winaaRmdeg brZolaSi in-dielebs xeli Zvelma mtrobam SeuSala. espanelebma adgilob-rivi mosaxleoba Zalian mokle droSi daimorCiles. maT gvate-malaSi Seitanes xorbali da Saqris lerwami, magram sasaqon-lo mniSvneloba mxolod ori kulturis _ kakaosa da indigos warmoebas hqonda. centraluri amerika kakaos samSobloa, gvatemala ki am kulturis erT-erTi centria. centraluri ame-rikis xalxebi kakaos marcvlebs sakvebad farTod iyenebdnen. kakaosa an Sokoladis fila pirvelad gvatemalelma indie-lebma gaakeTes. espanelTa dapyrobebma da mudmivma kolonizaciam mosaxleo-bis eTnikuri Semadgenloba arsebiTad Secvala. konkistadorebis Semosvlidan 300 wlis Semdeg, 1821 wels, gvatemalam damoukidebloba gamoacxada. XX saukunis Sua xanebSi gvatemalaSi indielebi mTeli mosa-xleobis 55,4%-s warmoadgendnen, "TeTrebi da ladino" ki _ 44,5%-s. indielebis umetesoba orenovania, magram yvela maTgan-ma mainc ar icis saxelmwifo ena. evropelebis mier motanili bevri siaxlis miuxedavad, indie-lebma araerTi tradicia Semoinaxes (qoxebis aSenebis tradi-ciuli wesebi, safeiqro saqme). gvatemalelTa ZiriTadi saqmianoba miwaTmoqmedebaa. ZiriTadi saeqsporto kulturebia yava, banani, Saqari. gvatemalelebi kaTolikeebi arian, magram maTSi Semonaxulia indielTa Zveli religiuri rwmena-warmodgenebi. marTalia, in-dielebi espanelTa batonobis pirvelive saukuneSi monaTles, magram maTi gaqristianeba umTavaresad Zaladobrivad xdeboda. amitomac mosaxleobis SegnebaSi axalma religiam myarad ver moikida fexi. gvatemalelebi dResac mzesa da mTvares scemen Tayvans. SemorCenilia qristianobamdeli dResaswaulebi; sar-gebloben 260-dRiani kalendriT. gvatemalelTa winaprebis _ maias mier Seqmnili unikaluri ieroglifuri damwerloba mxo-lod XX saukunis bolos gaSifra rusma eTnografma da enaT-mecnierma iuri knorozovma.

2.13. honduraselebi honduraselebi centraluri amerikis hondurasis (saxelwo-deba momdinareobs espanuri sityvidan `onduras~, rac siRrmes niSnavs) saxelmwifoSi cxovroben. mkvidroben agreTve aSS-Si, meqsikaSi, nikaraguaSi da sxv. maTi saerTo raodenoba 6,1 mili-

Page 80: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8800

oni kacia. honduraselTa umetesoba espanel-indielTa metisebi (ladino) arian. evropuli warmoSobis kreolebi da afrikuli warmomavlobis xalxi mosaxleobis daaxloebiT 3%-s Seadgens. laparakoben espanuri enis adgilobriv dialeqtze. gavrce-lebulia agreTve inglisuri ena. honduraselebi ZiriTadad ka-Tolikeebi arian _ 92%. honduraselTa eTnorasobrivi formireba ZiriTadad XVI-XIX saukuneebSi mimdinareobda. XX saukunis Sua xanebis monaceme-biT espanelTa da indielTa narevi warmoSobis mosaxleoba (e.w. ladino) 90%-s Seadgenda. daaxloebiT 6,7% indielebi iyv-nen, 2,1% _ zangebi da 1,2% _ TeTrebi. hondurasis teritoria espanelTa aq mosvlamde sxvadasxva indieli tomebiT iyo dasaxlebuli. isini pirvelyofil-Temuri wyobilebis safexurze imyofebodnen. misdevdnen primitiul mi-waTmoqmedebas; maTTvis ucxo ar iyo xelosnobis sxvadasxva dargi; adnobdnen vercxlsa da oqros; aqtiurad vaWrobdnen me-zobel actekebTan. espanelTa dapyrobebis epoqaSi indielebi sasoflo Temebad cxovrobdnen. Temebs saTaveSi kasiki da sa-Temo sabWo edga. indielebi miwas koleqtiurad amuSavebdnen; mosavals kasiki mosaxleobas saWiroebis mixedviT uyofda. AN espanelTa mier hondurasis kolonizaciam (XVI saukunis 20-iani wlebidan) qveynis sanapiro raionebSi avtoqtonuri indie-li mosaxleobis TiTqmis srul ganadgurebamde migviyvana. 1537 wels indielebi kasik lempiris meTaurobiT espanelebs aujan-ydnen. ajanyebuli indielebis armia 30 aTas kacs iTvlida. mo-laparakebisas lempiri (hondurasis fulis erTeuls misi saxe-li hqvia) espanelebma veragulad mokles. is dResac hondura-selTa nacionaluri gmiria. XVI s-is 90-iani wlebidan XVIII s-is CaTvliT qveynis samxreT-dasavleTSi espanel-indielTa me-tisebi gvatemalidan gadmosaxldnen. XVIII-XIX saukuneSi atla-ntis okeanis sanapiroze garifebi da britaneTis vest-indoeTi-dan wamosulebi gansaxldnen, romlebic honduraselebTan asi-milirdnen. nacionaluri moZraobis Sedegad, 1821 wels, hondu-rasi koloniuri damokidebulebisagan gaTavisuflda. 1838 wels is damoukidebel saxelmwifod gamocxadda. 30 wlis gan-mavlobaSi (1845-1876 ww.) qveyanam Tormeti samoqalaqo omi gadaitana. XVI saukuneSi evropelebma Tan evropuli kultura moita-nes. honduraselTa xelosnobis erT-erTi sayvareli saxea nai-rferi keramikuli nawarmis damzadeba (WurWeli, saTamaSoebi

Page 81: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8811

da sxv.). honduraselebis umetesoba soflis meurneobaSia dasa-qmebuli (banani, yava, brinji, simindi, bamba, Tambaqo da sxv). erovnuli kerZebis safuZvels simindis comi warmoadgens. hon-duraselTa sadResaswaulo kerZia topato _ qoqosis rZesa da bostneulSi CaSuSuli xorci. folklorSi mniSvnelovania in-dielTa gavlena.

2.14. salvadorelebi salvadorelebis TviTsaxelwodebaa salvadorenos. cxovro-ben centralur amerikaSi mdebare salvadoris saxelmwifoSi. maTi raodenoba 5 milion 800 aTasi kacia. laparakoben espanu-ri enis laTinur-amerikul variantze. mosaxleobis didi nawi-li kaTolikea. arian ormocdaaTianelebi, mormonebi, ieRove-lebi da adventistebic. I-VII saukuneebSi salvadori dasaxle-buli iyo maias tomis xalxiT, VII-XV saukuneebSi _ tolteke-biT, XV-XVI saukuneebSi indieli pipilisa da lenkas tomebiT. samecniero literaturaSi isicaa aRniSnuli, rom Zvelad am qveynis saxelwodeba iyo `kuskatlani~, rac `bednierebis miwas~ niSnavs. salvadoris teritoriis dapyroba espanelebma 1524-1528 wlebSi moaxdines. 1560 wlidan 1821 wlamde is espanelTa gva-temalas samflobeloSi Sedioda. koloniuri uRlis gadagde-bis ori cda 1811 da 1814 wlebSi warumatebeli aRmoCnda. 1841 wlidan salvadori damoukidebeli saxelmwifoa. salvadorel-Ta formireba XVI-XIX saukuneebSi espaneli migrantebisa da indielebis (pipili, lenka, maia) Serevis safuZvelze mimdinare-obda. metisebi qveynis mTeli mosaxleobis 80%-s Seadgenen. me-tisi mosaxleoba espaneli mamakacebisa da indieli qalebis Se-uRlebis Sedegad warmoiqmna. cnobilia, rom espaneTis xeli-sufleba gauTxovar espanel qalebs koloniebSi gadasaxlebis nebas ar aZlevda. qalebis gareSe amerikaSi wasuli mamakacebi iZulebulni iyvnen adgilobriv indiel qalebze daqorwine-buliyvnen. maTi STamomavloba metisebis saxels atarebs. TeT-ri mosaxleoba daaxloebiT 8-10%-ia, indielebi _ 10%. koloni-alizmis periodSi indielTa didi raodenoba gawyda. oTxi sa-ukunis ganmavlobaSi isini oTxjer Semcirdnen. salvadorSi umniSvnelo raodenobiT cxovroben agreTve zangebi da Cinele-bi. aq gvaqvs bevri termini, romelic qveynis mkvidrTa sisxlis procentul Semadgenlobaze (indielebis, zangebis, TeTri ada-mianebis) miuTiTebs. amis mixedviT mosaxleobis 14 kategorias

Page 82: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8822

gamoyofen. espanelisa da indielis STamomavals hqvia ladino. espanelisa da ladinos STamomavals _ kastiso. kastisosa da espanelisas _ espanioli, zangisa da espanelisas _ mulati, es-panelisa da mulati qalisas _ morisko, moriskosi da espane-li qalisas _ albino da sxv. espanelTa dapyrobebamde salvadorSi ganviTarebuli iyo mi-waTmoqmedeba. iyenebdnen xelovnur morwyvas. mniSvnelovani ra-odenobiT iyvnen xelosnebi. Tavisi ganviTarebis doniT cent-raluri amerikis am nawilis mosaxleoba bevrad ar Camouvar-deboda actekebisa da maias saxelmwifoebs. salvadori agraruli qveyanaa. mTavari saeqsporto kulturaa yava. mohyavT agreTve simindi, lobio, bamba, kakao, Tambaqo, in-digo. mesaqonleoba ganviTarebulia qveynis CrdiloeTSi. wyna-ri okeanis sanapiroze balzamis xeebidan (samedicino da par-fiumeriuli mrewvelobis nedleuli) peruanul balzams iRe-ben. salvadori balzamis mopovebis erTaderTi adgilia. sa-xelwodeba `peruanuli~ ki man imitom miiRo, rom koloniur periodSi evropaSi is perus gavliT SehqondaT. salvadoris yvela sofels Tavisi mfarveli wmindani hyavs da yovelwliurad maT dReebs gansakuTrebuli ceremonialiT aRniSnaven. miuxedavad amisa, SemorCenilia bevri rwmena-war-modgena. magaliTad, wvimis RmerTs _ tlaloks swiraven indau-rs; misTvis specialurad miaqvT xili, yvavilebi. rogorc in-dielTa, ise ladinTa dResaswaulebi cekvebiT tardeba.

2.15. nikaraguelebi nikaraguelebis TviTsaxelwodebaa nikaraguenses. cxovroben centraluri amerikis nikaraguas saxelmwifoSi, agreTve kos-ta-rikaSi, aSS-Si, panamaSi. qveynis saxeli erT-erTi indieli beladis _ nikaraos saxelidan momdinareobs, romelic espanelTa Semosvlis win marTavda mas. maTi raodenoba 4 milion 500 aTasia. mosaxleobis umetesoba (85-90%) indiel-evropel-afrikeli metisia, danarCenebi _ espaneTidan gadmo-saxlebulTa STamomavalni. nikaraguelebi espanuri enis adgi-lobriv dialeqtze laparakoben. qveynis aRmosavleT nawilSi gavrcelebulia inglisuri ena. nikaraguelebis umetesoba kaTolikea. aRmosavleT provinciebSi mcxovrebi inglisureno-vani mosaxleoba protestantia (`moravieli Zmebi~, ormocda-aTianelebi, baptistebi, anglikanebi). protestantTa raodenoba

Page 83: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8833

TandaTan matulobs _ XX saukunis 80-iani wlebis Sua xanebi-saTvis maTma raodenobam 15%-s gadaaWarba. evropelTa mosvlamde nikaraguas teritoriaze makroCibas en-aTa ojaxis enebze molaparake indielTa tomebi cxovrobdnen. isini aT enasa da dialeqtze laparakobdnen, romelTaganac dRes mxolod xuTiRaa SemorCenili da Tanac maTze mxolod mosaxleobis 2,5% laparakobs. saerTod indielTa wili qveynis mosaxleobaSi (ZiriTadad miskito) 5-6%-ia. nikaraguas terito-ria kolumbma 1502 wels aRmoaCina. AXVI saukunis pirveli me-oTxedidan nikaraguaSi mosvla daiwyes espanelma kolonisteb-ma. maT aq ori kolonia _ Ggranada da leoni daaarses. indie-lTa mniSvnelovani nawili espanelebma gaanadgures; meore na-wili evropelTa mier Semotanilma daavadebebma imsxverpla, ra-dgan axali avadmyofobebis mimarT adgilobriv mosaxleobas imuniteti ar hqonda. imis gamo, rom nikaraguaSi oqrosi da ve-rcxlis didi sabadoebi ver aRmoaCines, Ggranada da lioni es-paneTis agrarul koloniebad iqca. XVII-XVIII saukuneebSi plantaciebSi samuSaod afrikeli monebi SemohyavdaT, Tumca maT plantaciebSi SedarebiT mcire masStabiT iyenebdnen. XVIII saukunis bolosa da XIX saukunis dasawyisSi daiwyo nikaragu-elTa metisuri naciis Camoyalibeba (metisebi 69% arian). ko-loniuri damokidebulebis periodSi zangebi TiTqmis mTlia-nad adgilobriv metisur mosaxleobaSi gaiTqvifnen. nikaragua damoukidebelia 1821 wlidan. qveynis aRmosavleT nawilSi, ro-melic 1894 wlamde inglisis proteqtorats warmoadgenda, eT-nikuri ganviTareba calke mimdinareobda. am kuTxes eTnokul-turuli specifika axasiaTebs. nikaraguas aRmosavleT mxareSi _ moskitis sanapiroze, arajansaRi klimatisa da uRrani tyee-bis gamo, espaneli kolonistebi faqtobrivad ar dasaxldnen. samagierod is ingliseli piratebis TavSesafarebel adgilad iqca. ingliseli kolonistebis dros moskitis napirebze iamai-kidan da patara antiliis kunZulebidan gadmosaxlebuli zan-gebi da mulatebi movidnen. ingliselebma, TavianTi pozicie-bis ganmtkicebis mizniT, moskitSi zangTa mefis arCevnebi Caa-tares. espanelebTan SeiaraRebuli Setakebebis miuxedavad, ing-liselebma moskitze kontroli XIX saukunis Sua xanebamde Se-inarCunes. aRmosavleT nikaraguaSi mcxovrebT ganixilaven rogorc nikaragueli xalxis eTnografiul jgufs, romelsac Tavisi anTropologiuri tipi, ena da kulturuli Tavisebure-bebi axasiaTebs. zangebi nikaraguas mosaxleobis 9%-s Seadge-

Page 84: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8844

nen. rac Seexeba TeTrebs (espanelTa da sxva evropel imigran-tTa STamomavlebi), isini 17%-is farglebSi arian. marTalia nikaraguas mosaxleobis umetesoba kaTolikea, vest-indoeTidan mosuli zangebi _ protestantebi, magram es ukanasknelebi Zveli rwmena-warmodgenebis mimdevrebic arian, SemorCenilia Zveli afrikuli kultebi, animizmi. saerTod eT-nikuri, enobrivi, religiuri da sameurneo TvalsazrisiT qve-ynis dasavleTsa da aRmosavleTs Soris jer kidev TvalSi sa-cemia gansxvavebuloba. sxvaTa Soris, moskitis mcxovrebni ni-karaguelebs `espanelebs~ uwodeben, dasavleTis mosaxleobi-saTvis aRmosavleTis mkvidrni `ucxo rjulisani~ arian. A nikaraguelTa umetesoba sofelSi mcxovrebi glexebi da plantaciis muSebi arian. aq mniSvnelovan rols TamaSobs sof-lis Temi. materialuri kultura axlosaa meqsikelebis kul-turasTan. miwaTmoqmedebas Zveli tradiciebi aqvs. espanelTa mosvlamde indielebs simindi gadamwvari tyeebis adgilas moh-yavdaT. miwaTmoqmedebis es sistema indielebSi dResacaa Semo-rCenili. nikaraguaSi dasaxlebulma espanelebma ZiriTadad plantaciuri kulturebi ganaviTares. ZiriTadi saeqsporto ku-lturebia bamba, yava; mohyavT agreTve: kakao, banani, Saqris le-rwami, kunjuti, Tambaqo. nikaraguelebis sadResaswaulo ker-Zia `nakatamali~ _ simindis fqviliT gamomcxvari Rvezeli, qa-Tmis xorcisa da bostneulis SigTavsiT. mTavari dResaswau-lia karnavali. xalxuri dResaswaulebis yvelaze sayvareli gmiria _ maCo ratoni _ moxerxebuli, gaqnili da mxiaruli Tagunia.

2.16. kostarikelebi kostarikelebi centraluri amerikis yvelaze patara qveyana-Si _ kosta-rikaSi cxovroben. 1998 wlis monacemebiT kostari-kelebis raodenoba 3,6 milioni iyo. 25 aTasi kostarikeli ame-rikis SeerTebul StatebSi cxovrobs. isini espanur enaze la-parakoben, mulatebisa da zangebis umetesoba _ inglisuri enis vestindur dialeqtze. qveynis mosaxleobis 95% kaTolikea, danarCenebi (zangebi da mulatebi) protestantebi arian. kosta-rika centraluri amerikis erTaderTi qveyanaa, sadac mosaxleobis ZiriTadi nawili espanel emigrantTa STamomava-lia. maTi raodenoba 80%-ia, romlebic qveyanaSi XVI-XVII sau-kuneebSi (ZiriTadad galisiidan, agreTve aragonadan da biska-

Page 85: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8855

idan) dasaxldnen. espanelTa pirdapiri STamomavlebi dasaxle-buli arian qalaqebsa da centralur platoze. mosaxleobis 10-12% metisia (ladino), romlebic eTnokulturulad axlos dganan TeTrebTan da romlebTanac TandaTanobiT asimilirde-bian. metisebi ZiriTadad wynari okeanis sanapiroze cxovro-ben. zangebi da mulatebi(2%) vest-indoeTidan Semoyvanili mo-nebis STamomavlebi arian _ isini ZiriTadad karibiis zRvis sanapiroze mkvidroben. indielebi qveynis mTeli mosaxleobis 1%-s Seadgenen. isini Tavis Tavs talamankis uwodeben. indie-lebi Caketili Temebis saxiT cxovroben. enobrivi Tvalsazri-siT kostarikeli indielebi kolumbieli CibCas enobrivi oja-xis monaTesaveebi arian. espanelTa kosta-rikaSi mosvlamde adgilobriv indielTa (uetari, Corotegi, koko da sxv.) raodenoba 27 aTass aRwevda. misdevdnen monadireobas, meTevzeobas, primitiul miwaTmoqme-debas. daxelovnebulni iyvnen keramikuli nawarmisa da oqros nakeTobebis damzadebaSi. kosta-rikis sanapiro q. kolumbma 1502 wels aRmoaCina. teritoriis dapyroba ki 1513 wels daiw-yes, rac XVI saukunis Sua xanebamde gagrZelda. am dros qveya-nas espanelebma `kosta-rika~ uwodes, rac `mdidar napirs~ niS-navs. magram espanelebi imedgacruebulebi aRmoCndnen _ oqro mxolod mcire raodenobiT aRmoCnda. Akosta-rikaSi yvelaze Raribi espaneli glexebi gadmosaxl-dnen, romlebmac aq plantaciebis meurneoba ganaviTares, mag-ram plantaciebs ingliseli, frangi da holandieli piratebi anadgurebdnen. amas garda, isini kosta-rikis mkvidrTac itace-bdnen, romlebsac vest-indoeTSi monebad hyiddnen. 1560 wlidan kosta-rika espanelTa gvatemalas samflobeloSi Sedioda. 1821 wels kosta-rikelebma damoukidebloba gamoacxades, magram realur damoukideblobas mxolod 1848 wels miaRwies. iqamde meqsikis imperiis saxelmwieoebriv warmonaqmnsa da centralu-ri amerikis provinciebis StatebSi Sedioda. kosta-rika erT-erTi im iSviaT saxelmwifoTa ricxvSi Sedis, romelsac ukve karga xania (1949 wlidan) armia ara hyavs. kosta-rikis ekonomikis safuZvels bananis eqsporti warmoad-gens (am kulturis mTeli msoflios eqsportis 13,5%), agreTve yava da tansacmeli. yovelwlurad saeqsporto bananis raode-noba 81 milion yuTs aRwevs (erT yuTSi daaxloebiT 18 kilog-rami eteva). kostarikelebs mohyavT kidev kakao, Saqris lerwa-mi.

Page 86: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8866

kostarikelTa sakvebSi Warbobs simindi, parkosnebi, xili, palmito (palmis gulis nayofi). kostarikelTa xelosnobis tradiciuli dargebi (meTuneoba, feiqroba, dawvna) indielTa xelovnebidan iRebs saTaves. ganvi-Tarebulia xis damuSaveba. kosta-rikaSi SemorCenilia yovelkvireuli seirnoba qalaqe-bis centralur moednebze; popularulia qalaqgareTa piknike-bi, cekvebi, doRi, mamlebis brZola, xarebis brZola, romleb-Sic monawileoba nebismier mayurebels SeuZlia. saerTod, kos-tarikelebis kulturis formirebaze gadamwyveti gavlena espa-nurma kulturam moaxdina. miuxedavad amisa, is mainc gansxvav-deboda espanuri kulturisagan, rac kargad Cans folklorSi, yofiT Taviseburebebsa da cekvebSi. AA AA

2.17. panamelebi centraluri amerikis samxreT-aRmosavleTi nawilis yvelaze viwro nawili panamas ukavia, romelsac dasavleTiT kosta-rika esazRvreba, aRmosavleTiT _ kolumbia; CrdiloeTiT mas ak-ravs karibis zRva, samxreTiT _ wynari okeane. panamaSi cxov-robs xalxi, romelTac panamelebi ewodebaT (TviTsaxelwode-baa panamenos). panamelebi cxovroben agreTve aSS-Si, kolumbia-Si, kosta-rikaSi, nikaraguaSi. maTi saerTo raodenoba 2 mili-on 760 aTasi kacia, aqedan panamaSi cxovrobs 1 milion 930 aTa-si. panamelTa umetesoba kaTolikea, nawili (vest-indoeTidan gadmosaxlebulebi) _ protestanti (ormocdaaTianelebi, adventistebi, anglikanebi, baptistebi). tradiciuli rwmena-warmodgenebis mimdevrebi Cilos eTnografiuli jgufi da tyis zangebi arian. evropelebi panamis teritoriaze pirvelad 1501 wels gamoCn-dnen. 1503 wels q. kolumbma pirveli dasaxlebuli punqti _ sa-nta-maria-de-beleni daaarsa, xolo v. nunes de balboam samxre-Tis zRva (wynari okeane) aRmoaCina. 1821 wlamde panama espane-Tis SemadgenlobaSi Sedioda. Semdeg nebayoflobiT SeuerTda kolumbiis federaciul respublikas, xolo misi daSlisTanave 1830 wels departamentis uflebiT axal granadaSi (1886 wli-dan _ kolumbia) Sevida. 1903 wels amerikis mxardaWeriT pana-mam damoukidebloba moipova. 1936 wlamde faqtobrivad ameri-kis SeerTebuli Statebis proteqtoratis qveS imyofeboda. 1999 wlis 31 dekembers panama aSS-is samxedro bazebisagan sabolo-

Page 87: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8877

od ganTavisuflda da panamis arxi panamas nacionalur saku-Trebad iqca. panamelebi sami xalxis: a) indielebis, romlebmac dakarges TavianTi ena da espanur enaze gadavidnen, b) espaneTidan (XVI s-is dasawyisi) da italiidan (XIX s-is dasasruli _ XX s-is dasawyisi) gadmosaxlebuli xalxis da g) afrikelebis (XVII-XVIII ss-Si Semoyvanili monebi) urTierTobis Sedegad Camoya-libdnen. XIX saukunis Sua xanebSi iamaikisa da antiliis kun-Zulebidan gadmosaxlebulTa STamomavlebs antilianosebi ewodebaT; maT SeinarCunes zogierTi enobrivi, kulturuli da religiuri Tavisebureba. kolumbiis sazRvarze, tyian raioneb-Si, cxovroben ltolvili zangi monebis STamomavalni (`tyis zangebi~). maT Semoinaxes tradiciuli afrikuli yofa da wes-Cveulebebi. panameli eris konsolidaciis procesi XIX sauku-nis Sua xanebSi daiwyo. panamis mTian raionebsa da junglebSi daaxloebiT 50 aTasi indielia SemorCenili. xuTi saukunis ganmavlobaSi panamaSi yvela rasis ormoci eTnosis warmo-madgenlebi Seerivnen. panamelTa 60%-ze meti metisia. indiele-bi (8,3%) Semdegi eTnikuri jgufebis saxiT arian warmodgenil-ni: kuna, Coko, guiami, bokotasi, teribesi. isini ZiriTadad spe-cialur departamentebSi cxovroben. indielTa Temebs wina epoqebis koloriti aqvT SemorCenili _ tipuri arqauli cxov-rebis yaida, dasaqmebulobis tradiciuli saxeebi: xelosnoba, meTevzeoba, monadireoba, Tambaqos moyvana. panameli eris eTno-kulturulma mravalgvarobam Tavisi daRi sulier kultura-sac daaCnia, romlis naTeli simboloc karnavalia, rasac aq `adamianTa rasebis Seyras~ uwodeben. panamelTa kulturaSi gvxvdeba rogorc espanuri, ise indielTa da zangTa kulturis elementebi. es gansakuTrebiT xalxur SemoqmedebaSi, upirve-les yovlisa ki musikasa da cekvebSi igrZnoba. panamelTa umetesoba soflis meurneobaSi dasaqmebuli muSe-bi da glexebi arian.

2.18. kolumbielebi kolumbielebiT dasaxlebulia kolumbia, romelsac espane-lebma misi aRmoCenis dros, `zRapruli simdidris qveyana~ uwodes. maTi TviTsaxelwodebaa kolumbianos. kolumbielebis saerTo raodenoba 34,5 milioni kacia, romelTaganac kolumbi-aSi cxovrobs 32,5 milioni (1958 wlis monacemebiT 13 milion

Page 88: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8888

522 aTasi). 1 milion 750 aTasi kolumbieli cxovrobs venesu-elaSi, agreTve aSS-sa da sxva qveynebSi. kolumbiaSi pirveli aRwera 1825 wels Catarda. maSin mosaxleobis raodenoba 1,2 milionis farglebSi iyo; 1940 wels kolumbielebi 9 milioni iyvnen, 1967 wels _ 18 milioni, 1980 wels _ 27 milioni. kolumbia laTinuri amerikis erT-erTi didi qveyanaa, romel-sac esazRvreba: venesuela (Crdilo-aRmosavleTiT), brazilia (samxreT-aRmosavleTiT), peru (samxreTiT), ekvadori (samxre-TiT) da panama (Crdilo-dasavleTiT). kolumbielebi espanuri enis kolumbiur dialeqtze lapara-koben. ZiriTadad kaTolikeebi arian; daaxloebiT 3% protes-tantia (presviterelebi, baptistebi da sxv.). Tanamedrove kolumbiis teritoriaze ramdenime arqeologiu-ri kulturaa aRmoCenili. mecnierebi gansakuTrebiT gamoyofen indielTa tumas kulturas, romlebsac maRalganviTarebuli kermikuli kultura hqondaT Seqmnili. pirvel rigSi aRsa-niSnavia naxevaradamianTa da naxevarmxecTa (adamiana-iaguari) patara qandakebebi. Zveli welTaRricxvis V sakuneSi Seqmnilma san-agustianis kulturam ki TiTqmis 1500 weli iarseba. am ku-lturisaTvis damaxasiaTebelia SesaniSnavi megaliTuri Zegle-bi (salocavebi, bareliefebi, stelebi, qandakebebi). miaCniaT, rom am uZvelesi amerikuli `prakulturisagan~ Semdeg ganviTa-rda andis, meqsikis da centraluri amerikis kulturebi. ko-lumbamdeli amerikis indielTa kulturebidan aRsaniSnavia Ci-Cba-muiskas kultura. am kulturis matarebeli xalxis Ziri-Tad saqmianobas miwaTmoqmedeba (terasuli miwaTmoqmedeba xe-lovnuri morwyviT) warmoadgenda. CiCba-muiskas meurneoba simindis, kartofilis, lobios, pomidvris, gogris, bambis, Ta-mbaqos, ananasis da sxaTa moyvanas emyareboda. isini moi-povebdnen oqros, spilenZs, Zvirfas qvebs (zurmuxts). sxvaTa Soris, kolumbiis dedaqalaqSi aris msoflioSi erTaderTi oqros muzeumi, sadac oqrosi da zurmuxtis is unikaluri na-keTobebia Tavmoyrili, romlebic espanelTa Zarcvas gadaurCa. CiCba-muiskas xalxs warmodgena hqonda astronomiaze, maTemati-kaze, medicinaze. CiCba amerikis erTaderTi xalxi iyo, romel-sac espanelTa dapyrobebamde fuladi sistema gaaCnda _ am mizniT isini oqros firfitebs iyenebdnen. espanelTa mosvlis dros CiCba-muiskas xalxs ocamde saxelmwifoebrivi warmonaq-mni hqondaT Seqmnili, romelTa Sorisac yvelaze mniSvnelo-vani bakata iyo, saidanac momdinareobs Tanamedrove kolumbiis

Page 89: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

8899

dedaqalaqis _ bogotas saxelwodeba. erT-erT maTganSi mdebareobda CiCba-muiskas religiuri centri _ mzis taZari. dRevandeli kolumbiis sanapiroebze espanelebi pirvelad 1501 wels gamoCndnen. 1508 wels aq, amerikis kontinentze, evro-pelTa pirveli dasaxleba gaCnda. qveynis siRrmeSi waweva ev-ropelebma 1536 wels daiwyes. espanelebi dapyobebis dros erT-maneTs upirispirebdnen sxvadasxva indiel xalxs da faqtobri-vad qveyanas sxvaTa xeliT ipyrobdnen. dapyrobebs Tan axlda mosaxleobis masobrivi gawyveta, kulturuli faseulobebis mospoba; SesaniSnavi taZrebis, sasaxleebis, qalaqebis da Zveli civilizaciis bevri sxva ganumeorebeli Zeglebis mospoba. or weliwadSi maT daipyres CiCba-muiskas saxelmwifo. indielebi aq, aRmosavleT kordilierebis olqSi, mWidrod iyvnen dasax-lebulni da ganviTarebuli miwaTmoqmedebiTa da xelosnobiT gamoirCeodnen. CiCbas xalxs espanelebi ara marto soflis me-urneobaSi amuSavebdnen, aramed oqrosa da vercxlis, zurmux-tisa da qvis marilis mopovebaSic iyenebdnen. indielTa sxva tomebi, romelTac espanelebma muSaoba ver aiZules, ZiriTa-dad gaanadgures. XVIII saujunis bolosaTvis adgilobrivi in-dieli mosaxleoba espaneli kolonizatorebis mier ukve ga-nadgurebuli, an asimilirebuli iyo. im droisaTvis ko-lumbiis teritoriaze mosaxleoba 2 molions aWarbebda, rome-lTagan 1,2 milioni CiCba-muiskis saxelmwifoSi cxovrobda. dReisaTvis Tanamedrove kolumbiis saxelmwifoSi indielTa raodenoba mxolod 350 aTasi kacis farglebSia. 1538 wels daarsda axlandeli dedaqalaqi bogota. koloni-zaciis periodSi kolumbiis miwa axali granadis vice-samefo-Si Sedioda. Tanamedrove kolumbiis mosaxleoba istoriulad sami Ziri-Tadi eTnikuri komponentisagan Camoyalibda (indielebi, espane-lebi, zangebi). gvian maT daematnen evropeli imigrantebi (Ziri-Tadad italiidan da germaniidan). mona zangebi kolumbiaSi dasavleT afrikidan pirvelad XVII saukunis dasasruls Semoiyvanes. es procesi intensiurad mim-dinareobda mTeli XVIII saukunis ganmavlobaSi. kolonizaciis periodSi mniSvnelovani iyo espanelTa gadmosaxleba (ZiriTa-dad kastilielebi, asturielebi, andalusielebi, baskebi da kanarelebi). XVIII saukunis dasasrulisaTvis mosaxleobis did nawils metisebi warmoadgendnen (45%), romlebic kolumbiuri eTnosis safuZvlad iqcnen. am droisaTvis e.w. TeTrebi (espane-

Page 90: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9900

Tidan mosulebi) mTeli mosaxleobis 33% iyvnen. indielebi mo-saxleobis mxolod 17%-Ra Seadgendnen, zangebis raodenoba ki 5%-is farglebSi iyo. XX saukunis 40-ian wlebSi aseTi suraTi gvqonda: espanel-indieli metisebi _ 46%, kreolebi (TeTrebi) _ 26%, mulatebi da sambo _ 22%, zangebi _ 4,4%, indielebi _ 1,16 %. amrigad, kolumbia amerikis im qveynebis ricxvs miekuTv-neba, sadac narevi mosaxleoba Warbobs. kolumbielTa kultu-ra espanelTa, indielTa da zangTa kulturis narevs warmoad-gens. kolumbiaSi evropuli, zanguri da adgilobrivi komponenti araTanabradaa gansaxlebuli. mecnierebi xuT eTnokulturul komponents gamoyofen: I. kostenio (espanuri sityvidan `kosta~, rac sanapiros niSnavs; II. andiis olqi; III. santanderis mxare; IV. antiokiis mxare; V. lianosis mxare. am olqebSi gansaxle-buli mosaxleobisaTvis damaxasiaTebelia specifikuri niSnebi rogorc fizikuri tipis, ise xasiaTis, wes-Cveulebebis, tradi-ciebis TvalsazrisiT. kolumbiis atlantis okeanis sanapiro mosaxleobaSi Ziri-Tadad zangebi da mulatebi Warbobdnen. aq aSkarad SeimCneva zanguri kulturis prioriteti rogorc musikaSi, ise saxviT xelovnebasa, arqiteqturasa da literaturaSi. aq warmoiqmna kolumbielTa erT-erTi yvelaze sayvareli cekva _ `kumbia~. ne-groiduli elementi gabatonebulia agreTve wynari okeanis sanapirozec. andebSi metisuri eTnikuri elementi dominirebs. aqaur metisebSi ufro metad indielTa sisxli Warbobs. metad Taviseburi ier-saxe aqvs venesuelis sazRvarze santanderis da CrdiloeT santanderis mosaxleobas. santanderis metisebSi es-panuri sisxli dominirebs. am mxareSi axalgazrdebisaTvis yve-laze saukeTeso saCuqrad iaraRi iTvleba. mosaxleoba, sof-lis meurneobasTan erTad, venesuelebTan kontrabandul vaW-robasac misdevda. literaturaSi aRniSnulia, rom am mxaris mkvidrni siaxloves amJRavneben argentinelebTan da brazili-el gauCosTan. misdeven mesaqonleobas, gamoirCevian mtkice da damoukidebeli xasiaTiT, advilad umklavdebian siZneleebs. mniSvnelovani Tavisebureba axasiaTebs antiokiis departamen-tis mcxovrebT, romlebic `antiokenosis~ saxeliT arian cno-bili. am jgufs safuZveli espaneTidan migrirebulma baskebma (XVII s.) da e.w. `axalma qristianebma~ (monaTlulma ebraeleb-ma) Cauyares. amas garda, aqve movidnen arabTa jgufebi siri-idan da libanidan. am ukanasknelTa STamomavlebs Soris arian

Page 91: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9911

rogorc qristianebi, ise muslimebi, romlebsac Turqebs uwo-deben, Tumca warmoSobiT arabebi arian. `antiokenosTa~ Semad-genlobaSi somxebic Sedian. maTi mTavari saqmianoba vaWrobaa. antiokielebi izolirebul jgufad Camoyalibdnen. isini indie-lebs ar ereodnen da TavianT teritoriaze zangebis Semoyva-nas ewinaaRmdegebodnen. antiokielebs axasiaTebT patriarqalu-ri tradiciebi, Sexedulebebsa da gemovnebaSi konservatizmi, religiuroba. SemorCenilia didi ojaxebi (15-20 bavSviT). kolumbieli eris formirebisTvis mniSvnelovani etapi iyo 1819 wels damoukideblobis mopoveba. misi pirveli prezidenti iyo simon bolivari. 1830 wels kolumbias venesuela da kito (dRevandeli ekvadori) gamoeyo. respublikis darCenili birTvi 1863 wlamde axali granadis saxels atarebda. 1861 wels cxra Statis konfederacia Camoyalibda, romelic ori wlis Semdeg kolumbiis SeerTebul Statebad iqca. 1886 wels centraliza-ciis Sedegad Statebi departamentebad gadakeTda. XX saukune-Si kolumbiam teritoriebis mniSvnelovani nawili dakarga. 1903 wels calke saxelmwifod Camoyalibda panama; 1932-1934 wlebSi ki perusTan omis Semdeg perum kauCukiT mdidari _ le-tosis olqi SeierTa. kolumbiaSi kaTolikuri eklesiis gavlena uaRresad didia. kolumbielebma SeinarCunes im dResaswaulTa tradiciebi, rom-elic espanelebma andalusiidan da baskeTis provinciidan ga-dmoitanes. mosaxleobis naxevari dasaqmebulia soflis meurneobaSi (ya-va, banani, ananasi, bamba, Tambaqo, kakao, simindi, xorbali, bri-nji da sxv.). Tanamedrove kolumbiaSi yavis plantaciebs 1,1 mi-lion heqtarze meti ukavia, simindis naTesebs _1 milioni heq-tari. bambis plantaciebs _200 aTasi heqtari. dRemde yava ko-lumbielTa ZiriTad simdidred rCeba; is ZiriTadi saeqsporto saqonelia. yavis qveynidan gatana pirvelad 1827 wels moxda. 1906 wels masze eqsportis 42% modioda, 1923 wels _ 80%. ko-lumbielTa kvebis racioni espanurisagan TiTqmis ar gansxvav-deba. Znelia kolumbielebis warmodgena finjani yavis _ `ten-tos~ gareSe, magram soflis mcxovrebTaTvis tradiciuli sas-melia ara yava, aramed Sokoladi, romelsac isini sqeli masis saxiT amzadeben: kakaos maisis fqvils, agreTve wiTel wiwa-kas, vanils, gausufTavebel Saqars _ panelus umateben. maisis mosavlis didi nawilisagan maisis luds _ CiCas amzadeben. ko-lumbielTa ZiriTad sakvebad maisis fafa da misgan gamomcxva-

Page 92: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9922

ri `arepasi~ iTvleba. ician lerwmis aryis (aguardente) gamox-dac. kolumbiaSi popularulia xarebisa da mamlebis brZola. nacionaluri dResaswaulebidan, romelTa ricxvi Tvrametia, gansakuTrebiT aRniSnaven damoukideblobis dRes (20 ivlisi) da amerikis aRmoCenis dRes (12 oqtomberi). kolumbielia msoflioSi aRiarebuli mwerali, nobelis premiis laureati g. garsia markesi (daibada 1928w.).

2.19. peruelebi peruelebis TviTsaxelwodebaa peroanos. isini cxovroben pe-ruSi (25 milioni kaci), agreTve aSS-Si, espaneTSi, germaniasa da laTinuri amerikis ramdenime sxva qveyanaSi. peruelebi la-parakoben espanursa da keCuas enebze (orive ena oficialur enadaa gamocxadebuli). peruelebi ZiriTadad (mTeli mosaxle-obis 95%) kaTolikeebi arian; nawili tradiciuli rwmena-war-modgenebis mimdevaria. peru mdebareobs samxreT amerikis dasavleT nawilSi. Crdi-loeTiT mas ekvadori da kolumbia, aRmosavleTiT _ brazilia da bolivia, samxreTiT Cile esazRvreba. dasavleTidan akravs wynari okeane. mosaxleobis ZiriTadi nawili centralur nawilsa da sanapiroze cxovrobs. aRmosavleTi nawili auTvi-sebelia, sadac `tyis indielebis~ mcireodeni jgufebia daqsaq-suli. espanelTa mosvlamde (1531 weli) perus dRevandel teritori-aze indieli inkebis saxelmwifo iyo. inkebis saxelmwifo mdi-nare urumbas velebSi X saukuneSi warmoqmnila. sxvaTa Soris, XVI saukuneSi inkebis dedaqalaq kuskoSi ufro meti mcxov-rebi iyo, vidre evropis yvelaze did qalaq londonSi. maT saerTo-saxelmwifo enas keCuas ena warmoadgenda. ufro adre perus teritoriaze brwyinvale kultura hqonda Seqmnili mo-Cikas indiel xalxs; am saxelmwifos sazRvrebi VIII saukuneSi Zalian gafarToebula. SemorCenilia rTuli sarwyavi arxebis naSTebi, gzebi, aSenebuli hqondaT brwyinvale taZrebi da sa-saxleebi. maT keramikul WurWels adamianebisa da cxovelTa figurebis saxe hqonda. moCikas saxelmwifos yvelaze mraval-ricxovani xalxi _ Cimu espanelebTan brZolaSi ganadgurda. mcire nawili ki dReisaTvis patara saporto qalaqSi _ puerto-etenSi cxovrobs. inkebi espanelebs winaaRmdegobas

Page 93: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9933

ramdenime aTwleulis ganmavlobaSi uwevdnen. 1544 wels Camoyalibda perus vice-samefo. 1572 wels daxvrites inkebis ukanaskneli meTauri tupak amaru. 1821 wlidan peru damoukide-beli saxelmwifoa. marTalia, perus damoukidebloba 1821 wels gamocxadda, magram espanelTa jarma iaraRi sabolood 1826 wels dayara. koloniur periodSi Camoyalibda peruelTa eTnorasobrivi danayofebi: espanelebi, kreolebi (espanelTa STamomavlebi, romlebic peruSi daibadnen), espanel-indieli metisebi da in-dielebi. metisebi da indielebi ramdenime lokalur jgufad iyofian. istoriul-kulturuli TvalsazrisiT mosaxleobis sam jgufs gamoyofen: sanapiros mosaxleoba (kosta), mTis mosaxleoba (siera) da tropikuli tyeebis mosaxleoba (silva). kreolebi da keCuanizibuli indielebi ZiriTadad mTebSi mosaxleoben, metisebi, espanelebi da kreolTa nawili ki _ sa-napiroze. selvis indielebs kolonizatorebi faqtobrivad ver akontrolebdnen. peruSi zangebis raodenoba didi araa. arc TeTrebi (evropelebi) arian bevrni, es ukanasknelni mTeli mo-saxleobis mxolod erT meaTeds Seadgenen. 1940 wlis aRweriT indielebi (keCuas da aimaras tomis xal-xi) mTeli mosaxleobis naxevars Seadgendnen. amave aRweriT pe-ruelebis 46,7% laparakobda espanur enaze, xolo 31% keCuas enaze. erTdroulad keCuasa da espanur enebs flobda 15,8%, aimaras enaze metyvelebda 3,5%. am aRweris mixedviT aSkaraa, rom perus mosaxleobis umetesobas indielebi da metisebi Sea-dgendnen. zogierTi perueli mecnieris gamokvleviT qveynis mo-saxleobis saerTo raodenobis 70%-s mkvidri mosaxleoba war-moadgens. laTinuri amerikis sxva qveynebisagan gansxvavebiT, peruelebi erT xalxad faqtobrivad ar arian Camoyalibebul-ni. espanurenovani perueli naciis Camoyalibeba koloniur pe-riodSi daiwyo da XIX-XX saukuneebis mijnaze damTavrda. am eTnikur erTeulSi metisebi da evropelTa STamomavlebi Sedi-an. meore xalxi keCuas xalxia, romlebic raodenobrivad espa-nurenovan peruelebs uTanabrdebian. rac Seexeba mesame xalxs _ aimaras, isini qveynis mTeli mosaxleobis mxolod 5%-s Sea-dgenen. kolonizaciis periodSi perus teritoriaze evropelTa migracia umniSvnelo iyo. isini arc perus damoukideblobis mopovebis Semdeg gaaqtiurebulan.

Page 94: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9944

mosaxleobis evropuli da Sereuli jgufebi espanur enaze laparakoben. peruelTa espanur enaSi mniSvnelovani raodeno-biTaa nasesxoba keCuas enidan. peruelebs mohyavT Saqris lerwami, romelic ZiriTadi saeqs-porto kulturaa. misi moyvaniT perus erT-erTi pirveli adgi-li ukavia msoflioSi. mohyavT agreTve kartofili, brinji, maisi. kartofili indielTa ZiriTadi sakvebi kulturaa. mec-xoveleobas meorexarisxovani mniSvneloba aqvs. ganviTarebu-lia meTevzeoba. perus Tanamedrove indielma xalxebma _ keCuam da aimaram be-vri Zveli tradicia SeinarCunes. am TvalsazrisiT gansakuTre-biT unda gamoiyos musikis, cekvis da xelosnobis sferoebi. keCuanelTa da aimarelTa musikalurma kulturam faqtobrivad raime cvlileba arc ki ganicada, rac imanac ganapiroba, rom isini ZiriTadad isev soflis mcxovreblebad darCnen da kvlav miwaTmoqmedebisa da mecxoveleobis sferoebSi arian da-saqmebulni. espanurenovani peruelebis musikas da cekvebs espa-nuris didi gavlena aqvs, magram indielTa da zangTa motive-bic araa maTTvis ucxo.

2.20. ekvadorelebi ekvadorelebis TviTsaxelwodebaa ekuatorianos. samxreT ame-rikis Crdilo-dasavleT nawilSi mdebare ekvadoris saxelmwi-foSi maTi raodenoba 12 milion 100 aTasiT ganisazRvreba. ek-vadorelebi laparakoben espanur enaze. gavrcelebulia agreT-ve keCuas ena. indielebis umetesoba orenovania. mSobliur ena-sTan erTad, isini primitiul espanur enasac floben. ekvado-relebi ZiriTadad kaTolikeebi arian, gvxvdebian protestante-bic. ekvadorSi kaTolikuri eklesia didi gavleniT sargeblo-bda, vidre laTinuri amerikis sxva qveynebSi. XIX saukuneSi, diqtator morenos dros (1861-1875 ww.) kaTolikuri eklesiis mowinaaRmdegeebs moqalaqeobas arTmevdnen. ekvadors Crdilo-aRmosavleTiT kolumbia esazRvreba, samx-reT-aRmosavleTiT peru, dasavleTidan wynari okeane akravs. mWidrod dasaxlebulia mTiani mxare, xolo meCxerad _ aRmo-savleTi. espanelTa dapyrobebamde (1532 w.) ekvadoris teritoriis di-di nawili inkebis saxelmwifos SemadgenlobaSi Sedioda. uf-ro adre, XV saukunemde aq `kitus samefo~ iyo, romelic inkeb-

Page 95: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9955

ma daipyres. am saxelmwifos mosaxleobis umetesobas keCuas indielebi warmoadgendnen da misi oficialuri ena iyo keCua. indielTa zogierTi tomi (kaniarebi da sxv.), romlebic inkebs hyavdaT dapyrobili, inkebis imperiis ganadgurebaSi espane-lebs exmareboda. espanelTa koloniuri xelisuflebis dros (1534-1822 ww.) indielTa mniSvnelovani nawili keCuas enaze ga-davida. am dros Camoyalibda espanel-indiel metisTa jgufi sxvadasxva lokaluri variantebiT. espaneTidan mosulebTan erTad kreolebi umaRlesi socialuri fenis Cinovnikebs war-moadgendnen. maTi kultura prestiJulad iTvleboda. espanel-Tagan gaTavisuflebis Semdeg (1822 w.) ekvadoris teritoria (kitos saxelwodebiT) didi kolumbiis SemadgenlobaSi Sevida. 1830 wlidan ekvadori damoukidebeli respublikaa. ekvadoreli eris birTvs espanel-indieli metisebi warmoad-genen. TeTrebi ZiriTadad qalaqebSi cxovroben. CrdiloeT sa-napiroze zang-mulatTa kompaqturi jgufebi gvxvdeba. maT So-ris gamoiyofa montuvios gansakuTrebuli eTnikuri jgufi. is-ini 1623 wels monaTa xomaldidan gamoqceuli da indielebTan Sereul zangTa STamomavalni arian. afrikidan monebis Semoy-vana espanelebma maSinve daiwyes. mas Semdeg, rac kolonizato-rebma ekvadoris teritoriaze oqrosi da vercxlis maragi ver ipoves, maT plantaciebis Seqmna daiwyes, sadac, indielebTan erTad, zangebsac amuSavebdnen. ekvadoris mosaxleobis daaxloebiT naxevars Sereuli raso-brivi tipebi Seadgenen: metisebi, mulatebi da sambo. 1942 wlis monacemebiT adgilobrivi indielebi qveynis mTeli mosaxleo-bis 39%-s Seadgendnen, metisebi 41% iyvnen, TeTrebi _ 10%, zan-gebi da mulatebi _ 5%. indielebi imdenive arian, ramdenic me-tisebi. ekvadorelebs mohyavT banani, kakao, yava, limoni, greifruti, Saqris lerwami da bamba. marcvleuli kulturebidan did mni-Svnelobas aniWebdnen siminds, qers, brinjs. mTebSi ganviTare-bulia mecxvareoba. ekvadorSi sam sasoflo-sameurneo zonas gamoyofen. esenia: kosta, sadac ZiriTadad saeqsporto tropi-kuli kulturebi mohyavT, serera _ aq upiratesoba mecxovele-obas aqvs miniWebuli da oriente.EsoflebSi saxlebis mSeneb-lobisas da mindvrebis damuSavebisas urTierTdaxmarebis tra-diciuli formebia SemorCenili. xangrZlivi drois ganmavlobaSi ekvadorelTa kultura espa-nuri da franguli kulturebis Zlier gavlenas ganicdida,

Page 96: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9966

Tumca XIX saukunis bolodan musikaSi adgilobrivi folklo-ris gavlena aSkarad igrZnoboda.

2.21. bolivielebi bolivielebis TviTsaxelwodebaa bolivianos. ZiriTadad mkvidroben boliviaSi (7 milion 900 aTasi kaci), romelic sam-xreT amerikis SuaSi mdebareobs. esaa samxreT amerikis yvela-ze `indielTa~ saxelmwifo. laparakoben espanur enaze. gavr-celebulia agreTve keCuas, aimarasa da guaranis enebi. espanu-ri, keCuasa da aimaras enebi boliviis saxelmwifo (oficialu-ri) enebia. bolivielTa 95% kaTolikea; arian protestantebic (baptistebi, meTodistebi, meSvide dRis adventistebi). aimarasa da keCuas xalxebis religia sinkretulia: maT kaTolikur ri-tualebSi primitiul miwaTmoqmed-mesaqonleTa kultebia Ser-wymuli. rac Seexeba 40 aTas protestants, isini ZiriTadad boliviaSi mcxovrebi germanelebi arian. espanurenovani boli-vieli nacia ZiriTadad espanel-indieli metisebisagan Sedgeba (Colo), romelic indielTa asimilaciis gziT ivseba. bolivia esazRvreba brazilias, paragvais, argentinas, Cilesa da perus. aqvs zRvaze gasasvleli. boliviis Tanamedrove teritoria XVI saukunis dasawyisSi inkebma daipyres. ufro adre aq aimarasa da keCuas xalxebs sa-xelmwifoebrioba da maRalganviTarebuli kulturebi hqondaT Seqmnili. iseve rogorc amerikis sxva nawilebSi, espanelTa mi-er boliviis teritoriis dapyrobasa da kolonizacias Tan ax-lda indieli mosaxleobis mniSvnelovani raodenobis ganadgu-reba. boliviis qalaqi potosi XVI-XVII saukuneebSi samxreT amerikis ekonomikur centrad iqca, radgan mis siaxloves mTeb-Si vercxlis didi sabadoebi espaneTis samefo saxls did Se-mosavls aZlevda. vercxlis sabadoebSi espanelebi ZiriTadad adgilobriv indielebs amuSavebdnen. sabadoebSi aTasobiT in-dieli ixoceboda, romlebic araerTxel aujanydnen espane-lebs. gansakuTrebiT mniSvnelovani iyo 1780-1782 wlebis ajan-yeba, romelsac Zmebi katari da kondorkanki xelmZRvanelobd-nen. XIX-XX saukuneebSi boliviam mezobel saxelmwifoebTan (Cile, brazilia, paragvai) brZolebSi Tavisi Tavdapirveli teritoriebis TiTqmis 2/3 dakarga. espanelebis mier inkebis sa-xelmwifos dapyrobis Semdeg, zemo perus teritoria (ase ewo-deboda maSin bolivias) Sevida perus vice-samefos Se-madgenlobaSi. 1825 wels zemo perum damoukidebloba gamo-

Page 97: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9977

acxada da boliviis saxelwodeba miiRo. qveyanas saxeli espa-nelTa winaaRmdeg gamoCenili mebrZolis _ simon bolivaris pativsacemad ewoda. XX saukunis Sua xanebSi boliviis mosaxleobis 53%-s indie-lebi Seadgendnen, indometisebi (boliviaSi maT Colos uwode-ben) _ 33%-s, TeTrebi _ 15%-s. boliviis indielebi umeteswi-lad keCuas xalxs miekuTvnebian. aqve cxovrobs aimaras xal-xis ZiriTadi masa. danarCeni, 60-ze meti tomi, indielTa sxva-dasxva enaTa ojaxebs miekuTvneba. `tyis indielebi~, romlebic TxuTmet enaTa ojaxs miekuTvnebian, daaxloebiT 100 aTasi ka-cis farglebSi arian. imave XX saukunis Sua xanebis monaceme-biT boliviaSi espanur enaze mosaxleobis 36% laparakobda, keCuas enaze _ 37%, aimaras enaze _ 25%. keCuas xalxi, garda boliviisa, peruSi, ekvadorSi, argentinasa da CileSic cxov-robs. aq isini yvelaze metni (1,8 milioni) arian. ZiriTadad cxovroben qveynis samxreTsa da samxreT-aRmosavleTSi. aimare-lebi mkvidroben agreTve peruSi, argentinasa da CileSi. boli-vieli aimarelebi 1,2 milionis farglebSi arian da isini aq am eTnosis saerTo raodenobis 60%-s Seadgenen. boliviis indielTa yoveldRiuri cxovreba da materialuri kultura TiTqmis ar gansxvavdeba Zvel indielTa tradiciuli yofisagan. rogorc keCuas, ise aimaras SemorCenili aqvs Tavi-anTi winaprebis mravalsaukunovani kulturul-eTnikuri Tavi-seburebebi da gansakuTrebuli midrekileba miwaTmoqmedebisa da mesaqonleobis mimarT. maTi ZiriTadi sakvebi kartofilia. espanelTa mosvlamde boliviis teritoriaze kartofilis 240 saxeoba hqondaT gamoyvanili. aq SeiZleba vnaxoT Savi, wiTeli, iisferi, TeTri, yviTeli kartofili.Y bolivielTa sulier kulturaSi XVI-XVIII saukuneebSi espa-nizmi iyo gabatonebuli. XX saukunidan ki daiwyo qveynis Zve-li warsulisadmi interesi _ indeanizmi boliviuri kulturis mTavar mimarTulebad iqca. originaloba SeinarCuna boliviel-Ta musikam. isini kvlav iyeneben istoriul sasule da dasarty-mel instrumentebs. soflebSi Tu indielTa musikaa gabatone-buli, qalaqebSi kreolTa musika, simRerebi da cekvebia popu-laruli. boliviel indielTa sacekvao xelovneba sxvadasxva tipisaa. zogierTi maTgani kolumbamdeli amerikis totemuri da ritualuri cekvebis amsaxvelia. ramdenime ki istoriul movlenebsac asaxavs. popularulia karnavalebi. sakarnavalo niRbebs ramdenime sofelSi dResac akeTeben.

Page 98: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9988

evropuli da Sereuli warmomavlobis bolivielebi Zalian hgvanan TeTr peruelebsa da ekvadorelebs, magram maT aqvT er-Ti Tavisebureba. TeTri bolivielebi mkveTrad gansxvavdebian sxvebisagan. upirveles yovlisa, es gansxvaveba imaSi gamo-ixateba, rom TeTr bolivielTa umetesobam ori da, zogjer, sami enac icis. bolivielma kreolebma ician keCuasa da aimaras enebic. bolivielTa espanur enaSi indielTa enebis leqsikuri erTeulebi mniSvnelovani raodenobiTaa Sesuli.

2.22. venesuelelebi venesueleli xalxi samxreT amerikis CrdiloeT nawilSi mdebare venesuelas saxelmwifoSi cxovrobs. venesuelaSi maTi raodenoba 21 milion 700 aTasia. 1975 wels venesuelis mosax-leoba 12 milioni iyo, 1920 wels _ 2,4 milioni, 1823 wels _ 766 aTasi kaci. mosaxleobis mateba ganpirobebuli iyo ro-gorc bunebrivi, ise meqanikuri matebiT. eTnonimi `venesuele-lebi~ momdinareobs qveynis saxelwodebidan _ venesuela, rac espanurad patara venecias niSnavs. es saxeli mas warmoSobiT italielma amerigo vespuCim uwoda, romelic espanelTa eqspe-dicias xelmZRvanelobda. venesuelis sanapiroze indielTa qo-xebi erTmaneTTan patara xidebiT iyo dakavSirebuli, ramac mas veneciis asociacia Seuqmna. venesuelelTa daaxloebiT 80% metisi, mulati da samboa, 15% _ kreolia da 5% _ zangi. laparakoben espanuri enis laTinuramerikul variantze. vene-suelelebi ZiriTadad kaTolikeebi arian; gvxvdebian protes-tantebic (anglikanebi, reformistebi) da mormonebic. venesue-lis Tanamedrove mosaxleobis eTnorasobrivi formireba mim-dinareobda espanelebis, baskebis, indieli aboriginebisa da zangebis SereviT. venesuelis teritoriaze pirveli evropele-bi _ espaneli konkistadorebi 1499 wels gamoCndnen. espanelTa dapyrobebis dros venesuelis teritoriaze pirvelyofili sazogadoebis doneze mdgomi sxvadasxva adgilobrivi tomebi cxovrobdnen, romlebic ZiriTadad monadireobas, meTevzeobas da Semgroveblobas misdevdnen. maTi xisa da Zvlis Sromis ia-raRebi primitiuli iyo. ar gaaCndaT tomTaSorisi politikuri organizaciis aranairi forma. evropel kolonizatorebs adgilobrivi mosaxleoba Tavdapi-rvelad did winaaRmdegobas uwevda, magram TandaTan qveynis teritoriis mniSvnelovani nawili maT xelSi gadavida. evrope-

Page 99: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

9999

lebma XVI saukunis meore naxevridan miwaTmoqmedebas mihyves xeli. evropidan motanili sasoflo-sameurneo kulturebis ga-rda, maT adgilobrivi kulturebis _ Saqris lerwmis da indi-gos moyvanac daiwyes, romlebic XVI da XVII saukuneebSi ko-loniis ZiriTad kulturebad iqca. A konkistadorebi da pirveli espaneli mosaxleebi, Cveuleb-riv, evropeli qalebis gareSe modiodnen da amis gamo cole-bad adgilobriv, indiel qalebs irTavdnen. maTi STamomavali metisebi ki evropelTa mier Semotanili davadebebis mimarT ufro meti imunitetiT gamoirCeodnen. XVI saukunis bolodan XIX saukunis dasawyisamde Saqris lerwmis, indigos, Tambaqos plantaciebSi samuSaod mravali mona-zangic Semoiyvanes. mosa-xleobis sxvadasxva rasobrivi tipebis Serevam gamoiwvia agre-Tve mulatebisa da sambos gaCena. sami saukunis ganmavlobaSi venesuela espaneTis kolonia iyo. venesuelis damoukideblobisaTvis brZola TiTqmis aT wels gagrZelda da 1821 wels is espanelTa gaZevebiT damTavr-da. ajanyebis meTauri simon bolivari (1773-1830) didi kolumbi-is prezidenti gaxda, romlis SemadgenlobaSi venesuelac Se-dioda. bolivaris sikvdilis Semdeg didi kolumbia daiSala da venesuela damoukidebel respublikad gamocxadda. venesuelelTaAnacia sxvadasxva eTnikuri da rasobrivi jgu-febis Serevis Sedegadaa Camoyalibebuli. eseni iyvnen: espane-lebi, baskebi, indielebi da zangebi. XX saukunis 50-ian wleb-Si maT aseulobiT aTasi evropeli imigranti (espaneTidan, ita-liidan, portugaliidan) daemata. miuxedavad imisa, rom zangeb-ma garkveuli roli iTamaSes venesueleli eris formirebaSi, saerTo jamSi qveynis mosaxleobaSi zanguri minarevi Sedare-biT naklebia, vidre kubasa da braziliaSi. venesuelelTa eTnosi XX saukunis dasawyisisaTvis Camoya-libda. venesuela laTinuri amerikis erT-erTi yvelaze metisi-rebuli qveyanaa. venesuelelTa 1/5-ze naklebi soflis meurneobaSia dasaqmebu-li. maTi ZiriTadi sakvebia simindi. koloniuri periodis gan-mavlobaSi venesuelidan ZiriTadad indigo da Saqari gahqon-daT, XIX saukunesa da XX saukunis dasawyisSi _yava da kakao, magram XX saukunis 20-iani wlebSi aq `navTobis bumi~ daiwyo. mas Semdeg venesuela `Savi oqros~ erT-erT msxvil mwarmoeb-lad iqca. venesuelaSi mohyavT agreTve bamba, Tambaqo, simindi,

Page 100: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110000

brinji, kartofili, banani, parkosani kulturebi, araxisi, bos-tneuli, xili. espanelebma venesuelaSi Tan moitanes ena, wes-Cveulebebi, re-ligia, arqiteqtura. qveyanaSi espanuri kulturis gavlena Zal-ze didia (qalaqebis saxelwodebebi da ier-saxe, musika, sanaxa-oba), magram aranakleb mniSvnelovania indielTa da zangTa kulturuli plastebic. es gansakuTrebiT iTqmis saWmlis dam-zadebis wesebze. venesueleli glexebi dRemde iyeneben Tevzis Weris, nadirobis indielTa meTodebs.M venesuelelTa espanur enaze indielTa enebma mniSvnelovani gavlena moaxdina da ara mxolod leqsikaze, aramed foneti-kasa da sintaqszec. masSi daaxloebiT 3 aTass adgilobriv si-tyvas iTvlian. friad sagrZnobia indielTa gavlena venesue-lis xalxur xelovnebasa da zepir xalxur Semoqmedebaze. Za-lze popularuli xalxuri cekva `mar-mare~ indielTa Zveli ritualuri cekvidan momdinareobs, romelsac RvTaebebis _ iaguaris da mTvaris pativsacemad asrulebdnen. adgilobrivi warmoSobisaa sxva popularuli cekvac _ `ture~. folklorSi da agreTve dResaswaulebis (maT Soris religi-uri dResaswaulebis) aRniSvnisas espanuris gverdiT Sesam-Cnevia indielTa da afrikelTa kulturis gavlena. venesuela-Si popularulia xarebisa da mamlebis brZola.

2.23. brazilielebi brazilielebi samxreT amerikaSi, braziliis saxelmwifoSi, cxovroben. braziliis teritorias samxreT amerikis materikis TiTqmis naxevari uWiravs. samxreT amerikis qveynebidan bra-zilias saxmeleTo sazRvari mxolod ekvadorsa da CilesTan ara aqvs. aRmosavleTiT mas atlantis okeane akravs. brazilielTa TviTsaxelwodebaa brazilienuS. 1996 wlis mo-nacemebiT maTi saerTo raodenoba 163 milion kacze metia. qvey-nis saxelwodeba _ brazilia Zvirfasi xis jiSisagan `paubra-zil~ momdinareobs. (portugalielebma Tavdapirvelad oqro da sxva Zvirfasi liTonebi braziliaSi ver aRmoaCines. yvela-ze Zvirfasi ki wiTeli xe _ pau-brazili iyo. xe Zvirfas saRe-bavs Seicavda). cxovroben agreTve paragvaiSi, argentinaSi da sxv. evropuli warmoSobis brazilielebi mTeli mosaxleobis 50%-s Seadgenen, metisebi da mulatebi 20%-is farglebSi arian, zangebisa da indielebis raodenoba _ 30%-ia. brazilielebi

Page 101: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110011

portugaliuri enis braziliur dialeqtze laparakoben. bra-zilielTa portugaliur enaze didi gavlena moaxdina indiel-Ta adgilobrivma enebma, ZiriTadad tupi-guaranim, agreTve af-rikeli mona-zangebis mravalricxovanma enebma. brazilielTa portugaliur metyvelebaSi sami dialeqti gamoiyofa: Crdilo-uri, Crdilo-aRmosavluri da samxreTuli. gavrcelebulia es-panuri enac. metisebisa da indielebis nawili lingua Jeneral-ze, e.w. saerTo enaze, laparakobs, romelic indielTa tupi-gu-aranis enis safuZvelze warmoiqmna. zangTa zogierTi jgufi afrikul enebze metyvelebs. brazilielTa daaxloebiT 90% kaTolikea, danarCenebi _ protestantebi (baptistebi, meTodistebi) arian. dReisaTvis brazilielebma konsolidaciis mniSvnelovan xa-risxs miaRwies, Tumca braziliur naciaSi Sedian eTnikuri jgufebi, romlebic masSi ar gaTqvefilan. es jgufebi mis struqturul elementebs warmoadgenen (eseni arian: indielTa zogierTi jgufi, evropeli emigrantebi da iaponelebi). brazi-lielTa es nawili ormagi eTnikuri TviTSegnebis matarebelia. brazilia portugaliis kolonia iyo. am qveynis teritoriis kolonizacia portugalielebma XVI saukunis dasawyisSi daiw-yes. kabralis aRmoCenis Semdeg, kolonizaciis dros, portuga-lielebs braziliaSi sakmaod mravalricxovani mosaxleoba daxvda, eseni iyvnen indielebi _ braziliis mkvidri mosax-leoba. indielebi erTmaneTisagan gansxvavdebodnen meurneobis tipiT, socialuri organizaciiT, eniTa da tradiciebiT. indi-elTa sxvdasxva tomebi gvarovnuli wyobilebis safexurze im-yofebodnen, anda socialur urTierTobebSi gvarovnuli urTi-erTobebis bevri gadmonaSTi dominirebda. indielTa ZiriTadi nawili Temebad cxovrobda, romlebic gvarovnuli urTierTo-bebidan samezoblo urTierTobebze gadadiodnen. miwa, tye, sa-nadiro da saTevzao adgilebi Temis koleqtiur sakuTrebaSi iyo. XVI saukuneSi indielTa sofeli ramdenime didi saxlis erTobliobas wamoadgenda. TiToeulSi ki 15-dan 70-mde ojaxi cxovrobda. indielTa ZiriTad religiur msoflmxedvelobas animizmi warmoadgenda. miaCndaT, rom gardacvlilTa sulebi cxovelebSi gadasaxldebodnen. bavSvis avi sulebisagan dacvis mizniT, mas, Cveulebriv, or saxels arqmevdnen, romelTgan er-Ti cxovelis aRmniSvneli iyo. mfarvel cxovelTa pativsace-mad gansazRvrul dReebSi awyobdnen cekvebs, Selocvebs. su-lebsa da adamianebs Soris Suamavlebad ki Samanebi miaCndaT.

Page 102: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110022

portugalielebi yovel Rones xmarobdnen indielebi monebad eqciaT, amitom braziliis indielebs an Tavi unda daecvaT, an qveynis siRrmeSi gadaenacvlaT. imis gamo, rom braziliis aRmoCenis Semdeg (1500 wlis 22 ap-rili) pirvel aTwleulebSi, metropoliidan qalebi iSviaTad gadmosaxldebodnen xolme, kolonistebisa da indieli qale-bis qorwineba Zalian xSiri iyo. portugalielebisa da indie-li qalebis STamomavlebma braziliaSi mamelukos saxelwode-ba miiRes. braziliis mosaxleobis eTnikur Semadgenlobaze didi gav-lena moaxdina Saqris lerwmis plantaciebis dasamuSaveblad afrikidan monebis Semoyvanam. zangebma Tavisi kulturiTa da wes-CveulebebiT portugalielebsa da indielebTan erTad di-di roli iTamaSes brazilieli xalxis formirebaSi. amrigad, braziliis Tanamedrove mosaxleoba warmoiqmna portugalie-lebis, indielebisa da zangebis Serevis Sedegad. braziliaSi metisacia da kulturuli urTierTobis kvali ufro aSkara iyo, vidre samxreT amerikis sxva qveynebSi. pirveli oTxi aTasi mona zangi braziliaSi 1517 wels Semo-iyvanes. qveynis kolonizacia faqtobrivad 1530 wlidan daiwyo. am dros martin alfonso de souzas eqspediciam 400 kolonis-ti Semoiyvana, romlebmac Tan moiyvanes saqoneli, moitanes Sa-qris lerwmis Tesli. Saqris lerwami male ZiriTad kulturad iqca. souzas eqspediciis Semdeg sabolood dadginda sazRvre-bi samxreT amerikaSi portugaliur da espanur samflobelo-ebs Soris. 1600-dan 1750 wlamde mxolod Saqris warmoebisaT-vis Semoyvanili zangebis raodenoba 350 aTasi iyo. saerTod, zangebis raodenoba 3 milion 300 aTasia. isini ZiriTadad dasa-vleT afrikidan mohyavdaT. plantaciebSi monebis mkacri eqsp-luatacia maT tyeebSi gaqcevas iwvevda. 1630 wels aseTma mona-zangebma palmeirasis respublikac ki daaarses, romelmac naxe-var saukuneze metxans (1630-1697) iarseba. 1694 wels mis gasanad-gureblad specialuri armia Seiqmna. palmeirasis damcvelebi bolomde ibrZodnen. rodesac winaaRmdegobas azri aRar hqon-da, cocxlad darCenilebma tyveobas sikvdili arCies da klde-ze gadaiCexnen. pirvel xanebSi braziliis dasaxleba portugalielebiT ne-la mimdinareobda. 1648 wlis monacemebiT aq portugaliaSi dabadebuli 3 aTasi kaci iyo. rogorc wesi, braziliaSi gad-mosaxlebul portugalielTa Soris glexebi ar iyvnen. portu-

Page 103: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110033

galia am dros TviTon ganicdida samuSao Zalis ukmarisobas. braziliaSi gadmosaxlebulebi ZiriTadad gakotrebuli mema-muleebi da samxedroebi iyvnen. didi raodenobiT gvxvdebodnen vaWrebi, romlebmac mTel braziliaSi igdes xelT vaWroba, ma-gram portugalielebi didxans ar rCebodnen aq. braziliaSi portugalielTa is nawili darCa, romelmac soliduri Tanxa daagrova, SeiZina Saqris plantaciebi da aseulobiT mona zangi iyida. eseni iyvnen seniorebi _ enjenio, romlebic adgi-lobriv zedafenas Caudgnen saTaveSi. 1698 da 1729 wlebSi minas-Jeraisis provinciaSi oqro da al-masi aRmoaCines, ramac mosaxleobis didi migracia gamoiwvia. 25 wlis Semdeg am provinciaSi ukve braziliis mosaxleobis naxevarze meti cxovrobda. XVIII saukunis bolos oqrosa da almasze fasebis dacemis Semdeg, braziliis ekonomikaSi wamy-vani kvlav miwaTmoqmedeba iqca, kerZod, Saqris lerwami, bamba, Tambaqo da yava. portugalielebma braziliaSi TavianTi wes-Cveulebebi moi-tanes, rac gansakuTrebiT gamokveTilad qalaqebSi Canda. bra-ziliis oficialur enad portugaliuri iqca, magram male sxva gadmosaxlebulTa gavleniT braziliuri wes-Cveulebebi metropolieli TanamoZmeebis wes-Cveulebebisagan gansxvavdebo-da. portugaliuri enis leqsikuri Semadgenloba Seicvala tu-pi-guaranisa da afrikuli metyvelebis gavleniT. qveyanaSi xan-grZlivi drois ganmavlobaSi upiratesoba hqonda lingua Jenerals. XVIII saukunis dasawyisamde tupis ena ufro iyo gav-rcelebuli, vidre portugaliuri. braziliaSi metisebs uwodeben ara mxolod indielTa da Te-Tri adamianebis STamomavlebs, rogorc es espaneTis amerika-Sia, aramed yvelas, vinc Sereuli qorwinebis Sedegad daibada. 1810 wels Tu metisebi braziliis mTeli mosaxleobis 19%-s Seadgendnen, erTi saukunis Semdeg (1910 wlisaTvis) maTma pro-centulma raodenobam 60-s gadaaWarba. 1822 wlis 7 seqtembers gamocxadda braziliis damoukideb-loba. portugaliam qveynis damoukidebloba mxolod 1825 we-ls cno. 1888 wels monobis gauqmebam, 1889 wels braziliis re-spublikis gamocxadebam da mrewvelobis ganviTarebam brazi-lielTa erovnuli konsolidaciis procesi daaCqara, rac gan-sakuTrebiT XX saukunis 20-40-ian wlebSi gaZlierda. monobis gauqmebam braziliaSi evropel emigrantTa nakadis mkveTri zrda gamoiwvia. 1891 wlidan 1900 wlamde braziliaSi

Page 104: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110044

daaxloebiT 1,1 milioni migranti movida italiidan, portuga-liidan, espaneTidan da sxva qveynebidan. 1900-1930 wlebSi amave qveynebidan migrirebulTa raodenobas 2,5 milioniT gansazR-vraven. gadmosaxlebulTa es nakadi ZiriTadad samxreT-aRmo-savleT da samxreT StatebSi mkvidrdeboda; amaTgan TiTqmis naxevari san-paulus StatSi dasaxlda. mosaxleobis Semadgenloba sxvadasxva raionis mixedviT gansxvavebulia. ase magaliTad, CrdiloeTsa da dasavleT bra-ziliaSi indieli da portugalieli mamakacebisa da indieli qalebis najvari metisebis STamomavlebi Warboben, Crdilo-aR-mosavleTSi afrikuli eTnikuri plasti prevalirebs, samxreT-Si _ evropuli. miuxedavad amisa, braziliis yvela mxareSi na-revi mosaxleoba Warbobs. bevr brazilielSi, romlebic TeT-rebis STamomavlebad Tvlian Tavs, aSkarad SeimCneva monRo-loiduri da negroiduli minarevi. sufTa evropeiduli tipi SedarebiT iSviaTad gvxvdeba. sufTa evropelTa SedarebiT mcirericxovani jgufebi ZiriTadad did qalaqebsa da, ufro metad, samxreTis samrewvelo qalaqebSi cxovroben. portugalielebma braziliaSi Tan moitanes TavianTi wes-Cveulebebi, ena, religia, arqiteqtura. portugaliurma kultu-rulma tradiciebma didi gavlena moaxdina braziliuri mxatv-ruli literaturis, musikis ganviTarebaze, amitom brazi-liuri nacionaluri kultura portugaliuris, indielTa da afrikelTa kulturebis Senadnobia. aswleulebis ganmavloba-Si qveyanaSi mimdinareobda maTi urTierTSeRweva da xarisxob-rivad axali, Tavisi xasiaTiT Sereuli kulturis Camoyali-beba. indielTa da afrikelTa gavlena braziliuri nacionalu-ri kulturis ganviTarebaze Zalian didia. indielebma portugalielebisagan araerTi SromiTi wes-Cveu-leba, axali kulturuli mcenareebi (marcvleuli kulturebi), Sinauri cxovelebi (cxeni), ena, religia SeiTvises. portu-galielebma indielebisagan sacxovrebeli saxlebis mSeneblo-ba, adgilobrivi samiwaTmoqmedo kulturebi, legendebi, cekve-bi, xalxuri rwmena-warmodgenebi gaicnes. soflis meurneobaSi dResac indielTa mravalsaukunovan gamocdilebas iyeneben. braziliur kulinariaSi farTod iyeneben indielTa rece-ptebs. magaliTad, brazilielebs Zalian uyvarT indielTa Tev-zis kerZi _ `mukuemi~, romelsac sousis, maniokis da maisis (simindis) danamatiT amzadeben. evropelebma indielebisagan Se-iswavles yvelanairi dgam-avejis dawvna, magaliTad, hamakebis,

Page 105: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110055

sageblebis. soflis mcxovrebT saxlebis SesasvlelebSi xSi-rad mimagrebuli aqvT gadajvaredinebuli danebi, rac, maTi warmodgeniT,Oavi Zalebisagan dacvis saSualebaa, magram dRes qveynis mosaxleobis ZiriTadma nawilma arc ki icis saidan mo-mdinareobs esa Tu is wes-Cveuleba. gansakuTrebiT es brazili-elTa sulieri kulturis Sesaxeb SeiZleba iTqvas. braziliis zogierT olqSi dResac religiuri sinkretizmia SemorCenili. qristianuli da indielTa warmarTuli rituale-bi xSirad erTmaneTis gverdiT sruldeba. magaliTad SeiZleba qorwineba davasaxeloT. oficialurad jvriswera eklesiaSi formdeba. dResaswaulSi iwveven grZneuls, romelic avi Tva-lisa da avi sulebisagan icavs. literaturaSi isicaa aRniSnu-li, rom Tavdapirveli mniSvnelobiT indielTa arc erTi tra-dicia da wes-Cveuleba araa SemorCenili. brazilielebSi farTod aris gavrcelebuli `indielTa sim-Rerebis cikli~, legendebi, miTebi, cekvebi. Tavisebur cekvaSi `sapateado~ erTmaneTSi gadajaWvulia portugaliuri da indi-elTa tradiciebi. brazilielTa sayvareli gasarTobebia dResa-swaulebi da karnavalebi. karnavalebSi TiTqmis qveynis mTeli mosaxleoba monawileobs. karnavalebsa da xalxur Teatralur warmodgenebSi naTlad aris gamovlenili zangebisa da mula-tebis musikaluri TviTmyofadoba. brazilielebma karnavale-bis mowyoba evropelebisagan iswavles, magram axal pirobebSi is versacnobi gaxda da Seicvala afrikuli warmoSobis siuJe-tebiT, zanguri musikebiT, niRbebiT, instrumentebiT da agreT-ve indielTa warmarTuli kultebis elementebiT. karnavalebze yvelaze popularulia cekva `samba~. `sambas~ ramdenime nairsa-xeoba arsebobs, maT Soris, `samba batata~ da `samba matuto~. am ukanasknelSi asaxulia Saqris lerwmis mosavlis aReba. is wreSi sruldeba da mas Tan gunduri simRera axlavs. `samba matutoSi~ gaqceuli mona-zangebisa da maTi mdevrebis Sebmis dramatuli momentia asaxuli. koloniur periodSi Casaxulma cekvebma dRemde ucvleli saxiT moaRwia. cekvebis gansakuTre-bul jgufs magiuri cekvebi Seadgenen. am mxriv aRsaniSnavia `wylis dedis~ RvTaebisadmi miZRvnili rituali. dResaswau-lis dros _ ianvris pirvel kviras naviT zRvaSi Sesawirs swi-raven, Tan ritualur simRerebs asruleben. Semdeg, RvTaebis TandaswrebiT, wyalSi ganibanebian, saRamoTi ki wylis dedis pativsacemad tradiciul afrikul kostiumebSi gamowyobilebi cekvaven. B A

Page 106: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110066

2.24. argentinelebi argentinelebi argentinis saxelmwifos mkvidrni arian. qvey-nis saxelwodeba momdinareobs laTinuri sityvidan argentum _ `vercxli~. argentinaSi maTi raodenoba 36 milionze metia. isini cxovroben agreTve paragvaiSi, urugvaiSi, CileSi, aSS-sa da meqsikaSi. laparakoben espanuri enis argentinul dialeqt-ze. argentinaSi arian orenovani jgufebic. argentinelebi ka-Tolikeebi arian. samxreT amerikaSi argentina sididiT meore qveyanaa. misi te-ritoriis farTobi 2,8 milion kv. km-s Seadgens. rogorc kli-maturi, ise geografiuli pirobebis mixedviT argentina xuT ZiriTad raionad iyofa. qveyana 22 provinciisa da erTi fede-raluri (dedaqalaqis) okrugisagan Sedgeba. yvelaze metad da-saxlebulia Zveli raionebi, romlebic espanuri kolonizaciis qveS imyofeboda. pampa qveynis farTobis mxolod 22%-s Sead-gens da masSi mosaxleobis daaxloebiT 70% cxovrobs. espanelTa mosvlamde Tanamedrove argentinis teritoria mravali tomiT iyo dasaxlebuli, romlebic sxvadasxva enaze laparakobdnen da sazogadoebrivi ganviTarebis sxvadasxva sa-fexurze idgnen. es tomebi mravalricxovnobiT ar gamoirCeod-nen. Crdilo-dasavleTSi binadrobdnen diagitebi da keCuanele-bi, romlebic ganviTarebis sakmaod maRal safexurze idgnen; eweodnen binadar cxovrebas. icodnen xelosnoba, aSenebdnen xidebs, gzebs, sairigacio nagebobebs, romlebic nawilobriv dResacaa SemorCenili. Crdilo-aRmosavleTSi guaranis eTnosi mkvidrobda, romlebic miwaTmoqmedebas misdevdnen; aRmosav-leTSi, pampaSi, momTabare indielTa tomebi _ garua, kerandi, xeti da puelCe _ binadrobdnen. patagoniaSi dasaxlebuli iyv-nen tuelCe da alakalufebi, romlebic mezobel xalxebTan tyavebiTa da qsovilebiT vaWrobdnen. cecxlovan miwaze onasa da iamanas tomebi binadrobdnen. isini monadireobasa da meTev-zeobas misdevdnen. dReisaTvis argentines 22 provinciidan in-dielebi mxolod 12-Si cxovroben. evropelebi argentinis miwa-ze pirvelad 1516 wels movidnen. es iyo eqspedicia de soli-sis meTaurobiT. is da misi Tanamgzavrebi indielebma mokles. 1526 wels aq movida sebastian kabiti, romelic espaneTSi dab-runda. 1536 wels im safrTxis gamo, rom portugalielebi axal miwebs daipyrobdnen, karlos V-em pedro de mendesi la-pla-tos napirebze espaneTis xelisuflebis gansamtkiceblad gaag-zavna. pedro de mendesi axali miwis adelantadod (guberna-

Page 107: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110077

torad) dainiSna. 1536 wels mendesim buenos-airesis simagre da-aarsa, magram mas indielebi araerTgzis daesxnen Tavs da 1541 wels daangries kidec. asunsonas raionSi ki, saidanac espa-nelTa kolonizacia mimdinareobda, SedarebiT mSvidi indiele-bi cxovrobdnen. 1580 wels buenos-airesi aRadgines. argentinis dasaxleba xdeboda perudanac da Ciledanac. Ciledan gadmosu-lebma ramdenime qalaqi daaarses. XVI saukunis dasasrulisa-Tvis argentinis teritoriaze espanuri kolonizaciis ori cen-tri arsebobda: erTi pampoSi, buenos-airesisa da santa-fes ir-gvliv da meore _ andebis mTiswineTSi. qveynis danarCeni nawi-li indielebiT iyo dasaxlebuli. kolonia SedarebiT nela vi-Tardeboda, radgan is espaneTidan imigrantebis mcire raode-nobas izidavda. aq Zvirfasi liTonebis sabadoebi ar iyo. 1766 wels Camoyalibda la-platas vice-samefo, romlis deda-qalaqi buenos-airesi iyo. perus vice-samefodan axal administ-raciul erTeulSi Sevida Tanamedrove argentina, bolivia, pa-ragvai da urugvai. argentinaSi (da urugvaiSic) indielebi an gaanadgures, an espanelTa dasaxlebebis farglebs gareT gan-devnes. XIX saukunis dasawyisSi is damoukidebel saxelmwifo-ebad daiSala: paragvai, urugvai da argentina boliviasTan er-Tad (bolivia argentinas 1811 w. gamoeyo). 1816 w. 9 ivliss tu-kumanaSi nacionalurma kongresma `laplatis gaerTianebuli provinciebis~ saxelmwifos damoukidebloba gamoacxada. 1826 wels is argentinis federaciul respublikad gardaiqmna. koloniur periodSi argentinaSi wamyvani mesaqonleoba iyo da ara miwaTmoqmedeba. sagareo vaWrobis ZiriTadi sagani saqo-nlis tyavebiT vaWroba iyo. tyavebis ZiriTadi mimwodeblebi iyvnen gauCoebi _ espaneli mamakacebisa da indieli qalebis STamomavlebi, magram XIX saukuneSi miwaTmoqmedebis ganviTare-bam argentinis ekonomikis struqtura sabolood Secvala da gauCom Tavisi adgili evropel emigrantebs dauTmo. XIX sa-ukunis meore naxevarSi argentinaSi imigraciam farTo masSta-bebi miiRo. imigrantTa did nawils dasawyisSi italieli da espaneli glexi-mojamagireebi da gakotrebuli wvrili mesa-kuTreebi warmoadgendnen. 70-iani wlebis bolosa da 80-ian wlebSi mendosisaken rkinigzis gayvanam aq Camosuli frangebi-sa da italielebis (CrdiloeT italielebis) nakadis gazrda gamoiwvia. espanelebi da italielebi ucxoelebis 80%-s Sead-gendnen. garda amisa, aq dasaxldnen frangebi, ruseTis im-periidan _ ebraelebi, litvelebi, ukrainelebi. imigrantebi,

Page 108: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110088

Cveulebriv, jgufebad miemgzavrebodnen. isini saxldebodnen adgilobriv da mosul mosaxleobas Soris da xSirad sxva eT-nosebis warmomadgenlebze qorwindebodnen. am TvalsazrisiT gamonakliss warmoadgendnen germanelebi, danielebi, holandi-elebi da ebraelebi, romlebic calke koloniebad cxovrobd-nen. adgilobriv mosaxleobas aseve ar ereodnen ingliselebi. argentinis espanuri kolonizacia sami mimarTulebiT mimdi-nareobda: Crdilo-dasavleTidan (boliviidan, perudan), dasav-leTidan (Ciledan) da okeaniis mxridan. XVIII saukunis Sua xa-nebSi qveyanaSi daaxloebiT 400 aTasi kaci cxovrobda. 1800 wels, damoukideblobis mopovebis dros _ sul 500 aTasi. es-panelTa kolonizaciis periodSi argentinis teritoriaze uc-xoelTa Sesvla Zalian gaZnelebuli iyo. damoukideblobis mo-povebis Semdeg mcired dasaxlebuli qveynis imigrantebiT da-saxleba argentinis yvela mTavrobis umTavresi sazrunavi iyo. erT-erTi prezidentis sayvareli fraza aseTi iyo: `marTva _ niSnavs dasaxlebas~. XIX saukunis dasawyisSi argentinaSi 600 aTasi mcxovrebi iyo. 1869 wlis pirveli aRweriT mosaxleoba 1 milion 877 aTa-samde gaizarda, Tanac am droisaTvis ucxoelebi mTeli mosax-leobis 11%-s Seadgendnen. meore aRweris dros (1895 w.) mosax-leobis saerTo raodenoba 7 milion 885 aTas kacs Seadgenda da ucxoelTa raodenobis procentuli maCvenebeli 30% iyo. 1940 wlis dasawyisSi ucxoelebi 19%-s Seadgendnen. ucxoelTa raodenobis kleba gamowveuli iyo imiT, rom argentinaSi da-badebuli adamiani ukve mis moqalaqed iTvleboda. imigrantTa statistikuri aRricxva 1857 wlidan daiwyo. am droidan moyolebuli 1980 wlamde qveyanaSi 6 milionze meti imigranti movida, Tumca reemigraciac xdeboda. yovel SemTxve-vaSi, aq Camosul ucxoelTagan naxevari mainc dasaxlda argen-tinaSi. reemigrantTa Soris umetesoba soflis meurneobaSi dasaqmebuli sezonuri muSa iyo, ZiriTadad italielebi, rom-lebsac "mercxlebs" uwodebdnen. Tanamedrove argentinelebi ZiriTadad im evropelTa STamo-mavlebi arian, romlebic aq XIX_XX saukuneebSi emigrirdnen. indielTa keCuas tomi mxolod Crdilo-dasavleTis ganapira maRalmTian raionebSi mosaxleobs. indieli mosaxleoba Senar-Cunebulia Cakos tyeebSic. centralur da samxreT olqebSi in-dielebi TiTqmis mTlianad gaanadgures. 1869 wlis aRweriT

Page 109: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

110099

argentinaSi 93.138 indieli iyo, 1914 wels _ 38.425. 1947 wlis monacemebiT namdvili indieli iyo 130 aTasi kaci. amrigad, argentinelTa eTnosi Camoyalibda XVI saukuneSi, espanelTa dapyrobebis Semdeg, sxvadasxva enaze molaparake xa-lxisagan. argentinaSi espanelTa kolonizacia ZiriTadad Ci-les, perusa da paragvais teritoriebidan mimdinareobda. eseni ZiriTadad metisebi iyvnen. Semdgom koloniis mosaxleobis zrdaSi upiratesad espanelebi, kreolebi (argentinaSi dabade-bul espanelTaASTamomavlebi), metisebi, zangebi da mulatebi monawileobdnen. argentinelTa erTiani TviTSegnebis formire-ba 1810-1830 wlebSi damoukideblobisaTvis brZolam ganapiroba. argentinelTa Semdgom ganviTarebaze didi gavlena moaxdina XIX saukunis ukanasknel mesamedsa da XX saukunis dasawyisSi evropelTa masobrivma emigraciam. mniSvnelovnad gaizarda ar-gentinis mosaxleoba _ 1,9 milionidan (1869 wlis monacemebi) 7,9 milionamde (1914 wlis monacemebi). 1941 wels evropidan mo-sulebi mosaxleobis 30%-s Seadgendnen. imigrantTa 85% mosu-li iyo romanulenovani qveynebidan, ZiriTadad italiidan da espaneTidan. imigrantebma da maTma STamomavlebma SeiTvises argentinelTa ena, wes-Cveulebebi da kultura. argentina la-Tinuri amerikis yvelaze `TeTri~ qveyanaa (urugvaisTan erTad). aq metisebi da indielebi mosaxleobis mxolod 2%-s Seadgenen. qveyanaSi saerTod ar arian zangebi. mecnierebi xSirad aR-niSnaven, rom argentinuli eTnosi erTaderTi eTnosia laTi-nur amerikaSi, romelSic evropis TiTqmis yvela xalxis war-momadgenelia Sesuli. espanelebis, italielebis da frangebis garda eseni arian: belgielebi, germanelebi, Sveicarielebi, polonelebi, samxreT slavebi, Cexebi, rusebi, ebraelebi. sxva-dasxva qveynebidan gadmosaxlebulebs Tan maTTvis damaxasia-Tebeli SromiTi Cvevebi da tradiciebi mohqonda: frangebi da italielebi meRvineobas misdevdnen, ingliselebi _ mecxvare-obas. argentinelTa espanur enaSi italiuri, franguli da ing-lisuri enebidan bevri nasesxobac gaCnda. meore msoflio omisa da mis momdevno wlebSi industriu-lma aRmavlobam sasoflo zonidan qalaqebSi, gansakuTrebiT buenos-airesSi, sadac qveynis mosaxleobis 1/3 cxovrobs, arge-ntinelTa masobrivi migracia gamoiwvia. Rrma provinciebidan Sida migraciul procesebs `kabesitas negrasebsa~ (provin-cielTa metsaxeli) da `porteniosebs~ (dedaqalaqis mkvidrebs) Soris mkveTri kulturuli gansxvavebulobis waSla mohyva.

Page 110: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111100

mxolod 1980-iani wlebidan daiwyo argentinelTa ukuqceva de-daqalaqidan sxva qalaqebSi. ukanasknel aTwleulebis eTnoso-cialur procesebze gansakuTrebuli zemoqmedeba hqonda mezo-beli qveynebidan migraciebs. argentinis provinciebidan mosu-lebTan erTad, swored mezobeli qveynebidan migrirebulebi Seadgenen buenos-airesis RaribTa kvartlebis ZiriTad mosax-leobas. argentinaSi kulturis lokaluri variantebi Sida provinci-ebSi mcxovreb indielebsa da metiss mosaxleobaSia Semonaxu-li. am TvalsazrisiT argentinaSi ramdenime eTnografiul olqs gamoyofen: Crdilo-dasavleTi, Crdilo-aRmosavleTi da samxreTi, sadac indielTa enebia SemorCenili. gansakuTrebiT xelosnobis tradiciuli dargebia aRsaniSnavi (keramika, daw-nuli CanTebi, kalaTebi). gauCos saqmianobasTanaa dakavSirebu-li tyavis damuSaveba, danebis, culebis, xanjlebis, saTuTune-ebis warmoeba. argentinis ekonomika eqsportzea orientirebu-li. XIX sukunis ukanasknel meoTxedsa da XX sukunis dasawyi-sSi msoflio bazrisaTvis didi raodenobis sasoflo-sameur-neo saqoneli iwarmoeboda; gahqondaT xorci, marcvleuli, ma-tyli. pirveli msoflio omis dasawyisSi saqonlis xorcis eq-sportiT argentinas msoflioSi pirveli adgili ekava. mdidaria argentinelTa, gansakuTrebiT, gauCos folklori. SemorCenilia tradiciuli kostiumis elementebic. argentine-lTaTvis damaxasiaTebelia agreTve tradiciuli musikaluri festivalebi, karnavalebi. cekvebi da simRerebi argentinelTa sayvareli saxalxo gasarTobi saSualebebia. gansakuTrebiT popularuli iyo tango. xalxSi farTodaa gavrcelebuli jgu-furi cekvebi. `gato~ da `paloma~ swraf, energiul da cocxal tempSi, xolo cnobili nacionaluri `perikani~ musikisa da simReris TanxlebiT sruldeba. indielTa TemebSi ki Semor-Cenilia jgufuri da ritualuri cekvebi.PargentinelTa musi-kaluri xelovneba ZiriTadad italiuri musikis gavleniT Ca-moyalibda. argentinaSi XX saukuneSic bevrni iyvnen moxe-tiale momRerali-poetebi. argentinelebi arian msoflioSi cnobili mwerlebi: x.l. borxesi (1889-1990) da x. kortasari (1914-1984).

2.25. Cilelebi Cilelebis (TviTsaxelwodeba Cilenos) qveyana mkveTri kon-trastebiT gamoirCeva. is CrdiloeTidan samxreTisaken viwro

Page 111: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111111

zoladaa gadaWimuli 4.270 kilometrze, maSin, rodesac sigane wynar okeanesa da kordilierebis mTaTa sistemas Soris 276 kilometrs Seadgens. qveyanas saxelwodeba espanelma konkista-dorebma misces _ espanurad Cile `cxare mwvane wiwakas~ niSnavs, romelic adgilobriv indielebs mohyavdaT. CilelTa saerTo raodenoba 14,8 milioni kacia (1957 w. _ 7 milion 121 aTasi). Cilelebi cxovroben mezobel argentinasa (200 aTasi) da amerikis sxva qveynebSi, agreTve evropasa da av-straliaSi. Cilelebi laparakoben espanuri enis adgilobriv variantze. CilelTa espanur enas rigi Taviseburebebi axasia-Tebs rogorc leqsikis, ise fonetikis, morfologiis da sin-taqsis TvalsazrisiT. Ciles espanuri enis Taviseburebebi gan-pirobebulia adgilobrivi enebis, gansakuTrebiT, mapuCesa da keCuas zemoqmedebiT. Cilelebi kaTolikeebi arian. protestan-tebs Soris ormocdaaTianelebi Warboben. mTeli mosaxleobis 90% centralur CileSia Tavmoyrili. Cile 25 provinciisagan Sedgeba. provinciebi iyofa departamentebad. CileSi espanelebis mosvlamde indielTa sxvadasxva tomebi cxovrobdnen. espanelebi Ciles teritoriis dapyrobas pirve-lad 1535 wels Seecadnen perudan, magram male, 1539 wels, espa-nelebma qveynis CrdiloeT raionebSi, sadac inkebis mier dapy-robili mosaxleoba cxovrobda, advilad daamyares TavianTi xelisufleba. magram Ciles centralur raionSi, romelic ara-ukanebiT iyo dasaxlebuli, isini did winaaRmdegobas waawyd-nen. gaafTrebuli brZolebi araukanebTan TiTqmis 300 wels gr-Zeldeboda. erTi espaneli gubernatoris TqmiT, araukaniis da-pyroba espaneTs imdeni daujda (fuli da xalxi), ramdenic mTeli axali samyaros damorCileba da dapyroba. espanelTa mier agebul simagreebsa da qalaqebs indielebi angrevdnen. Sua Ciles samxreTi nawili XIX saukunis bolomde indielTa miwad rCeboda. Cile damoukidebel saxelmwifod 1818 wlis 1 ianvars gamoc-xadda. 1879-1883 wlebSi Cile perusa da boliviasTan omSi iyo Cabmuli. am omis Sedegad Cilem rogorc erT, ise meore mo-winaaRmdeges teritoriebi daaTmobina: antofagasta _ bolivi-as, tapanaka _ perus. CilelTa materialuri kultura espanuri materialuri kul-turisa da adgilobrivi mosaxleobis kulturebis Serwymis Sedegadaa Camoyalibebuli. Cileli xalxis kulturaSi, peru-elTa da bolivielTa kulturebisagan gansxvavebiT, espanuri

Page 112: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111122

sawyisebi ufro metadaa warmodgenili, rasac indielTa Seda-rebiT mcirericxovnobiT da maTi matrialuri da sulieri ku-lturis SedarebiT dabali doniT xsnian, keCuasa da aimaras xalxebTan SedarebiT, romlebic perusa da boliviis terito-riebze mkvidrobdnen. mnaxvels espaneTs axsenebs koloniuri epoqis Senoba-nagebobebi: sacxovrebeli saxlebi da eklesiebi. soflis saxlebi sxvadasxva geografiuli raionebis mixedviT erTmaneTisagan gansxvavdeba qvisa da aguris saxlebiT dawye-buli da xisa da mownuli saxlebiT damTavrebuli. CileSi Zalian popularulia simRerebi da cekvebi, gansakuT-rebiT cekva _ kuka. igive SeiZleba iTqvas dekoratiuli xal-xuri Semoqmedebis Sesaxeb (keramika, xis nakeTobebi, sabnebi, xaliCebi, liTonis morTulobani). sainteresoa cxovelTa gamo-saxulebiani keramikuli nawarmi, xisagan gakeTebuli saTamaSo-ebi.…… Cileli xalxi anTropologiuri TvalsazrisiT erTgvarova-nia. CilelTa umetesoba metisia. TeTri mosaxleoba 20%-s Se-adgens, indielebi _ 4-5%-s. XVIII s-is dasasrulsa da XIX sau-kunis dasawyisSi CileSi emigrirdnen baskebi da frangebi, rom-lebic TandaTan Cilelebs Seerivnen. `axali naciis guli~ iyo centraluri Cile. ZiriTadad aq Camoyalibda is mosaxleoba, romelmac axali xalxis birTvi Seadgina. 1843 wels espanure-novani mosaxleobis raodenoba daaxloebiT 1 milion 500 aTasi kaciT ganisazRvreboda. indielTa zemoT dasaxelebuli mcire raodenoba ki maTma ganadgurebam gamoiwvia. indielebTan Seja-xebisas espanelebi mamakacebs klavdnen, qalebs ki meZavebad aq-cevdnen. aseTi urTierTobis Sedegi metisi mosaxleobis gam-ravleba iyo. metisebis mniSvnelovani nawili Tavisi cxovrebis wesiTa da eniT axlos idga indielebTan. CileSi, ZiriTadad CrdiloeTSi, religiuri dResaswaulebis aRniSvnisas qristianuli tradiciebi mWidrodaa gadajaWvuli indielTa religiur rwmena-warmodgenebTan. gansakuTrebiT po-pularuli iyo dResaswauli andakoloSi, romelSic uSualod 2 aTasi kaci monawileobda. monawile mocekvaveebi ramdenime jgufad iyofodnen, romelTaganac yvelas Tavisi, sxvebisagan gansxvavebuli kostiumi hqonda. msgavsi dResaswaulebi sxva raionebSic arsebobda. XX saukuneSi msoflio aRiarebda moipoves poetebma, nobe-lis premiis laureatebma gabriel mistralma (1888-1957) da pa-blo nerudam (1904-1973). sxvaTa Soris, pablo nerudas nobelis

Page 113: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111133

premiis miRebamde (1971 weli) bevrad adre, 1950 wels miRebuli hqonda leninuri premia mSvidobis dargSi. Ciles dedaqalaqi santiago 1541 welsaa daarsebuli. is wmi-nda iakobis (espanurad iago igive iakobia) qalaqs niSnavs. Tavdapirvelad santiago general-gubernatoris rezidencia iyo, 1918 wlidan _ dedaqalaqi. qalaqSi 4,5 milioni kaci cxov-robs; is Zalian Tvalwarmtacia da mas `parizis umcros Zmas~ uwodeben.

2.26. paragvaelebi paragvaelebi (TviTsaxelwodeba paraguaios) samxreT amerikis centralur nawilSi mdebare paragvais saxelmwifoSi mkvid-roben. paragvais saxelwodeba momdinareobs paiguas tomis sa-xelwodebidan, romelsac dRevandeli paragvais teritoriis mniSvnelovani nawili ekava. paragvaelebi cxovroben agreTve argentinasa da braziliaSi. maTi saerTo raodenoba 5 milion 300 aTasi kacia (1957 wlis monacemebiT _ 1 milion 638 aTasi mcxovrebi). paragvaiSi dRes espanurTan erTad meore saxelmwi-fo enad guaranis enaa gamocxadebuli, romelic tupi-guaranis enaTa ojaxSi Sedis. guaranis enaze mosaxleobis 90%-ze meti laparakobs. guaranis ena espanuris did gavlenas ganicdis (daaxloebiT 30-40% espanuridan nasesxobebia). guaranis ena tomTaSorisi urTierTobis funqciasac asrulebs. masze ibeW-deba literatura, gamodis gazeTebi (orenovani), arsebobs ra-diogadacemebi, guarani aucilebeli sagania dawyebiT skoleb-Si. guaranis enis damwerloba dafuZnebulia laTinur anbanze. guaranis enaze pirveli teqstebi 1607 wels daibeWda. dRes bev-ri poeti, mwerali, dramaturgi nawarmoebebs am enaze qmnis. pa-ragvaiSi espanuri ena mosaxleobis mxolod 50%-ma icis. parag-vaelebi kaTolikeebi arian. paragvaeli eris birTvs Seadgenen indiel-guaranisa da espa-nelTa qorwinebis Sedegad dabadebulTa STamomavalni, mcire raodenobiT _ zangebi. paragvaeli eris Camoyalibeba espanel kolonizatorebTan brZolisas mimdinareobda. 1811 wlidan pa-ragvai damoukidebeli saxelmwifoa. 1864-1870 wlebSi argenti-nasTan, braziliasTan da urugvaisTan omSi paragvaelebma Ta-vianTi teritoriis naxevari da TiTqmis mTeli mamrobiTi sqe-sis mosaxleoba dakarges (am dros gawyda mosaxleobis 75%).

Page 114: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111144

1870 wlidan paragvaiSi espaneTidan, germaniidan da sxva qveyne-bidan bevri imigranti gadmosaxlda. paragvais teritoriaze espanelebi pirvelad 1527 wels movi-dnen. Tavdapirvelad paragvais dapyroba da kolonizacia mxo-lod misi aRmosavleTi nawiliT SemoisazRvreboda. guaranis indielTa winaaRmdegoba mxolod mravalricxovani Sejaxebebi-sa da indielTa masobrivi ganadgurebis Semdeg daZlies. dasav-leT paragvais (Cako) indielebs espanelebi pirvelad 1537 wels Sexvdnen. 1617 w. paragvai limis (perus) vice-samefos nawilad gamocxadda. 1774 wels is limidan gamoyofil la-platas vice-samefoSi Seiyvanes. qveynis samxreTSi ki iezuitebis ordenma daaarsa e.w. `qristianuli respublika~. faqtobrivad es iyo Teokratiuli monaTmflobeluri qveyana, romelmac saukunena-xevarze metxans (XVI saukunis bolodan 1768 wlamde) iarseba. am periodSi iezuitebma guaranis indielTa TviTmyofad kul-turas TiTqmis bolo mouRes da guaranis tomic ganadgurebis piras miiyvanes. 1767 wels iezuitebi espaneTidan amerikaSi ga-rekes da `qristianulma respublikam~ arseboba Sewyvita. 1810 wels paragvai laplatas gamoeyo. 1811 wels paragvais damou-kidebloba gamocxadda. Tanamedrove paragvaelebi ZiriTadad guaranebi arian, rome-lTa Sorisac dampyroblebi da maTi STamomavlebic gaiTqvif-nen. paragvaiSi, iseve rogorc laTinuri amerikis sxva qveynebSi, gabatonebulia kaTolikuri religia. yvela soflisa da qala-qis centralur moedanze agebulia kaTolikuri eklesia. para-gvais skolebSi religia aucilebeli sagania. amasTanave, sof-lis mosaxleobaSi didia rwmena guaranis panTeonis sxvadasxva miTiur arsebaTa sulebis Sesaxeb. guaranelTa rwmeniT RvTae-baTa panTeonis saTaveSi dgas RvTaeba tupani, romelic samya-ros ganasaxierebs. is adamianebs araviTar yuradRebas ar aq-cevs. tupas eqvemdebareba mze, mTvare da ca. kuarasi-iara, ro-melic dedamiwaze sicocxles qmnis, mzes asaxierebs. RvTaeba iaguara ki, romelsac adamianis saxe da xuTi Tvali aqvs, dros marTavs. iaguara cxovrebis drosac awesebs. xalxis rwmeniT, dadgeba dro, rodesac iaguara Ramis Tvalebs saer-Tod aRar gaaxels, dedamiwaze yovelTvis dRe iqneba da aRa-rasodes aravin mokvdeba. paragvaiSi dRemde arsebobs bavSvebis daniSvnis Cveuleba, ma-gram, miuxedavad amisa, gogonebi ToTxmet wlamde mamis saxl-

Page 115: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111155

Si rCebian. guaranebi miiCneven, rom gardacvlili cdilobs daubrundes adrindel cxovrebas. micvalebulebs bargi-barxa-niT, xabak-xubakiT marxaven miwaSi. zogierTi tomi micvale-buls pirdapir qoxSi marxavs, romelsac maSinve toveben. paragvaiSi ganviTarebulia mesaqonleoba, miwaTmoqmedeba (Zi-riTadi sasaqonlo kulturaa bamba), tyis meurneoba. paragvae-lTa didi nawili soflebSi cxovrobs. TiToeuli sofeli da-axloebiT 100 _ 130 komlisagan Sedgeba. paragvaelebSi Zalian popularulia simindisagan damzadebuli saWmelebi (Rvezeli, simindis fafa). paragvaelTa kulturis formirebaze indielma guaranebma moaxdines gavlena. espanelTa mosvlamde es xalxi ar cnobda arc borbals, arc saxvnels, arc Sinaur cxovelebis gamwev Za-lad gamoyeneba icodnen; ar icnobdnen liTons, magram isini iaraRs xisa da Zvlisagan didi ostatobiT amzadebdnen. Zalian popularulia Tixis nakeTobani. tradiciulia dawnuli CanTe-bi, kalaTebi Savi geometriuli moxatulobiT. cnobilia parag-vauli maqmanic. paragvaelTa kvebis racionSi, iseve rogorc sukuneebis win, didi adgili ukavia siminds. misgan iReben alkoholur sasmel-sac CiCi. am sasmels, indielTa rwmeniT, magiuri Zala gaaCnia da is mtris damarcxebaSic exmareboda maT. indiel guaranebSi ganviTarebuli iyo musikaluri kultura. SemorCenilia samxedro da sawesCveulebo cekvebi. kreolTa xa-lxur musikaSi ki evropuli musikaluri tradiciebi Warbobs.

2.27. urugvaelebi urugvaelebi (TviTsaxelwodeba uruguaios) samxreT amerikis yvelaze patara saxelmwifoSi _ urugvaiSi cxovroben. saxelm-wifom saxelwodeba mdinare urugvaidan miiRo, romelic dasav-leTiT argentinisagan gamoyofs. urugvai esazRvreba argenti-nasa da brazilias. samxreTidan akravs atlantis okeane. urug-vaelTa saerTo raodenoba 3,2 milioni kacia. isini espanuri enis adgilobriv variantze laparakoben. urugvaelTa espanuri metyveleba argentinelTa espanuri enis analogiuria (urugva-elTa da argentinelTa mWidro kavSiri kulturis sferoeb-Sic mJRavndeba. maT imdenad saerTo istoriulad Camo-yalibebuli kulturuli da yofiTi tradiciebi aqvT, rom ur-ugvaulsa da argentinul kulturasa da yofas Soris sazRv-

Page 116: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111166

ris gavleba praqtikulad SeuZlebelia). urugvaelebi kaToli-keebi arian; gvxvdebian protestanti-valdensebic. urugvaelTa eTnikur birTvs Seadgenen espaneli kolonistebis (XVI-XVIII ss.) STamomavalni da mogvianebiT (XIX s-is Sua xanebi _ XX s-is pirveli mesamedi) dasavleT evropidan gadmosaxlebulebi (espanelebi, italielebi, frangebi da sxv.). urugvaiSi mcire raodenobiTaa adgilobrivi mosaxleoba (indieli Carua da sxv.). isini TiTqmis mTlianad gaanadgures. indielTa mxolod mcire nawili Seeria espanelebs. umniSvnelo raodenobis meti-si mosaxleoba Tavmoyrilia argentinisa da braziliis mosaz-Rvre raionebSi. zangma monebma, romlebic XIX saukuneSi Semo-iyvanes aq, umniSvnelo roli iTamaSes urugvaelTa eTnosis formirebaSi. espanelTa kolonizaciamde urugvais teritoria indielTa tomebiT iyo dasaxlebuli. espaneli konkistadorebi aq XVI sa-ukuneSi gamoCndnen da is vrcel koloniur imperiaSi Sevida. magram, imis gamo, rom qveyana espanuri da portugaliuri ko-loniuri samflobeloebis sazRvarze mdebareobda, espaneli da portugalieli kolonistebi mas erTmaneTs edavebodnen. 1726 wels espanelebma safuZveli Cauyares qalaq montevideos (erT-erTi versiiT magelanis mezRvaurma xomaldidan miwis da-naxvisTanave SesZaxa: “Monte vide eu!” _ `vxedav mTas~ (1828 wli-dan Mmontevideo urugvais dedaqalaqia). urugvais teritorii-saTvis brZola espanelTa gamarjvebiT damTavrda. 1750 wels aRmosavleT sanapiroze espanelebi sabolood damkvidrdnen. 1776 wels urugvais teritoria espaneTis vice-samefos rio-de-la-platas SemadgenlobaSi Sevida, 1778 wels ki montevide-om Tavisufali vaWrobis ufleba miiRo, rasac ekonomikuri ga-nviTarebisaTvis didi mniSvneloba hqonda ara mxolod qalaqi-saTvis, aramed mTlianad qveynisaTvis. 1806 wels montevideos okupacia ingliselebma moaxdines, magram male maT qalaqi daa-tovebines. XIX saukuneSi erovnul-ganmaTavisuflebeli brZola gaCaR-da. 1811 wels ganmaTavisuflebelma armiam, romelsac artigasi xelmZRvanelobda, espanelTa jarze gamarjveba moipova, magram brZola damoukideblobisaTvis kidev didxans gagrZelda. ur-ugvaisaTvis brZolam argentinasa da brazilias Soris samxed-ro Setakebac ki gamoiwvia. ramdenime xniT urugvais teritoria portugaliis jars hqonda okupirebuli da is braziliis Sema-dgenlobaSic Sedioda. 1828 wels argentinam da braziliam Se-

Page 117: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111177

Tanxmebas moaweres xeli, riTac orive qveyanam urugvais teri-toriaze uari Tqva. am SeTanxmebis Sedegad Camoyalibda urug-vais damoukidebeli saxelmwifo. XIX saukunis meore naxevris urugvaisaTvis samoqalaqo dapi-rispireba iyo damaxasiaTebeli. xelisuflebisaTvis erTmaneTs ori politikuri partia ebrZoda _ `kolorado~ (wiTlebi) da `blanko~ (TeTrebi). samoqalaqo omis dros urugvaiaSi argen-tinis jaric SeiWra. aT welze metxans mimdinare omSi safran-geTi da didi britaneTic monawileobda. XVIII saukunis bolomde urugvai la-platas espanuri vice-sa-mefos SemadgenlobaSi Sedioda. 1828 wels urugvai damoukide-bel saxelmwifod gamocxadda. urugvais dasaxleba Tavdapir-velad nela mimdinareobda. mxolod damoukideblobis gamocxa-debis Semdeg daiZra imigrantTa nakadi evropidan. 1800 wels qveyanaSi 50 aTasi mcxovrebi iyo, 1830 wels _ 70 aTasi, 1860 wels _ 224 aTasi, 1900 wels _ erTi milioni. gadmosaxlebul-Ta ZiriTad masas italielebi, espanelebi da agreTve frangebi Seadgendnen. mosulTa ZiriTadi nawili sanapiroze dasaxlda. urugvaiSi aris slavTa (rusebi, ukrainelebi, Cexebi, bulgare-lebi, polonelebi) patara kolonia (daaxloebiT 30 aTasi ka-ci). urugvai, argentinasTan erTad, samxreT amerikis yvelaze `TeTr~ qveynad miiCneva. aq indielTa da metisTa raodenoba mxolod 10%-is farglebSia. urugvaelTa naciis birTvs espaneli kolonistebis STamomav-lebi _ kreolebi Seadgenen. Tanamedrove mosaxleobis 90%-ze meti urugvaelebi arian. qveynis CrdiloeTSi metisebis umniSv-nelo raodenoba cxovrobs. calkeul raionebSi XIX sukunis dasawyisSi afrikidan Semoyvanili monebis STamomavali zange-bi da mulatebic mkvidroben. urugvaiSi soflis mosaxleoba mcirea. qalaqebSi qveynis mo-saxleobis 80% mkvidrobs. urugvais ekonomikis safuZvels soflis meurneoba warmoad-gens. wamyvani dargi _ mecxoveleoba eqsportzea orientirebu-li. samiwaTmoqmedo kulturebidan mohyavT xorbali, simindi, Svria, qeri. urugvaelTa kulturis safuZveli kreoluria. indielTa fo-lkloridan faqtobrivad aRaraferi araa SemorCenili. iseve, rogorc laTinuri amerikis sxva xalxebSi, urugvaelebSic Za-lian popularulia karnavalebi. dResaswaulebis dros gauCoe-bi cxenosnobis demonstrirebas axdenen. TviTmyofadi folkl-

Page 118: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111188

oris safuZvelia xalxuri simRerebi, baladebi, cekvebi gita-ris akompanementiT.

2.28. gvianelebi gvianelebiT dasaxlebulia safrangeTis gviana. gvianas aRma-srulebel xelisuflebas _ prefeqts niSnavs safrangeTis xe-lisufleba. samxreT amerikis Crdilo-aRmosavleTiT mdebare gvianis saxelmwifoSi moqmedebs safrangeTis konstitucia. gvi-anelTa raodenoba erTi monacemebiT 128 aTasi kacia, meoreTi _ 157 aTasi. gvianas mosaxleoba ZiriTadad zangebisa da mula-tebisagan Sedgeba. laparakoben gvianur kreolur enaze (rome-lic Seqmnilia frangulis safuZvelze). gavrcelebulia agre-Tve espanuri da inglisuri enebi. oficialuri enaa franguli. gvianelebi kaTolikeebi arian. maTi formireba ZiriTadad XVII-XIX saukuneebSi ori komponentis Serevis Sedegad moxda. eseni arian afrikeli monebis STamomavlebi da evropis qveynebidan (ZiriTadad safrangeTidan) XIX saukuneSi gadmosaxlebulebi. gvianelebis eTnikuri konsolidaciis procesSi gaZlierda in-dielebisa da "tyis zangebis" asimilacia. gvianis teritoria 1499 wels q. kolumbma aRmoaCina. pirveli frangi kolonistebi aq 1604 wels dasaxldnen. XVII-XVIII sau-kuneebSi gvianis xelSi Cagdebas araerTxel Seecadnen holan-dielebi da ingliselebi. safrangeTis xelisufleba qveyanaSi sabolood 1817 wels ganmtkicda. 1852 wlidan 1946 wlamde gvia-na katorRis adgils warmoadgenda. safrangeTis gansakuTre-biT saSiS damnaSaveebs tropikul tyeebSi asaxlebdnen. metro-polia gvianaSi politikurad arasaimedo pirebsac miuCenda xo-lme adgils (1848 wlis revoluciis monawileebi da 1871 wlis parizis komunis damarcxebuli komunarebi). 1852 wlidan 1939 wlamde safrangeTidan aq sul 70 aTasi patimari iqna Seyvani-li. gvianis teritoriaze ganTavsebulia safrangeTis saraketo-kosmosuri centri `kuru~. adamianTa mier gvianis teritoriis mxolod 6%-ia aTvisebu-li. esaa ZiriTadad sanapiro zoli. 90% tropikul tyeebs uka-via. adgilobrivi mosaxleoba _ indielebi mcire raodenobiTRa arian SemorCenilni. tropikul tyeebSi mcxovrebi vaianas tomi sul 900 kacisagan Sedgeba. maTi ZiriTadi saqmianobaa nadiro-ba, meTevzeoba da primitiuli soflis meurneoba. galibas to-

Page 119: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

111199

mi mxolod or patara sofelSi mkvidrobs da mtkiced icaven Zvel wes-Cveulebebs. safrangeTis gvianis mosaxleobis Ziri-Tad nawils 1652-1848 wlebSi plantaciebSi samuSaod Semoyvani-li zangebis STamomavlebi warmoadgenen, agreTve _ kreolebi, metisebi da evropelebi (ZiriTadad frangebi). 1977 wels safra-ngeTis xelisuflebam gvianis sofel kakaoSi 700 laoseli, eT-nikuri xmongi daasaxla. oci wlis Semdeg laoselebma is pa-tara ayvavebul qalaqad gadaaqcies. Sromismoyvare xmongebs qveyanaSi bostneulisa da xilis 90% mohyavT.

2.29. surinamelebi surinamelebi samxreT amerikis Crdilo-aRmosavleTSi mdeba-re surinamis saxelmwifoSi mkvidroben. is yofili niderlan-debis gvianaa. qveyanam surinamis saxelwodeba mdinarisagan mi-iRo. surinamelebi ZiriTadad or eTnikur jgufad iyofian: su-rinameli-kreolebi da surinameli-indopakistanelebi. surina-mel kreolTa raodenoba 449 aTasia. 90 aTasi surinameli ho-landiaSi cxovrobs. laparakoben surinamul-kreolur enaze (Camoyalibda holandiuridan, portugaliuridan da sxva enebi-dan nasesxobebiT inglisuri enis safuZvelze). gavrcelebulia agreTve holandiuri ena. surinamelTa umetesoba protestantia (Warboben "moravieli Zmebi"). indoeTidan migrirebulTa STamo-mavlebi induistebi arian, indonezielebi _ ZiriTadad musli-mebi. `tyis zangebi~ da indielebi, miuxedavad imisa, rom didi xania kaTolikobas arian naziarebi, warmarTul rwmena-warmod-genebs inarCuneben. evropelTa mosvlamde surinamSi ramdenime adgilobrivi to-mi mkvidrobda. surinamis zRvis sanapiro 1499 wels iqna aRmo-Cenili. XVI saukuneSi aq ingliselTa dasaxlebebi gaCnda, XVIII saukuneSi ki _ holandielTa. 1667 wels surinamis teri-toria inglisma holandias gadasca; is axal amsterdamSi (dRevandeli niu-iorkis teritoria) gaucvales. mas Semdeg, 1799-1802 da 1804-1816 wlebis gamoklebiT, sami saukunis ganmav-lobaSi surinami niderlandebis teritoria iyo. XVI-XIX sau-kuneebSi plantaciebSi samuSaod afrikeli monebi Semoiyvanes. SefasebiTi monacemebiT, afrikidan surinamSi sul 380 aTasi afrikeli mona iqna Seyvanili. XVIII saukuneSi zangi monebi ra-mdenjerme ajanydnen. monebis nawili XVII-XVIII saukuneebSi tropikul tyeebSi gaiqca. gaqceulebma safuZveli Cauyares

Page 120: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112200

`tyis zangebs~. XIX-XX sukuneebis mijnaze qveyanaSi 60 aTasi indoeli da indonezieli Semoiyvanes. 1922 wels is niderlan-debis samefos mierTebul teritoriad gamocxadda. 1954 wels miiRo nawilobrivi avtonomia da mxolod 1975 wlis 25 noem-bers miaRwia damoukideblobas. afrikelTa da maT STamomaval-Ta umetesoba kreolTa metisuri eTnikuri jgufis safuZvlad iqca. 1975 wels, surinamis niderlandebisagan gaTavisuflebisa da damoukideblobis gamocxadebis Semdeg, eTnosTa Soris integraciisa da nacionaluri konsolidaciis procesi gaZlie-rda. integraciis procesSi faqtobrivad monawileobas ar Re-buloben surinameli indopakistanelebi, `tyis zangebi~ da in-dielebi. surinameli indopakistanelebi 1873-1916 wlebSi indoeTidan kontraqtiT Semoyvanil muSaTa STamomavlebi arian. isini 34 aTasis farglebSi iyvnen, dRes ki maTi raodenoba 160 aTass Seadgens. isini ZiriTadad soflebSi cxovroben. daaxloebiT 100 aTasi surinamel-indopakistaneli omis Semdeg niderlande-bSi gadasaxlda. yofaSi iyeneben hindis enas. surinamel-indopa-kistanelTa 3/4 induistia, danarCeni _ muslimi-suniti. surina-meli indopakistanelebisa da danarCeni eTnikuri jgufebis er-TmaneTSi Sereva TiTqmis ar xdeba. XX saukunis 70-ian wlebamde surinamis mosaxleoba swrafi tempiT matulobda. XX saukunis bolo aTwleulebSi umuSev-robam masobrivi emigracia (ZiriTadad holandiaSi) ganapiroba. surinamSi dasaxlebuli xalxebi dasaqmebulobiT da profe-siuli saqmianobiT erTmaneTisagan sakmaod gansxvavdebian. zan-gebi da mulatebi ZiriTadad surinamis samrewvelo muSebi ari-an. maT Soris bevrni arian inteligeciis warmomadgenlebi, sa-xelmwifo momsaxureebi da Cinovnikebi. dRes zangebi plantaci-ebSi muSaobas sircxvilad Tvlian. surinamis ZiriTadi sasoflo-sameurneo kulturebia: brinji, banani, Saqris lerwami, citrusebi, simindi, yava, kakao, qoqo-sis kakali. brinjis eqsportiT surinams msoflioSi erT-erTi pirveli adgili ukavia.

2.30. gaianelebi gaianelebi samxreT amerikis gaianas saxelmwifoSi cxovro-ben. es qveyana didi xnis ganmavlobaSi am regionis erTaderTi britanuli kolonia iyo (1966 wlamde). gaiana mdinareebiTa da

Page 121: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112211

tbebiT mdidari mxarea da indiel aravakTa enaze `mdidari wylebis qveyanas~ niSnavs. gaianelebs sxvanairad afrogaianelebs da gaianis kreoleb-sac uwodeben. gaianis mcxovrebTa raodenoba 1997 wlis monace-mebiT 900 aTasi kacia. laparakoben inglisuri enis kreolur variantze. gaianelebi ZiriTadad protestantebi arian (Warbo-ben anglikanebi; arian presviterelebi, meTodistebi); gvxvdebi-an kaTolikeebic. gaianaSi evropelTa mosvlamde indieli aravakebis tomi cxo-vrobda. isini miwaTmoqmedebasa da meTuneobas misdevdnen. ev-ropelebma indielebi nayofieri miwebidan gayares, anda gaanad-gures. gaianas teritorias erTmaneTs ingliseli, frangi da holandieli kolonistebi edavebodnen. brZola gansakuTrebiT XVI-XVII saukuneebis mijnaze gamwvavda. XVII saukunis dasawyi-sidan plantaciuri meurneobebis ganviTarebas holandielebma mihyves xeli. ZiriTadad mohyavdaT Tambaqo, bamba, yava da Saq-ris lerwami. mas Semdeg, rac plantaciebSi indielebi ver daa-saqmes, XVII saukunis Sua xanebidan afrikidan mona-zangebis Semoyvana daiwyes, romlebic plantaciebs garda, muSaobdnen xidebisa da gzebis mSeneblobaze. zangebi araerTxel ajanyd-nen. gansakuTrebiT didi ajanyeba 1763 wels moxda. XVIII-XIX saukuneebSi gaianasaTvis brZola mowinaaRmdege qveynebs Soris kvlav grZeldeboda. teritoria araerTxel gadadioda xeli-dan xelSi. 1813 wels teritoriis holandiuri da inglisuri nawilebi erTian koloniad gaerTianda britaneTis gvianas saxelwodebiT. gaianeli kreolebi im afrikeli monebis STamomavlebi arian, romlebic qveyanaSi XVII-XVIII saukuneebSi Semoiyvanes. isini ZiriTadad qalaqebSi cxovroben. gaianaSi mkvidroben agreTve gaianeli indopakistanelebi, romlebic qveynis mosaxleobis 49,4%-s Seadgenen (400 aTasi ka-ci). isini ZiriTadad kreolur enaze laparakoben, religiur da yofiT sferoSi ki _ hindisa da urdus enebs iyeneben. morw-muneTa umetesoba induistia, 1/5 _ muslimi-suniti. gaianel-in-dopakistanelTa Soris arian protestantebic da kaTolikee-bic. gaianeli indopakistanelebi qveyanaSi 1838-1917 wlebSi Se-moyvanili indoeli imigrantebis STamomavalni arian. isini af-rikeli monebis nacvlad Semoiyvanes aq, radgan monobis gauqme-bis Semdeg zangebi plantaciebidan midiodnen. gaianeli indo-pakistanelebi qveynis danarCen mosaxleobas naklebad erevian.

Page 122: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112222

maT Semonaxuli aqvT TavianTi tradiciuli kultura, Tumca mimdinareobs kastebis gaqrobis procesi. Tanamedrove masobrivi kultura Zalian aviwrovebs afrikul, indielTa da indoelTa kulturul tradiciebs. amave dros SemorCenilia zogierTi rwmena-warmodgena, wes-Cveuleba, tra-diciuli xelosnoba. tradiciuli elementebi ufro metad in-dogaianelebs aqvT SenarCunebuli, vidre afrogaianelebs (kre-olebs). sxvadasxva elementebis Serevam xalxuri Semoqmedebis axali formebis warmoqmna ganapiroba, ase magaliTad, simRere-bi javris Sesaxeb, romelic gaianaSi mcxovrebi yvela xalxis sasimRero ritmebs efuZneba. es simRerebi kalipsos saxeliTaa cnobili. bolo dros sxvadasxva eTnikuri jgufebi da socia-luri fenebi saerTo karnavalebsa da saerTo-saxalxo qristi-anul dResaswaulebSi Rebuloben monawileobas. afrikelTa religiuri kulti _ `obia~, romelic kreolur mosaxleobaSi Camoyalibda, dReisaTvis saerTo-gaianur religiur kultad iqca. kulturuli integraciis procesTan erTad, yofaSi gvxv-deba rasobrivi konfliqtebisa da eTnikuri dapirispirebis ni-Snebi. magaliTad, kreolebi indogaianelebs `kulis~ saxeliT moixsenieben, rac `maTxovars, glaxaks~ niSnavs. indogaianelebi kreolebs `karifebis~ (warmarTebis) salanZRavi sityviT moix-senieben.

2.31. belizelebi belizelebi centraluri amerikis belizis respublikis mkv-idrni arian. belizi centraluri amerikis erTaderTi ingli-surenovani qveyanaa. 1998 wlis monacemebiT belizelebis rao-denoba 210 aTasi kaci iyo. 5 aTasi belizeli hondurasSi cxo-vrobs. eTnokulturuli TvalsazrisiT belizi heterogenuli qveyanaa. belizelebi ZiriTadad sami eTnikuri jgufisagan Se-dgebian: a. kreolebi _ zangebi da mulatebi (e.i. afrikidan ga-mosulTa STamomavlebi), b. espano-indieli metisebi da g. gar-fua anu garifebi (indieli karibebi, anu `Savi karibebi~). aq cxovroben agreTve indieli iukatekebi, mopani da kekCi. qveya-naSi mkvidroben agreTve: espaneTidan da evropis sxva qveynebi-dan, laTinuri amerikis qveynebidan, indoeTidan, CineTidan da arabeTidan mosulebi. kreolebi (afrobelizelebi) mosaxleobis 39%-s Seadgenen; isini ZiriTadad qalaqis mcxovrebni arian. tradiciuli afri-

Page 123: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112233

kuli kultura SemorCenilia religiur sferoSi, musikalur-sacekvao folklorSi da saojaxo yofaSi. afrobelizelebs Zalian uyvarT karnavalebi da brwyinvale religiuri dResas-waulebi. raodenobiT meore jgufs espanurenovani metisebi (ladino) Seadgenen (33%). e.w. `Savi karibebis~ eTnikur jgufs indieli mosaxleoba miekuTvneba. kulturiT isini kreolebTan ufro axlos arian, vidre maias indielebTan. rogorc afroazielebi, ise Savkaniani karibebi evropuli tipis tansacmels atareben. mxolod qalebi ar iviwyeben Zvel dawnul Calis Sliapebs, romlebic kalaTebs mogvagonebs. maias indielebi, romlebic odesRac belizis mTel teritoriaze iyvnen gansaxlebulni, Sida raionebSi izolirebulad cxovroben. maT TavianT Zvel kulturasTan kavSiri dakarguli aqvT. A mosaxleobis 50%-ze meti inglisuri enis adgilobriv diale-qtze laparakobs, 32% _ espanurze. indielebs SenarCunebuli aqvT TavianTi ena. qveynis mcxovrebTa ZiriTadi masisaTvis eT-nosTaSoris saurTierTo enaa kriulu. belizelTa 62% kaTo-likea, 28% _ protestanti. danarCenebi islamisa da induizmis mimdevrebi arian. evropelTa dapyrobebamde belizi indieli maias xalxiT iyo dasaxlebuli. XVI saukunis dasawyisSi belizis teritoria es-panelebma daipyres. pirveli dasaxlebuli punqti mdinare be-lizis SesarTavTan britanelma mezRvaurebma 1638 wels daaa-rses. isini axlos mimaval espanelTa gemebs Zarcavdnen, Semdeg ki TandaTan sandalozis xis (saRebavebis sawarmoebeli Zvir-fasi nedleuli) damzadebaze gadavidnen. maT male xe-tyis mo-sapovebel samuSaoebze afrikeli monebis Semoyvana daiwyes. XVIII saukuneSi belizis teritorias espaneTi da didi bri-taneTi epaeqreboda. belizze espanelTa 1798 wlis Seteva wa-rumateblad damTavrda. 1862 wels qveyana oficialurad brita-neTis koloniad gamocxadda. 1964 wels koloniam Sida TviTmm-arTveloba miiRo. 1973 wels mas belizi ewoda. 1981 wels beli-zma damoukidebloba gamoacxada. belizelTa ZiriTadi saeqsporto kulturebia Saqris lerwa-mi, citrusebi, wvenebi da xe-tye. mohyavT agreTve ananasi, bana-ni, brinji, simindi, lobio, kartofili. samxreTSi ganviTare-bulia mecxoveleoba. sanapiroze iWeren Tevzs, kibos, kus.Y

Page 124: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112244

2.32. kubelebi kubelebis TviTsaxelwodebaa kubanos. 1999 wlis monacemebiT maTi saerTo raodenoba 11,7 milioni kaci iyo. cxovroben agre-Tve aSS-Si (1 milioni), kanadaSi (10 aTasi), espaneTSi (20 aTasi). laparakoben espanuri enis kubur variantze. kubelTa umeteso-ba kaTolikea; arian protestantebic: amerikis episkopaluri eklesia, baptistebi, meTodistebi, proqristianuli sinkretuli kultebis mimdevrebi. kubaSi evropelebi pirvelad 1492 wels movidnen. indielebi ganviTarebis dabal safexurze imyofebodnen _ maT arc saxel-mwifoebrioba da arc ganviTarebuli meurneobis formebi ar hqoniaT. TiTqmis SiSveli indielebi evropelebs Tbilad Sexv-dnen; maT espanelebi RmerTebad da RmerTebis gamogzavnilebad miiRes. espanelTa kolonizacia 1510 wels daiwyo. 1514 wels espanelebma kubis teritoriaze Svidi qalaqi daaarses. im droisaTvis aq indielTa ramdenime tomi cxovrobda. evropel-Ta kolonizacias Tan axlda adgilobrivi mosaxleobis ganadgureba. indielebs TavdacvaSi kubis reliefi (mTebis ararseboba) uSlida xels. kubaSi afrikeli monebis Semoyvana XVI saukunis dasawyisidan daiwyo. monebi SemohyavdaT rogorc dasavleT, ise aRmosavleT afrikidan. maTi raodenoba wlidan wlamde matulobda. magaliTad, 1774 wels zangebi mTeli mosa-xleobis 26%-s Seadgendnen, 1827 wels ukve _ 41%-s, xolo 1861 wels zangebsa da mulatebze mTeli mosaxleobis TiTqmis 2/3 modioda. zangebi espanelebma ZiriTadad plantaciebsa da mesa-qonleobaSi daasaqmes. mesaqonleobis ganviTarebas vrceli sa-Zovrebi uwyobda xels. amave dros, aq mesaqonleoba mravalri-cxovan muSaxelsac ar saWiroebda. maTi STamomavlebi (mula-tebis CaTvliT) mTeli mosaxleobis 40%-s Seadgenen. dReisaT-vis mulatTa raodenoba izrdeba. espaneTidan gadmosaxlebul-Ta Soris Warbobdnen kastilielebi, galisielebi, katalonie-lebi, agreTve navariisa da kanaris kunZulebis mkvidrni. es-paneTidan yvela mosuls da zogjer yvela qeraTmians xale-gos (galisielebs) uwodeben. XVIII saukunis 90-ian wlebSi hai-tidan frangebis aqtiuri imigracia daiwyo, romelTac Tan Ta-vianTi monebic mohyavdaT. isini ZiriTadad kunZulis aRmosav-leT nawilSi dasaxldnen. XIX saukunis dasawyisSi kunZulis mxolod meoTxedi iyo dasaxlebuli. XIX saukunis 20-ian wleb-Si `Saqris bumma~ imigrantebis didi jgufebis mosvla ganapi-roba _ am dros aseul aTasobiT espaneli, aTeul aTasobiT

Page 125: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112255

aRmosavleT evropeli havanasa da mis midamoebSi dasaxlda. ha-itidan da iamaikidan ki asi aTasze meti zangi Semoiyvanes plantaciebSi samuSaod. isini ZiriTadad qveynis aRmosavleTSi daasaxles. XIX saukunis Sua xanebSi samxreT CineTidan muSe-bis Semoyvana daiwyo, meqsikidan _ indielebisa. sxva imigrante-bidan aRsaniSnavia agreTve frangebisa da italielebis dasax-leba. kubelTa eTnosis formirebisaTvis mniSvnelovani etapi iyo XIX saukunis meore naxevarSi espaneli kolonizatorebis winaaRmdeg ajanyeba. amrigad, kubelebi evropelTa (ZiriTadad espanelTa) da zan-gebis Serevis Sedegad arian Camoyalibebulni. adgilobrivi indieli mosaxleobis wili kubelTa eTnosis CamoyalibebaSi Zalzed umniSvneloa. mxolod kunZulis aRmosavleTSi cxov-robs daaxloebiT aTasi kaci, romlebic adgilobriv indielTa STamomavlebad Tvlian Tavs, Tumca bevri saxelwodeba _ qvey-nis, dedaqalaqis, sxva qalaqebis, mdinareebis mcenareebisa da cxovelebis _ indielTa enebidan momdinareobs. espanelTa STa-momavlebma, rogorc wesi, kargad ician espaneTis romeli is-toriul-eTnografiuli mxaridan arian gadmosaxlebuli maTi winaprebi. galisiidan gadmosaxlebulebs `galegos~ uwodeben, kataloniidan mosulebs `katalanis~ saxeliT moixsenieben, ka-naris kunZulebidan migrirebulni ki `kanarios~ saxels atare-ben. XIX saukuneSi kubelebma, samxreT amerikis sxva espanuri ko-loniebis msgavsad, damoukidebloba ver moipoves. 1868 wels kubelTa mier dawyebuli ajanyeba aTi wlis Semdeg espanelTa gamarjvebiT damTavrda, magram kubelebi brZolas agrZelebd-nen. moZraobis lideri gaxda kubis erovnuli gmiri, mwerali xose maria marti (1853-1895). kubam damoukidebloba mxolod 1898 wels moipova. Tavdapirvelad kubaSi ZiriTadad orientirebulni iyvnen Tambaqos moyvanaze, magram XVIII saukunis Sua xanebidan prio-ritetuli Saqris lerwmis moyvana gaxda. male qveyana Saqris erT-erTi mTavar eqsportiorad iqca. soflis meurneobis tradiciuli dargebia: Saqris lerwmis, Tambaqosa da brinjis moyvana. tradiciuli sakvebia brinjisa da lobios kerZebi, romlebsac rogorc erTad, ise cal-calkec akeTeben. sanapiro raionebSi ikvebebian TevziT, kibosnairebiT, moluskebiT, kue-biT da sxva qvewarmavlebiT. xalxuri SemoqmedebisaTvis dama-xaxiaTebelia espanuri da afrikuli elementebis SeTanawyoba,

Page 126: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112266

magram kubeli naciis materialuri da sulieri kulturis fo-rmirebaSi, TviTmyofadobisa da tradiciebis CamoyalibebaSi gadamwyveti roli mainc afrikulma komponentma iTamaSa. am TvalsazrisiT kuba gamoirCeva laTinuri amerikis sxva qveyne-bisagan da uaxlovdeba karibis zRvis kunZulovan qveynebs. me-cnierebi kubas xSirad namdvil anTropologiur da eTnogra-fiul muzeums uwodeben, radgan aq mcxovrebi zangebic ki Za-lian gansxvavdebian erTmaneTisagan, romlebic Semoyvanili ar-ian ara marto dasavleT afrikidan, aramed aRmosavleT afri-kidan, haitidan da iamaikidan. kubelTa mxatvrul Semoqmedeba-Si, gansakuTrebiT simRerebsa da cekvebSi, prioriteti afri-kul sawyisebs aqvs mopovebuli. kubis bevr sofelSi saxlebis fanjrebs minebs arc usvamen, radgan aq temperatura 20 gradusze qvemoT iSviaTad ecema, mi-nebi xis JaluzebiT aqvT Secvlili. kubeli iyo msoflio Cempioni WadrakSi x.r. kapablanka (1888-1942).

2.33. haitelebi haitelebis TviTsaxelwodebaa haitiane. isini mosaxleoben ha-itis respublikaSi, romelsac kunZul haitis dasavleTi nawi-li da axlomdebare mcire kunZulebi ukavia. indiel aravakTa enaze “Haiti” `maRal miwas~ aRniSnavs. aRmosavleTidan mas do-minikanis respublika esazRvreba, CrdiloeTidan _ atlantis okeane, samxreTidan _ karibis zRva. 1999 wlis monacemebiT ha-itelTa raodenoba 6 milion 800 aTasi kaci iyo. haitelebis 90%-ze meti zangia, danarCenebi _ ZiriTadad mulatebi arian. laparakoben kreolizebul frangul enaze. saxelmwifo ena frangulia. saxelmwifo enaze mxolod mosaxleobis 10-15% la-parakobs. mosaxleobis ZiriTadi nawilis sametyvelo ena hai-tis kreoluri enaa, romelic Camoyalibebulia franguli enis normandiuli kilos safuZvelze. am enaSi araerTi nasesxobaa afrikuli enebidan, inglisuri da espanuri enebidan. franguli kreoluri ena koloniur epoqaSi warmoiqmna plantatorebsa da monebs Soris urTierTobis dros. glexoba mxolod kreo-lur enaze laparakobs, elita _ kreolurzec da frangulzec. haitelTa umetesoba sinkretuli kultebisa da rwmena-warmod-genebis mimdevaria. formalurad sxvadasxva qristianul konfe-siebs aRiareben. maT umetesobas kaTolikeebi Seadgenen, arian

Page 127: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112277

agreTve anglikanebi, ormocdaaTianelebi, meSvide dRis adven-tistebi. 1987 wlis konstituciam oficialuri religiis sta-tusi mianiWa afrikelTa kults _ `vodus~. evropelTa mosvlamde Hhaiti aravakis enaTa ojaxis enebze molaparake indielebiT iyo dasaxlebuli. tomi taino binadar cxovrebas misdevda; moyavdaT maisi da bamba. isini xisa da qvis iaraRebiT sargeblobdnen. sibones tomi erT adgilas ar binadrobda; mxolod monadireobasa da Semgroveblobas misde-vdnen. XVI saukunis bolos kunZulis mcxovrebTa raodenoba daaxloebiT erTi milioni iyo. 1492 wels kunZuli Hhaiti q. kolumbma aRmoaCina da mas espa-nioli (patara espaneTi) uwoda. indielTa gawyvetis Semdeg es-paniolSi zangebis Semoyvana daiwyes. maTi ZiriTadi nawili ki dasavleT afrikidan XVII-XVIII saukuneebSi Semoiyvanes frange-bma plantaciebSi samuSaod. XVI saukunis bolosa da XVII sau-kunis dasawyisSi haitis (espaniolis) dasaufleblad erTma-neTs ebrZodnen espaneTi, inglisi da safrangeTi. frangma pira-tebma da avanturistebma, romlebic erT-erT patara kunZulze iyvnen gasaxlebulni, nel-nela daikaves espaniolis dasavleTi nawili _ dRevandeli haitis teritoria. XVII saukunis bolos kunZulis es nawili oficialurad gadavida safrangeTis xel-Si da mas san-dominigo ewoda. rac Seexeba aRmosavleT nawils is santo-dominigos saxelwodebiT espaneTs darCa. XVII sauku-neSi san-dominigos franguli kolonia msoflios bazarze tr-opikuli kulturebis (yava, kakao, bamba, indigo, Saqari) erT-erTi ZiriTadi mimwodebeli iyo. haiteli xalxis ganmaTavisuflebeli brZolis dros (1791-1804) kunZulis TeTri mosaxleoba an gaiqca, an gaanadgures. san-dominigom pirvelad vest-indoeTsa da saerTod laTinur amerikaSi moipova damoukidebloba (1804 w.), rac ganpirobebuli iyo haitelTa eTnosis CamoyalibebiT. damoukideblobis mopo-vebisTanave kunZulis mobinadreebma mas adrindeli saxelwo-deba _ haiti daubrunes. safrangeTma haitis damoukidebloba mxolod 1825 wels cno. haitelTa soflis meurneobis tradiciuli dargia yavisa da Saqris lerwmis moyvana. ganviTarebulia mxatvruli xelosnoba _ xeze kveTa, qsova. sazogadoebrivi yofisaTvis mindvrebis ga-sufTavebis dros, anda sairigacio samuSaoebisas glexebma ic-odnen urTierTdaxmareba.

Page 128: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112288

2.34. dominikanelebi dominikanelebi dominikanis respublikaSi cxovroben, romel-sac kunZul haitis aRmosavleTi nawili ukavia. kunZul haits indielebi `kiskexas~ uwodebdnen, rac maT enaze `yvela miwis dedas~ niSnavs. qveyana atarebs legendaruli wmindanis _ dominikis saxels. espanelTa mosvlamde qveynis teritoriaze indielebi (arava-kebi da karibebi) cxovrobdnen. SemorCenilia maTi xelovnebis nimuSebi _ qvisa da xis skulpturebi. indieli mosaxleoba ku-nZulze faqtobrivad aRaraa darCenili. 1492 wels kunZulze gadmosulma kolumbma mas espanioli uwoda. 1697 wels kunZu-lis dasavleTi, mesamedi nawili safrangeTma daipyo, xolo 1795 wels man santo-domingoc (haitis aRmosavleTi nawili) da-iqvemdebara. 1801-1821 wlebSi kunZulisaTvis erTmaneTs haitis respublika da espaneTi ebrZoda. 1822-1844 wlebSi haitis respu-blika mTel kunZuls flobda. dominikanis respublikam damou-kidebloba 1844 wels moipova, Tumca 1861-1863 wlebSi espaneTi mas kvlav flobda. 1697 wels kunZulis dasavleTi nawili frangebis xelSi ga-davida, aRmosavleTi nawili ki espanelebs darCaT. dominikane-lTa raodenoba 8 milionia. mosaxleobis daaxloebiT 75% mu-latia, 15% _ TeTri, danarCeni ki _ zangebi. laparakoben espa-nuri enis adgilobriv variantze. dominikanelTa 90% keToli-kea, danarCenebi protestantebi (meSvide dRis adventistebi) ar-ian. mosaxleobis umetesoba dasaqmebulia soflis meurneobaSi. mohyavT: Saqris lerwami, yava, kakao, banani, brinji, xili da bostneuli. hyavT msxvilfexa rqosani saqoneli. qveyana ganTqmulia karnavalebiT, romlebSic Taviseburad Serwymulia evropuli da afrikuli tradiciebi. nacionalur tradiciebs Tan axlavs brwyinvale procesiebi da ekzotikuri cekvebi. erovnul saWmelebs Soris aRsaniSnavia bardis wvniani da moSuSuli Txis xorci. Zalian popularulia iamsTan da ba-nanTan erTad Semwvari xorci da Semwvari banani. dominikanel-Ta siamayea 1538 wels daarsebuli universiteti, romelSic ga-nsakuTrebuli yuradReba eqceva qveynis koloniuri warsulisa da indielTa Seswavlas.

Page 129: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

112299

2.35. dominikelebi dominikelebi karibis zRvaSi mcire antiliis arqipelagSi dominikis kunZulze cxovroben. dominikelTa raodenoba 70 aTasi kacia. kunZuli 1493 wels espanelebma aRmoaCines. 1763 wels britaneTis koloniad iqca. 1958-1962 wlebSi vest-indoe-Tis federaciaSi Sedioda. dominika 1978 wlidan damoukidebe-li saxelmwifoa. dominikelebi zangebis STamomavlebi arian, romlebic nawilobriv frangebsa da ingliselebTan arian Se-reulni. dominikelTa absoluturi umravlesoba zangia, mula-tebi 10%-ze naklebi arian. umniSvnelo raodenobiT gvxvdebian kunZulis Zveli mkvidrni _ indielebi. laparakoben adgilob-riv inglisur kreolze, romelmac TandaTanobiT patua _ franguli kreoli Seaviwrova (XX saukunis Sua xanebamde es ena dominikelTa ZiriTadi salaparako ena iyo). ganicades fra-nguli kulturis Zlieri gavlena. dominikelebi kaTolikeebi arian; gvxvdebian anglikanebi da meTodistebic.

2.36. puertorikelebi TviTsaxelwodebaa puertorikenos. ZiriTadad dasaxlebulni arian puerto-rikoSi (aSS-s samflobelo vest-indoeTSi, iuri-diulad `Tavisi nebiT SeerTebuli saxelmwifo~). Ppuerto-ri-kos saxelmwifo vest-indoeTSi _ kunZulebze: Ppuerto-riko, ve-kesi, kulebra, mona mdebareobs, romlebic didi antiliis kun-Zulebis aRmosavleT nawils warmoadgens. puerto-riko espa-nurad `mdidar navsadgurs~ niSnavs. puertorikelTa raodenoba 5 milion 600 aTasi kacia; Ppuerto-rikoSi cxovrobs 3 milion 900 aTasi. aSS-Si 2 milioni puertorikeli mkvidrobs. lapara-koben espanuri enis adgilobriv variantze. mosaxleobis 85% kaTolikea. protestantebs Soris arian ormocdaaTianelebi da presviterelebi. kunZuli puerto-riko 1493 wels kolumbma aRmoaCina. espane-lTa mosvlamde kunZuli indieli aravakebiTa da karibebiT iyo dasaxlebuli. kunZulis kolonizacia espanelebma 1508 wels daiwyes, rom-lebmac gvian aq zangi monebi Semoiyvanes. XVIII saukuneSi arseboba Sewyvites indielebma, magram espaneli mamakacebisa da indiel qalTa kavSirma metisur mosaxleobas misca da-sabami. indieli mosaxleoba zangebsac ereoda. XIX saukuneSi

Page 130: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113300

samive komponentis Serevis Sedegad puertorikelTa eTnosi Ca-moyalibda, romelmac rogorc espanuri, aseve indielTa da af-rikelTa kulturis elementebic SeiTvisa. espaneT-amerikis omis dros _ 1898 wels amerikis SeerTebu-li Statebis jari kunZulze gadasxda. imave wlis parizis sam-Svidobo molaparakebiT ramdenime sxva mcire kunZulTan er-Tad puerto-riko amerikas gadaeca. 1947 wels qveynis moqalaqe-ebma gubernatoris arCevis ufleba miiRes. 1952 wels puerto-riko `amerikasTan Tavisuflad mierTebul saxelmwifod~ gamo-cxadda. Ppuertorikelebi XVI-XIX saukuneebSi espaneli koloniste-bisa da indielebis Serevis Sedegad arian Camoyalibebul-ni.PpuertorikelTa Soris TeTrebi 30% arian, zangebi da mu-latebi _ 50%. puertorikelebSi ojaxis nuklearuli tipi Warbobs, magram gvxvdeba didi ojaxebic. gavrcelebulia faqtiur-araformalu-ri qorwineba. bevria matrifokaluri ojaxi, romelic dedisa da Svilebisagan Sedgeba, romlebic mas sxvadasxva mamakacisa-gan hyavs gaCenili. puertorikelebs Taviseburi xalxuri kultura aqvT Seqmni-li. am TvalsazrisiT aRsaniSnavia: dawvnis xelovneba, qargva, groteskuli niRbebis moCuqurTmeba. kunZulze gavrcelebulia azartuli TamaSebi, mamlebis brZola. yovelwliurad Ppuerto-rikoSi ewyoba klasikuri musikis festivali.

2.37. iamaikelebi iamaikelebi karibis zRvis auzSi mdebare kunZulovani saxe-lmwifos _ iamaikis mcxovrebni arian (2 milion 500 aTasi). iamaika indiel aravakTa enaze `wyaroebis miwas~ niSnavs. damo-ukideblobis mopovebamde (1962weli) iamaika didi britaneTis kolonia iyo. axla is didi britaneTis TanamegobrobaSi Sedis. cxovroben agreTve amerikis qveynebSi (aSS _ 280 aTasi, kanada _ 95 aTasi) da did britaneTSi (400 aTasi). isini inglisuri enis safuZvelze Camoyalibebul kreolur enaze saubroben. iamaikis mcxovrebni ZiriTadad protestantebi arian (anglikanebi, baptistebi, meTodistebi, presviterelebi); gvxvde-bian kaTolikeebic. mosaxleobaSi gavrcelebulia zogierTi afrikuli kulti, magaliTad, obias kulti.

Page 131: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113311

espanelebma iamaika 1494 wels aRmoaCines. kunZulze indieli aravakebi cxovrobdnen. espanelTa mosvlamde didi xniT adre isini samxreT antiliis kunZulebze gadasaxldnen. evropelTa mosvlamde adgilobrivi mosaxleobis raodenoba daaxloebiT 60 aTasi iyo. espanelebma isinic mTlianad gaanadgures. 1611 wlisaTvis mxolod 74 kaciRa iyo cocxali. 1655 wels kunZuli ingliselebma daipyres. oficialurad maT xelSi is 1670 wels gadavida. ingliselTa mosvlis Semdeg kunZulze auarebelma piratma moiyara Tavi. aqedan piratebi espanelTa xomaldebs es-xmodnen Tavs. warTmeuli simdidre 8000-ian qalaq port-roial-Si iyrida Tavs, sadac 1500 pirati cxovrobda, magram zRapru-lad mdidari qalaqi 1692 wels miwisZvris Sedegad zRvis mo-revSi CaiZira. XVIII saukune plantaciuri meurneobebisa da plantatorebis-Tvis `oqros saukune~ iyo. yovelwliurad SimSilisagan aTeul aTasobiT mona kvdeboda. arsad monebs imdeni ajanyeba ar mou-wyviaT, ramdenic iamaikaze. XVII saukunidan XIX saukunis dasa-wyisamde kunZulze 30-ze meti ajanyeba moxda. ingliselebi yve-la maTgans mkacrad axSobdnen. iamaikelTa eTnosis safuZvels XVII-XVIII saukuneebSi Semoy-vanili zangebi da mulatebi, evropelTa STamomavalni (ZiriTa-dad ingliselebis), indielTa da CinelTa jgufebi Seadgenen. mosaxleobis 77%-ze mets monebis STamomavali zangebi warmoa-dgenen. daaxloebiT 18% mulatia. indoelebi 3-4 %-is fargle-bSi arian. indoelebma aq brinjis kultura Semoitanes; Semoiy-vanes saqonlis axali jiSic. indoelTa mxolod 17% misdevs induizms, danarCenebi protestantebi arian. TeTrebis raodeno-ba 1%-ia. imave raodenobiT arian Cinelebi. es ukanasknelni dRes ZiriTadad vaWrobas misdeven. iamaikaSi palestinelebi da libanelebi pirvelad 1891 wels gamoCndnen. aq maT sirielebs uwodeben. am arabi qristianebis ZiriTadi saqmianoba vaWrobaa. iamaikelTa ZiriTadi saqmianobaa Saqris lerwmis, bananisa da citrusebis moyvana. iamaikelTa kultura afrikuli da inglisuri kulturebis Senadnobia. nacionaluri cekvebidan aRsaniSnavia `mango~, ro-melic tangosi da xabareras msgavsia, magram is melodiurad inglisur xalxur musikas enaTesaveba.

Page 132: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113322

2.38. trinidadelebi trinidadelebi samxreT amerikis Crdilo-aRmosavleTiT ka-ribis zRvaSi mdebare kunZulovani saxelmwifos _ trinidadi-sa da tobagos mkvidrni arian. 1898 wlis monacemebiT aq 1 mi-lion 310 aTasi kaci cxovrobda. saxelmwifo ena inglisuria. mosaxleobis didi nawili kaTolike protestantia (60%), indu-sebi 30 %-is farglebSi arian, muslimebi _ 6%. kunZulebi kolumbma 1498 wels aRmoaCina. 1532 wels espaneTis koloniad iqca. dapyrobisTanave daiwyo indielebis gaJleta. XVI saukunis bolos plantaciebSi samuSaod afrikidan mone-bis Semoyvana daiwyes. XVII saukuneSi kolonia ganicdida ho-landielTa, frangTa da ingliselTa Tavdasxmebs. 1797 wels trinidadi didma britaneTma daipyro, 1802 wels ki oficialu-rad daimkvidra. tobago ingliselebis 1877 wels gaxda, 11 wlis Semdeg ki administraciulad trinidadTan gaaerTianes. monobis gauqmebis Semdeg, 1834 wels, yofilma monebma, maT mier dakavebul teritoriebze meurneobas mihyves xeli, nawilobriv ki qalaqebSi gadasaxldnen. zangebis Semcvlelebad kontraq-tiT indoelTa Semoyvana daiwyes (umniSvnelo raodenobiT Ci-neTidan, portugaliidan da sxva qveynebidan). maTi Semoyvana 1914 wlamda grZeldeboda. 1958-1962 wlebSi trinidadi da toba-go vest-indoeTis federaciaSi Sedioda, romelic didma brita-neTma Tavisi karibis zRvis koloniebis mier damoukideblobis mopovebis Tavidan acilebis mizniT Seqmna. 1962 wels vest-in-doeTis federaciis daSlis Semdeg trinidadelebma damoukide-bloba moipoves. trinidadis mosaxleoba ori eTnikuri jgufisagan Sedgeba. trinidadis dasavleTSi cxovrobs 450 aTasi kaci, romlebic indoariuli jgufis enebze (upiratesad hindi) laparakoben, ma-gram umetesobam inglisuric icis. maTi 2/3 sarwmunoebiT in-duistia, danarCenebi _ muslimebi da qristianebi (presvitere-lebi) arian. trinidadel-indopakistanelTa jgufebi aq XIX sa-ukunis meore naxevarSi Semoiyvanes. CrdiloeT indoeTidan ko-ntraqtiT Semoyvanili 143 aTasi kacis mniSvnelovani nawili kunZulze darCa. isini icaven TavianT tradiciul kulturas da iSviaTad erevian sxva trinidadel kreolTa eTnikur erTo-bas. trinidadeli kreolebi cxovroben trinidadsa da tobagoSi. maTi raodenoba daaxloebiT 910 aTasia. umetesi nawili zangia. arian mulatebic (ingliselTa da frangTa narevi zangebTan).

Page 133: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113333

laparakoben trinidadis kreolur enaze (inglisuris safuZve-lze). ZiriTadad qristianebi arian (1/3 kaTolike, 20% _ prote-stanti). SemorCenili aqvT afrikuli rwmena-warmodgenebi. tri-nidadeli kreolebi ingliselTa mier Semoyvanili monebis STamomavlebi arian (XVI-XIX ss.). trinidadelebs mohyavT: Saqris lerwami, kakao, yava, brinji, Tambaqo, banani, citrusebi; ganviTarebulia mecxoveleoba da meTevzeoba. amzadeben xe-tyis Zvirfas jiSebs. qveynis mosaxleobis specifikurma eTnikurma Semadgenlobam xalxis kulturuli mravalferovneba ganapiroba. afrikelTa tradiciebi ufro metad religiur sferosa da musikalur-sa-simRero sferos SemorCa. indoeTidan migrirebuli mosaxleo-bisaTvis damaxasiaTebelia endogamiis tradiciis SenarCuneba, amitom isini mosaxleobis sxva jgufebs saerTod ar erevian.

2.39. virginielebi virginielebi virginiis kunZulebis mcxovrebni arian. maTi raodenoba daaxloebiT 102 aTasi kacia. laparakoben inglisur enaze. mosaxleobis 4/5 protestantia (anglikanebi, meTodiste-bi, luTeranebi, baptistebi, moravieli Zmebi). arian kaTolikee-bic. virginielTa eTnosi Camoyalibebis stadiaSia; mosaxleobis 3/4 afrikidan Semoyvanili monebis STamomavlebi arian, agreTve _ puertorikeli imigrantebi da maTi STamomavlebi. virginie-lTa 1/5 mulatia. umniSvnelo raodenobiT cxovroben TeTre-bic. isini safrangeTidan migrirebulTa STamomavlebi arian da yofaSi Zveli franguli enac aqvT SenarCunebuli. frangebi kunZul sent-tomasze XVII saukuneSi dasaxldnen (uwodebdnen `TeTr Ratakebs~). TeTrebi, romelTa Soris espanelTa, holan-dielTa da ingliselTa STamomavlebic arian, xSirad qorwin-debian adgilobriv zangebsa da mulatebze. virginielebs eniTa da kulturiT axlos mdgomi antilielebic erevian. virgini-elebi ZiriTadad turistTa momsaxurebis sferoSi, miwaTmoq-medebaSi (Saqris lerwami, citrusebi, yava), mecxoveleobaSi, me-Tevzeobasa da kustarul-xelosnur warmoebaSi (suvenirebi) arian dasaqmebulni.

Page 134: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113344

2.40. antiguelebi antiguelebi ZiriTadad vest-indoeTis antiguas, barbudas da redondas kunZulebze arin gasaxlebulni (mcire antiliis ku-nZulebi). Sedian didi britaneTis samefos TanamegobrobaSi. Zvelad dasaxlebuli iyo indielebiT. kunZulebi 1493 wels ko-lumbma aRmoaCina. Tavdapirvelad espaneTis kolonia iyo, Sem-deg _ inglisis. monoba gauqmda 1834 wels. antiguam da barbu-dam damoukidebloba 1981 wels moipova. antiguelebi 80 aTasis farglebSi arian. laparakoben anti-guaur kreolur enaze, romelic Camoyalibebulia inglisuri enis safuZvelze. antiguelTa umetesoba anglikania; gvxvdebian kaTolikeebi, moravieli Zmebi, meTodistebi, ormocdaaTianele-bi da sxvebi. SemorCenilia afrikuli kultebis gadmonaSTebic. antiguelTa umetesoba afrikeli monebis STamomavlebi ari-an, romlebic aq XVII saukunis meore naxevridan XIX saukunis dasawyisamde Semoiyvanes. mulatebis raodenoba umniSvneloa. TeTrebi ZiriTadad ingliselTa STamomavlebi arian da maTi raodenoba daaxloebiT 3%-ia. eTnikuri konsolidaciis proce-si ZisiTadad mas Semdeg daiwyo, rac kunZulebma `didi britaneTis saxelmwifosTan asocirebulis~ statusi miiRo (1967 weli). antiguelebi miwaTmoqmedebaSi (Saqris lerwami, ba-mba, citrusebi) arian dasaqmebulni. kulturiT axlos arian karibis auzis sxva kreolur xalxebTan. yofasa da kulturaSi SemorCenili aqvT afrikuli tradiciebi.

2.41. gvadelupelebi gvadelupelebi `safrangeTiis zRvisiqiTa departamentis~ _ gvadelupis mkvidrni arian. maTi raodenoba 300 aTasi kacia. cxovroben agreTve safrangeTSi (daaxloebiT 100 aTasi kaci). laparakoben franguli enis safuZvelze Camoyalibebul kreo-lur enaze. am enas afrikuli da karibuli enebis araerTi el-ementic aqvs SeTvisebuli. gvadelupelebi kaTolikeebi arian. gvadelupelTa eTnosis safuZvels warmoadgenen mulatebi, romlebic frangi kolonistebisa da afrikeli monebis Serevis Sedegad warmoiqmnen. afrikelebi aq XVII saukunidan Semoiyva-nes. mulatebis SemadgenlobaSi samxreT indoeTidan gamosuli muqkaniani dravidulenovani mosaxleobac Sedis, romlebic plantaciebSi samuSaod XIX saukunis II naxevarSi daiqiraves. mulatebi, kanis ferisa da, nawilobriv, socialuri mdgoma-

Page 135: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113355

reobis mixedviT, sam jgufad iyofian. zangebisa da indoeli mosaxleobis jgufebi kulturiT mulatebisagan umniSvnelod gansxvavdebian. gansakuTrebul Taviseburebas inarCunebs TeTri mosaxleoba _ `kreoli beke~. isini sam eTnografiul jgufad iyofian: normandielebis, safrangeTis dasavleT raionebidan gadmosaxlebulTa da bretonelTa STamomavlebi. TeTrebs ekonomikaSi gabatonebuli mdgomareoba ukaviaT. gva-delupelebi ZiriTadad Saqris lerwmis, bananis da citruse-bis plantaciebSi arian dasaqmebulni. maTi kultura kreolu-ri tipisaa. eTnikuri istoriiTa da kulturiT gvadelupelebi martinikelebTan arian axlos.

2.42. martinikelebi martinikelebi safrangeTis `zRvisiqiTa departamentis~ kun-Zul martinikze cxovroben. martinikelebis saerTo raodenoba 500 aTasi kacia. safrangeTSi 150 aTasi kaci mkvidrobs. cxov-roben agreTve kunZul gvadelupasa da virginiis kunZulebze (aSS). laparakoben franguli enis safuZvelze warmoqmnil kre-olur enaze. am enaSi didi raodenobiTaa Sesuli leqsikuri erTeulebi afrikuli da karibo-indielTa enebidan. martinike-lebi kaTolikeebi arian. martinikelTa eTnosis safuZvels mulatebi Seadgenen, rom-lebic frangi kolonistebisa da XVII saukuneSi Semoyvanili afrikeli monebis Serevis Sedegad arian Camoyalibebulni; mu-latebis SemadgenlobaSi Sedian samxreT indoeTidan gamosuli muqkanianebis STamomavlebic, agreTve _ umniSvnelo raodeno-biT Cinelebi. martinikelebSi Sedis TeTri mosaxleobis gansakuTrebuli jgufi _kreolebi.

2.43. sentluiselebi sentluiselebi karibis zRaSi mcire antiliis arqipelagis samxreT-aRmosavleTiT kunZul sent-luisze mkvidroben. 2000 wlis monacemebiT maTi raodenoba 154 aTasi kacia. sentluise-lebis didi nawili inglisuri enis adgilobriv dialeqtze laparakobs (inglisuri saxelmwifos oficialuri enaa). Semor-Cenilia franguli enis adgilobrivi dialeqtic, romelic ing-lisuri eniT mas Semdeg Seicvala, rac kunZuli 1814 wels ing-

Page 136: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113366

lisis koloniad iqca. jer kidev XX saukunis 50-iani wlebis bolomde is mosaxleobis 80%-is salaparako ena iyo. sentlui-selebis umetesoba kaTolikea, danarCenebi _ meSvide dRis ad-ventistebi da ormocdaaTianelebi arian. SemorCenilia afriku-li kultebis, magaliTad keles kultis, gadmonaSTebi. kunZuli sent-luisi kolumbma 1502 wels aRmoaCina. XVIII sa-ukunis Sua xanebidan kunZuls erTmaneTs didi britaneTi da safrangeTi ecileboda. 1814 wlidan sent-luisi didi britaneTis samflobeloa. 1958-1962 wlebSi vest-indoeTis fede-raciaSi Sedioda. 1967 wlidan `did britaneTTan asocirebuli saxelmwifoa~, 1979 wlidan _ damoukidebeli saxelmwifo. sentluiselTa eTnosis safuZvels ZiriTadad XVII-XIX sau-kuneebSi afrikidan Semoyvanili monebis STamomavlebi Seadge-nen, romelTa Soris zangebi 90,3% arian, mulatebi _ 5,5%, xo-lo 3,2% _ indoeTidan gadmosuli STamomavlebi. ingliselTa da frangTa STamomavlebi 1%-ze naklebni arian. sent-luiselebis umetesoba dasaqmebulia soflis meurneobaSi (ba-nani, qoqosis palma, kakao) da momsaxurebis sferoSi. maTi ku-ltura kreoluri tipisaa.

2.44. sentvisentelebi sentvisentelebi karibis zRvaSi sent-visentes da grenadis kunZulebis jgufis CrdiloeT nawilSi mosaxleoben. 2000 wlis monacemebiT sentvisentelebis raodenoba 114 aTasi kaci iyo. laparakoben inglisuri enis safuZvelze Camoyalibebul adgilobriv kreolur enaze. ufros TaobaSi SemorCenilia franguli enis adgilobrivi dialeqti (papua). sentvisentelebi ZiriTadad anglikanebi da meTodistebi arian; gvxvdebian agre-Tve adventistebi, baptistebi, kaTolikeebi. SemorCenilia afri-kuli kultebis gadmonaSTebic. kunZuli sent-visenti kolumbma 1498 wels aRmoaCina. XVII sa-ukunemde is espaneTis samflobelo iyo, XVII-XVIII saukuneebSi kunZuls erTmaneTs didi britaneTi da safrangeTi epaeqrebod-nen. 1783 wlidan sent-visenti da grenada didi britaneTis ko-lonia iyo. 1858-1962 wlebSi vest-indoeTis federaciis Semadge-nlobaSi Sedioda. 1979 wlidan sent-visenti da grenada damou-kidebeli saxelmwifoa. sentvisentelTa eTnosis safuZvels XVII saukunis meore nax-evridan XIX saukunis bolomde Semoyvanili afrikelebi warmo-

Page 137: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113377

adgenen (daaxloebiT 66%), romlebic nawilobriv Seerivnen jer frangebs da Semdeg ingliselebs; isini TavianT Tavs kre-olebs uwodeben. sentvisentelebis umetesoba dasaqmebulia so-flis meurneobaSi, momsaxurebis sferoSi. ganviTarebulia meTevzeobac.

2.45. grenadelebi grenadelebi vest-indoeTSi mdebare grenades saxelmwifoSi cxovroben. grenadelebis raodenoba 105 aTasi kacia. mosaxle-obis ZiriTadi nawili zangebi (daaxloebiT 75%) da mulatebi arian. 4%-ze meti indoelTa STamomavlebi arian, danarCenebi _ TeTrebi (ingliselTa da frangTa STamomavlebi). soflebSi SemorCenilia franguli enis dialqti _ patua. mosaxleobis 55% kaTolikea, danarCenebi _ protestantebi (anglikanebi, me-Todistebi, meSvide dRis adventistebi). gvxvdebian ormocdaa-Tianelebic. Zvelad grenada indielebiT iyo dasaxlebuli. 1498 wels kunZuli espanelebma aRmoaCines. 1783 wlidan is didi britaneTis koloniaa. 1974 wlidan damoukidebeli saxelmwifoa. grenadelebis umetesoba soflis meurneobaSia dakavebuli (mohyavT javzi _ msoflio produqciis 1/3, kakao, Saqris lerwami). grenadelTa kultura ZiriTadad afrikuli tradiciebis safuZvelzea Camoyalibebuli (folklori, musika, cekvebi). SemorCenilia afrikuli rwmena-warmodgenebi.

2.46. barbadoselebi barbadoselebi vest-indoeTis barbadosis saxelmwifoSi cxovroben. barbadoselebis TviTsaxelwodebaa bejens. maTi raodenoba 350 aTasi kacia. barbadosSi mxolod 250 aTasi cxo-vrobs, danarCenebi mkvidroben amerikis SeerTebul StatebSi (35 aTasi), did britaneTSi (35 aTasi) da kanadaSi (30 aTasi). mo-saxleobis 92%-s XVII-XIX saukuneebSi afrikidan Semoyvanili monebis STamomavlebi Seadgenen. daaxloebiT 4% mulatia, 4% _TeTrebi (ZiriTadad inglisuri warmoSobis), danarCenebi _ in-doelTa da CinelTa STamomavlebi. TeTr mosaxleobas Soris SemorCenilia `TeTri Ratakebis~ gansakuTrebuli jgufi, rome-lTa winaprebic XVII-XVIII saukuneebSi inglisidan arian gad-mosaxlebulni. isini inglisuri enis adgilobriv dialeqtze laparakoben. barbadoselebis 70% anglikania. arian meTodis-

Page 138: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113388

tebi, moravieli Zmebi, kaTolikeebi, SemorCenilia afrikuli kultebis gadmonaSTebi. Zvelad barbadosi indielebiT iyo dasaxlebuli. XVI sauku-nis dasawyisSi kunZuli espanelebma aRmoaCines. 1625 wlidan didi britaneTis koloniaa. 1961 wels miiRo Sinagani TviTmmar-Tveloba. 1966 wlidan damoukidebeli saxelmwifoa. meurneobis safuZvelia Saqris lerwmis moyvana da misi gada-muSaveba. bevri barbadoseli turistebis momsaxurebis sfero-Sia dasaqmebuli. barbadoselebis kultura sxva kreolTa ku-lturis analogiuria, romelic afikelTa da evropelTa tra-diciebis Serwymis Sedegadaa Camoyalibebuli. zepir xalxur SemoqmedebaSi SemorCenilia afrikuli kulturis elementebi. Taviseburia cekvebi (`limbo~ da sxv.) da musika.

2.47. bahamelebi bahamelebi vest-indoeTSi bagamis kunZulebis mkvidrebi arin. bahamelebis raodenoba 200 aTasi kacia. laparakoben inglisur enaze. bahamelebi ZiriTadad anglikanebi arian. gvxvdebian bap-tistebi, presviterianebi, meTodistebi, meSvide dRis adventis-tebi. mosaxleobis 20%-ze meti kaTolikea. SemorCenilia afri-kuli kultebis gadmonaSTebi. bahamelebis 35%-s zangebi da mulatebi Seadgenen, romelTa winaprebic aq ingliselebma af-rikidan XVIII saukunis bolos Semoiyvanes. bahamelebis Semad-genlobaSi mniSvnelovani wili udevT amerikelebsa da berZ-nebs. XX saukunis 70-iani wlebidan haitidan imigrantebi mozR-vavdnen. bahamelTa ekonomikis safuZvelia turistebis momsaxu-reba. dasaqmebuli arian navTobis gadamuSavebaSi, marilis mo-povebaSi. mohyavT xili da bostneuli. Zvelad bahamis kunZulebze indielebi cxovrobdnen. kunZuli 1492 wels espanelebma aRmoaCines. 1783 wlidan is didi brita-neTis koloniaa. 1964 wels Sinagani TviTmmarTveloba miiRo. 1973 wlidan bahamis kunZulebi damoukidebel saxelmwifod ga-mocxadda.

Page 139: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

113399

s a r C e v i winaTqma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

nawili I _ eTnosTa klasifikaciis safuZvlebi . . . . . . 7

1.1. xalxebi (zogadi mimoxilva) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2. ena _ eTnosis erT-erTi ZiriTadi niSani . . . . . . . . 8 1.3. enaTa klasifikacia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.4. teritoria _ eTnosis erT-erTi niSani . . . . . . . . . . 15 1.5. eTnikuri kultura _ xalxTa erT-erTi niSani . . . . 17 1.6. xalxTa saxelwodebani _ eTnonimebi . . . . . . . . . . 19 1.7. mosaxleobis migraciebi da eTnosebi . . . . . . . . . . 29 1.8. religia da xalxebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 1.9. adamianTa rasebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

nawili II _ amerikelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 2.1. amerikis xalxebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 2.2. eskimosebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 2.3. aleutebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 2.4. CrdiloeT amerikis indielebi . . . . . . . . . . . . . . .48 2.5. maia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 2.6. actekebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 2.7. inkebi (keCua) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 2.8. amerikelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 2.9. kanadelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 2.10. laTinuri amerikis kolonizacia . . . . . . . . . . . . 67 2.11. meqsikelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 2.12. gvatemalelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 2.13. honduraselebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 2.14. salvadorelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 2.15. nikaraguelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 2.16. kostarikelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 2.17. panamelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 2.18. kolumbielebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 2.19. peruelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92

Page 140: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

114400

2.20. ekvadorelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 2.21. bolivielebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 2.22. venesuelelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 2.23. brazilielebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 2.24. argentinelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 2.25. Cilelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 2.26. paragvaelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113 2.27. urugvaelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 2.28. gvianelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 2.29. surinamelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119 2.30. gaianelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 2.31. belizelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 2.32. kubelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 2.33. haitelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 126 2.34. dominikanelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128 2.35. dominikelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 2.36. puertorikelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 2.37. iamaikelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130 2.38. trinidadelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132 2.39. virginielebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 2.40. antiguelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134 2.41. gvadelupelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 2.42. martinikelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 2.43. sentluiselebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 2.44. sentvisentelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 2.45. grenadelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 2.46. barbadoselebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 2.47. bahamelebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138

Page 141: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

114411

TThhee EEtthhnnoollooggyy ooff AAmmeerriiccaa

aammeerriikkiiss eeTTnnoollooggiiaa

ggaammoommcceemmlloobbiiss rreeddaaqqttoorrii mmaarriinn ee vvaarraammaaSSvviillii

ggaarreekkaanniiss ddiizzaaiinnii TTiinn aaTTiinn CCiirriinn aaSSvviillii

kkoommpp.. uuzzrruunnvveellyyooffaa nn aa TT ii aa dd vv aa ll ii

00112288,, TTbbiilliissii,, ii.. WWaavvWWaavvaaZZiiss ggaammzziirrii 1144

00112288,, TTbbiilliissii,, 1144,, II.. CChhaavvcchhaavvaaddzzee AAvv..

wwwwww..pprreessss..ttssuu..ggee ((2255--1144--3322))

Page 142: evropisa da amerikis - NPLGdspace.nplg.gov.ge/bitstream/1234/13606/1/Amerikis_Etnologia.pdf · amerikis qveynebSi, avstraliaSi, axal zelandiaSi. indoevropu- li enebi axlos mdgomi

114422